Organismide kohastumusi erinevate ökoloogiliste teguritega 1 . Valgus Valgus on üks kõige põhilisemaid abiootilisi tegureid. See on ainuke energiavool, mis katab kogu maailma energiavajadused. Kõige suurem energiavool jõuab Maale nähtava valgusespektri osas. See tähendab, et enamik organismidest kasutavad maksimaalselt nähtavat valgust. Enamik organismide nägemisulatus ja taimede fotosünteesil kasutatav valgus on samuti nähtava aspektri osas. Looduses leidub organisme, kes suudavad tajuda inimese nägemisulatusest väljapoole jäävaid lainepikkusi ultravioletti ja infrapunast. Ultraviolettkiirgust on võimelised nägema suur hulk taimedega sümbioosis olevatest putukatest, nt mesilased ja herilased. 1.1 Taimede kohastumused valgustingimustega Taimede kasvupiirkonnad Maal ulatuvad erinevatesse geograafilistesse laiustesse ja erinevatel laisutel aasta vältel muutuvad valgustingimused erinevalt. Ekvatoriaalses piirkonnad on aasta vä...
Euroopa paikneb-parasvöötmes. Ainult põhjaosa ulatub lähisarktilisse vöötmetesse ja Vahemere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. Euroopa kliimale iseloomulik-on mõõdukas kliima ja 4 aastaaja vaheldumine. Lumepiir-ulatub Euroopas mäestikes erineva kõrguseni. Euroopas puhuvad- enamasti läänekaarde tuuled, millega Atlandi ookeanilt kandub maismaale mereline niiske õhk. Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- p...
Polaarkliimas kogu aasta on külm, põllumajandusega tegelemine on võimatu Lähispolaarkliimas paremates mullastikutingimustes saab kasvatada näiteks reidist, kartulit, sibulat. Jahedas parasvöötmes külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes suured kõrbed, põllumajandusega s...
MUGUL- JA KÖÖGIVILJAD Koostasid:......... Juhendaja:........... Mugul on taime varre või juure maapealne või maaalune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. KARTUL (Solanum tuberosum) Päritolumaaks on LõunaAmeerika Euroopasse toodi 16.sajand, Eestisse aga 18.sajand Kõige paremini kasvab jahedas parasvöötmes Kasvuks on vaja 1521 kraadi Niiskus ja valgusnõudlik, vajab huumusrikkast ja spoorset mulda Kartuli suurimad tootjad aastal 2009 Hiina India Venemaa Ukraina USA KAS TEADSID? 2kg kartulist saab pool liitrit viina KARTULITAIMED JAMSS (Dioscorea) Kasvab põhiliselt LääneAafrikas ja UusGuineas Perekonda kuulub 250 liiki Kasvatatakse lähisekvatoriaalses ja lähistroopilises kliimavöötmes Vajab rohkesti niiskust ja kasvamiseks temperatuuri 2530 kraadi ja sademeid 1500mm...
Parasvööde Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40. ja 65. laiuskraadi vahel, nii lõuna- kui ka põhjapoolkeral. Parasvöötmes eristatakse merelist ja mandrilist kliimat. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Seal on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soojeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lume asemel sajab rohkem lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme merelises kliimas kasvavad paljud taimed hästi, sest niiskust on piisavalt ja talved pole eriti külmad....
Tööleht (parasvöötme kliima) 1. Iseloomusta Plymouth'i (Suurbritannia) ja Irkutski (Venemaa) kliimat. Miks on sellised erinevused? ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ....................................................................................................................... ..............................................
Kiudkultuurid Kiudkultuurid ● Valmistatakse nööri, köit, kalavõrku ja ka paberit. ● Enamik neist on üheaastased taimed ● Kasvavad lähistroopiliseskliimas Õli ● Mõndade kiudtaimede seemned on väga õlirikkad ● Kanep umbes 35%, linaseemetes kuni 58% Lina (Linum usitatissimum) ● Hariliku lina esilekerkimist seostatakse Egiptuse, India, Kreeka ja Türgiga. ● Leidub parasvöötmes (ja ka lähistroopikavöötmes) ● Kasvatatakse niiskes kliimas ● 1-aastane kultuurtaimena ● Peetakse üheks vanemaks kultuurtaimeks Vanas Maailmas ● Suurimad linakasvatuspiirkonnad on USA, India, Hiina, Etioopia,Venemaa, Euroopa Liit ja Kanada ● Kasvab 60 - 175 cm kõrguseks ● isetolmleja ● Õli sisaldus u 30-50% ● Kasutatakse püssirohu valmistamisel ● Õied – sinised (valged,roosad) ● Vars – pikk, peen, silinderjas ● Lehed – kitsad Kanep (Cannabis sativa) ● Looduslikult kasvab Aasia mägipiirkonnas, Altais ja Tjan-Šanis ● Tugev püstine kiirekasvuline ühea...
Temperatuur, sooslus, tihedus. Kihistumine. Ookeani ja atmosfääri tsirkulatsioon. Õppejõud Peeter Pall Vertikaalne temperatuuri käik vees. Maailmamere keskmine temperatuur on ~3,5°C. Termokliin veekiht, milles temperatuuri muutumine vertikaalsihis on suurim (võrreldes temperatuuri muutusega sele kihi peal või all asuvates kihtides). Joonis 1. Temperatuuri vertikaalse käigu erinevused poraalaladel (puudub termokliin), parasvöötmes ja troopikas. Ookeani vesi on 2-3% tihedam kui puhas vesi. Maailmamere vesi on kihistunud tiheduse järgi, kihid on üksteisest hästi isoleeritud. Tänu sellele saab teada, kust vesi tuleb ja kuhu vesi läheb. Joonis 2. Tihedus sõltub soolsusest ja temoeratuurist. Erineva temperatuuri ja soolsusega veed võivad olla sama tihedusega. Mida suurem on soolsus, seda madalamal temperatuuril vesi külmub. Magevesi on kõige tihedam 4 kraadi juures, mereves...
Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel. Ta esineb nii lõuna- kui põhjapoolkeral. Parasvöötmes on mereline ja mandriline kliima väga erinevad. Parasvöötme merelise kliimaga alad esinevad mandrite läänerannikutel, kuna parasvöötmes valitsevad läänetuuled, mis toovad ookeanidelt niisket õhku. Merelise kliimaga aladel on jahe ja vihmane suvi. Ookeanidelt kandub rannikule jahedamat õhku, sest vesi soeneb aeglasemalt kui maismaa. Saju tõttu varjutavad pilved tihti taevalaotuse päikesekiirte eest. Talveilmad on tavaliselt pehmed. Ookeanidelt tuleb niisket õhku, millest sademete tekkimisel eraldub soojust. Lumikate on õhuke, sest valdavalt sajab lörtsi, kuna õhutemperatuur on tavaliselt nulli ringis. Parasvöötme mandrilise kliimaga alad on 40. ja 65. laiuskraadi vahelised mandrite sisealad ja idarannikud. Seal valitsevad läänetuuled ja niiskus ei j...
Kõrbeks peetakse alasid, kuid sademete hulk on alla 250mm. Pinnase järgi jaotatakse kõrbed liiva-, kivi-, savi-, lössi ja soolakõrbeteks. Suurimad kõrbealad asuvad troopilistel ja lähistroopilistel laiustel. Neid nim. ka kuumakõrbedeks. Kõrbeid esineb ka parasvöötmes mandrite sisealadel ja mäestike tuulealustel külgedel. Suurtel kõrbealadel valitsevad suurema osa aastast laskuvad õhuvoolud, mis selge ja päikselise ilmaga tekitavad kõrgrõhkkonna. Mõned kõrbed asuvad rannikul, nt: Atacama kõrb Lõuna-Ameerikas, California kõrb Põhja-Ameerikas ja Namibi kõrb Aafrikas. Kõrbe teke võib olla seotud ka mäestike paiknemisega. Rannikuga paralleelselt olev mäeahelik takistab ookeanilt tuleva niiske õhumassi liikumist sisemaale. Kõrbeid leidub samuti parasvöötmes mandrite kuivemates osades, näiteks Gobi ja Karakumi kõrb. Troopilises kliimavöötmes on taevas pilvitu, õhk kuiv ja temperatuuri kõikumine suur. Suvepäeval võib temperatuur olla üle 50 kra...
Kõrb on ala, kus aastane sademete hulk jääb alla 250 mm. Keskmine temperatuur ei ole kõrbe definitsiooni seisukohast oluline, sest kõrbed esinevad nii troopilises kui ka arktilises kliimavöötmes (külmakõrbed). Kõrbed võivad olla liivased, kivised, jäised jne. Laialdasem kõrbete esinemine on omane külmema kliimaga perioodidele ehk külmhooneperioodidele Maa ajaloos, sest külmem kliima tähendab väiksemat aurumist. Samuti on kõrbed omased perioodidele, mil moodustusid hiidmandrid, mille sisemus asus kaugel niiskusallikast ehk ookeanist. Et Maa kliima on viimaste miljonite aastate jooksul olnud suhteliselt külm, on ka kõrbed tänapäeval laialt levinud ökosüsteemiks. Kõrbete elustik on suhteliselt vaene ning inimasustus reeglina hõre. Bioproduktsioon on madal. Maailma suurima pindalaga kõrb on Antarktis ning suurima pindalaga kuumakõrb Sahara. Kõrbed võivad moodustuda mitmel erineval põhjusel. Kõrbed on levinud troopikas umbes kolmekümnendal l...
Viljandi Valuoja Põhikool KÕRB referaat 05.05.2008 Viljandi Kõrb Kliimavööde: Troopiline kliimavööde aga osad kõrbed on ka lähistroopilises ja parasvöötmes. Õhumassid: Troopiline õhk (parasvöötme ja lähistroopilises on suvel troopiline õhk ja talvel parasvöötme). Temperatuur: Päeval võib olla kuni 50 kuumakraadi aga öösel võib langeda temperatuur alla nulli. Tuuled: Parasvöötmes - läänetuuled, troopilises passaadid ja lähistroopilises on suvel passaadid ja talvel läänetuuled. Mullad: Hallmuld Aastaajad: Kaks aastaaega - suvi ja talv. Millistes tingimustes kujuneb kõrb?Paiknevus 1. Kõrbedasuvad pöörijoonte piirkonnas, kus aasta läbi valitseb kõrgrõhkkond. Kuna laskuv õhk muutub üha soojemaks ja suurendab võimalikku aurumist, siis puuduvad ka eeldused sademete tekkeks, seejärel kliima muutub kuivaks ja kuumaks. ...
Esmasesse majandus sekotrisse kuuluvad: põllumajandus,metsandus,kalandus,jahindus ja ka maavarade kaevandamine.Maailma suurim kohvi,kakao,tee ja suhkrutoota on Brasiilia.Rantso on suur loomaskavatusmajand,kus peetakse tuhandepealisi lihaveise või lambakarju, keda söödetakse aastaringselt looduslikel karjamaadel.Ekstensiivsed teraviljatalud on levinud hõredasti asustatud kuiva kliimaga piirkondades PõhjAm. Ja Asutraalias,Venemaa ja Kasahstani steppides jm rohtaladel.Seal kasvat. peamiselt nisu.USAst tuleb peremees tallu ainult külvi ja lõikuse ajaksning palkab selleks sulased. Kogu töö tehakse ära paari nädalaga,vili müüakse kohe elevaatorisse.Spetsialiseerunud piimakarjatalud on levinud peamiselt Euroopas ja Põhj.Am., nende arv kasvab ja Jaapanis.Lisaks piimatootmisele kasvatatakse silokultuure ja teravilja loomasöödaks.Istandused on suured taimekasvatusmajandid,mis toodavad saadusi(kohvi,suhkruroog,puuviljad jne.)müügiks ja telge...
Kooli nimi Parasvööde Referaat 8.b klass Võru 2008 Parasvööde on põhikliimavööde põhja- ja lõunapoolkeral, kus aasta läbi valitseb parasvöötme õhumass. Sademete hulk selles kliimavöötmes sõltub asukohast ja jääb vahemikku 250-st 2000 ja enama mm-ni aastas. Kliimavöötmele on iseloomulik õhumasside liikumine läänest itta, mistõttu mandrite lääneosad on sademeterikkamad. Euraasia idaosas puhuvad mussoonid. Parasvöötmes eristatakse nelja kliimatüüpi: mereline paraskliima, üleminekuline paraskliima, mandriline paraskliima ja mussoonparaskliima. Paraskliimavööde hõlmab Põhja-Ameerika keskosa, Lõuna-Ameerika äärmise lõunaosa, suurema osa Euroopast, Aasia sisealad ning Tasmaania ja Uus-Meremaa Lõunasaare, samuti maailmamere alad nimetatud mandrialade vahel. Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega: kevad, suvi, sügis ja talv. Parasvööde asub 40 ja 65 laiuskraadi vahel....
ATMOSFÄÄR Atmosfäär e. õhkkond - Maa sfäär, Maad ümbritsev õhukiht Uurimine: ilmateaduse areng baromeeter ja termomeeter ilmaennustused on olnud atmosfääriuuringute jaoks liikumapanev jõud tänapäeval - sateliidipildid, ilmaradarid, õhupalliga taevasse lastavad raadiosondid ja laevade ning lennukite automaatjaamad. Tähtsus: atmosfäär on ümbritsenud inimest tema igapäevastes tegemistes kogu inimkonna ajaloo jooksul toimuvad kliimaprotsessid ja kujuneb ilm tagab keskmise temperatuuri ja vähendab selle kõikumisi: looduslik kasvuhooneefekt kaitseb Maad taevakehade ja liigse UV-kiirguse eest tagab elu võimalikkuse Maal võimaldab roheliste taimede elu on elukeskkond: loomad, linnud, putukad, eosed on alati mõjutanud inimeste tegevusalasid ja elulaadi kõige rohkem sõltuvad ilmastikust põllumajandus ja mitmed transpordiliigid. Kihiline ehitus: Troposfäär - kõige alumine atm...
ÕUNAPUU Aed-õunapuu (Malus domestica) on suhteliselt madal, 512 meetri kõrgune viljapuuliik, mille vili on õun. Karl von Linné määras õunapuu perekonda Pyrus koos pirnipuuga ja hariliku küdooniaga. Philip Miller eraldas kõik kolm omaette perekonda. See jaotus sai kiiresti üldtunnustatuks ja on selline tänapäevani. Ajalugu ja põlvnemine Aed-õunapuud hakati kultiveerima umbes 20 000 aastat tagasi ja sellega võib ta olla esimene kodustatud taim. Aed-õunapuu looduslikuks eellaseks peetakse mägi-õunapuud (Malus sieversii), mis kasvab Lääne-Hiinas Xinjiangis ja Kesk-Aasias. Selles piirkonnas paikneb ka Almatõ linn, mille nimi tähendab 'õunapuu'. Vanemas pomoloogiaalases kirjanduses ongi mägi-õunapuud linna nõukogudeaegse nime Alma-Ata järgi nimetatud alma-ata õunapuuks. [1] Mägi-õunapuu on vastupidav mitmetele taimehaigustele ja teda kasutatakse tänapäevani aed-õunapuu haiguskindlamate sortide aret...
ARDU PÕHIKOOL REFERAAT "PARASVÖÖDE" nimi klass kuupäev ARDU 2007 Sisukord: Sisukord:..............................................................................................................................2 Parasvöötme kliima.............................................................................................................3 Mereline............................................................................................................................4 Mandriline........................................................................................................................4 Parasvöötme rohtla..............................................................................................................5 Asend ja kliima..................................................................................................
Kanada põllumajandus Looduslikud eeldused põllumajanduseks Kui suur osa territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav? 7 Põllumaa Metsad 35 Muu 58 Kliima Kanada asub enamjaolt parasvöötmes, põhjaosa ulatub polaaraladele. Polaaraladel ei ole puid, sest vegetatsiooniperiood on minimaalne. Parasvöötmes on vegetatsiooniperiood 3-5kuud Keskmised temperatuurid Juu Juul Det LINN Jaa Vee Mär Apr Mai Aug Sept Okt Nov ni i s Vancouver 3.0 4.7 6.3 8.8 12.1 15.2 17.2 17.4 14.3 10.0 6.0 3.5 Calgary -9.6 -6.3 -2.5 4.1 9.7 14.0 16.4 15.7 10.6 5.7 -3.0 -8.3 - - - Edmonton -5.4...
Tänane ilm Eestis, Euroopas ja maailmas Mida tähistab lühend EMHI? Lühend EMHI tähendab Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut Eesti ilma lühiiseloomustus Tänane kuupäev 08.12.2012 kell 12.34 Eesti asub parasvöötmes. Õhutemperatuur on Eesti põhjaosas -3,4 °C, lõunaosas aga -3,2 °C ja Lääne-Eesti saartel on sooja 0,3 °C Tuule suund ja tugevus peamiselt loode- ja põhjatuul tugevusega 2-8 m/s Õhurõhk 1018- 1023 hPa Pilvisus peamiselt pilves Sademed sademed puuduvad Õhuniiskus 86 100 % Kokkuvõte ilma erinevusest Eestis praegusel hetkel Temperatuur Eestis ei erinenud väga, vaid 3,5 kraadi, kuid tuule tugevus oli üle Eesti väga erinev. Lõuna- Eestis tuult väga ei olnud, kuid Lääne- ja Põhja- Eestis oli tuul juba päris tugev. Õhurõhk oli kogu Eesti üsna ühtlane ning taevas oli pilves Ilmaennustuse tõesus Pühapäeval on Eestis...
Kordamine kontrolltööks põllumajandus, teenindus 1.Selgita mõisted: maakasutus, vegetatsiooniperiood, haritav maa, looduslik rohumaa,taimekasvatus, loomakasvatus. 2.Millised tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? Looduslikud, majanduslikud? 3.Kuidas jaguneb põllumajanduslik maa? 4.Too näiteid põllumajandusega seotud keskkonnaprobleemidest ja nende lahendamise võimaluste kohta. 5.Mis taime ja loomakasvatusharud on Eestis hästi arenenud? 6.Iseloomusta põllumajanduse arengu eeldusi Eestis? 7.Põhjenda, miks on Eesti põllumajandus spetsialiseerunud piimakarjakasvatusele, Vahemere maade põllumajandus aga puuviljade, tsitruseliste ja õlikultuuride kasvatamisele? 8.Iseloomusta mulda kui ressurssi. 9.Miks eelistada kodumaiseid toidukaupu? 10.Transport ja transpordiliikide eelised ja puudused. Transpordi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 11.Transiitvedu. 12.Turism ja selle liigid? Turismi põhjustatud keskkonnaprobleemid. 1. Maakasutus-...
Kõbestumine Kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud kõrbed on levinud seal, kus vee aurumine ületab sademete hulga. Teadlased on vaielnud kõrbestumise põhjuste üle, peale kliimategurite ollakse ühel meelel selles, et umbes kuuendik maailma kõrbetest on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. Kõige valulikum on probleem nendes kohtades, kus maa majandamisviis ületab selle bioloogilise kandevõime. Inimene aitab kõrbestumisele tõhusalt kaasa. Kahjuliku inimtegevuse näidetena võib välja tuua ehitustegevus ja veokite kasutamise, mis hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Süsihappegaasi pidev kasvamine toob endaga kaasa kasvuhoone gaasid, mis hakka...
ILM Tsüklonid ja antitsüklonid Ilmablogi · http://ilmjainimesed.blogspot.com.ee/ Ilmaennustused: · Eesti: http://www.ilmateenistus.ee/ · Norra: http://www.yr.no/ · Venemaa: https://www.gismeteo.ru/ Millest sõltub ilm Eestis? · Geograafilisest asendist sõltub kliimavööde · Asume parasvöötmes üleminekualal mereliselt kliimalt mandrilisele · Parasvöötme õhumass on jahe ja niiske · Globaalsest õhuringlusest sõltub valitsev tuulte suund · Valitsevad läänetuuled, mis toovad Atlandi ookeanilt niisket õhku · Sooja Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talved soojemad kui laiuskraadile omane · Läänetuulte mõju sõltub Islandi ja Assoori saarte piirkonna õhurõhu erinevustest ehk NAO indeksist Vaata lisaks: http://www.lote.ut.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=695260/jaagus.pdf Eesti asub üleminekualal mereliselt mandrilisele kliimale. Üheks meie ilma...
Lähistroopiline kliimavööde Lähistroopilises kliimavöötmes, nagu kõigis vahekliimavöötmetes, on pool aastat ühe ja pool aastat teise naabriks oleva põhikliimavöötme tingimused. Talvel valitsevad seal parasvöötme ja suvel troopilise kliimavöötme tingimused. Suvel on lähistroopikasse nihkunud passaattuulte vöönd ja kõrgrõhkkond, seega on seal kuumad ja kuivad suved. Mandrite idarannikul puhuvad passaattuuled ookeanilt ja suved on seal niisked. Talvel valitsevad lähistroopikas tsüklonid ja läänetuuled, mis toovad ookeanidelt mandrite läänerannikutele niisket õhku. Lähistroopiliste alade läänerannikutel on soe ja kuiv suvi ning pehme ja vihmane talv. Idarannikutel on talvel vähe sademeid ja temperatuurid on väga madalad, kuna läänetuuled toovad mandrilt kuiva ja külma õhku. Suved on soojad ja niisked, kuna passaattuuled toovad ookeanilt niisket õhku. Parasvöötme kliima Parasvööde on ainuke kliimavööde, kus on eristatavad neli aastaaega....
Kordamine geograafia kontrolltööks Maailma põllumajandus Õp lk 85-97 · Põllumajanduse peamine ressurss on põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast ning jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. · Põllumajanduse struktuur sõltub looduslikest tingimustest, ajaloolise arengu iseärasustest, sotsiaal-majanduslikest suhetest ja ka rahvuslikest traditsioonidest. · Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: elatus e naturaalmajanduslik (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline). Esimesel juhul kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toitmiseks, kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangu müük. · Nüüdisajal on enamiku riikide põllumajandus spetsialiseerunud ja seega kaasatud maailmamajandusse. Spetsialiseeritud kaubaline põllumajandus annab peamise osa maailma põllumajandus...
Referaat , Kus ma tahaksin elada ? Selles referaadis , kirjutan ma sellest , miks tahan elada Parasvöötmes , täpsemalt Eestis . Mulle muidugi meeldiks elada ka mujal näitkes mõnel soojal maal , aga ikkagi kõige rohekem tahan elada Eestis . Aga miks see siis nii on ? EESTI KLIIMA Mulle meeldib väga Eesti Kliima . Või olen siis lihtsalt väga ära harjunud ... Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp. Põhja-Ameerikas läbib Eesti keskmine laiuskraad Labradori poolsaart ja Alaska lõunarannikut. Tänu Atlandi ookeani ja Golfi hoovuse mõjule on Eesti ilmastik tunduvalt pehmem samale laiuskraadile iseloomulikust mandrilisest kliimast Rannikualadel ja saartel on ilmad pehmemad kui sisemaal. Aastas sajab 550880 mm. Kõig...
Pampa ASUKOHT LõunaAmeerikas Argentina (Buenos Airese, La Pampa, Santa Fe ja Córdoba provintsi) Brasiilia (kõige lõunapoolsema Rio Grande do Suli osariigi) Uruguay territooriumil. Mis on Pampa? LõunaAmeerika mandril asuvaid rohtlaid nimetatakse pampadeks. Pampad on tohutud puudeta alad Argentiina keskosas. Pampasid eristab teistel kontinentidel asuvatest rohtlatest asjaolu, et nad ei asetse mitte parasvöötmes, vaid lähistroopilises kliimavöötmes. Humiidsest pampast Andideni jääb kuiv pampa vähem asustatud ala, kus karjatatakse hobuseid, veiseid ja lambaid. Vahel nimetatakse pampaks ka tasast ala Peruus. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. Kohalike keeles tähendab pampa tasast pinda või tasandikku. Kliima Pampade kliima on võrreldes teiste rohtlatega aastaringi suhteliselt soe ja niiske. Talved külmad, suved kuumad ja niisked Suve kõige soojemal kuul, jaanuaris, on õhutemperatuur 20°C ku...
Teraviljad Kõige olulisem haru. Pool maakera on põllumaa all. Saab toota kütuseid. Nisu: Edela-Aasia, 3-32ºC , 250-1750mm, USA, Hiina, India. Riis: valge riis Aasias, must ehk keelatud riis Aasias, must riis Aafrikas Hiina, Indoneesia, Bangladesh, Vietnam. 1-1,8m, jahu, viin, vein, sandaalid Mais: üheaastane teravili, pärilt Ameerikast, 7000 a tagasi, 8 alamliiki, valgusnõudlik, 25- 30ºC, 2-3 meetrit. 1-4 maisitõlvikut, loomasööt, biogaas, silo, piiritus, tang, leib, siirup Mairi käis lapsena maisipõllul ja eksis seal ära. Oder on kõige suurema avaraaliga. Mais jõudis Eestisse omal ajal. Aaliste kasvatas oma põllulapikesel maisi. Kiudkultuurid Lõng, niit, tekstiilid, toidutööstuses, nöör, paber Puuvill: Lõuna Mehhiko, Guatemala ja Aasia, soojanõudlik, 25-27ºC, väheviljakas muld, lähisekvatoriaalne kliimavööde, Hiina, Inda, USA, enimkasvatatud Džuut: Indiast, niisked alad, ei kasutata väetisi, seob vett ent jääb ise kuivaks, 20-40ºC, kun...
Poola Kätlyn Jürisaar Üldandmed · Pindala- 312,679 ruutkilomeetrit. · Rahvaarv- 38,482,919 (Juuli 2009 seisuga) · Naabrid- Saksamaa, Tsehhi, Slovakkia, Ukraina, Valgevene, Leedu, Venemaa. Asukoht kaardil. Loodus · Asub parasvöötmes. · Põhja-Poola on tasandikuline, riigi lõunaosa aga mägine. · Kõrgeim mägi- Rysy(2499m) · Suurimad jõed- Wisla ja Odra · Suurim järv- niardwy järv (110 km²) Majandus · Peamised majandusharud on autotööstus, keemiatööstus ja turism. · Toodetakse elektroonikat, riideid, autosi, busse, helikoptereid ning lennukeid. · Kaevandatakse hõbedat ja tsinki. Rahvastik ja kultuur · Üle 95% elanikkonnast poolakad. · Umbes 60% rahvastikust elab linnades. · Rahvastiku iive 4.11 promilli. · Kirjaoskuse tase on 99% · Tähtsaimaks usuks on katoliku usk(95% elanikkonnast)
TAIMESUGUKONNAD ÕISTAIMED (Angiospermae) KLASS: kaheidulehelised (Dicotyledoneae) SUGUKOND: tulikalised (Ranunculaceae) 1) kuulub kaheiduleheliste klassi, tulikalaadsete seltsi. 2) hõlmab üle 2000 liigi. 3-4) rohttaimed, harva liaanid v. poolpõõsad, abilehti pole. Lehed juurmised või varrel vahelduvalt. lehed enamasti jagunenud, harva terved. Õied tipmises õisikus, harva üksikult. Õiekate lihtne, harva kaheli (tulikad). Õied radiaalsümmeetrilised või monosümmeetrilised. Õieosade arv varieeruv. Osa tolmukaist või õiekattelehtedest muutunud nektaariumiteks. Perekondade eristamisel õie ehitusel esmajärguline tähtsus (mõnel õied taandarenenud) Viljad on enamasti koguviljad: kukkurvili, pähklike, mari, kogukukkur. Tulikalised sisaldavad sageli mürgiseid alkaloide, kariloomad tulikalisi ei söö. Kuivamisel mürgisus väheneb. 5) Eestis ~19 liiki : niitudel, metsades, võsastikes, teeveertel, karjamaadel. M...
PEREKOND PÜSIKUD 1. Akakapsas Madalakasvulised , nõtked, sageli roomavate vartega rohttaimed või poolpõõsad. Lõhiraolised õied asuvad varte tippudes. Alumised lehed paiknevad rosetjalt ja vartel vastakuti. Akakapsad on pärlid pinnakattetaimede hulgas. Nad kasvavad looduslikult Euroopas, Põhja-Aafrikas, Kesk-Aasias ja Iraanis. Nad on vähenõudlikud, kiirekasvulised, pikaealised ja vastupidavad pinnakatjad. Õitsevad mais-juunis, õied on lillakassinised, valged ja roosad. Sobivateks kaaslasteks on hostad, priimulad, sõnajalad, varjukõrrelised ja teised poolvarjulisi kasvupaiku armastavad taimed. Kuival kasvukohal nakatub kergesti jahukastesse, liiga variulises kohas aga erksavärviliste sortide värvid luituvad. Lähestikku kasvavad erinevad akakapsa sordid võivad kergesti ristuda. 2. Aster Perekonnas on kuni 300 liiki, mis looduslikult kasvavad peamiselt Kesk-ja Põhja- Ameerikas ning Lõuna-Aafrikas. Astrid...
Eestikeelne nimi: Kuuseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius deterrimus Kasvukoht ja tingimused: Kuuseriisikas levib Euroopas ja Põhja-Ameerikas kõikjal, kus kasvavad kuused. Seen kasvab sümbioosis kuusega ning levib arvukalt, palumetsades, laane-ja salumetsades, kõige rohkem kuivendatud turbaaladel. Söödav või mitte: Võib süüa värskelt, ilma kupatamata. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitse all Iseloomulikud tunnused: Seenekübar kahvatu ning oranz jalg ja kübar. Eestikeelne nimi: Kaseriisikas Ladinakeelne nimi: Lactarius torminosus Kasvukoht ja tingimused: Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase-segametsades; juulist novembrini. Söödav või mitte: Pärast kupatamist võib süüa, kuid värskelt mürgine. Kaitsealune või mitte: Ei ole kaitsealune Iseloomulikud tunnused: Roosakas-lihapruuni takerkarvase kübaraga ja pealt tumedamate rõngasjate vöötidega
Nisu Nisu Koostanud: Gertu Teidla ·Nisu (Triticum) on kõrreliste sugukonda kuuluv taimeperekond ·Tähtis teravili ·Selle liike kasvatatakse üle maailma kultuurtaimena · Nisu kasvab kuni 2m kõrguseks ·Nisu on tuultolmleja Nisu levik Nisu levik Nisu levik ja kasvatuspiirkonnad · Eelkõige parasvöötmes, kuid ka teistes kliimavöötmetes, näteks mussoonkliimaga piirkondades taliviljana · Peamised eksportijad: USA, Argentiina, Austraalia, Kanada, EL Nisu kasutamine · Nisust tehakse jahu ja jahust saia ning makaronitooteid · Nisujahu kasutatakse paljudes küpsetistes ja muudes toitudes Ajalugu · Nisu on umbes 9000 aastat vana · Arvatakse, et juba 7000 aastat tagasi õppisid inimesed valmistama nisuleiba · Peenikest nisujahu hakati tegema alles 300 aastat tagasi Genoom · Teadlased on avastanud 2010-ndal aastal äärmiselt keerulise genoomi · See võib päästa maailma näljahädast ...
Kaseriisikas Kaseriisikas on söögiseen. Kaseriisikas vajab kupatamist; toorena on kibe ja mürgine. Ladinakeelne nimi torminosus tähendabki seda, et põhjustab seedeelundkonnatöö häireid. Kaseriisikas kasvab põhjapoolkera parasvöötmes. Eestis kasvab kaasikutes ja kase segametsades, vahel sümbioosis haavaga, juulist novembrini . Kaseriisikas on roosa, harvem kollakasoranz või helepruun, vanemana veidi pleekinud, kontsentriliste tumedamate rõngasvöötidega kübaral. Kübar on nõgus, ümarate allapainutatud servadega, kaetud vatjate karvadega, kuiv. Kübara läbimõõt on 512 cm. Jalg on silindriline, 36 cm kõrge ja 12 cm jäme, väga tugev ja kõva, algul seest täis, hiljem õõnes, samuti kahvaturoosa nagu kübargi, vahel samuti kergelt karvane. Lõikekohalt eritub rohkelt valget piimmahla ja see ei muuda õhu käes ...
2. Nimeta pmj tootmist mõjutavaid tegureid. Iseloomusta lühidalt agrokliimavöötmeid. Looduslikud: Kliima temperatuur Kui kõik need 3 tegurit on head, st temperatuur on parajalt soe, niiskusolud kuid mitte liiga kõrge; niiskusolud on head ning kasvuperiood kasvuperiood on võimalikult pikk, siis on põllumajanduslikud tegurid väga soodsad. Mullad viljakus Kui kõik need 3 tegurit on head, siis on selles piirkonnas head põuakindlus põllumajanudslikud tegurid. paksus, lõimis Reljeef tasane, mägine Kui maapind on tasane ning nõlva kalle pole väga suur, siis on nõlva kalle head tingimused põllumajanduseks. Majanduslikud: Kapital hooned Kui on olemas põllumajanduseks vajalikud asjad, siis masinad, seadmed sujub põllumajandus kindlasti paremini väetised seemned, tõu...
Geograafia KT kordamine 4. ESMASEKTOR Esmasesse ehk hankivasse sektorisse kuuluvad põllumajandus, metsandus, kalandus ja jahindus. Esmasektor rahuldab ühiskonna esmaseid vajadusi ja vähe arenenud ühiskondades on selles hõivatud suurem osa tööjõust. 4.1 Põllumajandus. Maakera agrokliimavöötmed *Põllumajandusmaa, mis hõlmab peaaegu kolmandiku kogu maismaast, jaguneb haritavaks maaks ja looduslikuks rohumaaks. *Põllumajanduse võib kaheks jagada: naturaalmajandus (omatarbeline) ja turumajanduslik (kaubaline) PÕLLUMAJANDUS MÕJUTAVAD: LOODUSLIKUD TEGURID MAJANDUSLIKUD TEGURID Kliima Mullad Reljeef Kapital Tööjõud Valitsusepoliitik a *temperatuur *viljakus *tasane, mägine *hooned,masina *tööjõu kvaliteet *toetused *niiskusolud ...
Prantsusmaa majandusanalüüs Prantsusmaa pindalalt kolmas suurim riik pindalalt pärast. Riiki ümritseb edelast Hispaania, põhjast Belgia ja Luksemburg ja kirdes üle La Manche väina Inglismaa. Läänest piirab riiki Saksamaa, Sveits ja Itaalia. Prantsusmaa piirneb veel Atlandi ookeaniga läänes ja Vahemerega kagus. Prantsusmaa maastik on väga vaheldusrikas. Põhja-Prantsusmaal domineerib Pariisi nõgu, mis on riigi suurim tasandik. See ala on kohati väga tasane. Nõo välisnõlvad on järsud, sisenõlvad laugjad. Põhja poole minnes läheb nõgu üle Flandria ja Edela-Euroopa tasandikeks. Kirde ja ida pool on keskmise kõrgusega Ardennide ja Vogeeside mäed. Lõuna-Prantsusmaa keskosas domineerib Prantsusmaa suurim mägine ala, keskmise kõrgusega Keskmassiiv, mis koosneb peamiselt vulkaanilise päritoluga kõrgustikest. Prantsusmaa kagu- ja edelapiiril on Euroopa kohta väga kõrged mäed. Keskmassiivist ida pool on A...
Kliimast põhjustatud sümptomid kahe taimeliigi näitel Taimeliik Liigniiskus Kõrge Liigne valgus Kasutatud temperatuur või kõrge kirjandusallika(d)s kiirguse intensiivsus 1.Jugapuu Kasvupinnas Jugapuu on Kõrvetava http://bio.edu.ee/taim Taxus baccata peab olema vett soojalembene. päikese eest ed/okaspuu/jugapuu.h läbilaskev, mitte Liigse külma tuleb tm seisev. Ei talu korral tõmbuvad jugapuud liigniisket okkad nö kaitsta, kasvukohta, krimpsu. vastasel juhul kuid soovib liigset võrdlemisi ...
Kartul Ander Asur Tanel Säde Sisukord • Ajalugu ja levik • Sordid • Kasvatamine • Haigused ja kahjurputukad • Kasutamine • Toiteväärtus ja keemiline koostis • Huvitavad faktid Ajalugu ja levik • Lõuna-Ameerika Andide kõrgmäesik • 14 000 aastat • 16. sajand leitud kultuuritaim • Hispaanlased tõid euroopasse • Eestis 18. sajandi keskpaik Sordid • Ants, Granola, Varajane kollane – Hea pudrukartul • Toscana, Granola, Ando – Hea keedukartul • Anti, Birgit, Gala – Hea praekartul • Campina, printsess – Hea salatikartul • Secura, Red lady, Romera – Hea ahjukartul Kasvatamine • Üle maailma • Parasvöötmes • Valgusnõudlik • Niiskuse suhtes nõudlik • Soojus Haigused ja kahjurputukad • Eestis 1965. a • Bakter; seen; viirushaigused Kasutamine • Toit- ja loomasööt • Tärklis; piiritus; siirup; • Ilutooted, erinevad näomaskid Toiteväärtus ja keemiline koostis • Vesi • ...
EUROPE! PIIR JA MAAALA *Euroopa on maailmajagu.Asub Euraasias. *Euroopa - Aasia piir algab Uurali mäestikust , Kaspia põhjarannikult, Musta merre, läbi Bosporuse ja Dardanelli, Egeuse merre ja seal Vahemerre, siis Kibraltar ja Atlandi ookean. PINNAMOOD JA MAAVARAD * Tasasem * Kõrgeim tipp Alpides Mont Blanc 4807 km. * Maavarad on suuremas osas ammendumas. * Naftat kõige rohkem on põhja meres KLIIMA *parasvöötmes suur osa, kuid ka lähis-arktiline, lähis- troopiline SISEVEED * Doonau ja Rein * Peipsi on suuruselt viies järv LOODUSVÖÖNDID * peaaegu kõik vööndid on esindatud * Soome, Rootsi, Eesti - metsasus ! RAHVAARV * seitse, kaheksasada miljonit inimest * natuke üle 10% maailmarahvast. (6,7 miljardist) * EL'is on 48 riiki 2010 seisuga. * Kesk ja lääne Euroopa on tihedamalt asustatud * Euroopa rahvastik vananeb. RAHVUSED JA KULTUURID * palju rahvuseid ja kultuure * enim räägitakse inglise keelt, siis saksa j...
IDA-AASIA 2012 Geograafiline asend Ida-Aasia asub Mongooliast lõunas, Kasashtanistanist idas ja Indiast, Taist ning Vietnamist põhjas. Euraasia mandril Regiooni kuuluvad riigid Põhja-Korea Lõuna-Korea Jaapan Hiina Looduse omapära ja maavarad Parasvöötmes ja vahelduvniiske kliimaga lähistroopikas Suvi on kuiv Talv on külm Üleujutused Maavärinad Maaravarasid vähe Tööstus Piirkond on oma toodanguga maailma üleujutanud Hankiv tööstus ülekaalus Põhja-Koreas ja Hiinas Töötlevas tööstuses juhtkohal Jaapan ja Lõuna-Korea Kõrgtehnoloogiline tööstus edeneb Hiinas Põllumajandus Suur osa on mägine Haritavat maad ebapiisavalt Viimasel aastatuhandel on loodud põllumajanduseks üsna head tingimused Tähtis majandusharu Transpordisüsteemid Levinud õhutransport ning meretransport Panus maailmamajandusse Üks kolmest maailmamajanduse keskustest Võib tõusta esimeseks Rahvastik Arvukas ning väga tihedalt asu...
Eesti Euroopas 1.Iseloomusta oma kirjasõbrale, kes elab Rio de Janeiros, kus asub Eesti. Tere! Sa tahtsid teada, kus Eesti asub, Eesti asub Venemaast ida pool. Põhjast piirab Eestit Soome Vabariik, läänes Rootsi Kuningriik ning lõunas Läti Vabariik. Eesti asub parasvöötmes ja segametsa vöötmes. 3. Kui kaugl asub sinu kodukohast: Pariis? 1800 km Ateena? 2376 km Stockholm? 390 km Kiiev? 1062 km 4.Kui lendad Tallinnast Frankfurti, siis pead kella 1 tundi taha keerama, kui sõidad Vladivostokki, siis pead kella 8 tundi ette keerama. EESTI PÕHIKAART 2. Kust saab Õhne jõgi alguse ja kuhu suubub? Voolab Võrtsjärve Kuidas on kaardil tähistatud Õhne jõe voolusuund? nooltega Millisesse ilmakaarde jääb koolimajast Vanamõisa järv? kirdesse Tähista kaardil kõige kõrgem koht. Kui kõrge see on? 64,1 m. Kui kaugel see koolimajast asub? 345m. Mis ilmakaarde see koolimajast jääb? Loodesse. Leia selle koh...
Riigi põllumajandust mõjutavad tegurid Kasuta õpiku tabeleid ja teabeallikaid Vali loetelust riik ja otsi selle kohta teavet. Hinda teabe põhjal riigi põllumajanduslikku potentsiaali. Ukraina, Holland, Saudi Araabia, Jaapan, Tai, Kanada, Kuuba Holland Kaimar Pihlapuu Pinnamoe iseloomustus Hollandi pinnamood on tasane,riigi kirdeosas on mäestikud (kõrgeim mäestik on 322m) Kliima ja mullastiku iseloomustus Riik asub niiskes parasvöötmes ja sellepärast kliima on seal päris niiske,pehmete talvedega ja suvetega.Leetmullad on seal tavalised,seal on ka liivmullad ja mudased,savised ja turvamullad. Haritava maa osatähtsus põllumajandusliku maa pindalast 2011. aasta seisuga põllumaa hõlmab pool Hollandi pindalast (54%), sellest 29,8% on haritav maaja 24,2% on rohumaad. Elanike arv 17 282 163 Rahvastiku tihedus 416 in/km Sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta Hollandi osa SKTs on päris väike - 2.6% ja ainult 2.3% tööealise...
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...
Riik -organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast muust võimust. Monarhia riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal on harilikult eluaegne ja pärilik võim. Vabariik- riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgemad riigivõimuorganid valib rahvas või moodustab need parlament. Unitaarriik lihtriik, millesse ei kuulu iseseisva riigi tunnustega üksusi.(vabariike,osariike,liidumaid vms.) Kohalik omavalitsus- tähendab kohalike võimuorganite õigust ja võimet seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust. Föderatsioon e. Liitriik. -koosneb autonoomsetest osariikidest, kes osa riigivõimu on andnud keskvõimu pädevusse. Konföderatsioon e. riikide liit- ühendus, kus on mitu suveräänsuse säilitanud liikmesriiki. Pol...
Fenoloogia uurib kõike aastaaegadega seonduvat. Meie geograafilisel laiusel, so parasvöötmes on tuntumaks fenoloogiliseks nähtuseks aastaaegade vaheldumine.Aastaajad on perioodid, milleks aasta jaotatakse loodusnähtuste põhjal. Eestis jaotatakse aasta ilmastiku ja taimede elu iseärasuste järgi rahvapäraselt tavaliselt neljaks aastaajaks: kevad, suvi, sügis, talv. Aastaaegu võidakse eristada ka rohkem (nt. varakevad, südasuvi, hilissügis). Astaajad on väljendunud eriti selgelt parasvöötmes, vähem lähistroopikas ja arktilistel aladel. Teaduses eristatakse samade kriteeriumide järgi fenoloogilisi aastaaegu. Lähisekvatoriaalses vöötmes ja mussoonkliimaga aladel jaotatakse aasta kaheks aastaajaks: kuiv ja niiske periood. Ka astronoomilised aastaajad (astronoomiline kevad, suvi, sügis ja talv) kannavad samu nimetusi. Nende puhul on eraldajateks pööripäevad, ehk täpsemini kevadine võrdpäevsus, suvine päikeseseisak, sügisene võrdpäevs...
Järve elustik Järve elustik HarilikHarilik konnarohi konnarohi ja konnaosi Harilik konnaleht Nimetused: vesilill, havirohi, mets resid, ojalill, koerakeelerohi. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. OnRahvapärased väga mürgine. nimed: vesilill, havirohi, metsresid, ojalill, Helerohelist värvi. koerakeelerohi. Valged ja kollased õied. Kasutatakse rahvameditsiinis. Omab ujulehti, tupplehti ja kroonlehti. Ladinakeelne nimetus: Alisma plantago-aquatica. Konnaosi Ladinakeelne Väga nimetus: Equisetum fluviatile L mürgine. Rahvapärased nimetused: konnaoss, jõeosi, veeosi, vesikuusk Kuulub sugukonda osjalised, perekonda osi. Helerohelist Eluvorm: Mitmeaastanevärvi. suvehaljas eostaim. Kõrgus kuni 1,5 m. Kasvab: Soodes, järvedes, jõged...
KASVUHOONEEFEKT Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. ,,kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega on kasvuhooneefekt algupäraselt looduslik nähtus, mis on hädavajalik maakera elustikule. Tähtsamad kasvuhoonegaasid on süsihappegaas ehk süsinikdioksiid CO2 , veeaur(H2O), metaan(CH4), dilämmastikoksiid(N2O), osoon(O2). Miks on kasvuhooneefekt kahjulik ? Kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis kõrbealad laienevad, liustikud polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb. Ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad. Parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitm...
Kuidas veekogud mõjutavad Eesti ilmastikku? 9.kl Tänane teema: Eesti ilmastik Meri Õhumassid Sise veekogud Eesti ilmastik Eesti ilmastikku määrab, Eesti asukoht maailma parasvöötmes. Sammuti Atlandi ookeani ja Läänemere lähedus. Ilmastiku mõjutavad veel pinnavormid, suuremad veekogud ja sood, aga linnade hulk. Meri Mandrite kohal tekivad suvel soojad õhumassid, merede kohal aga jahedamad. Talvel on mandrite kohal õhk jahedam kui mere kohal. Meri mõjutab rannikualade kliimat veel mitmel moel. Kevadeti mõjutavad õhutemperatuuri sulavad jäämassid, merelt puhuvad tuuled toovad sademeid: suvel vihma, talvel lund. Sügisel seevastu avaldab meri soojendavat mõju. Vesi ei soojene nii ruttu kui maismaa, kuid ei jahtu ka nii ruttu. Sellest on tingitud see, et maismaal on erinevam temperatuur kui ranniku aladel. Õhumassid Atlandi ookeanilt...
Tööleht Parasvöötme rohtla 1. Täida lüngad! Parasvöötme rohtlad levivad mandrite .............................. ja ............................ , ..........-..........° pl ja ll. Sealne kliima on ...................... . Looduses on ülekaalus ............................. taimed. Parasvöötmes on väga ....................... rikkad ...................mullad. Suurimateks probleemideks parasvöötme rohtlates on .................................... ja .............................. , mis uhuvad viljaka mullakihi, kas teistele aladele või sügavamale maasse. 2. Tee tabel võrreldes savanni ja parasvöötme rohtlat! Savann sarnasused Parasvöötme rohtla 3. Tõmba õigele variandile joon alla! 1) Parasvöötme rohtla suurim loomaliik on a) kaelkirjak b) piison c) elevant d) koiott 2) Parasvöötme rohtlad on e...
Miks meri on soolane? HÜDROSFÄÄR Soolane 97,2% Mage 2,8% Merevee Soolsus Merevee mineraalses koostises on enam kloriide-rohkem NaCl (78%) , sulfaate, ja karbonaate (kaltsiumkarbonaat) Keskmine soolsus 35 promilli Lähistroopilistel ja troopilistel aladel on auramine suurem ja ka soolsus suurem Keskmisest madalam soolsus ekvaatoril (sajab palju, auramine väike) Põhjapoolkera parasvöötmes ja arktilistel laiustel on soolsus väike (34 promilli) veerohkete jõgede ja liustike sulavete mõjul Mere soolsust mõjuatvad: sademete hulga ja auramise vahekord jõgede suubumine ühendus ookeaniga Kõige soolasem meri Punane meri Sooja vee suur aurustumine on muutnud Punase mere üheks maailma kõige soolasemaks mereks, kus ühe liitri vee kohta tuleb 38-42 grammi soola (kuid tuleb meelde Surnumeri, et see ei ole mitte meri, vaid järv). Pilt Click to edit Master text styles Second level T...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
