Astronoomia (0)

Päikesesüsteem
Päikesesüsteemi kuuluvad Päike, kaheksa suurt planeeti koos kaaslastega (Merkuur, Maa, Marss, Jupiter , Saturn , Uraan ja Neptuun ), asteroidid ehk väikeplaneedid, kääbusplaneedid, komeedid ja meteoorkehad . Päike on süsteemikeskne keha, mis moodustab umbes 99,6% kogu süsteemi massist, päikesesüsteem tekkis u. 5 miljardit a tagasi.
Päike
Päikesesüsteemi keskel asuv täht, mille ümber tiirlevad planeedid . Vanus on 4,6 miljardit aastat, Päike on Maast 149,6 miljoni km kaugusel (1 astronoomiline ühik). Läbimõõt on , mass on , Päikeses on 92,1% vesinikku ja 7,8% heeliumi. Arvud muutuvad, kuna Päikeses toimuvad termotuumareaktsioonid muudavad vesiniku heeliumiks . Pinnatemperatuur on u. 5800K, kuid Päikese kroonis on see u. 1,8 milj. K ja tuumas 15,7 milj. K. Päikese aine on kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Iga sekund muutub 700 miljonit tonni vesinikku 695 miljoniks tonniks heeliumiks, millest eraldub veel 5 miljonit tonni energiat gamma kiirguse kujul.
Päikeselaigud
Päikese pinnal võib näha tumedamaid piirkondi – päikeselaike. Seal on temperatuur madalam (3800K). Neid leidaub igas suuruses, kuid suuremate diameetrid võivad olla kuni 50 000 km. Päikeselaikude arvukus ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset.
Päikesetuuled
Päikesetuul on Päikese poolt välja paisatud laetud osakeste voog , põhiliselt elektriandja prootonid. Päikesetuule allikaks on enamasti päikeselaigud, kust seest või ümbert tohutu energia väja purskub. Iga 11 aasta tagant jõuab päikesetuulte aktiivsus oma tippu. Päikesetuuled levivad 450 km/s. Nad võivad Maale jõudes põhjustada probleeme elektroonikas, aga võivad tekitada ka virmalisi.
Maa tüüpi planeedid
Nelja esimest planeeti Päikesest nimetatakse Maa tüüpi planeetideks (Merkuur, Veenus , Maa, Marss). Neil on tahke pind, väikesed mõõtmed, suhteliselt lühike tiirlemisperiood ja pikk pöörlemisperiood, vähe kaaslasi või nende puudumine, suhteliselt hõre atmosfäär , v.a Veenus.
Merkuur
Väikseim planeet, Päikesele kõige lähemal, teeb tiiru ümber Päikese 88 päeva jooksul, nime on saanud Rooma kaubandusjumala ja jumalate käskjala Mercuriuse järgi. Maalt on teda näha veidi enne päikesetõusu või pärast loojangut madalal horisondi kohal. Pöörlemistelg on orbiidi tasandiga peaaegu risti, Merkuuril pole aastaaegu, pöörlemisperiood võis olla 8h, Päikese poolt põhjustatud loodete pärast on see aeglustunud. Päikesesüsteemi tumedaim planeet, koosneb 60-70% ulatuses metallidest ja 30% ulatuses silikaatidest. Arvatakse, et koore tihedus on umbes sama mis Kuul, Päikese valgus on Merkuuril keskmiselt 6,3 korda intensiivsem kui Maal. Taevas on alati must, sest puudub tihe atmosfäär, päevapoolkeral on temperatuur 430C, ööpoolkeral -173C.
Veenus
Mõõtmete poolest sarnane Maaga, heleduselt 3. taevakeha peale Päikest ja Kuud, seda uuritase kosmosest pildistades ja radaritega. Maa pealt pole Veenuse pinda kunagi näha, seda varjab tihe atmosfäär. Pilvekihtide vahel puhub tuul kiirusega 300-400 km/h. Pinnatemperatuur on 480C, rõhk on 9 Mpa, pinnas on tasane , kivine ja vesi puudub, seal leidub tuhandeid vulkaane . Aasta kestab 225 maist ööpäeva, päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva, Veenus pöörleb vastassuunas , elu võis tekkida paralleelselt eluga Maal, Veenuse pilved asuvad pinnast kõrgel.
Maa
Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt, ainus teadaolev planeet, kus leidub elu. Tekkis 4,54 miljardit aastat tagasi, arvatake et elu Maal kestab veel vähemalt 500 miljonit aastat. Biosfäär on oluliselt muutnud Maa atmosfääri ja planeedi teisi abiootilisi omadusi, võimaldades kiiret aeroobsete organismide ning osoonikihi teket, mis koos Maa magnetväljaga blokeerib kahjulikku päikesekiirgust, võimaldades elu Maal. Maa ainus teadaolev satelliit on Kuu. Umbes 71% pinnast on kaetud soolase veega, Maa saab Päikeselt ühe ööpäeva jooksul energiat Maa on ainus teadaolev taevakeha, kus esineb laamtektoonika, suuruselt viies planeet Päikesesüsteemis. Maad moodustavad elemendid: raud, hapnik, räni, magneesium , nikkel , väävel. Maa on Päikesest parajal kaugusel, et säilitada vesi kõigis kolmes olekus ja et toimiks vee ja süsiniku ringlus looduses.
Marss
Punakas värvus, mass on , pindala 144 798 500 , pinnatemperatuur +20C kuni -125C, keskmine -50C. Gravitatsioon 40% Maa omast, Marsil on sademed, kui õhuniiskus on suurem kui 100%, siis õhuniiskus muutub tahkeks või vedelaks. Pind on reljeefne, meenutab punakat kivikõrbe, tektooniline tegevus puudub, suhteliselt leeliseline. Olümpose mägi – Päikesesüsteemi kõrgeim, kustunud vulkaan . Vedel vesi puudub, leidub jää kujul, kaks polaarmütsi. Vaatamata sellele, et atmosfäär on vähene, esineb seal suuri torme (liivatorme). Marsil on 2 kaaslast : Phobos ja Deimos; Marss on enimuuritud planeet ja seal puudub magnetväli.
Kuu
Kuu on Maa looduslik kaaslane ja Maale lähim taevakeha. Kuu keskmine kaugus Maast on 384 400 km. Kuu teeb tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Läbimõõt on 3476 km, Kuu mass on Maa omast 81 korda väiksem. Tumedaid laike Kuu pinnal kutsutakse ’’meredeks’’, heledaid alasid nimetatakse mandriteks. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini, Kuu pinda katab regoliit. Kuul pole atmosfääri, keskpäeval on temperatuur 110C, öösel aga -180C. Kuu taevas on kogu aeg süsimust (öösel on tähed, päeval Päike koos tähtedega), puuduvad nähtused nagu tuuled, vihm, äike, pilved, vikerkaar, seal pole heli. Päeva ja öö vahel on selge piir, mida nimetatakse terminaatoriks (joon, mis eraldab päeva ja ööd). Kuu koor on paksem kui Maa koor, Kuud arvatakse koosnevat rauast. Apollo II oli esimene kosmoselaev, mis viis inimesed Kuu pinnale.
Jupiter
Üks hiidplaneetidest, millel on ühised omadused (suured mõõtmed; Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun; tahke pinna puudumine; hästi pikk tiirlemis- ja lühike pöörlemisperiood; palju kaaslasi). Jupiter on Päikesesüsteemi suurim planeet, Päikesest umbes 5 korda kaugemal kui Maa, ületab Maa massi 318 korda, heleduselt 4. objekt taevas. Jupiteri mass on ligi 1000 korda Päikese omast väiksem. See on gaasiline planeet (vesinik & heelium ), kivisest massist tuum, usutakse eksisteerivat 3 erinevat kihti pilvi, läbimõõt on 142 800 km. Kaugus Päikesest on 5,2 aü, sisemus on kuum, hiiglasuur magnetväli, tiirlemisperiood on ligi 12 aastat, diferentsiaalne pöörlemine, tuuma peal asub põhiline osa planeedist.
Io
Lähim Jupiteri kuu, ainus, kus pole vett. Keskmine pinnatemperatuur on -50C, paiguti on ka 20C. Pinnavärvus peamiselt punakasoranž, Io peal on 7 tegutsevat vulkaani. Io peal asub Päikesesüsteemi kuumim koht – vulkaani Pillan Patera suudmes on temperatuur 1700C. Keskmine kraatritevaheline kaugus on 250 km.
Europa
Väikseim Jupiteri suurtest kuudest, pinnatemperatuur on päeval -150C. Pinnavärvus on valdavalt kollane, see on kaetud ämblikuvõrgutaoliste kanalitega, mis on praod jääkoores. Kuu on kaetud õhukese jääkihiga, mille all on ookean või kivist, jääst ja veest segu. Europa pind on erakordselt tasane ja suurim ’’ kanal ’’ on kuni 3 km sügav.
Ganymedes
Suurim kuu Päikesesüsteemis, pinnatemperatuur sama, mis Europal, pind on hallikas-kollast värvi. On tumedad ja heledad alad, heledad on tihedalt täis vagusid ja kraatreid . Pinnal leidub külmunud veevulkaane, mille kõrgus on kuni 2,5 km ja laius 250 km. Pooluste lähedal on õhukene polaarmüts, mis koosneb külmunud ja lendunud atmosfääri jääkidest.
Callisto
Kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, pinnatemperatuur päeval -120C, koosneb poolenisti veest, meteoriidikraatreid palju ja tihedalt. Kraatreid ümbritsev külmunud vesi tekitab tumedale suurkuu pinnale erevalgeid laike. Eemalt särab Callisto nagu kalliskivi , iseäralikud on suured kraatrid, mille sees on väiksemad kraatrid nii, et neil on ühine keskpunkt.
Saturn
Kuues planeet, suuruselt teine. Saturnil on 62 kuud, nime saanud põllunduse jumala Saturni järgi. Koosneb ainetest nagu Ni, Fe. 9 rõngast. 93% jää ja 7% amorfne ’’tholin’’. Tolmuosad on kuni 10 meetrised kivid, tekkisid mõne Saturni kuu hävimisel. 29,5 aastaga teeb tiiru ümber Päikese, ööpäev kestab 10,7 h. Paljusid Saturni kuusid katab jääkiht, suurimad kuud on Titan , Rhea, Lapetus, Tethys. Titan on teadaolevalt ainuke Päikesesüsteemi kuu tiheda atmosfääriga.
Uraan
Selle avastas Sir William Herschel 1781 a. J.E. Bode pakkus välja nime Uraan. Teeb tiiru ümber Päikese 84 aasta jooksul, planeedi kaldenurk on 97, seega on Uraani pöörlemissuund risti orbiidil tiirlemise suunaga. Poolused saavad Päikeselt rohkem soojust, aga ekvaatori lähedal on kõrgem temperatuur. Uraan koosneb vesinikust, heeliumist, metaanist ning vähesel määral atsetüleenist. Saturni järel tiheduselt väikseim planeet, Uraanil on praegu teadaolevalt 13 rõngast, rõngad sisaldavad alla meetrise läbimõõduga tumedaid osakesi. Uraani rõngad on väga kitsad , laius 1-100 km ja järskude servadega.
Neptuun
Planeedi olemasolu ennustati matemaatiliste arvutuste alusel juba enne, kui see teleskoobiga avastati. Le Verrier’ poolt antud asukoha järgi avastas planeedi saksa astronoom Johann Galle 1846 a. Läbimõõdult on Neptuun meie Päikesesüsteemi planeetide seas suuruselt neljandal kohal ning massi poolest kolmas, olles Maast 17 korda raskem. Neptuun on kaugeim planeet Päikesest, see on gaasiline hiidplaneet, mille atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist. Uraan annab Neptuunile sinise värvuse. Atmosfääri temperatuur läheneb -218C. Neptuunil on sisemine soojusallikas – see kiirgab kaks korda rohkem energiat kui ta saab Päikeselt. Neptuuni tuuled on kiireimad Päikesesüsteemis (kuni 2000 km/h). Neptuun pöörleb kellaosuti liikumisele vastassuunas. Täisringi tegemiseks ümber Päikese kulub 164, 79 aastat. Ööpäeva pikkus on 16 tundi ja 7 min. Neptuunil on 13 teadaolevat kuud. Kuu Triton arvatakse olevat kivine keha, suurem Pluutst. Tritoni pinnal on valitsev temperatuur -236C, Triton peegeldab haruldaset hästi valgust.
Pluuto
Avastati 18. veebruaril 1930. Avastajaks oli USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Pluutol on viis kaaslast: Charon , Nix, Hydra , P4, P5. Pluuto on saanud oma nime Vana-Rooma jumala Pluto järgi. Pluuto on Päikesesüsteemi kõige kaugem planeet ja seetõttu ka kõige vähem uuritud. 24. aug. 2006 nimetati Pluuto kääbusplaneediks. Pluuto keskmine raadius on 1195 km (0,19 Maa raadiust), mass on 1,31 Kaugus Päikesest on umbes 5,9 miljardit km. Perikeelis olles on kaugus Päikesest u. 4,4 miljardit km, afeelis 7,4 miljardit km. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga. Ümber oma telje teeb täispöörde 6 päeva 9h 18 min. Pluuto pöörleb orbiidil külili, tema suurima kuu läbimõõt on 1212 .
Komeedid
Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest (an)orgaanilistest lisanditest. Ehitus: tuum, pea, 2 saba (ioon- ja tolmusaba). Saba tekib siis, kui komeet läheneb Päikesele, saba suureneb Päikesele lähenedes.