harisid talupojad Feood-maatükk saaja pidi tasuma väeteenistusega Paavst-kirikupea Klooster-kus elasid nunnad või mungad Misjonär-ristiusu levitaja Feodaal-(rüütel,aadlik) maaomanik kes peab tasuma väeteenistusega Senjöör-isand Vasall-alluv Naturaalmajandus-kõik vajalik tehti ise Teorent-maa eest pidi tasuma tööga Turniir-rüütlite sõjaline võitlusmäng Viikingid-skandinaavia mereröövel, kaupmees,röövel 9-11saj Bütsants-ida rooma keisririik 4-15saj Islam-aarabia poolsaarel tekkinud usk Koraan-islami püharaamat Muhamed-islami usualgataja, allahi sõnumitooja, prohvet Allah-islami ainus jumal Kalifaat-kaliifi juhitud riik Mosee-islami pühaehitis Minarett-mosee juurde kuuluv torn,palvus Raad-linnavalitsus keskajal Hansaliit-euroopa kaubalinnade liit 13-16 saj,160linna Tsunft-käsitööliste ühing,erialade järgi Sedööver-
antiikkultuuri ja kaasaja vahel. *õpetlased elustasid huvi antiikkultuuri, kreeka keele vastu *bütsants süstematiseeris ja arendas edasi rooma õigust *raamatute ümberkirjutamine õigeusu munkade poolt *kõnekunsti kõrge tase *kirjaosakus oli ülemkihi seal levinud *425 asustati Konstantinoopolisse esimene ülikool *geograafias tunti hästi idamaid *kultuuriliselt mahajäänumasse Lääne-Euroopasse suhtes bütsants üleoleku ja vaenuga *suur mõju slaavi maadele vaenlased: * bulgaaria 7-11saj *araablased 7-11saj *viikingid 9-10saj *türklased 11.saj. *konfliktid lääne-rooma kirikuga (neist suurimad 1054 suur kirikulõhe ja 1024 kons. rüüstamine ristisõdijate poolt) *osmanid alates 13saj kuni konst lõpliku langemiseni *sõjaväes oli feodaliseerimise protsess *11saj vallutasid türklased väike-aasia ja asusid sinna elama. Bütsantsile jäi ainult Konstantinoopoli ümbrus ja Balkani poolsaar. Sellisena püsis ta kuni 1453.a türklaste vallutamisena
7. augustus Romulus - viimane lääne-rooma keiser, kukutati 476 aastal (5 saj) 8. katoliku kirik- püha asutus 9. misjon-kristluse kuulutamine mittekristlastele (paganatele) 10. misjonär-ristiusu kuulutaja 11. benediktlased - katoliiklik mungaordu 12. Gregorius I-esimene munk kes sai paavstiks 13. püha Patrick - katoliku pühak ja iirimaa kaitsepühak. 14. kuidas keskaeg jaguneb, nimeta iseloomulikud jooned- keskaeg jaguneb kolmeks: varakeskaeg (11saj), kõrgkeskaeg(11saj-13saj) ja hiliskeskaeg(14saj-15saj). iseloomulik jooned: VARAKESKAEG: linnad, käsitöö ja kaubandus käisid alla ja seda aega on peetud üheks süngemaks ja tumedamaks Euroopa ajaloos, samal ajal tõusis Rooma piiskoppide autoriteet, kujunes feodaalkord, KÕRGKESKAEG: kerkisid jõukad linnad, arenes käsitöö, toimusid ristisõjad, ristiusk tõusis võidule ka Eestis ühena viimastest euroopa maadest. HILISKESKAEG: rüütlikultuur ja paavstivõim
arvates kahe maailmaajaloolise ajastu vahelist pausi. Keskaja alguseks loetakse enamasti Lääne-Roomas langemist aastal 476. Veel loetakse keskaja alguseks Marcus Aureliuse surma aastat 180, aastat 330, mil Rooma pealinnaks sai Konstantinoopol, või aastat 395, mil Impeeriumi ida- ja lääneosa eraldumine kinnistus. Mõiste "keskaeg" võttis kasutusele Giovanni Andrea, kes oli Paavst II raamatukoguhoidja. Keskaja võib jaotada kolmeks osaks: varakeskaeg (5-11saj), kõrgkeskaeg (11-14saj.) ja hiliskeskaeg (14-16saj.). · Varakeskajal ehk hilisantiikajal tekib uus elukorraldus- feodaalkord. Esile kerkis katoliiklus(millest omakorda arenes romaani ja germaani kultuur) ja roomakatoliku kirik. · Kõrgkeskaeg oli varasema ja hilisema ajaga võrreldes kui õitsenguperiood, kuid samas halvenes kliima, toimus Saja aastane sõda, Euroopat laastas katk(1347-1369).
Valitsejad Muhamed looja, algne Oleg Esimene pealik Erik Punane põgenes pealik (630 a.) (viiking) 882 aastal Gröönimaale Piiramatu valitsejavõim Vladimir tõi ristiusu Leif Eriksson läks Põhja- Algsed valitsejad olid Jaroslav Tark suur Ameerikasse Muhamedi sugulased vallutaja (hiilgeaeg Harald Sinihammas tõi Palju sõdu ja vallutusi 11saj.) ristiusu (960 a.) Knut Suur valitses Taanit, Inglismaad, Norrat (ristiusk) (1016- 1035) Inimteg. Rändkarja kasvatajad Põlluharimine, Künnipõllundus,
Keskaeg Varakeskaeg jagunes kaheks perioodiks.1 periood-5 saj kuni 9 saj. Algus.Oli ülekasvatamise aeg.Tekib feodaalkord.2 periood-9 saj. Algus kuni 11 saj. Algus.Endised Lääne-Rooma alad on kriisist üle saanud.On kujunenud romaani ja germaani kultuur.Vahekeskaeg-11saj-14 saj. Kõrgkeskaeg-Algas 13 sajandil.Puhkes saja aastane sõda.Euroopat laastas katk.Hiliskeskaeg-16 saj.Feodaaltsivilisatsioon-Kirjeldatu võtavad kokku mõisted katoliiklus ja feodalism. Vaenulikkus ülejäänute vastu, Jumala ja saatana, valguse ja pimeduse võitlus iga kristlase hinges, sügava religioossuse ajastu, ideoloogia, mis mõjutab tänapäevaelugi. Vasalli sõjaliste teenete eest andis lääniisand kaitset, toetust.Killustatuse,
1. Mõiste ,,keskaeg"võttis kasutusele 1469.aastal kasutusele Giovanni Andrea, paavst Paulus II raamatukoguhoidja. Keskaeg: 1)Varakeskaeg(5.-11saj)Tekib feodaalkord, sünnib Frangi riik,kujuneb romaani ja germaani kultuur 2)Kõrgkeskaeg(11-14saj)Õitsenguperiood,Ristisõjad,saja-aastane sõda ning must surm 3)Hiliskeskaeg(15-16saj)Reformatsioon ja Ameerika avastamine Feodaaltsivilisatsioon-religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus oli feodalism 2. Suur rahvasterändamine: 4-5saj Ajend: Musta mere põhjakalda steppidest alustasid hunnid edasitungi Lääne- Euroopa suunas
RUKKILEIB MEIE TOIDULAUAL KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kuidas tekkis leib? Kujunes aastasadade jooksul 2. Jahu saamise viisid. Rukkiterade jahvatamise käigus( terve koorimata tera jahvtamisel; kliid on osaliselt eemaldatud) Käsikiviga, tänapäeval Tartu veskis( Tartu Mill) Viljaterasid peenestati uhmri või jahvekivide vahel, tambiküna ja tabilabidat. 3. Meie vanim leivavili. Oder ( rukis 11saj.-12saj.) 4. Hapendatud rukkileiva tulek. Põhja Euroopas Viikingite ajal, Eestis 11. sajandil 5. Leivaahju roll leiva arenguloos. Kerisahi( saunades ja rehielamutes)-koldega ja pealt kinni; suitsuahjud; lõõridega ahjud, ühendatud korstnaga. Leib oli pehmem ja säilis kauem. 6. Miks on rukkileib maitsvam kui odraleib? Odraleib muutub kõvaks ja rabedaks, aga rukkileib mitte( see on pehme) 7. Millised rahvad söövad rukkileiba
sulaste kui õigusteta sunnitöölisena. 8. Kirjelda muinaseesti sõjalist taset. Suhted naabritega olid valdavalt rahumeelsed. Aeg-ajalt tekkis tülisid ning tehti vastastikused röövretki jasõjaretkeid. Olukord tõsises seoses naabruses kujunenud riikide ühendusega. Need suutsid sõjakäikudega kaasa haarata suuremaid väeüksuseid ja kujutasid ohtu eestlaste iseseisvumisele. Ühe tõsisema katse oli Vana-Vene riik 11saj teisel kolmandikul juba teinud. Umbes 11. sajandi keskpaigus hakkati maha jätma väiksemaid linnuseid, ning nende asemele rajati suuremaid ringvall-linnuseid. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Ratsaväe liikmetel oli kahe teraga mõõgad.
Tarandkalmed-annan tunnustust, et kujutatud oli eesti rahvas, mida ühendasid ühendasid ühesed uskumused, keel, kombed. Merevaik ehete valmistamiseks. Edukas aeg- asustus laienes, vara rohkem. Surnud põletati kalmest eemal ning toodi siis kalme. Põlluharimine arened, raudkirved võimaldasid alet teha. Suurenesid karjad. Põlispõllundus (oder,nisu,rukkis,kaer). Hajali asetsevad talud. Suur rahvasterändamine- tänu gootide rajatud riigi hävitamisele Attila poolt. 5-11saj rahvasterändamine ja viikingiaeg (800-1050eKr) põhja poole hakkasid tungima balti võimud, slaavlased laiendasid asumaid, taaselustus Skan. Huvi eesltaste vastu- röövretked, sõdimised. Vana- vene allikad nim eestlasi tsuudideks. Arvukalt linnuseid. Põllu ja kesa vaheldumine regulaarne- oli üle mindud kaheväljasüsteemile, raudader. Elamu üheruumiline, rõhtpalkidest, seinad tihendatud saviga. Peitleiud- hõbemündid, midagi rahataolist. Tarandkalmete asemel ebakorrapärased kivi..
Credo in unum Deum- usun ainsasse jumalasse santus/benedictus-püha/kiidetud olgu Agnus dei- jumal · Proprium-muutumatud tekstid. Keskaegne noodikiri · Gregoriuse laul levis sajandeid: suulisel teel · Tekkis vajadus ühtlustada Frangi riigi piires gregoriuse laulu meetodeid · Neuma- noodimärk, mis tähistad 1-4 helist koosnevat meloodiaelementi. · Guido Arezzot (11saj) võttid kasutusele: Noodijoonte süsteemi Silpnimetuse süsteemi (ut, re, mi, fa, sol, la) · Kvadraatkiri-võimalik üles märkida täseid helikõrgusi · 13saj lõi Köli Franco uue rütminotatsioonisüsteem, mis on käibel tänaseni Mitmehäälsuse kujnemine Algelise mitmehäälsuse liigid: · burdoon-väheliikuv saatehääl · parafoonia-sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra
asulad paiknesid linnuste läheduses. surnuid hakati liivakääbastesse matma(ümmargused liivakääpad), hakati urni "eelkäijaid" kasutama(Savinõud). konflikte oli palju ja maakonniti sõditi ka. relvadena kasutati odasid(3-4 tüüpi otsi). savinõud olid peene töötlusega. viikingi aeg skandinaavlasi hakkas siia aladele tulema, hakkasid kolooniaid asutama. laevad olid suures ja aerudega(hiljem purjed). 793 on viikingi aja algus(I retk rüüstati kloostreid). saaga on viikingite lugulaul, 11saj ruunikividel mainitaks eestit. 1061 ajasid eestlased venelased jurjevist(Tartu) minema. linnustes hakati püsivalt elama, majad püstitati põhjapoolele ja käsitöö hakkas linnustesse kogunema. 8-9 saj tuleb kasutusele rauast ader, saaki hakkas rohkem tulema. surnukeha põletati ja tuhk maeti maa-alustesse, kui on ka põletamata surnukehi ja kaasa pandi savinõusid, relvi, ehteid.. sõjapidamisviisid ja relvad muutusid, jalused 8 saj muutusid tavaliseks, pikad rasked mõõgad, odaots muutub
rohkem ilmalikust valitsejast kui paavstist, paavsti õukonna ülalpidamiseks läks tohutu raha---kõik kokku tekitas katoliku kirikus tugeva kriisi->algab kirkikukogude liikumine eesmärgiga ühtsustada kirikut->skisma, mis lõpeb, kuid sisulised reformid jäid teostamata, selle asemel tegeleti poliitikaga 1054-kirikulõhe, bütsantsi õigeusukirik eraldus lääne euroopa katoliiklusest 1066 hastingsi lahing, williamI vallutaja kuulutati inlg kuningax 11saj. Gregorius VII, Canossas käimine 1085 rekongista 1096-99 I ristisõda 1119- asutati euroopa I ülokool-bologna 1154- al-Idrisi koostas maailmakaardi, millel on ka eesti 12.saj.keskel moodustati kaupmeestekoondis hansa 1198-1216 innocentius III 1209- cambridge ülikooli asutamine 13 saj- algus- dominiiklaste ordu 13 saj.- frantsisklaste ordu 1337.1453- sajaaastane sõda 15 saj- renessanss 1419-1434- hussiitide sõjad, varaseim reformatsiooni liikumine 1452-1519- leonardo da vinci
chuanqi - eelmise jätk, vormilt keerulisem. Mõeldud esteetiliseks naudinguks. Proosazanr. Huaben - raamatu ümberjutustus. Rahvajutt. Juttu vestavad ümber jutuvestjad (daah..logis) Jaapan: Teosed: "Kojiki" - Jaapani vanim püha ajaloo- ja mütoloogiakroonika. "Man'yôshû" - Jaapani vanim luule antoloogia, 8-9 saj, palju erinevaid autoreid "Kokinshû" - 10saj keisri tellimusel koostatud luule antoloogia. 1.keiserlik luuleantoloogia "Genji monogatari" - romaan, 11saj, autor Shikibu Autorid: Kakinomoto no Hitomaro Ariwara no Narihira - umb nagu Don Juan.kirjutas ,,Kokinshu"d kirjutas Ono no Komachi - kannatajanaine. Nikki ja monogatari esindaja. Murasaki Shikibu jaapani naiskirjanik, 11 saj. tema nimi on tegelikult pseudonüüm. Tema romaan ,,genji monogatary" armuseiklused üliklikus miljöös: rafineeritud meelelisus, budistlik nukker kaduvus, lähtub mõistest ,,ilu lummus" Sei Shônagon jaapani naiskirjanik 10 -11.saj
patriarh),1054suur kirikulõhe-ristiusu kirik jagunes lääne-euroopa katoliku ja ida-euroopa õigeusukirik,keisrite ja paavstide võitlus võimu üle;pühapilt e. ikoon,kirillitsa e. slaavitähestik,kõrgem haridus-/kultuuritase,enamus mkäisid koolis.VANA-VENE RIIK-taani ja ungari aladel, elasid ida-slaavlased soomlased varjaagid,algkodu Dnepr jõe ääres,862 kutsuti valitsema varjaagipealik Rjurik,882vürst Oleg vallutas Kiievi,988vürst Vladimir võtab vastu bütsantsi õigeusu,11saj killustus vürstiriigiks millest tähtsamad olid Novgorod ja Vladimir-Suzdal.ISLAM-Prohvet Muhamed(570-632)-kirjaoskamatu kaupmees Mekast,kuulutas suuliselt,610-esimene ilmutus,622põgenemine Mekast-moslemite ajaarvamise algus,630 tagasipöördumine Mekasse-Araabia riigi teke,Islami viis tugisammast-Usutunnistus,Palvus,Almus,Paast,Palverännak Mekasse.Talupojad-moodustasid
Kirikud pidid olema suured, uhkemad. Gooti stiilil laiemad aknad kui romaani stiilil, tehti ka vitraaze. Hilisgootika ajal kaunistati kirikuid veelgi enam.(Chartres'i, Reimsi, Amiens'i katedraal, Kölni toomkirik, Canterbury katedraal) SKULPTUUR:Täitis tähtsat rolli-haris ja kasvatas rahvast usuliselt. Romaani skulptuurid kohmakad, gooti omas realismisuunaline areng. MAALIKUNST: miniatuurmaal- raamatuillustratsioonid. Tekkis uuesti tahvelmaal. Bayeux' vaip. VENEMAA KÕRG- KESKAJAL: 11saj polnud Vana-Vene riik ühtne. Suurvürsti pojad valitsesid tähtsamates keskustes(igaüks ajas oma poliitikat) ning peale suurvürsti surma algas võitlus vendade vahel, kes saab Kiievisse troonile. 12saj algul Vladimir Monomahh taastas riigi ühtsuse, aga peale tema surma see jälle lagunes. Esiplaanile jäid Vladimiri-Suzdali vürstiriik ja Novgorodimaa. 1237a tungisid Venemaale mongolite.tatarlaste väed, kes vallutasid enamik vürstiriike ning moodustasid oma riigi-Kuldhordi
Inglismaa, Iirimaa, Hispaania rannik, läbi Gibraltari Vahemerre, selleäärsetesse pk-desse 2)Idatee-Läänemerest mööda Dnepri ja Volga jõgesid Musta/Kaspia mere äärsetele aladele- Bütsantsi 3)Retked avaookeanile-9saj jõudsid Norra viikingid Islandile,-Gröönimaale, ~1000 Leif Erikson jõudis P-Am ranniule. Usund-loodusesemete austamine, esivanemate hingede tähtsus-valhalla(viikingite taevas), päikesekultus. 11saj keskel võtsid vastu ristiusu, tekkisid kristlikud Skandinaavia kr-d Jumalad-Thor-taeva/piksejumal, Oden-päikese/sõjajumal+tarkuse ja luule kaitsja, Frej ja Freja-viljakusjumal, Loke-saatana osa 12.Suurbritannia rahvad 1)Keldid-10-15saj ekr rändasid Pr aladelt SB-sse. Paari saj jooksul asustasid kogu SB. Isaj eKr alistas Caesar keldid Pr ja nim provintsi Galliaks. ~1000a hiljem alistasid britanniasse tunginud roomlased sealsed keldi hõimud, võim kestis L-Rooma langemiseni
· Chepren'i püramiid 142m · Mykerinose püramiid 66m · Sfinks 20m Uus Riik 16.-11.saj eKr · Tutanchamoni hauakamber · Luxori ja karnaki templid · Echnatan ja Nofretete 14.saj ekr · 332. ekr vallutas Egiptuse Aleksander Suur · Tutanchamoni hauakamber leiti ja avati alles 1922.a 14.september2011 Luxori ja Karnaki templid · asuvad Teeba linna lähedal · Uue Riigi aegsed tähtsamad templid · ehitatud ajavahemikul 16-11saj EKR · Praegu soositud turismiobjektid · Luxori templi ees on 1 obelist, tema paariline asub pariisis Concorde väljakul Kreeta-Mükeene e Egeuse kultuur. · kujunes umbes 2000 a ekr · kultuuri loojad pole teada · ei osata lugeda sellel ajal kasutusel olnud kirja, lineaarkirja A, sest see on kõikidest teistest kirjasüsteemidest erinev · väga iseloomulikud labürinditaolised lossid, näiteks Knossose palee
feodaali maast jäi tema mõisa maaks. Talupoeg sai endale kasutamiseks väikese maatüki. Rendihärrus- feodaal jagas kogu maa talupoegadele kes masksid selle kasutamise eest renti. Tlupoegade elukoha vahetuse takistamiseks muudeti nad sunnimaiseks ehk päris orjadeks. Viikingid Normannid prantslased kutsusid niimoodi neid. Varjaagid- venelased Varangid- bütsantsid Askemannid- sakslased Dubgallid-soomlased RETKED Kesksid 8 saj 2. poolest kuni 11saj 2 pooleni. 1. Põhjuseks- skandinaavia halvad kliima tingimused mis ei võimaldanud rahvast ära toitlustada oli ka pidevalt mingeid nälja hädasi. 2.Sellest tulenevalt otsiti paremaid elupaiku või käidi rüüsteretkedel röövimise eesmärgil. 3.Kaubanduslikud eesmärgid pärimis korraldus kus maa ja vara päris vaid vanem poeg ja teised pidid ennast ise kuidagi ära elatama. Northumbria ranniku lähedal lindisfarni kloosri rüüstamise ja hävitamisega. Oli olnud oluline
Cicerot (kohusetunne). Linnakoolide teke. Linnades elanikkonna arv kasvas ning vajas koole. Piiskopkondade keskustesse rajati katedraalkoolid e toomkoolid, kus õpilasi oli ka mittevaimulikke. Asutati põhikoole, et käsitöölised ja kaupmehed saaksid kirjaoskajateks. Ametikoolid e abakusekoolid arvutamine ja raamatupidamine. Õppetöö toimus enamasti emakeeles. Ülikoolid. Varem tekkisid õppeasutused Itaalias. Bolognas oli esimene ülikool õigusteadusega, 11saj. Salernos oli 10.saj arstikool. Pariisi ülikool 12 saj tekkis kloostri- ja kirikukoolide ühinemisel teoloogia ja õpetamise keskus. Oxfordi ülikool Inglismaal -12 saj matemaatika ja loodusteadused. Cambridge ülikool 13 saj. Hispaanias Salamanca ülikool 13saj arstiteaduses. Saksamaal tekkisid alles 14 saj ja P-Euroopas oli esimene 1477 Uppsala ülikool Rootsis. Tartu ülikool oli 1632. Ülikooliülesehitus. Õppejõud e professor, magister, doktor täitsid meistrite ülesandeid
levima talirukis.põllumaade suurus mõõdeti adramaades(ühe adraga ülesharitav põllumaa). Kasvatati ka kaunvilju hernes, uba, lääts. Põlluharimise kõrval eksisteeris ka karjakasvatus, loomi peeti suhteliselt vabalt. Küttimine ja kalapüük olid suhteliselt vähetähtsad, sest nende asulate kaevamistel pole leitud metslooma ega kala luid. Käsitööga tegeleti igas talus eraldi, väljaaarvatud spetsiifiliste aladega, näiteks sepatöö. Sellega tegelesid eraldi sepad. 11saj levis eestis potikeder ja savinõusid hakkati valmistama nende abil. Tegeleti ka vahetus(olulisim hõbe kaal)- ja vahenduskaubaga(idast karusnahk, vaha ja läänest sool, relvad, hõbedat ja pronksi. Teatud kaubanduskeskused Tartu, Viljandi, Otepää, Varbola. Usk muinasajal Tuntakse halvasti, kuna kirjalikke allikaid on vähe. Need kirjalikud allikad, mis on olemas, on koostatud võõramaalaste poolt, kelle eesmärgid olid teistsugused, kui eestlaste usu selgitamine
ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ja pealetung, katoliiklik kiriku pea paavst hakkab oma asjade eest võitlema. feodaaltsivilisatsioon hakkab edasi tungima. Ristisõjad. Need on suunatud jumala haua vabastamiseks. Ristisõdadeks on kuulutatud ka sõjad viimastele paganarahvastele Euroopas baltirahvad. nad ristiusustati 13 sajandil. Kõige viimasena ristiusustati leedukad 13 saj lõpul. Pärast ristisõdu hakkab arenema kaubandus, hakatae
Saj (viimased) viikingid olid saarlased. Eestlaste rünnakute paremaks näiteks oli Rootsi pealinna Sigtuna vallutamine ja rüüstamine koos teiste ugri sugu rahvastega. USK Usundis tähtsamad HING:VÄGI ja ESIVANEMAD Erinevad jumalused Tõnn (pärnumaa), Peko (lõuna-eesti), Taar(a) (peajumalus). Uku (taevas), maaema (maa), vanetooni (surnute), vanemuine (muusika) jne. Lisaks usk loodusvaimudesse (haldjad ) Sage ohverdamine (pühad hiied, -puud,-allikad, - kivid). ESIMESED KRISTLASED EESTIS 11saj. 1070 Määratakse Baltikumi esimene piiskop Hiltinus Rootsist 1167 Eestlaste Piiskopist munk Fulco kelle abiline mulk Nicolaus (esimene teadaolev eestlastest kristlane) Mõned mõisted: Pulli küla Esimene küla eestis. vene kirves paadikujuga kivikirves, millel oli sissepuuritud auk. rehi viljakuivatus elamu hiied pühad paigad Tacitus esimene, kes mainis eestis tuudid Eestlased venelaste jaoks veneedid Hõiv, kellede järgi hakkasime nimetama venelasi
4. Välisvaenlaste sissetungid ja Bütsantsi langemine - Parim aeg Bütsantsile 6. saj - 7. 9. saj. araablased vallutasid Vahemere idaranniku, Aafrika ja Hispaania alad - 11 saj. petseenide ja türklaste vallutused - 1453 langes Konstantinoopol türklastele 5. Bütsantsi kultuuri tähtsus: - Hoidis elus antiikkultuuri - Süstematiseeris ja arendas edasi Rooma õigust - Õigeusu mungad kirjutasid raamatuid ümber (papüürusele, 7 saj-st pärgamendile, 11saj-st kaltsupaberile) - Rikkalikud raamatukogud (keisri raamatukogus 120 000 kirjarulli) - Kreeka keel oli ametlik keel - Maailmakroonikate e. kronograafiate koostamine - 425 loodi Konstantinoopolis esimene ülikool - suur mõju slaavimaadele (Bulgaaria, Serbia, Venemaa, Valgevene) võtsid vastu õigeusu slaavi tähestik, mille koostasid IX saj. Slaavi mungad Kyrillos ja Methodios
Arvestada kaugust ning et tegu on kunstilise üldsustusega, mis järgib traditsioone. Saaga eeldab imepäraseid hetki, dramaatilisi lahinguid, fantaasiat. Mida fantaasiaküllasem lugu, seda kaugemale paigutati. Samas ei saa eitada retki, kuid saagades suured teod minevikus ja kaugel. Vana-Vene allikad Tšuudid – Loode- ja Põhja-Vene aladel. Räägitakse, et tšuudidel oluline roll Novgorodis. On ka sõjaretkeid nende vastu. Nt 11saj koordineeritud sõjapoliitika. Toimub 10 saj paiku kristianiseerimine. Baltikumist sai paganlik vaheala. Dünastiliselt Vana-Vene vürstid (kuni 12saj) seotud skandinaavlastega. Taani Valdemaril juured Venes. 1030 Jaroslav Vladimirovitš Tark tuli Eesti sõdima ja tegi Jurjevi (Jaroslavi ristinimi Juri). Analoogilisi jutte 11-12saj veelgi. Isjasjev vallutas Kadepi (Keava?). Toimuvad veel 12saj. 1131-32 vürst Sevobad sõdis tšuudide vastu Klines. Sitsiilia geograaf Al-Idrisi
*noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr) *noorem pronksiaeg (1100-500 a eKr) Rauaaeg: *vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg (u 500 a eKr 50 a pKr) -> Rooma rauaaeg (1.saj-5.saj pKr) *keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) *noorem rauaaeg -> noorem Vikingi aeg (800-1500 a pKr) -> hilis rauaaeg (11saj.-13.saj pKr) 3. Mesoliitikumi asulad. Lk. 11-13 (Pulli asula, Kunda asula, Kunda kultuur, elanike päritolu, tegevusalad, tööriistad, arheoloogilise kultuuri mõiste) *Pulli asula- 8000a keskpaigast enne Kristust pärinev muistse asulakihiga asula on kõige vanem praegu teadaolev inimeste peatuspaik Eestis. *Kunda asula- enne Pulli asula avastamist tunti vanima asulana Kunda Lammasmäge, kuhu oli elama asutud 7000a keskel enne Kristust
Jumalarahud tõid Euroopale midagi uut. Jumalarahu vande pidid andma kõik antud territooriumil elavad inimesed. Vannuti kollektiivselt ja sundkorras. Vande ja konsensusega ühinemine oli õigusallikas-vandeliit, vandeühendus conuriatio. Seetõttu nimeati jumalarahusid ka ühendusteks-Einung. On vaieldav kas jumalarahud olid lepingud või seadused. Maarahukohus- oli maarahurikkujate vastu üskmeelselt võitlev vandeseltsimeeste ühendus. 8.Libertas ecclesiae Kui Püha Rooma riik oli 10 ja 11saj täies hiilguses, vireles kirik ilmses jõuetuses.Kirik saavutas alles siis mingi edu, kui ta suunasoma reformid kaugemale vahetu õiguskindlustamise eesmärkidest st. riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus. Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala.
Jumalarahud tõid Euroopale midagi uut. Jumalarahu vande pidid andma kõik antud territooriumil elavad inimesed. Vannuti kollektiivselt ja sundkorras. Vande ja konsensusega ühinemine oli õigusallikas-vandeliit, vandeühendus conuriatio. Seetõttu nimeati jumalarahusid ka ühendusteks-Einung. On vaieldav kas jumalarahud olid lepingud või seadused. Maarahukohus- oli maarahurikkujate vastu üskmeelselt võitlev vandeseltsimeeste ühendus. 8.Libertas ecclesiae Kui Püha Rooma riik oli 10 ja 11saj täies hiilguses, vireles kirik ilmses jõuetuses.Kirik saavutas alles siis mingi edu, kui ta suunasoma reformid kaugemale vahetu õiguskindlustamise eesmärkidest st. riigi peale ja alamatele. Roomas tuli taas maksvusele kloostrireformides uuendatud kiriku eneseteadvus. Paavst nõudis kiriku vabaduse taastamist- libertas ecclesiae. See pidi olema millegi uue loomine, vaimne pööre. Riigi ja kiriku ühtsus oli Rooma riigi kandev tala.
ei olnud lääni ja kes tegutsesid rändrüütlitena. Läänisüsteemi kaotas Inglismaal William Vallutaja. Varakeskajal kujunes Vana-Veneriik, kus olid 3 erinevat etnilist kooslust: slaavlased, soome- ugrilased, skandinaavlased ning läänest kristlased. Varakeskajal asusid slaavlased põhjapoole ning hakkasid assimileerima soome-ugrilasi. Alates 9saj hakkasid valitsema varjaagid. Rrjuriku järeltulija Oleg vallutas Kiievi ja lõi Kiievi riigi. Kuulasim Kiievi vürst oli Jaroslav Tark. 11saj teisel poolel hakkas Kiievi riik hääbuma, ning 12 saj´ks jagunes slaavistunud Vene riik 3´ks 2 Ajaloo põhiperioodid (23.10.07) Vahepeal jäi loeng või paar vahele! .....Ristisõjad Innocentius III oli kõrgkeskaja üks suurimaid paavste üldse. Ristisõdasid rahastasid rikkad Itaalia kaupmehed jm. Ristisõdasid toetas ka Bütsantsi keiser, selle tulemusel siis ristisõdijad
ajaarvamise viis, kus arvati aega alates maailma loomisest: nt üks varakristlik autor Julius Africanus paigutas maailmaloomise aastasse 5005 eKr, teine autor Euserios Caisareas dateeris maailmaloomise aastasse 5199 eKr. Juutide arvutuste järgi oli maailm veel noorem, nimelt 3761 eKr. Ajaarvamine Kristuse sünnist võeti kasutusele alles 6saj pKr, esialgu juurdus ta väga aeglaselt. Laiemalt hakkas ta levima alles Karl Suure ajal. Üldisemaks ta muutus kuskil 10-11saj pKr. Hispaanias nt aga võeti Kristlik ajaarvamine kasutusele alles 14saj ja Venemaal alles Peter I ajal. Rooma ajaloos paljusid sündmusi pole võimalik täpselt dateerida. Kuningate ajajärk Kuningate ajajärgu võib dateerida aastatesse 753-510 eKr. Kuningate ajajärgu alguse aeg on kokkuleppeline. Arvatavasti juba 2at tulid Rooma aladele indoeuroopa hõimud itaalikud. Nendest hõimudest tähtsamad on: 1) Faliskid nemad elasid Etruurias, Kesk-Itaalias
edasitund ida suunas oli ees konkureeriv õigeusk, lähis-itta ja põhja-aafrikasse ei saanud ka laiendadama sest seal oli islam. Ainus võimalus oligi laiendada oma võimu paganlikule ida.euroopale soomest-preisimaale.Seepärast oligi kirik huvitatud paganadega kauplemisest et neid oma alla tõmmata. Kiriklikuks keskuseks sai bremeni peapiiskopp, oli huvi tundud juba varemgi siinsete alade vastu 1170 11saj lõpul, määras esimese piiskop Johannese munk Hiltinus ametisse,ei jõudnud midagi suurt ära tehtud, rajas Läti aladele ühe kiriku.Tõsisem ristiusustamine sai alguse 1180 aastatel,tuntud Henriku liivimaa kroonikast. Munk tuli Liivimaale et paganaid enda poole võita.Pilt muutub kui pidada silmas et Segebergi kloostri oli üks võimsamaid. Auväärne halli peaga munk ,oli koorihärra, pidas läbirääkimis Poltski vürstiga,kutsus Liivimaale Ojamaalt meistreid
annaabi.ee 
