Põllumajandus Põllumajandus on materiaalse tootmise üks vanemaid ja tähtsamaid harusid , mis maa, kui loodusvara kasutades toodab toiduaineid ning mitmesuguseid tööstustoorainet Üldjuhul jaotatatakse põllumajandus : 1)taimekasvatuseks ehk maaviljeluseks 2)loomakasvatuseks Taimekasvatuse alla kuuluvad sellised harud nagu: teraviljakasvatus, kartulikasvatus, köögiviljakasvatus, viinamarjakasvatus, puu- ja põõsaskultuuride kasvatus, vesivilljelus, riisikasvatus, riisipõldudel kalakasvatus. Loomakasvatuse alla kuuluvad: kitse,- lehma,- hane,- pardi jne kasvatus. Kaubanduslik põllumajandus- kauba tootmisele orienteeritud põllumajandus. Elatusmajanduspõllumajandus - toodab nii palju, kui jaksab tarbida. Igal aastal sureb 40 milj inimest nälga. USA on võimeline nisuga ära toitma terve maailma. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: 1)looduslikud tegu...
1)Agraarpolitiika alajaotus Agraarpoliitika esimeseks pooluseks on soovid ja taotlused, missugune peaks põllumajandus olema, milliseid funktsioone täitma ja millisel tasemel peaksid elama nende funktsioonide täitjad, s.o põllumajanduse enda ja põllumajanduse sidusalade töötajad. Agraarpoliitika teiseks pooluseks on soovide ja taotluste täitmise abinõud ja vahendid. Siia kuuluvad seadused, õigusnormid, maksu ja krediidipoliitika kuni haridus-, teadus-, nõustamis-, arendus- ja ühistegevuspoliitikani. Põllumajanduspoliitika-sätestab hindu, et põllumajandustootmine oleks võrdne teiste tootmisharudega ühiskonnas, ning ei lase hindadel liiga kõrgeks minna. Lisaks jaguneb : Nõudoliitika ja tulupoliitika, alaliigid,taimekasvatus,loomakasvatus ja alternatiivpõllumajandus. Maamajanduspoliitika-selle kaudu tasakaalustatakse põllumajandustootmist, töötlemist, kaubandust ja tarbimist. Lisaks aida...
nouka 1950.a. viidi Eesti hadusjaotud vastavusse Venemaaga. Maakonnad nimetati ümber rajoonideks ja vallad külanõukogudeks. 1950ndatel väikesed rajoonid ja vastavad rajoonikeskused, 1950. Aastate lõpus ja 1960. Aastate alguses rajoonide arvu pidevalt vähendati. Aastatel 1952/53 oli Eesti Venemaa eeskujul jaotatud kolmeks oblastiks- Tallinna, Tartu ja Pärnu oblastiks. 1960. aastate keskpaigaks kujunes Eesti NVS- välja 15 rajooni, lisakse nendele oli Eestis 6 vabariikliku alluvusega linnad, ülejäänud olid rajoonilise alluvusega. 1990. aastate alguses nimetati külanõukogud taas valdadeks. Arhitektuur Stalinistlikul eesti arhitektuuril on palju ühiseid jooni klassitsismiga. Eesti arhitektuuri tuldi suunama ja juhendama põhiliselt Leningradist. Kohtla-Järve kultuurikeskus, Moskva ülikoolihoone, Valga raudteejaam. Sillamäe on stalinstliku arhitektuuri terviklik näide ning võetud sellisena ka muinsuskaitse alla. Linnavalituse hoone ja ...
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS KOKK Mario Madisson Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed. Juhendaja: Aino Juurikas Pärnu 2013 SISUKORD Sissejuhatus................................................................................. ...............................3 1.Toidu raiskamise ja intensiivse põllumajanduse seosed...............48 KOKKUVÕTE.............................................................................. ................................9 Sissejuhatus Üritan leida materjali siis sellest, kuidas inimesed raiskavad toitu ja samas paljud inimesed selleasemel nälgivad. Räägin ka sellest kuidas näljahädasi saaks ära hoida ja toitu ...
Kenya põllumajandus võrreldes Egiptuse põllumajandusega Janno Sepajõe 11.A Kliima Kenya Egiptus Lähisekvatoriaalne Troopiline kliimavööde kliimavööde Vihma ei saja peaaegu India ookeani ja Victoria järve üldse ning põllumajandus äärsetel aladel on Kenyas sõltub kunstlikust soe ja niiske kliima. Mägedes niisutusest.Vesi saadakse on kliima jahedam Niiluse jõest. Kaks aastaaega 1 saak aastas Looduslikult saadakse üks saak aastas, kuid kunstliku niisutamise abil on vahel isegi võimalik saada 2-3 saaki Pinnamood Kenya Egiptus Kenya pindala on 580 370 km². Egiptuse pindala on 1 001 450 Umbes pool Kenya pindalast km². kasutatakse põllumajanduseks. Egiptuse 100 miljonist hektarist Lõuna-Kenyas valitseb savann. on asustuskõlblik ...
Milles seisnes külm sõda? Külm sõda oli NSV Liidu ja Idaploki vastasseis demokraatlike lääneriikidega. Külma sõja põhjuseks oli kahe vastandliku leeri kujunemine peale II maailmasõda. Eesmärgiks oli enda tugevdamine ja vaenlase nõrgestamine. Tekitati konflikte ja kriise, ähvardati ja luurati. Lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas ja NSV Liit soovis oma mõjusfääride laiendamist ja sotsialistliku maailmavaate levitamist Ida- Euroopas. Osapoolteks olid NSV Liit ja talle alluvad marionettriigid Ida-Euroopas, Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja USA teiste kapitalistlike riikidega (Inglismaa, Saksamaa Liitvabariik, Prantsusmaa). Vastasseisu peamised valdkonnad olid võidurelvastumine ning võitlus mõjuvõimu pärast Euroopas ja maailmas. Osapooled üritasid vastaspoolt hirmus hoida, kuid samas kartsid mõlemad pooled vastase võimalikku sõjalist rünnakut. Peamiseks argumendiks olid massihävitusrelv...
Suurematesse küladesse, asulatesse rajada oma biokütusel töötav elektrijaam. Biokütus on bioloogilist päritolu ja organismide elutegevuse tagajärjel tekkinud ning taastuvuse piires otseselt kütusena kasutatav või kütuseks töödeldud tahke, vedel või gaasiline aine. Biokütus kuulub taastuvate kütuste hulka ehk selle toorainet tekib juurde ja neid saab kasutada lakkamatult, või taastub ökösüsteemi aineringete käigus ( biomassi energia ja biokütus puit, pilliroog, energiavõsa, suhkruroog jne). Biokütust aga ei saa lugeda taastuvaks, kui selle tarbimine on suurem, kui juurdekasv. Selle heaks küljeks loetakse seda, et kütus on väävlivaba ja seetõttu ka looduses kergesti lagunev.Biokütuste hea külg on veel see, et nad ei lisa atmosfääri süsihappegaasi ega teisi kasvuhoonegaaase.Samuti ei ohusta biokütused pinnast ja pinnavett. Veel leidub biomassi suurtes kogustes igal pool, see tähendab, et seda pole vaja importida, see on kerg...
Põllumajandus Brasiilias Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Muud maad; 14% Põllumaad; 10% Metsamaad; 20% Rohumaad; 56% Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Maaparandustöödest tehakse Bra...
Varauusaeg Kertu Puur Kehtna Põhikool 2014 EUROOPA UUSAJA HAKUL Eriti raske oli 17. saj. esimene pool. Vaheldumisi olid sõda, katk ja näljahädad. Kriisi tegi veelgi hullemaks järsk kliima jahenemine. Külm kliima ja niiskus tõid kaasa viljaikaldusi. HAIGUSED Sõdade ajal levis katk, mis põhjustas paljude inimeste enneaegset surma. Katkust saadi jagu aga teised nakkushaigused jäid: rõuged, tüüfus, düsenteeria ja tuberkoloos. Eriti kõrge oli väikelaste ja imikute suremus. Inimeste keskmine eluiga oli haiguste tõttu u 30-40 aastat. PEREKOND Tavaliselt abiellusid tüdrukud 12-aastaselt ja poisid 14-aastaselt. Abikaasa võeti kogu eluks. Aadlike jaoks oli ülitähtis abikaasa võrdne staatus. Enamus ameteid pidasid mehed. Naised pidid täitma pereema kohustusi SEISUSLIK ÜHISKOND Oli kolm seisust: vaimulikud, aadlikud ja lihtrahvas. ...
PÕLLUMAJANDUSE ARENGUT ja PAIGUTUST MÕJUTAVAD TEGURID TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD TEHNIKA TASE KLIIMA KAPITAL Maa väetamine (temperatuur, (hooned, masinad, Maaparandus niiskusolud, seadmed, väetised, Mehhaniseerimine kasvuperiood) seemned, tõuloomad) MULLAD Elektrifitseerimine TÖÖJÕUD (viljakus, Kemiseerimine (tööjõu kvaliteet, Transpordi areng lõimis, paksus, traditsioonid) põuakindlus) RIIGI MAJANDUS RELJEEF POLIITIKA (tasane, mägine, (toetused, nõlva kalle) tollipoliitika) GEOGRAAFILI- ...
Miks on iga Ecuadoris elav konnaliik maailmale oluline? Loomaaias ringi kõndides võib kõikjalt leida skeeme ja pilte ohustatud või juba välja surnud loomaliikidest, kuid need sõnad tunduvad kuidagi kauged ning tundub tähtsusetu, et kusagil kaugel riigis ei eksisteeri enam mingit ühte loomaliiki. Kuid kogu loodus on ühtne ökosüsteem, kus kõik on omavahel seotud. Iga liik selles süsteemis on oluline ning ühe lüli vahelt ära kadumine mõjutab ülejäänusid. Inimene kuulub sellesse süsteemi ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab inimeste tervist ja elu. Suurema mitmekesisusega suudab meie ökosüsteem paremini tastuda erinevatest katastroofidest, mitmekesisuse vähenemine mõjutab põllumajandust (vähem erinevaid taimi, mida kasvatada, rohkem kahjureid), levib rohkem haigusi ning toit ja vesi on raskemini kättesaadavad. Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ...
Järvamaa kutsehariduskeskuses põllumajandus PM41 Äriplaan Juhhu Karli OÜ Urmo Reinhold Särevere 2016 1. Äriplaani kokkuvõte Minu ettevõte – Juhhu Karli OÜ- on loodud 2016.a. aprillis. Omandivorm on osaühing, omanik olen 100% mina ise. Esimese aasta lõpuks on omakapitali kokku 395873€. Mul on olemas vastav haridus ja ka praktilised kogemused. Minu ettevõte tegeleb maheteravilja kasvatamisega. Ettevõttel on olemas 60 ha põllumaad. Viie aasta pärast on mul põllumaad 100 -1000 hektarit ja tahan ehitada suurema kuivati ja lao. Siis saan ka palgata tööjõudu. Esimesed neli aastat müün oma toodangu lepingu alusel Tartu Mill-le ja plaan on tulevikus läbi Kevili turustada välismaale. Projekti maksumus on 300000€, suur osa sellest on mul masinate, seadmete ja hoonete näol olemas. Tootmise alustamiseks vajalike ressursside (diiselkütus, teraviljaseeme, tootmiskulud) soetamiseks võtan 2...
Agrokliimavöötmed ja tootmise vormid Agrokliimavöötmed · Polaarkliima vööde · Lähispolaarkliima vööde · Jahe parasvööde · Mõõdukas parasvööde · Soe parasvööde · Lähistroopiline vööde · Troopiline vööde · Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. · Mäestike vööde POLAARKLIIMAVÖÖDE · Väga külm ja kuiv kliima · Põllumajandust ei toimu LÄHISPOLAARKLIIMA VÖÖDE · Lühike vegetatsiooni- periood · Aktiivsete temp. summa < 1000°C · Kasvatakse lühiajalist öökülma taluvaid ja kiirekasvulisi kultuure (Redis, spinat, sibul, naeris, kartul) · Põhjapõdrakasvandused PARASVÖÖDE · Pindalalt kõige ulatuslikum 1 saak aastas (500 mln ha põllumaad +700 mln ha rohumaad) Eristatakse: · Enamik haritavast maast rohtla ja lehtmetsavööndis 1) jahedat, · Põhjaosas lühike, kesk- ja 2) mõõdukat, lõ...
1 MAAILMA ÜHISKONNAGEOGRAAFIA PÕLLUMAJANDUS, KALANDUS JA TOIDUAINETETÖÖSTUS Kaardid http://www.lib.utexas.edu/maps/thematic.html EL andmed http://ec.europa.eu/agriculture/rur/leaderplus/memberstates/index_et.htm Esmasesse sektorisse (primaar- e. hankiv majandussektor) kuulub: Põllumajandus, metsandus, kalandus, jahindus Esmasektor rahuldab inimeste esmaseid vajadusi. Primary või providing sector Sisemajanduslikust kogutoodangust (SKT-st) annab: põllumajandus 4 % Eestis 3.2 % tööstus 32 % 29,1 % teenindus 64 % 67,8% Maailmas jaotub tööjõud: põllumajanduses on hõivatud 40,9 % ...
Põllumajandus Toiduainetetööstus Põllumajandus ..hõlmab kõiki põllu- majandussaadusi tootvaid majandusüksuseid ja ettevõtteid, mis aitavad saadusi esmaselt töödelda (nt. talud) Põllumajanduseks nimetatakse maakeskkonnas arendatavaid tootmisharusid Põllumajandus I- sed paiksed põllud tekkisid 10 000 a. tagasi Ees-Aasias 6000 a. tagasi Hiinas 5200a. tagasi Kesk- Ameerikas Fertile Crescent area I-sed kodustatud põllukultuurid nisu, oder, lääts, lina hernes (kikerhernes, kukerhernes) PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED • SÕLTUB SUURESTI LOODUSLIKEST TEGURITEST: • KLIIMA • MULLASTIK • RELJEEF • RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT • PIKK TOOTMISPERIOOD – INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE • SUUR TOOTMISPIND – KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI MAARESSURSID MAAKERA PINDALA ON 510 MILJ. KM ², SELLEST ON MAISMAAD 149 MILJ. KM...
1.1 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses. Põllumajandus materiaalse tootmise haru, mis kasutades maad toodav toiduaineid ja mitmesugyseid tööstus tooraineid. Põllumajandus jaguneb taimepõllumajanduseks ja loomapõllumajanduseks. ( kaubatootmis- ja elatusmajandus) 1.2 põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid. Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid: · Looduslikud tegurid (geograafiline asend, kliima, mullastik, reljeef, agroklimaatilised näitajad, pinnase keemiline koostis, mulla huumusesisaldus) · Majanduslikud tegurid ( riigi majanduspoliitika, maaomand, tööjõud, põllumajandustoodete nõudlus) · Tehnika ja tehnoloogia tase (maa väetamine, maaparandus, mehhaniseerimine, elektrifitseerimine, keemiseerimine, transpordi areng) Mullahrimine - mulla tehniline töötlemine selleks, et luua kultuuritaimedele soodsad kasvutingimused. Agroklimaatilised näitajad is...
BRASIILIA Leon Kann 11.B Maastik Maastik on minu arust tasane, veekogusid on vähe aga üks suurem jõgi on olemas seega arvan, et maapind pole väga kuiv. Väga palju põldusid ja mõningad metsad ümbruses. Põldudel on väga erinev kuju ja ümbruses on mõningad väiksemad linnad ja mõned külad. Suured teed on kaugel aga väikseid põlluvahelisi teid on väga palju. Minu arvates on nendes piirkondades põllumajandus ekstensiivne, sest seal on palju põllumaad kuid pole informatsiooni toodangu ja tööjõu kohta. Arvan, et rohkem vilja kasvatatakse kaubanduseks. Maastik tundub olevat suhteliselt tasane ja seega pole põllundus seda eriti mõjutanud. Keskkonna probleemid Keskkonnaprobleemidest võib esineda õhu saaste kuna linnad ikka läheduses ja jõgede saastamine Street View – kasutada ei saanud 1 2 ...
Mongoolia Ksenia Bogdanova Anna Selivonets · Pealinn Ulaanbaatar · Pindala 1 565 000 km² · Riigikeel mongoli · Rahvaarv2 752 000 · Rahaühiktugrik (MNT) Kliima iseloomustus · Mongoolias valitseb teravalt mandriline kliima.Pikk talv on külm ja sademetevaene. · Mongoolia põhjapiirkonnad on õhukese lumikatte tõttu maailma lõunapoolseimad igikeltsaalad. Suvi on lühike ja soe, lõunaosas kuum. · Kevadtalvel on sageli lumetorme ja kiilasjääd ning suvel tolmutorme. · Umbes 73% territooriumist on põllumaad, 0,4% on haritavad maad, 72% rohumaad, 7% on metsad, 20% on muud maad ja 0,6% on siseveekogud. Metsatüübid · Männikud, tammikud · Kõige rohkem Mongooliasse importeeritakse jahu, suhkrut, odra õlut, sibulat. · Kõige rohkem Mongooliast eksporteeritakse liha ja hobust, sokolaadi. Huvitavad faktid · Mongoli keeles on hobuse nimetamiseks 54 erinevat sõna. · Mongoolias on kariloomade arv 20 korda suurem kui ini...
IIRIMAA Loren Mendes 8A IIRIMAA • Pealinn: Dublin • Parlamentaarne demokraatia • Pindala: 70 280 (km2) • Rahvaarv: 4,6milj (2011) • Keel: ametlikult iiri ja mitte ametlikult inglise keel • Rahvastiku tihedus: ~63in/km2 LIPP JA VAPP IIRIMAA KLIIMA • Kliima on Iirimaal pehme ja tihti sajab vihma. • Kuna sajab palju vihma ja on niiske, on Iirimaal palju jõgesid mis on väga veerohked. • Suve kõige soojem kuu on juuli, mil kekśkmine õhutemperatuur tõuseb +25 C. • Golfihoovuse tõttu. Mis toob niiskeid ilmasid, ei ole Iirimaal õiget talve. Juhtub harva , et lumi maha sajab. PILDID IIRIMAA METSAD • Iirimaa metsad koosnevad põhiliselt lehtpuudest, okaspuid leidub väga vähe. • Ametlikult on Iirimaa kaetud 5,5% metsaga. • Metsi on vähe seetõttu, et varajastel aegadel raiusid inimesed metsad maha selleks, et harida põllumaad ja karjatada loomi. Niimoodi tegutsevad nad siiani...
Saksamaa Mark Kaljumäe PM3A Riigist riigist pindala-357 111,91 km² Riigikord-parlamenttaarne Pealinn-Berliin Riigikeel-saksa keel rahvast Rahvaarv-81,8miljonit inimest(rahvaarvu poolest 15.kohal)2010 aasta seisuga Keskmine vanus 79,9 aastat Põllumajandusest Põllumaad on 48,4% riigi territooriumist, sellest on haritav maa 34,3% ja mitmeaastased põllukultuurid 0,6% . Rohumaad hõlmavad 13,6%, metsad - 31,8% ja muud maad - 19,8% (mäestikud) Saksamaa territooriumist. Taimekasvatus Saksamaal kasvatatakse erinevaid kultuurisisd:nisu,kartul, nisu, suhkrupeet, raps, viinamari, õunad, õlipalmi viljad, mais, kapsad. See Riik on karismarjade ja hüpete toodangu järgi esikohal. Loomakasvatus Saksamaal peetakse palju erinevaid loomi: mesilased, pühvlid, veised, kanad, pardid, kitsed, hobused, sead(...
Kõrboja peremees Pt:1-7 Katku isa- Katku Jüri Katku ema- Anna 1.poeg- Juhan 2.poeg- Katku Villu koer- Neero Kõrboja peremees- Rein Kõrboja peremehe õde- Madli Peremehe surnud vend- Oskar Peretütar- Anna Koer- Mousi töölised(4tk)- Mikk, Jaan, Leena, Liisa 2)Miks ja kui kaua oli Villu vangis? Villu istus aasta aega vangis, kuna tappis künka Oto teibaga ära. 3)Kuidas vangisolek talle mõjus? Ta tahtis ise oma talu eest hoolitseda ja teda hakkas huvitama loodus. 4)Too välja Kõrboja peremehe positiivne ja negatiivne iseloomujoon. Positiivne- töökas Negatiivne- tahtis üle töötada 5)Mis oli Anna perekonnanimi? Anna perekonnanimi oli Kivirist. 6)Millised tingimused Anna isale esitas, enne kui Kõrboja perenaise ameti vastu võttis? Nimi. Nimi: Rein Ta tahtis et isa saaks seal rahulikult enda surmani elada ja et enne isa surma seda maja ei renitaks ja ei müüks ega panditaks. 7)Miks tahtis Villu Kivimäe kivid ä...
Põllumajandus Töö tegid: Stepanova Anna, Barinova Victoria 1)Pm annab toit toorainetööstusele energiakandjad 2) Pm struktuur TAIMEKASVATUS : Teraviljad:nisu, riis, mais, oderhirss,rukisjt Mugulviljad:kartul, bataat, maniokk, jamssjt Õlikultuurid:sojauba, päevalill, puuvill raps, õlipalm, maapähkeljt Suhkrukultuurid:suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid:kohv, tee, koka, kakaojt Söödakultuurid:juurviljad, põldhein Kiukultuurid:puuvill, lina, kanep, jtKöögiviljad:tomat, kurk, kapsas, salatjt Puuviljad:marjadapelsin, õun, viinamarijt Seenekasvatus LOOMAKASVATUS Veisedpiimakari, lihakari, tööloomad Sead Lambad villa- ja lihalambad Linnudkanad, kalkunid, pardid, hanedjt Karusloomadpolaarrebased, naaritsadjt Muudloomadhobused, kaamelid, kitsedjt Siidiussikasvatus Mesindus 5) 1. Looduslikud tegurid: Kliima: ...
Järvamaa Kutseharidus Keskus Minu kodukoha mullastik Referaat Dirgis Jõemaa PM11 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Eesti mullastik üldiselt............................................................................................ 4 Martna Mullastik..................................................................................................... 5 Muldade kivisus...................................................................................................... 6 Mullastikuvaldkonnad............................................................................................. 7 Põllumuldade viljakus........
Looduslikud kooslused 1) Madalsoo ja raba erinevused ja sarnasused Erinevused: Raba on liigivaesem kui madalsoo. Raba niiskustase oleneb sademetest, madalsoo sademetest ja põhjaveest. Enamus rabasid looduskaitse all. Rabade kuivendamisel ei saada harimiskõlbliku põllumaad, madalsoo kuivendamisel saadakse. Rabades elab kalu, madalsoodes mitte. Madalsoo vesi on hapnikurikkam kui raba vesi. Madalsoo turvas rohkem lagunenud kui raba turvas. Rabades laukad. Sarnasused: Lindude ja putukate liike palju, tekivad niisketes kohtades, vajavad palju vett, turba tekkimine. 2) Lamminiidu ja looniidu sarnasused ja erinevused Erinevused: Lamminiite leidub järvede, jõgede ja ojade üleujutatavatel madalatel kallastel, looniitu asub ordoviitsiumi ja siluri paekivi avamusaladel. Lamminiidud on kujunenud lammimetsadest. Looniidu reljeef on tasane või veidi lainjas, lamedate nõgudega, kohati on maapind karstunud. Sarnasused...
PÕLLUMAJANDUS UURIMUS Looduslikud eeldused Jaapan ja Mali A.Looduslikud eeldused JAAPAN Kliima Jaapan asub lähistroopilises ja parasvöödme kliimavöötmes. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele. Suved on pehmed. Temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademete rohke maa. Sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädalat. Sageli esineb Jaapanis torme ja uputusi, mis tihitpeale kahjustab tugevalt saaki. Vegetatsiooniperiood on 7 ja 8-10 kuud. Kolmandikult maast saadakse kak...
Talupojad ja mõisamajandus hiliskeskajal Tegemist oli agraalühiskonnaga- enamik ühiskonna rikkustest toodeti maal. Üle 90% rikkusest andis talupoegkond. Talupojad olid sunnismaised. Talupoeg täitis sundkorras kohustusi ja tal puudus õigus loata feodaali maalt lahkuda. Talupoegade kohustused e. koormised olid: *mõisategu-kogu töö mõisniku heaks. 15-20 päeva. *rendi maksmine- esialgu domineeris loonusrent-maks majapidamissaaduste kujul. hiljem hakkas seda välja vahetama raharent. *kohustused kiriku heaks. *erinevad maksud sõltuvalt feodaalist *teede korrashoiu kohustus. *Lisandusid kohustused riigi heaks - suuremad ehitustööd jne. Maa kuulus mõisnikele ja oli jagatud talupoegadele kasutamiseks, v.a mõisasüdamik Põllumaad paiknesid kompaktselt koos. Valitses naturaalmajandus - kõik eluks vajalik toodeti ühe mõisa piirides, raha liikus äärmiselt vähe. v.a sool ja raud. Murrang algas 12. sajandil käsitöö ja kaubandus. Ristisõjad tõid teistm...
Elu linnas.Linnakultuur Elukeskkond • Keskaja linn oli oli elukeskkonnana hoopis midagi muud kui küla. • Linn suutis luua nii esteetilisi,kultuurilisi kui ka vaimseid väärtusi,mis olid teatud määral omased kõigile linnaelanikele. • Linnaelanikud pidasid koduloomi,neil olid põllumaad eeslinnas ning aiad linna sees. • Linn oli kaitstud müüriga(vaesemad väikelinnad olid kaitstud muldvalli ja puittaraga) • Linnad tekkisid liiklusteede sõlmpunktide lähedale(soodne asukoht) • Kaubandus-kaupmeestel oli kasulik kaubelda oma tahtmist mööda,mitte feodaalide võimu all Linnarahvastik • Turuplats-oli linna süda , seal toimusid erinevad üritused ja kauplemine, seal asus ka raehoone, kus käis koos raad. • Olulised ühiskondlikud hooned olid:gildimaja, seegimaja, koolimaja jm. • Tallinnas oli üks kaunimaid avalikke aedu nn Roosiaed. Tallinna all-linna ja eeslinnade rahvastiku sotsiaalne koosseis ÜLE...
Ökoloogiliste globaalprobleemide vähendamine Maailmas on väga palju erinevaid probleeme, mis puudutavad nii meie elusid kui ka meid übritsevat loodust. Paljudega neist saaks võidelda üsna hästi ja efektiivselt kui oleks tahtmist, tesistega tuleb lihtsalt leppida, sest hetkel pole olemas paremat varianti, mis oleks meile lihtsam või, mis reostaks loodust vähem. Metsade kadu on praegu suur probleem, eriti seal, kus asuvad vihmametsad. Puid võetakse maha, et saada juurde põllupinda või selleks, et laiendada linna. Aga samal ajal ei mõelda, et sellega kaovad metsade ökosüsteemid ja lisaks avatakse tee paljude uutele probleemidele. Üks variant, et sellega võidelda oleks see, et hakatakse uusi puid istutama, aga see ei ole vist väga reaalne, sest puid just selleks maha võetakse, et nende all olev maa vabaks saada. Praegu sellepärast ongi raske selle probleemiga võidelda, kuna maailm vajab järjest rohkem toi...
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Miks on taimekasvatus oluline elanikkonnale Maamajanduse alused Essee Juhendaja Meeli Voore Tartu 2010 Sissejuhatus Põllumajanduse põhiharud on loomakasvatus ja taimekasvatus. Taimekasvatus on põllumajandusliku tootmise alus, mis uurib põllukultuuride kasvunõudeid ja agrotehnilisi võtteid, et saada väikeste kulutustega suurt ja kvaliteetsemat saaki. Taimekasvatus on põllumajanduse peamine haru, sest ainult rohelisel taimel on võime luua anorgaanilistest ainetest CO2 ja päikeseenergiast orgaanilist ainet. Esmase toodangu põllumajanduses annavad taimed. Taimekasvatussaaduste kogusest ja headusest sõltub oluliselt põllumajandusliku tootmise edukus. Näiteks, Eestis on kasutatavat põllumajandusmaad 2009. a andmetel kokku 931 776 hektarit, mill...
Riigi tööleht 3 – metsandus, kalandus, põllumajandus. Märts 2010 Riik:Suurbritannia Nimi: Metsandus 1. Ava järgmine link. http://www.fao.org/forestry/country/57478/en/ . Vali oma riik. Leia vastused järgmistele küsimustele. 1. Kui suure osa riigi pindalast katavad metsad (%)? 2. Millised on valdavad puuliigid?Leidsin esimeselt töölehelt, et peamised puuliigid on tamm, pöök, mänd, kask. 3. Leia 2-3 riigi metsa/metsanduse kohta sobivat fakti/iseärasust/probleemi, mis Sinu arvates on iseloomulikud just Sinu riigile. Puudus info. 2. Lingilt http://www.fao.org/forestry/country/en/ vali oma riik. Avaneb kaart, millelt näed metsade paiknemist riigis. Lehe vasakus servas saad menüüst valida lingi metsatüüpide kohta /forest types . Kopeeri kaart. Analüüsi metsavarade levikut/paiknemist riigis ja põhjenda, miks metsad just nii paiknevad (kasuta ka atlase loodusgeograafili...
kliimamuutuste mõju rannikualadele ,veevarudele,metsadele,põllumaj,inimtervis,loodus mitmekesisus kasvuhoone efekti tagajärjed: temp.tõsu üleujutused,põud,joogivee napuu,haigused,aurumine suureneb, vähenevad saagid, majanduse allakäik,soosutmine, kahjurite levik, liustikejää ssulamine, orkaanid,tomid, vihmasajud viimase saja aasta jooksul on maailmameri tõusnud 10 kuni 25 cm N. pangladeshis,niiluse delta niiluse deltaalal 1600 inimest 1 ruutkm kohta egiptuses aint 2,5% sobib põlllumaj jaoks liivae erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Awani paisu ehitamisest üleujutused: igasugune üleujutus mõjutab ka põhjavee kvaliteeeeti hävitab väärtuslikku põllumaad veeepuudusega kohtades rändavad paljud väja,mõnes linans tekib ülerahvastatus tekivad muutused loodusvööndites metasad kohanevad vägaaegalselt.kõige rohkem kannatavad põhjapoolsemad metsad.kõrbealad laineevad N: ugandas on koguaeg kohvi kasvatatud.aga nü...
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Mullastikukaardi analüüs õppeaines PK.0711 Iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 SISUKORD Väljavõte mullakaardist ja põllu asendiplaanist Eesti kontuuril...............................3 Põllumassiivi nr. 65247463014 mullastik................................................................4 Mulla siffer.............................................................................................................. 4 Lõimis..................................................................................................................... 4 Pindala, ha.............................................................................................................. 4 Sifrite ja lõimisevalemite seletused...............................................................
PÕLLUMAJANDUSE ISEÄRASUSED · SÕLTUB SUUREL MÄÄRAL JA ON MÕJUTATUD LOODUSLIKEST TEGURITEST (KLIIMA, MULLASTIK, RELJEEF) · RASKE PROGNOOSIDA SAAKI JA KASUMIT · PIKK TOOTMISPERIOOD INVESTEERINGUTE JA KASUMI VAHEL ON SUUR AJAVAHE · SUUR TOOTMISPIND KEERULINE KONTROLLIDA TOOTMISPROTSESSI · PEAMINE RESSURSS JA TOOTMISVAHEND ON MAA PÕLLUMAAD SAADAKSE: METSADE MAHARAIUMISEL LIIGNIISKETE ALADE KUIVENDAMISEL KUIVADE ALADE NIISUTAMISEL MERE, VEEKOGUDE ARVELT POLDRID (HOLLANDIS 40% ON ALLPOOL MERE-PINDA, PÕHJA-SAKSAMAAL, VÕRTSJÄRVE MADALIKUL) INTENSIIVNE JA KAUBALINE · VÄIKE MAA-ALA · VÄHE TÖÖJÕUDU · VÄIKE KÄSITSITÖÖ MAHT · PALJU KAPITALI · PALJU TEHNIKAT · SUUR SAAGIKUS JA PRO-DUKTIIVSUS HA KOHTA · SAAK SUURENEB TÄNU SORDI- JA TÕUARETUSELE EKSTENSIIVNE JA OMATARBELINE: · SUUR MAA-ALA · PALJU TÖÖJÕUDU · SUUR KÄSITSITÖÖ MAHT · VÄHE KAPITALI · VÄHE TEHN...
SAK SAMAA Greta Elva 9A ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Berliin Rahvaarv: 82,369,548 Pindala: 357,023 km² Riigikeel: saksa keel Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskm. tihedus: 230 in/km² Suurlinnad: Berliin, Bremen, Hamburg, München, Stuttgart, Hannover, Potsdam, Schwerin, Düsseldorf, Dresden, Kiel, Erfurt, Magdeburg, Saarbrücken, Mainz, Wiesbaden (kõigi 16 liidumaa pealinnad) ·Riigilipp ja riigivapp ASEND Riigi asukoht: Kesk-Euroopa Geogr. koordinaadid: 47°1615 ja 55°0333 pl ning 5°5201 ja 15°0237 ip vahel Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Holland, Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Sveits, Austria, Tsehhi, Poola, Taani ·Riigi kaart Saksamaa asukoht Euroopas Saksamaa riigikaart LOODUS Kliima iseloomustus: Pinnamood: mäed (Alpid, kõrgeim tipp Zugspitze-2,963 m), pikemad jõed (Doonau, Rein, Elbe, Odra, Mosel, Mein, Inn, Weser, Saale, Spree), suuremad järved (Bodensee, Müritz, Chiemsee). ...
ITAALIA Merilin Luik 8B Üldine · Pealinn Rooma · Pindala - 301270 km2 · Riigikord - parlamentaarne vabariik · Raha ühik- euro · Riigi keel itaalia · Iseseisvus - 17. märts 1861 · President- Sergio Mattarella(pildil) Geograafiline asend · Euroopa mandril · Euroopa lõunaosas · Euraasia maailmajaos · 39°-43°pl ja 10°-19°ip Kliima · Põhja- Itaalia: külmad talved ja sajused suved · Lõuna- Itaalias: pehme talv ja kuiv, kuum suvi · Aasta sademete hulk keskmiselt 500-1000 mm, mägede lähedal kuni 2000 mm · Valitsevaks tuuleks on kagu- passaattuul Suvine Lõuna- Itaalia Talvine Põhja- Itaalia Loodus · Itaalias on paakunud mustmullad, metsapruunmullad- ja leet-pruunmullad ning mägimullad · Seal kasvatatakse peamiselt teravilju- nisu, maisi jne, ja puu- ja juurvilju kuid ka oliive ja viinamarju · Loomadest kasvatatakse seal lambaid veised ja sigu Viinamarjaistandus · Paremad põllumaad asuva...
Energiamajandus. Kordamisküsimused. Õppimiseks vajalik materjal: õpik lk.65-84, koolielu.ee 2 energiamajanduse osa (taastuvad energiaallikad ja taastumatud energiaallikad). Tunnimaterjal vihikus. 1) Millega tegeleb energiamajandus?(3) a) Energiavarude hankimisega (primaarenergia) i) Nafta ja gaasi ammutamine (söe, turba, põlevkivi, uraani jm. kaevandamine) b) Energiavarude töötlemine i) elektriks (elektrijaamades) ii) mootoritöölemiseks (nafta töötlemistehastes) iii) ahjukütteks (kütteõlide tootmine) c) Energia kättetoimetamisega tarbjale (kõrgepingeliinid, jaotusvõrgus, torujuhtmed, tanklad) 2) Mida tähendab taastuv, taastumatu, ammendatav või ammendamatu loodusvara? 3) Miks kasutatakse siiani põhiliselt taastumatuid energiaallikaid, kuigi need on keskkonnale ohtlikumad? (2) 4) Nimeta 3 maavara, mille osatähtsus energiamajanduses on suurim.* a) Nafta b) Maagaas c) Ta...
Eesti rahvastikupoliitika ülerahvastuvas maailmas Kogu maailmas on ülerahvastus suureks probleemiks. Kõige suurem probleem on muidugi arengumaades, sest arengumaades on iive palju kordi suurem. Arengumaades ei ole inimestel elupaiku, head sööki ja joogist rääkimata. Eestis ei ole ülerahvastatus suureks probleemiks, sest Eesti on tegelikult väga hõredalt asustatud riik maailmas, võreldes näiteks Mehhiko või mõne Aafrika riigiga. Eestis ei ole ka probleemiks inimeste ära mahutamine linnadesse või küladesse, sest Eestis on inimestele tehtud piisavalt palju maju kus me elada saaksime. Kui majadest peaks puudu tulema saab ju alati juurde ehitata, sest Eestis on palju põllumaad ja metsasid, mille asemele saab ehitada maju. Eestlased pole just suur rahvas. Meie soome-ugri rahvastel, on oht välja surra samuti see oht on ka Eestil. Noored inimesed, kes lõpetavad oma kooli ära lähevad välismaale tö...
Loo Keskkool Põllumajandus Referaat Nimi: Kauri Vaab Klass: XI Loo, 2008 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus................................................................................................................................ 3 Põllumajanduse mõiste ja koht maailmamajanduses................................................................. 4 Inimkonna toitlustamise ülevaade..............................................................................................4 Põllumajanduse arengut ja paigutust mõjutavad tegurid............................................................5 Looduslikud tegurid.............................................................................
HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmi...
Regioon Regio Loodusolud, Va Rahvastik ja Põllumajandus Tööstus Transpordis Panus oni loodusvarad lit asustus üsteemid maailmamajan kuulu se dusse vad va riigid d us un di d Euroopa Eesti, Aastane keskmine Pe Väga tihe Arenenud Euroopa Väga heal Euroopa oli Saksa sademete hulk on a asustus kõigis põllumajandus majanduse tugev tasemel. ...
Saastumine: põhjused ja tagajärjed Mis on saastumine? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õhu saastumine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level (1) Põhjused Fossiilkütuste põletamine Tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine Põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) Jäätmekäitlus Vulkaanid, metsapõlengud, välk (2) Tagajärjed Happevihmad Sudu Osoonikihi kahanemine Kasvuhooneefekt (3) Vähendamisvõimalused Ühistranspordi kasutamine Uute puude ja muude t...
Ungari majandus Maarjo Põder 9.b Geograafiline asend Ungari on merepiirita riik Euroopas Doonau keskjooksul. Ungari asub KeskEuroopas. Ta piirneb Ukraina, Slovakkia, Austria, Sloveenia, Horvaatia, Rumeenia ning Serbiaga. Majanduse struktuur Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertsiaarne sektor 3% 31% 66% Hõivatud inimeste osatähtsus m 5% Primaarne sektor 31% Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 64% Maavarad § Peamine energiaallikas on süsi. § Kivisütt leidub edelas, kuid sellest ei jätku riigi vajaduste katteks. § Siinseal PõhjaUngari mäenõlvadel leidub pruunsütt. § Läänes ja lõunas on väikesed naftavarud ning leidubmaagaasi. § Ka idas on maagaasimaardla. Põllumajandus Suur tootlikus Saadused moodustavad üle veerandi...
Jutustus varauusajast Varauusajal oli kaks põllumajandus viisi. Ekstensiivne põllumajandus, mis kujutas endast maaharimisviisi, mis nõudis palju põllumaad ja inimtööjõudu. Sellises majanduses ei kasutatud väetisi ega masinaid. Terve põllu pidid inimesed ise üles harima. Teine põllumajandus viis oli intensiivne põllumajandus. See majandus oli juba palju lihtsam, sest seal kasutati masinaid ja väetisi. Seega oli see palju kergem viis põllu harimiseks. Selles pöörati ka suurt tähelepanu maa parandamisele. Pärisorjuseks oli talupoegade isiklik sõltuvus mõisnikust. Seda iseloomustas sunnismaisus, kitsendatud omandiõigus ja teokohustus ning mõisnike politsei- ja kohtuvõim. Prisorine talupoeg ei jaksa kehva toidu tõttu korralikult töötada. Seisuslikuks ühiskonnaks nimetati inimestevahelist ebavõrdsust. See tähendab, et iga inimene kuulus ühte kindlasse seisusse. Need kolm seisust olid: vaim...
1. Põllumajandust mõjutavad tegurid Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. Kuivemates oludes tegeletakse rohkem loomakasvatusega, ning niiskemates taimede kasvatusega. 2. Põllumajanduse vormid Piimakarjatalud, tegeletakse karja kasvatamisega ning lüpsmisega. Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuute ja teravilja loomasöödaks. Suurem osa maast on siiski põldheina ja kultuurkarjamaade all. Raha kulub palju tõukarja, hoonete, masinate, väetiste ja nõuannete peale. Lehmalt peab saama vähemalt 5 tonni aastas et töö ära tasuks. Esineb Põhja-Euroopas, USA ja Kanada kirde- ja loodeosas, Jaapani põhjao...
Brasiilia põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduse arendamiseks selles riigis on soodsad. Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Sellest 7%'st kasutatakse 56% rohumaaks, 20% metsamaaks, 14% muudeks maadeks ja 10% põllumaaks. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel.Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Maaparandustöödest tehakse Brasiilias maa kuivendamist, sest seal on tihtipeale ...
Austria Üldandmed · Austria Vabariik (Rebublik Österreich) · Pindala:83,870 km² · Rahvaarv:8,192,880 (2006) · Rahvastiku tihedus:97 inimest/km2 · Pealinn:Viin · Riigikord:demokraatlik vabariik · Haldusjaotus:9 liidumaad: Burgenland, Kaernten, Niederoesterreich, Oberoesterreich, Salzburg, Steiermark, Tirol, Vorarlberg, Wien · Riigikeel:Saksa keel · Rahaühik:EURO Asend · Austria asub KeskEuroopas. · Austria Vabariik on maismaariik. · Piirimaad on põhjas Tsehhi 362 km, Saksamaa 784 km ja Slovakkia 91 km, idas Ungari 366 km, lõunas Itaalia 430 km ja Sloveenia 330 km, läänes Liechtenstein 35 km ja Sveits 164 km. · Austria geograafilised koordinaadid on 47 20 N, 13 20 E. Loodus · Austria on merepiirita maa. · Tema territooriumi katavad kõrg ja keskmäestikud, samas on seal ka kinkmaad ja tasandikke. · 7...
Valgevene põhiliseks plussiks on soodne geograafiline asend, Lisaks 21. sajandi alguse poliitiline ja majanduslik stabiilsus, üsna hästi säilinud tootmissektor, kvalifitseeritud ja odav tööjõud ning suhteliselt madal kuritegevuse määr. Pindala on 207 600 km2 2009. aasta 1. jaanuari seisuga oli rahvaarv 9 671 400 inimest. Tihedus on 47 in/km2 kohta Keskmine eluiga on 70,2 aastat Sündimus on 9,7, imikusuremus on 6,4 72% rahvastikust räägib vene keeles Suurimad linnad on Minsk, Brest, Homiel, Hrodna, Mahilou ja Viciebsk. Valgevene majanduse peamine haru on tööstus, peamiselt masinatööstus, metallurgia aga ka sõjatööstus. Valgevene peamised tootmisharud on traktorid, veoautod, mootorrattad, televiisorid, külmikud, raadiod, väetised ja tekstiil. Veevarud on üks Valgevene suurim looduslik vara. Kuid sageli mõjutvad saastet naaberriigid, näit...
Ajalooline aeg-aeg pärast ristisõdijate tulekut(peale 13.saj); Muinasaeg-jääsulamisest kuni esimeste kirjalike allikateni (11000eKr-13saj);Paleoliitkum-e vanem kiviaeg algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga (11000eKr-9000eKr);Mesoliitikum-e keskmine kiviaeg(9000- 5000eKr);Neoliitikum-e noorem kiviaeg(5000-1800eKr);Pronksiaeg vanem pronksiaeg(1800-1100eKr);noorem pronksiaeg(1100-500eKr); Rauaaeg-eelrooma rauaaeg(500eKr-50pKr);rooma rauaaeg(50-450pKr); Pulli asula-kõige vanem teadaolev inimeste alupaik eestis(meso); Arheoloogiline kultuur-ühelaadsed muistised,mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust;Kinnismuistis- asulakoht,matmispaik;Kultuurikiht- otsese inimtegevuse tulemusena ladestunud pinnasekiht;Kivikirstkalmed-maapealsed kalmeehitised mille konstruktsiooniks olid 5-8m läbimõõduga ring ja sellele keskele laotud kirst,kuhu sängitati surnu;Tarandkalmed-koosnesid kiviridades...
Põhja-Aafrika ja Ees-Aasia Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Aafrika on Sahara kõrbe ja sellest põhja poole jääv Aafrika osa, millesse kuuluvaks arvatakse Marokot, Alzeeriat, Tuneesiat, Liibüat, Mauritaaniat, Lääne- Saharat ja Egiptust, mõnikord ka Sudaani. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Ees-Aasia on regioon Aasia edelaosas, mis hõlmab Aasia lääneosa ja ulatub itta kuni Afganistani ja Pakistanini. Kuuluvad sinna: Afganistan , Armeenia, Aserbaidzaan, AÜE, Bahrein,Gruusia, Iisrael, Iraak, Iraan, Jeemen, Jordaania, Katar, Kuveit, Küpros, Liibanon, Omaan, Palestiina, Saudi Araabia , Süüria, Türgi arengumaad on Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Egiptus, Süüria, Iraan, ja Pakistan. Naftariigid: Liibüa, Saudi Araabia, Iraak, Kuveit, Bahrein, Katar, Ühendemir...
Portugal 1. Portugali pealinn on Lissabon Liss 2. Portugali rahvaarv on 10 735 765 3. Kirjelda Portugali loodust. · Portugal on okeanilise kliimaga, üks kõige soojemaid euroopa riike. · Keksmine temperatuur jaanuaris, on Portugalis u. 8 °C ja juulis 24-32°C. · Aastane sademetehulk on 500-1000 mm 4. Portugali suuremad saared on Madeira saar ja Assoori saarestik. 5. Portugali suuremad järved on Lagoa Verde ja Lagoa Azul, Lagoa do Fogo. 6. Kirjuta 3 tähtsamat loodusvara. · ulatuslikud põllumaad ja hüdroressursid. · rikkalikud kalavarud · Portugali loodusvaradeks on kork, rauamaak, vask, tsink, tina, hõbe, kuld, uraan, volfram, marmor, savi, kips, sool. 7. Iseloomusta Portugali rahvastikku. Portugali rahvaarv on ligikaudu 10,6 mln majanduslikult aktiivne on umbes 50% rahvastikust. Elanike keskmine ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
