Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"985" - 96 õppematerjali

985 - 986 jagati maad taludeks.
OÜ MUSTVEE KURK
21
doc

OÜ MUSTVEE KURK

) 4 000*2= 5 332*2= 4 000*2= 5 332*2= 8 000 10 664 8 000 10 664 Tööline- 5 500 7 331,5 4 500 5 998,5 autojuht Tarbtöölised 4 500*5= 5 998,5*5= - - (5 in.) 22 500 29 992,5 Kokku 45 000 59 985 21 500 28 659,5 Tabelis on toodud andmed nii hooajal (mai, juuni, juuli, august, september), kui ka madalhooajal (oktoober, november, detsember, jaanuar, veebruar, märts, aprill). 1.4. Vajalikud vahendid Ettevõtte juhatajad on juba aastaid tegelenud kurgide kasvatamisega ja sellega mõned vajalikud vahendid on osaühingul olemas. Üks kasvuhoone on juba ehitatud, sellega kõik vahendid selle hoolitsemiseks on juba ammu ostnud. Need on, näiteks, traktor, osa

Majandus → Äriplaan
531 allalaadimist
MEELEMÜRGID
24
docx

MEELEMÜRGID

Teise võimalusena kasutatakse lähtematerjaliks tärklist. KOKKUVÕTE Ma õppisin selle uurimustöö tegemisel, et ,mis on alkohol, mis haigusi tekkitab suitsetamine, mis on narko, mis on mõnuained ja mida teeb kanep su organismile. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.google.ee/search? q=alkohol&hl=et&prmd=imvns&source=lnms&tbm=isch&ei=faaDT5KgHMeh8gO a1o3BBw&sa=X&oi=mode_link&ct=mode&cd=2&ved=0CBkQ_AUoAQ&biw=192 0&bih=985, http://et.wikipedia.org/wiki/Alkohol, http://www.google.ee/search? q=narko&hl=et&prmd=imvns&source=lnms&tbm=isch&ei=AqWDT5u5L4ef8gOZ 2pSwBw&sa=X&oi=mode_link&ct=mode&cd=2&ved=0CBgQ_AUoAQ&biw=1920 &bih=985, http://www.narko.ee/et/mis_on_narko, http://et.wikipedia.org/wiki/M %C3%B5nuaine, http://www.annaabi.com/meelem%C3%BCrgid-m32154.html, http://www.google.ee/search? q=kanep&hl=et&prmd=imvns&source=lnms&tbm=isch&ei=Gp- DT_zqAYi_8AOIsInQBw&sa=X&oi=mode_link&ct=mode&cd=2&sqi=2&ved=0CBA

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
EKSAM Arvestuse alused
7
xlsx

EKSAM Arvestuse alused

Aruandeaasta kasum ? Autode kasutusrendi kulu 7 621 Autode kütuse kulu 5 590 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 46 985 Elektri kulu 2 682 Ettemakstud rent 13 692 Intressikulud 7 687 Isiku tulumaksu võlg 2 390 IT teenuste kulu 3 034 Kantseleikulud, postikulu 1 834 Kogumispensioni makse võlg 114 Kohustuslik reservkapital 4 800

Muu → Arvestus ja aruandlus
88 allalaadimist
Tšernobõli katastroofi tagajärjed
2
odt

Tšernobõli katastroofi tagajärjed

hukkunud tuletõrjujat, kes said kõik surmav doosi, sest arvasid, et lähevad kustutama lihtsalt tulekahju, ning 4000 kilpnäärmevähki surnut. Tegemist oli kaheksa ÜRO-le alluva ametkonna ning Venemaa, Valgevene ja Ukraina valitsuse ühise järeldusega, mis tugineski vaid nende kolme riigi ametlikule statistikale. Toksikoloogiadoktor J. Sherman väitis oma raportis aga, et aastail 1986-2004 suri katastroofi tagajärjel 985 000 inimest. ,,Ohvrite hulga alahindamine on kestnud tänapäevani. Kindlalt võib katastroofi ohvriteks tõesti pidada vaid neid, kes said surmava kiiritusdoosi, kõik ülejäänu rajaneb hinnangutel. Raport väidab, et suurema vähki suremuse alusel saab väita Tsernobõli inimohvrite arvuks maailmas vähemalt 985 000. See arv sisaldab laste vähijuhtumeid ja elanikkonna kasvanud haigestumust kilpnäärmevähki, leukeemiasse jm vähivormidesse."

Geograafia → Keskkonnageograafia
9 allalaadimist
Audiitorkontroll töö
8
doc

Audiitorkontroll töö

Varad kokku 25 530 296 23 345 036 Kohustused ja omakapital Lühiajalised kohustused Laenukohustused 6 1 095 304 2 084 742 Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised 7;8;9;10;12x 4 981 9370 2 924 7570 Lühiajalised kohustused kokku 6 077 241 5 009 499 Pikaajalised kohustused Tulevaste perioodide tulud 12 2 116 985 2 185 688 Pikaajalised kohustused kokku 2 116 985 2 185 688 Kohustused kokku 8 194 226 7 195 187 Omakapital Aksiakapital Ülekurss nimiväärtuses (aazio) 4 2 200 000 2 200 000 Kohustuslik reservkapital 220 000 220 000 Eelmiste perioodide jaotamata kasum 12 730 173 11 946 116

Majandus → Audiitorkontroll
190 allalaadimist
Makrokonoomika Kontrolltöö 2-Variandid 2-1-4 Lahendused
34
xlsx

Makrokonoomika.Kontrolltöö 2. Variandid 2. 1-4.Lahendused

C= 300 + 0.75 Y ,autonoomsed investeeringud Io = 400 ,autonoomsed maksud To= 50 , avaliku sektori kulutused Go= 300 , tulusiirded kodumajapidamistele TR= 1) Arvutage kogutulu tasakaalutase Y=AE 1) Y = AE = C+I+G = 300 + 0,75 (Y -(To-Tr) +400+300 = 300+0,75 (Y -50+30)+700 Y= 1000 + 0,75Y -0,75*50+0,75*30 = 985 + 0,75Y, Y= 985 + 0.25 Y= 985 Y=985/0,25 3940 2) Kui autonoomsed investeeringud vähenevad 50 võrra, kui suur on uus kogutulu tasakaalutase? 2) 0,25Y = 985-50 = 935 Y=935/0,25 3740 Ülesanne 2.2

Majandus → Majandus
31 allalaadimist
Viikingite mõju Euroopale
1
doc

Viikingite mõju Euroopale

Selle tulemusena tekkis Normandia hertsogkond. Lõpuks, kui oldi ka vallutatud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Viikingite retked, millel rööviti kokku suuri rikkusi, suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust. Meresõitjate ja kaupmeestena jõudsid viikingid ka asustamata maadele. Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopas, jõudsid idas kuni Bagdadini ja läänes koguni Ameerikasse. Island avastati aastal 870 ning Gröönimaa aastal 985.Viikingiteajal algas ka Skandinaavias ristiusu levitamine. Viikingid hoidsid küll inimesi hirmu all ja tegid suurt laastamistööd, kuid ikkagi arvan ma, et viikingid olid vajalikud meie ajaloos. Normannid olid ikkagi need, kes avastasid uusi maid, mis siis, et kirjalikke andmeid nende avastustest on vähe, ja õpetasid inimesi abi paluma naabermaadelt ning kokku hoidma. Liis Mändla

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
Viikingid
1
doc

Viikingid

ajaloosündmustest). Saagad- mälestusmärgid, suuliselt edasi antud pikemad jutustused, käsitlsesid ajaloosündmusi kirjalikus vormis. Nt. Eepos ,,Vanem Edda" Kunst- kaunistused kaljujoonistel, ruunikividel. Loomad- ekspressiivne stiil (väänlevad figuurid) Tähtsus ajaloos: suurendasid Skandinaavia ühiskonna varanduslikku kihistatust. Seotus Vene riigi tekkelooga. 874 avastati Island. Rajati 430 asulat, 13ks meeste koosoleku piirkonnaks. Avastati Gröönimaa- Erik Punase. 985-986 jagati maad taludeks. Umbes 1000 jõudis Erik Põhja- Ameerikasse (Vinland)

Ajalugu → Ajalugu
133 allalaadimist
Skandinaavlased-viikingid
22
pptx

Skandinaavlased, viikingid

rannikut kasutades ära sealsete riikide nõrkust. 845. aastal vallutasid nad koguni pariisi. • Viikingipealik Rollo sai enda Valdusesse suure ala Lääne-Prantsusmaal LEIF ERIKSON • Leifr Eiríksson ehk Leifr õnnelik oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja Ameerikasse. • Leifrist jutustavad kaks islandi saagat: Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga. • Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa Eirikr Punane asutas 985. aasta paiku koloonia Gröönimaale ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa Ida-Asulasse. VIIKINGITE LAEVAD Eesti viikingi Laev laev Turm Laeva joonis KASUTATUD MATERJALID • https://et.wikipedia.org/wiki/Taani • https://et.wikipedia.org/wiki/Vanap%C3%B5hja_keel • https:// www.google.ee/search?q=viikingite+retked&biw=1600&bih=789&source=lnms&tbm=i

Ajalugu → Ajalugu
8 allalaadimist
TASEMETÖÖ Matemaatika 4 klass I p a
2
doc

TASEMETÖÖ Matemaatika 4 klass I p/a

2.Arvuta peast 40 * 60 = 6 : 0= 307 + 403 = 534 ­ 30 = 20 * 50 = 160 : 4 = 134 + 18 = 2400 ­ 1300 = 21 * 4 = 0 : 8= 606 + 304 = 474 ­ 70 = 16 * 5 = 150 . 3 = 156 + 38 = 2700 ­ 1600 = 3.Arvuta 26 kr 50 s + 80 s = 15 kg 250 g ­ kg 500g = 32 kg 900 g ­ 8 kg 985 g = 36 kr 80 s + 4 kr 70 s = 12 h 15 min ­ 1 h 35 min = 15 m 36 cm + 6 m 78 cm = 17 m 48 cm + 6 m 88 cm = 10 h 14 min ­ 2h 30 min = 4.Arvuta kirjalikult 33 974 + 276 858 = 205 012 ­ 38 993 = 24 895 + 285 956 = 304 016 ­ 26 987 = 5.Teisenda 7 m 5 cm = ...........cm 3 ts 2 kg = .................kg 3 h 20 min = ..........

Matemaatika → Matemaatika
206 allalaadimist
Tootmismahtude muutus aastatel 2000-2012
6
xlsx

Tootmismahtude muutus aastatel 2000-2012

2 00 1 2 00 2 20 03 2005 5 757 710 10 799 659 11 946 653 2006 5 819 614 11 484 233 11 263 986 2007 6 213 460 11 596 327 10 780 729 2008 6 045 730 11 575 644 8 653 541 2009 5 209 857 7 934 057 5 731 397 2010 5 905 985 9 628 920 7 762 544 2011 6 311 318 8 398 654 8 653 560 2012 5 649 269 9 942 711 10 328 884 Mehhiko Tai 3 001 974 2 483 043 TOOTJAD da Brasiilia Mehhiko Tai Venemaa Lõuna-Korea Hispaania USA 1 968 789 4 167 089 1 539 680 4 105 853 D Venemaa Hispaania TOOTMISMAHTUDE MUUTUS AASTATEL 2000-2012 20 0 00 0 00

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Turismitalu äriplaan
33
doc

Turismitalu äriplaan

Omakapital kokku 0 199 761 295 009 0 PASSIVA KOKKU 0 674 446 748 637 0 23 11.4. Kasumiprognoos 1. aasta 2.aasta 3.aasta 2 009 2 010 2 011 Tulud majandustegevusest Müügitulu 473 985 473 985 Muud tulud (renditulu, intressitulu jne.) Müügitulud kokku 473 985 473 985 Kolme aasta netokäibe aritmeetiline keskmine (peab 500000) Majandustegevuse käigus tekkivad kulud Otseselt põhitegevuse eesmärgil soetused 148107 148374 0 Toore ja materjal 148107 148374 Ostuteenused Turustuskulud 3 000 3 000 0

Majandus → Majandus
1330 allalaadimist
Emma
2
docx

Emma

It was still in the top 10 as late as 1995, but had fallen out of the top 20 by 2005 and in 2009 it ranked at 41st. It became popular in the United States later in the 20th century, reaching the top 100 names for girls in the late 1990s and rising to third place on the popularity chart in 2007. It was the most popular name for girls in the United States in 2008, but fell back to second place in 2009. Emma of Normandy Emma (985 ­ 6 March 1052 in Winchester, Hampshire), was a daughter of Richard the Fearless, Duke of Normandy, by his second wife Gunnora. She was Queen consort of England by successive marriages: first as second wife to Æthelred the Unready of England; and then second wife to Cnut the Great of Denmark. She acted as regent in Wessex in 1040. Two of her sons, one by each husband, and two stepsons, also by each husband, became kings of England, as did her great-nephew, William

Keeled → Inglise keel
3 allalaadimist
IT Areng Eestis Euroopa Liidus
22
pptx

IT Areng Eestis Euroopa Liidus

eelarves on ligi 5,9 miljardit eurot. Populaarsemad riiklikud arendused Üle-euroopaline digiallkiri, e-valimised või X-tee. Need on valdkonnad, kus me saame Euroopale eeskujuks olla. e-valimiste, e-maksuameti, e-tervise, e-panganduse ja e-kool. Algus pandi ID-kaartide loomisele 2001. aastal riigihankega Eesti ID-kaartidele sertifitseerimisteenuse pakkumiseks. 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Rahastus 2000 aastal IT-alasele teadus- ja arendustegevusele umbes 11 miljonit krooni. See moodustas ligi 5% Eesti avaliku sektori poolt teadus- ja arendustegevusele eraldatud rahast. Perioodil 2004–2006 eraldati Eestile EL struktuurifondidest ning Ühtekuuluvusfondist kokku 12,5 miljardit krooni. Infoühiskonna arengut toetati sellest 130 miljoni krooniga. Perioodil 2007–2013 suurendatakse programmi abil

Informaatika → Informaatika
9 allalaadimist
Naiste seitsmevõistlus
4
doc

Naiste seitsmevõistlus

Hoovõturada on tavaliselt 30­36,5 m pikk. Oda kaalub meestel 800 g ja selle pikkus on 260­270 cm pikk ning naistel vastavalt 600 g ja 220­230 cm. Odavise loetakse määrustepäraseks juhul, kui esimesena maandub maapinnale oda terav ots. Eesti nais seitsmevõistlejad: 2010 · 2010 maikuus püstitas Grete Sadeiko seitsmevõistluses Eesti U18 rekordi 5456 punktini · Eesti - Soome - Rootsi matsil sai eesti naiskond 15 985 punkti, võiskonda kuulusid: Veera Baranova Anne Viskov Moonika Kallas Linda Treiel Eesti nais seitsmevõistlejad, Kaie Kand: · Kaie Kand, 33.koht 43st osavõtjast, punktisumma: 5677 · Reval Cupi võistlusel 7.­8. veebruaril 2009 püstitas ta 4580 punktiga viievõistluse Eesti rekordi. · Kergejõustiku MM'il Berliinis 2009 tuli seitsmevõistluses 18. kohale 5760 punktiga. Kasutatud materjalid · http://et.wikipedia.org/wiki/Kergej%C3%B5ustik · http://et

Sport → Kehaline kasvatus
30 allalaadimist
Navitrolla ettekanne
25
ppt

Navitrolla ettekanne

soovitaski poisil kuntsnikuks hakata Pois s oli hämmeldunud ­ kas tõesti saab ka joonistamisega leiba teenida, kas piltide tegemine võib olla elukutse? HARIDUS 1 985.a. Pärast kirikukooli lõpetamist, soovis astuda Tartu Kunstikooli, kuid teda ei võetud vastu. Põhjuseks: soovituse puudumine, madalad hinded, halb iseloomustus (loll, individualist) 1 9851988. aastal õppis Võru 1. keskkoolis S amal aastal astub Tartu Ülikooli geoloogiat õppima

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
13 allalaadimist
Erik Punane-ajalugu-VIIKING
1
odt

Erik Punane (ajalugu) VIIKING

Ta kuulutati jälle lindpriiks ja ta oli sunnitud Islandilt lahkuma. Aastal 982 läks ta otsima asustamata maad läänes, mida Gunnbjörn Úlfsson ja teised olid varem näinud. Eiríkr veetis sellel maal kolm talve, tutvudes maa läänekaldaga ja valides välja asustamiseks parimad piirkonnad. Eiríkr andis maale nime Grænland ('roheline maa'), arvates, et kui maal on hea nimi, tuleb sinna rohkem inimesi. Tagasi Islandile jõudes levitas ta sõnumit uuest maast ja koos temaga sõitis 985. või986. aastal sinna 25 laeva ümberasujatega. Neist jõudis kohale 14 laeva (teised uppusid tormis või pöördusid poolel teel tagasi). Need inimesed rajasid Gröönimaale kaks asulat: Ida-Asula (Eystribygg, praegune Narsaq, Qaqortoq ja Nanortalik) ja Lääne- Asula (Vestribygg, Nuuki piirkonnas). Hiljem tuli ümberasujaid veelgi juurde. Koloonia Gröönimaal jäi püsima umbes 500 aastaks. Eiríkr ise valis endale parimad maad Eiríksfjordi (Tunulliarfik) kaldal Ida-Asulas

Ajalugu → Ajalugu
3 allalaadimist
Barcelona referaat
7
docx

Barcelona referaat

nimega Generalitat de Catalunya. Barcelona lipp 3 Ajalugu Legendi järgi asutas tänapäeva linna kohale Barcino koloonia kartaago väejuht Hamilkar Barkas, Hannibali isa. Roomlased ehitasid linna kohale oma kindluse umbes 15 eKr. 5. sajandil vallutasid linna läänegoodid ja 8. sajandil maurid. Aastal 801 vallutas linna Karl Suure poeg Ludwig Vaga. Aastal 985 rüüstas Barcelonat Córdoba kaliif Al-Mansur. Keskajal oli Barcelona Aragóni kuningriigi pealinn. Pärast liitu Aragóni ja Kastiilia vahel linna areng pidurdus. Linn rüüstati 1640­1652 püsinud Kataloonia Vabariigi likvideerimise käigus ja Hispaania pärilussõja ajal 1714. Felipe V lammutas pool kaupmeeste elurajooni tsitadelli ehitamiseks, et vaenulikku linna ühekorraga karistada ja kontrollida.Tsitadell on siis südakindlus, vanaaegse linna sees asuv kindluse tüüpi ehitis

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
Informaatika excel kodutöö
52
ods

Informaatika excel kodutöö

749 175 766 414 778 684 789 269 796 875 819 140 839 751 862 011 2 306 434 2 294 590 2 281 305 2 270 894 2 261 294 2 248 374 2 074 605 2 041 763 3 425 324 3 403 284 3 384 879 3 366 357 3 349 872 3 329 039 3 052 588 3 007 758 461 230 469 086 476 187 483 799 493 500 502 066 511 840 524 853 10 097 549 10 076 581 10 066 158 10 045 401 10 030 975 10 014 324 9 985 722 9 957 731 402 668 405 006 407 810 410 290 413 609 414 372 415 832 417 520 16 305 526 16 334 210 16 357 992 16 405 399 16 485 787 16 574 989 16 655 799 16 730 348 8 201 359 8 254 298 8 282 984 8 318 592 8 355 260 8 375 290 8 404 252 8 443 018 38 173 835 38 157 055 38 125 479 38 115 641 38 135 876 38 167 329 38 529 866 38 538 447 10 529 255 10 569 592 10 599 095 10 617 575 10 627 250 10 637 713 10 572 157 10 541 840

Informaatika → Informaatika
39 allalaadimist
Kanada ajalugu-regioonid ja kliima
5
docx

Kanada ajalugu, regioonid ja kliima

Early History The first inhabitants of Canada were native Indian people who were called as Inuits. They are believed to be in Canada since about 10000 BC. The Inuits came to Canada from Asia crossing the Bering land bridge. The earliest discoveries in Canada were made by the Vikings. In AD 985 Vikings sailing from Iceland to Greenland were blown westward off their course and the Vikings sighted the coast of Labrador peninsula. The report of forested areas encouraged further exploration because the colonies in Greenland which belonged to the Vikings lacked lumber. In AD 1000 Leif Ericson became the first European to land in North America. The first colony was established what was described as Vinland by the Vikings. It was located on the northernmost tip of todays Newfoundland.

Keeled → Inglise keel
8 allalaadimist
Võru-Hargla nõgu
6
docx

Võru-Hargla nõgu

tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõomaastik ümbritseb ligi 90 km pikkuse kaarja vööndina põha- ja lääneküljest Haanja ning lõuna poolt Karula kõrgustikku. Nõgudest põhja jäävad omakorda Ugandi lavamaa ja Palumaa ning loodesse Otepää kõrgustik. MAASTIKU ERIPÄRA Võru-Hargla nõo pindala on 985 km² , see on 2,17% Eesti pindalast. Alljärgnev maastiku eripära kirjeldus on toodud Ivar Aroldi (2005: 230) järgi. Hargla nõgu on osa jääaegade-eelsest suuremast lavamaast Haanja aluspõhjalisest kõrgustikust lääne pool, mis ulatus Sakala kõrgustikuni. Karula kõrgustiku teke jagas lavamaa kaheks, jättes selle lääneosa kohale Valga nõo. Hargla nõol, mis (hilis)jääajal oli keelenõoks, on suures osas lavamaa iseloom säilinud

Loodus → Eesti maastikud
16 allalaadimist
Teeninduskultuur eile-täna-homme
12
doc

Teeninduskultuur eile, täna, homme

Poodidesse siiski jõudnud kaup tekitas lühikese aja jooksul pikad järjekorrad, kusjuures inimesed ostsid niipalju, kui majanduslikult võimalik, et osa omakorda tuttavatele jagada . Kuigi Nõukogude järgsel perioodil on selline olukord kardinaalselt muutunud on eestlaste teeninduskultuuri maastikul käia veel vägagi pikk tee. On ju meil iseseisvas Eestis teenindusalane kogemus vaid 17 aastat. (Kaubandus ja teenindus, Estonica, [http://www.estonica.org/est/lugu.html?kateg=3&menyy_id=985&alam =97&tekst_id=986], 11.10.08) 5 Teeninduskultuur täna Teenindusel on harjumuspäraselt olnud madal maine. Sõna ,,teenindamine" tõlgendatakse liialt kitsalt. Tänapäeval toimub klientide teenindamine enamikul tööaladel ja sellesse on kaasatud kõik töötajad. Vaatamata sellele, kas luuakse

Turism → Turismi -ja hotelli...
128 allalaadimist
Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid
2
doc

Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid

1. Meresõiduajaloo kuulsad ekspeditsioonid: Bernhard Kay; Olion/2008 2. Raamat haarab kõiki meresõiduajaloo kuulsamaid ekspeditsioone ­ 1483. eKr aset leidnud kuninganna Hatsepsuti ekspeditsioonist Punti kuni Arktikale jõudmiseni. Selles kokkuvõttes keskendun viikingite rännakutele Gröönimaale (Erik Punane) ja Ameerikasse (Leif Eriksson). 3. Kaart, mis näitab viikingite teekonda Islandilt Gröönimaale (Erik Punane [Eiríkr raui] 982; Kay raamatu järgi 985) ja Gröönimaalt Ameerikasse Vinlandi (Leif Eriksson [Leifr Eiríksson], Erik Punase poeg 1000; Kay raamatu järgi 1003). Kaardilt on välja lõigatud ebaoluline osa (kaart kujutab tegelikult viikingite avastusretki kogu maailmas, pärineb Wikipediast). Viikingite "idapoolne asundus" Gröönimaal keskajal. Kaart Wikipediast 4. Keskendun raamatus "Meresõiduajaloo suured ekspeditsioonid" 11. peatükis kirjeldatud

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
Portugali põllumajandus
6
odt

Portugali põllumajandus

2012. aastal kasvatati maisi 830 000 tonni, oliive 389 000 tonni, kartuleid 389 000 tonni ja riisi 184 000 tonni. Saadustest toodetakse peaaegu ainult õli. Oliivi õli toodeti 2012. aastal 83 000 tonni, maisist toodeti 4 000 tonni õli ja rapsiseemnetsest valmistati 88 000 tonni õli.Riigis kasvatatakse palju sigu ja lambaid, vähemal määral ka muid loomi. 2011. aasta seisuga oli Portugalis 120 000 eeslit, 1 503 000 veist, 40 000 000 kana, 412 700 kitse, 18 000 hobust, 40 000 muula, 1 985 000 siga, 2 169 900 lammast. Mesitarusid oli 2011. aasta seisuga 330 000. Portugal tegeleb ka loomakasvatustoodanguga. 2011. aastal toodeti riigis 242 000 tonni lehmapiima, 403 800 tonni lambapiima ja 52 600 tonni kitsepiima. Saadusi on ka palju teisi, näiteks kanamunad mesi jne. Loomsest toorainest valmistab Portugal ka toodangut. 2011. aastal tootis riik 71 966 tonni juustu, 27 643 tonni võid ja piima pani pakkidesse 8 300 tonni.

Geograafia → Geograafia
48 allalaadimist
India riigi rahvastik
12
docx

India riigi rahvastik

Kui seda võrrelda aga arenenud maadega, siis on India keskmine eluiga suhteliselt madal. Indias ei ole suuri haiguslike epiteemiaid, mis eluea alla viiks, aga kuna suur osa sealsest elanikkonnast elab allpool vaesuspiiri, siis on erinevad haigused paratamatud. Käesoleva aasta loomulik iive on 1,3% ehk Indias on 15 504 000 sündi rohkem kui surma. (International Data Base) Põhilised riigid, kuhu Indiast minnakse on Araabia Ühendemiraadid (1 299 439), Saudi Araabia (1 045 985) ja USA (1 037 360). Riigid kust Indiasse rännatakse on Bangladesh (3 805 844), Pakistan (1 327 671) ja Nepal (651 642). India rahvastik kasvab suhteliselt kiiresti, kuna sündimus on tunduvalt suurem kui suremus, ning rändesaldo on neutraalne. (International Data Base) Joonis 2 Aastal 1991 oli noorte osakaal rahvastikus väga kõrge ja vanemate inimeste osatähtsus madal. Ajapikku on see muutunud. Noori on jäänud vähemaks, keskealist elanikkonda

Geograafia → Globaliseeruv maailm
6 allalaadimist
Svaasimaa
7
docx

Svaasimaa

Riigi äärmises idaosas vastu Mosambiigi piiri kõrguvad Lebombo mäed. Metsatööstus, söe-, kulla- ja teemandikaevandused on peamised tööandjad rahvale, kellest 95% on svaasid. Järgitakse paljusid iidseid tavasid ning riiki valitseb pärimisõiguse alusel kuningas. Ehkki on hakatud nõudma reforme, pole parteide tegevus seni lubatud. Riigikord: kuningriik Pealinn: Mbabane ( 52 000 elanikku) Pindala: 17 363 km2 Rahvaarv: 985 000 ( 1999) Rahvastiku tihedus: 57 inimest/ km2 Riigikeel: svaasi keel Rahaühik: lilangeni ( 1 lilangeni = 100 senti ) Rahvastik: svaasid (97%), suulud, sangaanid, tsongad (3%) Usk: kristlased (78%), loodususku (22%) Linnaelanikke: 29% Kirjaoskamatus: 23% Tööpuudus: 40% Kliima Svaasimaal valitseb paraskliima. Maapind laskub läänest itta- Kõrg-Veldist Madal-

Geograafia → Geograafia
12 allalaadimist
Kanada ja India põllumajandus
9
pptx

Kanada ja India põllumajandus

(Malabari ja Koromandeli rannik). Induse-Gengese madalik on alluviaaltasandik. Andmed Factbook'ist Kanada India · Pindala: 3 287 263 km2 · Pindala: 9 985 000 km² · Rahvaarv: 1,324,171,354 inimest · Rahvaarv: 36 155 487 inimest · Põllumajanduslikku maad: 60,5% (Põllumaa: 52,8% , · Põllumajanduslikku maad: 6,8% (Põllumaa: 4,7% , püsikultuuride all: 4,2% , heina-ja karjamaa: 3,5%) püsikultuuride all: 0,5% , heina- ja karjamaa: 1,6%)

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Siirdesoo
22
odp

Siirdesoo

ee/photos/prop sis/30456923 Rabakonn ● Rabakonn on levinud kõikjal Eestis ● Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. ● Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka Rabakonn ämblikke, rohutirtse, http://www.pbase.com/bister/image/79763 985 lutikaid ja röövikuid. Rohukonn ● Ta veedab kogu suve maismaal, veekogudest üsna kaugel. ● Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes kõige erksamalt tegutseb kella 23…2 ajal. Päeva veedavad rohukonnad põõsastesse, kivide alla või pehkinud kändudesse varjunult. ● Tema toidust moodustavad peamise osa mardikad ja kahetiivalised , nälkjad ja Rohukonn sihktiivalised

Loodus → Loodusõpetus
4 allalaadimist
CPU Ressursi jagamine - aruanne
4
doc

CPU Ressursi jagamine - aruanne

takte Runnin mine Ready Running Wait mine ootami mine g ne 100 181 86 80 254 53 31 261 340 FCFS 400 628 368 420 985 148 68 1048 1353 1000 1489 910 1172 2431 359 189 2661 3341 100 93 99 150 260 34 39 243 359 SJF 400 492 398 435 1076 146 80 927 1474 1000 1135 982 1212 2673 328 211 2347 3655 100 91 98 154 259 34 39 245 357

Informaatika → Operatsioonisüsteemid
66 allalaadimist
ID kaart-selle kasutamine ja võimalused
8
doc

ID kaart, selle kasutamine ja võimalused

esimese digitaalse allkirja, sõlmides infotehnoloogiaalase koostöölepingu. 2 2003. Aastal käivitasid Tallinna ja Tartu linn arendusprojekti ühistranspordi elektroonilise tasukogumissüsteemi juurutamiseks (Ibid.:1). 2004. aasta 10. jaanuaril tulid käiku esimesed ID-piletid Tartus ning sama aasta 1. märtsil käivitus ID-pilet Tallinnas(Ibid.:2). 2006. aastal ületas Eestis väljastatud ID kaartide arv ühe miljoni piiri, nendest 231 985 Eestis elamisloa saanud välismaalastele. Kehtivaid isikutunnistusi on 892 957 mis tähendab, et Eestis on isikutunnistus 15-74-aastaste elanike seas koguni 87%-l inimestest ning kogu elanikkonnast 66%-l.3 Kasutamisvõimalused Võimalusi ID-kaarti kasutada on mitmeid. Kõige levinum ilmselt on ID pileti kasutamisvõimalus, mida saab teha Tallinnas ja Tartus ühistranspordi kasutamiseks. Nüüdseks on ka mindud nii kaugele, et koos ühistranspordi piletiga koos saad osta ka nt.

Kategooriata → Uurimistöö
58 allalaadimist
Maailma viljad - teravili
26
ppt

Maailma viljad - teravili

jpg riisi kasvatavad riigid NB! Kaardilt on puudu suurim riisikasvataja Hiina. riisi tootmine ja tarbimine 2005. a. jrk. riik toodang (1000 t) jrk. riik tarbimine (1000 t) 1. Hiina 185 454 1. Hiina 150 487 2. India 129 000 2. India 132 441 3. Indoneesia 53 985 3. Bangladesh 34 981 4. Bangladesh 40 054 4. Vietnam 23 634 5. Vietnam 36 341 5. Birma 17 352 6. Tai 27 000 6. Jaapan 12 268 7. Birma 24 500 7. Brasiilia 11 209 8. Filipiinid 14 800 Lõuna 8. 6 326 9. Brasiilia 13 141 Korea 10

Geograafia → Geograafia
5 allalaadimist
AUTO KÄITLUSE ALUSED-PUISTEAINETE VEDU
14
doc

AUTO KÄITLUSE ALUSED, PUISTEAINETE VEDU

KOORMAKS ON KRUUS (TIHEDUS 1800 KG/M3). VAJALIK VEOMAHT ON 150 M3. 5. KUIDAS KORRALDADA VEDU, NII ET SEE OLEKS KOOSKÕLAS KEHTESTATUD NORMATIIVIDEGA (MKM MÄÄRUS NR 42)? Massi arvutamise valem: m=qxV Leian veetava vajava kruusa kogukaalu: m = 150 x 1800 = 270 000 kg Seaduse poolt lubatud tegelik mass 3x3 telgedega autorongile on 44 000 tonni. Leian koorma kaalu: 44 000 ­ 5650 (haagise tühimass) ­ 8365 (veduki tühimass) = 29 985 kg Leian teljekoormused valemiga: Haagise mass koormaga 5650 + 29985 = 35 635 kg Lubatud täismass: 39 000kg Leian teljekoormuse tagasillale, teljekoormuse arvutamise valemiga: LxH=FxA F(haagise tagasildadele) 35 635(koorma tegelik mass) x 4172,5 (raskuskeskme kaugus sadulast) / 5800(tagatelje keskpunkti kaugus sadulast) = 25 635 kg Leian igale haagise teljele langeva koormuse25 635 / 3 = 8545 kg lubatud

Auto → Autoõpetus
3 allalaadimist
India - referaat
11
docx

India - referaat

Rahvastik India on 1,1 miljardi inimesega rahvaarvult Hiina järel maailma riikidest teisel kohal. Järgnevad 2025. ja 2050. aasta rahvaarvud on prognoosid. Prognooside kohaselt on India 2050.aastaks suurema rahvaarvuga, kui Hiina. Aasta Rahvaarv Aasta Rahvaarv 1700 137 026 000 1900 271 306 000 1725 140 413 000 1925 263 071 000 1750 155 212 000 1950 350 445 000 1775 198 344 000 1975 600 763 000 1800 255 000 000 2000 1 014 003 800 1825 256 469 000 2005 1 094 985 000 1850 283 496 000 2025 1 370 028 000 1875 300 963 000 2050 1 706 951 000 India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% mooduatavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Joonis 2. India rahvastiku paiknemise kaart. Enamik rahvastikust on elama asunud põhja või merede äärde. Väliskaubandus

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
Canada - history and provinces
2
doc

Canada - history and provinces.

History First people who lived in Canada came by a land bridge from Russia and Greenland. They were the ancestors of nowadays indigenous people of Canada. They just searched better for living places and followed their prey and they didn't even know they were on a different continent. The first explorers were Norse seafarers known as Vikings. As they sailed from Iceland to Greenland in AD 985, they were blown far off their course and they saw the coast what must have been Labrador. The forested areas of Canada's coast encouraged further explorations, because their settlement lacked lumber. They established a colony, what they called Vinland on Newfoundland. It died out during the 14th and 15th centuries. 500 years later Europeans started looking for a waterway to Asia, because travelling with spices over land wasn't very safe anymore. The first explorer was Christopher Kolumbus who

Keeled → Inglise keel
4 allalaadimist
Potentsiomeetria
5
doc

Potentsiomeetria

11,0 6,36 636 0,5 15 30 28,5 9,69 969 0,5 4 8 11,5 6,47 647 0,5 11 22 29,0 9,73 973 0,5 4 8 12,0 6,58 658 0,5 11 22 29,5 9,76 976 0,5 3 6 12,5 6,68 668 0,5 10 20 30,0 9,79 979 0,5 3 6 13,0 6,77 677 0,5 9 18 30,5 9,82 982 0,5 3 6 13,5 6,86 686 0,5 9 18 31,0 9,85 985 0,5 3 6 14,0 6,95 695 0,5 9 18 31,5 9,86 986 0,5 1 2 14,5 7,04 704 0,5 9 18 32,0 9,88 988 0,5 2 4 15,0 7,12 712 0,5 8 16 32,5 9,91 991 0,5 3 6 15,5 7,20 720 0,5 8 16 33,0 9,94 994 0,5 3 6 16,0 7,29 729 0,5 9 18 33,5 9,96 996 0,5 2 4 16,5 7,40 740 0,5 11 22 34,0 9,98 998 0,5 2 4

Keemia → Instrumentaalanalüüs
140 allalaadimist
TERAVILI
108
ppt

TERAVILI

2013. aastal (%) 13 • Viimastel aastatel on Eestis suurenenud taliteraviljade külvipind – koos talirapsiga 80 000 hektarini. • Taliteraviljad on suviteraviljadest kõrgema saagipotentsiaaliga, kasvatamine seotud riskiga (talvitumine). 14 Teravilja kasutamine Eestis 2010. a 15 • Kokku 728 248 tonni, sellest: seeme – 68 985 t loomasööt – 516 566 t tööstuslik tarbimine – 25 423 t toit – 111 512 t (terakaalus), 87 699 t (tootekaalus) • Enamus Eestis valmistatud pagaritoodetest tehakse kodumaisest viljast jahvatatud jahust. 16 Teraviljade iseloomustus • Teraviljad (rukis, nisu, oder, kaer, mais, riis, sorgo, hirss) kuuluvad kõrreliste sugukonda. • Tera (teris) koosneb: - välisest kestast, - kestaalusest kihist,

Põllumajandus → Põllumajandus
7 allalaadimist
Viikingid
6
odt

Viikingid

Pole võimalik käsitleda skandinaavlaste idaretki, pööramata tähelepanu muistsetele saarlastele, kuralastele või ka muudele Läänemere idaranna elanikele. Kasutades terminit `viikingid' selle laiemas tähenduses võib täie kindlusega rääkida ka Eesti viikingitest. VIIKINGITE RETKED Viikingid rändasid, kauplesid ja rüüstasid kogu Euroopas, jõudsid idas kuni Bagdadini ja läänes koguni Ameerikasse. Island avastati aastal 870 ning Gröönimaa aastal 985. Viiking Leif Eriksson oli ilmselt esimene eurooplane, kes astus Ameerika pinnale Newfoundlandis tänapäeva Kanadas, ning seda juba 1001. aastal. Viikingiaja tinglikuks alguseks loetakse aastat 793, kui ootamatult põhja poolt ilmunud sõdalased rüüstasid Lidisfarne kloostrit ühel Inglismaa kirderanniku saarel. Selline jultumus oli sokiks kogu kristlikule maailmale. Ometigi ei jäänud "põhjamaa paganate" rüüsteretk viimaseks, vaid

Ajalugu → Ajalugu
12 allalaadimist
Ehitusmaterjalid labor 1
5
docx

Ehitusmaterjalid labor 1.

õõnes silikaattell 3 is 119 88,3 248,7 3617 2608 1381 4 mullklaas 90,3 142,7 39,7 67 521 128 Õõnes keraamili 5 ne tellis 248,3 85,3 66,5 2150 1410 1525 mullbetoo 6 n 100,2 100,2 98,3 875 985 888 7 EPS 149 49,5 149 34,6 1099 31,5 8 lehtklaas 101 6,1 101,3 150,4 62 2429 Saepuru 9 betoon 149,8 147,3 149,2 2280,7 3294,4 693,3 Samott 10 tellis 251,6 122 65,7 3857 2015 1930 11 Dolomiit 98,33 98,8 99 2000,7 961,5 2080

Ehitus → Ehitusmaterjalid
154 allalaadimist
Daya Bay aatomielektrijaam
8
doc

Daya Bay aatomielektrijaam

elektrivõimsuse arengu osas. Kui Daya Bay aatomielektrijaama projekti üle läbirääkimisi peeti, oli see Hiina suurim ühine välisrisk. Kokkulepe tõi kokku Guangdongi ja Hong Kongi tuumajõu investeerimise kompaniid, ning asutati ühtne Guangdong Nuclear Power Joint Venture Company. Hiina üheksanda viisaastaku plaanis kohaselt kavatseb Guangdongi provints püstitada juba teise tuumajaama Lingao'sse. Prantsuse ettevõte Framatome varustab kahe 985 MW 4 reaktoriga; turbiinidega varustab GEC-Alstrhom. Lingao tuumajaam vajab ehitusteks 4,1 miljardit US$ välisfinantseerimist. Seaduslik küsimus Hiina Rahvavabariigi Keskkonnaseadus võitleb kahjulike efektide vastu, mis on seotud industrialiseerimise ja majanduse arenguga. Näiteks õhusaastatus ja happevihmad, mida

Filosoofia → Insenerieetika
44 allalaadimist
Referaat Ateena Akropol
10
doc

Referaat Ateena Akropol

söövitavad marmorit muutes selle kipsiks. 4 Kasutatud kirjandus : http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/kunstiajalugu_triin.htm http://www.miksike.ee/docs/elehed/6klass/5kreeka/6-5-13-3.htm http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/klassarh.htm http://www.countries.ru/library/ant/acropol.htm http://www.afina-div.ru/akropol.htm http://www.otdihinfo.ru/catalog/985.html ,,Klassikalise aja Ateena" 5 Lisad : Parthenoni tempel (tänapäeval) 6 Erechteioni tempel (tänapäeval) Propüleed (tänapäeval) 7 Propüleed (5.sajandil eKr.) Parthenoni tempel(tänapäeval) 8 Ateena Akropol(5.sajandil eKr.) Ateena Akropol(tänapäeval) Karüatiidide koda(tänapäeval)

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
55 allalaadimist
ANDMETÖÖTLUS EXCELIS
36
xlsx

ANDMETÖÖTLUS EXCELIS

05 € 2.00 € 4/11/2013 MegaMart Küpsised 847 1,521.48 € 2.00 € 4/17/2013 SuperMart Küpsised 871 1,529.75 € 2.00 € 2/28/2013 MegaMart Küpsised 876 1,573.58 € 2.00 € 3/8/2013 MiniMart Pasta 714 1,576.51 € 2.30 € 3/14/2013 MiniMart Pasta 725 1,600.80 € 2.30 € 1/4/2013 MegaMart Küpsised 906 1,627.47 € 2.00 € 4/5/2013 MegaMart Küpsised 985 1,769.38 € 2.00 € 4/18/2013 SuperMart Pasta 871 1,839.03 € 2.30 € 4/20/2013 MiniMart Pasta 870 1,916.96 € 2.30 € 3/18/2013 SuperMart Pasta 926 1,955.16 € 2.30 € 1/18/2013 MiniMart Pasta 889 1,958.82 € 2.30 € 1/3/2013 SuperMart Pasta 958 2,022.72 € 2.30 € Soodustus Summa tellitud Kliendi Soodustus % Soodustus

Infoteadus → Sissejuhatus infotöötlusesse
9 allalaadimist
FINANTSJUHTIMINE
11
doc

FINANTSJUHTIMINE

Müügitulu piir rahalises väljenduses Müügitulu piiri rahalises väljenduses saab leida valemiga S*=F/(1-VC/S), kus S on müügitulu kriitiline maht (rahas), F on summaarsed püsikulud, VC on summaarsed muutuvkulud ja S on müügitulu. 10 S VC F S 2000 7 385 136 5 851 359 1 441 090 6 938 848 2001 9 114 358 6 729 393 1 985 109 7 586 272 2002 9 080 304 6 824 569 2 094 799 8 432 467 2003 8 553 397 6 450 708 2 152 639 8 756 585 2004 9 673 036 6 934 575 2 398 569 8 472 439 11 394 2005 925 8 137 736 2 804 565 9 811 469 10 589 2006 474 7 273 508 3 070 323 9 805 018 13 693 2007 099 8 408 615 3 704 376 9 598 740 15 970 11 402 16 482

Majandus → Finantsjuhtimine
234 allalaadimist
INVESTBULGARIA AGENCY
23
pptx

INVESTBULGARIA AGENCY

- Economic Stability capacity REDUCE COST GOVERNMENT - Competitive cost of labor Investor INCENTIVES - Lowest tax rate in EU www.investbg.government.bg INVESTBULGARIA AGENCY 31 Aksakov Street Sofia 1000, Bulgaria Tel.: ( +359 2 ) 985-5500 Fax: ( +359 2 ) 980-1320 E-mail: [email protected] Web: www.investbg.government.bg THANK YOU NEXT STEP ATTENTION FOR YOUR TO SUCCESS

Keeled → Inglise keel
1 allalaadimist
Family Pets OÜ
18
doc

Family Pets OÜ

internet) Muud(kortele toit) kg 125.00 15 1875 22 500 Palgakulu 3 töötajale kr. 19995.00 0 239 940 Kokku 2 380 268 500 3.3. Likviidsusprognoos Tabel 10. Rahavoogude aruanne Nimetus september oktoober november detsember 2010.a. 2011.a. Algjääk 30 460 37 100 48 720 68 340 87 960 68 985 Tulud X X X X X X Tulud majutusest 6 070 9 200 14 500 14 500 189 600 239 150 Tulud jalutamisteenusest 2 950 4 800 7 500 7 500 59 925 70 275 Tulud kokku 9 020 14 000 22 000 22 000 249 525 309 425 Kasutada olev raha 39 480 51 100 70 720 90 340 337 485 378 410

Majandus → Äriplaan
559 allalaadimist
Toidu lisaained
35
ppt

Toidu lisaained

· Riboflaviin, riboflaviin-5´-fosfaat · Võlupunane AC, Allura Red E 101 AC(16 035) E 129 · Tartrasiin (19 140) E 102 · Patentsinine V, Patent Blue V · Kinoliinkollane, Quinoline (42 051) E 131 Yellow (47 005) E 104 · Indigokarmiin, indigotiin (73 · Päikeseloojangukollane, Sunset 015) E 132 Yellow FCF, oranzkollane S (15 · Briljantsinine FCF, Brilliant 985) E 110 Blue FCF (42 090) E 133 · Karmiin, karmiinhape, · Klorofüll (75 810), klorofülliinid Cochineal (75 470) E 120 (75 815) E 140 · Asorubiin, karmoisiin (14 720) E · Klorofülli ja klorofülliini 122 vasekompleksid (75 815) E · Amarant (16 185)4 E 123 141 · Erkpunane 4R, Ponceau 4R, · Roheline S, Green S (44 090)

Toit → Sissejuhatus erialasse.toit ja...
73 allalaadimist
Andmeanalüüsi lõputöö
142
xlsx

Andmeanalüüsi lõputöö

60 5 2 2/18/2007 896 69 3,363.20 5 6 4/1/2006 663 12 986.80 4 5 4/12/2010 22 10 664.60 6 5 5/11/2000 707 9 10,443.20 4 4 10/11/2005 589 8 2,287.70 2 5 5/1/2003 7 46 9,059.00 1 6 3/3/2004 5 54 1,837.30 4 6 10/16/2006 39 71 4,418.50 4 6 3/17/2003 3 32 3,969.60 5 6 3/1/2007 37 57 4,200.90 3 7 1/12/2000 985 78 9,943.40 6 5 5/1/2000 23 103 11,656.90 5 6 9/1/2003 15 108 3,313.10 4 6 2/18/2007 452 28 1,385.10 5 3 5/1/2003 776 94 4,475.00 4 2 3/17/2003 27 78 9,916.20 5 5 2/18/2007 956 55 1,546.20 6 7 10/11/2005 455 19 5,076.40 4 4 1/12/2000 722 46 13,603.80 6 7 2/18/2007 580 53 938.80 6 5 8/29/2011 4 11 11

Informaatika → Andmeanalüüs
23 allalaadimist
POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2014–2020
21
odt

POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE TEGEVUSKAVA AASTATEKS 2014–2020

6410 sinihelmikaniit 900 430 6510 viljakas aruniit 1 700 820 5130 kadastik 3 300 500 6430 servaniit 300 370 KOKKU 60 000 26 985 PLK-de hooldamine toimub kultuurrohumaade hooldusest erineval, pärandkooslustele sobival viisil. Kuna erinevalt kultuurpõllumaadest (sh kultuurniitudest) ei ole poollooduslikel kooslustel lubatud intensiivne põllumajandus, kehtivad nende hooldamisel võrreldes kultuurniitude hooldamisega teatud piirangud: niitmist on lubatud alustada hiljem kui kultuurrohumaadel, piiratud on väetiste ning pestitsiidide kasutamist, iseloomuliku

Loodus → Loodus
1 allalaadimist
Ärkamisaeg-venestusaeg-isikud
5
doc

Ärkamisaeg, venestusaeg, isikud

Valitsevaks said aktsiaseltsid ja osaühingud. Eesti tööstusesse investeerisid Vene, Saksa, Pr, Belgia, sveitsi ja baltisaksa ärimehed, eesti kapitali osa oli tagasihoidlik. Eesti soodne asend Ida-Lääne transiidis oli tähtis industrialiseerimisel, samuti eestlaste suht kõrge kultuuritase ja töömoraal. Tähtsal kohal olid ka Tallina ja Narva impordisadamad ning Pärnu ekspordisadam. Eesti rahvaarv kasvas 19. saj lõpuks 985 000-le. Linnad eestistusid. Suuremad linnad olid Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu. Kultuuriline murrang 19. saj II poolel toimus eestlaste kultuuris murrang. Senise talupoegliku rahvakultuuri kõrvale tuli rahvuslik kirjakultuur, tekkis eesti kirjandus, teater ja kujutav kunst. Valitses rahvusromantiline suund. Haridus levis laialdaselt. Kujunes eesti akadeemiline haritlaskond. Kõrgkultuuri ja teaduse keel oli saksa ja vene, kuna eesti keel polnud veel saanud kultuurkeeleks.

Ajalugu → Ajalugu
96 allalaadimist
Eesti rahvastiku areng ja liikumine 1930-1989
10
doc

Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)

Kindlasti on need faktorid, millest järeldusi oskab ennast eestlase olukorda panev inimene isegi teha ja mis mõjutavad eestlaste suhtumist rahvusvähemustesse tänapäevani. 1989.a. andmeil on Eestis suuremad rahvused venelased 474 834, ukrainlased 48 271, valgevenelased 27 711, soomlased 16 622, juudid 4613, tatarlased 4058, sakslased 3466, lätlased 3135, poolakad 3008, leedulased 2568, armeenlased 1669, aserid 1236, moldaavlased 1215, tsuvassid 1178, mordvalased 985 jt. Muutused Eestis elavate rahvuste seas toimusid 80- ndate lõpul, mil taas oli võimalik kodanikuinitsiatiivi näidata. Esimesed seltsid asutasid juudid 1988.a. jaanuaris, eestirootslased 1988.a. veebruaris. Juuliks 1988 oli asutatud juba kümmekond seltsi. Seltsid ei tekkinud tühja koha peale, sest juba 19. saj lõpul olid paljudel Eesti tegutsevatel rahvustel peamiselt Tartu Ülikooli juures trehgutsevad seltsid võiks siin nimetada venelasi, sakslasi aga ka poolakaid,

Geograafia → Geograafia
34 allalaadimist
Liigendtabel
15
xlsx

Liigendtabel

Sum - Order Amount Month Salesperson January February March Total Result Albertson, Kathy 925 1375 350 2650 Brennan, Michael 2750 550 400 3700 Davis, William 1100 235 600 1935 Dumlao, Richard 400 965 125 1490 Alb erts Flores, Tia 1655 985 1925 4565 Post, Melissa 765 575 350 1690 o n , Ka th Thompson, Shannon 1140 1720 300 3160 Walters, Chris 355 2755 1265 4375

Informaatika → Informaatika ll
11 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun