Kordamine Viirused ja bakterid 1. Millistest osadest viirus koosneb? Millised geenid viiruse genoomis peavad olema? Miks mõnel viirusel on ümbris? Vastus: Koosneb virioonidest. Genoomis peavad olema kolme tüüpi geenid: Replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise/DNA replikatsiooni Regulaatorgeenid: panevad peremeesraku enda heaks tööle Struktuurgeenid: määravad viirusvalkude sünteesi Mõndedel on ümbris, mis on tekkinud peremeesraku membraanis 2. Viiruste sarnasused ja erinevused võrreldes elusorganismidega. Vastus: Erinevused: ei ole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, ei ole rakulist ehitust, ei kasva ega arene Sarnasused: ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped, muteeruvad, evolutsioneeruvad 3. Viiruste paljunemine. Lüütiline ja lüsogeenne tsükkel. Transduktsioon. Vastus: Väljaspool rakku puudub viirusosakestel paljunemiseks v...
Elusobjektidega erinevus-1.viirusel ei ole rakku 2.viirused ei suuda iseseisvalt paljuneda 3.viirustel puudub ainevahetus keskkonnaga. Elusobjektidega sarnasus-mõlemal on pärilikkus, muutlikkus. Ehitus-1.Viiruse genoom-pärilikkuse aine-DNA viirused ja RNA viirused. Vajalikud on geenid. 2.Kapsiid-kaitseb kahjulike kk. tegurite eest. Valgumolekulidest kate. 3.Ümbris-tekib raku membraanist, kui viirus väljub. Paljunemine-vaja peremeesrakku.1)Viirus seondub peremeesraku membraanile. Selleks, et viirus saaks seonduda on tal viirus ankurmolekulid-peavad sobima rakumembraani retseptoriga. 2)Viirus siseneb rakku või siseneb ainult viiruse genoom. 3)Viirus muudab raku elutegevuse endale sobivaks. 4)Viiruse genoomi replikatsioon-vajalikud ained saadakse peremeesrakust. 5)Kapsiidivalkude süntees(peremeesraku ribosoomides) 6)Uued viiruse osakesed, väljuvad rakust-rakk sureb Lüütiline tsükkel-Selline viiruse paljunemisviis, mis lõppeb raku surmaga. ...
VIIRUSED Viirused on objektid looduses, mis omavad pärilikku infot, kuid iseseisvalt talitleda ei saa (hulkuvad geenid). Viroloogia on bioloogia haru, mis uurib viiruseid. Keskkonnas on viirus ümbritsetud tugeva kestaga ja moodustab viirusosakesi. Olekult on inaktiivne ehk ei talitle. Viirusosakese ehitus Genoom Kapsiid Ümbris Moodustub kas DNA või Genoomi ümbritsev tugev Ei esine kõigil viirustel. RNA molekulist. Genoom valguline kaitse. Ümbritseb Ümbris moodustub kapsiidi koosneb vähemalt 3 geenist, genoomi väliskeskkonnas, peale juhul, kui viirusosake, mille koostises on u 3000 tagab viiruse püsiva kuju. väljudes peremeesrakust, nukleotiidi. Kindlasti peavad Sisaldab valke, mida haarab kaasa tüki olema struktu...
1. VIIRUSED Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viirusi uurivat teadusharu nim. viroloogiaks. Viiruste uurimine on palju kaasas aidanud geenitehnoloogia sünnile ja arengule. 1.1 Viiruste definitsioon Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid.Viirustel on järgmised omadused: 1) nad pole valgusmikroskoobis nähtavad ja läbivad bakterifiltreid. 2) viirustegenoom on elusrakkudes isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul. 3) viiruste genoom ei sisalda geene, mis tagaksid viiruste ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida raku- väliselt valke. 4) viirus sunnib rakku sünteesima ka viirusvalke. 5) väljaspool rakku esineb viirus nakkusvõimelise viirusosakesena. Kas viirused on elus? Viirusi tuleb käsitleda kui erakords...
Viirused nukleiinhapetest ja valkudest koosnevad bioloogilised objektid, mille puudub rakuline ehitus ning mis paljunevad nakatades elusorganismi rakke Viiruse ehitus:1)ümbris, 2)kapsiid, 3)genoom Virioon viirusosake väljaspool rakku Viroloogia teadus, mis uurib viirusi Kapsiid kaitseb genoomi keskkonnamõjutuste eest ja aitab viiruse genoomi peremeesrakku Genoom DNA või RNA, mis säilitavad pärilikku infot ja määravad viiruse omadused Genoomides on olemas 3 sorti geene: 1)replikatsioonigeenid/valgud kindlustavad viiruse genoomi paljunemise, 2)regulaatorgeenid/valgud mõjutavad peremeesraku ainevahetust, 3) struktuurgeenid/valgud kindlustavad viirusvalkude sünteesi Elus või eluta? Elus organismid Eluta organismid Ehituses on valgud ja nukleiinhapped Puudub ainevahetus Evolutsioneeruvad Ei paljune ilma peremeesrakuta Muteeruvad ...
1. Miks saavad viirused paljuneda ainult elusrakkudes? Viiruste genoom ei sisalda selliseid geene, mis tagaksid viiruse ainevahetuse keskkonnaga või võimaldaksid neil sünteesida rakuväliselt valke. Seetõttu saavad viirused paljuneda ainult teiste organismide elusrakkudes, s.t nad on nende rakkude obligatoorsed parasiidid. 2. Kas viirused on elusorganismid? Põhjendage vastust. Kui elu diferentseerida deneetilise informatsiooni paljunemisena, siis on viirused kahtlemata elus, kui nad on peremeesorganismi rakus. Väljaspool rakku aga eksisteerivad viirused ainevahetuslikult inertsete viirusosakestena ega ole võimelised paljunema. Viirusosakesed on oma omadustelt kindla struktuuriga kõrgmolekulaarsete ühendite kompleksid, millele on iseloomulik kuju ja suurus ning kindlad füüsikalis-keemilised omadused sarnaselt teiste keemiliste ühenditega. 3. Kirjeldage viiruste elutsüklit. Millal on võimalik täheldada viirusosakesi? Viiru...
Pärilikkus PÄRILIKKUS looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Geneetika teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genoom ühekordses kromosoomikomplektis olev geenide kogum. Ühes kromosoomis on üks genoom. Genotüüp ühe isendi kõikide geenide ja geenierivormide kogum. Fenotüüp ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Keskkond, kas soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste väljakujunemist. MATRIITSÜNTEESID - DNA, RNA ja valgud sünteesitakse olemasolevate molekulide ahelate alusel, mis määravad sünteesitavate molekulide monomeeride järjestuse. Molekulaargeneetika - teadus, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Replikatsioon DNA kahekordistumine, mille tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. See toimub rakutuumas. (A=T, C=-G)....
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise...
Viiruste ehitus Viirus – mitterakuline paradiis, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees Viroloogia – teadusharu, mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte Viiruspartikkel – viirusosake, mis koosneb pärilikkusaine molekulist, seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest Viiruse kapsiid – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate Viiruse ümbris – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda DNA-viirus – viirus, mille genoom on DNA RNA-viirus – viirus, mille genoom on RNA Plussaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mida on võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valk, mis viivad läbi viirusegenoomi paljundamise või lähevad uue viirusepartikli koosseisu Miinusaheline viiruse genoom – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude sünteesi sünteesida komplentaar...
1.Geen DNA lõik, mis määrab ühe RNA molekuli sünteesi Geneetika- on teadusharu, mis uurib organismide pärilikkuse ja muutlikkuse seaduspärasusi. Genotüüp ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum Fenotüüp- ühele isendile vaadeldavate tuunuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal. Inimesel 24 genoomi. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus-looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talituselt vanematega. 2. Kirjelda, kuidas geenist saab tunnus. * DNA koosneb geenidest * geen avaldub > Rna * RNA järgi tehakse valk * valk kujundab tunnuse 3.Transkriptsioon: RNA süntees * toimub rakutuumas * lähteaine on DNA lõik promootorist kuni terminaatorini * Mis toimub: üks DNA biheeliks keeratakse järkjärgult lahti ning sünteesitakse ühe ahela teatava lõiguga komplementaarne RNA m...
Viirus-rakulise ehituseta bioobjektid, elusa ja eluta looduse piirimail paiknevad objektid, mis koosnevad nukleiin happest ja valkudest. Viroloogia-viirusi uuriv teadusharu. Viirusosake- väljaspool rakku eksisteeriv viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus, kindlad füüsikalised- ja keemilised omadused. Viiruse genoom- kõige tähtsam komponent ja kõigi omaduste määraja viirusel, milleks on DNA või RNA molekulid. Viiruse geenid- replikatsioonigeenid, regulaatorgeenid, struktuurgeenid. Viirusvalgud- replikatsioonivalgud: vastutavad viiruse genoomi paljunemise eest. Regulaatorvalgud: kontrollivad raku ainevahetust. Struktuurvalgud: moodustub koos genoomiga viirusosakesi ja kaitsevad neid väljaspool rakke. DNA- viirused-1) herpesviirused (tuulerõuged, ohatis), 2) adenoviirused, 3)bakuloviirused,4) papilloviirused (soolatüükad). RNA- viirused- 1)gripiviirused, 2)paragripiviirused,3) enteroviirused ja rinoviirused,4) leetriviirus,5) mumpsivii...
VIIRUSED Viirused- on elus ja eluta piirimail olevad bioloogilised objektid, mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest. ELUS ORGANISMI TUNNUSED: *nad koosnevad valkudest ja nukleiinhapetest *muutuvad ajas *arenevad ajas ELUTA ORGANISMI TUNNUSED *puudub rakuline ehitus *puudub iseseisev paljunemisvõime *puudub ainevahetus Väljaspool rakku esineb viirus virioonina ehk viirusosakesena. Kuju: kerajad, kristallilised, kuupjad, silindrilised Suurus: 0,01...0,3µm Viiruste ehitus: *genoom ehk geenide komplekt (DNA või RNA) *kapsiid (valguline kate)-kaitseb genoomi *ümbris (pole kõikidel viirustel) koosneb valkudest, lipiididest, peremeesrakust. ülesandeks: kaitse, peremeesraku ära tundmine Genoomis olevate geenide ülesanded: *replikatsioonigeenid: kindlustavad viiruse genoomi paljunemise *regulaatorgeenid: mõjutavad peremeesraku ainevahetust(endale soodsamaks) *struktuurigeenid: kindlustavad viirusrak...
Gripiviirused - Levivad: õhu kaudu või pesemata kätega. (sama pinna puutumisel). - Nakatumise sümptomid: palavik, külmavärinad, kurguvalu, lihasvalu, peavalu, nõrkus. - Viiruse genoomiks on miinusahelaga RNA molekulid (7-8 RNA molekuli). - Gripiviiruste liigitamine käib viiruse pinna peal olevate erinevate valkude (glükovalkude) põhjal. - Erinevatel gripiviirustel on erinev virulentsus ehk võime peremeest kahjustada. - Viiruse genoom liigub märklaudrakus tuuma ja seal toimub selle paljunemine ja uute viirusosakeste kokku panemine. (Alles siis liiguvad viiruseosakesed tuumast tsütoplasmasse ja edasi punguvad rakust välja). - Viiruse genoomi paljundav valk kipub tihti vigu tegema ja seetõttu tekib gripiviirustest koguaeg mutatsioone. SEE ONGI PÕHJUS, MIKS GRIPIVIIRUSED ON NII MUUTLIKUD...
Pärilikkus Ensüüm- valk, mis reguleerib bikoeemilise Genoom- geneetiline marerjal, mis sisaldub reakstsiooni kiirust. liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis. Biheeliks- DNA teisene struktuur (kruvikujuline) (inimese gen. 22 kromosoomi) Hormoon- orgaaniline aine, mis on regulatoorse Geeni avaldumine- toimub, kui mingilt geenilt toimub toimega ja moodustub loomorganismide RNA süntees sisekretsiooninäärmetes. On 2 hormoone- valgulised, Genotüüp- isendile omane keeni ja selle steroidhormoonid. erivormide(alleelide) kogum. Biomolekul- orgaanilise aine molekul, mille Fenotüüp- isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis moodustumine on seotud organismide elutegevusega. tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest. Glükogeen- e. loomne tärklis (polüs...
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid. Viiruse lüütiline elutsükkel- viiruse sisenemisel rakku järgneb kohe viiruse osakeste tootmine raku poolt ja järgneb raku surm. Viiruse lüsigeene elutsükkel- viirus siseneb rakku, liitub rakukromosoomidega ja püsib seal inaktiivses olekus, mõne ja mõneajapärast läheb üle lüütilisse ja muutub aktiivseks. Viiruse eluta tunnused- pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega aren...
BIOLOOGIA: Molekulaargeneetika ja viirused Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Genotüüp- ühele isendile omaste geenide ja nende erivormide kogum. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks. Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldist seaduspärasust, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega nimetatakse pärilikkuseks. Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuumas interfaasi ajal. Seda viib läbi ensüüm, mis transkriptsiooni alustamiseks peab seostuma vastava geeni alguso...
VIIRUSED 1 Viirus - mitterakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude seas. Viirusosake väljaspool rakku olev viirus, millel on iseloomulik kuju, suurus ja kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Bakteriofaag viirus, mis nakatab baktereid. Vaktsineerimine antigeenide viimine organismi eesmärgiga kujundada organismis immuunmälu ja vastupidamisvõime kindlale haigustekitajale. Antibiootikum aine, mis pidurdavad bakteri elutähtsaid füsioloogilisi protsesse ja mida kasutatakse bakternakkuste raviks. 2 MILLISTE TUNNUSTE POOLEST KUULUVAD VIIRUSED: Elusa looduse hulka Ehituses on olemas valgud ja nukleiinhapped. Eluta looduse hulka Pole ainevahetust, ei paljune iseseisvalt, pole rakulist ehitust, ei kasva ega arene. 3 ISELOOMUSTA VIIRUSTE SUURUST, KUJU. OSKA ÄRA TUNDA Mõõt 20-300nm (valgusmikroskoobis nähtamatud) 4 KIRJELDA VIIRUSE EHITUST Viiruse südami...
Viirused mõmm :) 05/06 Inimese papilloomiviirused (HPV) Struktuur. Võimelised põhjustama peremeesrakust sõltuvalt lüütilisi, kroonilisi, latentseid, tranformeeruvaid (immortaliseerivaid) infektsioone. HPV-d põhjustavad tüükaid, mitmed genotüübid seotud vähktõvega. On vähemalt 100 tüüpi, mida jagatakse 16 gruppi (A-P). saab jagada ka kutaanseteks ja mukoosaHPV-deks vastuvõtliku koe alusel. Ikosaeedriline kapsiid, diameeter 50…55 nm, kaks struktuurset valku moodustavad 72 kapsomeeri. Kodeerib valke, mis soodustavad rakukasvu, see omakorda võimalda lüütilist viirusreplikatsiooni. Väike, ümbriseta, ikosaeedriline. Kaheahealaline rõngas-DNA. Genoomi iseloomustus replikatsiooni all. Epidemioloogia. HPV on inaktivatsioonile resistentne, persisteerib elututel objektidel nagu mööbel, vannitoa põrand, rätikud. Infektsioon saadakse otsesel kont...
Viirused on elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid,mis koosnevad nukleiinhappest ja valkudest.Pole rakulist ehitust.Uute viirusosakeste moodustumine toimub peremeesrakus(kui bakter bakteriofaag). Ehitus.Vastavalt pärilikkuse kandjale eristatakse DNAja RNAviirusi.DNAviiruste koostises 1 DNA molekul.RNAviiruste ehituses 1 või mitu RNA molekuli.Kapsiidviiruse genoomi ümbritsev valguline kate.Mõnedel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. Viiruse genoom.Iga viiruse genoomis on 3 tüüpi geene:replikatsiooni,regulaatorja struktuurgeenid.Strukt.sisaldavad infot viirusosakeste ehitusse kuuluvate valkude sünteesiks. Replik.põhjal sünteesitavad ensüümid kindlustavad viiruse DNA või RNA paljunemise ja regul.saadud ensüümid korraldavad ümber peremeesraku ainevahetuse.Viroidtaimehaig...
1. Nimeta molekulaargeneetika põhiprotsessid · DNA süntees ehk replikatsioon · RNA süntees ehk transkriptsioon · Valgu süntees ehk translatsioon 2. Mis on replikatsioon? Millal ja milleks see toimub? Replikatsioon on matriitssüntees, mille tulemusena saadakse DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidide järjestusega DNA molekuli. Toimub iga kord enne raku jagunemist. Toimub kõigis organismides. 3. Mis on transkriptsioon? Translatsioon? RNA süntees, DNA alusel/ matriitssüntees, mille käigus saadakse DNa molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega kompementaarne RNA molekul. 4. Mina nimetatakse geeniks? Geen on DNA lõik, mis määrab ära ühe RNa molekuli sünteesi. 5. Millistest osadest koosneb geen? Geeni osad- promootor , RNA, sünteesipiirkond ,terminaator (ilma naljata). 6. Mis on transkriptsiooni saadused? mRNA, rRNa ja tRNA molekulid 7. Mida nimetatakse geeni avaldumiseks? Geeni avald...
1.Pärilikud haigused: a)kombinatiivse muutlikuse tagajärjel n:kurtus, lühinägelikkus, hemofiilia, daltonism(värvipimedus) b)mutatsioonilise muutlikkuse tagajärjel- sugurakkudes n: Downi sündroom, Klinefelteri sündroom, Turneri sündroom Pärilike haiguste ennetamine: mutageenide vältimine, hoidumine sugulasabieludest, sünnieelne diagnostika Pärilike haiguste ravi: asendusravi(organismi viiakse puuduvaid ensüüme või hormoone), dieetravi(rajendatakse pärilike ainevahetushaiguste korral), kirurgiline ravi(eemaldatakse pärilikud väärarengud), geeniteraapia(organismis vahetatakse defektne geen tervega) Päriliku eelsoodumusega haigused: Kujunevad välja pärilikkuse ja keskkonnategurite koosmõjul n:kõrgvererõhutõbi, suhkrutõbi, rasvtõbi, alkoholism, kopsuvähk Mittepärilikud haigused: sõltuvad keskkonnateguritest Looteväärarengud on tingitud last ootava naise haigustest või muudest kahjulikest keskkonnateguritest Nakkushaigused on mittepäril...
Viiruste ehitus Viiruse kõige tähtsamaks komponendiks ja kõigi omaduste määrajaks on tema genoom, milleks on desoksüribonukleiinhappe (DNA) või ribonukleiinhappe (RNA) molekulid ( joonis 1). Osadel viirustel on viirusosakese koosseisus genoom üheahelaline, teistel viirustel kaheahelaline DNA ja RNA. Nukleiinhapped on suutelised säilitama viiruse pärilikku informatsiooni ning andma seda edasi järeltulevatele viiruste põlvkondadele. Viirus genoom võib koosneda ühest või mitmest nukleiinhappe molekulist. Näiteks lastehalvatus tekitav polioviirus koosneb ühest üheahelalise RNA molekulist, gripiviiruse genoom aga kaheksast erinevast RNA molekulist, millest igaüks kodeerib teatud kindlat viiruse elutegevuseks vajalikku valku. Väiksemad viiruse genoomid koosnevad umbes kolmest tuhandest nukleotiidist (näit. Mõned bakteriviirused), suured aga kuni 300 000 nukleotiidist (rõugeviirus). Seega on väiksematel viirustel kuni kolm geeni ja suurimatel ...
Viroloogia Viiruse definitsioon Viirused on rakulist ehitust mitteomavad obligatoorsed endoparasiidid. Erinevad rakulise ehitusega parasiitidest selle poolest, et : Viirus ei ole iseseisvalt aktiivse eluga väljaspool rakku. Viiruse bioloogiline aktiivsus avaldub ainult nakatunud rakus. Viiruse geneetiline materjal asub vahetult rakus, ei ole ümbritsetud mingi membraaniga. Viirus ei paljune pooldumisega vaid sünteesitakse ta struktuurseid osasid ja pakitakse jälle kokku. Ükski teadaolev viirus ei kodeeri tervikliku translatsioonisüsteemi. Viirus on võimeline peremeesrakust lahkuma ja nakatama teisi rakke. Virion- viiruse osake Virion- viirus-spetsiifiline struktuur , mis on ette nähtud viiruse genoomi toimetamiseks ühest rakust teise. Erinevused virioni struktuuris kajastavad enamasti erinevusi viiruste elutsüklites. Olulisemaks sellistest omadustest on lipiidse m...
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega taksoneisse ning rühmitamispõhimõtete ja meetodite põhjendamise ning arendamisega. Taksoniks nim süstemaatika ühikut, mis ühendab organisme mingite sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Süstemaatilisi ühikuid on mitut järku: RIIK-HÕIMKOND-KLASS-SELTS-SUGUKOND- PEREKOND-LIIK. Viirused *Viirused kui väikseimad elusad osakesed on mõjutanud oluliselt kõigi eluvormide arengut ja evolutsiooni. Viiruseid on leitud bakteritel, seentel, taimedel, loomadel ja inimestelt. Viirusi uurivate teadusharu nim viroloogiaks. *Viirused on valgusmikroskoobis nähtamatud, ainult elusrakkudes paljunevad parasiidid. Viiruste omadused: 1) viirused on nii väiksed organismid, et nad ei ole nähtavad mikroskoobis ja nad läbivad bakterifiltreid; 2) viiruste genoom on elusrakkudes aktiivselt isepaljunev kindla struktuuriga DNA või RNA molekul; 3) viiruste genoom ei sisalda sellise...
VIIRUSED 12 klassile Triin Marandi 2002 Viirused... Viirused on mitterakulised ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Elus või mitte elus? Pole ainevahetust Ehituses on olemas valgud ja Ei paljune iseseisvalt nukleiinhapped Pole rakulist ehitust Muteeruvad Ei kasva ega arene Evolutsioneeruvad Elusa ja elutu piirimail Viirused... Suurus: 0,01 ... 0,3 µm (3 miljondikku mm-st) Suurimad viirused on rõugeviirused Millega on viiruseid võimalik vaadelda? Kuju: pulkjas, kerajas, spiraalne, ... parvoviirus adenoviirus papilloomviirus tubaka mosaiikviirus herpesviirus bakteriofaag Viirused... Ehitus: valguline kate e. kapsiid Viirusosake ehk ...
Putukate, vetikate ja ainuraksete suured DNA genoomsed viirused Baculoviirused moodustavad suure viiruste sugukonna (teada üle 500 liigi). Neile kõigile on iseloomulikud suured tsirkulaarsed dsDNA genoomid, mis on virionis pakitud kepikesekujuline nukleokapsiid (lad. baculum – kepike, siit ka sugukonna nimetus). Baculoviirustele on iseloomulik nakatunud rakkudes spetsiifiliste inklusioonkehade moodustamine. Baculoviiruseid on kõige enam teada liblikalistel, kuid neid on leitud ka kahetiivalistel, ehmestiivalistel ja ka krevettidel. Baculoviirustel esineb kahte tüüpi virione: • Virionid, mis kujunevad pungumisel raku plasmamembraanist (BV-budded viruses). • Virionid, mis moodustuvad rakutuumas ja asuvad inklusioonkehades (OV-occluded viruses). Sugukonda Baculoviridae kuulub on kaks perekonda viiruseid: • Nucleopolyhedrovirus (NPVs; Autographa californica MNPV) • Granulovirus (GVs; Gydia ...
Eluslooduse süsteem Süstemaatika on bioloogia teadusharu, mis tegeleb elusolendite rühmitamisega e. klassifitseerimisega süstemaatika ühikutesse e. taksonitesse. Taksoniteks nim. süstemaatikaühikut, mis ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel ühte gruppi. Süstemaatikaühikud on: liik -> perekond -> sugukond -> selts -> klass -> hõimkond -> riik. Süstemaatikas kasutatakse hierarhilist süsteemi. St. et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemast järku taksonisse. Taksonite nimetamiseks kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi. Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised e. binaarsed. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne! (Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimesid ning kasutusel on ka rahvapärased nimetused (mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma vilja...
1.VIIRUSTE GENEETIKA Viiruste definitsioon Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest Viiruspartiklid ei kasva ega jagune Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks Viirus on võimeline nakatama teatud tüüpi rakke, seondudes rakupinna spetsiifiliste retseptoritega: Loomaviirused Taimeviirused bakteriviirused e. bakteriofaagid Bakteriofaag T4 E. coli rakke nakatamas Viiruste avastamine Nimetus “viirus” tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab mürki Viiruseid õpiti bakteritest eristama alles 20. sajandi künnisel Keskmise bakteriraku pikkus on 2 - 3 μm Keskmise viirupartikli suurus o...
Liis Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. RNA molekulide süntees geenidelt tähendab, et toimub geeni avaldumine ehk ekspresseer...
Sest nii on kombeks. Viljar Veidenberg Pärilikkus ja muutlikkus Universaalsed biokeemilised protsessid DNA replikatsioon DNA ahela kahekordistumine, mida viib läbi ensüüm nimega DNA polümeraas. Selle protsessiga tagatakse rakkude jagunemisel täpne päriliku info jagunemine tütarrakkudesse. Transkriptsioon (ehk mahakirjutamine) protsess, mille käigus pärilik info DNA ahelalt kirjutatakse geenide kaupa maha RNA molekuliks, et see viia tuumast välja ribosoomidesse. Läbiviijaks on ensüüm RNA polümeraas. Et alustada RNA sünteesi, kinnitub ensüüm geeni algusossa, mida nimetatakse promootorpiirkonnaks. Seejärel algab komplementaarsuse alusel RNA süntees. Geeni lõppu tähistab terminaatorpiirkond ja ensüümi sinna jõudes lõppeb transkriptsioon. mRNA (infoRNA) ja rRNA (ribosoomiRNA) liiguvad ribosoomi, tRNA (transportRNA) liigub tsütoplasmasse. ...
VIIRUSED Koostas: VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped E...
VIIRUSED Koostas: Kristel Mäekask VIIRUSTE AVASTAMINE · Teated viirushaiguste kohta Egiptusest 3500 a. tagasi. · 1796 esimene vaktsineerimine. Edward Jenner (1749 - 1823) rõuged KOCH ja PASTEUR · 1880-ndad R. Koch & L. Pasteur esitasid haiguse "idu teooria". Robert Koch (1843-1910) Louis Pasteur (1822-1895) Louis Pasteur: marutaudi põhjustab viirus. Inimeste vaktsineerimine marutõve vastu 1885. VAKTSINEERIMINE Organism toodab viiruste vastu antikehi Viirushaiguste vastu vaktsineeritakse Vaktsiin surmatud või nõrgestatud viirused. Viirushaigusi ei ravita antibiootikumidega! http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/stru/immune/index.html Kas viirused on elus või eluta? ELUS ORGANISMID ELUTA OBJEKTID Ehituses on valgud ja Puudub ainevahetus nukleiinhapped Evolutsioneeruvad Ei paljune...
1.Kirjelda rakku nakatamise etappe. Raku nakatamiseks peab viirus esmalt sellele kinnituma. T2 seostub bakteriga kinnitusfibrillide abil. Seejärel lagundavad sabandi koostises olevad valgud rakukesta ja membraani viiruse kinnituskohas. Bakteriraku sisestatakse faagi DNA, mille geenides paikneb info viirusele vajalike valkude sünteesiks. 2.Viiruse ehitus. Genoom- DNA; RNA. Ül: säilitab pärilikkuse ainet; kapsiid- ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel rakku; ümbris-peremees raku membraan, ül. kaitse, osaleb viiruse sisenemisel ja kinnitumisel(retseptor) rakku. 3.Kuidas tekkib immuunsus viirusnakkuse vastu? Inimorganismi sattunud võõrvalkude, nukleiinhapete ja teiste organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu moodustuvad veres antikehad. Viirushaigusest tervenemiseks on tingimata vajalikud antikehad. Need seostuvad haigustekitajatega ja kõrvaldavad need organismist. Iga antikeha koosneb neljast peptiidahelast. Selle konstantsed o...
Viiruste avastamine Teated viirustebkohta Egiptusest 3500 a tagasi. 1796 esimene vaktsineerimine. ?Koch ja Pasteur 1880 esitasid haiguse "idu teooria ?Kas viirused on elus või eluta? Elus organismid: 1) ehituses on valgus ja nukleiinhapped 2) evolutsioneeruvad 3) muteeruvad Eluta organismid: 1) puudub iseseisev ainevahetus 2) ei pajune ilma peremeesrakuta 3) puudub rakuline ehitus Väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina. Tal puuduvad elutunnused. Viirused on eluta ja elusa looduse piirimail olevad rakulise ehituseta ainult elusrakkudes paljunevad bioloogilised objektid. Viroloogia - teadus, mis uurib viiruseid. ?Viiruste ehitus Genoom (DNA või RNA). Seda ümbritseb kapsiid ehk valguline kate. Ümbrises on aga valgud, mida on vaja selleks, et tunda ära peremeesrakk. ?Genoomis sisalduvate geenide ülesanded Iga viiruse genoomis on kolme tüüpi geene. Replikatsioonigeenid - tagavad viiruse genoomi paljunemise...
Molekulargeneetika ja viirused 1. Selgita mõisteid: geen,geneetika,geneetika,fenotüüp, genoom,molekulaargeneetika,pärilikkus. Geen- DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geneetika- teadusharu, mis uurib pärilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi. Fenotüüp- ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum. Genoom- liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal.Genoom on omane liigile. Molekulaargeneetika- teadusharu, mis uurib pärlilikkuse ja muutlikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. Pärilikkus- looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad ehituselt ja talitluselt vanematega. 2. Kirjelda,kuidas geenist saab tunnus. Geenist saab tunnus siis kui ta avaldub. 3. Mis on transkriptsioon,kus toimub,lähteained,mis toimub,mis tekib? Transkriptsioon- matriitssüntees, mille käigus saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Protsess toimub rakutuuma...
1. Viiruste ehitus Viiruspartikli südamiku moodustab pärilikkusaine, mis on nukleiiinhape DNA või RNA. Nukleiinhapet nim. viiruse genoomiks. Viirusgenoomi DNA või RNA võib ola kahe-või üheahelaline. Pärilikkusainet ümbritesevad valgud, mis moodustavad kaitsva kapsiidi. Kapsiidi peal võib veel olla lipiididest ja valkudest ümbris. Kapsiidi või ümbrise pinnal asuvad valgud, mis tunnevad ära viiruse paljunemiseks oleva märklaudraku. 2. Viiruste lüütiline ja lüsogeenne tsükkel Lüütiline: 1)Nakatumine-viiruse antiretseptorid hakkuvad raku membraani retseptoritega 2)Viiruse DNA/genoom siseneb rakku 3) Viiruse DNA replikeerub 4)Transkriptsioon viirusegeenidelt 5)Sünteesitakse viirusvalgud 6)Viirusosakesed pakitakse 7)Rakk lüüsub 8)Otsastpeale Lüsogeenne: 1) Algab samuti nakatumisega. Viiruse DNA lülitub peremeesraku genoomi. Transkriptsiooni ei toimu, viirusosakesi ei teki. Kui rakk pooldub, replikeeri...
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
Viirused - Nimetatakse bioobjektideks - Viirusel puudub: 1. Rakuline ehitus 2. Ainevahetus keskkonnaga (hingamine, toitumine, jääkainete eritamine) 3. Iseseisev paljunemine - Viirusel on olemas: 1. Pärilikkus (võime toota sarnaseid olendeid) 2. Muutlikkus 3. Evolutsioonivõime - Ehitus: 1. Genoom (pärilikkus) - DNA/RNA (1. või 2. ahelalised) ↓ Geenid (min. 3 geeni, max. 20-30): 1) Regulaatorgeen (abil muutub peremeesraku ainevahetus ja muutub viirusele soodsaks) 2) Replikatioonigeen (tekivad vajalikud ensüümid viiruse genoomi paljundamiseks) ...
1. viiruste ehitus Enamik neist on keraja, silinderja või hulktahuka kujulised. Keerulisema ehitusega on bakteriofaagid. Vastavalt päriliku info kandjale saame eristada RNA ja DNA viiruseid. DNA viiruste koostises on vaid üks DNA molekul(lineaarne või rõngakujuline). RNA viiruses võib olla aga mitu RNA molekuli.Peremees rakust väljaspool ümbritseb iga viiruseosakese genoomi kapsiid, millest tuleneb ka viiruse kuju, mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole ümbris. 2. Kuidas viirused paljunevad Viirused paljunevad lüütilise tsükliga(kaasneb peremeesraku hävimine) ja lüsogeense tsükliga(protsess, mille käigus peremeesraku kromosoomiga seostunud viiruse genoom koheselt ei avaldu) 3. Milline on viiruste lüütiline tsükkel Rakku sisestatakse viiruse DNA, mlle geenides on info viirusele vajalike valkude sünteesiks. Sünteesitakse regulaatorvalke, mis korraldavad ümber bakteri ainevahetuse. Pidurdub ...
6.4 VIIRUSED Viirused - elusa ja eluta piirimail paiknevad bioloogilised objektid - koosnevad nukleiinhappest ja valkudest - puudub rakuline ehitus - paljunemine seotud peremeesrakkudega(taime- ja loomaviirused, bakteriofaagid) - sisaldavad DNA või RNA molekulides paiknevat pärilikku infot Virioon väljaspool rakku esineb viirus viirusosakesena ehk virioonina - tal puuduvad elu tunnused. Viroloogia teadus, mis uurib viirusi. Viroid sarnaneb RNA-viirusega, kuid puudub kapsiid ja ümbris - paljunevad taimerakkudes - põhjustavad taimhaigusi - moodustamiseks vaja peremeesraku mõnda valku - viiruseparasiidid Vaktsiin- surmatud või nõrgestatud viirused. ELUS ELUTA · Ehituses on valgud ja nukleiinhapped · Puudub ainevahetus · Evolutsione...
6.4 Viirused 1. Mis kujuga on viirused? Keraja, silinderja, hulktahuka kujuga. 2. Kirjeldage viiruse ehitust. Peremeesrakust väljaspool ümbritseb iga viirusosakese genoomi valguline kapsiid. Kapsiidivalkude korrapärane paigutus annab viirustele iseloomuliku kuju. Mõnedel viirustel jääb sellest väljapoole valkudest ja lipiididest koosnev ümbris. See on enamasti moodustatud peremeesrakku ümbritsevast membraanist, aga võib ka sisaldada viirusele omaseid valke. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks. 3. Mis tähtsus on viiruse kapsiidil ja selle ümbrisel? Kapsiid ümbritseb viiruseosakese genoomi, mis annab viirusele iseloomuliku kuju. Enamik kapsiidi ja ümbrise koostises olevaid valke on viiruse genoomi kaitseks, osa neid aitab aga viirusosakesel peremeesrakule kinnituda ja selle ümbriseid lagundada. 4. Milleks on viirusel vaja peremeesrakku? Seal toimub uute viirusosakeste moodustumine. 5. Millised ge...
Kordamisküsimused geneetikas loeng 7 kohta: 1. Iseloomusta viiruste eripära? - Viirused on mitterakulise ehitusega obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Definitsiooni juurde käib veel kitsendusena: viirusosad pannakse kokku eelnevalt rakus sünteesitud komponentidest viirused ei kasva ega jagune viiruse genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2. Kirjelda viiruse üldist ehitust ja genoomi? Võib joonisena. - Ümbrise valgud viirusspetsiifilised. Viiruse ümbris ehk kest pärineb peremeesraku ...
Genotüüp isendile omane geenide ja selle erivormide kogum. Fenotüüp isendi vaadeldavate tunnuste kogum, mis tuleneb genotüübi ja keskkonnategurite koostoimest Replikatsioon DNA süntees. Tagab rakujagunemise käigus päriliku info võrdse ülekande lähterakust tütarrakkudesse. Tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega DNA molekuli. Toimub enne raku jagunemist rakutuumas. Transkriptsioon RNA süntees. Saadakse DNA molekuli ühe ahela nukleotiidse järjestusega komplementaarne RNA molekul. Toimub rakutuumas interfaasi ajal. Saadakse nii mRNA, rRNA kui ka tRNA molekulid. Toimub nii eel- kui ka päristuumsete organismide rakkudes. Translatsioon valgu süntees. Toimub raku tsütoplasmas asuvates ribosoomides. Geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi. Geeni osad promootor (ensüüm kinnitud, transkriptsioon algab), RNA sünteesi piirkond (asub inf, mida sünteesima hakatakse), terminaator ...
Viirused – mitterakulised parasiidid, Antikeha – kaitsevalk, organismi suudavad paljuneda vaid elusate sattunud võõraine kahjutuks rakkude sees. tegemiseks Viirushaigus – viiruse poolt põhjustatud Antigeen – kehavõõras aine, mis haigus põhjustab antikehade tekke Vaktsineerimine – antigeenide viimine Bakteriofaag – viirus, mis nakatab organismi baktereid Viiruste sarnasused elusorganismide ja eluta objektidega: ELUSORGANISMID ELUTA OBJEKTID Sisaldavad pärilikkusainet ja Puudub ainevahetus valke Evolutsioneerivad Puudub rakuline ehitus Muteeruvad Ei ole võimelised iseseisvalt paljunema Viiruse ehitus: Bakteriofaagi ehitus: Kapsiid – kaitseb viiruse ...
LIISI KINK 1 VIROLOOGIA Grupp III dsRNA viirused Ehkki kõik need viirused erinevad, lisaks erinevate peremeesorganismide kasutamisele, teineteisest oluliselt ka genoomide ning virionide organisatsiooni poolest, leidub nende elutsüklites küllalt palju ühiseid jooni. 1. SUGUKOND BIRNAVIRIDAE Birnaviirustel on kahest segmendist koosnev dsRNA genoom, mille ahelate 5'-otstes asub kovalentselt kinnitunud genoomiga seotud valk (VPg, terminaalne valk) ning seetõttu moodustab birnaviiruste genoomne RNA VPg kaudu iseloomulikke mittekovalentseid tsirkulaarseid struktuure. Üks genoomi segment transleeritakse polüproteiinina, mis lõigatakse valmis valkudeks...
15. Viiruste geneetika Viiruste definitsioon. Viirused on obligatoorsed rakusisesed parasiidid. Samas on rakusisesed parasiidid ka mitmed prokarüootsed organismid, näit. bakterid perekonnast Rickettsiae ja Chlamydiae, mis suudavad rakuväliselt eksisteerida ainult väga lühiajaliselt. Seetõttu on viiruste defineerimiseks vaja juurde tuua veel lisaparameetrid: 1) Viiruspartiklid assambleeritakse eelnevalt valmissünteesitud komponentidest 2) Viiruspartiklid ei kasva ega jagune 3) Puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valgusünteesiks. Viiruste spetsiifika: Iga viirus on võimeline nakatama ainult teatud tüüpi rakke. Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku ...
VIIRUSED Viirused-mitterakulised parasiidid, kes suudavad paljuneda vaid elusate rakkude sees. Viroloogia-teadusharu,mis uurib viirusi ja viirusesarnaseid objekte. Genoom-viiruse sees paiknev nukleiidhape, mis sisaldab pärilikku infot(RNA&DNA), seda ümbritseb valguline kapsiid. Genoomis on kolme sorti geene 1)struktruurigeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad uute viirusosakeste moodustamise 2)regulaatorgeenid- viiruse geenid,mis reguleerivad peremeesrakku geenide avaldumist, enamasti lülitavad välja peremeesraku geenid 3)replikatsioongeenid-viiruse geenid, mis kindlustavad geenide paljunemise.Viirused on enamasti spetsiifilised ehk nakatavad vaid kindlat peremeesorganismi Evolutsiooni käigus on viirused tekkinud peaaegu kõikidele organismidele: viirused, mis nakatavad inimest, ahve, baktereid . Viiruseid on erineva korrapärase kujuga (kera, pulk, bakteriofaag). Bakteriofaag – on viirus, mis nakatab baktereid. DNA on pakitud päisesse...
BIOLOOGIA MÕISTETE SELGITUSED Alleel ühe geeni erivorm. Üks kahest või mitmest geenivariandist, mis kõik paiknevad populatsiooni isendite homoloogiliste kromosoomide samades kohtades ja osalevad sama tunnuse eriviisilises avaldumises. Analüüsiv ristamine ristamine, millega uuritakse katseloomade või -taimede genotüüpide homo ja heterosügootsust. Antigeen selgroogsesse organismi sattunud võõraine (valk, nukleiinhape jt.), mis põhjustab antikehade teket. Antikoodon tRNA molekuli kolmenukleotiidne järjestus, mis seostub valgusünteesi käigus mRNA koodoniga. Autosoom kromosoom, mis esineb võrdsel arvul liigi kõigil normaalsetel isenditel ega sõltu nende soost. Avalduv geen (geeniekspressioon) geen, milles toimub RNA süntees. Bakteriofaag viirus, mille peremeesrakus on bakter. Daltonism (punarohepimedus) - inimesel esinev suguliiteline puue, mis tuleneb retsessiivsetest alleelidest X-romosoomis. Dihübriidne ristamine ristamine...
Geneetika 1.1 DNA ja RNA ehitus Nukleiinhapped-DNA, RNA ;koosnevad nukleotiididest. Monomeer- DNA ehitusüksused on desoksüribonukleotiidid (nukleotiid) Nukleotiid- (suhkur) desoksüriboos + fosfaatrüm + lämmastikalus Kromosoom (5) - terviklik DNA molekul ja sellega seotud valgud Kromatiin(4)- rakutuumas asuv pärilikusaine koos selle pakkimises olevate Valkudega. Valk(2) DNA(3) Geen(1)-DNA molekuli lõik Genoom-liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline material. Aluspaar-kaks omavahel vesiniksidemega seotud nukleotiidi Lämmastikalused: DNA RNA A adeniin A adeniin C tsütosiin C tsütosiin G guaniin G guaniin T tümiin U urasiil mRNA-viib DNAs s...
Pärilikus Liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduvat geneetilist materjali nimetatakse genoomiks(inimesel koosneb see 24 kromosoomist). Ühele isendile omased geenid ja nende erivormide kogum-genotüüp. Ühe isendi vaadeldavate tunnuste kogum-fenotüüp. Keskkond ka soodustab või pidurdab geenide poolt määratud tunnuste välja kujunemist. Molekulaargeneetika-tadusharu, mis uurib pärilikuse seaduspärasusi molekulaarsel tasemel. DNA süntees-replikatsioon (eelneb raku jagunemisele, sellega saadakse lähteraku igast DNA molekulist 2 ühesuguse nukleotiidse järjestusega koopiat, mis tütarrakkude vahel võrdselt ära jaotatakse) RNA süntees-transkriptsioon(selle tulemusel saadakse DNA nukleotiidsele järjestikusele vastav mRNA nukleotiidne järjestus, sellele järgneb mRNA transport rakutuumast tsütoplasmas paiknevatesse ribosoomidesse, kus toimub valkude süntees) Valgu süntees-translasioon (selle käigus sünteesitakse mRNA molekulide alusel va...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
