Millest koosneb väärikus? Väärikus - see on midagi, millega ei sünnita, vaid see omandatakse kasvades. Selle alused annavad inimesele kaasa tema vanemad, säilitamine aga on juba enda teha. Kui aga stardipaketti pole lapsepõlvest kaasa antud on teekond selleni märksa keerulisem. Väärikus koosneb kulbitäiest enese austamisest, supilusikatäiest teiste austamisest, teelusikatäiest headest kommetest ning tilgakesest isekusest. Miks isekusest? Sellepärast, et iga inimene peab olema natuke isekas, et hoida oma väärikust ning mitte sattuda teiste mängukanniks. Tihti arvatakse, et enesele mõtlemine on halb, kuid tegelikult on see hädavajalik, et säiliks austus enese vastu ning jätkuks motivatsiooni viia täide oma eesmärgid. Elame me siiski ju enese jaoks. Samas ei tohi kunagi unustada oma suhtumist teistesse, sest kui kaob austus kas enese või teiste vastu, kannatab selle all ka väärikus. Ei tohi iial alahin...
Väärikus Tänapäeval räägitakse tihti inimväärikusest, mis on puutumatu ja mida tuleb austada ja kaitsta. Väärikus on midagi, mis on igal inimesel ühesugune ning enamik inimesi ka teab, mis see on ning oskavad vastavalt sellele käituda.On mõningaid inimesi, kes käituvad inimväärikuse vastaselt, kuid enamikel juhtudel saavad nad selle eest ka karistada. Normaalsed inimesed oskavad väärikalt käituda justkui iseenesest. Neid ei pea selleks väga palju õpetama. Minu arusaam väärikusest on selline, et teisele inimesele ei tohi tahtlikult halba teha, kuna kõik inimesed on võrdsed. Teist inimest ei tohi alandada, sest seda inimväärikus ei luba. Et tohi kedagi tundma panna nii, nagu ta ei olekski midagi väärt, nagu ta ei olekski inimene. Vanasti olid näiteks orjad. Neil puudus igasugune väärikus. Neid kamandati, sunniti kellegi heaks töötama ning ka peksti, kui nad midagi valesti teg...
Ilu-jõud-väärikus Inimene on loodud peaaegu täiuslikuks olevuseks. Tema sisse on põimitud nii palju erinevaid omadusi. See, kas me oskame hinnata kõike seda, mis meile kingiitud on, sõltub vaid meist endist. Ilu, jõud ning väärikus- need kuuluvad omaduste hulka, mis on isiksuse arenemisel kõige olulisemad. Kust saavad alguse meie väärtushinnangud ning arusaamad elus toimuvast? Just nimelt kodu on see, kust väike inimene avastab enda jaoks esimesed tõekspidamised. Ema ja isa eeskuju ning nende õpetused on väga olulised. Väärikas inimene saab kasvada kodus, kus hinnatakse enese eest hoolitsemist ja häid käitumistavasid.See, kuidas tullakse toime nende väärtusete tähtsustamisega, tingib tulevikus ka väärikuse tähtsuse elus. Kõike me unistame, et oleksime ilusad, tugevad ja väärikad, kuid väliselt ilus inimene ei pruugi olla sugugi ilus sisemiselt. Sisemine ilu teeb inimese tihti väärtuslikumaks. Teda hinn...
Mis on puudu eesti inimestel? Eestlastel on tihti kombeks uhkustada oma avatud majanduse ja suhteliselt vaba ja lihtsa ettevõtluskeskkonnaga. Meie üpris selge maksusüsteem ja kõrge internetiseeritus on Euroopas üllataval kombel suhteliselt ainulaadne. Eesti riigisektori võlg üks maailma väiksemaid. Inimesed on Eestis keeleoskajad ning keskmiselt päris hästi haritud. Uusi ettevõtteid tekib nagu seeni peale vihma ning mõningad nendest majandavad ka hästi ning saavad ka edukaks, kuid uuringud on näidanud, et ellu jääb sajast loodud ettevõttest umbes 10% ehk 10 ettevõtet. Järjest enam tundub, et tuleks hakata noortele juba põhikoolis õpetama majandust matemaatika kõrval. 7.-8. klassis võiksid noored õppida näiteks majanduse alusedeid, kerged protsentarvutusi ning võiksid toimude vestlusringid erinevatel majandusega ja üleüldse eluliste probleemidega seotud teemadel. Keskkoolis oleks õpetus süvenenum ning tänu ...
,,Mäeküla piimamees" Eduard Vilde Mõisahärrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi naine Mari, kes on abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi huvi, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta. Kremer otsustab Tõnuga kokku leppida, et pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub. Lõpuks Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles nüüd saabTõnu aru, et Mari on küps ja ilus naine, kes on teda maha jätnud. Piimamehe töö algus pakub raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Maril tekib võimalus linnas käia ja saab endale iluasju ja raamatuid osta. Kremer muutub lahkemaks Mariga koos olles. Mida aeg edasi seda rahutumaks muutub Tõnu, sest teada vaevab armukadedus. Tõnu tunnistab mõis...
Väärikalt läbi elu Sellest hetkest kui me siia maailma sünnime on meile kõigile ettemääratud pikk ja vaevarohke teekond, kellele pikem ja kellele lühem. Me teeme selleks kõik, et see teekond oleks täis rõõmu, seiklusi, headust ja palju saavutusi. Kuid kõigi tegude ja ütlemiste juures on peamine jääda väärikaks. Väärikus on see, kui inimene omab enda tegude ja ütlemiste üle kontrolli ja suudab jääda viiskaks igas olukorras. Tihipeale on raske ennast vaos hoida, kui sulle tehaks, kas haiget või käitutakse ülekohtuselt, kuid inimene peab õppima enda emotsioone kontrollima. Kuna kui me ütleks välja kõik, mida me tegelikult mõtleme, siis võivad sellel olla väga halvad tagajärjed, sest öeldud sõnu tagasi võtta ei saa. Igapäevaselt me puutume kokku inimestega, kes ei suuda enda tegudes ja sõnades jääda väärikaks. Kui tekib vähegi kriitilisem olukord, siis inimesed ei suuda ennast vaos hoida ja ü...
Blaise Pascal „Mõtted“ Pascal käsitleb inimese eksistentsiaaalset situatsiooni kui keskmist seisundit kahe äärmuse vahel (looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes). Selgitage! Pascal ütleb: „Kuna oleme igas mõttes piiratud, siis avaldub keskmine asend kahe äärmuse vahel kõigis meie võimetes. Meie meeled ei taju midagi äärmuslikku, liigne lärm teeb meid kurdiks, liigne valgus pimestab, liigne kaugus ja liigne lähedus takistab meil nägemast, liiga pikk ja liiga lühike jutt jääb meile segaseks, liiga palju tõde vapustab meid...“(lk 44). Ehk siis teiste sõnadega: Pascali arvates toimivad inimese kõik meeled kõige paremini siis, kui on antud keskmine variant tajutavast. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Millega ta seda põhjendab? Pascal peab inimese loomuseks esimest harjumust nii nagu harjumus on teine loomus . Pascal ütleb, et meie loomulikud põhimõtted on lihtsalt harjumuspärased põhimõtted ning lapsed on omandanud need oma vanemat...
Mida tähendab isikukultus? Kelle või mille kultus on tänases Eesti Vabariigis? Kirjuta lühike luuletus või proosapala millegi ülistamiseks. Isikukultuseks peetakse ükikisiku, tavaliselt juhi, pimedat austamist ning tema võimete ja teenete ülistamist. Minu arvates pole tänases Eesti Vabariigis isikukultust, küll on aga rahakultus. Raha tähtsus suureneb pidevalt ning suurema rahakoti nimel kasutatakse ebaausaid võtteid ja loobutakse peredest. Oo, raha, mida küll Sinu eest ei saa Kui tahan, siis kulda ja karda toon koju Osta võin omale nii taeva kui maa Rahata pole meil elu, mu poju Oo, raha, Sind pole kunagi liiga palju Sind aina tengelpungi juurde laon Sa seisad kindlalt mu arvel kui kalju Jääd mu lastele, kui mina kord kaon Tõesta iga Smuuli aforismi elust võetud näidete abil. Kui inimese temperatuur langeb paari kraadi võrra, külmub esimesena tema südametunnistus, väärikusest jäävad varemed järele. Hädas olev inimene unustab ära oma ...
Kool Referaat MEXICO Koostaja: Juhendaja: 2013 SISUKORD 1. Sissejuhatus 3 2. Mehhiko iseloomustus 4 3. Söök ja jook Mexicos 5 4. Väärikus ja etikett 6 5. Populaarsemad Mexico city külastuskeskused 7- 14 6. Kokkuvõte 15 7. Lisad 16 8. Kasutatud allikad 17 SISSEJUHATUS México city on Mehhiko pealinn, mis asub Mehhiko kiltmaal. 2010. aasta seisuga on seal elanikke 8 851 080. Linna pindala on 1485 ruutkilomeetrit. Linna rajasid hispaanlased 1521. Aastal vallutatud asteekide pealinna Tenochtitláni kohale. Iseseisva Mehhiko pealinn aastast 1821. Inglise keeles tarvitatakse nime Mexico City, et teha...
Kati Eliisabet Peterson 11.klass Rocca al Mare Kool 2015 Ühiskonnanormid ja väärikus “Idioodis” Fjodor Dostojevski on vaieldamatult üks 19.sajandi suurimaid vene kirjanikke. Ta märkas ja analüüsis vene ühiskonda vägagi avameelselt ja kartmaltult, lahates ka selle tumedaid külgi, kuid ei kaotanud kunagi usku Venemaa jumalikku äravalitusse: Dostojevski uskus, et just Venemaa päästab ülejäänud maailma pattudest ja häbist. “Idioot”, nagu ka Dostojevski teised 1860. aastatel ilmunud teosed, kannab endas kirjaniku eriti tugevat ja siiani inimesi kõnetavat filosoofiat. Teose peategelane vürst Lev Nikolajevitš Mõškin ...
Võimust ja murtud vaimust Film ,,Lendas üle käopesa" oli film, mis ei jätnud ükskõikseks. Mõtteid ja emotsioone tekkis vaatamise käigus tohutult palju. Päris raske oli valida, millist teemat essees kasutada, valisin siiski võimu ja murtud vaimu teema. Filmis toimub tegevus kinnises asutuses ehk nö. hullumajas. Kinnine asutus loob oma reeglid, millele peavad kõik alluma. Seni kuni patsiendid lasevad enda üle valitseda on kõik hästi. Valvurid ehk võimu esindajad on rahul, sest kõik käib nende reeglite järgi. Järsku tekib asutuses tänu ühele uuele patsiendile ebakõla, kus reeglitele sülitatakse või need vaidlustatakse kui mitte mõistlikud. Võimulolijate jaoks on see olukord ääretult ebamugav, sest nende võim ju põhinebki kuulekal massil. Tekkis paralleel Hitleri Saksamaaga, kus väike võimule tulnud klikk suutis 20.sajandil suure massi allutada ja teha kohutavaid kuritegusid. Võimalikuks osutus see tänu s...
Johann Voldemar Jannsen 19191890 Marek Raat 10b Jaan Jensen VanaVändra vald Koolmeister Vaimulike laulude tõlkimine. "Eesti laulik" 1857. Perno postimees. ,,Terre, armas Eesti rahwas!" Rahvustunne Väärikus Pöördumine "Maa rahva" asemel "Eesti rahva" poole 1863 Tartusse Eesti postimees Jannsen kõige kurjem vaenlane. (sakslased) (1869) "Eestirahwa 50aastase JubelipiddoLaulud" 18601870ndad Tegevuse tippaeg. 1865 Esimesed eestikeelsed näidendid. 1869 Esimene üldlaulupidu 1869 Eesti põllomees 1870 Tartu Eesti põllumeeste selts Eesti aleksandrikooli liikumine. 1880 haigestus affiaasasse Jannsen osteti Sakslaste poolt ära Voldemar Miller leidis materjali toetussummade kohta. Rahvuslikku liikumist/baltisakslasi lepitada Eestlaste reeturi maine, mida ei väärinud.
Jossif Brodski looming Mart Linnas 12a Juhendaja: Ivi Eiche Üldist Loominguperiood 19672001 Luuletusi hakkas kirjutama 18 aastaselt. Poeemid Eleegiad Proosa Näidendid Esseed Teemad Nooruses: võitlus, väärikus, lootus, tulevik. Hiljem : tõsised filosoofilised mõtisklused. Iroonia Stiil Omapärane, huvitav stiil. Paljusõnaline. Kujunditerohke. Matemaatiline täpsus. Mõjutused Velimir Hlebnikov Marina Tsvetajeva Anna Ahmatova Näidendid 1898 "Marmorkuulid" 1991 "Demokraatia" Luule 1980 "Kõne osa" Luuletsüklid "Anno Domini" 1988"Uraaniale: valitud poeemid" poeem "Iisak ja Aabram" Esseed 1986 "Täiel määral mitte keegi" 1996 "Koguja rõõm" Välja saatmine 1972. aastal "Sotsiaalne para...
TABEL ADOLF HITLER JOSSIF STALIN RAHVUS austerlane grusiin SÜNNIDAATUM 20. aprill 1889 21. detsember 1879 SILMAPAISTEV OMADUSHiilgav kõnemees, tahtejõuline, julm Ülbe, isekas, enesekindel, umbusklik, sallimatu MISSUGUSE PARTEI NSDAP - Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei NL Kommunistlik Partei - kommunistid JUHT? (natsipartei) - natsid Nationalsozialistische Arbeiterpartei VAATED/VEENDUMUSED · Sakslased suudavad rajada uut tüüpi Kommunistlikud vaated: tulevikuühiskonna (saksa rahvuse idee) Kõik olgu ühtviisi võrdselt vaesed · Juutidesse ja mustanahalistesse suhtus viha ja Tähtsaim on pan...
Eesti Looduskaitse Selts ELKS Merian Kadaja Loomine ● Selts asutati Jaan Eilarti eestvedamisel ● 1966 ● Praegune esimees Vootele Hansen Miks loodi? ● Ühendada inimesi, kelle väärtusteks on loodus ja kultuur ● Ühendada inimesi, kes soovivad panustada sellesse, et ka kaasmaalased hoiaksid meid ümbritsevat Teemad ● Edendada elanikkonna teadlikkust loodus- ja kultuurivarade kaitse, säästliku kasutamise, taastamise ja maastikukultuuri alal Liikmed ● Seltsil on tegevliikmed, noorliikmed, toetajaliikmed, auliikmed ja välisliikmed ● Noorliikmed- alla 16- aastased, vanemate nõusolekul, ühe tegevliikme soovitusel ● Tegevliikmed- iga füüsiline isik alates 16-ndast eluaastast ● Toetajaliikmed- juriidilised isikud ● Auliikmed- valitakse, erilised teened looduskaitsealases töös ● Välisliikmed- seltsi tegevuste edendamine välisriikides Sihtrühm ● Inimesed, kes väärtustavad seda, mis on meie ümber- loodust ja kultuuri. Info jaga...
Au, väärikus, kohusetunne ja südametunnistus Tõnu Prillupile tehti pakkumine, et naise eest saab Tõnu Jaanile kuuluva piimatalu. Prillup nõustub selle tehinguga, mis on täiesti vale. Tõnu tegi seda vaid selle nimel, et olla teistest parem. Teda ei huvitanud üldse see, kuidas saada oma talu heale järjele. Ta tahtis kohe ja kiiresti saada teistest paremaks. Kui algul tundus Mari talle kui kolmas laps, siis nüüd hakkas ta Marit igatsema ja märkas kui küps ja ahvatlev naine ta on. Tõnut hakkab piinama südametunnistus, ta kahteseb, et üldse sellise tehinguga nõustus. Tõnu oli liialt egoistlik, teda huvitas vaid tema postitsioon. Mari ning laste heaolule ei mõelnud ta üldsegi. Ta kadestas Jaani elamist ja kogu elu. Kui Tõnu oleks aru saanud kohe alguses, kui tobedad on tema isekad vajadused ning kui kaunis on tema elu tegelikult, siis poleks ta tõenäoliselt sellist väära otsust teinud. Alles peale seda, kui ta Marist ilma ol...
ITAALIA Merilin Luik 8B Üldine · Pealinn Rooma · Pindala - 301270 km2 · Riigikord - parlamentaarne vabariik · Raha ühik- euro · Riigi keel itaalia · Iseseisvus - 17. märts 1861 · President- Sergio Mattarella(pildil) Geograafiline asend · Euroopa mandril · Euroopa lõunaosas · Euraasia maailmajaos · 39°-43°pl ja 10°-19°ip Kliima · Põhja- Itaalia: külmad talved ja sajused suved · Lõuna- Itaalias: pehme talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuva...
Õpetaja eetika Õpetaja Sütiste annab keemiatunde. Kord kutsuti õpetaja Sütiste laboratoorse töö ajal telefonile, et teatada kodus lapsega juhtunud õnnetusest. Olles veendunud, et kõik ohtlikumad ained on kapis luku taga, jättis ta õpilased omapead töötama ning kiirustas õpetajate tuppa telefoni juurde. Õpetaja Sütiste suureks kergenduseks öeldi talle, et tegemist polnud eriti suure õnnetusega. Samal hetkel kuulis ta aga keemiaklassi poolt plahvatust. Ta tormas kohale. Klass oli suitsu täis, kuid paistis, et keegi pole viga saanud. Vastupidi, õpilased olid elevil ja lõbustatud. Seejärel märkas õpetaja Sütiste, et üks lukustatud kapp on avatud, seega pidi kellelgi õpilastest olema võti või mõni muukimisriist. Olukord oli igatahes tõsine. Kes tahes õpilastest selle plahvatuse taga ka polnud, too ei taibanud ilmselt ähmaseltki, mida teeb. Ta oleks võinud pool koolimaja õhku lasta. Pealegi, nüüd oli...
Tants Kati Kuustik Hanna Tunnel Erinevad tantsud · Tavandi tantsud-tantsud mida tantsiti pulmades, matustel jne. · Imiteerivaid tantsud-muutusid naljategemiseks ja hakkasid kaduma. Lõpuks kuulusid laste tantsuvarasse. · Akrobaatilised tantsud(sama ) · meelelahutustantsud Tants · Võimalus salvestada oma kogemusi, tundeid ja olemust. · Tantsus avaldub rahva iseloom. · Teadlikum ajajärk rahvatantsu ajaloos algas 19. sajandi keskel. · Tähtsustati omakeelse kõrgkultuuri rajamist. · Igas piirkonnas kohandati tantse endale sobivalt. · Eestlaste oma rahvatantsuna teati vaid "Kaera-Jaani". Kaera-Jaan · Kuulub kontratantsude hulka. · Tüüpmotiivideks on käärhüpped, käteplaksud ja käimine sõõris või käeristis päri- või vastupäeva. · Tantsu tunti algselt Lõuna- Tartumaal ja Võrumaal. · Väga palju on sellest tantsust kirjapanekuid ning teda on tantsitud üle Eesti. · Laul on võrdl...
PRANTSUSE KUNST 16. SAJANDIL R E N E SS A N S P R A N T S U S M A A L Arenes kuninga, õukonna ja suuraadlike tellimustel. Loobumist goodikast aitasid kujundada Prantsusmaa sõjakäigud Itaaliasse, mis algasid 1494. aastal. François I oli renessanslik valitseja. Pidas edutuid sõdu Habsburgidega. Ehitas uhkeid losse ning arendas kunsti. ARHITEKTUUR 16. saj ehitati mitmeid losse Pariisi lõuna pool, Loire'i orus. Losside ehitamises kasutati segastiili, ühendati keskaegsete linnuste ja renessanslike palazzode jooned. Linnustele viitab ehitise masside jaotus, ümartooned ning kõrge katus. Palazzode mõjul pole lossidel kindluslikku ning sõjalist välimust. François I oli mitme lossi ehitaja ja arendaja. Chambordi loss Blois'i loss Chenonceaux' loss Fontainebleau loss P R A N T S U S E R E N E SS A N SS M A A L Järgiti enamasti Itaalia eeskujusid. Prantslased olid iseseisvad ...
"Hamlet" tegelaste iseloomustused Hamlet Taanimaa prints. Heasüdamlik inimene, kes oli nõus loobuma kõigest, et saaks tasutud tema isa mõrv. Ta oli isegi nõus loobuma oma armastusest. Ta ei tegutsenud mõtlematult ja oli väga kaalutlev. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Ta oli väga emotsionaalne ja lojaalne. Head iseloomuomadused: ausus, väärikus, sihikindlus, mitte liigne usaldatavus, tarkus, kavalus, julgus, sõnapidamine, lojaalsus Halvad iseloomuomadused: liigne emotsionaalsus, (antud teoses võiks halvaks omaduseks pidada ka julgust, mis muidu ju tegelikult rühmituks kindlasti heade omaduste alla) Claudius auahne kuningas, kes tegutses ainult oma heaolu nimel ning mõtles kõik oma teod hoolega läbi. Ta oli kalk ja julm, samuti väga manipuleeriv, väga tark ning ettenägelik Head iseloomuomadused: kavalus, tarkus, ettenägelikkus, sihikindlus, hea inimeste tundmise oskus Halv...
Uue põlvkonna juurdekasvuga muutuvad inimeste väärtushinnangud. Kuidas ja miks kujunevad ümber tänapäeva rahva väärtushinnangud? Missuguseid konflikte see kaasa toob ja kuidas neid saaks vältida? Tänapäeval väärtustatakse rohkem materiaalsust. Raha nimel ollakse pea kõigeks valmis, unustatakse pere ja lähedased. Ihatakse au ja kuulsuse järgi, kuid sealjuures unustatakse enda väärikus täielikult. Kui Jaan Kruusvalli näidendis ''Pilvede värvid'' hoidis pere kokku ning jäädi üksteise kõrvale ka raskel sõja ajal, siis nüüdisajal on vastupidi - igaüks on enda heaolu eest väljas. Inimesed on aastate möödudes muutunud isekeskseteks ja rahaahneteks. Ühiskonnas toimuvad muutused muudavad rahva mõttemaailma ja käitumist. Suured ühiskonnasisesed murrangud mõjutavad ka inimeste väärtushinnanguid. Näiteks pani 2008.-2010. aasta majandussurutis inimesi rahaga hoolikamalt ümber käima. Saadi aru, et tuleb hakata kokku hoidma- poes toiduainete hinnad tõ...
Humanism meditsiinis Humanism meditsiinis on vastastikune suhe arsti ja patsiendi vahel, mis rõhutab ennetust meditsiinis, patsiendiga suhtlemist ning tema harimist, surub maha majanduslikku mõtlemist, ületöötamist. Lisaks, see on suhtumine patsienti eelarvamuste vabalt, avatult ning inimlikult. Oluline on ka inimese vabadus, väärikus, väärtus ning uskumused. Tähtsaim oskus on empaatiavõime – see on võime tajuda teise inimese tundeid, emotsioone, vajadusi. Haigus, mis paneb patsienti sõltuma arstist, ohustab inimeseks olemise nelja aspekti: tegutsemisvabadust (võime teha oma kehaga iseseisvalt tööd, liigutusi), vabadust langetada teadlikke otsuseid (õigus kaasa rääkida nt oma ravist), individuaalset vabadust (sõltuvus med.töötajatest), minapildi terviklikkuse ohustamine (surm, invaliidsus, valu). Meditsiinieetikast peab med.töötaja arvestama nende aspektidega, kuna haigus annab rohkem võimu arstile....
Poiste muutumine sõjas Romaanis "Läänerindel muutusteta" jutustatakse 19-aastase Saksa sõduri Paul Bäumeri lugu, kes peab Esimeses maailmasõjas võitlema Prantsusmaal läänerindel. Seitse kamraadi on koolivennad, kes on siiani elanud suhteliselt muretud elu, kuid kes end esimese maailmasõja algusaastatel registreerisid end patriootilise õpetaja õhutusel vabatahtlikult sõjaväkke, teadmata, milliseks kujuneb nende edasine elu ja saatus. Nad olid oma kodumaa patrioodid, kes ihkasid kuulsust ja au. Aastatepikkuse positsioonisõja elavad üle ainult kõige tugevamad. Sõtta mindi hetke impulsi ajendil, olles noored ja julged, ei mõeldud sõja koleduste ja tegelikkuse üle, loodeti kuulsusele ja aule. Lahinguväljale jõudes oli endiste gümnasistide igasugune entusiasm haihtunud. Keegi ei mõelnud enam kuulsusest ja aust. Nad istusid kaevikus, tühjade kõhtudega, pesemata ja täisid täis, öösel ja päeval kõlas suurtükimürin...
“12 aastat orjana” Film käsitleb võitlust ellujäämise ja vabaduse nimel. Lugu rääkis mustanahalisest mehest nimega Solomon Northup, kes elas vaba mehena koos oma naise ja kahe lapsega New Yorgis. Ta oli haritud, andekas ja ettevõtlik inimene. Juhuslik kohtumine kahe mehega, kellele pakus huvi mehe suurepärane oskus viiuliga viib mehe orjakaubanduse keskele, kus ta müüakse vale nime all orjaks. Temalt rööviti tema väärikus ja eneseuhkus. Teda alandati ning igasugune püüdlus vastuhakkuks lõppes karistusega. Ta puutus kokku julmusega ning ebaõiglusega. Orje koheldi ebainimlikult ja nad olid nagu alamad, kes pidid kõiki käske täitma. Solomon oli vangistuses 12 pikka ja rasket aastat. Filmis kasutati orjakaubandust, mis on keelatud. Orje piinati, karistati, peksti, alavääristati, alandati jne. Seda tehti nende nö “isanda” tahte järgi. Orjadel oli lihtsam pea alla suruda, lasta ennast alavääristada kui vastu hak...
Õpetajakutse eetikakoodeks Õpetajatega puutuvad kõik inimesed oma elu jooksul kokku, seepärast valisingi selle elukutse ja analüüsin tema eetikakoodeksit. Õpetaja elukutse juures on vajalik eetikakoodeks just seetõttu, et õpetajad suudaksid end analüüsida ja näha, kas nad on kõlbelised sellele elukutsele või mitte. Samuti aitab see neil näha, kas nad ise või siis nende kolleegid toimivad õigesti, teevad õigeid valikuid ja langetavad õigeid otsuseid. Oluline on ka see, kas inimene ise sobib sellele elukutsele või mitte, sest näiteks isik, kes iga väikese asja juures närvi läheb või ei suuda õpilastele asju selgeks teha või neid suunata, ei sobi kohe kindlasti õpetajaks, seepärast ongi vajalik, et inimesed suudaksid end analüüsida ja näha oma sobivust sellele elukutsele. Õpetajakutse eetikakoodeksis käsitletakse õpetjate eetilisi väärtusi nagu ausus, väärikus, õiglus, iseseisvus...
Noorte väärtushinnangud Noored inimesed, nagu vanem elanikkond armastab tihti öelda, on iga rahvuse tulevik. Võimalik, et see ongi nii, sest on ju iga põlvkonna noored need, kelle kätes on kõik võimalused luua ja edendada oma kodumaa kultuuri ja majandust. Olen ka ise noor inimene ning seega tunnen endal kerget kohustust teha midagi oma riigi ja rahva heaks. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestus...
Küsimused Pascali mõtete kohta 1. Pascal käsitleb inimese eksistentsiaalset situatsiooni kui kesmist seisundit kahe äärmuse vahel ( looduse, teadmiste ja muude võimete suhtes ). Selgitage! Inimene peaks loodust vaatlema siiski tervikuna. Peab suutma vaatada labastest asjadest kõrgemale. Kuid kui meie pilk jääb loodusele pidama, siis tungigu mõttelend ka kaugemale. Enne aga väsib meie kujutlusvõime vastu võtmast kui loodus talle uut pakkumast. Maailm- see on lõputu sfäär. Keskpunkt asub kõikjal, kuid piirjoont mitte kusagil. Sellele kõigele mõeldes satub inimese kujutlusvõime suurde segadusse. Sellest, mis toimub meie ümber, on inimene enamjaolt siiski teadlik, kuid mitte alati. Samuti puudub filosoofilises mõttes inimesel kindel asukoht. Ta asub kusagil, eimillegi ja kõige vahepeal. Oleme üksi, kuid samas ka nii piiratud kõige ja kõigiga. Inimene on nii väike, kuid samas ka nii suur. 2. Mida peab Pascal inimese loomuseks? Milleg...
Peateos "Wilhelm Tell" Shveitsi talupoegade mäss Austria ülemvôimu vastu. Tegelased:Wilhelm Tell ,mägikütt.Gessler, riigifoogt. Stauffacher, talupoegade juht. Heinrich Holden, talupoeg. Malschtal, tema poeg. Auttingausen, vabahärra. Rudens, tema kasupoeg. Berta, aadlipreili, Rudensi pruut. Sisu: Baumgarteni naine on äranaerdud, tema naiselik väärikus on toodud ohvriks lossifoogt Gesslerile. B. astub naise kaitseks välja, kartes karistust, pôgeneb. Jôuab mägijärve äärde ja palub Tellil end üle viia. Keegi teine ei julge seda teha. Tell ei seganud end kunagi vabadusvôitlusse, kuid ta oli alati mehine ja abivalmis.Vabadusvôitluse juht Stauffacher kutsub Telli salajastele koosolekutele, kus arutatakse mässu Austria ülemvôimu vastu, kuid Tell keeldub alati.. Gessler tahab mägikütte alandada ja paneb oma kübara vaia otsa ning laseb talupoegadel seda kummardada. Piilujad kannavad foogtile ette, kes ei kummarda. Wilhelm Tell möödub kübarast k...
Michelangelo Kes ta oli · Michelangelo di Lodovico Bounarroti Simoni sündis 6. märtsil 1945 ja suri 18. veebruaril 1564. · Ta oli renessansiajastu Itaalia maalikunstnik, arhitekt, skulptor, poeet ja üks barokistiili teerajajaid. Elutee 1488. aastast õppis Michelangelo Firenzes maalikunstniku D.Ghirlandaio juures, skulptuurialase väljaõppe sai ta aastatel 1489- 1490 Bertoldo di Giovannilt. Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. Raske elu Michelangelo oli haruldase loominguvõimega kunstnik. Tema ise ja ta imetlejad olid veendunud, et loominguvõime on jumala kingitus mõnele üksikule inimesele ja seetõttu on tal erilised õigused ja ka kohustused. Geniaalsus ei olnud ainult õnn, vaid isegi raske ja piinav koorem. Michelangelo ei saanu...
Tsehhovi novellid Daam koerakesega Kõik see, mis on inimesele oluline, vajalik ja siiras see toimub justkui varjul, inimene seda ei oska märgata. Kõik see, mis on elus vastumeelne, on niivõrd nähtaval. Mis aga puutub armastusse, siis sellel ei ole piire kui kaks inimest armuvad teineteisse, teevad ükskõik mida, et olla koos õnnelikud, sest üksi on raske olla õnnelik, kui oma elu on täis kurbust ja igavust. Rõõm Inimene tunneb rõõmu, kui teda tähele pannakse. Pidevalt öeldakse inimeste kohta, et neil on tähelepanuvajadus ja see juhtub ka siis, kui temast räägitakse halba, aga tal on ükskõik peaasi, et saab olla tähelepanu all. Küll aga, peaks mõistma, et kui inimene ongi mingi halva teoga hakkama saanud ja see avameelseks tuleb, peaks sellest õppima, mitte rõõmust hõiskama. Naela otsas Meestel on tähtis nende väärikus, eriti ,,väikestel inimestel." Neis on tihti argus ja enese alavääristamine, et kas nad on väärt seda, mis neil o...
Loetud teose karakterid Ivan Denisovich Shukhov romaani peategelane. Lugeja on võimalik näha Vene laagri elu läbi Denisovich silmis. Teave on esitatud kaudu oma mõtteid, tundeid ja tegevusi, mis kujutaksid laagri elu kaudu paljud oma piiratud tegevusvaldkonnas. Aljosa (Alyoshka)- (baptist,järgib Piibli õpetusi)Ta usub, et on vangis on hea, sest sealses olutikus suudab ta paremini Jumalat ja vaimseid küsimusi arutleda. Aljosal õnnestub isegi Piibel kasarmusse peita.Läbisaamine Shukhoviga on üllatavalt hea, kuna Shukhov vastab tema veendumustele, nimelt ta usub Jumalasse, mitte taevasse või põrgusse, ega kuluta aega mõtetuste peale. Gopchik- noor liige meeskonnas, kes töötab kõvasti ja seetõttu tärkavad Shukhovis isatunded, kuna poiss meenutab tema kadunud poega. Gopchiku vahistasid Ukraina mässulised söögi varguse eest. Shukhov usub, et Gopchikul on vajalikud teadmised ja oskused vangl...
õpilased, kes kehtestavad end teiste n.ö maatasa tegemisega mõnitamise läbi. Tihti peale näevad mõnitajad teiste vigu, tõstavad need esile, et seeläbi varjata oma puudusi näidata end võimukamana. Võtavad vägivalda loomulikuna Võivad olla ise kodus või tuttavate seltskonnas tagakiusatud Mõnitatavad : Tunnevad end abituna, tihtipeale lepivad olukorraga ning tõmbuvad endasse. Selle tulemusena langeb tunduvalt nende ennesehinnang ning -väärikus. Tekib stress ja hirm. Selle kõige koosmõjul võivad langeda õpitulemused, võimekus ise-endaga hakkama saada, oskus suhelda ja realest mõelda, noored võivad teha mõtlematusi nt. üritada enesetappu. Pealtvaatajad : Eemale hoidijad - ei astu vahele sest kardavad ise sattuda ohvriks Mõnitajate n.ö talla alused Õhutajad ise ei ütle midagi, kuid juhib tähelepanu kellegi vigadele. Üksikud kaitsjad Mõnitatava kodune olukord Suhted vanematega :
,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist." Hamlet oli inimene, kes jäi inimloomuse kütkeisse. Ühest küljest oli Hamlet väga üllameelne ja õiglane inimene, püüdes maksta kätte oma isa mõrvarile. Ta oli seadusekuulekas, ent kättemaksus mõrvarile ei kohkunud Hamlet tagasi ka ebaseadusliku ees. Teisest küljest oli Taani prints jällegi võrdlemisi egoistlik ja isekas, mis väljendus peamiselt soovis saada alati oma tahtmine. Seejuures ei huvitanud teda teiste heaolu või arvamused. Ometi ei saa seda talle ette heita, sest nimetatud iseloomuomadusi leidub igas inimeses. Hamlet oli pärast oma isa, Taani kuninga surma võtnud nõuks tabada mõrvar ja vastata talle sama julma teoga mõrvaga. Ta pidi olema kindel, et tapab õige mehe, sest süütu inimese tapmist poleks Hamleti natuur välja kannatanud. Niisiis plaanis prints mõrva võrdlemisi kaua ning tahtis, et kõik oleks õiglane ja aus. Suure taga...
LEONARDO DA VINCI (1452-1519) Leonardo da Vinsi sündis Vinci lähedal vallaslapsena. Ta ema oli vaene talutüdruk Caterina ja isa oli rikas notar ning maaomanik Ser Piero. Alates 5. eluaastast kasvas Leonardo isa juures, kes andis pojale hea hariduse. Juba lapsena ilmnes poisil kunstianne. 15.aastaselt asus õppima Firenze kuulsa kunstniku Andrea del Verocchio juurde (maali ja skulptuuri). Leonardo oli parim õpilane ja tihti maalis fragmente õpetaja töödele. (näit: ,,Kristuse ristimine"). 1472.a. sai Leonadro da Vincist Püha Luuka gildi liige. Peagi sai da Vinci Firenzes oma ateljee. Leonard oda Vinci oli väga nägus noormees, kes oskas hästi ratsutada, tundis huvi mehhaanika, geomeetria, anatoomia vastu. Da Vinci käis lahkamas laipu, et õppida inimkeha ehitust.ta leiutas jalgratta, lennukruvi ja palju muud. Kuna ta oli vasakukäeline ja kõik oma joonised täiendas märkmetega, siis leiutas ta peegelkirja, et mitte tinti laiali ajada. Samas o...
1. Mida tähendab renessanss ? 1. Renessanss tähendab taassündi. 2. Millal tekkis renessanss Itaalias ? 2. Itaalias tekkis renessanss 15. sajandi lõpus. 3. Milla tekkis vararenessanss ja kõrgrenessanss ? Kus ? 3. Vararenessanss 15.sajandil kunstikeskuses Firenzes. Kõrgrenessanss 16.sajandil kunstikeskuses Roomas. 4. Mida hakati kasutama antiikkunsti eeskujul ? 4. Silindervõlvi, ümarkaart, kuppelehitisi. 5. Kirjelda palazzot. 5. See on ruudukujulise põhiplaaniga hoone, mille keskel asub siseruum, mida ümbritsesid kaaskäigud. Tavaliselt kolme korruseline, lihtne ning esimene korrus on ehitatud rustika tehnikas. 6. Milline oli kõrgrenessanssi üks kirikuid ? 6. Püha Peetri kirik Roomas. 7. Mida eelistati kujutada skulptuuris ? 7. Hakati taas kujutama paljast inimkeha. Samas ka julgeid ja tublisid inimesi, ka piiblist. 8. Kuhu kujusid paigutati ? 8. Ruumi keskele, väljakutele, parkidesse, kaunistati trepistikke. 9. Nimeta üks Donatell...
Näituse retsensioon Külastasin näitust ,,ISEOLEMISE TAHE. 90 aastat Eesti Vabariiki" Eesti Ajaloomuuseumis, mille kontseptsiooni autor on Mariann Raisma ja peakuraator Ivar Leimus. Näitus oli jagatud nelja teemablokki Võim ja valitsus, Vaimu jõud, Võitlus ja Vastupanu ning Hea elu. Eksponeeriti ohtralt fotosid, filmikaadreid, unikaalseid esemeid, audioklippe, ajaloolisi materjale ja interaktiivseid detaile. Esimesel silmapaistval fotol kujutati Vabadussõja ajal toimunud punase terrori ohvreid Rakveres. Nähes pilti, jäin ma mitmeks minutiks eksponeeritavat silmitsema. Foto oli väga liigutav, kuid samas ka õõvastav kõigepealt haarasid mu pilgu valge lume peal lebavad eestlased, kes olid punaste poolt teise ilma saadetud, seejärel märkasin ka ümber nende seisvaid ja leinavaid ellujäänuid. Jäädvustus tekitas minus väga segaseid ja erinevaid emotsioone. Esimeseks emotsiooniks oli viha, mis tekkis mõrvarite vastu, teiseks aga kurbus,...
Mina, kui osake ühiskonnast Ühiskond on kindlaid reegleid järgiv ja omavahel seotud inimkooslus, kuhu igaüks meist kuulub. Ühiskonnana võime vaadelda tervet maailma tervikuna kui ka ühte riiki eraldi. Maailma ja iga riigi ühiskond on väga tihedasti omavahel seotud ning kuuludes ühte, kuulume paratamatult ka teise. Ühiskond on meie omanäoline. Kui poleks inimesi, ei saaks ka ühiskond eksisteerida. Seepärast tuleks mõtiskleda endast kui osakesest ühiskonnas. Seostades end ühiskonnaga, on lihtsam vaadelda ennast kui Eesti riigi kodanikku, kuna tihipeale kaugemal toimuv jääb vaateväljast välja. Kuuldes, et tänapäeva noorus on hukas, unustatud on väärtused ja väärikus ning kadunud tahe, vaatleme tihtipeale teisi, näitame näpuga. Kuid eelkõige tuleks tulla enda juurde, tuletada meelde, millal viimati vanemale inimesele bussis istekohta pakkusime, mis kujundab meie igapäeva elu ja harjumusi ning missugune on meie ...
Hamlet inimesena ja inimesest Hamlet on äärmiselt mitmetahuline tegelane. Kuna ta on palju läbi elanud, on tal elukogemus, mis väljendub ka tema tegudes ja suhtumises inimesena ja inimestesse. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut. Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Kindlasti oli Hamlet ka tark ning kaval. Prints ei olnud alguses kindel, kas vaim, keda ta nägi, oli tema enda ettekujutus või tõepoolest tema isa rahutu hing. Seda kontrollis ta nä...
Naiste ja meestevahelised suhted on erinevate sajandite vahetusel muutunud. Tänapäeval on asjad ikka väga teistmoodi, mehed ei hinda naisi enam nii väärikalt, mehed pigem valivad pere-elu asemel karjääri ning selle kõrvalt on naised nende jaoks rohkem lõbu, kui puhtalt elukaaslane. Kindalsti erineb ka meeste ja naiste lootused ja ootused elus. Naine tahab enamasti kindlustada oma tulevikku, seega on esikohale seatud kodu ja sellega kaasnevad esemed. Meestel on tihtipeale vaja jätta endast rikka ja kuulsa mehe mulje, sellepärast lisandub nende ostudesse kindlasti auto või mõni muu kallis sõiduvahend, mille taga paraku ei pruugi peituda ilus ja puhas kodu. Kui mees ja naine koos elavad, siis on kindel see,et mees on see, kes rohkem armukadetseb. Mees soovib, et teab naise plaanidest kõike,kus käib, mida teeb ning mis peamine,kellega ta kohtub. Tugevama soo esindajal on tihtipeale olemas omamisvajadus. Näiteks omada naist, autot, maja. K...
Väärtused tänapäeva elus Väärtustama - see on midagi või kedagi hindama. Aastatega on väärtushinnangud muutunud. Kui vanasti tunnustati armastust ja abielu, siis tänapäeval pannakse paari vihkamine ja rikkus. Vanem põlvkond arvab, et kes ei mäleta minevikku, sellel pole ka tulevikku. Öeldakse, et meie mälu võimsaim põhifunktsioon on unustamine, selle tagajäriel ununevad inimlikud väärtused. Miks kipub tänapäeva eestlane oma põhiväärtusi unustama? Kui madalale suudab inimene langeda, et elus toime tulla? Paljude tänapäeva noorte jaoks on Eesti Vabariik kui iseenesest mõistetav nähtus. Sama kehtib ka kõikide tähtpäevade ja traditsiooinidega, näiteks igale teisele koolilapsele on 24.veebruar lihtsalt üks järjekordne puhkepäev. Noorte mälus puuduvad mälestuspildid iseseisvuse puudumisest, arvatakse et nende vabadust ei saa neilt keegi võtta. Praeguses ühiskonnas ei ole suuri ühendavaid tundeid, mida tekita...
Kellelt: Piret Mägi KTG 12õ Kellele: U.Lehtsalu VABADUS EELDAB KA VASTUTUST Vabadus on magus sõna, see on tähtis termin nii riikidele kui üksikisikule. Kes on vaba, tihti ei oska seda hinnata ja kes ei ole see püüdleb kõigest hingest vabaduse poole. Riigile vabadus tähendab samas ka suurt vastutust ja otsustusvõimet ellujäämise nimel. On meil ju kõigil meeles kahekümneaasta tagused Eesti oma võitlused . Rahvas hoidis siis palju rohkem kokku, oldi nõus tegema kõik, et ainult saada kätte vabadus. Paljud ei olnud seda oma jaoks lahtigi mõtestanud. Nüüd on aga ilkujaid küll, kes tolleaegseid suuri võitlejaid nahutavad. Ometi on meil nüüd väike armas oma vaba riik. Inimesega on samuti. Väike laps, teadvustades endale juba oma isikut, tahab olla ise, iseseisev. Eriliselt soovivad seda teismelised. Nad peavad ennast ühest küljest kõige targemateks, kellele on kõik lubatud aga kui on vastutuseaeg ootavad kaitset ja vas...
Unustatud väärtused Eri aegadel on inimestel erinevad väärtushinnangud. Näiteks vanasti peeti väärtuslikuks suuri hiiepuid, kuid tänapäeval ei huvita need puud enam kedagi. Heal juhul on sinna puu kõrvale pandud kiri ,,hiiepuu" ja parimal juhul hoiab mõni ajaloohuviline seda paikka ka puhtana. Seoses uute väärtuste tekkimisega, kiputakse vanu unustama. Oma kirjandiga juhin tähelepanu mõnele tänaseks suhteliselt unustusse vajunud väärtusele. Vanasti olid ühised söömaajad väga suure tähtsusega, kui mõni pereliige ei olnud veel mingil põhjusel laua äärde jõudnud, siis sööma ei hakatud. Enne toidu kallale asumist, loeti söögipalvet, millega tänati jumalat toidu eest. Söömise ajal ei räägitud, kuna see oli pühalik sündmus. Aja möödudes kujunes söögilauast koht, kus pere tuli kokku ja suhtles omavahel, seal arutleti erinevate asjade ja murede üle. Tänapäeval kui öelda mõnele sõbrale, ...
Mis kasu on raamatutest? Raamatutel on võimas jõud eraldada meid reaalsusest nii, et unustame oma igapäevased mured. Igas raamatus peitub mõte, millest õppida, isegi kui seda esmapilgul ei märka. Inimesed on erinevad nagu raamatud. Leidub inimesi, kes ei saa mitmekordsel lugemisel aru, mida auto on tahtnud selle teosega öelda, teisalt mõni inimene mõistab seda kohe. See oleneb inimestest, sest me kõik oleme oma olemiselt ja mõtlemiselt erinevad, sellepärast mõistame me erinevalt ka seda maailma, kus me elame. „See raamat ärgu olgu süüdistus ega ülestunnistus. Ta olgu üksnes katse jutustada ühest põlvkonnast, kelle sõda hävitas – isegi siis, kui ta pääses tema granaatide käest.“ Erich Maria Remarque'i „Läänerindel muutusteta“ suutis tekitada palju emotisoone ja ja uusi elulisi mõtteid. See teos õpetab, et õnn peitub pisiasjades ning leidub otse meie silme ees. Tegelased oskasid lihtsatest asjadest ...
Stiil Aeg Rooma 8. saj e.m.a - 5. saj m.a.j. Barokk 16.-18. saj Manerism 16. saj Egeuse 26.-12. saj e.m.a. Mesopotaamia 36.-6. saj e.m.a. Merovingid 6.-9. saj Romaani 10.-12. saj Vanakreeka 8.-3. saj e.m.a. Klassitsism 18.-19. saj Varakristlus 1.-6. saj Egiptuse 31.-1. saj e.m.a. Rokokoo 18. saj Bütsant 4.-15. saj Hellenism 330.-30. a. eKr Karolingid 6.-9. saj Renessanss 14.-16. saj Vanavene 10.-17. saj Romantism 19. saj Gootika 12.-16. saj Realism 19. saj Etruski 8. saj eKr Impressionism 19. saj Iseloomul...
Maailma ajalugu on sõdade ajalugu Juba inimloomuse varajast algusest, kirjapanemata ajast on sõjad old läbi aegade inimrassi peamine tegevusala. Põhjuseid on mitmeid ja need on muutnud ka totaalselt meie maailmavaadet , meie ajalugu. Sõda, üks jubedamaid ja koledadamaid asju ilmas, mille põhjustajaks on inimene. Just sõjad on muutnud meie maailma selliseks nagu ta praegu on. Rahu on ainult ajutine. See on lihtsalt aja küsimus millal jälle otsustatakse kellegi verd valama hakata. Seoses sellega jääb meie tulevastele põlvedele hoopis teine keskkond ja teised inimesed. Õnnelikud on need kes ellu jäävad et panna kirja ja kanda edasi kõiki neid läbielatud koledusi, halastamatust ja jälkust. Ajalugu toob meile õppetunni, millest siiamaani aru ei saada, et sõda pole vahend millega saab murda inimest. Mida aeg edasi, seda jõhkramaks ja halastamatuks on sõjad muutund. Need ajad on ammu möödas, kus meie esiisad võitle...
,,Hamlet" kokkuvõttev töö Allar Org 10.klass Hamlet oli Taanimaa prints, mõrvatud kuninga Hamleti ning Gertrudi poeg. Hamletit võib pidada ausaks, väärikaks ja sõnapidajaks. Tema isa palus pojal kätte maksta alatu mõrva eest ning Hamlet tegigi seda. Enne isa vaimuga kohtumist ei kahtlustanud Hamlet Claudiust ega oma ema. Ta ise oli aus ning ehk just sellepärast ei osanud oodata ka teistest midagi nii alatut ja vääritut.Hamletit võiks pidada suhteliselt umbusklikuks, kuid siiski mitte piisavalt. Kui tema endised koolikaaslased kuninga soosingu nimel tema järele nuhkima tulid, siis Hamlet ei usaldanud neid hoolimata vanast sõprusest ning testis neid osava sõnamänguga ning tegi õigesti. Ja piisavalt umbusklik ei olnud ta seetõttu, et läks kergemeelselt Laertesega mõõgavõitlusele, kuigi selleks ajaks oleks pidanud tal juba piisavalt kogemusi olema seos...
20 saj I poole luule Modernistlik luule 1920.aastate murdeluules leidub näiteid futurismist, lisandusid kubism ja konstruktivism. Kujutavast kunstist tuntud voolud, millele iseloomulikke geomeetrilisi kujundeid jaa kollazitehnikas ülesehitust võib täheldada luules ja kujutavas kunstis. Johannes Barbarus (1890-1946) Julge eksperimenteerija, vasakpoolne ühiskonnakriitiline Intellektuaalne, kaasaja-ainet uudses vormis esitav laad. ,,Geomeetriline inimene" võrdpilte geomeetriliste põhikujundite abil ,,Multiplitseerit inimene" Eeskuju prantsuse kubistidelt-konstruktivistidelt Geomeetrilised jooned ja vormid annavad edasi autori hoogsat elutunnet, uusaegset kärarikast linnamiljööd, tehniseeruvat maailma. Luuletused on läbimõeldult ja eriliselt üles ehitatud, konstrueeritud. Teksti paigutamine kahele või mitmele tasandile mis eristatakse sriftidega ja/või paigutusega erinevale vertikaalile. Luuletuses ,,Sirgjooneline" ülimaks inimese ausus j...
Gooti kunst Eestis Eestis juurdus gooti arhitektuur mõned aastakümned pärast siinsete alade allutamist ristiusule ehk ca 1250-80ndatel aastatel. 13. sajandi lõpul oli gooti arhitektuuritehnika siinmail romaani stiili lõplikult võitnud ja oli kasutusel kuni 1520-40ndate aastateni, mil ta tasapisi hakkas taganema renessansi ees. Praktiliselt kõik Eesti keskaegsed kirikud, linnused jm ehitised on ehitatud gooti stiilis teravkaarmotiivi kasutades. Põhja-Eesti paepiirkonnas juurdus gootika Lääne-Euroopaga võrreldes veidi lihtsustatud ja massiivsemal kujul. Suuri aknapindu, õhulisi võlve, ehisfiaale, välimisi tugikaari jm elemente kas ei kasutatud või kasutati haruharva. Isegi Lõuna-Eesti tellisehituse piirkonnas olid siinsed tolle aja ehitised tihti küllaltki massiivsed (nt Tartu Jaani kirik ja Toomkirik). Gootika tõusis neogootikana (pseudogootikana) Eestis taas au sisse peamiselt 19. sajandil. Neogo...
Michelangelo Olliver Lillestik Üldist • Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni sündis 1475. aastal 6. märtsil Itaalias Firenze lähedases väikeses linnas nimega Caprese ja suri 18. veebruaril 1564. • Itaalia skulptor, maalikunstnik ja arhitekt. • Michelangelo oli Firenze ustav kodanik ja armastas oma kodulinna. • Michelangelo on oma mitmekülgsuses lõppeva renessansiajastu universaalgeenius; barokkstiili teerajajaid. Elulugu • 1490–92 õppis Michelangelo uusplatonistlikus humanistlikus akadeemias, mille Medicid olid asutanud. Ta õppis seal skulptuuri Bertoldo di Giovanni käe all. • Ta tutvus Platoni akadeemias humanismiideedega ja see kujundas oluliselt tema antiigihuvi. • Ta töötas vaheldumisi Firenzes ja Roomas, 1494-1495 aastail Bolognas ja aastast 1534 lõplikult Roomas. • Michelangelo kirjutas lisaks ka luuletusi. Tema enamik säilinud luuletustest pärineb 1...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
