TEE NAGU MINA! Musitseerimises omandatakse kõigepealt kuulamisoskus, järgneb äratundmine ja lõpuks kordamine. Kui laps juba teab, kuidas kuulata, on ta valmis mängima oma esimese pilliga oma kehaga. Ta saab kasutada palju erinevad rütme ja järele teha palju erinevaid liikumisi. MEELESPEA Toas või õues Laste arv piiramatu Aeg: 10 min ja kauem Abi vajalik Ei määri Mida laps õpib? See mäng õpetab lastele tegevuse jäljendamist: laps õpib kõige kergemini midagi ise tehes ning kõige lihtsam viis midagi teha on seda jäljendada. Mida teha Näidake talle, kuidas oma keha rütmiliselt liigutada. Ta võib käsi plaksutada, jalgu trampida, näppudega peopesale koputada, kingaservi kokku taguda, punni puhutud põski plaksuga tühjaks lüüa, lahtise või kinnise suuga keelega laksutada. Et laps saaks oma kehaga rütmi jäljendada, võib alustada ükskõik millise heliga neist. Alguses kasutada lühikeste pausidega lihtsat rütmi, hiljem võib tasapisi üle minna vah...
Rändaja Tulin linnast. Lumesadu. Tööd ei leidnud kusagilt. -- Lumesadu. Jalad väsind. Läbi, läbi näljane. Kuskil teed, ei tulekiiri, aeg ju hiline. Ennäe! tulukene siiski vilgub viimati. Koputan ja astun sisse -- lahkelt lahti tehakse. Tüdruk võtab ahjust leiba, sooja leiba -- mõtelge! Soe saun ja lõhn nii armas. -- Tühi kõht. -- «Kas soovite, külamees, vast sooja leiba?» Murdis tüki minule. Suure tüki sooja leiba! Oh küll maitses magus see! Soe leib ja soe süda, perenaine tasane. «Kust sa tulid, kuhu lähed? Kas sul naine, võõras mees?» Sealt ma tulen, sinna lähen, olen vaene reisimees. «Mitu venda sul või õde? Isa, ema elavad?» Mina üksi! Kibe tõde, kõik nad ära surivad. «Tibi-tibi, tibi-tibi, suurem neist on kukeke. Mul on neli kanapoega, jutt neid ajas ülesse...»
Liisusalmid koos liigutustega Lahti-kinni Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), käsi on mul kaks(tõstavad ükshaaval parema ja vasaku käe üles). Lahti, kinni, lahti, kinni(liigutavad käsi lahti-kinni), tee üks väike plaks(teevad kolm plaksu). Keeruta neid, keeruta neid, keeruta neid nii(teevad kätega vurri terve rea vältel). Lehvita neid, lehvita neid, lehvita neid nii(lehvitavad kahe käega terve rea vältel). Allikas: http://www.beebiweb.ee/?id=1342 Linnuke Lendab väike linnuke(liigutavad käsi külgede peal üles-alla) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Süüa otsib endale(liigutavad nimetissõrme ja pöialt kokku-lahti) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi) Laskub ruttu oksale(kükitavad maha) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Marju leiab endale(nopivad maast sõrmedega marju) tsii-tsii-tsii(plaksutavad käsi). Allikas: http://www.ht.ut.ee/981928 Näpulapsed Näpulastel on kõht tühi(käed pai...
Sissejuhatus Ma valisin selle teema, sest salmikud ei ole enam kooliõpilaste seas kasutusel ja nad on kaotanud tänapäeval oma esialgse tähenduse ühiskonnas. Minu töö eesmärk on võrrelda salmikuluulet erinavatel ajaperioodidel ja uurida, millest salmikuluule räägib. Peamisteks uurimusküsimusteks on: Millest salmikuluule räägib? Kas erinevate ajastute salmikud erinevad , kas neil on ühiseid tunnuseid? Informatsiooni leidmise meetoditeks on salmikute tekstide analüüs ja salmiku omanikega läbiviidud intervjuud. Esimese peatükkis käsitlesin salmikuluulet folkloori osana ja tõin välja iseloomulikud tunnused, teises peatükis tõin välja erinevate ajaperioodide salmikuluule analüüsi kuue salmiku näidete põhjal. Lisadena on töös fotod salmikute tekstidest ja salmikute omanike poolt täidetud küsimustikud. Uurimismaterjal pärineb salmikutest ja folklooriteemalistest kirjandusväljaannetest: E. Kalmre ,,Regivärsist netinaljedeni", rahvaluuleteemal...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Ajaloo ja arheoloogia instituut Kunstiajaloo osakond Lilija Soosaar Ristija Johannes Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus 3 1. Piiblilugu Ristija Johannesest 3 1.1. Ristija Johannese sündimise ettekuulutus 3 1.2. Maarja külastab Eliisabeti 3 1.3. Ristija Johannese sünd 4 1.4. Ristija Johannese kasvamine 4 1.5. Ristija Johannese jutlus 4 1.6. Jeesuse ristimine 4 1.7. Ristija Johannes satub vangi 5 1.8. Jeesus vastab vangistatud Ristija Johannesele ...
Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL · Tekkis u 2000a tagasi · 18. sajandil tekkis ja 19. Soome lahte ümbritsevatel hõimudel saj laiem levik LIIGID: pärisorjuse kaotamine...
Franz Schubert 1797-1828 Schubert sündis Viini lähedal ja oli kogu elu Viiniga seotud. Mõnda aega töötas ta seal isa koolis abiõpetajana, kuid seetöö ei huvitanud teda. Schubert kirjutas lapsest saati salaja laule ja klaveriuusikat ning soovis muusikale pühenduda. Järgnes tüli isaga ja lahkumine kodust. Sellest alates sai Schubertist vabakutseline helilooka, kes elas peamiselt oa sõprade juures. Mitmed neist olid muusikud kunstnikud, poeedid ja kirjanikud ning selle sõpruskonna korraldatud salongiõhtutel kõlas esiettekandes Schuberti laulu- ja kammermuusika. Neid õhtuid, kus esitati Schuberti muusikat nimetati subertiaadideks. Schubert esines väga harva suurtes kontserdisaalides ja oma eluajal oli ta laiemale publikule tundmatu. Suurem osa tunnustusest saabus alles surma-aastal 1828 ku sõbrad korraldasid Schuberti esimese autoriõhtu mis oli tohutult edukas. Schubert suri haigusesse 31-aastaselt ning tema hauakivil on kiri ,, Muusika on...
Rahvamuusika kontrolltöö kordamisküsimused 12 klassile RAHVALAUL Kuidas jaguneb Eesti rahvalaul kõige üldisemalt? (2 jaotust) Vanem rahvalaul ehk regilaul Uuem rahvalaul Kirjelda regilaulu sõnu (riimid ja sisu). Regivärss koosneb 8st silbist, mille viisis 8nooti (neljajalgne trohheus) Sõnu seob algriim Värsse seob parallelism ehk mõtteriim Kirjelda regilaulu viisi (heliulatus, viisi pikkus ja tähtsus). Regiviisid kas ühe- või kaherealised (retsitatiivse iseloomuga, süllaabilise struktuuriga) Viiside ulatus vanematel 3-4, uuematel 5-6 heli Kirjelda regilaulu esitust (kuidas esitati). Eeslaulja ja koori vaheldumine Üherealise puhul kasutatakse sama viisi, kaherealise puhul teist viisirida Koos ettehaaratava sisseastumisega tekib katkematu laulmine Enamasti ühehäälsed (väljaarvatud Setu omad) Nimeta regilaulu liike. (5) Töölaulud (õpetab, aitab kaasa) Hällilaulud Laste mängitamislaulud Tavandilaulud (perekondlikud tähtpäevad, kalendrilaul...
Betti Alveri luuletuste analüüsid Asjad Mulle jäi mulje, et see luuletus räägib sellest, kuidas ta oma asjad on hooleta jätnud ja laokile. Kuidas ta kiirustab, et kellegiga kokku saada, aga koduste asjadega pole aega üldse olnud tegeleda ning kui ta siis kodust lahkub, jäävad need laokile jäetud asjad talle hinge peale ning kuskile alateadvusesse ikka kummitama. Tema umber hädaldavad mitmed Luuletuses on kasutatud palju isikustamist näiteks “paks klaver nurgas ägab hambavalus”, “kähisedes nõuab köhatilku astmaatiline vana seinakell”, “kuid esemed ei tunne oma piire, nad peavad kinni mind”, “lamp kardab tonte, tugitoolil tihti seljas on kramp ja sohva kaebab gihti”. Samuti on kasutatud epiteete, näiteks (“lakkamatu helin”), “etteheitvat pilku”, “pondunud põsilt”, “mässulises rodus”. Ka sümbolit on kasutatud: “et viimati see jõuk ei püsi kodus, vaid järgneb mulle mässulises rodus” – jõugu all on mõeldud sümbolina se...
,,ARMASTUS ON JA ARMASTUST POLE" Triin Tasuja Aveli Int MT11 Elulugu Pärit Tamsalust Sündinu 1989 aastal Esimene luulekogu on ,,Provintsiluule", millega ta valiti nädala autorit aastal 2009. Betti Alveri preemia. Looming Armastus on ja Armastust pole Noortepärsed luuletused Triin Tasuja kirjutab veenvalt, kaasahaaravalt ja mõtlemapanevalt noore inimese muredest, ängidest, hirmudest, lootustest, ja meeleheitest; kokkuvõttes elust ja armastusest. Kujundus Kujundaja: Matthias Sildnik Pehmete ja roosate kaantega Kasutatud on taaskasutatavat paberit Pildid mustvalged Meeleolu Masendavad ja sünged salmid Positiivsus puudub Luule Vabavärss Keele kasutus vaba. Palju noorte slänge ja erinevaid roppusi. ,,Saada kahekümneseks tähendab perioodilist maavärinat." ,,Armastus on tugevatele nagu viin tarkadele." Aitäh kuulamast!
Eesti rahvalaul. Nimetus rahvalaul pärineb Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt.Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks. Vanem rahvalaul ehk regilaul .Põhitunnused:Vanemat rahvalaulu ehk regivärsilist ehk regilaulu iseloomustab algriim ja mõtet teisendav kordus ehk parallelism. Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust nt "Loomislaul" ja "Suure tamme laul". Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud) või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud). Regilaule lauldi ilma pillisaateta. Regilaulu liigid: Töölaulud (karjaselaulud, lõikuslaulud jt),Kommetega seonduvad tavandilaulud (pulmalaulud, mardi- ja kadrilaulud jt),Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud (vaeslapselaulud, orjalaulud jt). Regilaulu zanrid:Zanriliselt eristatakse meeleolu ja elamusi vahendavaid lüürilisi laule ("Lauliku lapsepõli") ja sündmus...
RAHVALUULE 1. levib anonüümselt 2. On kollektiivne 3. Levib suuliselt 4. Teisenemine 5. Räägib rahva elust 6. Peegeldab keskkonda 7. Rahvalik kunst JAGUNEMINE: RAHVAJUTUD: MUINASJUTT- inimese lootusi ja soovunelmaid MUISTEND- Seotud kindla koha, aja, eseme, uskumuse, või isikuga (kivi, jänese lõhkine mokk, vägilasmuistendid) Ühe sündmuse, episoodi või üksikasja kirjeldus. Tegelasi 1 või 2 NALJAND- lühike koomilise sisuga lugu. PAJATUS- lühike ja lihtne jutt, mille aluseks kindel elujuhtum ja isik. Ka mälestused. ANEKTOOT- teravmeelne teemaarendus, puänt. PAROODIA- tehakse tuntud vana lugu tänapäevaseks, uued sõnad tuntud viisile. RAHVALAULUD: REGIVÄRSILINE RAHVALAUL-ei ole salme, ridu seob mõtteriim ...
MÄNGU ARENGU TREPP Lapse Mäng lapse arengus Mänguasjad vanus Mäng toetub täielikult täiskasvanu ja lapse suhtlemisele. Täiskasvanu Kellukesed, lihtsad on praegu lapse jaoks ainus mänguasi. Laps tunneb kõige enam muusikariistad, 1. elukuu rõõmu füüsilist laadi mängust jalgade patsutamine, varvaste ja eredavärvilised esemed sõrmedega mängimine, näo silitamine. Mäng on usalduslike suhete (kerge kätte võtta, ohut looja. suhu pista), erineva Vanema ja lapse vastastikune kordamööda häälitsemine täiskasvanu 2. elukuu tekstuuriga esemed, kohandab oma häälitsusi lapse omadega. ...
Esimene osa ,,KÜMNES KLASS" Lehekülg sissejuhatuseks Wikmani gümnaasium oli kogunenud igahommikusele palvusele ja ,,infotunnile". Koraali salmid lauldud ning ,,Meie Isa" palve loetud, astus õpilaste ette direktor, kes küsis õpilastelt sõna huligaan tähendust. Alguses ei osanud keegi midagi vastata, kuid hiljem ütles Trull (kes 10 aastat Inglismaal elas), et sõna tuleb inglise keelest Direktor oli õnnelik, et vähemalt midagi on nende kasvatustööst kasu olnud. Seepeale teatas ta, et õpilane Pukspuu (keda kogunemisel polnud) on koolist välja heidetud põhjusel, et tegeles huligaansusega. Siiski võis noormees kooli tagasi pöörduda, kui sooritab eksamid kõigis õppeainetes. Teine peatükk Pilk minevikku. Tegelikult oli Pukspuu huligaansus kogu klassi huligaansus. Nimelt otsustati (muidugi osad ei teadnud asjast midagi) usuõpetuses, kus oli igav nagu tavaliselt (Tooder tegi oma monotoonsusega selle veel igavam...
Hilisrenessanss (Reformatsioon Vastureformatsioon Giovanni Pierluigi da Palestrina) · Reformatsioon · 1517 Martin Luther 95 teesi · Kiriku lõhenemine · Muutused jumalateenistuse põhialustes ja liturgias · Muusikal suur kasvatuslik tähtsus · Koguduse kaasamine jumalateenistusel läbi koguduselaulu · Luteri koraal saksa protestantlik kirikulaul (salmid, igas salmis sama viis) · Luther ise lõi üle 30 lauluteksti ja umbes 20 viisi. · Tuntuimad: "Üks kindel linn ja varjupaik"; "Ma tulen taevast ülevalt" jt. Vastureformatsioon · 1545-1563 Trento kirikukogu · Reformid, mis tugevdaks Rooma positsioone · Ettekirjutused ka liturgias ja kirikumuusikas · Gregooriuse laulu lihtsustamine kaunistuste kaotamine ja lihtsustamine · Nõuti teksti selget mõistetavust · Keelati ilmalikud laenud ja ekspressiivne stiil Rooma koolkond Giovanni Pierlu...
Ladina juriidiline terminoloogia 25.11. seminari kodutöö 1) Tekst 18 (laused 8-15), lk 29. 8. Fiat iustitia, pereat mundus - Õigus peab sündima, mingu või maailm hukka! 9. audiatur et altera pars – kuulatagu ka teist poolt! 10. caveat emptor – ostja olgu ettevaatlik (s.t risk langeb ostjale)! 11. vivat, crescat, floreat! – las ta elada, kasvada, areneda! 12. Gaudeamus igitur - Niisiis olge rõõmsad! 13. videant consules, ne quid res publica detrimenti capiat – konsulid olgu valvel, et riik kahju ei kannataks! 14. quod sentimus, loquamur, quod loquimur sentiamus – öelda, kuidas me tunneme ja elada, nagu me ütleme. 15. transeamus ad obligationes, quae ex delicto oriuntur, veluti si quis fecerit, bona rapuerit, damnum dederit, iniuriam comserit – GAUDEAMUS salmid 1, 4 ja 6. 1. Gaudeāmus igitur, iuvenēs dum sumus! 1. Rõõmustagem nüüd kuni olem...
Kodumurul Autor on Tõnis Lehtmets,eesti kirjanik,kes sündis rakveres. Ta on lõpetanud ajaloo-keeleteaduskonna jakirjutanud luuletusi,romaane ja jutte. Pärast Rudolf Sirget oli Tõnis Lehtmets esimene, kes küüditamise teema jälle eesti proosas nähtavaks tegi ja seda päris mitmete teostega nii luuletuste,juttude ja romaanidega. Selle antud luule teosega räägib ta tavaliste lihtsate inimeste elust maal,küüditamisest,armastusest,elu ebaõiglusest, teos on üks osa eesti kirjandusest. Leian et ka suht oluline sest luuletused räägivad enda eest nii elust kui olust. Teose pealkiri on Kodumurul . Pealkiri arvan et on selle pärast selline kuna luuletused ise on maaelust,kodumaast ja armastusest ja sellega see pealkiri sobib ideaalselt. Luuletused on aastast 1962 kuni 1964 kokku korjatud ja avaldatud 1966 aastal kirjastuses Eesti Raamat ja väljaande koht on Tallinnas. Teose puhul on tegu luule ehk lüürik...
Rahvaluule ehk folkloor suuline rahvalooming, mis kandub edasi põlvest põlve · lühivormid vanasõna, muistend, kõnekäänd · proosavorm muistend, pajatus, müüt, muinasjutt · rahvalaul regivärsiline (vanem), riimiline (uuem) Põhitunnused: anonüümsus, traditsioonilisus, kollektiivsus (erinevad variandid) Põhiolemus: teisenemine (muutub pidevalt) Temaatika: töö, orjus, laulud kodust ja lapsepõlvest, laulust ja laulikust Jagunemine: eepiline, lüüriline, lüroeepiline / regivärsiline, riimiline (tekib 19. sajandil) EESTI REGILAUL Tunnused: · parallelism ühe ja sama mõtte kordamine; regivärsilises rahvalaulus on salmide asemel parallelismirühmad · algriim assonants täishääliku kordamine põhirõhulises silbis alliteratsioon kaashääliku kordamine sõna alguses (mõlemate korral täielik algriim) · neljajalgne trohheus (rõhuline, rõhuta) NB! kui värsireas on silpe rohkem kui 8, siis tuleb ...
Lüürika ehk luule. Luulet iseloomustab rütm: Värss luule rida Stroof salm Riim sarnaste sõnade kordus realõpus. A A A A B A B A A B B B B B A C (Ristriim) (Paaris riim) (Süliriim) (Segariim) Vabavärsiline riim on vabavärsiline luuletus, kus puuduvad riimid ja salmid ning read on erineva pikkusega. Luule peamised teemad on: armastus, loodus, kodu, kodumaa, isiku- ja mõtteluule. Lüürika zanrid: Haiku on kolme realine jaapani luuletus, kus esimeses reas on 5 silpi, teises 7 silpi ja kolmandas on 5 silpi. Sonett on luulevorm, mis koosneb 14 värsi reast. Värsid jag...
Rahvalaul 9.A 2014 Rahvalaulu mõiste Rahvalaul on seotud kõnes rahvaluuleteos, mida esitatakse lauldes või laulvalt kõneledes ehk retsiteerides Eesti rahvalaul jaguneb vanemaks rahvalauluks ja uuemaks rahvalauluks Rahvalaulu liigid Meestelaulud: Mõisa ja peremeeste vastast ühiskondlikku protesti väljendavad laulud Sõjalaulud Meremehelaulud Jahimehelaulud Kõrtsi- nalja- ja pilkelaulud Naistelaulud: Külakroonikad Armastuslaulud Ringmängu- ja tantsulaulud Vanem rahvalaul Vanem rahvalaul ehk regivärsiline ehk regilaul Tekkis kolmandal aastatuhandel Vanemat rahvalaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi Vanemat rahvalaulu lauldi ilma pillisaateta Lauljad olid põhiliselt naised, mehed mängisid rohkem pilli Vanemad rahvalaulud levisid suuliselt põlvest põlve ja olid kollektiivne looming Uuem rahvalaul 19. sajandil hakkas eesti rahvalaul muutuma. Valdavaks said lõppriimilised stroofi...
Ado Grenzstein [Piirikivi] "Vara tööle, hilja voodi, nõnda rikkus majja toodi." 1849: Sündis 5. veebruar. Kõksi küla, Tarvastu kihelkond. Rentniku poeg. Sai hariduse kohalikust kihelkonnakoolis. 187174: Valgas Cimze seminaris. 187476: Audrus köster ja kihelkonnakooliõpetaja. 1876: Kutsuti Tartu Hollmanni seminari (I [saksa] Õpetajate seminari) õpetajaks. 187880: Täiendas ennast Viini pedagoogiumis seejärel Peterburis koduõpetaja. 1881: Toimetas Eesti Postimeest, kus kritiseeris balti mõisnike privileege ja nõudis eestlaste õiguste laiendamist. Tema eestvedamisel sai teoks saatkonna lähetamine Peterburi ja keiser Aleksander III-le eestlaste soove sisaldava märgukirja üleandmine 19. VI 1881. 1881/2: Asutas ajalehe Olevik. Populaarne. 1881-1905, 1910-1915. 1888: Sattus vastuollu eesti rahvusliku kui ka baltisaksa poliitilise liiniga. Püüdes venestusreformide tagajärgi lugejatele selgitada esines ta nende pooldajana. Hakkas kritiseerim...
1869,1879,1880,1891,1894,1896,1910,1923,1928,1933,1938 Vanem rahvalaul regivärsiline rahvalaul muutumatu 18.sajandini .Regilaul e. Rundelaul on laulnud naised ,keda on nimetatud leelotajad. Regivärsil on kasutatud algriime. LõunaEestis kasutati ka refräänsõna(kaske,ülesüles) Lääneja PõhjaEestis pikendatud lõppe. Laululiigid: 1)Töölaulud 6)Matuselaulud 2)Vokilaul 7)Mängituslaul 3)Karjaselaulud 8)Kalendritähtpäevalaulud(mardi 4)Nektrutilaul kadrilaulud, jõululaulud,vastlalaulud jne,) 5)Pulmalaul Setolaulud: 1.Eeslaulja, 2.torrõ (koor) 3. Killõ(naine kes laulab peenikse häälega) Uuem rahvalaul 18.saj. keskpaigast 20,sajandini. Tõuseb meesteosatähtsus. Teemadeks: päevasündmused, vabadus...
1-2a LAPSE MÄNGUOSKUSED 12-16 elukuud Lapsed on selles vanuses endiselt agaralt ametis maailma tundmaõppimisega. Nad teevad seda mitmel moel uurimis-, suhtlus-, sümboli- ja etendamismängu abil, kusjuures kõikidesse neisse mängudesse võidakse kaasata ka teisi inimesi. Selles vanuses on äärmiselt tähtis roll just etendamismängul, mis paneb aluse loovale kujutlusvõimele ja kõigile sellega seotud oskustele. Laste uurimistegevust hõlbustavad suurem kontroll oma keha üle ning uued käelised oskused. Praegu võib laps õppida tõepoolest igas olukorras ja kõikvõimalike vahendite abil. Mida rohkem kogemusi ta saab, seda paremini hakkab ta oma ümbrust mõistma ning seda enam kujuneb tal uusi mõisteid näiteks selliseid nagu ,,kare" ja ,,sile", ,,suur" ja ,,väike". Ilma seesuguste mõisteteta pole tähendusrikas keelekasutus võimalik. Selleski staadiumis peavad lapsed saama mängida ja asju uurida ka omaette. Täiskasvanu osa on siiski ikka äärmisel...
Regilaulu ja riimilise rahvalaulu võrdlus REGILAUL RIIMILINE RAHVALAUL Teke Umbes 2000 aastat tagasi 18. saj. ja valdavaks sai 19. saj. Liigid 1. Töölaulud(vanimad) 1. Naistelaulud(tundelised armastuslaulud) 1.1. Karjaselaulud 2. Meestelaulud 1.2. Heinateolaulud 2.1. Sõjalaulud(sõdur, soldat) 1.3. Lõikuselaulud 2.2. Nekrutilaulud 1.4. Õitsi laulud 3. Ühiskonnakriitilised laulud(kubjas, mõisavahelised suhted) 2. Kalendritähtpäevade laulud(jaanilaulud, mardilaulud, 4. Tantsulaulud ja...
Koostaja: Gendra Rõuk 13AT Muusika Kontserdi arvustus Rammstein Kontsert toimus 11.06.2017 ja Lauluväljakul. Peale Rammsteini enda esines ka Eesti metal/punk ansambel Winny Puhh. Rammsteini poolt esitati lugusid nagu ,,Du Hast", ,,Hallelujah", ,,Sonne", ,,Ich Tu Dir Weh". Kontserdil oli üle 10-ne tuhande inimese, nendest enamus laulsid ja elasid kaasa Rammsteinile. Esimesena esinesid Eesti bänd Winny Puhh ja siis Rammstein. Lavakujundus oli selline tavaline aga leidus ka omapäraseid asju nagu näiteks süntesaator oli õhku riputatud. Trummar oli teistest bändi liikmetest kõrgemale asetatud. Elektrikitarri külge oli leegiheitja kinnitatud ja trummari pulkatest lendas nagu säraküünlal sädemeid igale poole. Kostüümid olid väga omamoodi. Süntesaatori mängjal oli üleni punan...
Ernst Enno ja Villem-Grünthal Ridala Ernst Enno luuletuste peamised märksõnad on müstilisus ja igavikulisus, veel ka valgus ja tee. Sellest tulenevalt on tema luuletuste meeleolu tavaliselt nukker, müstiline, salapärane ja mõtlik.Näiteks luuletuses ,,Kojuigatsus" igatseb luuletaja näha oma kodu ja seal õitsevaid ristikuid. Enno luuletuste peamisteks teemadeks on rändamine (nt. luuletustes ,,Rändaja õhtulaul" ja ,,Need ei vaata tagasi") ja igatsus. Tihti kirjutab Enno kodust ja maalib sõnadega detailseid looduspilte. Samas räägib ta ka enesessesüüvimisest ja ense leidmisest. Teemadeks on ka elu igavene ringkäik (,,Kevade"), usk inimesesse (,,Ikka edasi") ja hingede rändamine. Enno luuletusete sõnumid on tihedalt seotud tema maailmapildiga. Ta luges palju idamaist filosoofiat, budistlikku filosoofiat ja läänemaiseid müstilisi õpetusi, mis mõjutas ka tema loomingut. Poeedi luuletuste peamine sõnum on see, et elu l...
1.Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. Regilaulu liigid :Lüroeepilised laulud Töölaulud -Kommetega seonduvad tavandilaulud- Perekonnaelust ja ühiskonnasuhteist kõnelevad laulud - Kiige-, mängu- ja tantsulaulud 2. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim ja salmid. Uuema rahvalaulu viisid muutusid pikemaks ja keerukamaks, rütmipilt mitmekesistus.Kirjutati armastus ,sõja ja mere laule. Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus. Regilaulu viis on lühike ja väikese ulatusega. kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus. 3.19 sajandi alguse muusika: hakati väärtustama eesti rahvust ja keelt.Kultuuri elu hakkas arenema.Loodi palju eestlaste laulukoore ja puhkpilliorkestreid.Tugevnes rahvustunne. 4.Esimene üldlaulupidu:Toimus Tatus 1869a. Kokku esinesid 822 lauljat ja 56 pillimäng...
Eesti muusika. Rahvalaulu aluseks värv ja igale silbile vastab üks noot. Oluline osa on värss, muusikalisel osal väiksem tähtsus. Monotoonsed ja igavad. Temaatika on jaotatud 2 suurde rühma: lõike- töölaulud ja tavandi laulud + lastelaulud <-- need on naistelaulud, eeslauljal suur roll(nimetati kaasitaja või leelotaja). Eeslauljaks pidi olema kogukonna üks helgemaid lauljaid. Saxo Grammraticus väitis, et 13. saj on olnud meestel veel sõjalaule. Meestelaule Eestis ei ole, vähemalt mitte sõjalaule. Regilaulu on Eestis lauldud enne 19.sajandit, aga säilinud on ta Kihnus ja Setumaal. Eesti rahvalaul on ühehäälne: pikendatud lõppheli ja refrään. Skandeerimine : muusika ja tekstirõhud ei lange kokku näiteks mardilaulu tekst. Ettehaarav lauluviis koor võtab eeslaulja viimasest silbist kinni ja vastupidi ka. Setumaa rahvalaul on mitmehäälne nn Setu terts nad laulavad kahe duuri vahele, see on maast madalalt omandatud. Setu stiil on veidi...
ALEKSAND R BLOK 1880-1921 Varajane elu ■ Aleksandr Aleksandrovich Blok sündis 1880. aastal Peterburis ■ Isa oli juuraprofessor Varssavis ja ema oli kirjanik ■ Bloki vanaisa oli kuulus Peterburi ülikooli rektor Andrei Beketov ■ Isa hülgas pere pärast Aleksandri sündi, nii et ta kasvas üles ema kirjanikke ja tõlkijaid täis boheemlastest suguvõsas ■ Elas suviti vanaisa mõisas Moskva lähedal. Nende naabriks oli tuntud keemik Dmirti Mendelev, kelle tütrega Blok väga lähedane oli ■ Kirjutas esimesed luuletused 5-aastaselt. Esimene avaldatud tõsine teos on kirjutatud 18-aastaselt Varajane elu ■ Astus 1898. aastal Peterburi ülikooli juurat õppima ■ 1901. aastal vahetas ta eriala juuralt vene keele filoloogiale ■ Abiellus 1903. Aastal Ljubov Mendelejevaga ■ Avaldas 1904. aastal „Стихи о прекрасной даме“, mille pühendas oma naisele ning mis oli koheselt ka edukas ■ Lõpetas ülikooli 1906.aastal juba tunnustatud luuletaja...
Mats Traat ,,Karukell, kurvameelsuse rohi" Ülevaade loomingust Alustas luulega, milles on kõrvuti tulevikuoptimism ja kodumaateema, hiljem viljelnud filosoofilist, loodus- ja isamaaluulet. Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujutamine maaelu ajaloo kaudu ja inimese teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Kirjutanud ka näidendeid ning filmistsenaariume. Lisaks tõlkinud ka poola, tsehhi ja makedoonia luulet. Teose ülesehitus Sündmused toimuvad paralleelselt kahel ajal: ristisõdade ning nõukogude Eesti aastail. Materjal on pärit teose kirjutamise perioodil Eesti ühiskonnas toimunust ning ka liivlaste minevikust. Teksti sisse püstitatud liivikeelsed salmid annavad märku autori põhjalikust materjalikogumisest. Kuidas kajastub teoses aeg, milliste sündmuste ja tegevuste kaudu näitab autor aja kulgu. Sündmustik toimub algselt linnas, seejärel külas, kolh...
Regilaul. Regilaul ei ole tavaline laul. Tal ei ole algust ega lõppu nagu tavalistel lauludel. Regilaul on igal laulmisel veidi isesugune, just nagu piltki, mida vaadeldakse iga kord veidi isemoodi. Regilaul kujunes välja rohkem kui tuhat aastat tagasi. Regilaul koosneb tekstist, viisist ja esitusest. Viis ning esituslaad on arhailised, kuid tekst oma sisult ja vormilt viimistletud. Laulu teksti loomisel ja ettekandmisel oli määrav osa rahvalaulikul. Iga laulik oli kaasautor, laulu arendaja, kes jättis tekstisse oma jälje. Kui regilaulu esimest korda kuulata, võib see tunduda üpris imelikuna, isegi igavana. Regilaul ei jagune salmideks, ridu seob mõtteriim ehk parallelism, st ühes värsis öeldus korratakse teiste sõnadega teises värsis ja mõnikord kolmandaski. Tihti võib kuulda nii vanu sõnu, et ligikaudsest tähendusestki on raske aru saada. Regilaul koosneb 8-silbilistest värsiridadest, ...
Lüürika-sõnakunsti üks põhiliike,eepika ja dramaatika kõrval Eepika-kui põhiliigi zanrid keskenduvad välismaailma kirjeldamisele ja jutustamisele Dramaatika-zanre liseloomustab tegevuse vahetu kujutamine, otsene kõne ja dialoog Luule-e.poeesia mõiste tähistab kõiki värss kõnes teoseid võibolla eepiline ja dramaatiline Stiil-autori,ajastu,kunstivoolu ühise loome ja maailmanägemise viis,mis väljendab teose igal tasandil Epiteet-kirjeldav või kaunistav lisandsõna e.poeetilinetäiend Võrdlus-kõrvutamine ühise tunnuse alusel Meta ühendab erinevaid nähtusi sarnasuse alusel Isikustamine-e.personifitseerimine millelegi mitte inimlikule isikuomaduste omistamine Sümbol-võrdkuju,pilt või märk,mis esindab mõnd nähtust või mõistet eriti abstraktselt Allegooria-e. Mõistukõne tekst tervikuna vihjab millelegi millest otse juttu e tehta Iroonia-pilkavteesklus,öeldakseüht aga vihjatakse vastupidisele Gradatsioon-e.astendus tähenduslik tõus või langus luul...
2. LÜÜRIKA OLEMUS · Lüürika ehk luule: tuleb kahest sõnast (lüüra- muusika, meelika- laul) · Tunnused: - riim - värsid ehk read - stroofid ehk salmid · Jaguneb: - riimiline - vabavärsiline · Riimilise luule põhiteemad: - armastus - loodus - isamaa - mõtteluule · Vabavärsilise luule tunnused: - kõikidel teemadel - võib olla 1 salm - sisaldab emotikone, võõrtähti, numbreid - võib moodustada kujundi · Riimid: - AABB <<< paarisriim - ABAB <<< ristriim - ABBA <<< süliriim 1. silbilised -meesriimid (hai/kai) 2. silbilised -naisriimid (tuli/suli) 3. -ja enam -libisevad riimid (tibima/sebima) homonüümriim - homonüümid kasutatud riimidena puh...
Katrin Olhovikov 11. kl 20,01,08 Ärkamisaja kirjaneitsi Lydia Koidulat on nimetetud Emajõe ööbikuks ja isamaalaulikuks. Lydia sündis Jannsenite peres rahvusliku ärkamisaja künnisel. Ärkamisaeg tähendas eestlaste isamaalist vaimustust, millele panid aluse 1. üldlaulupidu, Jakobsoni kolm isamaakõnet, ,,Kalevipoja" ilmumine. Ärkamisaja üldine õhkkond tingis selle, et Koidula loomingu põhiteemaks sai isamaa. Mu isamaa on minu arm, kell` südant annud ma, sull` laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa! (,,Mu isamaa on minu arm") See luuletu...
Kirjanduse põhiliigid ● Eepika e proosa- jutustav ilukirjandus, mis kujutab endas sündmusi, tegelasi ja olukordi. ● Lüürika e luule- ürgseim sõnakunsti valdkond ● Dramaatika e näitekirjandus- teoses kujutatakse dialoogi vormis vastuoludest ja konfliktidest lähtuvat tegevust olevikus toimuva sündmuste reana. Dramaatika ehk näitekirjandus Liigid: ● Komöödia- naljaka sisuga näidend. ● Tragöödia- K urbmäng, kus peategelane hukkub. ● Draama- tõsise konflikti ja elulise sündmusega näidend. Mõisted: ● Dialoog- kõne, kahe isiku vahel. ● Vaatus- osa näidendist. ● Stseen- osa vaatusest, kus tegelaste vahel toimub dialoog. Stseenides tegelased ei muutu. ● Remark- autori selgitavad märkused tegelaste välimuse, käitumise, kõne jm kohta. Eepika ehk proosa Liigid: ● Eepos- pikk, värsivormiline jutustav teos, mille aineks on vägilaste või jumalate teod, võitlused ● Romaan- kellegi elu...
Jehoova tunnistajad- miks see usk on vale? Tarvastu Gümnaasium Margus Kitsnik Jehoovatunnistajatest lähemalt Jehoovatunnistajad - peaaegu igaüks on tuttav nende aktiivsusega, kui nad ukselt uksele käies uusi liikmeid värvata püüavad. Nad esindavad organisatsiooni nimega Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühing (VPTÜ). See ühing rõhutab prohvetikuulutusi lõpuaegade kohta ning on korduvalt valesti ennustanud maailma lõppu. VPTÜ hoiab jehoovatunnistajaid (JTd) range kontrolli all ning keelab neil osavõtu sellistest tavatoimingutest nagu vereülekannete tegemine, sünnipäevade ja muude tähtpäevade pidamine (sh. jõulud, lihavõtted ja emadepäev), hääletamine, riigilipu heiskamine ja sõjaväeteenistus. Nende piirangute abil ehitab VPTÜ müüri jehoovatunnistajate ja ülejäänud ühiskonna vahele. Tänapäeval on palju inimesi, kes nende hävitavate faktidega tuttavad ei ole, ning jehoovatunnistajate arv kasvab, ja eksita...
Gustav Suits Põlva Ühisgümnaasium 9.B Hanna-Katre Plato, Teele Ilves, Merit Kollom, Keterli Jõõgre Elukäik Sündis 30.nov 1883.a 1892-1895 Võnnu külakool 1895-1896 Tartu algkool 1896-1904 Tartu Aleksandri gümnaasium Suviti viibis Soomes 1904 õppis Tartu Ülikoolis 1905-1910 Helsingi Ülikool Elukäik Abiellus 1911.a soomlanna Aino Thauvóniga 1911–1913 töötas Helsingis ülikooli raamatukogus 1913-1917 töötas Helsingi Vene Gümnaasiumi õpetajana 1917–1919 oli ta tegev poliitikas Suits valiti ESRP keskkomitee liikmeks 1919.a kutsuti Tartu Ülikooli professoriks 1944. a siirdus Suits koos perega Rootsi Elukäik 1953.a nimetati ta Eesti haridusministriks Gustav Suits suri 23.mai 1956.a Maetud sealsele Metsakalmistule Looming Esimene luuletus "Vesiroosid" ilmus aastal 1899 ajakirjas "Uus Aeg“ 1905.a “Elu tuli” 1913.a “Tuulemaa” 1922.a “Kõik on kokku unenägu” ja “Ohvrisuits” 1938.a “Kogutud luuletuse...
1. Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: · Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest · Regilaulus on esikohal sõnad. · Regivärsile on iseloomulik alg riim · Värsireas on kaks silpi, igale silbile vastab neljale värsijalale. · Värsi lõpus võib esineda refräänsõnu (näit kaske, leelo, alleaa ) · Regiviisid põhinevad toonist ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. · Regilaulud võivad olla ühe realised (vanemad, retsitatiivsemad),) või kahe realised (uuemad, enamasti laululisemad) · Regilaulu lauldakse(esitusviis) üksiklaul, kahelaul, kahe koori laul. · Regilauludes pille ei kasutata. · Regilaul on valdavalt ühe häälne, mitmehäälset laulu harrastati (kus?) Lõuna-ja Kagu Eestis. · Regilaulul pole teada kindlaid rütme. · Rahvalaulud on edasi kandunud tänapäeva. 2. Nimeta regilaulude li...
Vanem-Edda ( siia lisage mingi eessõna, näiteks: ) Mina lugesin Noorem-Edda asemel Vanem-Eddat ning võin rahuga öelda, et tegin vist õige valiku, sest raamat oli väga huvitav ja kuigi seda oli kohati veidi raske mõista, oli see minu jaoks arusaadav. Minu vastused eeposteküsimustele võivad erineda, kuna ka Noorem-Edda erineb Vanem-Eddast nii kirjapildilt ja arvan, et veidi ka sisult, kuna need read ja salmid on lausa müstilisel kombel kirja pandud ning nendest on tunda(kui imelikult see ka ei kõla) vanaaegset ja mütoloogilist hingust. Kirjutan nüüd veidi eepose maailmapildist. Pärimuse järgi oli maailmas kolm tasemet, mis jagunesid erinevateks ilmadeks: Idavöllr, taevane ilm(Muuspell, tuleilm; Aalfheimr, alfide maa; Asgrard, aaside maa); Midgardr, keskmine ilm(Midgardr, inimeste maa; Jöötunheimr, jöötunite maa; Vanaheimr, vaanide maa); Niflheimr, allilm(Svartalfaheimr, kurjade haldjate maa; Niflhel, sur...
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks. Tüübid avalduvad teisendeina ehk variantidena. Mõnest tüübist on jäädvustatud sadu teisendeid, aga leidub ka tüüpe, millest on kirja pandud ainult üks-kaks teisendit. Mida laialdasemalt rahvaluuleteost tuntakse, seda rohkem...
Realism Eestis ja mujal maailmas: Realism tekkis 1830. aastatel. Kirjanikud loobusid väljamõeldistest ja asusid kujutama reaalset kaasaega. Realistlik kirjandus kujutab tegelikku elu ja püüab seda teha võimalikult tõepäraselt, väldib tegelikkuse idealiseerimist ja üleloomulikkust. Stendhal romaaniga "Punane ja must u 18901905, Eesti realism on hilistekkeline, temas ilnevad puhtrealistlike tunnusjoonte kõrval ka naturalismi mõjud, Eestis levis kõige rohkem kriitiline realism elu pahupooli ja ühiskonnakorralduse ebaõiglust rõhutav hoiak. Eestis tõusis realismiajajärgul juhtivaks kirjandusliigiks proosaeepika. Arenes jutustuse, romaani- ja novellizanr. Keskne kuju eesti realismis on Eduard Vilde oma suuremahulise ja tasemelt silmapaistva loominguga. Eesti realismi esimene tippteos on Vilde ,,Külmale maale"(1896). teine teravalt kriitilise eluvaatega realist Ernst Peterson-Särgava N. Tammsaare, FR. Tuglas, M. Metsanurk, O. Luts 20. sa...
Sõnavabadus ja kõlbelised piirid Prantsuse filosoof Voltaire lausus: ,, Ma ei nõustu sinu arvamusega, kuid võitlen surmani, et sul oleks õigus oma arvamus välja öelda." Sõna- ehk väljendusvabadus on eelkõige demokraatliku riigi üks oluliseim vabadus. See tähendab õigust levitada oma ideid, arvamusi ja veendumusi vabalt, ilma karistust kartmata, kuid iga õigusega kaasneb ka kohustus. Mis seab sõnavabadusele piirid? Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 45 ütleb, et igaühel on õigus vabalt levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Sama mõtet väljendab ka Euroopa inimõiguste konventsioon, mille kohaselt on igaühel õigus sõnavabadusele. See õigus kätkeb vabadust oma arvamusele ning vabadust saada ja levitada teavet samuti ka mõtteid ilma võimude sekkumiseta ning sõltumata riigipiiridest. Nendele seadustele tuginedes on meil õigus avaldada oma arvamust ja rääkida, mida me õigeks peame,...
1.Kirjuta välja kõik regilaulule omased tunnused: •Regilaul koosneb sõnadest, viisist ja esitusest. •Regilaulus on esikohal sõnad. •Regivärsile on iseloomulik algriim •Värsireas on 8 silpi, igale silbile vastab värsitõus või –langus. •Värsi lõpus võib esineda sise- ja lõpukaota keelendeid (näit kaske, leelo, alleaa ) •Regiviisid põhinevad 3-4 erineval helil ja on lühikesed. Mida lühem ja lihtsam viis, seda vanem (uuem või vanem) laul. •Regilaulud võivad olla üherealised(koor kordab järgi eeslaulja sõnu ja viisi) või kaherealised (eeslaulja laulab poolviisi ette ning koor vastab samade sõnade, kuid teise viisiga) •Regilaulu lauldakse(esitusviis) Regilaulu esitavad tavaliselt eeslaulja ja koor vaheldumisi. Eeslaulja viib laulu edasi, arendab seda; koor kordab eeslaulja esitatud värsse, annab talle mõtteaega. Mõnikord lauldi ka üksi (näiteks karjaselaulud, hällilaulud), kaksi või üheskoos ilma eeslaulmiseta (näiteks sanditamislaulud), ka k...
Ernst Enno Referaat Ernst Enno elulugu E. Enno sündis 9.juunil (uue kalendri järgi) 1875.aastal, tolle aja järgi 17.mai või 27.mail( kirikuraamatus) Tartumaal Valgutas kõrtsimehe pojana. Kui Enno oli kooliealine, ostis ta isa Rõngu kihelkonnas metsataguse Soosaare talu, millest sai oluline koht Enno esimeste raamatute sünniloos. Soosaare oli paik, kus külarahvas hakkas Ennot Soosaare Erniks kutsuma. Soosaarel oli kohti, kuhu Ernst Enno kartis minna, näiteks savihaudade juurde. Seal tulid meelde kodukäijad ja kollid. Kolle ta kartis. Kõik suvevaheajad veetis ta Soosaarel. Seal sündisid tema esimesed luuleread, mida ta hiljem paberile pani. Rõõmsast lapsepõlvest pärinevad ka Enno lastelaulud. Enno käis külakoolis, kuna ta oli väga kärsitu poiss. Enno on öelnud, et ise ta ei mäleta sellest ajast eriti midagi. Edasi läks ta Treffneri kooli, kus teda peeti väga andekaks, kuid samuti vallatuks. Sel ajal ...
Tom Sawyer 1.peatükk Tom mängib, kakleb ja põgeneb Tom oli sõõnud vanamutikese moosi ja vanamutike tahtis teda karistada selle eest aga pois põgenes ära, vanamutike ja tädi Polli küsisid igasuguseid küsimusi Tomi käest. Vaidles ühe uhke poisiga, ja siis nad kaklesid, kumbki ei saanud kummagist jagu, aga teine poiss sai tappa ja läks nuuksudes minema ja virutas Tomile kiviga. 2.peatükk Kuulus planguvõõpaja Tom värvis planke ja tahtis Jimi asemel vett tuua kaevust. Tomi juurest möödus aurik. Ben tahtis ka aiaplanke värvida aga Tom ei lasknud niilihtsalt tal neid värvida. 3.peatükk Lahingumöll ja armukirg Tom oli aiaplangud niiilusti värvinud. Tom ja teine kutt mängisid sõda, Tom võitis ja nad vahetasid sõjavan...
URMAS ALENDER UNUSTAMATU ROCKITÄHT Koostaja: Jaanika Niklus Urmas Alendri elulugu · Sündis 22.novembril 1953 Tallinnas · Esimesed 8 aastat elas ta Odra tänaval vanas puumajas · Tal oli üks õde · Isa oli meremees · Lasteaias Urmas ei käinud · Hiljem kolis ta Lasnamäele · Kogus koolis kuulsust koomikuna · Alendrit köitis kooliajal ujumine, lauatennis, viievõistlus ning markide kogumine · Armastas väga kalal käia, õmmelda ning tundis huvi mootorite, eriti tsiklite vastu · Oma muusikalised anded päris ta ilmselt meremehest isalt, kes oskas akordionit mängida. Ja elutee jätkub kooliajaga...... · Esimene pill, mida ta proovis, oli onutütre kitarr · Kitarrimängu hakkas ta õppima koos lahutamatu sõbra ja klassivenna Tiit Haagmaga · Omal ajal hindas Urmas meeletult Artur Rinnet ja Georg Otsa · Esimene avalik ülesastumine oli Urmasel klassiõhtul, kus ta ühe laulu väikesest ...
2014. a Tartu NAKi suvepäevadel jõudis huvilisteni isehakanud kirjandusteadlase ja luuleanalüütik Lauriito pedagoogiline loeng “Puud metsa taga ehk seks ja Liiv”. Ette kanti Juhan Liivi luulekatkendeid ning üritati tema loomingut vaadelda kui seksuaaleksperimente ja -perverssusi. Tähelepanu, provokatiivne ja ühekülgne tõlgendus ei sobi banaalse sisu tõttu alaealistele kuulajatele! Loeng on lisatud helifailina: http://www.plaanikomitee.ee/latted2014/029A_140711_1040%20Lauriito%20Merivoo %20ETTEKANNE.MP3 Välja nopitud salmid (koos diagnoosiga): Nad hirmsad on, mu laulud, ja hirmus mu süda sees, nii hirmus nagu mu saatus. Ei, mind mitte iganes! Ülestunnistus Oh, sõbrad, ei lase ma öelda, et oleks nii haige ma. Ja et ma terve oleks, ma seda ei ütlegi ka! Ülestunnistus Sa oled kui salanaine, mu kallis kodumaa. Ja seda küll avalikult ei tohi nimeta. Kodumaa-armastus ...Mina vaatama, vaatma väikest meest: vaata sõbrakest, sõrmepikukest!...
Sissejuhatus Glehni loss, mille arhitektiks on Nicolai von Glehn, asub Nõmmel. Nõmme on osa Tallinna linnast. Pääskülas oli asustus juba 13. sajandil: seda mainiti Taani hindamisraamatus. Orduajal kuulus Pääsküla Saku mõisale ja 1526 müüdi see Jälgimäe mõisale, nii et kogu Nõmme ala läks Jälgimäe mõisa koosseisu. 1825 ostis Jälgimäe mõisa Peter von Glehn. 1872. aasta kevadel ja suvel sõitsid erirongid mööda Tallinna– Paldiski raudteed Tallinnast väljasõitudeks Mustamäe nõlvadele, mida hüüti Sinisteks mägedeks. Rongipeatust, milleni sõideti, nimetati peatuseks 7. verstal. Hiljem nimetati see Nõmme peatuseks. Jälgimäe mõisa omanik Nikolai von Glehn hakkas selles populaarses suvituskohas välja andma suvilakrunte. Praegu kuulub Glehni loss Tallinna Tehnikaülikoolile ja on seetõttu pikkade traditsioonidega tudengielu keskus Tallinnas. Glehni loss Nicolai von Glehn Nõmme rajaja, Jälgimäe mõisni...
4. Kes meil käivad? Oma igapäevases elus puutume kokku paljude erinevate elukutsetega inimestega. Nimeta elukutseid/töötajaid, kellega on/võib olla seotud elu kodus ja koolis. kodus- santehnik, korstnapühkija,…………………………………… …………………………………………………………………………. …………………………………………………………………………. koolis- õpetaja, kokk,………………………………………………. ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… ………………………………………………………………………… 5. Mõtle, mitme elukutse esindajaga on seotud leib Sinu laual! Nummerda luuletuses salmid. Loe pala! Koosta sündmuste põhjal skeem! Keda kiita leiva eest? M. Kesamaa Rõõmustab see kõiki meid, Ükski laps ei lähe segi: Pagar töötab,tainast mätsib, kui on laual värske leib. "Pagar!Pagar leiva tegi! tõukab ahju leivapätsid. Koolist tulles hea on isu, Ta on vaevanägija, Kuklasse siis tõukab mütsi. kuis ...
1.peatükk Tädi Polly oli Tomi peale vihane sest Tom tegi igast vempe. Tom jäi Tädi Pollyle vahele et ta oli koolist poppi teinud, Tom jooksis kohe peale seda majast minema. Ta jalutas suveõhtul kuni ta märkas ühte poissi. Nad hakkasid vaidlema sest Tom lubas talle naha peale anda. Lõpuks ikkagi Tom läks tundmatule poisile kallale kuni ta ütles aitab. Tom ajas reeturit kuni tema majani taga et teada saada kus ta elab. Kui Tom koju jõudis nägi Tädi Polly Tomi mustade riietega, ja tänu sellele muutus laupäevane puhkus sunnitööga vangistuseks. 2.peatükk Oli laupäeva hommik ja Tom pidi värvima plankusid. Tomi aitas Jim, Tomi sõber. Neile ei meeldinud see töö aga nad ei julgenud ka katkestada sest Polly oli liiga kuri tädi. Varsti tuli Ben Rogers, ta sõi õuna ja kõndis hüplevalt ja tantsisklevalt. Ben mängis et ta oli laev, kapten ja masintelegraaf, lõpuks tahtis Ben ka värvimist proovida. Tom ei lubanud sest ta ütles et seda tööd oskab ai...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
