AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
AKTIVA(varad) K ä i b e v a r a( lühikese -1aasta- kasutusajaga varad) DEEBET +(kajast.alati sissetulek) KREEDIT- (kajast.alati väljaminek) Raha kassas Raha pangas Aktsiad (osakapitali suurend, laekus panka= +) Maksti välja palk ( = -raha) Nõuded ja ettemaksed Antud laenud( anti laenu töötajale) - Mitmesugused nõuded Nõuded ostjatele Maksude ettemaks ( nt KM ettemaks) Ettemaks tarnijale Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang( toode/ teenus mis on tootmisprotsessis aga ei ole veel valmis) Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad( edasimüügi eesmärgil ostetud tooted/teenused) Väärtpaberid, võlakirjad Nõuded klientidele - Nõuded ostjate vastu toodete ja teenuste müügil Ostjatelt laekumata arved - Ebatõe...
Bilansikirjed AKTIVA Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Bioloogilised varad Müügiootel põhivara Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Sidusettevõtete aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhivara Maa Ehitised (jääkmaksumuses) Masinad ja seadmed (jääkmaksumuses) Muu materiaalne põhivara (jääkmaksumuses) Lõpetamata ehitised ja ettemaksed Kokku Bioloogilised varad Immateriaalne põhivara Firmaväärtus Arendusväljaminekud Muu immateriaalne põhivara Ettemaksed immateriaalse põhivara eest Kokku Põhivara kokku AKTIVA (VARAD) KOKKU PASSIVA (KOHUSTUSED JA OMAKAPITA...
Aktiva (varad) Käibevara Raha Raha kassas Raha pangas Nõudmiseni hoiused Paigutused rahaturufondidesse Paigutused muudesse likviidsetesse varadesse Kokku Lühiajalised finantsinvesteeringud Kauplemise eesmärgil või kindla lunastustähtajaga hoitavad väärtpaberid Aktsiad Võlakirjad Obligatsioonid Fondi osakud Kokku Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata arved Ebatõenäolised laekumised ostjatelt (-miinus) Kokku Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Käibemaksu ettemaks Üksikisiku tulumaksu ettemaks Sotsiaalmaksu ettemaks Töötuskindlustusmakse ettemaks Kohustusliku kogumispensioni makse ettemaks Kokku Muud l...
Aktiva (vara) Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid (turuhind tuleb näidata sulgudes) 3. Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Ostjate vekslid Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinus) Kokku 4. Mitmesugused nõuded Nõuded tütar- ja emaettevõtetele Nõuded sidusettevõtetele Arveldused aktsionäridega Muud lühiajalised nõuded Kokku 5. Viitlaekumised (aruandeperioodi laekumata tulud) Intressid Dividendid Muud viitlaekumised Kokku 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud ettemakstud tulevaste perioodide kulud Kokku 7. Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Ostetud kaubad müügiks Ettemaksed hankijatele Kokku Käibevara kokku Põhivara 8. Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtete aktsiad või osad Pikaajalised n...
BILANSISKEEM Bilansikirjete alaliigendusi võib bilansi asemel esitada lisades. Lähtudes olulisuse printsiibist, võib ebaolulisi bilansikirjeid avaldada summeeritult. Bilansikirjete nimetusi võib täpsustada, samuti võib lisada täiendavaid kirjeid või kirjete alaliigendusi, kui see tuleb kasuks bilansi informatiivsusele ja loetavusele. Aktiva (varad) Käibevara Raha Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Muud lühiajalised nõuded Ettemaksed teenuste eest Kokku Varud Tooraine ja materjal Lõpetamata toodang Valmistoodang Müügiks ostetud kaubad Ettemaksed varude eest Kokku Käibevara kokku Põhivara Pikaajalised finantsinvesteeringud Tütarettevõtjate aktsiad või osad Sidusettevõtjate aktsiad või osad Muud aktsiad ja väärtpaberid Pikaajalised nõuded Kokku Kinnisvarainvesteeringud Materiaalne põhiv...
Ülesanne 5 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 71 000 3+9 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 50 000 5 Laenukohustused Nõuded ja ettemaksed Lühiajalised laenud ja võlakirjad 40 000 12 Nõuded ostjate vastu 84 600 13 Kokku 40 000 Muud lühiajalised nõuded 10 000 6 Võlad ja ettemaksed Kokku 94 600 Võlad tarnijatele 197 360 19 Varud Võlad töövõtjatele 162 00...
Ülesanne 6 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 420 000 19 Lühiajalised finantsinvesteeringud 15 000 5 Lühiajalised kohustused Nõuded ja ettemaksed Võlad ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu 160 000 15 Võlad tarnijatele 370 000 23 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 25 000 12 Võlad töövõtjatele 760 800 16+17+26 Muud lühiajalised nõuded 6 000 7 Maksuvõlad 62 500 8+25+28 Ettemaksed teenuse eest ...
Kohustiste arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Kohustiste jaotus 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimisel: ·oskad eristada teadaolevaid kohustisi ja tingimuslikke kohustusi; ·tead, kuidas kajastatakse tingimuslikke kohustisi bilansis. 2 Kohustiste jaotus Kohustis on raamatupidamiskohustuslasel lasuv kohustus: ·mis on tekkinud minevikus toimunud sündmuste tagajärjel; ·millest vabanemine nõuab eeldatavasti tulevikus ressurssidest loobumist. Kohustised tekivad tavapärase äritegevuse käigus. Ettevõttel ostes kaupa järelmaksuga tekib kohutis müüja eest, arvestades töötasult makse tekib kohustis Maksu-ja Tolliameti ees, võttes laenu tekib tagasimaksu kohustis laenuandja ees jne. Kohustised võivad tekkida ka teatud aja möödumisel. Näiteks kohustis maksta võetud laenudelt intressi või välja vahetada müüdud tooted garantiiaja jooksul. Teadaolev kohustis on kohustis, mis tuleneb lepingust (selle o...
Aktiva Miljonites Käibevara Nõuded ostjate vastu 0.1 Tootmisvarud 1 Raha 0.1 Käibevara kokku 1.2 Põhivarad 0.8 Põhivarad kokku 0.8 Aktiva kokku 2 Koguvarade käibekordaja 2 Lühiajalise võla kattekordaja 2 Põhivarade käibekordaja 5 Raha laekumise välde (360p) 9 Tootmisvarude käibekordaja 3 Müügitulu 4 Realiseeritud toodete kulu netokäibes 0.75 Kohustiste ja omakapitali suhe 1 Miljonites ...
RAAMATUPIDAMISBILANSS AASTA 2 AASTA 1 AK T I VA Käibevara 1. Raha ja pangakontod 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid 3. Nõuded ostjate vastu 3.1. Ostjatelt laekumata arved 3.2. Ostjate vekslid 3.3. Ebatõenäoliselt laekuvad arved (miinusega) KOKKU rühm 3. 0 kr 0 kr 4. Mitmesugused nõuded 4.1. Nõuded tütar- ja emaettevõtetele 4.2. Nõuded sidusettevõtetele 4.3. Arveldused aktsionäridega 4.4. Muud lühiajalised nõuded KOKKU rühm 4. 0 kr 5. Viitlaekumised 5.1. Intressid 5.2. Dividendid 5.3. Muud viitlaekumised KOKKU rühm 5. 0 kr 6. Ettemakstud tulevaste perioodide kulud 6.1. Maksude ettemaksed ja tagasinõuded 6.2. Muud ettemakstud tulevaste perioodi...
Ülesanne 4 Aktiva abiks Passiva abiks Käibevara Kohustused Raha 123 280 2+4+15 Lühiajalised kohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud 62 000 4+13 Võlad ja ettemaksed Nõuded ja ettemaksed Võlad tarnijatele 61 900 16 Muud lühiajalised nõuded 5 500 12 Muud võlad 31 000 5 Kokku 5 500 Kokku 92 900 Varud Lühiajalised kohustused kokku 92 900 Valmistoodang 40 000 10 Kokku 40 000 Käibevara kokku 230 780 ...
Horisantaalanalüüs- kasu Kasumiaruanne 2011 2012 2011 Müügitulu 634,145 587,368 100 Muud äritulud 8,044 5,644 100 Kasubad, toore, materjal ja teenused -573,566 -274,658 100 Mitmesugused tegevuskulud -139,515 -169,431 100 Tõõjõukulud -500,528 -470,113 100 Põhivara kulum ja väärtuse langus -2,766 -3,184 100 Muud ärikulud -1,409 -1,520 100 Ärikasum (kahjum) -575,595 -325,894 100 Finantstulud ja -kulud -52,901 -9,088 100 Kasum (kahjum) enne tulumaksu -628,496 -334,982 100 Aruandeaasta kasum (kahjum) ...
AKTIVA (varad) Summa PASSIVA (kohustused ja Summa omakapital) Käibevara Kohustused Lühiajalised kohstused Lühiajalised kohustused kokku Käibevara kokku Pikaajalised kohustused Põhivara Pikaajalised kohustused kokku Kohustused kokku Omakapital Põhivarad kokku Omakapital kokku AKTIVA kokku PASSIVA kokku
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31,12,2011 31,12,2012 Eurodes VARAD käibevara % raha 10,587 € 26% 14,831 € nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,944 € 19% 7,471 € Varud 770 € 2% 875 € KÄIBEVARA KOKKU 19,301 € 47% 23,177 € Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 116 € 0% 0€ Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 1,524 € 4% 2,100 € Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16,007 € 39% 16,107 € Immateriaalne põhivara 4,061 € 10% 5,247 € PÕHIVARA KOKKU 21,708 € 53% 23,454 € VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Ülesanne 2 Koostage ettevõtte bilanss tuginedes alljärgnevatele andmetele: Koguvara käibekordaja 2 korda Raha laekumise välde (360 p aastas) 9 päeva Põhivarade käibekordaja 5 korda Tootmisvarude käibekordaja (realiseeritud toodete kulu alusel) 3 korda Lühiajalise võla kattekordaja (Käibevara / lühiajalised kohustused) 2 korda Müügitulu (kõik krediiti) 4 milj Realiseeritud toodete kulu netokäibes 75% Laenude ja omakapitali suhe (D/A) 1.0 AKTIVA. Leiame koguvarade käibekordaja valemi abil varad kokku. Koguvarade käibekordaja = Müügitulu / Varad kokku Varad kokku = Müügitulu / Koguvarade käibekordaja = 4 000 000€ / ...
Ülesanne A Firma raamatupidamisbilanss on seisuga 31 12 20XX a järgmine Varad Kohustused ja omakapital raha 15 978 kreditoorne võlgnevus 54 325 debitoorne võlgnevus 48 573 lühiajaline laen 35 151 tootmisvarud 54 964 kokku lühiajalised kohustused 89 476 kokku käibevara 119 515 põhivara 110 567 pikaajalised kohustused 51 129 lihtaktsiad 38 347 akumuleeritud kasum 51 129 kokku aktiva 230 082 kokku passiva 230 082 Ettevõtte finantsdirektor tahab laenata 31 956 eurot, mida planeeritakse kasutada järgmiselt: 6391 kreditoorse võlgnevuse vähendamiseks 4793 lühiajalise laenu kustutamiseks 11 185 ma...
Raamatupidamise põhialused Triin Muulmann 1.VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL · Assets = Liabilities + Equity KOHUSTUSED VARAD OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD KOHUSTUSED Käibevarad Lühiajalised Pikaajalised Põhivarad OMAKAPITAL VARAD ALLIKAD Võlakohustused (laenud) Raha Ostjate ettemaksud Aktsiad ja väärtpaberid Võlad tarnijatele Nõuded ostjate vastu' Muud lühiajalised võlad Muud nõuded ja ettemaksud Varud Pikaajalised laenud Muud pikad kohustused Pikaajalised finantsinvesteeringud OMAKAPITAL Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Omakapital Omakapital- akt...
SISUKORD SISUKORD........................................................................................................ 1 SISSEJUHATUS................................................................................................2 1. KOHUSTUSED...............................................................................................3 1.1 Kohustuse põhitunnused.........................................................................................3 1.1.1 Kohustuste hindamine ja kajastamine bilansis....................................................3 1.2 Kohustuste liigitamine.............................................................................................4 1.2.1 Lühi- ja pikaajalised kohustused......................................................................... 4 1.2.2 Eraldised, tegelikud ja tingumuslikud kohustused..............................................6 1.2.3 Eraldiste moodustamin...
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS 31.12.2010 31.12.2011 Eurodes VARAD käibevara % raha 10 786 25,18% 10 587 nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7 821 18,26% 7 944 Varud 733 1,71% 770 KÄIBEVARA KOKKU 19 340 45,15% 19 301 Põhivara Sidusettevõtte aktsiad ka osakud 46 0,11% 116 Pikaajalised nüuded ja rendi ettemaksed 2 973 6,94% 1 524 Kinnisvarainvesterringud Materiaalne põhivara 16 321 38,10% 16 007 Immateriaalne põhivara 4 159 9,71% 4 061 PÕHIVARA KOKKU 23 498 54,85% 21 708 VARAD KOKKU (aktiva kokku) ...
Kasumiaruanne 1 2002 ÄRITULUD Realiseerimise netokäive 0 Valmis- ja lõpetamata toodangu varude jääkide muutus 0 Kapitaliseeritud väljaminekud omatarbeks põhivara valmistamisel 0 Muud äritulud 0 ÄRITULUD KOKKU 0 ÄRIKULUD Kaubad, toore, materjal ja teenused 0 Mitmesugused tegevuskulud 0 Tööjõukulud 0 palgakulu 0 sotsiaalmaksud 0 pensionikulu 0 Kulum ...
Lühiajalise võlgnevuse kattekordajad 1. Lüh.võlgnevuse üldine kattekordaja käibevara (maksevõime üldine tase - CR) = --------------------------------------------- lühiajalised kohustused 2. Likviidsuskordaja, kiire maksevalmiduse kordaja käibevara-varud- ettemaksed (likviidsussuhe, maksevõimekordaja) = --------------------------------------- lühiajalised kohustused 2.1. Maksevalmiduskordaja, raha + turustatavad väärtpaberid (vahetu maksevalmiduse kordaja, = ----------------------------------------------- rahaliste vahendite tase) lühiajalised kohustused (Puhas) Käibekapital = Käibevara – lühiajalised kohustused ...
BILANSS VERTIKAALANALÜÜS Eurodes 31/12/2010 VARAD käibevara % raha 10,505 € 25.07% nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 7,732 € 18.46% Varud 711 € 1.70% KÄIBEVARA KOKKU 18,948 € 45.23% PÕHIVARA Sidusettevõtte aktsiad ja osakud 565 € 1.35% Pikaajalised nõuded ja rendi ettemaksed 2,973 € 7.10% Materiaalne põhivara 15,905 € 37.96% Immateriaalne põhivara 3,503 € 8.36% PÕHIVARA KOKKU 22,947 € 54.77% VARAD KOKKU (aktiva kokku) 41,895 € 100.00% KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Laenukohustused 2,677 € 6.39% Riiklike...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Majandus-finantstegevuse analüüs AS Tallinna Lennujaam Õppeaine: Transpordiökonoomika Transporditeaduskond Õpperühm: TLI-51 Üliõpilane: Margus Müür Kontrollis: J. Krasjukova Tallinn 2010 Sisukord TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING......................................................................... 1 Sissejuhatus ................................................................................................................................3 Ettevõtte üldiseloomustus........................................................................................................... 3 Lühiülevaade finantsanalüüsist................................................................................................... 4 Lähteandmed - bilanss, kasumiaruanne, rahavoogude aruanne..................................................5 Finantssuhtarvud...
MAJANDUSARVESTUS · Ettevõtte eesmärk on oma majandusliku tegevusega teenida kasumit. Kasumit saab teenida siis, kui kaupade järele on nõudlus. · Ettevõte teenib kasumit siis, kui tema pakkumine vastab turunõudlusele. Kui tururiski on valesti hinnatud saadakse kahjumit. · Oodatav nõudluste maht määrab ettevõtte tootmismahu ja investeeringud s.o. oma- ja võõrkapitali finantseerimise. · Kasum või kahjum on vahe turustatavate kaupade ja teenuste müügimaksumuse ning antud kaupade ja teenuste tootmiseks või ostmiseks tehtud kulutuste vahe. Majandusarvestuse funktsioonid · mõõtmine majandustehingud on tehingud, mis on rahaliselt mõõdetavad; · dokumenteeritakse, töödeldakse, rühmitatakse ja võetakse kokku; · koostatakse aruanne raamatupidamise aastaaruanne, mis koosneb haldus- ja finantsaruandest need on bilanss, kasumiaruanded ja lisad. Majandusarvestuse valdkonnad · Raamatupidamisarvestus; · Ma...
Finantsanalüüs 1. SISSEJUHATUS Atoy Automotive OÜ tegeleb sõidukite varuosade, lisaseadmete ja -tarvikute ning autokeemia hulgimüügiga. Ettevõte kuulub Rootsi kontserni APE Automotive Group. Atoy Automotive OÜ omanikuks on APE Fordonskomponenter AB, kellele kuuluvad lisaks Eestis asuvale ettevõttele ka ettevõtted Soome Vabariigis (Atoy Automotive Oy) ja Läti Vabariigis (APE Motors SIA) (Atoy Automotive OÜ Soome kodulehekülg). Valisin selle ettevõtte, kuna käisin seal suvel praktikal ning olen juba ettevõttega eelnevalt tutvunud. Finantsanalüüs 2. MUUTUSED Bilanssi analüüs Analüüsin, millised on toimunud muutused ettevõtte varade kirjetel, kuidas on lood ettevõtte kohustustega kas ettevõte on suurendanud või vähendanud laenukohustusi ja kas need muutused on olnud e...
Kirjed aruannetes Aktsiakapital Andmeside kulu Aruandeaasta kasum Eelmiste perioodide jaotamata kasum Elektrikulu Ettemaks renditeenuse eest Ettemaksed kindlustusteenuste eest Ettemaksed perioodika eest Ettemaksed varude eest Intressi tulu Inventar Kasum valuutakursi muutusest Kohustuslik reservkapital Komandeeringu kulu Korter Laenukohustused Lühiajalised nõuded Maksuvõlad Muud masinad ja seadmed Muud ärikulud Mööbel Müüdud kauba kulu Müüdud toodangu kulu Ostetud teenused Ostjate laekumata arved Osutatud teenuste kulu Palgakulu Pension kulu Pikaajalised nõuded Põhivara kulum Raha kassas Raha pangas Rendi kulu Seadmed Soojus Sotsiaalmaksu kulu Telefoni kulu Tooraine ja materjal Transpordi kulu Transpordivahendid Tulud kauba müügist Tulud teenuste müügist Tulud toodangu müügist Töötuskindlustuskulu Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele 17 784 6 000 27 960 850 6 000 50 150 100...
01.01___- 01.01.___- Firma nimi:__________________ 31.12___ 31.12___ KASUMIARUANNE SKEEM I ОТЧЕТ О ПРИБЫЛИ 1. Müügitulu Доход от продажи 2. Muud äritulud Прочие коммерческие доходы 3. Valmis- ja lõpetamata toodangu varude Изменение остатков запасов готовой и jääkide muutus незавершенной 4. Kapitaliseeritud väljaminekud oma Капитализированные расходы при tarbeks põhivara valmistamisel изготовлении основного имущества для собственных нужд 5. Kaubad, toore, materjal ja tee...
Mis on aktiva ja passiva? Kuidas nad omavahel seotud on? Millal kumbki suureneb ja väheneb? 1 Bilansi põhiosa koosneb kahest poolest. Vasakut poolt nimetatakse aktivaks ja paremat poolt passivaks. Bilansi aktivas on kajastatud ettevõtte varad, passivas aga nende varade katteallikad. Katteallikatega näidatakse ära, kus kohast varad saadud on. AKTIVA (varad) PASSIVA (kohustused ja omakapital) Ettevõtte bilansis näidatavad varad jagunevad kaheks: käibevara ja põhivara. Käibevara moodustavad raha (nii sularaha kui ka raha pangakontol), erinevad nõuded ja ettemaksed (nt nõuded ostjatele), varud (nt tooraine, materjal, valmistoodang) jne. Kõik muu vara, mida ettevõtte jooksva tegevuse käigus ei realiseerita, on põhivara. Põhivara alla kuuluvad materjaalne vara (nt masinad, seadmed) ja mittematerjaalne vara (nt litsents) jne. Passiva poolel näidatavad varade katteallik...
Raamatupidamine 1.Mis on raamatupidamine? Süsteem, mis mõõdab äriühingu äritegevust ja töötleb sellega seotud info aruanneteks, mille põhjal edastatakse info huvigruppidele. 2.Mille alusel jaotatakse ettevõtte vara ja kohustusi? Põhivara ja käibevara Pikaajalised ja lühiajalised kohustused 3.Raamatupidamis bilanss, mõiste + põhivalem. Bilanss raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuskase finantsseisundit. VARAD = KOHUSTUSED + OMAKAPITAL KÄIBEVARA + PÕHIVARA = LÜHIAJALISED KOHUSTUSED + PIKAAJALISED KOHUSTUSED + OMAKAPITAL 4.Bilansi neli muutust + näited. I Aktiva ja passiva muutuvad sama summa võrra. Nt : Osteti materjali 50 00.- eest ja seade 200 000 krooni eest, arve on tasumata. Seadme ostmiseks saadi pikaajalist laenu 200 000.- *kajastub mõlemal bliansipoolel *bilansi summa suureneb II Toimub ainult aktiva poolel. Nt : Materjali anti tootmisesse 25 000.-...
Bilanss, kasumiaruanne 1 Triin Muulmann RAAMATUPIDAMISE KONTOPLAAN KÄIBEVARA Käibevara bilansis seitsme põhirühmana: 1) raha ja pangakontod, 2) aktsiad ja muud väärtpaberid, 3) nõuded ostjate vastu, 4) mitmesugused nõuded, 5) viitlaekumised, 6) ettemakstud tulevaste perioodide kulud, 7) varud. Käibevara olemus Vara - mida ettevõte hoiab tavalise majandustegevuse käigus toimuva müügi tarbeks; - mis on sellise müügi nimel toimuva tootmise protsessis; - mis on kauba tootmiseks või teenuse osutamiseks vajalike materjalide või pooltoodete vormis PÕHIVARA Põhivara jaguneb: 1)pikaajalised finantsinvesteeringud 2)materiaalne põhivara 3)immateriaalne põhivara Põhivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavalis...
31.12.2010 VARAD KÄIBEVARARAD Raha ja pangakontod 88 754 Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved 590 358 Ebatõenäoliselt laekuvad arved(miinus) -16 572 Kokku nõuded ostjate vastu 573 786 Mitmesugused nõuded 264 Ettemaksed 807 Varud Müügiks ostetud kaubad 20 941 Lõpetamata objekti müüdiks 5 102 Ettemaksed tarnijatele 332 Kokku varud 26 375 KÄIBEVARA KOKKU 689 986 PÕHIVARA Pikaajalised finantsinvesteeringud 900 Materiaalne põhivara Maa ja ehitised (soetusmaksumuses) 2 375 965 Masinad ja seadmed (soetusmaksumuses) 228 072 Muu materiaalne põhivara (soetu...
12/31/2010 Bilanss Käibevara Kassa ja pangakontod 0 Nõuded 6,252,378,033 Investeeringud sidusettevõtesse 6,569,326 Laenud 80,750,934 Immateriaalne põhivara 2,003,922 Materiaalne põhivara 2,662,712 Viitlaekumised ja ettemaksed tulevaste perioodide kulud 403,798 Muu vara 0 Aktiva varad kokku ### PASSIVA KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL Võlgnevus 5,666,151,243 Viivõlad ja ettemakstud tulevaste perioodide tulud 67,747,0...
Peamised finantsaruanded 11. oktoober 2011. a. 14:05 Raamatupidamisaruanded on aluseks finantsnäitajate analüüsile ja peamiselt finantssuhtarvude arvestamiseks. Kesksed aruanded: majandusaasta aruanne - seisab koos: kasumiaruanne, bilanss, rahavoogude aruanne Bilanss - raamatupidamisbilanss kajastab firma finantsolukorda teatud kuupäeval ehk reeglina aruande perioodi lõpul. Seega on tegemist hetkearuandega. Koostatakse tekkepõhiselt (rakendatud likviidsuse printiipi likviidsuse vähenemise suunas). Bilanss koosneb kahest poolest - vasakul on varad ja paremal kohustused. Mõlemad pooled on võrdsed. See on minevikuline aruanne, ega näita firma tänast seisu. Varad - käibe ja põhivarad, käibevarad on kiiresti realiseeritavad või ühe aasta jooksul tarbitavad varad. Käibevarade hulka kuuluks raha ja pangakontod, lühiajalised finantsinvesteeringud (kuni aastase tähtajaga väärtpaberid), nõuded ostjate vastu, eelseisvate...
Kordamisteemad kontrolltööks Õppeaine arvestuse alused, 1. Arvepidamise ajalugu, Lähis-Ida roll 2. Luca Pacioli 3. Majandusarvestuse olulisus ja otstarve 4. Majandusarvestuse valdkonnad: kuluarvestus, finantsarvestus, maksuarvestus, finantsanalüüs, auditeerimine, finantsjuhtimine, eelarvestamine ehk finantsplaanimine, juhtimisarvestus. Nende valdkondade vahelised seosed. 5. Majandusinformatsiooni kasutajad ja nende erinevus infovajaduse poolest 6. Raamatupidamiskohustuslane 7. Majandustehingud 8. Algdokument ja sellele esitatavad nõuded 9. Varad 10. Kohustused 11. Omakapital 12. Tulu 13. Kulu 14. Kasum ja kahjum 15. Rekvisiidid 16. Raamatupidamisbilanss. Tuleb osata koostada 17. Varade, kohustuste ja omakapitali seos ning sõltumine, omakapitali osatähtsus varades 18. Kontod 19. Kahekordne kirjendamine 20. Töötasu ja maksuarvestus (KP, TK, TM, SM) 21. Raamatupidamise seadus 22. Raamatupidamise aastaaruande koostamise alusprintsiibid 1...
Bilanss 6.tund AKTIVA PASSIVA Raha ( pangakontol, sularaha kassas ) Laenukohustused Lühiajalised finantsinvesteeringud Nõuded ja ettemaksed (nt. nõuded Võlad ja ettemaksed (nt võlad ostjate vastu; maksude ettemaksed ja tarnijatele, võlad töötajatele, tagasinõuded jne.) maksuvõlad jne.) Lühiajalised eraldised Pikaajalised laenukohustused Varud (tooraine ja materjal; lõpetamata toodang, valmistoodang jne) Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Pikaajalised finantsinvesteeringud Omad osad või aktsiad Kinnisvarainvesteeringud Kohustuslik reservkapital Materiaa...
TALLINNA MAJANDUSKOOL Majandusarvestuse ja maksunduse osakond Raamatupidamise bilanss. Ainetöö Juhendaja: Tallinn 2009 2 Sisukord. 1. Raamatupidamise bilanss........................................................................................................6 1.1. Raamatupidamise bilansi mõiste. ....................................................................................6 1.2. Seadusandlik reguleerimisbaas. ......................................................................................8 1.3. Majanduslik tähtsus........................................................................................................10 2.Bilansi kostiosad....................................................................................................................12 2.1. Bilansi struktuur. ...............................................
10 Raha Aktiva 1000 Kassa Aktiva Raha 1001 Kassa EUR Aktiva Raha 1010 SEB Eesti Ühispank Aktiva Raha 1011 SEB Eesti Ühispank EUR Aktiva Raha 1020 Hansapank Aktiva Raha 1021 Hansapank EUR Aktiva Raha 1070 Panga vahekonto Aktiva Raha 1080 Nõudmiseni hoiused Aktiva Raha 1090 Rahaturufondid Aktiva Raha 11 Lühiajalised investeeringud Aktiva 1100 Finantsinvesteeringud aktsiatesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1110 Finantsinvesteeringud vekslitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 1120 Finantsinvesteeringud muudesse väärtpaberitesse Aktiva Lühiajalised finantsinvesteeringud 12 Nõuded ja ettemaksed Aktiva 120 Nõuded ostjate vastu Aktiva 1200 Ostjate laekumata arved Aktiva Nõuded ostjate vastu 1201 Ostjate laekumata arved EUR Aktiva Nõuded ostjate vastu 1208 Ebatõenäoliselt laekuvad arved (-) Aktiva Nõuded ostjate vastu 121 Maksude ettemaksed ja tagasinõuded Aktiva 1213 Palgamaksude ettemaks Aktiva Maksude ettemaksed ja taga...
Bilanss Ülesanne 1 Varian Varad Kohustused Omakapital t 1 109 600 25 900 83700 2 1 890 000 1301000 589 000 3 882100 390 600 491 500 4 51 900 10800 41 100 5 132300 79 400 52 900 6 842 700 915 600 -72900 Ülesanne 2 Mis alljärgnevast kuulub varade, kohustuste või omakapitali hulka (v,k,o)? (v) Sõiduauto (v) Büroohoone (v) Raha kassas (k) Laekunud ettemaks ostjatelt (o) Kohustuslik reservkapital (o) Aruandeaasta kasum (v) Ostetud kaubamärk (o) Võlad tarnijatele (v) Tootmisseadmed (o) Osakapital (v) Makstud avanss tarnijale (v) Ettemakstud rent (tootmisruumide eest) (k) Palgavõlg (k) Lühiajaline pangalaen (v) AS xcxv pikaajalised aktsiad (v) Raha arvelduskontol (v) Kaup müügiks (v) Materjal laos (v) OÜ-le Maksi antud laen Ülesanne 3 Täi...
4. Finantsarvestus ja finantsaruannete koostamise reguleerimine Eestis. 4.1. Mõisted Majandustehing on raamatupidamiskohustuslase tehtud tehing, kolmandate isikute vaheline tehing või raamatupidamiskohustuslast puudutav sündmus, mille tagajärjel muutub raamatupidamiskohustuslase vara, kohustuste või omakapitali koosseisus. Algdokument on majandustehingu toimumist tõendav kirjalik tõend, millel peavad olema vajalikud andmed. Raamatupidamiskohustuslane on Eesti Vabariik ühe avalik-õigusliku isikuna (riik), kohaliku omavalitsuse üksus, iga Eestis registreeritud era- või avalik-õiguslik juriidiline isik, füüsilisest isikust ettevõtja ja Eestis registrisse kantud välismaa äriühingu filiaal. Raamatupidamisarvestus on majandusarvestuse süsteem ettevõtte tasandil, peegeldades ettevõtte varasid, nende moodustumise allikaid ja nendega seonduvaid tehinguid. Majandusarvestus on nii majandusinformatsiooni töötlemise süsteem kui ka protsess, mil...
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestus R14 Kätlin Lindmäe KOHUSTUSED referaat Mõdriku 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1 KOHUSTUSTE MÕISTE JA PÕHITUNNUSED.................................................4 1.1 kohustuste liigitamine........................................................................4 1.2 kajastamine bilansis...........................................................................5 1.2.1 Lühiajaline kohustus võlad tarnijatele..........................................6 1.2.2 Lühiajaline kohustus võlad töövõtjale...........................................6 1.3 kohustuste hindamine........................................................................7 2 ERALDISED............................................................
TALLINNA MAJANDUSKOOL Täiskasvanute koolituskeskus Airi Kruusel RP 11 Finantsraamatupidamine Ainetöö Tallinn 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................ 4 1 RAAMATUPIDAMISDOKUMENTIDE LIIGENDAMINE ................. 5 2 ALGDOKUMENT ..................................................................................... 6 2.1 Algdokumendi eesmärk ............................................... 6 3 BILANSS ............................................................................. 8 3.1 Bilansi põhivõrdused ............................................................. 9 3.2 Kahekordne kirjendamine .........................................
MAJANDUSAASTA ARUANDE UURIMUSTÖÖ ISESEISEV UURIMUSTÖÖ Õppeaines: ARVESTUSE ALUSED Transporditeaduskond Õpperühm: AT 12b Juhendaja: lektor Kati Nõuakas Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.KIRJELDUS............................................................................................................................3 2.TEGEVUSARUANDE ANALÜÜS........................................................................................4 3.BILANSSI ANALÜÜS............................................................................................................5 3.1.Peamised muudatused.......
TALLINNA TEHNIKA KÕRGKOOL NORDECON FINANTSANALÜÜS Õppejõud: Mari Saare PÄRNU 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 Nordecon lühitutvustus 4 1. Lühiajalise maksevõime suhtarvud 4 1.1 Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 4 1.2 Maksevõime kordaja 4 1.3 Maksevalmidus 5 2. Kapitalistruktuuri suhtarvud 5 2.1 Omakapitali tase 5 2.2 Võlgnevuste aste 6 2.3 Kohustuste ja omakapitali suhtarv 6 3. Käibetulususe suhtarvud 6 3.1 Brutorentaablus 6 4. Efektiivsusesuht...
BILANSS 1.01.2010 AKTIVA Käibevara Raha ja pangakonto 191 333 Aktsiad ja muud väärt paberid 11 000 Nõuded ostjate vastu Ostjate laekumata summad 166 800 Ebatõenäoliselt laekuvad arved -504 Kokku 166 296 Muud lühiajalised nõuded 1 000 Ettemaksed 2 000 Varud Tooraine 22 000 Kaup 40 000 Valmistoodang 11 700 Kokku 73 700 Käibevara kokku ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MAJANDUSTEADUSKOND ÄRIKORRALDUSE INSTITUUT ETTEVÕTLUSE ÕPPETOOL ISESEISEV TÖÖ ÕPPEAINES TMJ3331 “ETTEVÕTLUS JA ÄRI PLANEERIMINE” ÄRIPLAAN Äri definitsioon: NFC maksusüsteem kohvikutes Koostajad (nimi, e-mail): Alina Olivson ([email protected]) Karina Troškina ([email protected]) Aleksandra Kotseva ([email protected]) Aleksander Lilišentsev ([email protected]) Juhendaja: Hinne: (punkti) TALLINN 2015 Ettevõtte nimetus: One Second Payment Asukoht, aadress: Raja 15, 12618, Tallinn Estonia Telefon, e-mail: +372 534 851 76, [email protected] 2 1. KOKKUVÕTE (sisal...
Finantsanalüüs ja investeeringud 1. Kasumieelarve ja bilanss Leida puuduvad arvud kasumiaruandes ja bilansis. Kasumiaruanne Müügikäive S 270 000 Realiseeritud varude kulu COGS ? Ärikasum EBIT ? 31 500 Intressikulu I ? 4500 Tulumaksu eelne kasum EBT ? 27 000 Tulumaks T ? 0 Puhaskasum NI ? 27 000 Bilanss Aktiva Passiva Raha M ? 8000 Lühiajalised kohustused CL 25 000 Debitoorne võlgnevus CA AR1 ? 20 000 Pikaajalised kohustused LD ? 45 000 Varud IRY ? 32 000 Kohustused kokku ...
Luca Bartolomeo Pacioli Kirjutas Deebetist ja kreeditist. Maksejõulisusest. Pruun raamat finants. Majandusinfo töötlemise süsteem Majandusarvestus 1. Info identifitseerimine 2. Mõõtmine arvnäitajates 3. Majandusinformatsiooni registreerimine 4. Info edastamine kasutajatele 5. Info tõlgendus. Finantsarvestus Kuluarvestus- Juhtimisarvestus Finantsarvestus käib kindalte reeglite järgi. Juhtimisarvestus on ettevõtjale suunatud. Väljaspool seda infot ei jagata. Kuluarvestus on seanduv otseselt kuluga. See ühendab teisi kahte. Maksude arvestus Finantsplaneerimine Finantsanalüüs Hinnangu andmine ettevõtte finants olukorrale. Sisekontroll Ettevõtte juhtkonnaga sostatud tegevus. Kontrollitakse et kõik allüksused töötavad nii, et saavutatakse püstitavad eesmärgid. Audiitorkontroll -majandustegevuse ja tõendusmaterjalide objektiivne hindamisprotsess. Mille käigus kontrollitakse kas kõik vast...
AS NÄIDIS 01.01.05 31.12.05 majandusaasta aruanne AS NÄIDIS 01.01.2005 31.12.2005 majandusaasta aruanne Aruandeaasta algus: 01.01.2005 Aruandeaasta lõpp: 31.12.2005 Ärinimi: AS Näidis Registrikood: 10000001 Aadress: Näidise 10 Tallinn 10100 Sidevahendid: telefon 1111111 faks 1000000 Põhitegevusala: Jaekaubandus Tegevjuht: ................................... Audiitor: ................................... Lisatud dokumendid: Audiitori järeldusotsus, ...
TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond AVATUD ÜLIKOOL SISSEJUHATUS ETTEVÕTTEMAJANDUSSE MAJANDUSARVESTUS Koostanud lektor Kertu Lääts Tartu 2004 1. MAJANDUSARVESTUSE OLEMUS Majandusarvestus on oma iseloomult teenus. Tema peamine funktsioon on toota kvantitatiivset finantsinfot ettevõtte majandustegevuse kohta juhtimisotsuste vastuvõtmiseks. Ettevõtte omanikke ja juhatust huvitab eelkõige ettevõtte majandus- tegevuse tulukus, võlausaldajaid ettevõtte võimelisus täita oma kohustusi. Sellise info saamise tagab majandusarvestus. Majandusarvestus on plaanipärane tegevus, mis hõlmab ettevõtte majandussündmuste info identifitseerimist, mõõtmist, registreerimist, rühmitamist, töötlemist, säilitamist, analüüsimist ja edastamist juhtimise vajadusteks. Majandusarvestus toodab infot kahel eesmärgil: - otsuste tegemiseks ettevõttes või - aruandmiseks ettevõttevälistele isikutele. Seega info...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
