Viini kongress 1814-1815 NIMI ! 2011 Sisukord: 1. Algus 2. Osalejad 3. Elulugu 4. Restauratsioon 5. Legitiimsus 6. Restitutsioon 7. Euroopa jagamine 8. Nelikliit ja Püha Liit 9. Idaküsimus 10. Lõpuakt 10. Kokkuvõte Algus: Märtsi lõpul 1814 sisenesid Vene keiser Aleksander I ja Preisi kuningas Wilhelm III oma vägedega Pariisi . Napoleon I , kes oli sunnitud troonist loobuma , saadeti Elba saarele. Elba saarest sai tema eluaegne valdus. Kõikidel riikidel , kes Napoleoni vastu sõdisid, pidid oma probleemid lahendama. Need olid seotud omavaheliste vastuoludega uue korra loomisele ja rahu kindlustamisel Euroopas. Vahetu taust oli Napoleoni kaotus ja
Inglismaal 1760. aastatel, mehaniseerimine toimus valdkonniti. Esimene valdkond oli puuvillaketramine. Tööstuspöörde peamised eeldused: 1. tehniline areng, mis võimaldas mehaniseerimist; 2. põllumajanduspööre; 3. põllumajanduspöörde tulemusena tekkiv ostjaskond; kapitalistlik põllumajandus ja linnarahvas vajab tööstuskaupu; 4. transpordi areng 5. monopoolsete õiguste asendumine vaba ettevõtluse ja konkurentsiga. 19.sajandi keskel teravnes Idaküsimus. Paljud suurriigid olid huvitatud Balkani poolsaarest ja Musta mere piirkonnast. Balkani poolsaare rahvad võitlesid vabanemaks Türgi võimu alt. See võitlus aga rikkus jõudude tasakaalu ja muutus Austriale ohtlikuks Habsburgide impeeriumi rahvad võisid tulevikus samuti taotleda vabanemist. Venemaa püüdis saavutada kontrolli Musta mere üle, Inglismaa käsitles seda otsese ohuna oma huvidele Vahemeres. Teravnenud Idaküsimus
15 Inglismaa oli maailma juhtiv tööstus-, rahandus- ja kaubandusmaa. Majandusedu aluseks oli teistest riikidest varem toimunud tööstuslik pööre ja üleminek vabrikutootmisele. Inglismaa tootis odavaid ja kvaliteetseid kaupu, mida müüdi kogu maailmas. Inglismaal oli kõige rohkem kolooniaid, kust saadi odavat toorainet ja tööjõududu; kolooniad olid samuti turuks Inglise kaupadele. 19.sajandi keskel teravnes Idaküsimus. Paljud suurriigid olid huvitatud Balkani poolsaarest ja Musta mere piirkonnast. Balkani poolsaare rahvad võitlesid vabanemaks Türgi võimu alt. See võitlus aga rikkus jõudude tasakaalu ja muutus Austriale ohtlikuks Habsburgide impeeriumi rahvad võisid tulevikus samuti taotleda vabanemist. Venemaa püüdis saavutada kontrolli Musta mere üle, Inglismaa käsitles seda otsese ohuna oma huvidele Vahemeres. Teravnenud Idaküsimus viis Krimmi sõjani (1853-1856), mille tulemusena muutus
Inglismaast sai liberaalide peidupaik. 2) Nelikliit Koosnes neljast riigist Inglismaa, Preisimaa, Austria ja Venemaa. Hiljem sai Nelikliidust Viisikliit, sest liitus ka Prantsusmaa. Riigid saavad korrapäraselt kokku ja arutavad suuri ning olulisi probleeme, et tagada rahu Euroopas. Riikidel olid ka omad huvid, millest loobuda ei tahetud see, mis neid riike tülli viis, oli Balkan (idaküsimus). Kas Prantsuse revolutsiooni põhjused leidsid lahenduse Prantsuse revolutsiooni käigus? 5 alateemat: 1) Vastuolud ühiskonnas valitsev seisuslik kord kaotati aadliseisus, tiitlid, vaimulikeseisus (dekristianiseerimine), aadlike eesõigused, kaotati feodaalkord 2) Valgustusideede levik (mida valgustusideed endast kujutasid, kuidas need Prantsuse revolutsiooni aegses seadusandluses kajastamist leidsid) Inimõigused
Liberaalid on hakanud Viini kongressi suhtuma üldiselt halvakspanuga, nimelt territoriaalsete muudatuste pärast, mis viidi ellu enesemääramist eirates. Konservatiivid seevastu on imetlenud ja kiitnud Viini lahendusi nende realismi pärast, mis puutub suurriikide vahelistesse suhetesse, ja selle eest, et need aitasid mitmekümneks aastaks säilitada rahu. 2) Selle lagundamine õpik lk.167 Põhitegurid: - siseriiklikud pinged ja rahutused, mis tingivad Püha Liidu tegevuse - idaküsimus – Venemaa ja Austria huvide põrkumine Balkanil Kuna 1848.a. revolutsioonis tagandatakse Metternich, kes oli Viini süsteemi hoidja ja Prantsusmaal tuleb võimule Napoleon III, kellel on suurriiklikud ambitsioonid, siis puhkenud Krimmi sõda (1853-1856) lagundab lõplikult „Euroopa kontserdi). Tänu Viini kongressil loodud süsteemile puudusid Euroopas sel perioodil suuremad riikidevahelised sõjad
vahel. Samal ajal oli Prantsusmaale ja Inglismaale vastuvõtmatu, et Venemaa niiviisi oma alasid laiendaks ja seega nemad sekkusid sõtta Türgi poolel. Enamik sõjast toimus Krimmi poolsaarel ning seal Venemaa edu ei saavutanud, kuid aladel Mustast merest Kaspiani oli Venemaa vägagi edukas. Lisaks neile neljale osales selles sõjas ka Sardiinia-Piemonte kuningriik, kes lootis Prantsusmaa abile võitluses Austria vastu, et Itaaliat ühendada. Kokkuvõttes säilis seal siiani olnud olukord ning idaküsimus ei saanud lahendatud, kuigi Sardniinia-Piemonte hakkas tegelema nüüd Itaalia liitmisega ning juba 1861. aastal kuulutati välja Itaalia kungingriik. * 1871. aastal loodi Saksamaa ning nüüd oli Euroopas veel üks väga tugev riik. Just enne oli lõppenud Saksa-Prantsuse sõda ning nüüd kardeti, et Prantsusmaa võib soovida revansi ning selle vältimiseks sai Saksamaa poliitikaks see, et saada liitlasteks kõigi riikidega, kes
annaabi.ee 
