Tallinna Pääsküla Gümnaasium 12a klass Maili Trees ''VALGE'' Referaat Juhendaja: Hille Randveer Tallinn 2007 Sisukord: Sissejuhatus 2 Valge sümbolina, millega see assotsieerub, optiline mõju 3 Aastaajad 4 Astronoomia 5 Bioloogia 5 Geograafia 6 Meelelahutus 6 Mütoloogia ...
Valge-toonekurg (Ciconia ciconia) on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks, Lääne-Eestis on kasutusel ka vorm toonakurg, Lõuna-Eestis toonikurg. Valge-toonekurge on kaks alamliiki: Ciconia ciconia ciconia, kes elab Euroopas, Loode- Aafrikas ja Aasia lääneosas, talvitub Aafrikas; ja Ciconia ciconia asiatica, kes elab valdavalt Kesk- ja Lääne-Aasias; talvitub Indias. Ida-toonekurge (Ciconia boyciana), keda praegu loetakse omaette liigiks, käsitleti varem samuti valge-toonekure alamliigina. Välimus Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Levik Valge-toonekurg on levinud Euroopa ja Aasia metsavöötmes ning Lõuna-Aafrikas. Ta on rändlind, kes talvitub troopilises Aafrikas ja Indias. Hispaanias elavad isendid on paiksed. Eestis on levila põhjapiiril. Pesitsemine ja...
Valge toonekurg Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna-Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas, kuid meil on ta oma leviku põhjapiiril. Valge-toonekurg asustab peamiselt niiskemaid ava-kultuurmaastikke, jõeluhtasid. Samuti ei pelga ta inimasulate ümbrust, ja seda just sobivate pesaaluste tõttu, mida inimesed talle panevad. Toonekurg rajab oma okstest pesa ainult tugevale alusele puudel või majakatustel. Puudest eelistab ta kuuske, kaske ja lehist, sest need annavad sobivate tugedega ladvatüükai...
Valge tiiger Jahipidamine Varitsedes läheneb tiiger saagile allatuult ning vahemaa, mille läbimiseks kuluks normaaloludes minut, läbitakse paarikümne minutiga. Tihti peatusi tehes, hindab tiiger vahemaad saagini, enne kui teeb otsustava sööstu. Tiigrid on liiga suured ja rasked, et jälitada avalikult saaki pikal distantsil. Nad peavad jahti hiilides ja varitsedes ning sööstavad saagile kallale siis, kui nad on jõudnud nii lähedale kui võimalik. Tihti armastab tiiger varitseda loomade joogikohtade juures. Erinevate saakloomade suhtes on sageli väljakujunenud omad võtted, mis tagaksid tiigrile edu. Kuid hoolimata tiigri suurest võimekusest arvatakse, et kahekümnest katsest kroonib edu ainult üks. Välimus Tiigrite kere on sihvakas ja paindlik, pea ümar, jalad lüheldased, saba pikk ja kogu ulatuses ühtlaselt karvadega kaetud. Nad näevad pimedas kuus korda paremini kui inimesed. Tiigritel on ümmargused pupillid...
Valge sõstar § Valge sõstar pärineb Lääne- ja Lõuna Euroopast. § Eelistab kergemat ja kuivemat maad. § Korraliku hoolitsuse juures kasvavad nad hästi nii päikesepaistel kui nõrgas varjus. § Päikesepaistel kasvavad magusamad marjad. § Sõstrad armastavad puhast ja haritud, mitte rohtunud maad. § Põhiline kasvuaeg on põõsastel kevadsuvel ja kestab 1 - 1,5 kuud. ´Jüterbogi valge´ Vili: Marjad on helekreemid, paiknevad tihedates kobarates. Valmimisaeg: Valmivad juuli teisel poolel. Märkused: Põõsas on laiümmargune, teistest märgatavlt nõrgema kasvuga. Saagikas, talve- ja haiguskindel. ´Suur Valge´ Vili: Viljad kollakasvalged, läikivad, õhukese kestaga, keskmised või suurepoolsed. Viljaliha mahlakas, magushapu. Valmimisaeg: Hilisepoolne. Märkused: Põõsas suurepoolne, veidi laiuv, saagikas, rahuldava talve- ja haiguskindlusega. 'Hele' Vili: Kollakasvalge, suur. Pikkades kobarates. Sobiv nii ...
Valge Petuunia Petunia axillaris Petuunia lehed paiknevad vastakuti. Lehed on munaja kujuga, sirge äärega ja terava tipuga. Leht on tumeroheline ja sulgroodne. Õied on korrapärased ja suured. Õied on valget värvi ja läbimõõt 6 cm. Õielehed asetsevad koos. Õie lehtedel on ka pruunikad triibud. Petuunia pikkus on kuni 50 cm. Võrsed kasvavad püstjalt. Petuunia vars on karvane.
Pealkiri: Valge-toonekurg Ladina keelne nimetus on Ciconia ciconia .Sisukord: 1. Välimus 2. Rahvapärased nimetused 3. Sümboline tähendus 4. Levik ja arvukus 5. Elupaigad 6. Pesad 7. Kasvamine 8. Toitumine 9. Vaenlased 10. Uskumused ja muistendid 11. Mõiste kaart toitumise kohta 12. Välimuse joonised 13. Enesehinnang 1. Välimus: Valge-toonekurg on suur, pikkade jalgade, pika kaela ja pika nokaga lind. Sulestik on valge, vaid hoosuled on mustad, jalad ja nokk on punased. Lennul kael sirge, jalad taha sirutatud. vanalinnud ei häälitse, ainult plagistavad nokka.Noored vinguvad kähisevalt.Täiskasvanud lind kaalub umbes 34 kg. Kehapikkus on 100115 cm, tiiva siruulatus 200215 cm. Ta kaalub 3,5...4kg, tiiva pikkus on 58...61cm. 2. Rahvapäraseid nimetused: toonakurg, toonikurg, lastetooja, titekurg, pikk-koib, pikknokk, valge kurg, toona, pugu pugukurg 3. Sümboline tähendus Valge-toonekurg sümb...
Valge toonekurg Tarvi Langus 6.Klass Mõniste kool Sisukord Sissejuhatus Levik Pesitsemine Toitumine Veel pilte Sissejuhatus Valge-toonekurg on lind, kes on arvatavasti igaühele tuttav. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu täiesti tumm lind, ainukeseks häälitsuseks, mida ta kuuldavale toob, on vali nokaklõbin. Üksnes pojad vinguvad mõnikord kähisevalt. Valge-toonekurg on looduskaitse all. Tema kaitsmisele saab kaasa aidata igaüks tugevate ja vastupidavate pesaaluste ülesseadmisega! Levik Valge-toonekurg on tavaline kogu Eesti mandriosas, eriti aga Kagu- ja Lõuna- Eestis. Läänesaartel kohtab teda aga üliharva. Lisaks leidub teda katkendlikult kogu Euraasias ja Loode-Aafrikas, kuid meil on ta oma leviku põhjapiiril. Pesitsemine Valge-toonekurg asustab ...
Kool Valge värv Referaat Nimi klass Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Sümboolika.................................................................................................................................. 4 Värviteraapia ajalugu................................................................................................................... 5 Värviteraapia meetodid................................................................................................................6 Feng shui..................................................................................................................................... 7 Valge värv Fe...
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium Kärolin Vallimäe 11Ü Valge Daam Referaat Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus.............................................................................3 1. VALGE DAAM..................................................................4 1.1. Kes on Valge Daam ?............................................4 2. LEGENDID...................................................................5 3. VALGE DAAMI PÄEVAD...........................................6 3.1. Festival.................................................................6 3.2. Etendused...........................................................7-9 4.FAKTE.........................................................................10 4.1. Müüt või tegelikkus ?..........................................11 Kokkuv...
,,Valge kassi maja" Mara Maret Aronovich Aliin Toomemägi 12c Autorist Mara Maret Aronovich on pärit Pärnumaalt Praegu elab Ameerikas, kuhu ta jõudis Eestist Itaalia pagulaslaagri kaudu aastal 1982 Ta on abielus ja tal on 2 poega Meil on temalt ilmunud 3 teost Tema teosed ,,Õnnega koos" (1999) ,,Tagasikäiguga edasi" ,,Valge kassi maja" (2006) (2010) tegelased Laura teose peategelane on kahekümnendates aastates noor daam. Laura on Eestis sündinud, aga tema vanemad on läinud USAsse elama juba siis, kui ta oli väike laps. Laura on Ameerikas koolis käinud, tema teadlik mina on kujunenud ameerika ühiskonnas, kuid Ameerika kõrval peab ta oma kodumaaks ka Eestit Laura ema ja isa Pärt Pikkov Laura väga hea sõber toimetuses Shantia Laura lapsepõlve sõbranna Tädi Niika Laura tädi, emaõde Viktor Kaarmanärimees Robert Kollum Valgustaja peatoimetaja T...
Must ja valge Tänapäeva maailm on enamjaolt vaid kahes värvis must ja valge. Inimesed on täiesti raamidesse surutud, kõik peab olema ühtemoodi, kui keegi erineb vaadatakse kohe viltu ning pannakse erinevust pahaks. Eestlane on juba loomult kade inimene ning enamus asju tehakse ahelreaktsioonis, näiteks kui naaber ostab endale uue muruniiduki on seda vaja ka kohe endale soetama hakata või kui klassiõel on uus paar teksapükse on neid ka kohe endale vaja, mis sest et vanad täitsa käimiskõlblikud veel on. Kui inimene julgeb hallist massist erineda peetakse seda edevaks või arvatakse, et inimene peab ennast teistest paremaks. Teisest küljest jälle kui inimesel pole viimase moe järgi riideid või ta ei ole väga seltskondlik on kohe arvamus, et tegemist on friigi või erakuga, kes ei sobi maailma. Must ja valge on väga konkreetsed ja selged värvid ning selle järgi võib ka ühiskonna kaheks jaotada: ühed on valged ...
Tallinna 21. Kool Valge kärbseseen Katarina Veltri Tallinn 2021 Kuuluvus: Valge kärbseseen kuulub kandseente hõimkonda, eoslavaseente klassi, kärbseseenelaadsete seltsi, kärbseseeneliste sugukonda ja kärbseseente perekonda. Eluviis: Valge kärbseseen kasvab sageli kogu Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades, augustist oktoobrini. Enam-vähem iga kümne aasta tagant ilmneb valge kärbseseen Eestis paiguti hulgaliselt, viimane valge kärbseseene aasta oli 2010. Valge Kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Välimus: Valge kärbseseen on üleni valge, ka eoslehekesed ja lõikel seeneliha. Kübar on kuni 12 cm läbimõõduga ja kleepuv ning iseloomulikult koonusjas-kellukja kujuga. Jalg on üleni vatjalt ebemeline, alusel avara kotja tupega ja äärmises tipuosas ebemeteks laguneva kaduva rõngaga. Valget kärbseseent võib sagedasti segamini ajada šampinjonide, kitsemampli ja sirmikutega. Kasulikkus: Valgel kärbseseenel ei ole ...
VÕRU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ilmar Valge ELULUGU UURIMISTÖÖ KOOSTAJA: GEIDY JUKS 12. KLASS JUHENDAJA: TIIT VAHER VÕRU 2014 SISUKORD 1. SISSEJUHATUS Minu uurimistöö pealkiri on ,,Ilmar Valge elulugu''. Valisin sellise teema sellepärast, et tuletada meelde ja jäädvustada mälestused oma vanaisast. Samuti tutvusin uurimistööd tehes vanaisa lapsepõlve- , kooliaastate- ja kodukohaga. Mina oma lapsepõlve veetsin vanaisa seltsis. Ta oli kõige lähedasem vanavanem mulle. Seega on mulle oluline temast rääkida ja tuletada meelde kõike head, mis praeguseks juba ununenud on. Töö eesmärgiks oli kirja panna vanaisa elukäigud. Selleks kogusin kokku vanad fotod ja otsisin informatsiooni kooli kohta, kus vanaisa õppis. Küsitlesin ka inimesi, et teada s...
Das ist Weiss Tiger. Wissenschaftlicher name ist bezeichenet Tiger. Weiss Tiger Gewicht ist 200 bis 300kg und Grösse 3m. Weiss Tigers lebensdauer ist 12 Jahre. Im moment population ist unter 200. Er isst Ziegen und Waldschweine. Der weiße Tiger die ein Gen für die charakteristische weiße Farbe besitzen. Diese Tiger gehören zu derselben Art von ihren orangefarbenen Kollegen. Man sollte markieren die Tatsache, dass weiße Tiger sind keine Albinos. Der weiße Tiger sollte nicht mit Schnee Tigern zu verwechseln, der Schnee Tiger haben keine Streifen. Tiger sind größer als die orange one's. Das Fell der Tiger ist in der Farbe blass und hat Schokolade farbigen Streifen. Augen der weißen Tiger sind in der Farbe blau. Tiger reicht von ein bis sechs Jungen. Weiss Tiger Aussterbens bedroht ist Überfischung. Weiss Tiger zu schützen muss getan werden geschütze Gebien
Muffinid valge sokolaadiga Saatnud Jaanika Tsopp Saadan teile retsepti, mis on inspireeritud meie pere viimasest metsaretkest, kus korjasime mustikaid. · 4 dl jahu · 1,5 dl suhkrut · 3 tl küpsetuspulbrit · veidi soola · 100 g võid · · 1 muna ·2 dl piima ...
Valge suhkru mõjust tervisele Tänapäeval pööratakse aina rohkem tähelepanu oma tervise hoidmisele. Suurt rolli selles omavad näiteks: tervislik toitumine, piisav liikumine, alkoholi tarbimise vähendamine ja mitte suitsetamine. Oma essees keskendun toitumisele, tuues välja mõjud inimese organismile, mida toob kaasa valge suhkru tarbimine. Kui alkoholi tarbimine ja suitsetamine on teadatuntud tervist kahjustavad harjumused, siis suhkru tarbimisega kaasnevatele riskidele üldujuhul niivõrd suurt tähelepanu ei pöörata. Muidu on teada, et liigne magusa söömine võib põhjustada ülekaalulisust või et magusa söömine rikub hambaid, kuid vähe teatakse riskidest nagu kroonilised haigused ja suhkrusõltuvus. Valget suhkrut tarbitakse nii teadlikult kui ka peidetud kujul. Seda sisaldub kõige rohkem magusates toitudes nagu: koogid, kommid, küpsised, jäätis, jogurtid, moosid. Samuti on suhkurt palju magustatud jookides, mi...
Referaat Valge jänes SISSEJUHATUS Käesolef referaat käsitleb Eesti metsade kõige tavalisemat asukat valgejänest. Valgejänes on see jänes, kes oma suvise pruuni kasuka vahetab talveks valge vastu. Referaat räägib sellest kuidas valgejänesed elavad ja kuidas nad paljunevad. Ja üleüldiselt kuidas valgejänes elab ja on kohanenud eestiga. Millised on Valgejänese tunnused ja milline ta vabas looduses välja näeb ning millised on tema harjumused. Raferaadi jaoks materjali kogudes sain teada ka mõned huvitavad faktid, mis on välja toodud viimases peatükis. 1 VALGE JÄNESE VÄLIMUS Teda on lihtne tunda alati mustade kõrvatippude järgi. Valgejänes on halljänesest pisut väiksem ja kergem, kõrvad on lühemad ja käpad laiemad kui halljänesel (blogspot.com.) Illustratsioon 1 Valge jänes Valgejänes on suhteliselt suur jäneslane. Eriti suured jänesed elavad levila põhjaosas, kus nende keha tüvepikkus on kuni 70 cm ja mass kuni 5,5 kg....
Mai 2006 TOIDU NIMETUS Valge sokolaadivaht õunazeleega portsjoni kaal valmistatavaid portsjoneid kokku 4 Retsepti kaal Valmistamise kaal Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 4 bruto 4 neto VAHT 0,000 0,000 Zelatiin kg 0,001 0,001 0,005 0,005 Rõõska koort kg 0,013 0,013 0,050 0,050 Peeneks hakitud valge sokolaad kg 0,017 0,017 0,068 0,068 Vahukoor kg 0,013 0,013 ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Mari Akkermann TÖ11K VALGE VEINI JA TOIDU KOKKUSOBIVUS kursusetöö Juhendaja: Anne Mäe TALLINN 2009 Mari Akkermann Valge veini ja toidu kokkusobivus SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................................3 1. Valge veini ajalugu...................................................................................................4 2. Veini valmistamine...................................................................................................5 2.1. Valgete viinamarjade koristamine.............................................................
C.R Jakobsoni nimeline Gümnaasium Referaat Valge kääbus Koostaja: Andry Nõgols 9c Viljandi 2012 Valge kääbuse teke Valge kääbus tekib siis, kui evolutsiooni lõppfaasi jõudnud punase hiidtähega (hiiglasuureks paisunud täht) toimub supernoova. See tähendab, et punane hiidtäht heidab ära oma vesinikurikkad välimised kihid ning tekib planetaarudu. Tähest jääb järele väga kuum ja tihe tuum, mida nimetataksegi valgeks kääbuseks. Edaspidi kiirgab valge kääbus vaid oma sisemise soojuse arvelt. Esialgne valgete kääbuste pinnatemperatuur on väga kõrge: 100 tuhat kraadi ja enamgi. Selline kõrge pinnatemperatuur püsib vaid lühikest aega pärast tekkimist. Kõige kuumemad valged kääbused on k...
Evelin Kaur Tep08 28.09.2010 Laanemetsad on tavaliselt liigivaesed kuusikud, kus kasvavad veel üksikud haavad, kased ja männid. Põõsarinne on hõre, koosnedes pihlakast, paakspuust ja magedast sõstrast. Ka rohurinne on üsna liigivaene. Laante kasvupaigaks on viljakad lubjavaesed liivased ja savised mullad. Eestis jaotatakse laanemetsad kaheks liigivaesteks männi- ja kuusemetsadeks ning liigirikkaiks kuusemetsadeks. Mõlemad on levinud enamasti Lõuna-Eestis. Liigivaesed laanemetsad on jäänukid varasematest taigametsadest, kus kasvavad taigametsadele iseloomulikud liigid: harilik mustikas, pohl, leseleht, laanelill, harakkuljus, kattekold ja ohtene sõnajalg. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kujunenud kunagistest tamme-segametsadest. Neid iseloomustavad salumetsade vähenõudlikumad liigid: ussilakk, võsaülane, jänesesalat, sõrmtarn. Puurinne sisaldab kõige enam harilikku kuuske, kuid kasvab ka harilikku mändi, arukaske, hari...
KEILA KOOLI ÕHTU- JA KAUGÕPPE OSAKOND KLASS 12C Garmen Grünberg Raimond Valgre Referaat Juhendaja: Tiia Peenmaa Keila 2010 Keila kooli õhtu -ja kaugõppe osakond Garmen Grünberg 12c Sisukord Sisukord Elulugu.................................................................................................................................................3 Raimond Valgre looming.....................................................................................................................5 Loomingunimekiri......................
Viinamarjad Punased viinamarjad Punane Veinimaa Piirkond iseloomustus viinamari Cabernet Sauvignon Prantsusmaa; Languedoc Mustsõstar, mustpipar, Tsiili; Roussillonis vanill,rosmariin,piparmünt, Argentiina; tubakas, eukalüpt, roheline Austraalia pipar Merlot Prantsusmaa Bordeaux Marjane, mustpipar, sinine Pomerol ploom, must kirss, rabarber, põldmari, Syrah Prantsusmaa Rhône`i org Tuliselt vürtsikas, tummine, üleküpsetatud ...
Ruja: must ronk või valge vares Igor Garsenik Eesti rokk-ansambel Ruja tegutses 1970. Ja 1980. aastatel. Ansambel sai alguse noore Rein Rannapi eesvõtmisel. Ta tundis vajadust panna kokku päris oma bänd, mis esitaks tema enda loomingut. Uus ansambel tuli esmases koosseisus kokku 1971. aasta septembris. Ansambli nimi saadi kultuurilehes Sirp ja Vasar ilmunud keeleveerust, kus Andres Ehin soovitas võõrsõna ,,fantaasia" asemel kasutusele võtta uudissõna ,,ruja". Ruja keskendus proge-rockile. Inspiratsiooni said nad tuntud bändidelt nagu Led Zeppelin ja Yes. Paljud Ruja laulud olid ülesehitatud Juhan Viidingu ja Hando Runneli luuletuste sõnadele. Osa võeti Tartu Levimuusika Päevadest, esitati kontsert ka Estonia ooperisaalis, mille teine kontsert aga ära keelati. Tehti kontserttuure nii Eestis kui ka Venemaal. Venemaal esinemiseks tõlgiti isegi laulu sõnad ära. Publik võt...
Kas Elu valge rästana on õnnelik või õnnetu? Ma olen täiesti kindel, et sellele küsimusele ei ole ühte ja õiget vastust. Mitte miski päris maailmas ei ole nii must-valge. Ma usun, et selle küsimuse vastus sõltub täiesti inimese enda iseloomust. Need, kes soovivad olla igat pidi täiesti normaalsed ja halli massi sulanduvad, peaksid elu valge rästana väga õnnetuks. Samas need, kellele meeldib silma paista ja olla eriline ning elus palju erinevat kogeda, peaksid elu valge rästana kindlasti õnnelikuks. Kui toetuda ainult Alfred de Musset'i raamatule ,,Lugu valgest rästast", siis jääb mulje, et elu valge rästana ei saa mitte mingit pidi olla õnnelik. Lugu algab sellega, et juba lapsepõlves põlgavad teda vanemad ning jõuab välja selleni, et isegi kui valge rästas on kuulus ja tuntud ja soovitud, siis on see õnn vaid väline teesklus ning tegelikult oma südames sooviks ta siiski olla tavaline rästas. Lõpuks kui lugu pöörab hetkeks ...
Sissejuhatus Kassikakk : *Välimus *Toitumine *Pesitsemine *Arvukus ja kaitse Eestis *Rõngastamine ja eluiga Valge Toonekurg : *Välimus *Pesa ehitamine ja pesitsemine *Valge toonekurg on ränd lind *Toonekurg on ohustatud liik *Toitumine KASSIKAKK(Bubo bubo) Kassikakk on suur kehakas lind, meie suurim kakuline. Vanalinnu keha üldpikkus on alati tugevalt üle poole meetri ja see tundub rohmaka ning massiivsena. Kassikaku sulgedel vahelduvad pruunid, valged ja kollased vöödid, mistõttu tema keha üldvärvus on määrdunud kollakaspruun. Kuna kakulistel tänu nende püstisele kehahoiule praktiliselt puudub kõhualune, ei ole neil ka kasulik, et see pugupiirkond hele oleks, see teeks nad kergesti märgatavateks. Kassikakul on ainsaks heledamaks kehapiirkonnaks kurgualune. Pealagi ja selg on keha üldtoonist tumedamad, seal domineerib pruun. Kassikaku suured punased silmad on ümbritsetud hallikaspruuni sulestikuga ning nende vahelt paistab välja tuge...
Valge Maja- The White House Valge Maja- The White House Ehitati 1792-1800 Arhitekt on James Hoban, kelle valis paljude projekti konkurssil osalejate seast välja president George Washington Asub Washingtonis, aadressil 1600 Pennsylvania Avenue (avenue- puiestee) Valge Maja- The White House On läbi aegade olnud Ameerika Ühendriikide presidendi ametikorter Esimene president, kes seal tööle asus oli John Adams 1800. aastal 1812. aasta sõjas süütasid britid maja põlema, säilisid vaid välisseinad, pärast sõda maja taastati ja värviti valgeks Valge Maja- The White House Vanim tõend tema avaliku nimetamise kohta Valgeks Majaks pärineb aastast 1811 Maja ametlik nimi oli Täidesaatva võimu häärber (Executive Mansion), kuni 1901. aastani, kui president Theodore Roosevelt kehtestas ametlikuks nimeks Valge Maja Washington Valge Maja- The White House Praegune ametlik nimi Valge Maja (The White House) pärineb presidendi F...
Ökoniss · Võilille ökoniss Eluvorm mitmeaastane ühekojaline rohttaim. Kõrgus 5...70 cm. Taimedel on valge piimmahl.Süstemaatiline kuuluvus Kuulub sugukonda korvõielised, perekonda võilill. Harilik võilill on kollektiivliik, mille alla koondatakse Eestis kasvavad 165 võilille pisiliiki. Kasvab meil peamiselt rohke inimmõjuga kohtades: tee- ja põlluservades, aedades, haljasaladel, parkides, söötidel, karjamaadel, kuid ka prahipaikadel, looduslikel loo-, päris-, ranna-, soo-, lammi- ja puisniitudel, kraavikallastel, harvem salu- ja laanemetsades. Eelistab lämmastikurikast mulda. Paljuneb eelkõige seemnetega, kuid ka juurtel olevatest kasvupungadest. Ühel taimel võib valmida kuni 7000 seemet. Mullas säilib nende idanemisvõime 2¼3 a., kuivas ruumis kuni 12 a. · Siil- ökonissi ja elupaiga võrdlus Elupaik-leht- ja segametsad, metsaservad, puisniidud, pargid, aiad, kalmistud, väldib pak...
Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 1 KASTMED Valge põhikaste ( sauce bechamel) Koostisained: rasvaine, nisujahu, vedelik (piim, koor, piima ja koore segu), loorberileht, sibul, nelk, terapipar, muskaatõis. Valmistamine: Piim kuumutatakse loorberi, sibula ja muskaatõiega keemiseni ja jäetakse kaanega kaetult pooleks tunniks seisma. Piimast eemaldatakse vürtsid. Valmistatakse valge segu (blanc roux). Rasvaine sulatatakse, lisatakse jahu ja kuumutatakse (jahu värv ei tohi muutuda). Segu jahutatakse ning sellele lisatakse osade kaupa jahutatud piim. Saadud segu viiakse keemiseni seda vispliga hoolikalt segades. Maitsestatakse soola ja pipraga ning riivitud muskaatpähkliga. Keeta...
Ballaadid 1. ,,Koterman" Marie Under on valinud oma esimese ballaadi tegelaseks Kotermani laevahaldja, kes kehastab ühiskonnas õiglust/õiglast inimest ning kelle ülesandeks on karistada ja kutsuda korrale õigluse ja eetilise käitumise vastu eksinuid. Ballaad ,,Koterman" kehastab ühiskonnas ahnuse, saamahimu ja liigse riskimise probleemi, kus peamiseks eesmärgiks on saada endale raha ja rikkust. Sageli lähevad inimesed vara omamiseks nii kaugele, et hukutavad ennast. 2. ,,Tuudaimimarjad" Lea - õnnetu, et Jakob ja Rahel (armukade Lea õde) temasse ükskõikselt ning külmalt suhtusid, ootas et keegi tooks ravimit (ballaadis tuudaimimarjade näol) tema hingevalule ja leevendaks armuvajadust. Autor tahab just selle ballaadiga juhtida tähelepanu inimese hingeelu ja vajaduste tähtsuele. 3. ,,Naissaare sünd" Naine võtab ette oma armastatu päästmiseks retke kirikusse, et toime panna suur kuritegu ja ...
Täiskasvanute Gümnaasium e klass Haapsalu vaatamisväärsused Ettekanne Juhendaja: Haapsalu 2013 Sisukord Haapsalu Piiskoplinnus........................................................................................... 4 Kuursaal.................................................................................................................. 7 Raudteejaam.......................................................................................................... 8 Valge Daam............................................................................................................ 9 Sissejuhatus Haapsalu on väikelinn oma 10 000 -lise elanikkonna ja 10.59 km2 pindalaga, kuid tema seest võib leida palju huviväärset, põnevat, mis teevad ta suuremaks nii mõnestki suuremast linnast. Siinsetel tänavatel on astunud taanlaste,...
Mai 2006 Eksamijuhendi lisa nr 4 TOIDU NIMETUS Pariisi kartul, sealiha-juustušnitsel koos valge kastmega portsjoni kaal 0.300 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind 20% ta Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto x bruto x neto Ühiku hind 5 sea fälisfilee kg 0.063 0.060 0.126 0.120 5.46 € 11 muna kg 0.028 0.025 0.056 0.050 1.02 € 12 juust kg 0.040 0.035 0.080 0.070 4.41 € sool kg 0.000 0.000 0 riivsai ...
Olen indiaanlane. Minu esimene kohtumine valge mehega valge mehega Stella Leego 7b klass 21.03.12 Minu nimi on Kato ja olen 14 aastane poiss. Meie hõimu nimi on Yana. Me, hõimuga elame Põhja-Ameerika ida osas. Meie hõim koosneb 6 perekonnast ehk 24 indiaanlasest. Majad on meil kaetud nahaga, sest see ei lase kuumust ja vihma läbi. Riideid on meil ise tehtud ja väga looduspärased. Päiksetõusul olid kõik üleval ja tegelesid millegagi. Minu töö oli isaga metsas jahil ja merel kalu püüdmas käia. Jahil on meie relvaks vibu, sellega laskma õppisin juba 3 aastaselt. Püüame tavaliselt kalu võrguga, mille tegid naised oma kätega. Meil on ka juurvilju söömiseks, näiteks kasvatame me tomateid, kartuleid, maisi. Õhtul kui kõik on koos räägime lõkke ääres legendidest ja tihti ka tantsime trummi saatel. Oli keskpäev ja i...
21. sajandi probleemid must ja valge stsenaarium Võrreldes eelmiste sajanditega on üleüldine elatustase tipus ja areng pidev. Sellest hoolimata leidub ka tänapäeval laialdaselt globaalseid probleeme, millele lahendusi leida on keeruline. Terrorism, mis ei ole mitte uus nähtus, on aga sel sajandil kasvuteel. Peale otseste kaotuste kaasnevad terrorismiga muud suured kulutused: ressursid, mis kuluvad sellega võitlemiseks ja selle ennetamiseks, kui ka sellest tingitud kahjude korvamiseks. Relvavõitlus häirib kohalike elu või muudab elu piirkonnas võimatuks: tekib rändekriis, millega tekivad omakorda probleemid nii finants- kui muudes eluvaldkondades. Tehnoloogia arenguga kaasnevad ka võimsamad relvad maailmas on suur tuumasõjaoht. Kuigi Ida-Lääne vastasseis on lõppenud, ei ole tuumarelvavarud kuhugi kadunud. Samuti kasvab lõhkepeade levik maailmas ning need on uutele riikidele kättesaadavad. Omakorda ohu tekitab võ...
REBANE KRISTJAN JA PATRICK VÄLIMUS. • REBANE ON KOERLASTE SUGUKONDA REBASE PEREKONDA KUULUV KISKJA. • REBANE ON VÄIKESE KOERA SUURUNE JA PIKA KOHEVA SABAGA. TÄISKASVANUD REBASE MASS ON 6–10 KG. ISASED KAALUVAD KESKMISELT 10–15% ROHKEM KUI EMASED. ET ISENDITE SUURUS VARIEERUB TUGEVALT, EI SAA SELLE ALUSEL SUGU MÄÄRATA. • TÄISKASVANUD ISASLOOMA TÜVEPIKKUS ON 60–90 CM, SEALHULGAS SABA 40–60 CM (UMBES POOL TÜVEPIKKUSEST). KEHAPIKKUS ON ISASTEL KESKMISELT 65–75 (80) CM, EMASTEL 62–67 CM. • KARVASTIKU SELJAPOOL ON TAVALISELT ROOSTEPUNANE KUNI PUNAKASKOLLANE TUMEDAMATE KARVADEGA JA VAHEL EBAMÄÄRASE TUMEDA MUSTRIGA SELJA KESKOSAS. KÕHUPOOL ON TUHKHALL VÕI VALGE, AGA VAHEL KA MUST. ELUPAIK. • REBANE ON PLASTILINE LIIK. ÕIGUPOOLEST SOBIVAD REBASELE KÕIK ELUPAIGAD ALATES SOOLAPADURATEST JA LIIVALUIDETEST NING LÕPETADES MÄETIPPUDEGA. • EUROOPAS JA USA-S ON REBANE JÕUDNUD EESLINNADESSE. LINNAS SÜNNIVAD REBASEKUTSIKA...
TOIDU NIMETUS Sealiha-juustušnitsel pariisi kartuli ja valge kastmega portsjoni kaal 0.300 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Hind 20% Retsepti kaal Valmistamise kaal ta Ühiku Kao % Toiduained Ühik 1 bruto 1 neto 2 bruto 2 neto hind Retsepti h 5 sea välisfilee kg 0.063 0.060 ...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Liis Pibre T11ME TEE Referaat Juhendaja: Aive Antson Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS .................................................................................................................. 3 1. TEE AJALUGU ............................................................................................................ 3 1.1 HIINA MÕJU .................................................................................................................. 3 1.2 JAAPANI MÕJU....
Must- toonekurg Valgest-toonekurest pisut väiksem. Tiiva pikkus keskmiselt 54 cm. Hea kontrasti loovad tema metalse läikega must sulestik, valge kõhupool ja erkpunased nokk ning jalad. Vanalind on rinnast sabaaluseni valge, kogu muu sulestik must tugeva purpurrohelise metalliläikega, nokk ja jalad on punased. Noorlinnul asendab sulestiku musta värvust tumepruun, jalad ja nokk on oliivrohelised kuni hallikasroosad. Miks on looduskaitse all? Toitumiskohtades ja pesitsusajal häirimist peetakse must-toonekure eduka pesitsemise põhiliseks ohuks. Metsade järjest intensiivsem kasutus sunnib paljusid linde oma pesa maha jätma. Laialdaste metsatööde tõttu on must-toonekurgedel väga raske leida sobiva vanuse ja suurusega puid, mis nende pesa raskusele vastu peaksid. Pesa võib kaaluda üle tonni ja sellist raskust suudavad kanda vaid väga tugevate okstega puud nagu tamm ja vanad männid. Eestis on must-toonekure pesa ümber ...
Jõhvi Gümnaasium Kullilised Referaat Kain-Theodor Merilai 7.a klass Õpetaja Tiina Gaskov Jõhvi 2012 2 Sissejuhatus Minu poolt koostatud referaadi sisuks on bioloogias õpitavad röövlinnud. Maailma 8600-st linnuliigist on kullilisi ja kakulisi kokku vaid 405 liiki. Ka Eesti enam kui 300-liigilises linnuriigis pole 28 kulliseliigil (koos alamliikidega) ja 13 kakulise liigil arvuliselt väga suurt kaalu. Ometi on kullid ja kakud elusas looduses tähtsad, sest loomtoidulistena murravad nad teisi liike. Eriti silmatorkavaks muudab selle asjaolu, et nende saakobjektid on enamasti suured loomad." 3 Toonekured Valge-toonekurg Valge-toonekurg on toonekurglaste sugukonda kuuluv lind. Lindu nimetatakse rahvapäraselt ka toonekureks. Tal on pikad punased jalad ja nokk ning valge sulestik mustade tiivaotstega. Toonekurg on mandunud häälepaelte tõttu t...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Karin Sarapuu MK13-TE1 TEE Referaat Juhendaja:Aive Antson Tallinn 2013 Karin Sarapuu Tee SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 TEE VALMISTAMINE.........................................................................................................4 MUST TEE..........
Jääkaru Põhiandmed · Kõrgus püstiasendis: 2,4 3,3 m. · Jalatalla suurus: 30 cm pikk ja 25 cm lai. · Kaal: Isastel 350650 kg, emastel 175300 kg · Harjumuspärane eluviis: Elavad eraldi. · Poegade arv: Tavaliselt 2 · Toitumine: Hülged, loomakorjused, taimestik. · Eluea pikkus: 2530 aastat Jääkaru suurus · Kuna jääkaru on maailma suurim kiskja, looduslikke vaenlasi tal rohkem ei olegi. · Teda pole peaaegu üldse valges lumes märgata, sest ta sulab hästi ümbritsevaga kokku. Tema karvakate võib olla valgest kollaseni. · Jääkarude jalatallad on kaetud karvaga, see annab talle stabiilsuse jääl liikumiseks. Eluviis Jääkarud kogunevad kokku enne jääle minemist. Üheskoos oodatakse kuni jää on piisavalt paks, et suudaks kanda kuni 650 kg kaaluvat suurt kiskjat. Ootamise ajal naudivad jääkarud üksteise seltskonda ja mängivad palju. Suurema osa oma e...
Ma vaatasin filmi ''Pi'', mis valmis aastal 1998. Selle rezissööriks on Darren Aronofsky. Seda teost vaadates jääb esimese asjana kindlasti silma see, et seda on filmitud must-valge kaameraga, mis teeb selle veelgi salapärasemaks ja huvitavamaks. Ka muusika roll on antud filmis oluline ja lõi tihtipeale just sellele meeleolu. ''Pi'' on väga sügavamõtteline ning väga erineva arusaamaga olenevalt inimesest. Filmi peategelane Max oli matemaatik ja ta suutis väga suurte arvudega peas kalkulatsioone teha. Ta oli väga enesekindel ning uskus tugevalt endasse, kuigi oli tihti segaduses. Maxil olid tihti tugevad peavalud ja ka vaimsed haigused, mis tekitasid talle hallutsinatsioone. Enesekindel oli ta minu arust, sellepärast et ta ei lõpetanud selle 216- kohalise numbri otsingut enne, kui ta leidis selle. Selle linateose juures jäi tihti segaseks, mis on reaalsus ja mis on Maxi viirastus, sest filmis olid kajastatud kõik tema mõtt...
,,Kuus mõttemütsi" VALGE MÕTTEMÜTS-tähendab informatsiooni. Kui kasutusele võetakse valge mõttemüts, keskendutakse vahetult üksnes informatsioonile. Informatsioon võib hõlmata kindlaid fakte, mille õigsust on võimalik kontrollida, ja kergemat infot, nagu valikuvõimalusi ja arvamusi. Enda arvamuse puhul on muidugi tegu punase mõttemütsiga, aga kui kellegi teise oma, on tegu valge mõttemütsiga. Valget mõttemütsi kasutatakse üsana istungi alguses, see on just kui asetleidev mõtlemise taust. Saab kasutada ka üsna koosviibimise lõpus nii-õelda hinnangu andjana. Väga tähtis on valge mõttemütsi juures leida üles vajaminev ja puuduv informatsioon. Valge mõttemütsi puhul on tähtsad faktid mitte vaidlused, kuna vaidluse osana ei saa fakte võtta kunagi erapooletuna. Niisiis tagab valge mõttemüts käepärse viisi neutraalsete ja objektiivsete faktide väljatoomiseks. Valge mõttemütsi Jaapanipärasus seisneb selles, et ja...
Tartu Kutsehariduskeskus Laura Kuus 3-KÄIGULINE LÕUNASÖÖK Iseseisevtöö Juhendaja: Ülle Kruuda Tartu 2013 Eelroog Klassikaline Caesari salat vutimunaga Pearoog Sous-vide (50ºC) valmistatud lõhefilee, selleri ja rohelise herne kreem, võiga praetud miniköögiviljad, valge veini- sidruni kaste Järelroog Brüleekreem Mineraalvesi, must leib / kõrvitsaseemne kukkel / tomati-basiilikukukkel Serveerimis- ja töövahendid Serveerimisvahendid Arv Taldrikud: Eelroataldrikud 2 Järelroataldrikud - Pearoataldrikud 2 Pul...
KONTROLLTÖÖ VALGUSE DISPERSIOON 1. Mis on dispersioon? Dispersiooniks nimetatakse valguse lahutumist spektriks 2. Milliseid uurimisi saab läbi viia tänu dispersioonile? Tänu dispersioonile saab uurida aine muutumisnäitajat ja valguse lainepikkust. 3. Kas dispersioon on füüs. suurus/nähtus/ühik? Dispersioon on füüsikaline nähtus. 4. Mis on spekter? Spekteriks nim. valge valguse lahutamisel saadud spektrivärvuseid. vikerkaarevärviline riba, mis tekib valge valguse lagunemisel 5. Kes uuris esimesena spektrit? Esimesena uuris spektrit Newton. 6. Nimeta spektraalaparaadi põhiosad. Spektraalaparaadi põhiosa on prisma või difraktsioonivõre 7. Milleks kas. spektraalaparaate? spektraalaparaate kasutatakse spektrite saamiseks ja uurimiseks. 8. Mis on kollimaator? Kuidas see töötab? Kollimaator on aparaadi osa, kuhu suunatakse uuritav ...
Valgekihv sündis ühel väga külmal talvel, kaugetel põhjaaladel. Ta oli pooleldi hunt ja pooleldi koer. Kuid ta oli teistest hundikutsikatest tugevam ja arukam. Kasvades hakkas ta teiste hundikutsikatega koos maailma avastama. Ühel päeval võeti tema ema Kiche indiaanlaste poolt vangi. Valgekihv armastas oma ema väga ja ei tahtnud tema juurest lahkuda. Nii jõlkuski ta pikka aega indiaanlaste laagri ümber. Kuid Hall Kobras, indiaanlane, kellele kuulus Kiche, pidi võla tasumiseks oma hundi maha müüma. Valgekihv jäi väga nukraks, kuna tema ema viidi minema. Ta läks tagasi metsa ja veetis talve üksinda. Kuid indiaanlane Hall Kobras oli talle armsaks saanud ja ta pöördus tema juurde tagasi. Kuid Hallil Kopral oli üks kurjade kavatsustega tuttav, kes tahtis Valgekihva omakasupüüdlikel eesmärkidel endale. Ta tõi Valgele Koprale nii kaua viina, kuni viimane viimsegi penni hinge tagant ära müüs. Kaasa arvatud Valgekihva. Nüüd läks meie kangelase e...
FOSFOR Marek Paas Vastsellina Gümnaasium ÜLDINE Fosforit looduses puhtal kujul ei esine Fosfor on väga levinud erinevates ühendites Tänapäeval tuntakse enam kui 200 fosforit sisaldavat mineraali Ligikaudu pool Maal olevast fosforist on Aafrikas Eestis fosforivarud jäävad 350 miljoni tonnini Vanemast kirjandusest võib leida elementide sisalduse kohta sellise võrdluse: inimkehas sisalduvast rauast võiks teha paraja raudnaela, fosforist piisaks kolmele tuhandele tikutoosile. FOSFORI ALLOTROOPID Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Allotroobid on erinevad struktuuri ja seetõttu ka omaduste poolest. Teada on enam kui 10 fosfori allotroopi, kuid levinumad ja tuntumad on vaid 3. Fosfori tuntuimad allotroobid on valge, punane ja must fosfor. Kõige levinuim on va...
PRANTSUSMAA LIPP Lipp on vaheaegadega kasutusel alates 14. juulist 1790 See koosneb kuninga värvist (valge) ja Pariisi värvidest (sinine ja punane) Selle lipu arhitektiks oli markii de Lafayette, kes oli kogunud populaarsust USA iseseisvussõjas ja oli populaarsemaid liidreid revolutsioonilisel Prantsusmaal, kui 1789. aastal nende värvide all Bastille'i kindlusele tormi joosti. Restauratsiooniaastail Bourbonid naasid oma valge liilialipu juurde, aga 1830. aastal suutis Lafayette tuua lipu lõplikult Prantsusmaa riigilipuks. Ajalugu 1.Prantsusmaa kuningriigi lipp 2.Prantsusmaa lipp 1790–1794 3.Prantsusmaa lipp 1794–1815 4.Bourbonide restauratsiooni aegne lipp 1815–1830 5.1830-1848, Louis-Philippe I Pärast kokkuvarisemist Prantsuse impeeriumi riigi tagasi ikka, sinine lipp .Kaheteistkümnendal sajandil, kuningas Ludwig kuuendas lisas sellele kulla liilia.Nad sümboliseerisid neitsi.Charles V kasutatas kujuti...
Marit Jukk, 10a (4. rühm) p-metallide ühendid a) Al2O3 - alumiiniumoksiid Al2O3 on valge, kristalne aine. Äärmiselt inertne, vastupidav vee toimele ja praktiliselt ei reageeri ka hapete ning leeliste lahjendatud lahustega. Tähtsaim mineraal on boksiit - settekivim, mis koosnebki alumiiniumoksiidist. Enamtuntud aine looduses on korund, peeneteraline korund e smirgel on kasutusel lihvimispulbrite ja puhastuspastade koostises. Suured korundikristallid on hinnalised vääriskivid. Punaseid korunde nimetatakse rubiinideks, siniseid ja kollaseid safiirideks (kasutatakse laserites). b) Al(OH)3 alumiiniumhüdroksiid Samuti valge ja tahke aine, mis vees ei lahustu. Polümeerne, keeruka struktuuri ning muutuva koostisega aine, mille koostist väljendab tinglik valem Al2O3 x nH2O. Väga nõrk alus, amfoteerne hüdroksiid. Reageerib kergesti hapete ja leelistega. Lisaks on tän...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
