Tingitud ja tingimatud refleksid 1. Kirjeldada tingitud ja tingimatuid reflekse. Tingimatud refleksid kaasasündinud tahtmatud reaktsioonid (imemise-, neelamise-, aevastamise-, imikul põie tühjenemise refleksid jne.), on seotud selja-ja piklikajuga. Tingitud refleksid kujunevad kogemuste ja õppimiste põhjal elu jooksul. Need refleksid on seotud kõrgema närvitalitlusega ja on muutlikumad. 2. Kuidas on aju tegevus seotud refleksidega? Aju töötab reflektoorselt. Refleks on vastus "ärritajale". Need aitavad organismil kohaneda ja kahjustumist vältida. 3. Milliste meetoditega uuritakse aju tänapäeval? Millist informatsiooni on nende abil võimalik saada? Tänapäeva meetodid võimaldavad hämmastava täpsusega kindlaks määrata, milline aju osa on aktiivne mingi konkreetse ülesande lahendamise puhul. 1. Elektroentsefalograafia EEG Tervel täiskasvanul, kes viibib rahulolekus ja ...
1. Psühholoogia on teadus, mis uurib ja käsitleb inimeste psüühikat ja käitumist. Psüühika on aju omadus peegeldada tegelikkust ja ümbritsevat. 2. Psühholoogia jaguneb teoreetiliseks, praktiliseks, tavapsühholoogiaks ja parapsühholoogiaks. Parapsühholoogia tegeleb selle osaga psühholoogiast, mida pole teaduslikult tõestatud (hingerändamised, vaimud vms). Tavapsühholoogia on psühholoogia mida me kasutame iga päev (sõbrapsühholoogia, vanematepsühholoogia). Praktiline psühholoogia on psühholoogia, millega püütakse parandada inimeste elu ja maailma (nt. keskkonnapsühholoogia). Teoreetiline psühholoogia tegeleb inimeste sisemaailmaga (nt. sotsiaalpsühholoogia, arengupsühholoogia, mis uurib inimeste arengut jms.) 3. Psühholoogial on lühike ajalugu, kuid selle algeid leiab juba antiikajast. Psühholoogia rajajatena on tuntud vanakreeka arst Hippokrates ja ka Galenos, kes töötasid välja nn kehamahlade teooria temp...
I osa Bioloogia (24.aprill) 1. Tüvirakud on vajalikud, sest nad on keha parandamise süsteemis, pidevas muundumises. 2. Epiteelkude katab kõiki väliskeskkonna või kehaõõntega ühenduses olevaid pindu ja piiritleb organeid. Katab ka seedekulglat, kuseteid, kopse ja veresooni. Kaitseb vigastuste ja nakkuste eest. Epiteelkoe kaudu toimub ainevahetus organismi ja väliskeskkonna vahel. Sidekude rakud paiknevad hajusalt ja nende vahel elastsetest kiududest koosnev võrk. Põhimassi mood. kollageen ja on elastseid kiude moodustavaks valguks. Sidekude esineb kogu kehas, toetab elastseid kehaosi ja seob teisi kudesid omavahel. Lihaskude kude, mis on kokkutõmbumisvõimeline ja spetsialiseerunud liigutuste sooritamisele. Eristatakse kolme tüüpi lihaskude: sile-, vööt- ja südamelihaskude. Närvikude kude, mis vahendab informatsiooni rakkude vahel ja võtab osa ...
1.milliseid näärmeid nimetatakse sisenõrenäärmeteks (selgita). Näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. 2.millist hormooni toodavad neerupealised, kõhunääre, ajuripats, kilpnääre? Mis on nende hormoonide ülesanded? Neerupealised toodavad adrenaliini. Ülesandeks on ergutada südametegevust, kiirendada hingamissagedust, tõsta vererõhku ja soodustada veresuhkru kasutamist lihasrakkudes kõhunääre toodab insuliini. Ülesandeks on soodustada veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse; insuliini mõjutusel toimub maksas ja lihastes süsivesikute tagavara glükogeeni- sünteesimine veres olevast glükoosist. ajuripats - kilpnääre - 3.mis on liiga väike insuliinisisaldus veres organismile kahjulik? Kuidas jõuab insuliin teistesse elunditesse? Liiga väike insuliinisisaldus põhjustab suhkrutõve ehk diabeedi. Insuliin jõuab teistesse elunditesse 4.miks on adrenaliini eritumine ehmatuse või hirmu korral inimesele ...
Mis on refleksid? - Tahtest sõltumata vastus ärritusele. Kuidas refleksid väljenduvad? - Väljenduvad liigutusena või siseelundite talitluse muutusena Milliseid reflekse eristatakse? - tingimatud ja tingitud refleksid Millised on tingimatud refleksid? - Tahtele allumatud ja kaasasündinud. Geneetiliselt päritavad ja sünnihetkeks välja arenenud Nimeta mõni tingimatud refleksid. - Näiteks aevastamine, toitumine, neelamine Kas sugurefleksid on tingitud või tingimatud refleksid? - Tingimatud Millega on seotud tingitud refleksid? - Tingitud refleksid on kogemuste ja õppimise teel kujunenud ning on seotud suuraju koore tööga ehk kõrgema närvitalitlusega. Mis on refleksikaar? - Neutraalne teekond, mida mööda kulgeb erutuslaine ja mis kontrollib refleksi toimimist. Millist tüüpi refleksikaari tead? - Autonoomne(mõjutab siseorganeid) - Somaatiline(mõjutab lihased) - Ühe või mit...
Kõrgem närvitalitlus Mõisted: Valgeaine - Selle moodustavad närvirakkude pikad jätked Hallaine - Selle moodustavad närvirakkude kehad Seljaaju - Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel, juhib tingimatuid reflekse. Aitab kiiresti reageerida hädaolukorras Peaaju - Paikneb koljus, sültjas mass. Koosneb mitmetest osadest Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Re...
NÄRVISÜTEEM Autor : Juhendaja : NÄRVISÜSTEEM: Jaguneb kaheks: kesknärvisüsteem (KNS) ja piirdenärvisüsteem (PNS). Võtab osa kõigi elundite talitluse juhtimisest ja sobidab neid. Juhtimisest võtavad osa närvid kui ka hormoonid. Aitab vastu võtta väliskeskkonnamuutustega ja organismis eneses toimuvate protsessidega. KESKNÄRVISÜSTEEM: Koosneb peaajust ja seljaajust. Juhib kogu organismi tegevust. PEAAJU: Närvisüsteemi keskne organ. Ta on ellipsikujuline, ventraalne pind on lame ja dorsaalne kumer. Eristatakse 5 ajuosa: Suuraju Piklikaju Keskaju Vaheaju Väikeaju SUURAJU: Jaguneb kaheks: paremaks ja vasemaks aju poolkeraks. Umbes 70% koguaju mahust. Ajukoore närvirakus juhivad nii inimese kehalist kui ka vaimsest tegevust. Koosneb ligikaudu 14 miljardist närvirakkust. SUUREAJU KESKUSED: PIKLIKAJU: ...
Hingamine Kopsuhingamine ja rakuhingamine : O2 + toitained -> energia +CO2 ja jääkained 1. ninaõõs (karvad) - õhk puhastub ja soojeneb 2. neel - toit võib kinni jääda 3. kõri häälepaelad 4. hingetoru 15-20 cm 5. 2 bronhi kopsude juures läheb hingetoru kaheks 6. 2 kopsu vasak kops(2 sagarit), parem kops(3 sagarit) 7. alveoolid kopsusombud (S=100 m2), 12-20 x/min, 0,5 l õhku sissehingates 02 21% , CO2 0,03% väljahingates 02 16 %, CO2 3,6% Inimene hingab minutis 16-18 korda, kopsudesse mahub 5-6 liitrit õhku. Hormoonid ja sisenõrenäärmed Hormoonid keemilised ained, mis juhivad elundite tööd (veres väga vähe, kindel ülesanne, erinev toimeaeg) Sisenõrenäärmed toodavad hormoone. 1. Ajuripats ehk hüpofüüs kontrollib teisi hormoone, kasv 2. käbikeha ajus ärkveloleku ja une määramine, pigment 3. kilpnääre 40 g, suurim, reaktsiooniaeg, erutusprotsessid, ainevahetus, vajalik ...
Psüühika neuroteaduslikud alused ja ontogenees Närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid Psüühiline tegevus on sõltuv sisesekretsiooninäärmete tegevusest, mis omakorda on seotud aju teatud kindla osa hüpotaalamusega. Hüpotalamus - kontrollib sisenõresüsteemi ning autonoomset NSi (ainevahetust, keha sisetemperatuuri, janu- ja näljatunnet) samuti emotsioone, valu, seksuaalsust, mõnu ja stressi. Närvisüsteem (NS) jaguneb: somaatiline NS (kr soma - keha) ja autonoomne NS (toimub siseelundite, sisenõrenäärmete, südame ja veresoonte talitluse reguleerimine; tahtele allumatu). Soomatiline NS jagunedes tsentraalseks ja perifeerseks. Kesknärvisüsteem (KNS) koosneb seljaaju ja peaaju. Seljaaju asub lülisambakanalis, mis kaitseb seljaaju. Seljaajust lähtub 31 paari seljaajunärve. Seljaaju põhiline ülesanne on vahendada infot keha ja peaaju vahel. Vahel liigub info ainult seljaaju vahendusel. Nt käe kõrvetamisel tõmbate käe kiiresti pliidist eemale, ...
Bioloogia KT ''Närvisüsteed ja refleksid'' Mõisted -HALLAINE peamiselt närvirakkude kehadest koosnev kesknärvisüsteemi osa -VALGEAINE peamiselt närvirakkude jätketest koosnev kesknärvisüsteemi osa -AJUKOOR koosneb hallainest, on krobeline ja käärudega -REFLEKS organismi kiire kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. -REFLEKSIKAAR tee närvisüsteemis, mida mööda erutus kulgeb -NEURON rakk, mis kannab edasi elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. KNS PNS Koosneb selja- ja peaaju üle kogu keha paiknevad närvid Ülesanne juhib kogu organismi tegevust ühendab keha kõiki organeid KNS'ga ...
Inimene kui funktsioneeriv tervik. Homöostaas ja Närvisüsteem 1. Mis on homöostaas ja kuidas see toimib? Milliste mehhanismide abil tagatakse organismi homöostaas? Homöostaas on elusorganismide võime säilitada neis toimuvate protsesside tasakaalu, sisekeskkonna oluliste näitajate püsimine teatud normi piires. Näiteks rakuvälise vedeliku stabiilsus tagab rakkude püsiva talitlemise, hoolimata väliskeskkonna tingimuste muutumisest. 2. Selgitage mõne näite abil, mida tähendab negatiivne tagasiside. Negatiivne tagasiside on homöostaasi hoidmiseks, kõrvalekalde kohta saadud signaal käivitab protsessid kõrvalekalde vähendamiseks. nt higistamine kui liiga palav, veresoonte ahenemine kui külm 3. Kuidas ja mille abil suhtlevad rakud omavahel? Ühelt neuronilt teisele antakse informatsiooni edasi sünapside kaudu, elektrilisi ja keemilisi signaale. Sünapsi moodustavad presünaptiline neuron ja postsünaptiline neuron...
Käitumise bioloogilised alused Sissejuhatus Inimese käitumine, alates kõige lihtsamatest asjadest kuni kõige keerulisemateni, sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Et me paremini mõistaksime inimkäitumist, on meil vaja tunda bioloogilisi protsesse. Teadusharud, mis uurivad organismi bioloogiliste, psüühiliste ja käitumusklike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Refleksid Aju töötab reflektoorselt. Vastus mõjuvale ärritusele antakse reflekside abil. Impulss kui elektriline nähtus liigub mööda närvirakku. Neuriidi kaudu antakse impulss edasi järgmise närviraku dendriidile. Niimoodi liigub erutus mööda närvirakke kuni jõuab kesknärvisüsteemi. Käelöök põlvekedra pihta põhjustab erutuse vastava piirkonna närvilõpmes, mis omakorda tekitab impulsi retseptoorses närvirakus. Erutus kandub seljaaj...
1-Dendriidid on lühikesed ja hargnenud jätked,mis võtavad vastu signaale(ärritusi) ja juhivad neid edasi rakukeha poole.2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus.Rakumembraanis jaot 2ks:1)sisepind(neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas). Närviimpulsside liikumist kehas reguleerib keskaju, info liigub närvisüsteemis nõ...
Kesknärvisüsteemi moodustavad pea- ja seljaaju, mis juhivad organismi tegevust. Aju 5 osa ja juhib kogu organismi tegevust. Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.suur aju-paiknevad keskused(mõtlemis, kõnelu, maitsmis,haistmis).vaheaju- regul. Ainevahetust, paljunemist, keha t, stress.Keskaju-automaatsete liigutuste keskus, lihaste liigutused.Piklikaju-regul tahtele allumatuid tegevusi(hing, süd töö). Prim-sensoorne ümbersõn ja sümbolid.püsimäl-sekund-primaar mälust kordamine ja harjutamise teel.unustatakse eelneva v järgneva info segavast mõjust.Mäluhäired -Täielik mälukaotus (amneesia)Lühiaegsed mäluhäired (hüperamneesia) palaviku ajal.Vähenenud võime meeles pidada(hüpoamneesia)alkoholi tarvitamise tagajärjel, juhtunut mäletatakse hälguliselt.Primaarsest mälust ei lähe info edasi sekundaarsesse mällu. Seljaaaju-vahendab infor peaaju ja keha vahel ning juhib tingimatuid reflekse (liigutusi). Piirdenärvisüsteem -Skeletilihast...
KONTROLLTÖÖ nr.4 Närvisüsteem 1.Millest koosneb kesknärvisüsteem? peaajust,seljaajust 2.Mida juhib vasak ajupoolkera? juhib parema kehapoole tegevust 3.Kuidas nimetatakse suuraju välispinda? -ajukooreks 4.Millest koosneb närvisüsteem? -närvirakkudest 5.Mis on amneesia? Amneesia on teatud sündmuste mittemäletamine ajukahjustuse tõttu või psüühilistel põhjustel. 6.Seljaaju ülesandeks on; --vahendada informatsiooni peaaju ja keha vahel ning juhtida tingimatuid reflekse 7.Mille kaudu saab organism väliskeskkonnast infot? Organism saab väliskeskkonnast infot retseptorite kaudu. 8.Mis on tingimatud refleksid? -kaasasündinud imemis ja neelamis refleks
Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore ...
Refleksid Mis on refleksid? Refleksidon närvisüsteemi talituse põhiavaldused. Refleksid väljenduvad kas liigutustena või siseelundite talituse muutusena. Kaasasündinud refleksid Osad refleksid on kaasasündinud e. pärilikud, nt: Imemisrefleks Neelamisrefleks Pärilikud refleksid on tingimatud. Osa neist säilib terve elu, osa ainult lapseeas. Tingitud refleksid Osa refleksidest omandatakse elu jooksul, näiteks: Ohtudest põhjustatud valurefleksid Liigutusvilumused Nende reflekside kujunemine algab pärast sündimist. Refleksikaar Refleksikaareks nimetatakse teed, mida mööda erutus kulgeb. See koosneb: Erutust vastuvõtvatest (retseptoorsetest) närvirakkudest Närvikiududest (aferentsed närvikiud) Kesknärvisüsteemi teatud piirkondadest Närvikiududest Reageerivast organist Vastsündinu refleksid Haarderefleks ...
Ivan Pavlov Psühholoogia esitlus Dita Donatella Henriette Kadak 11. Klass KSG • Sündinud 14.09.49 Venemaal (Rjazani linnas) • Religioosne pere • Kirikukool ja teoloogiline seminar • Ema ja isa • 11 lapseline pere • St Peterburgi Sõjameditsiini Akadeemia • 1879. a sai kraadi ja asus õppima meditsiini doktorantuuri (lõpetas 1883. a) • Saksamaa Leipzigi Ülikool • 1890. a füsioloogia professor • Oma laboratoorium Ivan ja armastus • Kihlus pedagoogika tudengi Saraga(Serafirma Vassiljevna Kartševskaja) • Abiellusid 1881. a • 4 poega ja tütar Refleksiteooria • Tingimatud refleksid ja tingitud refleksid. • Kui kaks sündmust toimuvad koos ja neid seostatakse omavahel, tekib klassikaline tingitud refleks. • Pavlov arvas,et kogu närvisüsteemi tegevust on võimalik kirjeldada ka erutuse ja pidurduse kaudu. • https://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=W6R...
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem-selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega.Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine.Valgeaine- moodustavad närvirakkude jätked.Peaaju osad:1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine.2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline.3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust.4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi.5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp.Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni.Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus.Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust.Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi.Refleks-automaatne muutus väliskeskkon...
Kesknärvisüsteem-närvisüsteem,mis juhib kogu organismi tegevust. Piirdenärvisüsteem- selle moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Hallaine-närvirakkude kehad moodustavad aju hallaine Valgeaine-moodustavad närvirakkude jätked. Peaaju osad: ● 1)Suuraju-saadud info töötlemine.Info salvestamine. ● 2)Väikeaju-reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu.On kurruline. ● 3)Piklikaju-reguleerib hingamist ja südame tegevust. ● 4)Keskaju-Edasatab närviimpulsse.Tagab lihaste pingeseisundi. ● 5)Vaheaju-Reguleerib ainevahetust,paljunemist, keha temp .Mälu-võime säilitada ja taasesitada informatsiooni. Närviimpulss-närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus .Vegetatiivne närvisüsteem-juhib tahtele allumatult siseelundite,siselihaste ja mitmesuguste näärmete talitlust. Somaatiline närvisüsteem-reguleerib tahtele alluvate siselihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke li...
Mõisted: kesknärvisüsteem - närvisüsteemi osa, mille moodustavad selja- ja peaaju, juhib kogu organismi tegevust piirdenärvisüsteem - närvisüsteemi osa, koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest, mis ühendavad keha kõiki organeid kesknärvisüsteemiga. Jaotub somaatiliseks närvisüsteemiks ja autonoomseks närvisüsteemiks hallaine paikneb seljaaju keskosas, koosneb närvirakkudest ja nende jätketest, seljaajus on selle ümber valgeaine, kuid peaajus on valgeaine selle keskel valgeaine - valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked, seljaajus asub ümber hallaine ja peaajus on ta hallaine keskel ajukoor - juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused. Mälu kogetud info salvestamine, meenutamine, kasutamine Närviimpulss - närvirakkudes toimuva lühiajalise ja väga nõrga elektrilise muutuse edasikandumine mööda närvikiude ning ühe...
1. Millistest osadest koosneb närvisüsteem? *närvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust *2. Mis ülesannet täidab närvisüsteeem? *reguleerib organismi elundite talitlust, kooskõlastab organismi kõikide elundite tööd *3. Millistest osadest koosenb peaaju ja milliseid ülesandeid need täidavad ? *peaaju koosenb suurajust , väikesest ajust , piklikust ajust , keskajust ja vaheajust . *4. Milline on suuraju ehitus ja mis ülesandeid täidab ? *2 poolkera on ja siis aju pind on kurruline *5. Mis vahe on lühiajalisel ja püsimälul ? *püsimälu salvestab asju , aga lühimälus on ebatähtsad asjad lühiajaliselt *6. Kus paikneb seljaaju? Mis ülesannet täidab ? *paikneb selgrookanalis . Vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha vahel , juhib reflekse *7. Millest koosenb piirdenärvisüsteem ? *koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest *8. Mis on tingitud refleksid ? 2 näidet *refleksid on elu jooksul omandatud mingit asjad *1) valurefleksid , 2) imemis...
KORDAMISKÜSIMUSED, SISENÕRENÄÄRMED; KESKNÄRVISÜSTEEM: MEELEELUNDID. 1,. Mis on sisenõrenäärmed? - Sisenõrenäärmed on näärmed, mille ülesanne on toota hormoone ja eritada neid otse verre. Verega lähevad hormoonid rakkudesse ja kudedesse ning annavad organismile edasi vajalikku infot. 2. Joonistelt leida kõik sisenõrenäärmed, nimetada nende hormoonid ja toime organismis. Ajuripats ehk hüpofüüs on herneterasuurune sisesekretsiooninääre mis juhib teiste sisenõrenäärmete tööd. Lisaks toodab ta kasvuhormooni ja endorfiine ehk heaoluhormoone ning reguleerib suguelundite ja luustiku arengut. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi. Kilpnääre paikneb kaelal kõri ees ja külgedel. Tema hormoonid mõjutavad organismi kasvamist ja arengut ning ainevahetuste kiirust. Kõrvalkilpnäärmed on inimese kõige väiksemad sisenõrenäärmed, nad kaaluvad ligikaudu 0,1 grammi. Asuvad kõri piirkonnas ning toodavad hormoone mis ...
TARTU ÜLIKOOL NÄRVISÜSTEEMI ÜLESEHITUS JA ROLL INIMESE PSÜÜHIKAS Referaat Õppeaine: Õppejõud: Tartu 2011 SISUKORD Sisukord.....................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................3 1. Närvisüsteemi ülesehitus................................................................................4 1.1 Närvisüsteemi funktsioon.............................................................................5 2. Inimese psüühika ja käitumine.........................................................................6 3. Kõrgem närvitegevus psüühika alusena..............................................................7 3.1 Tingimatud refleksid......
Psühholoogia Mis on psüühika? V: Psüühika on elusolendi närvisüsteemi tegevuse tulemus. Psühholoogia seos teiste teadustega? V: Psühholoogia on seotud paljude teadustega nagu näiteks matemaatika, pedagoogika, bioloogia, füüsika ja filosoofia. Psühholoogia uurimismeetodid? V: 1)Kirjeldavad uurimused- juhtumi analüüs, vaatlus, küsitlused, testid 2)Korrelatiivsed uurimused- seosed nähtuse ja käitumisviisi vahel 3)Eksperiment- aitab seletada mingit käitumist Närvisüsteemi jagunemine: V: Närvisüsteem jaguneb SOMAATILISEKS ja AUTONOOMSEKS Refleksid: V: TINGIMATUD REFLEKSID- on kaasa sündinud tahtmatud reaktsioonid. TINGITUD REFLEKSID- kujunevad kogemuste ja õppimise põhjal elu jooksul. Erutus ja pidurdus: V: Erutus- reaktsiooni vallandav närviprotsess Pidurdus- peatab reaktsiooni Areng ja kasvamine: V: Areng-...
Bioloogia kordamine 3 1. Organismi regulatsioon Närvisüsteem – elektrilisi signaale juhtiv võrgustik, mis koosneb peaajust, seljaajust ja närvidest. Ülesandeks on võtta väliskeskkonnast vastu infot ja reguleerida selle tulemusel organismi käitumist. Koosneb pea- ja seljaajust Sisenõrenäärmed – üle kogu keha paiknevad näärmed, mis toodavad hormoone ja reguleerivad organismi talitust. 1. Käbikeha 2. Ajuripats 3. Kilpnääre 4. Harkelund 5. Neerupealised 6. Kõhunääre 7. Munasarjad 8. Munandid Talituse regulatsioon toimub närvisüsteemi ja hormoonide abil. Rakk – Kude – Elund – Elundkond – Organism Organism koosneb 60 000 miljardist rakust ja täiskasvanul on rakke üle 200 erineva tüübi. Erinevad rakutüübid moo...
Närvid ja Refleksid Vitali Petkun Ja Denis Skrabutenas 9B K-J Ühisgümnaasium *Närvid moodustavad Piiedenärvisüsteemi. *Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. *Närvirakul on kaht tüüpi jätkedi:üks neuriit ja mitu dendritiiti. *Närvirakkude pikade jätked moodustavad närve. *Närvidel on Dendriid ja Neuriit.Dendriid on enamasti närviraku lühikesed jätked,mis võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsid vastu ja juhivad närvirakku kehasse. *Neuriit on närviraku üks jätke,mida mööda närviimpulsid liiguvad närvirakust välja. Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda ait...
Bioloogia 08.05.2012 Peaaju Suuraju · Moodustab 9/10 aju massist · Suuraju käärulises närvirakkude kogumikus tekib enamik tundeid, mõtteid ja tundeelamusi · Suuraju jagnb kaheks ajupoolkeraks, need on omavahel ühenduses närvikiududest silla mõhnkeha abil · Suuraju all paiknevad muud ajuosad, sh. väikeaju, ajusild, keskaju ja pikliaju Vasak ja parem ajupoolkera · Vasak ajupool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust · Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine · Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised · Meie aju vasak poolkera mõtleb sõnadega, parem poolkera aga mõtleb piltidega Suuraju koores paiknevad keskused · Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks · Osad: o Mõtle...
MÕISTED: Seedeelundkond Digestioon- seedimine Resorptsioon- imendumine Sekretsioon- nõristus (eritumine organismi tabeks) Peristaltika- sooleliigutused Eliminatsioon- eritamine Defekatsioon- roojamine Boolus- toidupala Küümus- maost edasi liikuv toidumass Flaatus- soolegaas Faeces- roe Seedefregment/seedeensüüm- toitainete lagundamiseks organismis toodetav aine Närvisüsteem Neuron- närvirakk Sünaps- neuronite kontakt kus erutus kandub ühelt neuronilt teisele Retseptor- ärritust vastuvõttev organ Dendiidid- neuroni jätketeed, mida mööda kandub erutus neuroni suunas Akson- neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutus neuronist välja Somaatiline ns- ehk kehanärvisüsteeeem Vegetatiivns ns- ehk siseelundite närvisüsteem Hallollus- paikneb seljaaju keskosas, kujutab endast närvirakkude ja neist lähtuvate jätkete kogumit Valgeollus- koosneb närvikiududest ning moodustab juheteed Närvid- sidekoelise kestaga ümbritsetud närvikiudude kimbud Valged ...
N n är är v vi i d d, Neuron Närvirakukeha ja tuum Närvirakud on loomade ühed pikimad dendriit rakud. Närvirakud ei jagune. Närvirakukehad Neuriit asuvad pea- või seljaajus ja müeliinkest moodustavad aju hallaine. Jätked valgeaine ja presünaps närvid Dendriidid toovad erutusi, neuriidid juhivad edasi nt lihastesse. Närvirakke mööda kanduvad edasi elektrilised signaalid närviimpulsid (kuni 100 m/sek). Sünaps Neuronite vaheline ühendus, mis võimaldab närviimpulsi üleminekut ühelt neuronilt teisele. Mõnel neuronil võib olla üle 10000 sünapsi st, et samapalju on vastuvõtvaid sünaps rakke tema ümber. Igas sünapsis saab impul...
BIOLOOGIA · Korrata kontrolltööks õ. lk. 84-93 · Kirjeldus: NS, KNS koosnemine; peaaju 5 tähtsamat osa ja nende ül: suuraju, väikeaju, piklikaju, keskaju: side pea- ja seljaaju vahel; lihastoonus; vaheaju: ainevahetust, paljunemist, eritamist, kehatemperatuuri reguleeriv keskus; suuraju 2 poolkera: vasaku ja parema poole määratavad võimed; seljaaju vigastus: halvatus; peaaju haigused: ajukasvaja, insult, entsefaliit, meningiit; seljaaju ül. (2); närviimpulsi levik närvirakult närvirakule; piirdenärvisüsteemi koostis, talituslik jaotus somaatiliseks ja vegetatiivseks (viimasel 2 vastandlikku toimet kiirendav/aeglustav); pea- ja seljaaju ehituslik erinevus (hallolluse - närviraku kehad, valgeolluse- närviraku jätked paiknemine); refleksikaar (5); sensoorsete ja motoorsete närvirakkude erinevus; tingimatute ja tingitud reflekside erinevus ja näited NÄRVISÜSTEEM-ül vastu võtta informa...
Sisenõrenäärmeteks nimetatakse kõiki neid näärmeid, mis sünteesivad hormoone ja millel puuduvad juhad. Inimese sisenõrenäärmete süsteemi moodustavad ajuripats (tähtsaim, asub peaajus, juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete tegevust), käbikeha (asub peaajus, tema hormoonid reguleerivad organismi ööpäevaseid rütme), kilpnääre (suurim, asub kaelal kõri ees ja külgedel, hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust), neerupealsed (paiknevad neerude peal, toodavad adrenaliini), kõhunääre (asub mao taga, eritab insuliini) ja sugunäärmed (mõjutavad sootunnuste arengut, valmistavad nii sugurakke kui ka suguhormoone). Insuliin soodustab veres leiduva glükoosi ehk veresuhkru tungimist rakkudesse, samuti toimub insuliini mõjutusel maksas ja lihastes süsivesinikkude tagavara (glükogeeni) sünteesimine veres olevast glükoosist. Kui kõhunääre toodab insuliini liiga vähe, on tegu suhkr...
Tõmba joon alla tingimatutele refleksidele. Lugemine, kirjutamine, haigutamine, käekella vaatamine, neelamine, nutmine, köhimine, ujumine, jooksmine, aevastamine. II Tõmba maha mõiste, mis ei sobi loetellu. Põhjenda. Kilpnääre, ajuripats, süljenääre, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed. Sest süljenääre kuulub välissekretsiooninäärmete rühma, teised aga sisesekretoorsed näärmete hulka. III Seosta paariti peaaju osa ja ja tema ülesanne. Peaaju osa: A-suuraju, B-väikeaju, C-vaheaju, D-keskaju, E-piklikaju. Ülesanded: 1) liigutuste koordineerimine ja täpsus B-väikeaju 2) vastutab lihaste pingeseisundi säilimise eest D-keskaju 3) mälu kujunemine A-suuraju 4) juhib hingamist ja südametegevust E-piklikaju 5) asuvad sigimist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused C-vaheaju IV Järjesta järgmised refleksikaare osad vastavalt erutuse liikumisele. 4. Eferentsed närvikiud, 5. reageeriv lihas; 2. aferentsed närvikiud, 1. erutust vastuvõtvad närvira...
Inimese anatoomia Närvisüsteemi jaotus: 1. Kesknärvisüsteem a. Peaaju i. Suuraju ii. Vaheaju – Reguleerib ainevahetus, paljunemist, kehatemperatuuri iii. Keskaju – Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse iv. Väikeaju – Reguleerib lihaste koostööd ja toonust v. Pikkaju – Reguleerib tahtele allumatiud tegevusi (hingamine, südametegevus) b. Seljaaju 2. Piirdenärvisüsteem – Närvirakud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju koonduvad närvideks ning moodustavad piirdenärvisüsteemi, mis jagunevad kaheks: a. Kehaline ehk somaatiline – juhib tahtele alluvaid tegevusi (skeletilihased) b. Vegetatiivne – tahtele allumatud tegevused (siseelundkonna näärmed) Mäluvor...
Psühholoogia kui teadus---On teadus, mis uurib inimese ( ja loomade) hinge- ja vaimueluolemust ning selle avaldumise viise Psühholoogia harud--- *Biopsühholoogia(käitumine ajus toimuvate keemiliste ja bioloogiliste protsesside tulemusena) *Eksperimentaalpsühholoogia(maailma aistmine, tajumine, õppimine ja sellest mõtlemist) *Isiksusepsühholoogia( inimkäitumine, inimesi eristav käitumine) *Koolipsühholoogia(õppimisega kohanemine, õpilaste emotsionaalsed probleemid) *Sotsiaalpsühholoogia( inimeste suhtlemine, kuidas inimesed üksteist mõjutavad) Mis on teadusliku- ja olmepsühholoogia vahe ? Teaduslik: loogilised määratlused,tõdemused,praktikas kontrollitud seaduspärasused Olme: ühiskonnakihi vaimulaad,vaistlik tegutsemine Teduslik psühholoogia on tõene praktikas kontrollitud, samas kui olmepsühholoogia tugineb vaid ühiskonna vaistul. Psüühika---On organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist Psüüh...
NÄRVISÜSTEEM Koostas: Kristel Mäekask Närvisüsteemi jaotus: Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem KNS Juhib kogu organismi tegevust. Koosneb: · peaajust · seljaajust Peaaaju Koosneb viiest osast ja juhib kogu organismi tegevust. Vasak ja parem ajupoolkera Vasak aju pool juhib parema kehapoole tegevust ja parem aju pool vasaku kehapoole tegevust. Selle põhjuseks on ajusse saabuvate närvikiudude omavaheline ristumine. Enamasti on juhtivaks vasak ajupoolkera ja seetõttu on enamasti inimesed paremakäelised. Väikeaju Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu. Piklikaju Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus). Keskaju Närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel ning tagab lihase pingeseisundi ehk toonuse. Vaheaju Reguleerib ainevahetust, paljunemist, kehatemperatuuri. Suuraju koores paiknevad keskused: Suuraju välispinda nimetatakse ajukooreks. liigutuskeskus ...
Närvisüsteem - juhib ja reguleerib inimprganismi kõigi elundite talitamist See jaguneb 2 osaks: kesknärvisüst. ja piirdenärvisüst(närvid).Kesknärvisüst : pea-ja seljaaju. Väikeaju-reg. Lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju-reg. Tahtele allumatuid tegevusi Keskaju-Närviimpulsside liikumine pea-ja seljaaju vahel ning tagab lihaste pingeseisundi Vaheaju-regl. Ainevahetust, paljunemist, keha Suuraju-painevad kõrgema mõtlemistasandi keskused, sensoorsed keskused(nägemine...) Ajukoores kujuneb mälu, millel on võime salvestada, säilitada ja taasesitada inffi. Sensoorne mälu-lühiajaline,väga kiire unustamine, kodeeritakse sõnalisteks tähendusteks Lühiajaline mälu-kestus 30sek, Selle laiendamisvõimalus- infi üldistamisega suurteks ühikuteks, et õppimine roimuks peab uus teadmine pikaajalisse mällu jõudma, infole tähenduse leidmine, unustamine kiire, seotud uue info lisandumisega Pikaajaline mälu-info liikumine sellesse toimub kordamise teel, k...
MIS ÜLESANNE ON NÄRVISÜSTEEMIL? REGULEERIB JA KOORDINEERIB ORGANISMIS KÕIKIDE ELUNDITE TALITLUST JA KOHANDAB SEDA SISE- JA VÄLISKESKKONNA MUUTUSTELE. MILLINE ON NEURONI EHITUS JA TÖÖPÕHIMÕTE? EHITUS: KOOSNEB RAKUKEHAST NING 2 LIIKI JÄTKETEST (DENDRIIDID, AKSON); TÖÖPÕHIMÕTE: ERUTUS KULGEB NEURONISSE MÖÖDA DENDRIITE, LÄBIB RAKUKEHA JA VÄLJUB SEALT AKSONI KAUDU; IMPULSID LIIGUVAD NEURONITE AHELAS KINDLASUUNALISELT: PERIFEERIAST MÖÖDA TUNDENÄRVIKIUDE KNS'I JA KNS'IST MÖÖDA MOTOORSEID NÄRVIKIUDE PERIFEERIASSE. MILLINE ON NÄRVISÜSTEEMI EHITUS? SOMAATILINE: KESKNÄRVISÜSTEEM (PEAAJU JA SELJAAJU), PIIRDENÄRVISÜSTEEM (PEAAJUNÄRVID JA SELJAAJUNÄRVID); KONTROLLIB KOGU ELUTEGEVUST, REGLUEERIB LIIKUMISELUNDITE TÖÖD, SAAB INFOT VÄLISMAAILMAST; AUTONOOMNE: SÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM , PARASÜMPAATILINE NÄRVISÜSTEEM; SELLE KAUDU TOIMUB SISEELUNDITE, SISENÕRENÄÄRMETE, SÜDAME JA VERESOONTE TALITLUSE REGULEERIMINE. SELJAAJU ASUB LÜLISAMBAKANALIS; ÜL...
1. Inimese süstemaatiline kuuluvus- loomariik, keelikloomade (selgroogsete) hõimkond, imetajate klass, primaatide (esikloomaliste) selts, inimlaste sugukond, perekond: inimene, liik: tänapäeva inimene ehk tark inimene (Homo sapiens sapiens). 2. Inimorganismi üldiseloomustus: inimese peamised koetüübid (epiteelkude, lihaskude: silelihas-, vöötlihas- ja südamelihaskude, närvikude, sidekude, sh luu-, kõhr- ja rasvkude ning veri kui vedel sidekude). ● Epiteelkude - välispinda kattev ja kaitsev kude. Katavad nahka, limaskesti ja koosnevad ainult rakkudest. Võimelised kiiresti paranema. Paikneb nahas ja näärmetes. ● Sidekude - see kude, mis seob ja hoiab eri kudesid koos. Sidekude jaguneb üle kogu keha, ta on organite ja teiste kudede vahel. Seob kudesid. ● Närvikude – koosneb närvirakkudest ehk neuronidest. Närvikudeme ülesanne on vastu võtta informatsiooni nii välis kui ka sisekeskkonnast. Paikneb närvi...
Bioloogia kontrolltöö NÄRVISÜSTEEM Organismi talitlust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: KESKNÄRVISÜSTEEM (peaaju, seljaaju) ja PIIRDENÄRVISÜSTEEM(somaatiline, vegetatiivne). Närvisüsteemi ülesanded: · Reguleerib elundite talitlusi · Kooskõlastab elundkondade talitlusi · Seob organismi väliskeskkonnaga · Võimaldab organismil kohaneda muutuvate keskkonnatingimustega · Võtab vastu meeleelunditelt saadud informatsiooni, analüüsib seda ning edastab närve mööda organitele vajaliku info. PEAAJU · Kaetud ajukestaga, ajuvedelikuga. · Kaal 1.3 kg. · Koosneb neuronitest ja kahest ollusest: Hallollus(välimine kiht): närvirakukeha + dendriidid; Valgeollus(seesmine kiht): neuriidid e. pikad jätked. · Peaajust lähtub 12 paari närve · Peaaju kaitsevad luuline ümbris, ajukestad ja aj...
Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Organismi talitust juhivad nii närvid kui ka hormoonid. Kesknärvisüsteem koosneb peaajust ja seljaajust. Piirdenärvisüsteemi mood. närvid, mis ühendavad pea- ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Kesknärvisüsteem juhib kogu organismi tegevust. Aitab kooskõlastada erinevate kehaosade tegevust ja aitab kohaneda organismil keskkonnatingimustega. KN-süsteem võtab vastu meeleelunditelt saabunud inffi, analüüsib seda ja siis edastab närve mööda organitele vajaliku info. KN-süsteemi põhiosaks on koljus paiknev peaaju, mis juhib ja kontrollib kogu organismi talitust. Peaajus olevates keskustes toimub kehast närvide vahendusel laekuva info kogumine, siis analüüsitakse infot ja siis ajuosades võetakse vastu otsuseid, mis edastatakse närvide abil lihastesse. Närvirakke pärast sündimist juurde ei moodustu ja inimese vananedes närvirakkude arv väheneb. KN-süsteemis saab...
SISENÕRENÄÄRMED Sisenõrenäärmed toodavad hormoone, mida nad eritavad otse verre, sest neil pole juhasid, mis sünteesitud hormooni sihtkohta toimetaks. Veri kannab näärmetes toodetud hormoonid kudede ja elunditeni, mille talitust nad mõjutavad. Sisenõrenäärmed: ajuripats e. hüpofüüs, kilpnääre, kõrvalkilpnäärmed, neerupealised, kõhunääre ja sugunäärmed. Ajuripats e. hüpofüüs: Peaajus asuv ajuripats juhib koos närvisüsteemiga teiste hormoone sünteesivate näärmete talitust. Ta sünteesib ka kasvuhormooni, mis mõjutab kogu organismi kasvu. Ajuripatsi kaudu on närvisüsteem ja hormoonisüsteem omavahel seotud. Aju närvirakud aktiveerivad ajuripatsit, mis hakkab hormoone valmistama. Kilpnääre on inimese kõige suurem sisenõrenääre, mis kaalub umbes 40 grammi ning asub kaelal kõri ees ja külgedel. Kilpnäärme hormoonid mõjutavad erutusprotsesside tegevust närvisüsteemis ning ainevahetuse kiirust. Neerupealised pai...
Ajuripats ehk hüpofüüs – asub, peaajus ja juhib koos närvisüsteemiga teiste sisenõrenäärmete tööd Kilpnääre – asub kaelal kõri ees ja külgedel ja reguleerib ainevahetuse kiirust, organismi kasvamist ja arengut, erutusprotsesside tugevust närvisüsteemis Kõrvalkilpnäärmed – reguleerivad kaltsiumi ja fosfori ainevahetust Neerupealised – asuvad neerude peal ja toodavad adrenaliini, valmistades organism ette pingutuseks, ohule reageerimiseks Kõhunääre –asub mao taga ja ja reguleerib glükoosi ehk veresuhkru hulka veres, tähtsaim hormoon, mida eritab on insulin Käbikeha asub peaajus ja reguleerib ööpäevaseid rütme Sugunäärmed – mõjutavad soost sõltuvate tunnuste arengut ja valmistavad sugurakke SISENÕRENÄÄRMED (ülemised 7 )– toodavad hormoone otse verre, sest neil pole ...
1. Mõisted Adaptatsioon kohanemine. Aistingud meele tajud, vajalikud et meie otsused tuleks võimalikult kiiresti Ajupoolkerade assümeetria aju organiseerituse fundamentaalne eripära. Vasak ja parem ajupoolkera näivad küll väliselt sarnased, kuid nad talitlevad erinevalt. Neil mõlemad on omad ülesanded Akson pikk müeliinkest, ainult üks. Alkohol legaalse piiranguga depressant. Kahjustab inimese motoorseid võimeid ja tähelepanu. Autonoomne NS siseelundite ns, ei allu inimese tahtele. Barbituraat krambivastane ravim CAT kompuutertomograafia, haiguste diagnoosimiseks Daltonism värvipimedus Dendriid Ärritust vastu võtvad närviraku jätked Depressandid üldnimetus ainetele, mis pärsivad närvisüsteemi talitlusavaldusi Ectasy (MDMA) Stimulant. Emotsionaalse ja vaimse toonuse tõstja. EEG elektroentsefalograafia, peaaju bioelektrilise aktiivsuse uurimiseks Haistmine tajumine ja eristamine õhus levivaid lõhnu. Hallutsinogeenid meelepe...
Närvisüsteemi ehitus ja talitus Helene Urva Maidla Pk, 2009 Bioloogia, 9. klass Tänane eesmärk? · Mida närvisüsteem teeb? · Millised osad on ajul? Mis on nende ülesanded? · http://www.youtube.com/watch? v=GTv2mRH1Wac&feature=related * NÄRVISÜSTEEM Piirdenärvisüsteem Kesknärvisüsteem (närvid, mis ühendavad (peaaju ja seljaaju) pea ja seljaaju kogu Ülejäänud kehaga) Kesknärvisüsteem · Juhib kogu organismi tegevust Seljaaju Peaaju · Koosneb miljarditest närvirakkudest · Erinevatel osadel on erinevad ülesanded Aju "võimsus" sõltub suuresti keha suuruse ja aju suuruse vahekorrast. Ajupiirkonnad ja nende funktsioonid · Õpikus lk 86 joonis · Tee tabel täidame tunni jooksul, jäta ruumi! Suuraju Vaheaju Keskaju Väikeaju Piklikaju ...
1. KÄITUMISE BIOLOOGILISED ALUSED Inimese käitumine alates lihtsamatest asjadest (silmapilgutamine) ja lõpetades kõige keerulisematega (probleemide lahendamine), sõltub meie sees toimuvate protsesside integreerumisest. Integreerimist e ühendamist teostab närvisüsteem (NS). Et paremini mõista inimkäitumist, tuleb tunda selle aluseks olevaid bioloogilisi protsesse. Teadusharu, mis uurib organismi bioloogiliste ning psüühiliste ja käitumuslike aspektide vahelisi seoseid, kuuluvad psühhobioloogia valdkonda. Need on neurofüsioloogia, sotsioloogia, psühhofarmakoloogia jpt. Närvisüsteem NS ülesanne on reguleerida ja koordineerida organismi elundite talitlust ning kohandada seda sise- ja väliskeskkonna muutustele. NS saab pidevalt infot keha sisemusest (südamest, seedeelunditest, lihastest) kui väliskeskkonnast (silmade ja kõrvade kaudu). Aju töötleb saadud infot ja lähetab organismile vastused/käsud. Närvirakk e neuron ... on NSi kõige v...
Närvisüsteemi tähtsus ja ülesanded Närvisüsteem võtab osa kõigi elundite talituse juhtimisest ja kooskõlastamisest. Närvisüsteemi vahendusel kohaneb org. väliskeskonna muutustega ja organismis eneses toim. protsessidega. ÜLESANDED: reguleerib elundite talitust kooskõlastab erinevate elundite ja elundkondade tegevuse talitust kooskõlastab organismi ja väliskeskkonna tegevust Närvisüsteemi osad NÄRVISÜSTEEM Kesknärvisüsteem Piirdenärvisüsteem Peaaju Seljaaju Koosneb närvidest, neuroni pikkade jätkete kiudude kimpudest. Suuraju Selgrookanalis paik- Vaheaju nev nöörikujuline Keskaju närvirakkude kogum Piklikaju Väikeaju Refleksid Refleksid on närvisüsteemi talituse põhivaldused. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis...
Närvisüsteemi ülesanded: kooskõlastada organismis kõikide elundite tööd, tagada Vananemise tunnused: luud muutuvad nõrgemaks, nahk muutub vähem elastseksm kohanemine väliskeskkonna muutustega, võimaldada koguda, töödelda, sorteerida pidurdub ainevahetusm meeleelundite töö halveneb, võib lisanduda ja salvestada infot ja edastada seda lihastele ja näärmetele. Nävikoe moodustavad termoregulatsiooni häire, halveneb õppimisvõime. Välised tegurid: õhk (selle närvirakud e. neuronid koos gliiarakkudega. Müeliinid suurendavad impulsi kvaliteet), toit, radioaktiivsus. liikumise kiirust ja tagavad selle sihipärasuse. Info läheb dendriididest kehasse, Immuunsussüsteem. Organismi võimalused kaitseks on: higi- ja läbib aksoni ja liigub närvilõpmetest välja. Närvirakke ümbritsevad gliiarakud, mis rasunäärmetega eralduvad ensüümid, kahjutud bakterid nahal, limaskestad, kaitsevad närvirakke ja v...
Õppimine algab juba sünniga ning kestab terve elu. Pöörame sellele rohkem tähelepanu siis, kui teeme seda teadlikult, näiteks kodutööde tegemine. Julgen arvata, et veel sagedamini tegeleme õppimisega siis, kui ise seda endale täielikult ei teadvustagi, näiteks söögitegemine või raamatu lugemine. Õppimine leiab aset juba siis, kui me millegi korduva läbitegemisega suurendame oma vilumust. Ka sügavad läbielamised õpetavad meile nii mõndagi, nii head kui halba. Päevast päeva mällu lisanduvad tähelepanekud, tõdemused ja pisiavastused kujundavad psüühikas aegamisi uusi hoiakuid ja teadmisi ning nende toimel hakkab edaspidi muutuma ka meie käitumine. endale teadvustades või mitte, moodustab õppimine märkimisväärse osa meie ärkvelolekuajast. Kõige hea kõrval õpitakse elus ka uimasteid kasutama, interneti- ja kasiinosõltuvust. Me oleme sündinud õppijad- me peame olema, sest ellujäämiseks on meil vaja tunda oma keskkonda ja sellega kohaneda. Õpp...
Immuunsüsteem on organismi kaitsesüsteem võõrvalkude vastu. Eesmärgiks kahjustada organismis bioloogiliselt aktiivsed võõrvalgud. Immuunsüsteem hoiab ära haigustekitajatest tingitud koekhjustused, kõrvaldab kehasse tunginud mikroorganismid,suudab hävitada vigaseks muutunud kehaomaseid rakke. Immuunsüsteemi saab tugevdada magades, värskeid vilju ja valgurikkaid toite süües, vitamine võttes, sporti tehes, süües vähe rafineeritud suhkrut. Omandatud immuunsus kujuneb elu jooksul, kaasasündinud immuunsus on päritud. Tsellulaarne reaktsioon (omandatud Immuunsus) tapjarakud. Humoraalne reaktsioon(omandatud Immuunsus) antikehad. Palavik - kehatempeartuur tõuseb tavalisest kõrgemaks. Ei ole haigus. Näitab, et organism reageerib nakkusele. Mõõdukas kehatemperatuuri tõus stimuleerib organismi kaitesmehhanisme ja pidurdab paljude patogeenide arengut. Allergia/ülitundlikkus - immuunsüsteemi liigatugev reaktsioon pealtnäha ohututele ainetele. Ainet, ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
