REFERAAT GEOGRAAFIA TÕUS JA MÕÕN Juhendaja : Hele Pomerants Koostaja : Tõusud ja mõõnad ehk looded Tõus ja mõõn on maailmamere kuju moodustised. 17. Sajandil avastati, et nähtused tekivad teise taevakeha gravitatsiooni külgetõmbe tõttu. Peamiselt on nendeks teisteks taevakehadeks kuu ja päike , kusjuures kuu osalus sellest on 2,17 korda suurem kui päiksel. Kuu ja päikse põhjustatud tõusu ja mõõna nähtused on perioodsed ja kõikjal pole need sugugi samasugused. Olenevalt komponentide suhtest võivad looded olla pooleööpäevased, ööpäevased ja korrapäratud. Korraga on maal tõus nii sellel poolel, mis asub kuu suunas, kui ka vastasküljel. Eriti tugevad...
Referaat TÕUS JA MÕÕN Tallinn 2014 Sisukord Table of Contents Sisukord_______________________________________________________________2 Sissejuhatus____________________________________________________________3 Sisu___________________________________________________________________4 Kokkuvõte_____________________________________________________________8 Kasutatud kirjandus______________________________________________________9 2 Sissejuhatus Aeg ajalt mere ääres käies märkame, kuidas mõni päev on vesi kõrgemal, teine päev on jälle vesi madalamal ja vaid niiske liiva lapp näitab seda, kus vesi eelnevalt oli olnud. Tõus ja mõõn on küll igapäevased asjad meie elus, kuid paljud inimesed ei oskagi arvata, mis neid põhjustab. Kuna tõus ja mõõn on mulle kaua juba huvi pakkunud, otsustasingi selle endale selgeks teha. Selles ref...
Jäämäed Kuidas tekivad jäämäed Merevee temperatuur sõltub saadavast päikesekiirguse hulgast. Merevesi võib olla vedel ka alla miinuskraadide juures. Miks? Lainete mõjul võivad jää servast lahti suured jääpangad ehk jäämäed, mis hakkavad tuulte ja hoovuste mõjul triivima. Miks jäämägi ei upu? Jäämäed ohustavad laevu. Hoovused Püsivalt samas suunas puhuvate tuulte mõjul kujunevad ookeani pindmises kihis mõnesaja km laiused maailmamere hoovused. Kui kogu maakera oleks kaetud veega siis liiguksid hoovused vabalt ümber maakera vastavalt püsivatele tuulte suunale. Mandrid muudavad oluliselt hoovuse teekonda. Hoovused ja kliima maismaalt Ekvaatori poole suunduv hoovus viib endaga kaasa jahedamat vett ja seda nimetatakse külmaks hoovuseks. Ekvaatorilt polaarpiirkondade poole suunduv hoovus on soojem, kui teda übritsev ookeanivesi-see on soe hoovus. Soe hoovus tõstab enda kohal oleva õhu temperatuuri ja muudab lähedal asuva maismaa ...
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Kogu Tõde Kuust Referaat Tallinn 2013 1 Sisukord Sissejuhatus..............................................................................................3 1. Kuu lähim naaber.....................................................................4 2. Reljeef...........................................................................................4 3. Kuu Pinnas...................................................................................5 4. Kuu tagakülg................................................................................5 5. Kuu looded(tõus ja mõõn)...........................................................5 6. Esimene inimene Kuul.................................................................6 7. Tähtsamaid uurimusi........................................
Hoovused,merelooded,liustikud 1. Hoovused - Hoovus on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. Hoovustega liigub soe vesi ekvaatorist suuremate laiuskraaide poole ja külm vesi polaaraladelt ekvaatori poole. Hoovuste tõttu ei lähe meri ekvaatori lähedal liiga kuumaks ja polaarmered ei jahtu üleliia maha. Hoovused jagatakse soojadeks ja külmadeks vastavalt sellele, kas need kannavad ümbritsevast veest soojemat või külmemat vett. Soojad hoovused kannavad soojemat vett polaarmeredesse ja külmad hoovused jahutavad omakorda soojade merede vett. Nii avalduvad ka hoovuste kliimat kujundavad mõjud. Troopikast pooluste poole liikuv suhteliselt soe veemass annab oma teekonnal suurematel laiuskraadidel pidevalt atmosfäärile soojust ära ning pehmend...
Kuu 1.Kuu üldandmed Kuu läbimõõt on 3476 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km 2.Välisilme Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Kraatrid ei paikne Kuul ühtlase tihedusega. Meredes on neid hõredamalt, mandritel aga tihedalt. Kraatrite kuju ja ehitus sõltub nende läbimõõdust, seega siis ka neid tekitanud meteoriidi või asteroidi suurusest. Kui aga läbimõõt ületab juba 300 km, siis ei nimetata sellist ringstruktuuri enam mitte kraatriks, vaid hoopis (löögi)basseiniks. 3.Atmosfäär Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida. Sõna märkimisväärne on siin oluline, sest mingi atmosfääri moodustab Kuu ümbe...
Ankrupaik- anchorage/berth Ankrupaik- anchorage/berth Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrupaik- anchorage/berth Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrus olema- to ride/stand at anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Ankrut ära andma- to drop anchor Andma laevale tagasikäik masinaga- Andma laevale tagasikäik masinaga- Andma laevale tagasikäik masinaga- to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine to give a ship the sternway with the engine ...
Konspekt: Hoovused ja looded Martin Velbri 137B 1) Koosta hoovuste liigitus tekkepõhjuste alusel. Püüa tuua iga liigi kohta paar näidet. Hoovuse Triivhoovus tihedushoovused loodetehoovused äravooluhoovused liiginimi Hoovuse Kujunevad ühes ja Vee tiheduse Korrapärased Veepinna kallakus, mis tekkepõhjus samas suunas erinevus ookeani tõusud ja mõõnad on tingitud kas suurest puhuvate tuulte mõjul; eri osades tekitab kutsuvad esile vee juurdevoolust passaathoovused tihedushoovused loodetehoovused; jõesuudme lähedal või Eriti lahtedes ja tuule tekitatud aju- või väinades ...
KORDAMISKÜSIMUSED HÜDROSFÄÄR 1. Osata täita maailma vee jaotuse skeemi a) vee jaotus - soolane ja mage vesi b) mageda vee jaotus - pinnavesi, põhjavesi, mullaga seotud c) pinnavee jaotus - jää ja liustikud, järved, atmosfääris, jõed ja allikad 2. Tuua välja veeringete etapid a) väikese veeringe etapid: Auramine-sademed-Maailmameri b) suure veeringe etapid: Auramine-sademed-Pinnavesi-põhjavesi-maailmameri c) liustikuvee etapid: Auramine-pilved-sademed-kuhjumine-äravool 3. Mis on veebilanss? 1p. Millal ja kus maakeral on veebilanss a) positiivne: Veekogusse tuleb rohkem vett kui ära voolab - ekvatoriaalne b) negatiivne: Veekogust voolab ära rohkem kui ära läheb - troopilised kõrbed 4. Millest sõltub maailmamere vee temperatuur? 1. Päikesekiirguse hulgast. 2. Sademete auramise suhtest 3. Hoovustest (soojad, külmad) 5. Millises maailmamere piirkonnas on a) merevee temperatuur madalam: Lõuna ja Põhja poolustel, sest...
Hüdrosfääri kordamine Mõisted Maailmameri katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmamere hulka ei kuulu järved Tõus ja mõõn maailmamere looded, mille tõttu on meretase keskmisest kõrgem või madalam. Loodeid tekitavad kuu ja päikese gravitatsioonid. Kõige tugevamad looded esinevad ookeanide rannikutel. Self ehk mandrilava on mandrilise maakoore osa, mis on maailmamere poolt üleujutatud. Rannik randlat ja sellega piirnevat mere või suurjärve põhja ja maismaad hõlmav vöönd. Rannik koosneb luidetest, ajurannast, rannavallidest, pagurannast ja leetseljakutest. Lainete kulutav ja kuhjav tegevus See, kas lained kulutavad või kuhjavad rannikut sõltub sellest, millise rannikuga on tegemist. Lained kulutavad järske rannikuid ja kuhjuvad sinna, kus rannik on laugem ja väiksema kallakuga. Rannavall Tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne pinnavorm. Maasä...
ELULUGU: Hendrik Adamson sündis Metsakuru külas Patsi talus. Tema isa oli rätsep. 19011907 õppis ta Kärstna valla- ja ministeeriumikoolis ning 19071911 Tartu Õpetajate Seminaris. Aastal 1911 töötas ta õpetajana Tormas Võtikvere ministeeriumikoolis, 19121918 õpetajana ja juhatajana Kasepää vallas Raja küla ministeeriumikoolis ning 19191927 Kärstna algkooli juhatajana. Seejärel sai temast kutseline kirjanik Kärstnas Kodu pisitalus. Ta oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. Hiljem oli ta lühikest aega õpetaja Valgamaal Lõvel (1940) ja Kärstnas (1944). Teosed 1913. aastast avaldas ta ajakirjanduses miniatuure, dialooge, vesteid, hiljem arvukalt värsse, jutustusi ja novelle. Ta äratas tähelepanu mulgi murdes luulega. Ta avaldas luulekogud "Mulgimaa" (Tartu, 1919), "Inimen" (Tartu, 1925), "Tõus ja mõõn" (Tartu, 1931), "Kolletuspäev" (Tartu, 1934), "Mälestuste maja" (Tartu, 1936) ja "Linnulaul" (Tartu, 1937), novellikogud "Kuldblond neitsi...
Kuu 1. Üldandmed Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem ehk siis 7,36 × 1022 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. 2. Välisilme Kuu pinnavorme näeme me palja silmaga, teleskoop toob neid nähtavale veelgi rohkem. Kuud iseloomustab rõngasmägede meteoriidikraatrite rohkus. Läbi t...
Maailmameri · Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. 1) Vaike ookean 2) Atlandi ookean 3) India ookean 4) Põhja jäämeri · Soolsus sõltub 1) Aurumisest 2) Sademete Hulgast 3) Magevee sissevoolust 4) Ühendusest maailmamerega · Soolane vesi on raskem kui magevesi. Jää on kergem kui vesi. · Riimvesi - Mage ja soolane vesi kihiti, läänemeri on kihiline. · Tsunami - Tekib maaaluste võngete tulemusena. · Tuul - Paneb vee liikuma kuni...
1. Millistest taevakehadest koosneb Päikesesüsteem? Päike, kaheksa suurt planeeti ja hulgaliselt väikekehi. 2. Loetlege kaheksa suurt planeeti. Murkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. 3. Millised planeedid kuuluvad Maa rühma? Merkuur, Veenus, Maa ja Marss, neil on väikesed mõõtmed, suur tihedus ja vähe kaaslasi. 4. Millised planeedid kuuluvad hiidplaneetide rühma? Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. Tunduvalt suuremad, väikese tihedusega ja koosnevad gaasidest. 5. Mille poolest erineb Pluuto teistest planeetidest? Ta ei liigu ringilähedasel orbiidil, ei ole samal tasapinnal ja tema orbiit on piklikum. 6. Millised on planeetide orbiidid? On peaegu ringikujulised ja paiknevad ligikaudu samas tasapinnas. 7. Kirjelda Veenuse välisilmet ja atmosfääri. Mõõtmetelt umbes Maa suurune, tiheda atmosfääriga, üleni pilvedega kaetud, koostises domineerib süsihappegaas (96,5) ja ülejäänud on lämmast...
ENERGEETIKA(energiamajandus) 2 suurt haru: Kütusetööstus - nafta, maagaas, põlevkivi, pruunsüsi, kivisüsi Elektroenergeetika hüdroelektrijaam, soojuselektrijaamad(kasutavad maavarasid), tuuleelektrijaam, tuumaelektrijaam, loodeteelektrijaamad(rannikul tõus ja mõõn), päikeseelektrijaam, geotermaalelektrijaamad(maa soojus) Energiavarade liigitus: Taastuvad tuul, vesi, päike Taastumatud kõik maavarad Teine liigitus: Alternatiivsed kõik taastuvad Traditsioonilised kõik taastumatud Alternatiivsed erinevad traditsioonilisest ühed on taastuvad, teised taastumatud. Alternatiivsed on kallimad ja toodavad korraga vähem energiat. Õpik lk 59 ! Kütusetööstus Kivisüsi Eeliseks kõrge kütteväärtus, kohaliku kütusena odav, leidub paljudes riikides, saab kasutada mitmel otstarbel(ahju panna, elektriks, tehakse koksi, keemiatööstus, metallurgia) ...
William Golding "Kärbeste Jumal" Kirjeldage paradiisisaart kuhu poisid sattusid. · Saare keskel asus mägi · Saarel leidus palju puuvilju ja sigu keda küttida · Saar asus ookeanis kuna seal oli tõus ja mõõn · Saarel asuv dzungel oli väga tihe, sest poistel oli raske sellest läbi liikuda. Kirjeldage teose tegelasi. Keda tutvustatkse kõigepealt? Mille poolest poisid üksteisest erinesid? Miks tekib tegelaste vahel konflikt? Kes on peategelased? Kuidas nad eristuvad kambast? · Kõigepealt tutvustatakse Ralphi ja Põssat · Ralph on aus, lõbus ja osav kõnepidaja · Põssa on tark, kuid oskab kehvasti teisi ennast kuulama panna · Jack on vaenulik, vägivaldne ja hea küttija. Juba alguses ilmneb asju, mis põhjustavad hiljem poiste seas tüli. Mis need on? · Ralph ja Põssa tahtsid kõikide päästmisele kaasa aidata mäe otsa tuld tehes. Jack aga tahtis ainult küttida ja mängita, pannes kogu lootuse suurtele, ...
HÜDROSFÄÄR Kordamine kontrolltööks, TV lk 52-67, Õ lk 53-70, 83-88 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. (maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood)) Hüdrosfäär hõlmab ookeane ja meresid, jõgesid, järvi ja muud pinnavett, põhjavett ning selle kohal olevas veest küllastumata vööndis olevat vett, liustikke, lund, jääd jne. Mõned autorid haaravad hüdrosfääri hulka ka atmosfääris oleva vee. Hüdrosfääri saab jagada kaheks: magedad veed (jõed, järved, põhjavesi, ojad, sood, liustikud jne) soolased veed (maailmameri). 2. Iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades. SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE TAIMKATE ...
MAA KUI SÜSTEEM Süsteem- omavahel seotud objektide terviklik kogum. Erinevad süsteemid: mets, põld, meri, ookean jne. Avatud süsteem- aine ja energia vahetus süsteemi ja ümbritseva keskkonna vahel. Dünaamiline süsteem- ajas muutuv. Staatiline süsteem - ajas muutumatu. Maakera on süsteem, mis on päikesesüsteemi alamsüsteem. Maa kui süsteemi elemendid on kihid e sfäärid: litosfäär: koosneb kivimitest, maakoorest ja on astenosfääri vahevöö. 50- 200 km kõige tihedam. Pedosfäär: muld, orgaaniline aine. Mõni cm kuni 10m. keskmise tihedusega. Hüdrosfäär: vesi Maal. 11km. Litosfäärist hõredam. Atmosfäär: õhk 1000- 1200 km. kõige väiksema tihedusega. Biosfäär: elusorganismid, puud,... 105-106km3 . tihedus määramata. Potentsiaalne energia- energia, mida keha omab oma asendi tõttu jõuväljas n: gravitatsiooni jõud, tõus ja mõõn, elastsusenergia. Kineetiline energia- liikumisenergia, omavad kõik liikuvad kehad: tuul, merelained. Keemiline energia-...
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1.Mõisted: hüdrosfäär, rand, rannik, rannajoon, rannanõlv, rannavall, fjordrannik, skäärrannik, järskrannik, laugrannik, maasäär, tõus ja mõõn, hoovus, liustik, mandriliustik, mägiliustik. 2.Nimeta veeringe osad ja liigid. 3.Milliste näitajate kaudu iseloomustatakse maailmamere vett? 4.Milline on maailmamere keskmine vee temperatuur, pindmise veekihi temperatuur ja temperatuur suurtes sügavustes? 5.Miks põhjapoolkeral on maailmamere vee temperatuur kõrgem kui lõunapoolkeral? 6.Milline on maailmamere vee keskmine soolsus ja millest see on tingitud ning kuidas see mõjutab elustikku? 7.Kuidas ja miks muutub merevee soolsus erinevates kliimavöötmetes? 8.Maailmamere tähtsus. 9.Mida kujutavad endast hoovused ja mis paneb neid liikuma? 10.Mis suunas liiguvad külmad, soojad, passaat-, läänetuulte hoovused? 11.Hoovuste tähtsus. 12.Millest tekivad lained? 13.Selgita lainete kulutavat toimet järskr...
Tõus ja mõõn viib kaasa Hercule Poirot' inimlik lahendus Autor: Agatha Christie Tõus ja mõõn viib kaasa räägib perekond Cloadidest, kellele oli lubatud suur varandus peale Gordon Cloade'i, perekonna juhi, surma. Gordon Cloade oli miljonär kes õpetas oma perekonda mitte kunagi kokku hoidma, sest ta rahastas vajadusel oma perekonnas kõiki liikmeid. Ühel päeval tuli Warmsley Vale'i, Cloadidele kiri, et Gordon oli äsja abiellunud Rosaleen Underhay'ga. See tähendas Cloadidele, et Gordoni testament, mis pidi andma peale Gordoni surma Cloadidele kõik Gordoni vara, kaotas kehtivuse ja nüüd, peale Gordoni surma on varale ligipääs ainult Rosaleenil. Gordon kavatses teha uue testamendi kohe peale Inglismaale tulekut, kuid peaaegu üks päev peale tagasi tulekut lõhkes Gordoni majas pomm. Majas oli kuus inimest. Kolm teenijat, Gordon Cloade, Rosaleen Cloade ja Rosaleeni vend David Hunter. Kõik viibisid keldri...
Maa pinnamood muutub?? Sisejõud Laamade liikumine Vulkanism maavärinad Välisjõud Temperatuur Tuul Sademed Voolav vesi Jää Lainetus organismid Murenemine-... ...kivimite purunemine, mille käigus VÕIB muutuda kivimite keemiline koostis. 1)Porsumine e keemiline murenemine 2) Murenemine e füüsikaline rebenemine Porsumine Põhjuseks vesi,mis lahustab kivimeid, tulemuseks kivimi murenemine ja keemilise koostise muutumine. Ülekaalus niiske ja sooja kliimaga aladel Nt: ekvatoraalne vihmamets Happevihmadest põhjustatud pursumine hävitab linnades kivihooneid ja monumente Rebenemine Põhjuseks temperatuuri kõikumine, tulemuseks kivimi purunemine. Ülekaalus kuiva liimaga aladel, kus suured temperatuuri kõikumised Nt: kõrb;mäed Voolav vesi Voolav vesi vihma-ja lumesulamisvesi haarav...
Kuu üldandmed. · Suurus: Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt · Kaugus Maast: Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim kaugus 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km · Mass: Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem, olles 7,36 × 1022 kg · Pöörlemis- ja tiirlemisperiood: Kuu teeb täispöörde ümber oma telje sama ajaga, mis kulub tal ühe tiiru tegemiseks ümber Maa. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga. · Raskuskiirendus: Kuu pinnal on 0,17g Välisilme. Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikke, lõhesid, orge ja muidugi tema kuulsaid kraatreid, mille poolest Kuu nii tuntud on. Esimesena nägi neid pinnamoodustisi Galileo Galilei, kui ta 1609. aastal pikksilma Kuule suunas. Kuu kraatrite läbimõõdud ulatuvad mõnest meetrist mitmesaja kilomeetrini ja neid on tohutult palju. Ainuüksi Kuu nähtavalt poolelt o...
KOLLANE MERI Maria Suumann 8.B Kollane meri · Kollane meri (hiina keeles Huanghai, korea keeles Hwanghae) on Vaikse ookeani ääremeri. · Kollane meri piirneb lõunast Ida-Hiina merega, läänest Hiina riigiga, idast Põhja- ja Lõuna-Koreaga. Mere kirdeosas asub Bo Hai laht. · Kollanemeri on ühenduses Ida-Hiina merega ja Korea väina kaudu ka Jaapani merega. Üldandmed · Kollasemere pindala on 380,000 km². Kuna meri asub täies ulatuses mandrilaval, on see võrdlemisi madal sügavaim koht on ainult 152 m sügav, keskmine sügavus on 60-80 m. · Kollase mere vesi on magedam kui ookeanis, keskmiselt 32. · Mandrilava on lai. Hoovused, tõus ja mõõn ·Kollase mere soe · Tõus toimub kaks korda hoovus on osa päevas. Hiina rannikul on nende amplituud umbes Kuroshio hoovusest, 0.9 ja 3 meetri vahel, mis...
Korallimeri Karl Johan Leichter 2012 VPG Asukoht Korallimeri asub Vaikse ookeani lääneosas. Saartevaheline meri edelas Austraalia loodes Uus-Ginea kirdes Saalomoni saared idas Vanuatu kagus Uus-Kaledoonid Läänes on Torrese väinaga ühenduses Arafura merega Üldandmed Pindala on 4 068 km2. Sügavam koht on 7661m. Keskmine soolsus on 35 . Mandrilava on kitsas. Hoovused Korallimere ligidalt läheb soe Ida Austraalia hoovus Tõus ja mõõn Alal on umbes 30 eraldiseisvat korallrahu ja atolli, kaksteist neist on täielikult vee all või paljastuvad vaid väga suure mõõnaajal. Elustik Korallimere korallrahud on soodus elukeskkond väga paljudele veetaimedele ja loomadele. Väga värvikirev, Palju haruldasi loomi ja taimi. Korallid Vetikad Meriliiliad Haid Mureenid Kirjud kalad Korallid Korallid kuuluvad ainuõõssete hõimkonda ja õisloomade klassi Vetikad Vetikad on suur ja heterogeenne fotosünteesivõimeli...
Inimesed rannikualadel -maailmas elab üle 3 miljardi inimese rannikualadel -inimesed muudavad rannikualasid ja loovad sealendi jaoks sobiva elukeskkonna. sageli arvestatakse seejuures looduse mitmekesisuse ja pideva muutlikkusega. -rannikupiirkondade intensiive kasutamine võibviia ohtlike tagajärgedeni. -rannikualade asustamisel ja majandamisel tuleb teada piirkonna looduslikke protsesse ja nendega arvestada. RANNIKUALADE ÜLEUJUTUSED -eelmise sajandi jooksul on maailmamere pind tõusnud u 15cm -arvatakse et globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb see aastaks 2030 veel 18cm -tulemuseks on üleujutatud madalamad saared ning rannikualad. -2004 aastal tsunami purustatud asula Sumattra saare rannikul -üleujutused on N:Bangladeshis NIILUSE DELTAALA -niiluse delta on väga tiheda asusustsega kus elab kohati kuni 1600 inimest ruutkilomeetril -see on juba ammustest aegadestväga intensiivse põllumajandusega piirkond. -vaid 2,5% Egiptuse territoori...
Hüdrosfäär Hüdrosfääriks nim. Maad ümbritsevat ebaühtlast jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. Kogu planeedist 71% vesi (97%mered/ ookeanid, 3% magevesi). Veeringeks nim. Vee pidevat ja korduvat liikumist põhilistes maa sfäärides(atmo, lito, hüdro, bio) ja nende vahel. Transpiratsioon on aurumine taimedelt. Põhjavesi on maakoore ülemistes kihtides paiknev vesi, mis täidab kivimipoore ja lõheid. Infiltratsioon on pinna- ja sademevee imbumine pinnasesse või kivimitesse. Geiser on perioodiliselt kuuma vett ja auru purskav kuumaveeallikas vunkaanilisel alal. Mineraalvesi on ravitoimeline, rohkesti mineraalsoolasid, gaase ja mikroelemente sisaldav põhjavesi. Vettkandvad kihid-maapinna poorsetes kihtides liigub vesi suhteliselt vabalt. Vettpidav kiht on mitteläbilaskev materjal(savi). Vooluveekogud (ojad/jõed) kulutavad ja kuhjavad pinnavorme ning kujundavad Maa pinnamoodi. Pikiprofiil ...
Energiamajandus tegeleb: 1. Energiavarade hankimine 2. Energiavarade töötlemine 3. Energiaallikate viimine tarbijani Muutused energia ajaloos: 1. Biomassi põletamine(puidu kastus) 2. Vesiveskid 3. Fosiilid 4. Nafta kasutus 5. Maagaas 6. Hürdroelektrijaam 7.Tuumaenergia 8.Süsi Energiaallikate jaotus: Taastuvad: * Vee energia * Tuuleenergia * Puit ja bioenergia * Loodete eneriga (tõus ja mõõn) * Maasisene soojus Taastumatud: * Fossiilid * Nafta *Maagaas * Kivi ja puusüsi * Põlevkivi ja turvas Primaarsed energiad(muutumatud) Päikeseenergia Maa pöörlemise energia Tuumaenergia Maa siseenergia Nafta 40% Maagaas 28% Tahked kütused 20:% NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA NAFTA · Tekkinud 100 miljonit aastat tagasi kuhjumisest · Suur energiasisaluds, kerge trantsport, parim kee...
Londoni üleujutused London on Suurbritannia pealinn, mis asub Thames'i jõe kallastel. Thames on väga suur ja võimas jõgi, mis suubub Põhjamerre. Vee vooluhulk Thames'is on suur. Kuna Thames suubub Põhjamerre, siis mõjutavad seda tõus ja mõõn. Ka erinevad tormid mõjutavad väga kergesti Thames'i jõge, põhjustades üleujutusi. Üks suurimaid üleujutusi toimus 1953. aastal, kui suure tormi tagajärjel tõusis veetase Thames'is nii palju, et vesi tõusis üle tõusupiirete. Selle tagajärjel suri 58 inimest ja üle 10 000 inimese olid sunnitud evakueeruma. See oli tugevaks hoiatuseks Briti valitsusele suureneva ohu eest. 1983. aastaks valmiski Briti valitsuse algatusel Thames'i jõele hiiglaslik tõusubärjäär. Põhjuseid, miks üleujutusi esineb on mitmeid, kuid enamasti taanduvad need kõik globaalsele soojenemisele. Globaalne soojenemine põhjustab mereveetaseme tõusu ning ka mitmeid torme. Tormid omakorda toovad kaasa enamasti veema...
Mereteadus Hüdroloogia tuleneb kahest kreekakeelsest sõnast: hydor(vesi) ja logos (õpetus, teadus). See termin tähendab õpetust veest kõige laiemas mõttes, õpetust maakera vetest. Hüdroloogia teadusharu maakera vesikestatas (hüdrosfäärist). Sisevete hüdroloogia Merehüdroloogia ehk okeanoloogia ehk okeanograafia ehk mereteadus Teadus jõgedest ehk potamoloogia Teadus järvedest ehk limnoloogia Teadus soodest ehk telmatoloogia Teadus liustikest ehk glatsioloogia Mereteadus käsitleb mitmesuguseid maailmamere nähtusi ja protsesse. · Füüsikalisi merevee liikumine; · Keemilisi vee keemilist koostist: · Geoloogilist ookeanipõhja geoloogilist kujunemist ja arengut; · Bioloogilisi mereelustiku probleemid. Mereökoloogia on teadus seostest mere keskkonnatingimuste ja elustiku erinevate kompon...
Kontrolltöö HÜDROSFÄÄR 1. Mõisted Hüdrosfäär- ehk vesikest- peamiselt veega seotud geosfäär Rand-randla maismaaline osa. Ranna merepoolseks piiriks on keskmine rannajoon Rannik- maismaa ja suure veekogu vaheline üleminekuala, kuhu kuuluvad ka saared Rannajoon-merede ja suurte järvede veepinna ning maismaa vaheline piir Rannanõlv- ranniku veealune osa, mida mõjutab lainetus Rannavall- tormilainetega rannale heidetud liivast, kruusast ja klibust vall, mis on tavaliselt mõnesaja meetri pikkune ja 1-2m kõrgune Fjordrannik-rannik, mis on liigestatud sügavale sisemaale ulatuvatest pikkadest ja kitsastest, järskude nõlvadega orglahtedest Skäärrannik- kristalsetest kivimitest koosnevatest kaljusaartest ehk skääridest moodustuv rannik Järskrannik-järsult sügavamaks muutuva merepõhjaga rannik Laugrannik- lauge reljeefiga rannik Maasäär- rannajoonega enamvähem rööbiti paiknev pikk...
Litosfäär koosneb kivimitest, 50-200km paks, tihe. Pedosfäär e mullastik koosneb mullast, mikroobidest, seentest,taimedest, paksus 2cm-10m, on hõredam kui litosfäär. Hüdrosfäär koosneb maailmamerest, järved-jõed-sood, liustiku- japõhjavetest, paksus 0-11km, hõredam kui litosfäär. Atmosfäär koosneb õhust, seal lenduvatest gaasidest, ulatus kuni 100-1200km, hõre. Biosfäär koosneb elusorgansimidest, koguruumala kui 105-106 km3 . Süsteem on omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Avatud süsteem-toimub aine/energiavahetus süsteemi ja seda ümbritseva keskkonna vahel. Ajas muutumatu ehk staatiline, muutuv ehk dünaamiline. Energeetiliselt on maa avatud süsteem, maakera ja tema sfäärid dünaamilised süsteemid. Päikeseenergia:pärineb päikesest, käivitab loodusprotsessid maal, päikesepatareid, salvestatud fossiilsetesse kütustesse. Maa siseenergia:pärineb maa sisemusest toimuvatest keem. reaktsioonidest radioaktiivsete ainete lagunemisel...
1) tea vee jaotumist Maal ning iseloomusta veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades; a) Peaaegu 97% veest asub soolases maailmameres. Mage vesi asub peamiselt liustikes. Inimesele kasutamiseks sobiv magevesi asub jõgedes, järvedes ning maapinnas, moodustades hüdrosfäärist alla 1%. b) Õhuvoolud viivad merelt aurustunud vee maismaa kohale, kus see alla sajab. Maapinnalt valgub osa veest vooluveekogudesse ja voolab tagasi maailmamerre. Teine osa veest valgub pinnasesse ja sellest saab põhjavesi, mis läbi allikate ja vooluveekogude samuti maailmamerre tagasi jõuab. 2) analüüsi kaardi ja jooniste järgi veetemperatuuri ning soolsuse regionaalseid erinevusi maailmameres; a) Maailmamere temperatuur sõltub geograafilisest laiustest ja varieerub -2ºC kuni 26ºC. Ookeani aasta keskmine veetemperatuur on peaaegu igal pool kõrgem kui õhutemperatuur maismaa kohal. b) Ka soolsus on pi...
Veeringe maal Veeringe - vee pidevalt korduv ringlemine Maal ( atmo, hüdro, lito ja biosfääris) Veeringe toimub Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul; ta seisneb 1. vee aurustumises, 2. veeauru edasikandumises, 3. kondenseerumises 4. sademete langemises ning äravoolus. Veeringe koosneb erinevatest lülidest. • Auramine • Sademed • Jõgede äravool • Infiltratsioon- vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse • Põhjavee äravool • EVAPOTRANSPIRATSIOON-KOGU AURUMINE Sademed • Suurem osa ookeanide pinnalt aurunud veest langeb sademetena sinna tagasi • Osa veest kandub õhuvooludega maismaale. • Rohkete sademetega aladele kujuneb mereline kliima AURUMINE • Toimub kogu aeg nii maa- kui veekogude pinnalt • Maailmamerelt aurub tunduvalt rohkem vett kui maismaalt • Sõltub pinnase omadustest, taimestikust, õh...
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine. Setetest settekivimid: kruusast konglomeraat, liivast liivakivi, lubimudadest lubjakvid. Murenemine- kivimite muutumist maapinnal ja selle lähedases kihis, maakoore ülemises osas, vee, õhu ja organismine mehhaanilsel ja keemili8sel toimel. Murenemise tulemusel võib muutu...
EESTI KORVPALL 20. SAJANDI TEISEL POOLEL Sissejuhatus Me valisime oma teemaks korvpalli arengu Eestis selletõttu, et meid huvitab väga see mäng. Eesmärgiks oli teada saada, kuidas on möödunud varasemad aastad Eesti korvpallis ning teada saada, millised on olnud saavutused. Korvpalli võib nimetada Eesti rahvusspordiks. Seda ala on läbi aastate jälginud tuhanded silmapaarid ning huvi korvpalli vastu võrreldes teiste pallimängualadega on märgatav. Kes meist ei teaks kui pingeline on Kalev/Cramo ja Tartu Rocki vaheline vastasseis ehk siis, üldiselt võib kokkuvõtta, et Eesti rahval on meeletu huvi korvpalli vastu nii meistriliiga kui balti liiga vastu. Kahtlemata on kõige selle huvi taga see, et korvpallil on väga pikk ajalugu, millele me oma töös ka välja toome. I periood 1945.a. kuni 50-ndate aastate keskpaik Iseloomustavad näitajad: 1. NL-i süsteemi integreerumine suvised meistrivõistlused väljas ja talvised siseesivõistlused või ka...
Hüdrosfäär Kordamisküsimused I osa: Küsimused õpiku- ja vihikumaterjali kohta: Hüdrosfäär on planeedi veekest. 1. Hüdrosfääri koostisosad . Maailmameri Siseveed Vaikne Ookean Pinnaveed: Maasisesed veed: India Ookean Jõed Põhjavesi Põhja-Läänemeri Järved Mullavesi Lõuna-Jäämeri Liustikud Sood 2. Maailmamere tähtsus ja roll Maa kliima kujunemisel. Maailmameri katab 71% maakera pinnast ning saab peamise osa Maale tulevast päikesekiirgusest. Kuidas jaotuvad soolsus ja temperatuur maailmameres? Temperatuur: Kõige soojem piirkond on termiline ekvaator.Niisuguse erinevuse tingib maismaa ja mere ebaühtlane jaotus põhja- ja lõuna poolkera vahel. Temperatuur langeb ekvaatorilt pooluste poole liikudes....
Kogu Tõde Kuust Ladina keeles Luna ehk Kuu, asub meist keskmiselt, vaid 384 400 km kaugusel. Suurim kaugus 406 700 km, väikseim 356 410 km. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Läbimõõduga 3476 km ja massiga 7,35 x 1022 kg on Kuu läbimõõdult ligi neli korda ja massilt 81 korda väiksem kui Maa. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level ...
Hüdrosfäär veeringe väike suur aurustumine veekogu vee aurustumine ookeanilt, selle pinnalt, sademetena sinna tagasi liikumine maismaa kohale. (toim. ööpäeva jooksul) Tekkivad sademed võivad jõuda: *liustikele*põhjavette*jõgedesse *taimedele(transpiratsioon-vee aurustumine taimede pinnalt) PÕHJAVESI-maakoore kivimite/setete poorides/lõhedes olev vesi *tekib sademetest *erinevatel setetel on filtratsiooni e vee läbilaskevõime erinev kruus, lõhedega lubjakivi- 1000-100m vett/ööpäevas liiv- 100-10m/24 h saviliiv, liivsavi- 0,1-0,01m/24h savi, turvas- 0.01- 0.001m/24h *Vettkandvad kihid-liiv, kruus, lõh. lub...
Deformatsioon- keha kuju muutus. Elastse deformatsiooni korral taastub keha kuju täielikult. Plastse deformatsiooni korral keha kuju ei taastu. Kui keha juba väikse deformatsiooni korral puruneb on see habras. Def. liigid : tõmme, vääne, surve, paine, nihe. Elastsusjõud - jõud,mis tekib keha kuju muutumisel ,olles vastupidine deformatsiooniga. Tekib: osakeste vaheliste tõmbe- ja tõukejõu tõttu. Hooke´i seadus: elastsusjõud on võrdeline deformatsiooni suurusega. Fe = -k * (kolmnurk)l , kus k on jäikustegur ühikuga 1N/m. Elastsusjõu näited : 1) vibu laskmine 2) inimese nahk. Impulsi jäävuse seadus : Suletud süsteemi koguimpulss on sinna kuuluvate kehade igasugusel vastastikmõjul jääv. Impulss sõltub keha massist.Keha liikumist saab iseloomustada suurusega,mida nimetatakase liikumishulgaks ehk impulsiks. Impulsi tähiseks on p. Kehadevahelise mõju väljendamiseks kasutatakse mõistet vastastikmõju. Vastastikmõju tugevuse mõõduks on füüsikalin...
1. Kuidas avastati Neptuun? Avastaja J.Le Verrier, püüdis seletada Uraani liikumist ja arvutas, et selle läheduses peab olema veel üks planeet. 2. Mille poolest erineb Neptuuni kaaslane Triton teistest suurtest kaaslastest? Triton, üks massiivsemaid kaaslasi Päikesesüsteemis, liigub nimelt nii planeedi pöörlemisele kui tiirlemisele vastassuunas. 3. Mis on asteroid? Asteroid on planeedisarnane taevakeha, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Enamik asteroide jäävad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahele. 4. Kirjeldage asteroidide liikumist. Enamus asteroide liiguvad Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel. Tiiru ümber Päikese teevad nad 3-9 aastaga. Orbiidid on valdavalt ringikujulised ja ekliptika tasandis, esineb aga ka piklikke ja tasandist väljuvaid orbiite. 5. Mis on komeet? Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist. Komeedi saba on tegelik...
Majandustegevust mõjutavad tegurid: 1) Looduslikud tingimused Loodusvara mets, vesi Pinnamood Kliima 2) Kultuuriline taust. e tagamaa Piirkonniti kujunenud traditsioonid, usk. 3) Tehnoloogiate kasutusvõimalused 4) Tööjõu haridustase 5) Poliitilised otsused riigi tasandil Investeeringute, regionaalsete soodustute tegemine Maailmamajandusele iseloomulikud jooned: 1) Domineerivad rahvusvahelised suurfirmad 2) Tööjõu vaba liikumine 3) Aktiivne rahvusvaheline kaubandus 4) Ulatuslikud välisabi programmid 5) Rahvusvaheline koostöö keskkonna probleemide lahendamiseks Majandusharuline struktuur: 1) Primaarsed harud e. esmased Tegeletakse otseselt looduskeskkonna kasutamisega. Põllumajandus taimed, mullad, kliima Kalamajandus veekogud ja seal elavad olendeid Metsamajandus kaevandamine 2) Sekundaarsed harud e. tööstuslikud ...
1. Iseloomusta suurt ja väikest veeringet. - Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane? Miks ei ole soolsus kõikjal ...
Taastuvenergia roll energiamajanduses Anni ja Elis 2013 Taastuvenergia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse taastuvatest energiaallikatest. Peamisteks taastuvenergia allikateks on vesi, tuul, päike, tõus-mõõn, maasoojus, prügilaas, heitevee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja biomass. Päikeseenergia Eelised: · Tootmisega ei kaasne ohtlike kasvuhoonegaaside eraldumist keskkonda · Madalad hoolduskulud · Päikeseenergiat saab kasutada kohapeal, ei ole vaja ühendust elektrivõrku · Piiramatu ressurss. Päikest on külluses, see on tasuta ja varud ammendamatud · Keskkonnasäästlik taastuvenergia Puudused: · Küllaltki suur ressursikulu ning kõrge hind · Energiat saab toota ainult päevavalguses, öösel saab kasutada vaid salvestatud energiat · Päikesepaneelide tootmine ja paigaldamine onkallis · Tehnoloogia on ebaefektiivne - viiendik päikeseenergiast muudetakse elektrie...
Elering Kristiina Toomik Lagedi Kool 2015 Tutvustus Elering on sõltumatu ja iseseisev Eesti elektrisüsteemihaldur, mille peamiseks ülesandeks on kindlustada Eesti tarbijatele igal ajahetkel kvaliteetne elektrivarustus. Elering loodi 27. jaanuaril 2010, mil toimus omandiline eraldumine Eesti Energia AS-st. Eleringi omanikuks on Eesti Vabariik, kelle aktsionäri õigusi teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Eleringi kui põhivõrguettevõtja tegevust reguleerib elektrituruseadus. Mida teeb Elering kompetentsikeskusena ? Eleringi uuringute plaani elluviimist koostöös partneritega. osalemist rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse projektides; sisemise pädevuse tõstmist laiemalt energiamajanduse küsimustes, sealhulgas maagaasi valdkonnas; energeetikaalase hariduse edendamist läbi Eleringi stipendiumide ja praktikaprogrammi; iga-aastase energeetika varustuskindluse ...
Kuu Admed Kuu läbimõõt on 3476 km, mis on ligi 4 korda väiksem kui Maa läbimõõt. Suurim näiv nurkdiameeter on 33'40. Kuu mass on Maa massist 81 korda väiksem ehk siis 7,36 × 10 22 kg. Keskmine tihedus on 3,3 g/cm3. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda väiksem kui Maa pinnal. Esimene kosmiline kiirus on 1,7 km/s, teine kosmiline kiirus on 2,4 km/s. Kuu tiirleb ümber Maa mööda elliptilist orbiiti, mille ekstsentrilisus on 0,0549. Orbiidi kalle ekliptika suhtes on 5,1454°. Kuu vähim kaugus Maast on 356 410 km ja suurim 406 700 km. Keskmine kaugus on 384 000 km. Kuu kiirus orbiidil on 1,03 km/s. Kuu teeb ühe tiiru ümber Maa 27 ööpäeva ja 8 tunniga, see on sideeriline kuu. Sünoodilise kuu pikkus on aga 29 ööpäeva ja 12 tundi. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Välisilme, pinnaehitus, atmosfäär Juba väikese teleskoobiga vaadates avaneb Kuul hoopis mitmekesisem vaatepilt: näha on mäeahelikk...
LÄÄNEMERI ÜLDANDMED: · Läänemeri on sisemeri, mis on Põhjamerega ühendatud Taani väinade kaudu · Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht · Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland · Läänemerd ümbritseb 9 riiki LÄÄNEMERE OSAD: LÄÄNEMERI JÄÄAJAJÄRGSEL AJAL: · Läänemere arengustaadiumid on saanud oma nimetused tüüpiliste fossiilsete limuseliikidejärgi. BALTI JÄÄPAISJÄRV: · tekkis umbes 12 000 aastat tagasi mandrijääsulamisvetest · ulatus idas kaugemale kuipraegune Läänemeri; Põhjalahte kattis liustik · puudus ühendusookeaniga ning järveveepind oli tolleaegseookeani omast ligi 25 m kõrgem. · kliima oli külm ja kuiv ningrannikul laius tundra, kuskasvas vaevakaske, paju, kohati ka mändi. JOLDIAMERI: · veekogu, mis esines 10 200-9300 a. t. · staadiumile anti nimi KeskRootsi rannikuvees lühikest aega levinud merekarbi Portlandia (Yoldia) arctica järgi. · Eesti läänepoolsed ma...
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA (30 punkti) ALLIKATE LEHT Vastused kirjutage II OSA küsimuste lehele. 1. TÖÖ PILDIGA 1 RIIGIEKSAM II OSA. TÖÖ ALLIKATEGA T 2. TÖÖ TEKSTIDEGA Lugege tekstid ja ülesanded tähelepanelikult läbi. Vastamisel tuginege dokumentidele ja oma teadmistele, osutage kasutatud allikale. Vaikiv ajastu Allikas A. Ilmar Raamoti mälestused. /---/ Režiimi kindlustamiseks algas /---/ puhastustöö kaitseväe ja Kaitseliidu juhtkondades. Kõrvaldati teenistusest või paigutati ümber need, kes olid mingil kujul olnud seotud vabadussõjalaste liikumisega või oma poliitilistes tõekspidamistes pooldanud põhiseadusliku korra taastamist, või kellel puudus tahe, painduvus või oskus end Pätsi režiimi jüngriteks kuulutada. /---/ ...
Kas ja kuidas mõjutab universum inimeste elu Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus, kõikide asjade kogusus. Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. Iseenesest peaks see mõjutama inimest küll , kuid arvatavasti mõjutab ta meid teistmoodi ,kui seda püütakse horoskoobi näol meile maha müüa. Horoskoobi paikapidevust ei tõesta ükski teaduslik uurimistöö ,kuid siiski usuvad sajad miljonid inimesed horoskoobi õigsusse. Ühe pädeva horoskoobi uskuja päev näeb arvatavasti selline välja ta ärkab ja võtab kõige" usaldusväärsema horoskoobi allika" ,otsib enda tähtkuju üles , loeb selle läbi ning valmistub eelseisvaks päevaks , et need lubadused täituksid. Inimene hakkab igas situatsioonis otsima seoseid , mis kinnitaksid hommikul loetud horoskoobi paikapidevust. Horoskoobid on väga kavalalt üles ehitatud , seda iseloomustaks sõna hämamine. Ennustused o...
Lained Pinnalained Lainete mõõdetavad omadused Lainetuse tekkimine Lainetuse kuju ja tüüp Lained Tuulelained Ummiklained Laineteooria Süvameri Madalmeri Pinnalained Vee pinnalained on lained vee ja õhu piirpinnal. Walter Munk: veepeegli võnkumised, mille perioodid · kümnendiksekunditest (kapillaarlained) · tundideni (loodelained). Vee pindpinevus määrab 2 sentimeetrist väiksema lainepikkusega kapillaarlainete omadused. suurema lainepikkuse puhul määrab lainete omadused inerts, raskusjõud ning sellest tingitud rõhu- ja liikumise muutused. Domineeriv lainete tekitaja veekogudel on tuul, mis tekitab muu hulgas merelainetuse. Vette visatud kivid ja voolutakistused tekitavad laineid. Sõitvaid laevu saadavad vöörilained. Lainete mõõdetavad omadused Pinnalainete (tuule-, ummik-, murdlainete) elementide suurus sõltu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
