Ajalugu vana-kreeka - sarnased materjalid

ateena, mükeene, mükeene kultuur, kreeta, philippos ii, müüridsia, filosoof, valitsemisviis, sparta, olümpia, delfi, homeros, matemaatik, hõimud, kreeka filosoof, kindlus, makedoonia, kuningas, strateeg, faalanks, aleksander suur, egiptuse, deemos, kreeta mükeene, maailmavaade, aleksander, kreeka matemaatik, riigiametnik, sõjad, astronoom
Kreeka referaat
18
doc

Kreeka referaat

...Rahvastik  Toc217201008 h 9  l Toc217201009 Kreeklaste usk  Toc217201009 h 9  l Toc217201010 Vana – Kreeka mütoloogia  Toc217201010 h 9  l Toc217201011 Vana – Kreeka jumalad  Toc217201011 h 10  l Toc217201012 Olümpiamängud  Toc217201012 h 11  l Toc217201013 Kreeka kultuur  Toc217201013 h 12  l Toc217201014 Teater  Toc217201014 h 12  l Toc217201015 Kreeka kunst  Toc217201015 h 13  l Toc217201016 Kreeka kirjandus  Toc217201016 h 13  l Toc217201017 Mõtlejad ja leiutajad  Toc217201017 h 14  l Toc217201018 Kreeka köök  Toc21...

Geograafia - Keskkool
38 allalaadimist
Tsivilisatsioonide tekkimine
4
doc

Tsivilisatsioonide tekkimine

TSIVILISATSIOONIDE TEKKIMINE (ptk. 2 lk. 11-16) Tsivilisatsioon ehk kõrgkultuur – hästi korraldatud ja kõrge kultuuritasemega ühiskond (civilis – kodanikesse puutuv, üldkasulik + cultura – harimine, hoolitsemine). Primaarsete tsivilisatsioonide tunnused: 1. põlluharimine ja karjakasvatus 2. ühiskonna selge varanduslik kihistumine 3. riikluse teke (kindel territoorium, valitseja, kindel ühiskonna juhtimise kord) 4. kirja teke 5. kõrgkultuuri arenemine (kirjandus, teadus, usulised tõekspidamised) Esimesed primaarsed...

Ajalugu - Keskkool
51 allalaadimist
Vanakreeka teater
8
docx

Vanakreeka teater

VANAKREEKA TEATER ? Tähtsaim roll antiikdraama kujunemisel oli Dionysose kultusel. Märtsis-aprillis korraldati suured dionüüsiad, veinijumala auks peetud pidustused. ? Rongkäigus ja Dionysose altari ümber lauldi jumalale ditürambe ehk ülistuslaule. ? Lauljad riietusid sokkudeks, et kehastada ulakaid ja purjus saatüreid. Rongkäigu ees, viinamarjadega ehitud vankris, istus Dionysos, käes viinamarjaväätidega ehitud kepp – türsos. Dionysos oli looduse loovate jõudude jumal, veini- viinamarja- ja joobumusejumal, viljakusejumal. Ta kehastas i...

Ajalugu - Keskkool
33 allalaadimist
Vana - Kreeka KT kordamisküsimused
3
doc

Vana - Kreeka KT kordamisküsimused

...väejuht Archimedes - matemaatik, füüsik, astronoom, insener ja leiutaja. Eukleides - kreeka matemaatik, geomeetria isa Ptolemaios - kreeka astronoom, astroloog matemaatik ja geograaf Daatumid ja perioodid Kreeta-Mükeene periood - 2000-1100 eKr Tume ajajärk - 1100–800 eKr Arhailine periood - 800-500 eKr Esimesed teadaolevad olümpiamängud - 776 eKr Kirja kasutuselevõtt - 800 eKr Klassikaline periood 500-338 eKr Kreeka-Pärsia sõjad - 499-449 eKr Peloponnesose sõda - 431-404 eKr Hellenismiperiood - 338-30 eKr KREETA kujunes 2000-1400 eKr. lineaarkiri A, mida tänaseni ei osata lugeda. lossid olid kindlustamata. kunstis valitses rahumeelsis - kujutati naisi, pidustusi. kultusloomaks härg. austati jumalannasid võimukandjateks preestrid, kuningad. MÜKEENE kujunes 15. saj. eKr. lineaarkiri B, mis on tänaseks täieli...

Ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist
Kunstikultuuri ajalugu 10-klassile-
8
odt

"Kunstikultuuri ajalugu 10. klassile"

6 PEATÜKK Vana Egiptus püramiidid Millised ajalised piirid on vanaegiptuse kunstil300eKr 30eKr Mille järgi periodiseeritakse Vana Egiptuse ajaluguEgiptuse pikas arengus võib eraldada 3 ajajärku mil keskvõim oli tugev aga nende vahepeal ja järel riigi ühtsus vähenes Mida ütled Egiptuse kunstitraditsioonide kestvuse kohta Põhjenda Egiptuses olid igasugused traditsioonid tugevad kunstis säilisid kaua ühesugused teemad ja vormid Kunst ei olnud täiesti muutumatu Sellestki võib täheldada alalhoidlike ja uuenduslike taotluste omavahelist võitlust Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta Kuidas see mõjutas kunstiK...

Kunstiajalugu - Keskkool
95 allalaadimist
Vana-Kreeka
52
doc

Vana-Kreeka

KULTUURILUGU I VANA-KREEKA KULTUUR konspekt Motto: OIDIPUS Ega siis midagi, hakkame pihta, ma püüan sind jõudumööda aidata. Too oma projekt lagedale. EUSOPHYLOS (keskmiselt tasutav kultuuritöötaja, purjus peaga võtab süü enda peale) Järjestus pole mul veel päris läbi mõeldud. Tahaks, et sel asjal oleks peale päevakajalise väärtuse ka t...

Ajalugu - Keskkool
98 allalaadimist
Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu
9
doc

Antiik- ja Vana-Kreeka ajalugu

...al ja ka sisemiselt enamasti ebastabiilsed. Rohketest vastuoludest hoolimata liitsid kreeklasi ehk helleneid ühine keel, kombed ja usund. Kõigi mitte- hellenite kohta kasutati nimetust barbarid. Hellenite ühtsust rõhutasid ka ülekreekalised religioossed kesku- sed ning alates 8. sajandist eKr iga 4 aasta tagant korraldatud olümpiamängud. Esimeste (teadaolevate) olümpiamängude toimumise aasta – 776 eKr - sai kreeklaste ajaarvamise alguseks. 5. saj. eKr üritas Pärsia suurriik alistada oma võimule ka Kreeka polised. Kreeka-Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg (5. saj. – 4. saj. I pool), mida tuntakse ka klassikalise ajajärgu nime all. Sel perioodil kerkisid Kreeka linnriikide seas esile eriti Ateena ja Sparta. Ateena oli demokraatlik riik, mille sise- ja välispoliitikat kujundas 5. sa...

Ajalugu - Keskkool
27 allalaadimist
Ajaloo 11-klassi kordamisküsimused - Kreeta-Kreeka ja Mükeene
3
doc

Ajaloo 11. klassi kordamisküsimused - Kreeta, Kreeka ja Mükeene

...anemate nõukokku e. Geruusia.(otsustasid tähtsaimad asjad). Kuningaid kontrollisid 5 efooriat e.vaatlejat. Rahvakoosolek valis Geruusia. Poiste kasvatamine: 7.a. sõjakooli(treening) 20.a. Täielikud sõdurid ja 30.a. Võisid luua perekonda ja osaleda poliitikas. 6.Milline tähtsus oli spordil kreeklaste jaoks? V:Olümpiamängud said alguse 776.eKr. Neid peeti jumalate auks, eriti Zeusi. Need toimusid Kreekas/Ateenas/Olümpose mäel. Naisi sinna ei lubatud. 7.Iseloomusta kreeklaste riietust ja toidulauda. V:Ühe või kahe üle keha heidetud riidetükiga kaetud keha. Tavalisem napilt põlvini ulatuv, õlgadelt kinnitatud ja sageli vööga kokkutõmmatud kitoon. Külmema ilmaga lisati peale sinna veel himation. Pükse ei kantud. Jalas kanti sandaale. Toiduks peamiselt puu- ja juurviljad, küüslauk ...

Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
Vana-Kreeka
13
rtf

Vana-Kreeka

VANA-KREEKA Vana-Kreeka periodiseerimine: ? Vastavalt ühiskonna ja kultuuri arengu tasemele jaguneb: PERIOODID AEG Kreeta-Mükeene kultuur 2 000-1 100 eKr. Tume ajajärk 1 100-800 eKr. Arhailine ajajärk 800-500 eKr. Klassikaline ajajärk 500-338 eKr. Hellenistlik ajajärk 338-30 eKr. Kreeta-Mükeene kultuur jaguneb: 1) Kreeta ehk Minoi...

Ajalugu - Keskkool
39 allalaadimist
Vana-Kreeka
3
docx

Vana-Kreeka

Ajalugu Vana-Kreeka (lk.91-154) 1) Vana-Kreeka ajalooperioodid ja lühiülevaade. Lk.92-93 *2000 Egeuse e. Kreeta-Mükeene ajajärk: Kreeta saarel kujunes lossikultuur, Minoilise kultuuri algus. 1600ekr – Mükeene kultuuri algus. 15.saj ekr – Kreetal lineaarkirja B kujunemine. *Tume ajajärk(u1100-800ekr). 1000 ekr- kreeklased võtisd raua *Arhailine ajajärk(u800-500ekr). 800ekr – tähestiku kasutuselevõtt. 776ekr – olümpiavõitjaid üleskirjutamine. 720ekr – Kuj...

Ajalugu - Keskkool
25 allalaadimist
Vana-Kreeka
20
doc

Vana-Kreeka

...irasid Ateenat nii maalt kui merelt ja Ateenlased alisutsidning Sparta võitis sõja. 338. aastal eKr toimus Chaironeia lahing Makedoonia kuninga Philippos II ja Kreeklaste vahel. Philippos II võitis lahingu ja seega allutas Kreeka oma võimu alla. See oli lõpp iseseisvale kreekale ja algas Hellenismi periood (338 – 133 eKr). Olümpiamängud. Esimesi olümpiamänge peeti arvatavasti aastal 776 eKr. Neid mänge peeti peajumal Zeusi auks. Neid mänge peeti iga nelja aasta tagant. Mänge peeti Elise maakonnas Olümpia nimelises linnas. Iga kord tulid sinna kokku parimad Kreeka sportlased nii kodumaalt kui ka kaugematest kolooniatest. Mängudele lubati ainult Helleneid ja barbareid ei lubatud. Olümpiamängude ajaks peeti sõdadest pausi ja kõiki kes tahtsid tulla Olümpiasse ei tohtinud teel sinna takistada. Olümpiamän...

Ajalugu - Põhikool
23 allalaadimist
Vana-Kreeka
5
doc

Vana-Kreeka

...lses elus, muidu kanduvad need järglastele. Surm oli ilmaelu lõpp. Surnute hinged rändasid allilma. Hellenismiperioodi lõpul tähtsustus ka uskumus, et inimene saab siinpoolses elus oma surmajärgsust mõjutada. Jumalate tahte välja selgitamiseks jälgisid oraaklid (ennustajad) kõikvõimalikke endeid. Kuulsaim neist oli Delfi oraakel, kes istus kolmjalgsel kaanetatud katlal ning lausus seal jumalatelt kuuldavat, mis värssideks vormiti. Tema ennustusse usuti täielikult, kuid alati oli mitmeid tõlgendusviise. 9. Kreeka maailmaimed: Zeusi kuju Olümpias, Rhodose koloss 10.OM, teatri teke, millest. Tähtsaimaks spordivõistluseks said Olümpiamängud, mida esimest korda peeti 776.aastal eKr, Olümpias. Osalejateks olid eranditult meessoost hellenid, naistele oli isegi mängudel viibimine keelatud. 192 m pikkune staadi...

Ajalugu - Keskkool
55 allalaadimist
Ajaloo kordamine - Kreeka
4
doc

Ajaloo kordamine - Kreeka

Ajaloo kordamine 1. Kreeta ja Mükeene kultuurid? Näitaja Kreeta kultuur Mükeene kultuur Sarnasused Aeg 2000-1400 eKr. 1500-1100 eKr. Kiri Lineaarkiri A Lineaarkiri B (piltkiri) • Kasutati piltkirja Keskus Knossose loss Mükeene loss • Lossid on suured (iseloomustus) (kindlustamata olid (kindlustatud kultuuri kanalisatsioonid, müüridega keskpunktid ...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
Vanaaeg
20
docx

Vanaaeg

II VANAAEG IDAMAAD 3. MUISTNE EGIPTUS TSIVILISATSIOONI ÜLDISELOOMUSTUS. Muistne Egiptuse tsivilisatsioon tekkis u 3000. a. eKr Niiluse jõe orus. Nii idast kui läänest piiravad Egiptust viljatud poolkõrbe- ja kõrbealad, mistõttu peamiseks ühendusteeks oli Niiluse jõgi. Selline geograafiline eraldatus hoidis egiptlasi võõraste sissetungi eest ning avaldas mõju maa ajaloole ja rahva ellusuhtumisele. Niiviisi sai Egiptuse tsivilisatsioon iseseisvalt kujuneda, omandades tunnusjooned, mis püsisid aastatuhandeid. Seda iseloomustavad stabiilsus ja traditsioonide austamine. AJALOO PÕHIETAPID. Vanimad põlluharijate asulad Niiluse ääres pärinevad umbes aastast 5000 eKr. Sajanditega tihenes asu...

Ajalugu - Kutsekool
60 allalaadimist
Antiik-Kreeka
3
doc

Antiik-Kreeka

1. Kirjelda Ateena riigikorraldust. 2. Kirjelda Sparta riigikorraldust. 3. Kõik, mida tead minoilisest kultuurist. 4. Kõik, mida tead Mükeene ajajärgust. 5. Kreeka-Pärsia sõjad . 6. Peloponnesose sõda ja Sparta ülemvõimu ajajärk. 7. Kreeklaste riietus ja toit, sümpoosionid. 8. Sport ja olümpiamängud. 9. Kes olid Homeros, Perikles, Sophokles, Platon, Anaximandros, Sokrates, Aischylos, Aristoteles, Pythagoras, Herodotos. 10. Mis toimus aastatel 594 eKr, u 800 eKr, u 2000 eKr, u 720 eKr, 338 eKr, 146 eKr. 1. Ateena oli demokraatliku riigikorraga. Kõige tähtsam oli rahvakoosolek kus otsustati tähtsamaid riigiasju ning mis toimus iga kümne päeva tagant. Koosolekute vahepeal reguleeris elu riigis 500-liikmeline nõukogu ja rohked riigiametnikud, kellest täh...

Ajalugu - Keskkool
34 allalaadimist
Vana-kreeka kokkuvõte
3
docx

Vana-kreeka kokkuvõte

...htsaid jumalaid, loodusvaime. Paan, loomakarjade ja karjuste kaitsja, oli neist tuntuim. Ta oli saatür - pooleldi mees, pooleldi sokk, inimese ülakeha ja sarvedega. Ta uitas üksildlastel mäenõlvadel, mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest. Tuntuim pühapaik oli Ateenas kõrguv Akropol, kus asus mitu templit, hulgaliselt altareid, kujusid ja mälestustahvleid ning riigikassa. Akropol on vana linnamägi, millele ehitati terve ehituskompleks. Akropoli viis alt keskväljakult e agoraalt lai tee, mille lõpus asus väravehitis e Propüleed. Dooria stiili täiuslikem teos asubki Akropolil ja selleks on Parthenoni tempel. Nagu paljud teised templid, oli ka Parthenon suur ristkülikukujuline ehitis, mida ümbritsesid soonelised sambad. Teatritest on kuulsaim Epidaurose teater (3.saj e Kr.),  Epidaurose teater on kasutusel tänapäevalgi. Teatri lavalt kostavad helid selgesti  ka kõige kaugematesse ridadesse.  All sõõris asub ümmargune väljak, mida nimetatakse orkestraks. Seal asuvad etenduse ajal koor ja  näitlejad. Skeene on väike telk orkestra taga, kus näitlejad oma etteasteid harjutasid ja esinemiseks valmistusid. Esimesed  teatrietendused toimusid Dionysose auks peetud pidustuste raames. Peeti loomulikuks, et dionüüsiatel, kevadistel pidustustel  Dionysose auks, osalevad kõik  Ateena elanikud. Sageli käsitleti tragöödiates jumalatele kuuletumise ja aruka valitsemise teemat.  Komöödiates aga kujutati tuntud kodanikke ebatavalistes ja naljakates olukordades ning tihti pilgati jumalaid.  Teater oli avatud ka  naistele. Näitlejad kandsid laval maske ja olid alati mehed. Vahetades rolli, vahetas ka näitleja maski. Maskid väljendasid täpseid  näoilmeid ja pidid aitama ...

Ajalugu - Keskkool
23 allalaadimist
11 klassi konspekt
22
doc

11 klassi konspekt

...ulptuuri tasemega. Tunnused: 1) Põlluharimine, karjakasvatamine 2) Varanduslik kihistumine 3) Riik 4) Kiri 5) Arenenud religioon (usk), kirjandus ja teadus Esimesed tsivilisatsioonid tekkisid suurte jõgede äärde. 2. Idamaad 2.1. Muistne Egiptus Egiptus jagunes Alam- ja Ülem-Egiptuseks. Lõuna poole jäi Nuubea. Niiluse org on väga kitsas. Idast ja Läänest ümbritsevad Egiptust kõrbed. Põlluharimine oli võimalik ainult tänu Niiluse korrapärastele üleujutustele. Geograafiline eraldatus kaitses Egiptust sissetungijate eest, kuid pidurdas suhtlemist teiste maadega. Ajaloo põhietapid: Alam- ja Ülem-Egiptus olevat liitnud 3000 e.Kr. Ülem-Egiptuse valitseja Menes. Ta rajas Alam- ja Ülem-Egiptuse piirile uue pealinna Memphise. Kujunes hieroglüüfkir...

Ajalugu - Keskkool
522 allalaadimist
Kreeta-Kreeka-Rooma-Hellenism-Itaalia
5
pdf

Kreeta, Kreeka, Rooma, Hellenism, Itaalia.

..., kui lained tema paati väntsutasid, ähvardas ta neid nuhelda, kui need kohe maha ei rahune. KUIDAS VALITSETI POLISEID Defineeri e. seleta mõiste, nimetus vm. ? Polis - (kr.k. linn) oli tüüpiline Vana-Kreeka linnriik, mis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Suuremad polised: Argos, Ateena, Delfi, Sparta. ? Rahvakoosolek - Riigivõimu kõrgeim organ oli rahvakoosolek, millel osalesid kõik kodanikud. Rahvakoosolekutel valiti igal aastal ka riigiametnikud, kelle kohuseks oli juhtida sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Rahvakoosolekute kõrval eksisteeris ka valdavalt rikastest ja suursugustest kodanikest koosnev nõukogu, mis sageli täitis kõrgeima kohtuorgani ülesannet ja mitmetes polistes oli ka rahvakoosolekust tähtsam. ? Deemos - (kr.k demo...

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
Vana-Kreeka-konspekt
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

... arendamiseks. • Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. • U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. • Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). • 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. d. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): • Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. • Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. • Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. ...

Ajalugu - Keskkool
147 allalaadimist
VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID
9
docx

VANA-KREEKA AJALOOPERIOODID

...lasid maal, siis linnad kujunesid Vana-Kreekas poliitilise-, usu- ja kultuurielu keskusteks. Kreeklastega asustatud aladel tekkis umbes 1500 linnriiki e polist (kr k polis – linn). Linnriigi keskuseks olid künkale või kaljunukile rajatud kindlustus- akropol (kr k mägilinn) ja koosoleku ning turuplats- agoraa, mille ümber rajati tähtsamad templid või muud ühiskondlikud hooned. 1.3. Linnriikide kodanikud ja mittekodanikud: Poliste elanikkond, mis tavaliselt ei ületanud 30-40 tuhandet inimest (eranditeks näiteks Sparta ja Ateena, kus elas ligikaudu 200 tuhat inimest) jagunes: a) Kodanikud- täisealised (vähemalt 20 aastased) kreeklastest mehed. Kodanikud võisid osaleda rahvakoosolekul, valida ja alates 30 eluaastast olla valitud ...

Ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist
Vana-Kreeka
8
doc

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka kunstiajalugu Referaat Autor: Peeter Seppel Juhendaja: Rainer Vilumaa Tallinn, 2009 Sisukord: Sissejuhatus....................................................................3 Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus...........................4 Kreeka polis ja valitsemisvormid...................................4 Kreeka teater...................................................................5 Vana-Kreeka kunst...

Kunstiajalugu - Keskkool
22 allalaadimist
Vana-Kreeka
2
rtf

Vana-Kreeka

• Kreeka asub Balkani poolsaarel ja ida poolt piirava Egeuse mere saartel. Mägine ning geograafiliselt väga liigendatud maa. Peamine ühendustee on meri. Sügav sisemine killustatus, avatus muu maailma suhtes. Maakonnad kaitsesid oma iseseisvust, püüdes aga samal ajal välissuhetest kasu lõigata. Kreeka täitis pideva kultuurivahendaja rolli Euroopa ja Lähis-Ida vahel. • Tume ajajärk(1100-800 eKr) Kreeta-Mükeene kultuuri häving oli täielik. Losse ei ehitatud üles. Kiri unustati rahvaarv kahanes. Kreeka langes tsivilisatsioonieelsele arengutasemele. Osa Kreeklasi rändas üle Egeuse mere Väike-Aasia läänerannikule. Raua kasutuselevõtt, mis lükkas vase ja pronksi järk-järgult kõrvale. • Kreeka kolonisatsioon. 8. saj alguses sai alguse Kreeklaste kolonisatsioon, mis hõlmas Vahemerd ja Musta merd. Tuhanded Kreeklased la...

Ajalugu - Keskkool
79 allalaadimist
Vana-Kreeka
3
docx

Vana-Kreeka

...ja poliitilise eduga samaväärselt. aristokraatide igapäevane tegevusala sportisid alasti – spordiväljakud ja seal juures olevad riietusruumid - gümnaasion (alastioleku koht) mõnigi gümnaasion sai ajapikku tähtsaks hariduskeskuseks alguses olid võistlused mõne usupidustuse programmis, hiljem olid need eraldi – tähtsaim olümpiamängud (Zeusi auks) olümpiamängudel osalesid ainult hellenid, barbaritele ja naistele keelatud jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus (jooks, oda, ketas, hoota kaugus, maadlus), neljahobusekaarikute võidusõit (võistleja oli kaariku omanik, mitte sõitja) prestiižseim – staadionijooks, 192m, mis oli ka pikkusühikuks olümpiarahu: Olümpias ei tohtinud relvi kanda ja sinnapääsu relvaga takistada Filosoofia – tarkusearmastus. Maailmakorralduse teke, jumalate põlvn...

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
Vana Kreeka
2
doc

Vana Kreeka

Kronoloogiline ülevaade. Kreeta-mükeene periood u. 2000-2200 a ekr. 2000 a ekr tekkisid Kreeta saarel lossid ja neid ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Alguse sai omanäoline ja kõretasemeline minoiline tsivilatsioon, mille tähtsaimaks keskuseks kujunes Knossos. 1600 aastat ekr arenes tsivilisatsioon ka kreeklaste asustatud Mandri-Kreekas. Siinseks tähtsaimaks keskuseks tõusis Mükeene. U 1500 a ekr vallutasid kreeklased ka Kreeta saare ja hakkasid selle üle valitsema.1200 a ekr paljud Kreeka lossid purustati, järgnes tsivili...

Ajalugu - Keskkool
81 allalaadimist
Ajalugu - Kreeka ja hellenism
6
doc

Ajalugu - Kreeka ja hellenism

Ajalugu - Keskkool
55 allalaadimist
Ajalugu I Kursus Vanaaeg
19
doc

Ajalugu I Kursus Vanaaeg

Ajalugu I Kursus Vanaaeg 2.Peatükk .Tsivilisatsiooni tekkimine 1.Millised olid tsivilisatsiooni tekke eeldused ja võimalikud põhjused? Enam ei tegelnud tööjõulised liikmed toidu hankimisega. Kujunes välja ühiskondlik tööjaotus, mille järgi osad inimesed tegid põlluharimise või karjakasvatuse asemel käsi- või kirjatööd, juhtisid riiki, pidasid ühendust jumalatega jne. Selleks oli vaja aga toota toiduks tarvilikku rohkem ,kui otsesed tootjad ise vajasid. Niisuguse ülejäägi tekkeks piisava tööviljakuse saavutas inimkond ilmselt põlluharimisele ja karjakasvatusele ülemineku ning metallist tööriistade kasutuselevõtuga. Viljelusmajandust ja metallitöötlemist võib pidada tsivilisatsiooni tekke ühtedeks peamisteks eeldusteks. Tsivilisatsiooni teket ei saagi seletada ühe põhjusega. Mitme so...

Ajalugu - Keskkool
68 allalaadimist
Kreeka KT konspekt 11-klass
5
doc

Kreeka KT konspekt 11. klass

...eekas. Sinna kogunes võistlejaid ja pealtvaatajaid kogu Kreekast ja ka selle kolooniatest. Osalesid ainult Hellenid. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Peagi lisandusid ka teised alad, pikemad jooksudistantsid, maadlus, rusikavõitlus jne. Kaarikusõidu võitjad enamasti väga rikkad. Olümpiavõitjate nimed märgiti üles. Olümpiamängud olid eelkõige pidustused Zeusi auks. Tähtsus ei piirdunud ainult spordiga. Olümpiarahu- relvade kandmine keelatud. Olümpiavõitu hinnati kõrgelt. Hinnalised autasud ja mälestusmärgid. Kuulsus aitas ka edaspidi riigielus läbi lüüa. TEATER. Draamakunst sai alguse veinijumal Dinonysosele pühendatud koorilauludest. Ateenas lavastati näidendeid Dionysose pidustustel. Dionüüsiad- peeti kevade saabumisel, tähtsamad. Teemad pidid huvi pakkuma kõikidele. Tragöödiad oli...

Ajalugu - Keskkool
31 allalaadimist
Kreeta-Mükeene ajalugu
8
docx

Kreeta-Mükeene ajalugu

...kaubavahetus), seaduste üleskirjutamine, tihedad välissidemed (idamaad), rahaks höbemündid, üksteisest söltumatud linnriigid (Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa) • Kirja olemasolu: kreeka alfabeedi loomine • Vaimne tegevus: Homerose eeposed (Ilias, Odysseia), religioonikeskused (Delfi, Olümpia), olümpiamöngud (776, usu- ja spordiüritus). barbar – mittehellen, kes räägib arusaamatut keelt Kreeka uus tsivilisatsioon erines Kreeta-Mükeene ajajärgu poolest: • ühiskonna- ja riigikorraldus oli vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud, st lossivalduste asemel tekkinud linnriikides oli vöimalus ka rahval riigi korralduses kaasa rääkida. • riigiasjade vahetul korraldamisel ei kasutatud kirja sellises ulatuses nagu varem lossi...

Ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist
Kreeka ajaloo test TASUTA-
2
doc

Kreeka ajaloo test TASUTA :)

...amad olid: Sparta , Korintos , Ateena Balkani saared , Mileetos Väike-Aasia läänerannikul ja Sürakuusa Sitsiilias. Ennast nimetasid kreeklased helleniteks , kõiki teisi aga barbariteks. Kreeklaste peajumalaks oli Zeus. Tema auks korraldati alates aastast 776 eKr iga 4 aasta tagant suuri usu- ja spordipidustusi, mida nimetatakse olümpiamängudeks. Kui tumedal ajajärgul oli kreeklased koloniseerinud Väike-Aasia lääneranniku, siis nüüd algab kreeklaste kolonisatsioon Vahemerel. Arhailisel perioodil valmivad laulik Homerose omistatud eeposed „Ilias“ ja „Odüsseia“.ning Hesiodose „Theogonia“. Kujunevad välja vähem reglementeeritud ja tsentraliseeritud riigi- ja ühiskonnasüsteem – nn Lykurgose korraldus ja demokraatlik riigikorraldus, mille demokraatlik olemus sai alguse Kleisthenese reformidest. Kreeka suurimaks v...

Ajalugu - Keskkool
171 allalaadimist
Esiajalugu
8
doc

Esiajalugu

...iiviõli, joodi kitse-lehmapiima, valmis. juustu, peamine jook oli veega lahjendatud vein. Aristokraatlik eluviis-ühised kodused pidusöögid-sümpoosionid, seal viibisid ainult mehed, lõbustajad olid pillimängijad ja tantsijannad. Sport-sportisid alasti; gümnaasion- pesemis- ja riietusruum spordiväljaku juures;täht. kujunesid olümpiamängud. Ainult hellenid võisid osaleda, barbaritele keelatud; jooks, maadlus, rusikavõitlus, viievõistlus jne. Ohverdati jumalatele ning võistlesid ka trompetipuhujad ja teadete kuulutajad. Kehtestati olümpiaraha, et miski seda sündmust ei häiriks. Võitjatele püstitati ausambaid, tasu. 5 saj. eKr koostati olümpiavõitjate nimekiri. Abielu ja perek-naised allusid oma abikaasale, abielus oli mees selgelt domineeriv pool. Abielu põhieesmärk-hankida seaduslikke järglasi. Naine ol...

Ajalugu - Keskkool
43 allalaadimist
Konspekt Vana-Kreeka ajaloost
5
doc

Konspekt Vana-Kreeka ajaloost

VANA-KREEKA Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta-Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene – Kujunes umbes 2000 – 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb „Trooja sõja“ temaatika. Tume ajajärk kujunes umbes 1100 – 800 e.Kr. Iseloomulik oli erald...

Ajalugu - Keskkool
514 allalaadimist
Kreeta ja Mükeene kultuur
1
doc

Kreeta ja Mükeene kultuur

Kreeta ja Mükeene kultuuri. Sarnasused: austati jumalannasid, (templites) - oraakel (ennustaja, inimeste palvete vahendaja lossides paiknesid peale muude ruumide laod, töökojad ja jumalatele) 2) usupidustus (1.dianüüsid 2.olümpiamängud) 3) kultusepaigad, loss eesotsas kõrgem võimukandja, suured müsteeriumid – salajased usukultused vapustused (Kreetal 1500 eKr, Mükeenes 1200 eKr). 11.Loetle kreeka jumalaid ja valdkonnad. Zeus – taevajumal, Erinevused: aeg: Kreeta 2000-1400 eKr, Mükeene 1500-1100 Hera – abielu kaitsja, Hephaistos – tule-ja sepatöö jumal, Ares – eKr, kiri: Kreeta - lineaarkiri A (piltkiri), Mükeene – lineaarkiri sõjajumal, Hermes – jumalate...

Ajalugu - Keskkool
18 allalaadimist
Ajaloo eksami punktid
20
doc

Ajaloo eksami punktid

...dudeks võib nimetada Viikingite paatmatuseid, sest tänu neile on meil ettekujutus tollastest Viikingite laevadest. Suhted viikingitega ja Vana-Vene riigiga. Viikingite suhted Vana-Vene riigiga olid suhteliselt head kuna Venemaal oli arvukalt Viikingite tugi- ja kaubanduspunkte. PILET 13 1.“Oleme vanakreeka kultuuri pärijad“ Olümpiamängud. Alfabeet. Teater. Filosoofia ja ajalookirjutuse algus. Matemaatika. Meditsiin. Antiikolümpiamängud ehk olümpiamängud olid Vana-Kreeka religioossed pidustused Olümpias hiljemalt 776. aastast eKr kuni 393. aastani pKr, mille raames peeti ka spordivõistlusi. Mänge peeti Zeusi auks. Nendest inspireerituna on hakatud pidama kaasaegseid olümpiamänge. Olümpiamängud toimusid Vana-Kreekas Peloponnesose poolsaare läänerannikul asuva Olümpia pühas hiies Altises. Mängud said nime toim...

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
Kunsti ajalugu - 10-klass põhjalik konspekt
23
doc

Kunsti ajalugu - 10. klass põhjalik konspekt

...unnustavaid riigid asuvad enamasti väikestel saartel, liitlaste raha on mõeldud rünnaku eest kaitsmeks kuid ateenlased kasutavad seda raha templite taastamiseks, see on ateenasuurim õitseaeg, kui riiki juhib perikles, kes raiskab liitlaste raha uute templite ehitamiseks. suurim tempel neist on parthenon, Ateena akropol, mis asub mäe otsas keset linna ning on ümbritsetud kaitsemüüridega. See oli pühendatud jumalanna ateenale, kes on neitsilik jumalanna, ta andis lubaduse et kunagi ei abiellu. parthenon oli u. 70 m pikk ja 35 m. lai, ehitatud dooria stiilis sammastele. Templit kasutati ka kristliku kirikuna kuid ka türklaste poolt mošeena, pärast mida muutsid nad selle püssirohulaoks, seda tabas kahurikuul? toimus plahvatus. tempel on jäänud varemetesse, plaan pole teada kunagi olnudki. Erechth...

Kunstiajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
11-klassi ajalooeksam
35
doc

11. klassi ajalooeksam

...s eKr müntima hõberaha; üksteisest sõltumatud linnriigid – Sparta, Korintos, Ateena Balkani poolsaarel, Mileetos Väike-Aasia läänerannikul, Sürakuusa Sitsiilias, omavahel vaenujalal, sisemiselt ebastabiilsed, kreeklased nim. end helleniteks, kõik mittehellenid olid barbarid; ülekreekalised religioossed keskused – Delfi, peajumala Zeusi tähtsaim kultusekoht Olümpia, 776 eKr hakati Olümpias iga nelja aasta tagant korraldama usu- ja spordipidustusi – olümpiamänge; Kreeka-Pärsia sõjad – 6.saj. oli Lähis-Idas suur Pärsia riik, alistas Väike-Aasia rannikul olevad kreeka linnad, pärslaste löögi alla langesid ka Balkani ps. kreeklased. 490 eKr saatis Pärsia kuningas Dareios laevastiku sõjaväega Ateena vastu, saadi Maratoni lahingus lüüa, lahkuti Kreekast. 480 eKr tuli Dareiose järglane Xerxe...

Ajalugu - Keskkool
539 allalaadimist
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

...duslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenism...

Ajalugu - Keskkool
46 allalaadimist
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl
88
rtf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt 10kl

...duslik kihistumine, ülemkihi väljakujunemine. Kolonisatsioon (Vahe- ja Mustal merel) kaubanduse arendamiseks. Hõberaha kasutuselevõtt väärtusmõõduna. U 800 eKr võeti foiniiklaste vahendusel uuesti kasutusele kiri. Linnriikide kujunemine (nt karmi sisekorraga Sparta ja demokraatlikuks kujunenud Ateena). 776 eKr olümpiamängude algus – usu ja spordipidustused. Klassikaline ajajärk (u.500 – 338 eKr): Kreeka-Pärsia sõjad (500-478 eKr) – pärslaste väljatõrjumine Kreekast ja Egeuse mere pk. Kreeka Hiilgeaeg (480-431eKr) Periklese juhitud demokraatlik Ateena, mis oli kogu Kreeka majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda (431-404 eKr) – Ateena allajäämine Spartale. Sparta ülemvõim Kreekas Pärsia toel 338 eKr purustas Philippos II kreekalased ja ühendas kogu Hellase oma võimule. Hellenism...

Ajalugu - Keskkool
42 allalaadimist
Vana-kreeka ja hellenism
8
pdf

Vana-kreeka ja hellenism

...a riik, peale seda kui alistasid Sparta 371 eKr lahingus. Makedoonia tõus. Lakkamatutes sõdades ei saavutanud ükski linnriik edu, see lõi soodsa võimaluse Kreeka põhjapiiril tugevnenud Makedooniale. Makedoonlased olid kreeklaste lähedane sugulasrahvas, kes võtsid varmalt üle kreeka keele, usu ja kombed ning osalesid olümpiamängudel. 4.sajandi keskpaiku sai Makedooniast Philippos II juhtimisel riik, mis kujutas kõigile linnriikidele ohtu. Philippos siiski vältis otseseid sõjalisi kontakte. Paljud kreeklased nägid temas kui kreeklaste ühendajat, teised aga orjastajat. Makedoonia peamiseks vastaseks sai Ateena, kes koos Teebaga lõid ulatusliku Makedoonia-vastase liidu. Aastal 338 eKr sai Kreeka liiduvägi Chaironeia lahingus hävitavalt lüüa. Philippos kutsus kokku Kreeka riikide kongressi ja laskis en...

Ajalugu - Keskkool
32 allalaadimist
Vanaaeg
45
doc

Vanaaeg

...eeka liidulaevastik ja liiduvägi astusid pärslastele vastu Kesk-Kreeka piiril. Merelahing Artemisioni neemel ei andnud tulemust. Maaväge ähvardas Termopüülide maakitsusel ümberpiiramine ja enamus sellest taganes. Kohale jäänud 300 spartalast kuningas Leonidase juhtimisel langesid. Pärslased vallutasid Kesk-Kreeka (peale Delfi, mis imekombel pääses), kaasa arvatud Atika, mille elanikud evakueerusid Peloponnesosse ja Salamise saarele. 480 septembris purustas kreeka liidulaevastik, suuresti ateenlase Themistoklese juhtimisel, pärsia laevastiku Salamise lahingus. Xerxes lahkus Kreekast. Pärsia ülemjuhatajaks jäi Mardonios, kes veetis koos vägedega talve Põhja-Kreekas. 479 tungisid pärslased Mardoniose juhtimisel taas Kesk-Kreekasse, okupeerides ka Atika. Pärslased tegutsesid liidus Teebalastega ja kasutasi...

Ajalugu - Tartu Ülikool
140 allalaadimist
Kreeka - geograafiline asend-kronoloogia-kreeta-mükeene
3
doc

Kreeka - geograafiline asend, kronoloogia, kreeta-mükeene

...tel arvukateks sõltumatuteks riikideks jagunenud; peamine ühendustee oli meri; olid teadlikud lähis-ida kõrgkultuuridest Kronoloogia: 1. Kreeta-Mükeene periood u 2000-1100 a ekr(minoiline tsiv ; mükeene) 2. Tume ajajärk u 1100-800 a ekr(kiri ununenud; elanikke vähe) 3. Arhailine periood u 800-500 a ekr[olümpiamängud;linnriiklik korraldus(Sparta,korintos,Ateena jne); Ateena hakkas arenema demokraatia suunas) 4. Klassikaline periood u 500-338 a ekr(Kreeka-pärsia sõjad;Kreeka hiilgeaeg;Peloponnesose sõda; Sparat ülemvõim; Makedoonia sõda ) 5. Hellenismiperiood 338-30 a ekr(uus ajajärk; Aleksander II) 2.Kreeta-Mükeene tsivilisatsioon ja kangelaseepika Kujunes III ja II aastatuhande vahetusel ekr; keskseks sai Mükeene; Kreeta-Mükeene tisv. Võib jagada kahek...

Ajalugu - Keskkool
143 allalaadimist
Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt
7
doc

Vana-Kreeka kokkuvõttev konspekt

Ajalugu - Keskkool
118 allalaadimist
Ajalugu 11-klassile
2
docx

Ajalugu 11. klassile

1.Tume ajajärk 1100-800 a ekr Kreeka oli langenud peaaegu tsivilisatsioonieelsele taselmele,elanikkonna arvukus oli vähenenud,kiri ununenud.Osa kreeklasi läks Väike-Aasia läänerannikule ,lõpuks see muutus nende püsivaks elukohaks,tööristu ja relvi valmistati rauast.Suhted naabermaadega olid nõrgenenud 2.Kreeka -Pärsia sõjad 6 saj teiselpoolel langesid Kreeka linnriigid Väike-Aasia läänerannikul pärsia võimu alla , 490 a ekr korraldas Pärsia kuningas sõjakäigu Kreekasse,kuid sai ateenlastelt Maratoni lahing...

Ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt
8
doc

Kreeta-Mükeene kultuuri konspekt

...egevusala. Sporditi alasti. Väljakut nimetati gümnaasioniks. Lisaks trennile jagasid seal õpetlased noortele tarkust ning mõnedest gümnaasionitest said nii ka hariduskeskused. Tavaliselt lülitati võistlused mingisuguse usupidustuse programmi ning neid peeti peaaegu kõigis polistes. Kuulsaim neist oli Zeusi auks korraldatud Olümpiamängud. Osalesid ainult hellenid; samuti ei lubatud naisi. Põhilised alad olid maadlus, jooksudistantsid, rusikavõitlus, viievõitlus ja hobusekaarikute võidusõit. Kõik prestiižsemaks peeti lühijooksu – staadionijooksu. Kehtestati ka olümpiarahu, mis tähendas, et ei tohtinud relvi kanda ja relva jõul kellegi sisse pääsu takistada. Olümpiavõitjad tõid kuulsust kogu oma linnale ning neid hinnati kõrgelt. Paljudest neist said lõpuks mõjukad riigimehed. Peeti olümpiavõitjate nimekirja.. E...

Ajalugu - Keskkool
30 allalaadimist
Vana-Kreeka - 10-klassi arvutitund
5
doc

Vana-Kreeka - 10. klassi arvutitund

...eriv f) looduskatastroofist (vulkaanijärgsed hiidlained) tingitud purustused hävitasid senised kultuurisaavutused g) kreeka kultuur mõjutas kogu Idamaade kultuuri, oli eeskujuks h) kaubanduse areng i) lossikultuur: lossid kui majandus-, kultuuri- ja poliitilise elu keskused j) toimusid esimesed teadaolevad olümpiamängud k) toimusid Peloponnesose sõjad (sõjad Kreeka poliste vahel ülemvõimu saavutamise nimel) l) aristokraatia (aristos = kr k ‚parim’; kratos = kr k ‚võim’) kujunemine st ühiskonna selge kihistumine m) kujunes kreeklaste ühtekuuluvustunne (keel, kultuur) n) sellest perioodist teame eelkõige tänu hilisematele üleskirjutustele o) Kreeka linnriigid langesid Makedoonia võimu alla (valitsejateks said Philippos II ja tema poeg Aleksander Suur) p) kangelaslu...

Ajalugu - Keskkool
76 allalaadimist
Vana-Kreeka
2
rtf

Vana-Kreeka

...äljarändamise massilisuse tingis põlluharimiseks sobiva maa nappus ja vajadus metalli järele (mida kodumaal suhteliselt vähe leidus). Kolonisatsioon edendas kaubavahetust. Võeti kasutusele hõberaha. Hellenite ühtust rõhutasid ülekreekalised religioossed keskused, tähtsamad neist Delfi ja Olümpia (776 eKr peeti esimesed olümpiamängud – s.o usu- ja spordipidustused). Selle perioodi lõpetasid Kreeka – Pärsia sõjad (lõppesid Kreeka võiduga). Hellenid(nii nimetasid end kreeklased) barbarid(teised rahvad) KLASSIKALINE PERIOOD 500 – 338 eKr Pärsia sõdadele järgnes Kreeka tsivilisatsiooni hiilgeaeg. Kreeklased kujundasid ühtsuse kultuuri baasil – keel kombed usund. Pindarose ja Aischylose loomeperiood Kreeka linnriikide seast kerkisid esile Sparta (range sõjaline sisekorraldus) ja Ateena (demokraatia, peamine ...

Ajalugu - Keskkool
13 allalaadimist
Vana-Kreeka
3
docx

Vana-Kreeka

...r mõjutas väga, hakati rohkem naaberriikidega suhtlema. ? Foiniiklaste mõjul võeti kasutusele kiri. Algas kolooniate rajamine, kasutusele võeti raha. Kirjutati üles seadusi. ? Toimusid suurte linnriikide (nt. Ateena, Sparta, Mileetos, Korintos, Sürakuusa) vahelised kodusõjad ja riigipöörded. ? Olümpiamängud- peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna-Kreekas. Osaleda said ainult hellenid. Naistele oli pääs olümpiale keelatud. Kõige varasem võistlusala oli kiirjooks. Olümpiamänge peeti enamasti Zeusi auks. Võisteldi ka pillimängus, luules. Olümpiavõitu hinnati väga kõrgelt. See tõi kuulsust nii võitjale, perele kui ka kodulinnale. Klassikaline periood ? Klassikalike Kreeka tsivilisatsiooni ajajärk oli 500-338 e.Kr. ? Seda isel...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
Vana - Kreeka
3
docx

Vana - Kreeka

...d endale kodanike vabadusel põhinev riigivormi – linnriik, enamik kreeklasi teenis elatist põlluharimisega, käsitöölised olid väikeste töökodade omanikud, kes oma tööga elatist hankisid, neid hinnati sageli põlluharijatest madalamalt, kreeka ühiskonna ülemkihi moodustasid suursugust päritolu suurmaaomanikud ehk aristokraadid, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased, kreeka aristokraatiat iseloomustab konkurentsivaim, igaüks püüdis olla parim, korraldati palju ühiseid pidusööke, orjatööd kasutati laialdaselt, enamik orje olid võõrsilt sisse ostetud, orjadesse suhtuti kui varandusse, millega omanik võib ükskõik kuidas ringi käia – nende tapmine oli siiski keelatud, kuna orjad tegid ära suurema osa tööst, sai lihtrahvas elada vabamat elu, reeka ühiskond oli patriarhaalne – naistel polnud ...

Ajalugu - Keskkool
7 allalaadimist
VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA
15
docx

VANA EGIPTUS JA VANA KREEKA

Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
Kreeka ajaloo kokkuvõte
2
doc

Kreeka ajaloo kokkuvõte

...õigi hellenite juhiks. Struktuur Enamik olid talupojad. Tuldi toime kas iseseisvalt või võeti laenu ja võidi sattuda rentnikustaatusesse. Suuremates linnades olid ülekaalus käsitöölised kellel olid peamiselt väikesed töökojad kus hankisid nad elatist enda ja pereliikmete tööga, rikkama ühiskonna moodustasid aristokraadid, suured põllumaade omanikud ja orjapidaja. Riik ja ühiskond. Polis – tüüpiline kreeka linnriik oli üsnagi väike.sõltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv. Asus kas orus või mägede vahel. Rahvakoosolek – riigi kõrgeim võimu organ kus osalesid kõik kodanikud. Aristokraatia - kui riiki juhtisid rikkad ja suursugused kodanikud Demokraatia – rahvavõim st enamuse võim Kodanik – mees, vaba põliselanik Türann – isehakanud valitseja Faalaks – k...

Ajalugu - Keskkool
55 allalaadimist
Konspekt terve 10-klassi ajaloo õpiku kohta
50
doc

Konspekt terve 10. klassi ajaloo õpiku kohta

...hailine ajajärk e. tsivilisatsiooni uus tõus. • Aktiivne kolonisatsioon (põllumajanduskolooniad, kaubanduskolooniad) Vahemere ja Musta mere rannikul • Võeti kasutusele hõberaha, kui väärtusemõõt (eri riikides erinevad rahasüsteemid) • Ülekreekalised religioossed keskused (Delfi, Olümpia) • 776 eKr (olümpiamängud) oli kreeklaste ajaarvamise algus • Kirja kasutuselevõtmine (tähestikkiri Foiniikiast) • Linnriikide e. poliste tekkimine – lähedalasuvad külakogukonnad ühinesid ühtseks tervikuks. Tunnused: o Sõltumatu o Omavalitsus – rahvakoosolek, valiti ametnikud ja nõukogu o Omakaitse (kodanikud olid kohustatud oma polist kaitsma) o Kodanikud: ? mees ...

Ajalugu - Keskkool
23 allalaadimist
Kunstiajalugu 10 klass kokkuvõte
23
docx

Kunstiajalugu 10.klass kokkuvõte

...e kujutamisest hoiduti. Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine. Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud. Tegelasi on võimalik ära tunda tingmärkide põhjal. Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud. Bütsantsi arhitektuur Al 6. saj eKr Kreeka koloonia, paiknes Väike-Aasias Türgi läänerannikul 395 a Ida-Rooma riigi pealinn Konstantinoopol- Constantinuse järgi, hõlmas enda alla Kreeka ja Väike-Aasia. Kultuurilised mõjutused: Kreeka, Rooma, Väike-Aasia kultuurist, valitsejaks piiramatu võimuga keiser- nii ilmalik kui ka usuline võim, riigi keeleks kujunes kreeka keel Bütsanti patriarhide ja Rooma paavstide vaheline usulõhe: Ida poole Konstantinoopolit jääb õigeusk, lane poole katoliiklus. Eesmärgiks ehitada II Rooma. ...

Kunst - Keskkool
11 allalaadimist
Kreeta-Mükeene
14
pptx

Kreeta-Mükeene

Kreeta-Mükeene Koostasid: Sirli Mändmets ja Kristina Bauer Vana-Kreeka jaguneb perioodiliselt viieks: Kreeta- Mükeene periood, tume ajajärk, tsivilisatsiooni uus tõus, klassikaline ajajärk, hellenismiperiood. Kreeta-Mükeene – Kujunes umbes 2000 – 1000 e.Kr. Algselt arenes välja lossikultuur, algas Minoiline kultuur, mis oli ühtlasi vanem Euroopa kõrgkultuur. Tähtsaim kultuurisaavutus oli lineaarkirja A ja B kasutamine. Sellest ajast pärineb „Trooja sõja“ temaatika. Tume aj...

Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
Hellenism
1
docx

Hellenism

Vana-kreeka perioodid: Kreeta- Mükeene ( 2000-1100, Trooja sõda, Knossose vallutamine), tume ajajärk(1100-800, väljaränne, raha kasutusele võtt), tsivilisatsiooni uus tõus (tähestik, olümpiamängud, seadusandluse algus), klassikaline ajajärk(500-338 Kreeka Pärsia sõjad, filosoofia algus), hellenismiperiood (Aleksandri sõjakäigud, Rooma ülemvõim) Kreeta Kreeta+Mükeene Mükeene Vaba lihtrahvas Aristok. orjad aeg 2000-1400 eKr Vanim periood 15. saj eKr Kes? talupojad rikkad Sõjav. kiri Lineaarkiri A Oli tekkinud kiri Lineaarkiri B ...

ajalugu - Keskkool
5 allalaadimist
10 kl ajalooõpiku kokkuvõte
10
docx

10.kl ajalooõpiku kokkuvõte

... languseperiood (lossid hävinenud, kiri ununenud, elanikkond vähenenud, peaaegu tsvilisatsioonieelne tase) o Arhailine ajajärk (800 – 500 eKr) ? tähestik ? käsitoo, kaubandus, meresõit ? linnriigid: Ateena, Sparta ? ülekreekalised religioossed keskused: Delfi, Olümpia ? ühtekuuluvustunne ? Kreeka – Pärsia sõjad, Maratoni lahing ? esimesed olümpiamängud (776 eKr) ? ühiskonna kihistumine ? Kreeka kolooniad Väike-Aasta rannikuni ? linnriikide kujunemine o Klassikaline ajajärk (500 – 330 eKr) ? Kreeka kultuuri õitseaeg (kunst, filosoofia, kirjandus) ? Peloponnesose sõjad (Kreeka poliste vahel) ...

Ajalugu - Keskkool
33 allalaadimist
Inimene-ühiskond-kultuur I osa-Vana-Idamaad-Vana-Kreeka-Vana-Rooma
7
doc

Inimene, ühiskond, kultuur I osa: Vana-Idamaad, Vana-Kreeka, Vana-Rooma

.... Tsivilisatsioonid tsivilisatsioon – hästi korraldatud kõrge kultuuritasemega ühiskond, mõiste tekkis 18. saj Prantsusmaal primaarne tsivil - tekkisid Idamaades, enamasti suurte jõgede ääres. Kujunesid üksteistest sõltumatult sekundaarne tsivil – saanud mõjutusi, kujunenud teiste eeskujul (Vana-Rooma eeskujuks Vana-Kreeka, täielikult) Oswald Spengler – saksa filosoof, kes väitis, et on olnud ainult 8 tsivilisatsiooni: antiikkultuur, araabia, egiptus, india, babüloonia, hiina, maajad ja lääne-euroopa. Viimane on veel viimases faasis(st surmas). Kultuuri areng on kui aastaring, lainetus või elusorganism(lapsepõlv, noorus, küpsus, vanadus). Kirjutas raamatu ''Õhtumaa allakäik''. Francis Fukuyama – kas lääne tsivilisatsioonile on alternatiiv? Samuel Huntington – mõjukast artiklist laiendatud ...

Ajalugu - Keskkool
190 allalaadimist
Vana-Kreeka ajaloo periodiseering
15
doc

Vana-Kreeka ajaloo periodiseering

... Relvade valmistamine rauast. Arhailine periood Kujunesid linnad ja ülemkiht. 800-500 a eKr Sidemed Idamaadega, ida kultuuri mõju. Foiniiklaste vahendusel loodi alfabeet. 776 eKr olümpiamängud. Kolonisatsioon Vahemerel ja Mustal merel. Raha müntimine –hõberaha. Linnriiklik korraldus (Sparta, Korintos ja Ateena(Balkani ps), Mileetos(Väike- Aasia), Sürakuusa(Itaalia) ). Seadused. Sparta –karm sisekord. Võ...

Ajalugu - Keskkool
331 allalaadimist
Vana-Kreeka ajalugu
6
docx

Vana-Kreeka ajalugu

... aristokraatide kohta. Lihtrahva perekonnas olid naine ja mees lähedasemad. 7. Sport ja Olümpia Sport ja olümpia mängud: Kreeklased sportisid alasti (MMMMM naked boys), seetõttu nim. spordiväljakut ja sinna juurde kuuluvaid pesemis- ning riietusruume gümnaasioniks („alastioleku koht“). Tähtsaimad võistlustest olid olümpiamängud – iga nelja aasta tagant, Zeusi auks, osalesid ainult kreeklased, võõramaalastele olid mängud keelatud, naised ei tohtinud osaleda. Sisaldas jooksudistantse, maadlust, rusikavõitlust, viievõitlust ning neljahobusekaarikute võidusõitu. Kõige olulisem oli lühim jooksudistants – staadionijooks. Kehtestati olümpiarahu –Olümpias ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sinnapääsu relva jõul takistada. 8. Põhilised Jumalad Jumalad olid inimkujulised. Jumalad moodustasid per...

Ajalugu - Keskkool
71 allalaadimist
Kreeta-mükeene kultuur
1
doc

Kreeta, mükeene kultuur

1.kreeta kultuur-Kreeta kultuur kujunes 2000-1400 a eKr, võtsid kasutusele kirja, mille järgi ei saa m tänaseni kindlat pilti tollasest elust, kuna neid kasutati vaid majapidamisaruannetes.Selleks on Kreeta lineaarkiriA, mida tänaseni ei osata selgelt lugeda.Kreetas olid lossid kindlustamata, neid kasutati usukeskustena,kultuspaikadena, valitseja elupaigaks, poliitilise võimu keskuseks ning nende ümber kujunesid rahvarohked linnad. Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid ka...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
10-kl ajaloo üleminekueksam
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

...ar – see oli madal, enamasti kividest laotud alus • Tähtsaimatest pühamutes oli ka jumala koda e tempel – suuremates oli nii templeid kui altareid mitu • Igaüks võis jumalatele ohverdada ja neile oma palved esitada. – suuremate pühamute juures oli selleks preestrid ja preestrinnad – nad olid tavalised aristokraadid, ei moodustanud eraldi seisust • Tähtsaim rituaal oli vereohver • Jumalate ühine austamine ühendas poliste kodanikke – ilmnes eriti paljudel iga-aastastel usupidustustel • Jumalate tahte selgitamiseks jälgisid kreeklased endeid. – Olid spetsiaalsed pühamud, kus sai jumalatelt nõu küsida – Kuulsaim Delfi oraakel Kesk-Kreekas. = preestrinnat, kelle suu läbi Apollon tulevikku kuulutas nim püütiaks • Kreeklased ei pannud suurt rõhku s...

Ajalugu - Keskkool
22 allalaadimist
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

...id mitmed türannid rahva seas austatud. Mitmed neist pidasid edukaid sõdu naabritega ja tõstsid seeläbi riigi võimsust. Samas aga tähendas türannia paratamatult teiste kodanike poliitiliste õiguste kärpimist ja sellega ei võinud ülejäänud pikemat aega leppida. Eriti vaenulikud olid türanni vastu teised aristokraadid, kellest paljud olid sunnitud minema pagendusse ja ootasid sobivat hetke ainuvõimu kukutamiseks ning oma seniste õiguste taastamiseks. See omakorda sundis türanne rakendama karme vahendeid oma vaenlaste paljastamiseks ja karistamiseks, mis muutis nende võimu vastumeelseks ka lihtrahvale. Seetõttu suutsid türannia võimul püsida tavaliselt vaid lühikest aega – enamasti kukutati nad peagi. Türannia kukutamisele järgnes sageli riigikorra reformimine, eesmärgiga kõrvaldad...

Ajalugu - Keskkool
20 allalaadimist
Keskaeg
12
doc

Keskaeg

...Ühte suurt riiki ei olnud. Sellel ajajärgul võeti uuesti kasutusele ka kiri. Kujunes välja ka ülemkiht, kes hakkasid tegelema juhtimisega – aristokraatia. Suhted naabritega muutub aktiivseks. Kreeklased hakkavad rajama asumaid ehk kolooniaid naaberriikidesse. Hakatakse ka korraldama esimesi Olympia mänge. Linnriigi keskus oli akropol, mis asus kalju otsas. Turuplats oli agoraa. Nende lähestikus asusid ka templid, kus toimusid ohverdused. 8 saj. Ekr hakkavad Kreeklased rajama asumaid. Üks põhjusteks oli see, et rahva arv oli juba nii suureks kasvanud. Kolooniaid rajati musta mere äärde, Sitsiiliasse ja ka Prantsusmaa ja Hispaania aladele. Kaubanduses veeti sisse palju teravilja, luksusesemeid,orje. Välja veeti oliiviõli,veini, ja igasugu käsitöö tooteid. Kauplemise tõhustamiseks võeti kasutusele hõberaha. ...

Ajalugu - Keskkool
71 allalaadimist
Kreeka ajalugu
0
doc

Kreeka ajalugu

Kuidas mõjutasid looduslikud olud ja geograafiline asend Kreeka ajalugu? Mägine geograafiliselt liigendatud maa, asub Balkani ps, Vahemere ja Egeuse mere ääres, tasandikke eraldavad raskelt läbitavad mäeahelikud ja palju sopilisi merelahte, meri ühendusteeks. Need olud tingisid avatuse muumaailma suhtes aga sügava sisemise killustatuse. Kreeka täitis vanal ajal pideva kultuurivahendaja rolli, sest see asus Lähis-Ida ja Euroopa vahel. Meri- suhtlemine teiste rahvastega Kreeta ja Mükeene kultuuri erinevused. Kreeta- kultuur sai nime legendaarse kuninga Minose järgi. Kultuuri kandjaks etnilise päritoluga rahvas. Kasutasid A-lineaarkirja (mida ei osata tänapäeval lugeda). Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata ja nende ümbert puudusid linnad. Puudusid sõjakad jooned ja religioossed pidustused. Ehitati jumalat...

Ajalugu - Keskkool
24 allalaadimist
Vana Kreeka ajalugu
4
doc

Vana Kreeka ajalugu

...ogukondlastel osaline sõnaõigus; tähestikkiri Foiniika eeskujul – kreeka alfabeet, Homerose kangelaslood Odüsseija ja Iljas; Linnad > linnriigid: Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa – linnad omavahel vaenujalal, ebastabiilsus; ülekreekalised religioossed keskused Delfi ja Olümpia; Olümpiamängud Zeusi auks. Minoiline kultuur ja Mükeene kultuur • Minoiline kultuur – Sai nime Minose järgi; kasutati lineaarkirja A; Majandus-, usu- ja kultuurikeskusteks olid lossid, mis olid kindlustamata, nende ümber olid rahvarohked linnad; domineeris rahumeelne ja elurõõmus temaatika, freskod kujutasid loodust, religioosseid pidustusi ja spordivõistlusi; naised domineerisid; sõjakad jooned puudusid. • Mükeene kultuur – Kultuur sai alguse Mükeene lossi j...

Ajalugu - Keskkool
91 allalaadimist
Kreeka- õppematerjal eksamiks
16
doc

Kreeka- õppematerjal eksamiks

... Märgi Vana-Kreeka isik, keda on kirjeldatud. Jälgi oma õigekirja. a) Ateena riigimees, poeet ja seaduseandja, kes 594. aastal eKr keelas hellenitest talupoegi orjadeks müüa. Tema reformid panid aluse Ateena demokraatlikule arengule - ………………… b) Ateena strateeg, kes valiti antud ametipostile 15 ametiajaks. Oli võimul 462-429 eKr. Tema ajal kujunes välja Ateena linnriigi demokraatlik valitsemine. Korraldas suuri ehitustöid Ateena akropolil. - ………………… c) Sparta kuningas, kes langes 300 võitluskaaslasega Termopüülide lahingus - ………………….. d) 5. sajandil eKr tegutsenud koorilüürik, kes saavutas tuntuse olümpiamängude võitjate auks kirja pandud luule tõttu - …………………….. e) Tragöödiakirjanik, kes on „Oresteia“ autor - ...

Ajalugu - Kutsekool
39 allalaadimist
Kreeka erinevad ajastud antiikajal
0
txt

Kreeka erinevad ajastud antiikajal

Kreeka on väga mägine maa, mistõttu oli ta tugevalt killustatud ja arvukateks sõltumatuteks riikides jagunenud. Naabermaadega oldi ühendusest mere kaudu. Kreeklased olid ammusest ajast teadlikud Lähis-Ida kõrgkultuuridest. Lühidalt erinevatest perioodidest KREETA-MÜKEENE e. EGEUSE PERIOOD 2000-1100 a. eKr lossid ja neid ümbritsevad linnad kiri minoiline tsivilisatsioon (Kreeta), tähtsaim keskus Knossos sidemed Egiptuse ja Ees-Aasiaga tsivilisatsioonid kujunemine Mandri-Kreekas 1600 eKr tähtsaim keskus Mükeene 1500 eKr vallutati Kreeta kindlustatud lossid ********************************************************************** Minoiline tsivilisatsioon Kreetal Kreeta muistsed...

Ajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
KREETA JA MÜKEENE
7
doc

KREETA JA MÜKEENE

...d põluharimisega otseselt seotud. Suremates linnades olid ülekaalus käsitöölised, kes pidasid peamiselt väikeseid töökodasid,harvemal juhul said nad töökoda laiendada ja tõusid jõukamasse seisu.Mõnes linnriigis ei olnud neilgi kodakondsust, mis selgitab väikest positsiooni. Kõige rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes olid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. 1 Sparta ja Ateena riigikorraldus Sparta- Riigi eesotsas oli üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat, neile allus sõjavägi, samuti täitsid nad riigi kõrgeima preestri kohustusi. Muudel valdkondades juhtisid riiki 30- liikmeline vanemate nõukogu – geruusia( selle liikmed pi...

Ajalugu - Keskkool
12 allalaadimist
Vanaaja kursuse kokkuvõte
13
doc

Vanaaja kursuse kokkuvõte.

INIMESE PÕLVNEMINE Elu Maal tekkis 3 mlrd aastat tagasi, inimene hakkas arenema 5-6 mlj aastat tagasi. Inimese ajajärk jaguneb kaheks: 1) ESIAEG – miljonid aastad, inimese kujunemine 2) AJALOOLINE AEG – 5000 eKr – kaasaeg. Sel ajal hakati kirjutama AUSTRALOPITEEKUS – loetakse 1. kellest sai inimene alguse. 5mlj a tagasi, suure kohanemisvõimega. HOMO HABILIS – vanim ürginimene, 3mln a tagasi. Elas muinas- ja kiviajal. Kivist tööriistad. HOMO ERECTUS – 2mln a tagasi. Pihukirves. 1mln a tagasi levis inimasustus Aafrikast mujale. Elasid koobastes & okstest onnides. Rah...

Ajalugu - Keskkool
123 allalaadimist
Kunstivaldkonnad-vanaaja kunst
12
rtf

Kunstivaldkonnad, vanaaja kunst

...ealinn koosnes alllinnast ja ülalinnast ehk akropolist, kindlustatud. Tallinn põhimõtteliselt sarnane. • Teadused – filosoofia, kirjandus, kunst, matemaatika; • Eeposed väga populaarsed, juba 7.sajandil eKr. • Jumalate austuspidustused toimusid, näiteks Zeusi pidustustest kujunesid välja olümpiamängud, mille ajaks pidi sõjategevuse peatama. • Arhitektuur o Templid o Tähtsaim ala templi ehitus, mis olid nii pühamud kui ka ühiskondliku elu keskused; o Templid ehitati kõrgematesse paikadesse, sest arvati, et on Olümpose jumalatele lähemal nõnda; o Iga tempel oli pühendatud ühele kindlale jumalale; o Templid olid muidu sarnased, erinevaks tegid sammaste hulk; o ...

Kunstiajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
Kreeka-mükeene kultuur-kordamisküsimused
2
docx

Kreeka-mükeene kultuur (kordamisküsimused)

Ajaloo Kt küsimused. Kreeta-Mükeene kultuur. Ptk 13-15 1. Kirjelda Kreeka looduslikke olusi ( asend, seotus merega, millised alasi hõlmati ) 2. Kirjelda minoilist kultuuri Kreeta saarel. ( Kiri, usk, tegevusalad, ehitised ) 3. Kirjelda Mükeene kultuuri. ( Kiri, usk, arhitektuur, tegevusalad ) 4. Mis iseloomustab tumedat ajajärku Kreeka ajaloos ? 5. Mis tingis tsivilisatsiooni uue tõusu Kreekas nn arhailisel ajajärgul ? 6. Kirjelda Kreeka-Pärsia sõdu 7. Tooge välja klassikalise ajajärgu isel...

Ajalugu - Keskkool
6 allalaadimist
Kreeka ajaloo periodiseering
10
doc

Kreeka ajaloo periodiseering

...nid suguvõsale needuse, et seal kunagi rahu ei saadaks ja veritasu eest makstaks veritasuga. Zeus halastas siiski lõpuks Orestesele ja võttis talt needuse maha. Kreeka linnriikide välisilme. Arhailisel perioodil tekkis üle Kreeka u paarsada suuremat linnriiki. Linnriik koosnes kolmest osast. Keskne kindlustatud osa oli akropol, oli tavaliselt kõrgemal künkal, müüridega kindlustatud. Seal paiknesid tähtsamad asutused (templid, viljaait, jumalate ja jumalannade ohvrialtarid, tähtsamad riigiasutused, tähtsamate kodanike eluasemed). Teine osa oli all-linn, ümber akropoli. Seal paiknesid kõik ülejäänud asutused (turuplats – agoraa, selle ümber olevad käsitööliste töökojad, kauplused, linnakodanike elamud). Vaenlase kallaletungi puhul põgeneti akropoli müüride varju. Kolmas osa linnriigist olid p...

Ajalugu - Keskkool
213 allalaadimist
Vana-Kreeka uurimustöö
20
doc

Vana-Kreeka uurimustöö

... 4. Kreeta ja Mükeene kultuuride võrdlus 5. Sparta ja Ateena 6. Vana-Kreeka teadlased 7. Vana-Kreeka teater 8. Vana-Kreeka teatri põhiplaan 9. Vana-Kreeka jumalad 10. Antiikolümpiamängud 11. Kreeka kunst 12. Kreeka Skulptuur 13. Kokkuvõte 14. Kasutatud materjalid 15. Lisad 16. 17. 18. 2. Sissejuhatus Kreeka teadu...

Ajalugu - Põhikool
12 allalaadimist
Vanavene kunst-merovingide kunst-vana egiptus jne
11
doc

Vanavene kunst, merovingide kunst, vana egiptus jne

Kunstiajalugu Arhitektuur Arhitektuur jaguneb:Saraalarhitektuur- usuga seotud. Profaanargitektuur- ilmalik Skulptuur – kuju (voolitakse ja raiutakse) Skulptuur on kas plastika või raidkunst Relieef on nagu pilt, mida saab vaadata, vaid ühest küljest. Maalikunst seinamaal ja tahvelmaal Graafika- piltide trükkimine Trükipressiga tehti esimesena mängukaardid(pole kindel)pühad pildid kaa. sügavtrükk- trükitakse nii kaua kuni plaat ära kulub. Kuntsnik ise ei trüki tööd, trükkar trükib. Kõrgtrükk- mae i saanud aru nagu Lametrükk – plaat ja siis...

Kunstiajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
Antiik Kreeka
5
doc

Antiik Kreeka

...letati koldes. Nad ohverdasid seda, mida endal süüa ei kõlvanud. Teine jumalatega seotud suhtlemispaigaks oli oraakel(ennustaja). Kõige kuulsam oraakel oli Delfi oraakel (oli seotud ) (Apollon). Teine oraakel oli Dodona tammik. (tegelesid tammelehtede müha tõlgendamisega).(Zeus). Kõige kuulsamad usupidustused oli on olümpiamängud(toimusid Olümpias,lõuna kreekas). Olid ka teised suurpidustused- deonüüsiad. Sellest arenes välja kreeka teater. Klassikaline periood Oli 500 -338 eKr. Arenesid välja valitsemiskorrad. Kõik suuremad kultuurisaavutused on pärit sellest aja järgust. Hellenism Oli 338-30 eKr. Algas, kui Kreeka hõivati Makedoonia poolt ja lõppes, kui Rooma vallutas Kreeka. Toimus Kreeka ja Idamaa nähtuste segunemine ja vastastikune mõjutamine, nii majanduses, ühiskondlikes suhete ja k...

Ajalugu - Keskkool
31 allalaadimist
Kordamine kunstiajaloo eksamiks
32
doc

Kordamine kunstiajaloo eksamiks

...kulptuur esineda ansamblina (monumentidena), olla seotud ehitisega või pargikujundusega (ehitusplastika või pargiskulptuurid), aga olla ka asukohast sõltumatu (vabaplastika). • Maalikunst – unikaalne (kordumatu) värviline kujund tasapinnal. Maalikunst jaguneb seina- e monumentaal- (fresko- ja sekotehnikas), mosaiik-, klaasi (vitraažkunst), tahvel- ja miniatuurmaaliks (nt käsikirjaliste raamatute illustratsioonid keskajal). • Graafika – tasapinnaline kunstiline kujund, mis luuakse trükkimise abil. Tehnikad: kõrg-, sügav- ja lametrükk. • Tarbekunst – tarbeesemed, millel on kunstiline tähendus. Tarbekunsti on sageli liigitatud materjalide järgi (savi, met...

Kunstiajalugu - Keskkool
432 allalaadimist
Suur Kokkuvõte Ajaloo 9 kl õpikust
49
doc

Suur Kokkuvõte Ajaloo 9.kl õpikust

...dri-Kreekas -1200 eKr doorlaste sissetung 2.) TUME AJAJÄRK (1100-800 eKr) -allakäik -lossid hüljatud -kiri ununenud -elanikkonna arvukuse langemine -raua kasutamine 3.) ARHAILINE PERIOOD (800-500 eKr) -VIII saj eKr >> linnad, elanikkonna tõus, rikkurid -soojad suhted Idamaadega -u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele -776 eKr Olümpiamängud -VIII saj eKr >> kolonisatsioon -600 eKr raha müntimine -linnriiklik korraldus(Sparta, Korintos, Ateena) -seadused 4.) KLASSIKALINE PERIOOD (500-338 eKr) Pärsia sõjad 500-478 eKr: -VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale -490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit -Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480-431 eKr: -Sparta ja Ateena võimsus -Ateena > demokraatia -Ateenast tähtsaim majandus- ja kultuurikeskus. Peloponnesose sõda 431-404 eKr: -Ateena...

Ajalugu - Põhikool
9 allalaadimist
Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte
41
doc

Kunsti ajaloo lühi kokkuvõtte

Sissejuhatus kunstiajalukku 1. Kunsti liigid • kujutav kunst • tarbekunst • sõnakunst • lavakunst • arhitektuur • tantsukunst • helikunst • filmikunst 2. Kujutava kunsti liigid • maal o monumentaalmaal (seina-, laemaal) o dekoratiivmaal (esemeil) o tahvelmaal (puidul või lõuendil) o miniatuur (pärgamendil) • skulptuur o ümarplastika o reljeef • graafika o joonistus (söejoonistus, pliiatsijoonistus, tušijoonistus) o estamp- e. paljundusgraafika ? kõrgtrükk (puulõige, puugravüür, linoollõige ) ...

Kunstiajalugu - Keskkool
84 allalaadimist
Kokkuvõte Kreeka ajaloost
5
odt

Kokkuvõte Kreeka ajaloost

...aid (vt õpiku kaart lk 103). ? Kaubavahetuse elavnemine tingis 7. saj. hõberaha kui väärtusmõõdu kasutuselevõtu, mis sai alguse Lüüdias. Esialgu kehtis raha vaid väliskaubanduses. 5. saj. muutus see üldkasutatavaks. ? Ülekreekaliste religioossete keskuste kujunemine: Delfi ja Olümpia. ? Olümpiamängude korraldamine iga nelja aasta tagant alates aastast 776 eKr pani aluse kreeklaste ajaarvamissüsteemile. Arhailise ajajärgu lõpetasid Kreeka- Pärsia sõjad 490- 479 eKr. Klassikaline ajajärk 5. saj – 4. saj I pool eKr. Kui räägitakse klassikalisest kreeka tsivilisatsioonist, peetakse silmas just seda ajajärku. Valdav osa kreeka klassikalisest kultuurist seostub Ateenaga ja koondub Periklese valitsusaega. Kreekas ei kujunenud riiklikku ühtsust, oli palju sõltu...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
Kreeta mükeene
4
doc

Kreeta mükeene

Ajalugu - Keskkool
11 allalaadimist
Vana-kreeka perioodid
10
rtf

Vana-kreeka perioodid

KREEKA PERIOODID: 1 KREETA MÜKEENE PERIOOD 2000 1100 eKr minoiline tsivilisatsioon Knossose kujunemine 1600 eKr Mükeene kujunemine Mandri Kreekas 1200 eKr doorlaste sissetung 2 TUME AJAJÄRK 1100 800 eKr allakäik lossid hüljatud kiri ununenud elanikkonna arvukuse langemine raua kasutamine 3 ARHAILINE PERIOOD 800 500 eKr VIII saj eKr >> linnad elanikkonna tõus rikkurid soojad suhted Idamaadega u 800 eKr >> kiri uuesti kasutusele 776 eKr Olümpiamängud VIII saj eKr >> kolonisatsioon 600 eKr raha müntimine linnriiklik korraldus Sparta Korintos Ateena seadused 4 KLASSIKALINE PERIOOD 500 338 eKr Pärsia sõjad 500 478 eKr: VI saj teisel poolel Kreeka linnriigid Pärsiale 490 eKr Maratoni lahing >> Kreeka võit Salamise merelahing >> Pärsia kaotus Kreeka hiilgeaeg 480 431 eKr: Sparta ja Ateena võimsus Ateena > demokraatia Ateenast tähtsaim majandus ja kultuurikeskus Peloponnesose sõda 431 404 eKr: Ateena...

Ajalugu - Keskkool
271 allalaadimist
Kordamine-Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu
3
doc

Kordamine: Vana-Kreeka ühiskond ja eluolu

... õpetati lugema , kirjutama lugema ei õpetanud trennil. muusikat, kõne –ja vaidluskunsti. 12. Selgita: hellen, barbar, lineaarkiri, aristokraat, polis, aristokraatlik vabariik, demokraatlik vabariik, türannia, rahvakoosolek, akropol, agoraa, sümpoosion, hetäär, „Ilias”, „Odüsseia”, propülee. Hellen-vanaaja kreeklane (sed) , selle nimega eristati kreeklasi kreeka keelt mitte rääkivatest barbaritest. Barbar-võõrmaalased, mittekreeklased Vana-Kreekas. Lineaarkiri- Aristokraat-parimate võimude pooldaja , tähendab ka suursugust inimest. Polis- Vana-Kreeka linnriik, mille koosseisu kuulus linn ja selle ümber asuv maapiirkond. Elanikke 30-40 tuhat erandiks Sparta ja Ateena- seal elas 200 tuhat inimest. Tek...

Ajalugu - Keskkool
20 allalaadimist
Antiikkirjanduse eksam 2011
18
doc

Antiikkirjanduse eksam 2011

...janikke teate Millest nad kirjutasid ja mis iseloomustab nende loomingut Herodotos – esimene ajaloo kirjanik Cicero nimetab teda ajaloo isaks Reisis väga palju kuulus Periklese ringi oli Sophoklese sõber Pani joonia murdes kirja kõik nähtu ja kuuldu teoses „Historiai“ see tähendab uurimust meie arusaama järgi ajalugu Tema teos on väärtuslik allikas Kreeka Pärsia sõdade kohta käsitleb kreeklaste ja barbarite vahelisi konflikte toob ära ka põhjused miks nad omavahel sõdisid Teos koosneb üheksast osast Sisult võib teose jagada kaheks: Idamaade varasem ajalugu Kreeka Pärsia sõjad ning maailma vanima keele välja selgitamine früügia keel Tema teose stiil sarnane tragöödiale Kirjeldab hybrist – ülemäärane kõrkus nomos – seadus komme kirjutamata seadus Thukydides – „Pelopo...

Antiikkirjandus - Tartu Ülikool
47 allalaadimist
Vana-Kreeka
2
docx

Vana-Kreeka

türannia-hirmuvalitsus Demokraatia-rahvavõim Aleksander Suur- oli piiramatu võimuga monarh. Platon - kreeka filosoof. Rajas Ateenas oma kooli, arendas ideedeõpetust, mis ainsaks tõeliselt olevaks, muutumatuks, igaveseks peab ideid, ülimaks ideeks on hüve. Aristoteles - suurim kreeka filosoof ja õpetlane. Asutas Lükeionis nn peripateetilise filosoofilise kooli. Ta rajas nüüdisajani kehtiva loogika, tegeles eetikaga, loodusteadustega, riigiteadusega jm. Minoiline tunnusjooned: Lineaarkiri A, mida ei osata l...

Ajalugu - Keskkool
32 allalaadimist
Vana-Kreeka
10
doc

Vana-Kreeka

Vana-Kreeka ? Vana-Kreeka arhailise ajajärgu templiarhidektuuri Iseloomustus. Ehitusmaterjalideks olid esialgu puu ja savi, hiljem kivi, eriti marmor. Templi välisel vaatlusel on võimalik eristada kolme osa: alus, millel tempel seisab – krepidoma, krepidoma ülemine aste – stülobaat ja sammastik millele toetub talastik. Sambad ümbritsevad templit tavaliselt igast küljest. Sammaste arv allub kindlale reeglile: templi pikiküljel on sambaid kaks korda enam kui kitsamal küljel ja lisaks veel üks sa...

Kunstiajalugu - Keskkool
24 allalaadimist
Vana Kreeka
2
docx

Vana Kreeka

Vana Kreeka 1. Teada üldjoontes Kreeka ajalooperioodi de kronoloogiat (mis järgneb millele, mõni tähtis 2. märksõna, nt. Kreeta-Mükeene ja Knossose loss) 2. Kreeka kaart, kus asusid ja nim. tähtsamad linnriigid ( Sparta, Korintos, Ateena, Mileetos, Sürakuusa). 3. Kreeka polis, ülesehitus Tavaliselt paiknes polis kõrgeimale kaljule rajatud kindluse ehk akropoli jalamil. Linna südameks oli aga koosoleku- ja turuplats agoraa. Samuti oli polises kindlasti vähemalt üks tempel, tavaliselt rohkem. Linn ise koosnes valdavalt kivivundamendi le rajatud ühe- või kahekorruselis test põletamata tellist...

Ajalugu - Keskkool
8 allalaadimist
Ajalugu Vanaaeg Kronoloogia
7
rtf

Ajalugu Vanaaeg Kronoloogia

AJALOO KONTROLLTÖÖKS KORDAMINE Kronoloogiline ülevaade Kreeta-Mükenee periood (2000-1100 a. eKr) Tekkisid Kreeta saared, mida ümbritsesid linnad. Kujunes kiri. Tekkis omanäoline ja kõrgetasemeline minoiline tsivilisatsioon. Selle keskuseks oli Knossos. Hakkas arenema ka Kreeka. Kreeklased asutasid Mandri-Kreeka, mille keskuseks oli Mükenee. Kreeklased vallutavad Kreeta saared, nüüdseks on kreeklaste valduses peaaegu kogu Egeuse meri. Kreekas kerkisid esile mitmed lossid. Üks kreeklaste hõimudest (doorlased) hävitasid enamus lossid ja linnad Kreekas. ...

Ajalugu - Keskkool
9 allalaadimist
Kronoloogiline ülevaade Kreeka tsivilisatsioonist
2
doc

Kronoloogiline ülevaade Kreeka tsivilisatsioonist

...ka Kreeta saared, mitmed kindlustatud lossid. • 1200 a. eKr –losside purustamine, tsivilatsiooni allakäik – doorlaste sissetung! Arhailine periood u 800-500 aastat eKr • Alates VIII saj kasvas elanikkond, kujunesid linnad, ning rikas ülemkiht, kiri. • 776. aastal eKr usu- ja spordipidustused e. Olümpiamängud. • VIII saj eKr kreeklaste kolonisatsioon meredel, u 600 aastat eKr raha müntimine. • Kujunes linnriiklik korraldus – Sparta (tõusis võimsamaks riigiks Lõuna-Kreekas), Korintos, Ateena, Mileetos ja Sürakruusa. • 507. aastal kehtestati Ateenas demokraatlik riigikord. Klassikaline periood u 500-338 aastat eKr Hellenismiperiood 338-30 aastat eKr • Kreeka-Pärsia sõjad 500-478 aastat eKr –...

Ajalugu - Keskkool
16 allalaadimist
Kreeka lahingud ja mõisted
3
docx

Kreeka lahingud ja mõisted

Mõisted: Hellen – kreeka hõimude doorlaste, aioollaste, joonlaste ja ahhailaste esivanemad. Lineaarkiri A-kreetalaste kasutatud savitahvlitele vajutatav silpkiri, mida ei osata siiamaani lugeda. Lineaarkiri B-varaseim kreekakeelne kiri mille lugemise saladuse on teadlased lahendanud. Kükloopilised müürid-massiivsed kiviplokkidest losse ümbritsevad müürid. Aristokraatia-rikas ja mõjukas ülemkiht. Barbar-kõik mittehellenid, st need kes räägivad arusaamatut keelt. Trireem- kreeklaste sõjalaevad Ahhailased-kreeka hõim, kes rajasid Mükeene kultuuri. Doorlased-kreeka hõimud, kes tungisid Kesk- ...

Ajalugu - Keskkool
48 allalaadimist
Kunstiajaloo konspekt
4
pdf

Kunstiajaloo konspekt

Kunstiajaloo konspekt koolieksamiks I 1 Ürgaja kunst ~40 000 a tagasi Kiviaja jagunemine paleoliitikum mesoliitikum ja neo liitikum ; Lascaux´ ja Altamira koopamaalingud; Willendorfi Veenus; Stonehenge´i kromlehh; menhir ja dolmen 2 Vana Mesopotaamia Sumerid ~5000 a tagasi Tigrise ja Eufrati vaheline maa ala Polüteism e mitme jumala kummardamine Uri tsikuraat; sumerite kiilkiri; Meso potaamia reljeef; kaared ja võlvid; templid valitsejate lossi...

Ameerika vähemusrahvad - Keskkool
36 allalaadimist
Vana-Kreeka kokkuvõte
3
doc

Vana-Kreeka kokkuvõte

Ajalugu - Keskkool
14 allalaadimist
Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma
20
doc

Antiik-Kreeka ja Vana-Rooma

...ühendab Põhja-Kreekaga Istmose maakitsus. Põhja-Kreekas oli kaks maakonda: Tessaalia - maakond, kus toimusid Olympia mängud. Etoolia. Kesk-Kreeka maakonnad: Atika - keskus Ateena. Maakonnas oli rohkelt maavarasid (marmor, hõbe, setina, savi, sool), kuid kehv kliima. Rannikul olid head sadama kohad. Fookia - Tähtsaim linn Delfi, kus asus Delfi Oraakel, Apolloni templis. Vanamaailma kuulsaim ennustaja. Lõuna-Kreeka maakonnad: Alsaia Messeenia Lakoonia. Tähtsaim linn - Sparta. Kultuuri keskuseks oli Mykeene. Maakonnas leidus palju raua maaki. Küklaadid - väikesed saared Egeuse meres. Sporaadid - väikesed saared väike-aasia poolsaare lähedal. Delose saar - küklaat, kus asus Apolloni tempel. Rhodose saar - sporaat, kus asus Rhodose Koloss. Samose saar - sporaat, mis oli kuulus ärikeskus. Meresõitmises olid va...

Ajalugu - Keskkool
87 allalaadimist
T e a t a   v e a s t