Leidsid 30 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "1 vee karedus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
karedus, kompleksoon, hco3, üldkaredus, indikaator, näpits, büretis, statiiv, mohri, valage, metüüloranž, soolad, reaktiivid, koonilised, kolvid, valemist, cacl2, filtrid, vhcl, vesinikkloriidhappe, mgso4, koostage, edta, soovitav, nullnivoo, korrata, saavutatakse, nendest, loputatud, kooniline, kolb, tekkivad, summaarne, 2naclsoolhappe ruumala täpsusega 0,05 mL. 4. Pesta kooniline kolb hoolikalt kraaniveega ja loputada destilleeritud veega. Korrata tiitrimist uue veekogusega kuni tiitrimiseks kulunud HCl ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. Arvutused 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon V HCl * C M , HCl * 1000mmol 10,3 * 0,025 * 1000 C mM = = =2,575 mmol/l Vvesi * 1mol 100 * 1 2. Karbonaatse karedus C 2,575 KK: mM = =1,2875 mmol/l 2 2 B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada ~5 mL puhverlahust (mõõta 25 mL-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3
0,10...0,15 mL. Arvutused: 1. Paremini kokkulangevate tiitrimistulemuste keskmiste põhjal arvutada HCO 3- ioonide kontsentratsioon (mmol/L) järgmisest valemist: Tiitrimiseks kulunud 0,025M HCl lahuste ruumalad: · 10,8 mL · 10,7 mL · 10,7 mL Keskmine VHCl = 10,73 mL HCO3- -iooni sisalduse KK määramine CmM,HCO3- = = 2,68 mmol/L 2. Karbonaatne karedus KK: = 1,34 mmol/L Väljendatuna kas Me2+, CaO või CaCO3-na B: Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine 1. Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada ~5 mL puhverlahust (mõõta 25 mL-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades
LABORATOORNE TÖÖ Nr.3 Teema:Vee mööduva kareduse määramine Töö vahendid: HCl, triloon B lahus, puhverlahus (NH4Cl+NH4OH), indikaatorid metüüloranz, kroomgeenmust ET-00, bürett, pipett, koonilised kolvid, mõõtsilinder, statiiv. Neutralisatsioonimeetodi üheks tähtsamaks rakendusalaks on vee kareduse määramine. Loodusliku vee karedus on tingitud vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsooladest: Ca(HCO3)2; Mg(HCO3)2; CaSO4; MgSO4; CaCl2; MgCl2; CaSiO3. Peale soolade sisaldab looduslik vesi veel kolloidaalselt lahustunud ränihapet, orgaanilisi kolloide ja vees lahustunud gaase: CO2; O2 ja N2. Karedust väljendatakse katlakivi tekitajate Ca ja Mg soolade sisaldusega mg-ekvivalentides ühe liitri (cm3) kohta. Vee üldkaredus jaotub mööduvaks ja püsivaks kareduseks.
ET-00. Lahus värvub lillaks. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10...0,15 cm3. 3) Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasta uuritav vesi läbi Na-kationiitfiltri ning koguda pehmendatud vesi keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrata pehmendatud vee üldkaredus ja hinnata filtri efektiivsust. Selleks : 1. pipeteerida 100 cm3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi (NB! Eelnevalt loputada pipett paar korda vähese koguse pehmendatud veega), lisada ~5 cm3 puhverlahust ja väike kogus indikaatorit ET-00. 2. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida nagu punktis 3 sinise värvuseni. 4. Katseandmed. 1) pipetiga mõõdetud H2O ruumala 100 cm3 HCl molaarsus 0,1 mol/dm3 Püretist mõõdetud HCl ruumala 1. 2,5 cm3
Valga Gümnaasium 10B Hanna-Liina Koort VEE KAREDUS Referaat Valga 2007 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Vee karedus.......................................................................................................................................4 Vee kareduse liigid ja mõõtmine......................................................................................................5 Eristatakse viit kareduse liiki..............................................................................................5 Vee karedust mõõdetakase ...............................................
18.02.2018 Vee karedus Karbonaatne (ka mööduv) karedus ...karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide sisaldust vees. ...põhjustavad vees lahustunud kaltsium- ja magneesium vesinikkarbonaadid Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2.
998% Järeldus: Katse viga võis tulla sellest, et me ei vaadanud piisavalt täpselt millal lahus muutus punakasroosaks kuna me ei oskanud hinnata, milliseks värvus pidi muutuma või kuna kaks reaktiivi ei segunenud oma vahel piisavalt. 2.2 KATSE 2 – VEE KAREDUSE MÄÄRAMINE MAHTANALÜÜSI ABIL A – Üldkareduse määramine Töö eesmärk: Määrata üldine kaltsiumi- ja magneesiumioonide sisaldus kraanivees. Töö vahendid: Vesi, NH4Cl, NH3 * H2O, pH (9,7) puhverlahus, ET00 indikaator, EDTA lahus, bürett Töö käik: Pipeteerida 100 ml vett, lisada 5 ml NH4Cl, NH3 * H2O, ph (9,7) puhverlahust, väike kogus (ca 0,1 g ) Indikaatorit ET00 ja tiitrida 0.05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahuse punase värvuse muutumiseni siniseks. Arvutada üldkaredus tiitrimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala. Andmed: Tiitritud kogus – 3,5 ml Arvutused: 3,5 * 0,005 * 1000 * 1000 / 1000 * 100 = 0,175 mg/mol * dm-3 Järeldus:
33. Mis on ioonvahetajad? Ained, mis elektrolüüdi lahusega kokku puutudes vahetavad oma ioone lahuse samamärgiliste ioonidega 34. Milliste kationiitide/anioniitide abil saab destilleeritud veele sarnast vett? H- kationiidi või OH-anioniidi abil 35. Kas kasutatud kationiite on võimalik regenereerida? Tuua näide. Jah. Nt 7-8% naatriumkloriidlahusega, mis küllastab kationiidi taas Na+ ioonidega ja viib sealt välja Ca2+ ja Mg2+ ioonid. 36. Vee karbonaatne karedus on 2,8 ja üldkaredus 4,5 mmol/dm3. Kumma näitaja järgi saab arvutada vee keetmisel moodustuva katlakivi massi? Tuleb arvestada mõlemaid, sest karedas vees on olemas nii Ca, Mg ioonid kui ka (vesinik)karbonaadid. Kareda vee kuumutamisel tekib katlakivi. 37. Vee karbonaatne karedus on 2,5 ja üldkaredus 4,8 mmol/dm3. Kui palju CaCO3 tekib 5 m3 vee keetmisel? (Karedus on tingitud ainult kaltsiumi ioonidest.) 38. Kippi aparaadi tööpõhimõte. Reaktsioonivõrrand CO2 saamiseks Kippi aparaadis.
1. Kuidas viia gaasi maht normaaltingimustele, kui teame mahtu mingitel muudel tingimustel (tuua valem)? P1 V1 P2 V2 P0 V0 ---------= -----------= ---------- T1 T2 T0 2. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala(katse.kirjeldus)? sättisin büretid nii, et vee nivoo oleks mõlemas ühekõrgune(sain V 1). Pärast metallitükki asetamist katseklaasi ja pärast keemilise reaktisooni lõppu vee nivoo büretis muutus.liigutasin büretti nii,et nivood oleksid jälle võrdsed ja saan V 2. H2 maht on siis V2-V1 3. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist (katse sooritamise.momendil) 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 5
1. Kuidas viia gaasi maht normaaltingimustele, kui teame mahtu mingitel muudel tingimustel (tuua valem)? P1 V1 P2 V 2 P0 V0 ---------= -----------= ---------- T1 T2 T0 2. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala(katse.kirjeldus)? sättisin büretid nii, et vee nivoo oleks mõlemas ühekõrgune(sain V 1). Pärast metallitükki asetamist katseklaasi ja pärast keemilise reaktisooni lõppu vee nivoo büretis muutus.liigutasin büretti nii,et nivood oleksid jälle võrdsed ja saan V 2. H2 maht on siis V2-V1 3. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist (katse sooritamise.momendil) 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 5
1. Kuidas viia gaasi maht normaaltingimustele, kui teame mahtu mingitel muudel tingimustel (tuua valem)? P1 V1 P2 V 2 P0 V0 ---------= -----------= ---------- T1 T2 T0 2. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala(katse.kirjeldus)? sättisin büretid nii, et vee nivoo oleks mõlemas ühekõrgune(sain V 1). Pärast metallitükki asetamist katseklaasi ja pärast keemilise reaktisooni lõppu vee nivoo büretis muutus.liigutasin büretti nii,et nivood oleksid jälle võrdsed ja saan V 2. H2 maht on siis V2-V1 3. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist (katse sooritamise.momendil) 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 5
jajahtunult kallata saadud lahus 0,25 dm3 mahuga möötekolbi. Lahus lahjendada mõõtjooneni, sulgeda korgiga ning loksutada lahus hoolikalt läbi. Lahusest pipeteerida 25 cm 3 koonilisesse kolbi või keeduklaasi ja lisada sellesse umbes samapalju destilleeritud vett ning indikaatorina lisada 2-3 tilka metüülpunast (mp). Juhendajalt saadakse tuntud konsentratsiooniga vesinikkloriidhappe lahus, millega loputada ning täita bürett. Lahus on indikaator mp tõttu punane. NaOH lahust triitida(tiitrimine- mõõtlahuse lisamine määratavale lahusele), lisades HCl hapet büretist tilkhaaval triitimisnõusse. Triititavat lahust segada triitimisnõud ringikujuliselt liigutades, kuni lahus muutub kogu mahus punakasroosaks. Büreti skaalalt lugeda tiitrimiseks kulunud HCl lahuse maht vähemalt 0,1 cm3-lise täpsusega. Katset korrata, püüdes tiitrimise lõpp-punkti veelgi täpsemalt määrata. Võtta kahe tulemuse
1. Kuidas viia gaasi maht normaaltingimustele, kui teame mahtu mingitel muudel tingimustel (tuua valem)? P1 V1 P2 V 2 P0 V0 ---------= -----------= ---------- T1 T2 T0 2. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala(katse.kirjeldus)? sättisin büretid nii, et vee nivoo oleks mõlemas ühekõrgune(sain V 1). Pärast metallitükki asetamist katseklaasi ja pärast keemilise reaktisooni lõppu vee nivoo büretis muutus.liigutasin büretti nii,et nivood oleksid jälle võrdsed ja saan V2. H2 maht on siis V2-V1 3. Kuidas (milliste andmete põhjal) leidsite küllastatud veeauru rõhu suuruse süsteemis? tabelist, kus on antud H2O rõhud sõltuvalt temperatuurist (katse sooritamise.momendil) 4. Kirjutage magneesiumi ja alumiiniumi reageerimisel soolhappega toimuvate reaktsioonide võrrandid. Mg + 2HCL= MgCl2+H2, 2Al+6HCl=2AlCl3+3H2 5
Kippi aparaadi abil on võimalik saada süsinikdioksiidi, vesinikku ja vesiniksulfiidi. 2. Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 1. Kuidas viia gaasi maht normaaltingimustele, kui teame mahtu mingitel muudel tingimustel (tuua valem)? 2. Kuidas määrasite metalli reageerimisel happega eraldunud vesiniku ruumala (katse kirjeldus)? 1) Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo (c) oleksmõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. 2) Valada hape katseklaasi, „kleepida“ klaasi seinale filterpaberisse mähitud metallitükk. 3) Märkida üles näit ühelt büretilt (V1 ). Kukutada metallitükk hapesse. 4) Reaktsiooni lõppemisel ja eraldunud vesiniku jahtumisel asetada vee nivood uuesti ühele tasapinnale ning lugeda uus näit (V2 ). V3 = |V 1 – V 2 | 3
Laboratoorne töö 3 Vee kareduse määramine ja kõrvaldamine 1.Millist karedust nimetatakse üldkareduseks? Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK). NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO-3 ega CO2+3, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust!. 2.Millist karedust nimetatakse karbonaatseks kareduseks? Karbonaatne karedus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. 3. Kuidas väljendatakse vee karedust? Mis on kareduse väljenduse ühikuks? Vee kareduste määramiseks on vaja kvantitatiivselt (koguseliselt) määrata vees HCO -3 ja CO23 sisaldus ning Ca2+ ja Mg2+ sisaldus. Seega: 1. üldkareduse suurus arvutatakse Ca-ioonide (Ca2+) ja Mg-ioonide (Mg2+) kontsentratsioonide alusel; 2
Ca2+ + 2HCO3- = CaCO3 → + CO2 + H2O Mg2+ + 2HCO3- = Mg(OH)2 → + 2CO2 Reaktsioonide käigus tekkivat sadet nimetatakse katlakiviks. 7. Kuidas te määrasite karbonaatse kareduse? Kui suur oli saadud tulemus? Vee karbonaatse kareduse määramiseks lisasin uuritavasse vette MO või MP indikaatorit. Seejärel tiitrisin vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutus jäädavalt punaseks. Selleks protsessiks kulunud soolhappe mahu järgi on võimalik arvutada karbonaatne karedus. Tulemuseks sain 1,5 [mmol/dm3]. 8. Milleks ja kuidas te kasutasite vee kareduse töös triloon-B 0,025 M ja 0,005 M lahust? 1) triloon-B 0,025 M lahust kasutasin, et määrata vee üldkaredus; Lisasin uuritavasse vette puhverlahust ja indikaatorit(lahus muutus lillaks), tiitrisin triloon-B 0,025 M lahust vette kuni vesi jäi jäädavalt siniseks. 2) triloon-B 0,005 M lahust kasutasin, et määrata pehmendatud vee jääk üldkaredus; Lisasin
SO32- + H2O = HSO3- + OH- HSO3- + H2O = H2SO3 + OH- Na2SO3 + H2O = NaHSO3 + NaOH CH3COONH4 (tekkinud nõrga aluse ja nõrga happe reageerimisel) NH4+ + H2O = NH3 * H2O + H+ CH3COO- + H2O = CH3COOH + OH- CH3COONH4 + H2O = NH3 * H2O + CH3COOH 2. Hinnata Al2(SO4)3 ja Na2CO3 lahuste pH ka universaalse indikaatorpaberiga Al2(SO4)3 indikaatori värv jäi samaks, seega pH = 6,0 Na2CO3 indikaator värvus sinkaks, seega pH = 10,0 3. Valada kuiva katseklaasi (küsida õppejõult) mõned tilgad SbCl 3 lahust ning lisada vett sademe tekkeni. Lisada tõmbekapi all pipetiga katseklaasi tilkhaaval kontsentreeritud soolhapet sademe kadumiseni. Kirjutada hüdrolüüsi tasakaalu kirjeldavad võrrandid ning põhjendada sademe Sb(OH) 2Cl teket ning kadumist. 2SbCl3 + 3H20 = 2Sb(OH)3 +6Cl- Sb(OH)3 + HCl = [Sb(OH)2]Cl + H20 Sb(OH)2Cl on lahustuv ühend, seega sade kaob.
orgaanilise ühendi triloon-B molekulidega. Nimetatud ühend kuulu kompleksioonide rühma. Meetodiks on mahtanalüüs, mille puhul mõõdetakse büreti abli kompleksi moodustamiseks kuluva triloon-B maht 0,1 cm3 täpsusega. Katse. Ppeteerida 100 cm3 vett, lisada 5cm3 NH4Cl, NH3 x H2O, ph (9,7) puhverlahust*, väike kogus (ca 0,1 g ) Indikaatorit ET00 ja tiitrida 0.05 M EDTA lahusega aeglaselt kuni lahuse punase värvuse muutumiseni siniseks. Arvutada üldkaredus tiitrimiseks kulunud EDTA lahuse ruumala kaudu ühikutes mgmol dm-3 ehm mol x 10-3 dm-3: x (mgmol dm-3) Üldkaredus= v EDTA (cm3)cEDTA (mol x dm-3) 1000 x 1000 x (mg-mol x dm-3) 1000 x 100 (cm3) Katse andmed: 1) EDTA lahust alguses : 15,7 cm3 2) EDTA lahust lõpus : 19,2 cm3 Arvutused: Alari Allika pedl-2 092126 19,2 - 15,7 = 3,5 cm3
helelillaks (kui proovis on tühiseimgi kogus Na+-ioone,siis on nähtav vaid läbi sinise klaasi). Ammooniumioonide NH4+ tõestamine. Tõestatakse alati alglahusest,eelkatsena. 1. Gaasikambri meetodil.Pane klaasplaadile tilga dest.vee abil universaalindikaatorpaberi tükike või tilguta 1 tilk Nessleri reaktiivi K2[HgI4].Tiiglisse pane paar tilka uuritavat lahust ja lisa paar tilka 6M NaOH lahust,seejärel kata tiigel kohe klaasplaadiga nii,et indikaator jääb alumisele küljele.Võib ettevaatlikult veidi soojendada (nii et lahus ei pritsiks).Indikaator näitab NH4+-ioonide olemasolu korral pH>9,Nessleri reaktiivi tilgas aga tekib punakaspruun sade. NH4+ + OH- NH3 + H2O 2. Nessleri reaktiiviga K2[HgI4] leeliselises keskkonnas (reaktiivile on lisatud KOH) tekib punakaspruun amorfne sade.Katse vii läbi klaasplaadil.Määramist takistavad raskmetallid ja redutseerijad.
valemid. Võrrandi pooli eraldab pöördumatu reakts korral või =, pöörduva reakts korral; 2)võrrand tuleb tasakaalustada, st elemendi aatomeid on võrrandi vasakul ja paremal pool võrdselt; on tavaks kirj gaasina eralduva aine valemi järele ja sademena eralduva aine järele . Praktikas kasutamine: fotokeemia valgustamine, kiirguskeemia kiiritamine, katalüüs. 5. Ainete ja materjalide isel (sertifitseerimise) printsiibid. Vesilahuste omadused. Loodusliku vee püsiv karedus on 4.8 mmol/l, mööduv karedus 3.1 mmol/l, kui palju võib moodustuda katlakivi 5 m3 veest (katlakivi koostiseks võtta CaCO3)? Ainete ja materjalide iseloomustamise (sertifitseerimise) printsiibid: a)agregaatolek normaalrõhul ja toatemp-l; b)värvus; c)tahkete ainete puhul osakeste kuju, suurus ja pinna iseloomustus; d)vedelike puhul viskoossus erinevatel temp-l; e)tihedus; f)sulamis- ja keemistemp; g)koostiselementide või ainete ja lisandite sisald; h)lisainfo;
dm 3 mmol n( HCO3- ) = 4,5 3 12000dm 3 = 54000mmol = 54 mol (liias) dm g M (CaCO3 ) = 100,8 Siin on lähtutud sellest, et mol maksimaalsel juhul on 48 100,8 mCaCO3 = = 2419,2 g 2,4kg üldkaredus põhjustatud 2 ainult Ca2+-ioonidest. 14. Milline protsess on lahustumine? Ainete (tahked, vedelad, gaasid) vees lahustumise iseloomustamine (ühikud, sõltuvus temperatuurist ja rõhust,). Ainete lahustumisomaduste tähtsus igapäevases elus ja kasutamine praktikas (protsessid, kus lahustunud ainete hulka vees vähendatakse või suurendatakse). Näited. Lahuste
(punakaspruun). Kui see õhuga kokku puutunud vesi juhtida läbi liivafiltri, saab vähendada Fe 2+ -ioonide sisaldust vees. Ohtlik on joogiveesüsteemides segada veekogude vett põhjaveega. Kui hapnikurikas jõevesi sega hapnikuvaese põhjaveega, saadakse vesi, kus on Fe(OH)2 sade. 17. Vee kareduse mõiste kaasaegne sisu (seletus, näited). Vee kareduse mõiste(te) vananenud sisu ja vananemise põhjused. Kas mõisted vee karedus ja katlakivi on omavahel seotud ? Kui on, siis kuidas ? Kaasaegne: Vee karedus on tingitud Ca2+ ja Mg2+ ja vesinikkarbonaatioonide üheaegsest sisaldusest vees. NB! Kui samas vees ei sisaldus ei HCO3- ega CO32-, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust! Vananenud: (üldkaredus, karbonaatne karedus, mööduv karedus) Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nimetatakse üldkareduseks (ÜK)
), kipsvormid skulptuuridele, bareljeefid jm. Mitmed väiksemad kasutusalad (näit. termoluminofoorid) 2.3.4.5. Karbonaadid Looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2 CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor mineraal kaltsiit kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina - lubja saamiseks (vt. CaO juures) - tsemendi saamiseks → betoon Ca ja Mg soolad põhjustavad vee kareduse: - vesinikkarbonaadid - MÖÖDUV karedus (karbonaatne) see osa karedusest “kaob” keetmisel: vee Ca(HCO3)2 → CaCO3 + CO2 + H2O ÜLD- KAREDUS Mg(HCO3)2 → Mg(OH)2 + 2CO2 - sulfaadid, kloriidid jt. - JÄÄV karedus ei vähene keetmisel Vee karedusel on suur (taval. negatiivne) tähtsus:
Vesilahuses ei eksisteeri vabu H-, vaid on oksooniumimioonid H3O+. 73. Hüdrolüüs. · Hüdrolüüsiks nimetatakse lahustunud soola ioonide reageerimist vee, vesinik- või hüdroksiidioonidega, mistõttu soolade vesilahused ei ole neutraalsed, vaid olenevalt soolast kas happelise või aluselise reaktsiooniga. · Hüdrolüüs (lad. k. lagundamine veega) on igasugune aine reageerimine veega, mille puhul aine koostisosad ühinevad vee koostisosadega. 74. Vee karedus. · Vee karedus iseloomustab Ca ja Mg soolade sisaldust vees. · Mööduv karedus on tingitud Ca(HCO3)2 ja Mg(HCO3)2 sisaldusest. · Püsiv karedus Ca ja Mg kloriididest ning sulfaatidest · Kareduse mõõtühikud mg-ekv/L 75. Redutseerijad ja oksüdeerijad. Redutseerijad. ·Lihtained, millede aatomid loovutavad elektrone suhteliselt kergesti, s.t. oksüdeeruvad kergesti: H , C, S, Na, Mg, Al, Zn jt. ·Tuntumateks redutseerijateks on aktiivsed metallid,
HCO3- H+ + CO32-. CO32- edasisel reageerimisel Ca2+ - ga sadestub veest välja CaCO3, mis on katlakivi põhikomponent. Põhjavee kokkupuutel õhuga: 2Fe2+ + 0,5 O2 + H2O 2Fe3+ + 2OH- tekib Fe(OH)3 sade (punakaspruun). Kui see õhuga kokkupuutunud vesi juhtida läbi liivafiltri, saab vähendada Fe2+-ioonide sisaldust vees. 17. Vee kareduse mõiste kaasaegne sisu (seletus näited). Vee kareduse mõiste vananenud sisu ja vananemise põhjused. Kas mõisted vee karedus ja katlakivi on omavahel seaotud? Kuidas? Kaasaegne: Vee karedus on tingitud Ca2+ ja Mg2+ sisaldusest vees. Vananenud: Karedusega väljendatakse kaltsiumi, magneesiumi ja vesinikkarbonaatioonide üheaegset sisaldust vees. Karedust, mida arvutatakse Ca2+ ja Mg2+ summaarse kontsentratsiooni järgi, nim üldkareduseks. NB! Kui samas vees ei sisaldu ei HCO 3- ega CO32-, siis mitmete kirjandusallikate seisukohalt ei ole katlakivi tekke vaatenurgast ka üldkaredust
- Leelismetallidega 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 - Happeliste oksiididega SO2 + H2O -> H2SO3 - Aluseliste oksiididega CaO + H2O -> Ca(OH)2 - Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks 51. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked ained ja mikroorganismid (savi, muda) 52. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). 53. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö).kõrvaldamine Karbonaatne karedus ehk karbonaatkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub
või siis üle 100 oC. Kasutatakse mitmesuguseid lahusteid. 1. NaOH või selle asemel Na2CO3, 2. 2% HCl lahus. Kui detailid on alumiiniumist, ei tohi kasutada happelisi ega leeliselisi lahuseid, vaid kaltsineeritud sooda lahust. Katlakivi eemaldamiseks kasutatavatele lahustele lisatakse inhibiitorit (näiteks urotropiini), et vähendada lahuste korrodeerivat toimet. 52. Karbonaatne karedus ja selle määramine(vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO3 ja CO3 kontsentratsioonide järgi; NB! Kui samas vees Ca2+ ja Mg2+ ei sisaldu, ei ole ka karbonaatset karedust! Vee karbonaatse kareduse määramiseks tuleb uuritavasse vette lisada indikaatorit MO või MP. Seejärel peab tiitrima vett soolhappelahusega seni kuni vedeliku värvus muutub kollasest oranžikaspunaseks
1. Keemiline element ehk element on aatomituumas sama arvu prootoneid omavate (ehk sama aatomnumbriga) aatomite klass. Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid, keemilises reakts ei saa seda lõhkuda lihtsamateks aineteks. Lihtaine valemina kasut vastavate elementide sümboleid (üheaatomilised: Fe, Au, Ag, C, S; kaheaatomilised: H2, O2, F2, C12, Br2). Enamik elementidele vastavaid lihtaineid on toatemp-l tahked ained või gaasid. Kasutamine: kui otsime mõnda elementi mendelejevi tabelist või tahame kirja panna reaktsiooni võrrandit. Keemiliste elementide ja nendest moodustunud liht- ja lihtsamate liitainete omadused on perioodilises sõltuvuses elementide aatomite tuumalaengust (elementide aatommassidest). (Iga periood v.a. esimene algab aktiivse metalliga, lõpeb väärisgaasiga. Perioodi piires elementide järjenumbri kasvamisel nõrgenevad metallilised ja tugevnevad mittemetallilised omadused. Metallilised omadused tugevnevad peaalarühmas ülalt
Tallinna Tehnikaülikool Keemiainstituut Bioorgaanilise keemia õppetool BIOKEEMIA LABORATOORSED TÖÖD Koostajad: Malle Kreen Terje Robal Tiina Randla Tallinn 2010 SISUKORD 1. AINETE TUVASTAMINE KVALITATIIVSETE REAKTSIOONIDEGA ........................... 4 1.1 VALKUDE REAKTSIOONID ............................................................................... 4 1.1.1 Biureedireaktsioon ....................................................................................... 9 1.1.2 Ksantoproteiinreaktsioon (Mulderi reaktsioon) ........................................... 10 1.1.3 Milloni reaktsioon ....................................................................................... 10 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon ...................................................................
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames. Õppematerjali (varaline) autoriõigus kuulub SA INNOVEle aastani 2018 (kaasa arvatud) ISBN 978-9949-513-16-1 (pdf) Selle õppematerjali koostamist toetas Euroopa Liit Toimetaja: Raul Adlas – Tallinna Kiirabi peaarst Koostajad: A
annaabi.ee 
