PORTERI KONKURENTSITEEMANT Eesti paberi- ja tselluloositööstus Ajalugu · Tselluloosi-ja paberitööstus on metsatööstuse kõrgeim aste · Eestis on tselluloosi- ja paberitööstus tegutsenud ligi 100 aastat. · Nõukogude ajal valmistati tselluloosi ja paberit neljas paberivabrikus, millest suurimad asusid Tallinnas ja Kehras. · Põhiline turg toodangule oli Venemaa. · Taasiseseisvunud Eesti sai päranduseks aga peaaegu täielikult vananenud ja lagunenud ettevõtted · Põhilise argumendina paberi- ja tselluloositootmise arendamisel Eestis on sobiva toorme olemasolu · Tselluloositehas Kundas, mis ekspordib Valitsus- vähene põhitoodangu välismaale riiklik rahastamine · Tootearendusele orienteerumine · Kolm suuremat paberitööstusettevõtet, millest kak...
Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................2 Soome..........................................................................................................................................3 Rootsi..........................................................................................................................................4 Kokkuvõte...................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................7 Sissejuhatus Industrialiseerimine toimus Põhjamaades hiljem kui Lääne-Euroopas ning kogus hoogu tänu loodusressursside ulatuslikule kasutuselevõtule, nt puidu ja rauamaagi. Põhjamaade all peetakse peamiselt silmas Soomet, Root...
Millist kahju võib tuua üks tööstusettevõte? Paberivalmistamine on pika ajalooga kunst, mis on alguse saanud 2. sajandil Hiinas. 14. sajandiks töötas Euroopas juba arvukalt paberiveskeid, eriti Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, kus paberit valmistati kuni 18. sajandi lõpuni peamiselt linastest kaltsudest. Tööstuslikust suuremahulisest tootmisest võib aga rääkida alates 19. sajandist, mil võeti kasutusele uus tehnoloogia: paberi tooraineks sai puit. Sellega kaasneb aga ilmselge kahju loodusele, kuna puit - kuigi taastuv maavara - ei ole siiski lõpmatu. Seetõttu peab paberitootmisel järgima keskkonna säilitamisega seotud seadusi, nt säästva arengu seadust, mille § 3.1 ütleb: “ Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.” Loomulikult ei saa seda tänapäeva ühiskonnas enam täielikult teha, kuna inimesed on harjunud mugava eluga ning selleks peab...
EESTI KAUBANDUSE ARENG 19. SAJANDIL Sissejuhatus • Rühmatöö teemaks on „ Kaubanduse areng 19. sajandil”. Referaadis kirjeldatakse Eesti kaubanduslikku olukorda 19. sajandil. Samuti tutvustatakse 19. sajandi Eesti tuntumaid tööstuslinnasid ning ka tegureid, mis lihtsustasid kaubanduse arengut Eestis • Rühmatöös tuuakse välja Eestis 19. sajandil enim levinud tööstusharud, mõisate ja talupoegade olukorra. Eesti kaubanduse arengut, raudteede ja mereteede kasutamist. Orienteerumist välisturgudele ja kasumimajanduse tekkimist • Rühmatöö põhineb uurimuslikul ülevaatel, mille eesmärk on tuua erialase kirjanduse lühiülevaade kaubanduse arengust 19. sajandil Eesti kaubanduse areng 19. sajandil. • Eesti linnad olid 19. sajandi esimesel poolel endiselt pooltukkuvas olekus • Peamisteks sissetulekute allikateks olid viina ja vilja müük • Täieliku laostumise vältimiseks võeti ette muudatusi: mitme väl...
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed...
Savi: Kihi vanus – U. 500 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal - Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Päevakivide murenemisel. Kasutusalad - Ehituses (Keraamiliste materjalide põhitooraine) ja tootmises (naftat, vee pehmendamises, jne) Liivakivi: Kihi vanus – U. 630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Kivimiliikide murenemisel. Kasutusalad – Ehituses. Lubjakivi: Kihi vanus – U. 350-450 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Maakera keskpunktis. Kivimi teke – Protistide kodade veekogude põhja ladestumine. Kasutusalad – Lubja tootmine, tsemenditööstus, suhkrutööstus, paberitööstus, jne Glaukoniitliivakivi: Kihi vanus – U.630 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolkeral (läänes). Kivimi teke – Mineraalide lagunemisel. Kasutusalad – Kaaliumväätise tootmine, värvaine tootmine jm. Diktüoneemaargilliit: Kihi vanus – 470-520 mln. aastat. Eesti asukoht tekke ajal – Lõunapoolker...
PRANTSUSMA A 2011 kevad Üldandmed Rahvaarv: 61 350 009 (2007) Pindala: 547 030 km² Pealinn: Pariis Riigikord: Presidentaalne vabariik Riigikeel: prantsuse Rahaühik: Euro Loodus Kliima: Lähistroopiline ja parasvöötmeline Loodusvöönd: Segalehtmets, vahemereline taimkate Cote d'Azur Vahemere rannik Pinnamood Suurem osa tasandikud, Pariisi nõgu Mäestikud: Keskmassiiv, Alpid, Püreneed Kõrgeim tipp: Mont Blanc 4807km Madalik: Loire'i ja Akvitaani Jõed: Seine Moselle Marne Loodusvarad Kivisüsi Rauamaak Boksiit Tsink Uraan Nafta Maagaas Kivi ja kaalisool Majandus Põllumajandus: tootlik ja mitmekesine Eelkõige: nisu, mais, oder, riis, kartul, viinamarjad, suhkrupeet, tubakas, oliiv Tööstus Metallurgia Masinatööstus Keemiatööstus Tekstiilitööstus Paberitööstus Haridussüsteem 13. astmeline TOIT Alkohoolsed joogid: konjak, sampanja, benediktiin, vein Juustud: Camembret'i, ro...
Eesti 19.-20. sajandi vahetusel Kärolin Ilves 9. klass Tööstus Eestis oli tööstuslinnaks Narva. 19. sajandi lõpuks oli enamus suuremaid tööstusettevõtteid koondunud Tallinna. Enamik ettevõtteid kuulus vene päritolu ettevõtjatele, baltisakslastele või välismaisele kapitalile. Juhtivad tööstusharud olid: tekstiilitööstus. masina- ja metallitööstus. paberitööstus. laevaehitustehased. Haridus... 1870. aastatel kujunes Eestis välja kohustuslik üldharidus ning laienes koolivõrk. 20. sajandi alguseks tekkisid uued koolitüübid. Õppida oli võimalik: vallakoolides kihelkonnakoolides kreiskoolides reaalgümnaasiumites gümnaasiumites tütarlastegümna...
Bangladesh Koostanud: Aljona Kubantseva 2009.a. Sisukord: Asukoht Tööstused Lipp ja vapp Üldandmed Loodusvarad Kliima Energeetika Haridussüsteem Majandus Usundid Eksport Turism Import Pildid Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb l...
SO2 ja Al2O3 Vääveldioksiidi füüsikalised omadused Värvusetu gaas Terava lõhnaga Mürgine gaas Sissehingamisel võib tekitada allergiat Vääveldioksiidi keemilised omadused Reageerib veega Reageerib aluselise oksiidiga Vääveldioksiidi kasutusalad Keldrite, ladude desinfitseerimine Väävelhappe tootmine Tekstiili-ja paberitööstus Vääveldioksiidi allikad Vulkaanid Metsatulekahjud Tööstus ja transport Alumiiniumoksiidi füüsikalised omadused Normaaltingimuselt sulab temp. 2054°C Keeb temp. 2980°C Valge värvusega Tahke aine Alumiiniumoksiidi keemilised omadused Veega ei reageeri Vastupidav hapete ja leeliste suhtes Amfoteerne oksiid Reageerib hapetega Reageerib leelistega Alumiiniumoksiidi levik Esineb looduses kristallvormis korundina Al2O3 Infoallikad Merit Sarandi ,,Tähtsamad g...
Rahvusliku ärkamisaja eeldused, ajalooline tähtsus. 19. sajandil kasvas kogu Euroopas huvi rahvuste ja nende kultuuriliste eripärade vastu. Eesti talupoegkonna iseseisvuse tõus, mis algas pärisorjusest vabastamisega ja kasvas koos suurte muudatustega maa majanduselus 19 sajandi keskel, lõi soodsa pinna rahvuslikule ärkamisele. Eestlased nõudsid võrdseid õigusi teiste rahvaste, esmajoones baltisakslastega. Vene rahvuslased tahtsid kaotada balti erikorda ja selle vastu proovisid baltisakslased eestlasi ja lätlasi germaniseerida, et eestlaste poolehoid jääks venemaale proovisid venelased näiliselt kaitsta põlisrahvaste õigusi. Tänu vallaseadusele sai hiljem võimalikuks eesti rahva tee suurde poliitikasse. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad olid Johann Voldemar Jannsen, Lydia Koidula, Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Rahvusliku liikumise tähtsamad eestvedajad (Jannsen, Koidula, Hurt, Jakobson) ja nende ettevõtmised, tegevus. Jann...
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: ...
Veekriis ja veereostus Sissejuhatus Vett on maailmas väga palju, kuid sellest joogikõlblik on ainult väga väike osa. Veeressursid jaotunud äärmiselt ebaühtlaselt Vesi saastub iga päevaga Suurimad veekulutajad Põllumajandus Tööstus Kodune majapidamine Eestis on järjekord pisut teine: Tööstus, põllumajandus, majapidamine Saasteallikad Peamisteks saasteallikateks on heitveed: Atmosfääri heitveed Kommunaal ehk olmeheitveed Põllumajanduse heitveed Tööstuslikud heitveed Teised saasteallikad Veekogude ohtlikumateks tööstusaladeks on näiteks naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus. Radioaktiivne aine Jahutusvesi Maa üleväetamine, keemiliste tõrjevahendite kasutamine Tagajärjed Nakkushaiguste levik Magevee puudus Naftareostus põhjustab loomade hukkumist Eutrofeerumine Mürkained ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Soome vabariik Koostas: Siim Paluoja Juhendaja: Ene Külaots PÄRNU 2011 1 Sisukord: 1 Riigi nimi 2 Soome välispoliitika 3 Soomlased 4 Soome riigi lipp 5 Geograafiline asend 6 Loodus tingimused 7 Soomele kohane kliima 8 Majandus 9 Ajalooline ülevaade Soome majandusest 10 Majandus kasv 11 Majanduse struktuur 12 Maksutase 13 Väliskaubandus 14 Kasutatud kirjandus 2 Riigi nimi: Tavapärane riigi nimi eesti keeles: Soome Vabariik Rahvusvaheline tavapärane nimi: Republic of Finland Tavapärane nimi lühendatult: Soome Rahvusvaheline tavapärane nimi lühendatult: Finland Kohalikus keeles pikk nimi: Suomen Tasavalta Kohalikus keeles lühike nimi: Suomi Soome on parlamentaarne vabariik. Võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament- Eduskund, milles on ruumi 200...
EESTI METSAMAJANDUS JA METSATÖÖSTUS Aliis Uudelt TPL 2013 Metsad 50,6% Eesti maismaast Umbes 2,3 mln hektaril 70% majandatavad Kolmandik kaitsereziimidega Euroopas 4. koht Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsatüübid ja paiknemine Parasvöötme segametsade vöönd Enamlevinud männi-, kuuse- ja kasemetsad Lisaks haavad ja lepad Põhja-Eestis ja saartel palumetsad 20% Kagu-, Kirde- ja Põhja-Eestis laanemetsad 11% Lääne-Eestis soovikumetsad 22% Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsakorraldus Majanduslike piiranguteta 69% Majanduspi...
Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid Eestis ja globaalselt Mai Triin Puström 12.Ki klass Jüri Gümnaasium 2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus Heitveed (tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed). Juhitakse looduslikesse veekogudesse või pinnasesse. Ohtlikumateks tööstusaladeks veekogudele on nafta-, põlevkivi- ja ...
Kaltsium Üldomadused Halli värvusega leelismuldmetall Järjekorranumber 20 Tüüpiline oksüdatsiooniaste 2+ Üks pehmemaid metalle IIA rühma element Tihedus 1550 kg/m³ Sulamistemp 842 °C, keemistemp 1484 °C Keemiliselt aktiivne Looduses vabal kujul ei esine Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ...
VESI JA VEE PROBLEEMID MAAIlMAS Vesi Vesi on meie kõige tähtsam loodusvara. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Puhas joogivesi pärineb maapõuest põjaveest. Vee saaste allikad Erinevad heitveed. Nafta põlevkivi, paberitööstus jms. Tuumaelektrijaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusveed. Põldude väetised. Veereostusele viitavad tavaliselt veekvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, jt. Vee reoveest puhastamine? Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Looduses toimub orgaanilise reostuse lagunemine keemilistes ja bioloogilistes protsessides aeglasemalt kui tehispuhastites. Umbes 20 aastat. Kuidas saame kaasa aidata ? Hambaid või nõusid pestes ärge laske veel pidevalt voolata. Vanni asemel võiks enamasti võtta lühi...
Metsandus ja metsatööstus Metsandus tegeleb metsade istutamisega, noorte taimede kasvatamisega, metsa hooldamisega jne Metsatööstus tegeleb metsa ülestöötamise ja ümbertöötlemisega Metsatööstuse etapid: o Puidu varumine o Saetööstus-laua materiali töötlemisega seatööstus on headel ristmikel o Puitesemete valmistamine-palkmajad o Mööblitööstus o Tselluloosi- ja paberitööstus-rajatakse alati veekogude lähedusse, sest tootmisprotsess vajab vett. Tugevalt keskkonda saastav Töötlev töötstus 1) Vanad harud: kütteseadmed, soojusmehaanika, vedurid, vagunid, laevad, mäe-ja merallurgiatööstuse seadmed, raskerelvad, tekstiilitööstus, toiduainetööstus. 2) Fosforiidi, kaali-ja kivisoola kaevandamine, anorgaaniline keemia (mineraalväetised, happed, alused). 3) Vanad harud on toorainemahukad, töömahukad, ei vaja kvalifitseeritud tööjõudu. 4) Tootmine toimub ühes ettevõt...
Tärklis Tärklise üldvalem on (C6H10O5)n*H2O ja tärklise keemilinevalem on lihtsalt C6H10O5. Ainsuses olev termin ''tärklis'' ei tähenda mingit kindlat keemilist ühendit, vaid tähistab üldmõistet, seega oleks korrektne nimetus ''tärklised'', viimane aga pole aga kasutusel pika tarditsiooni tõttu. Tärklis on puhtal kujul vees lahustamatu, lõhnatu ja maitsetu valge pulber. Kuumas vees moodustab tärklis kliistri. Tärklise koostis pole ühtlene: 20% on vee lahustuv amüloos ja 80% on vees mitte lahustuv amülopektiin. Leib muutub mälumisel magusaks süljes leiduva amüloosi toimel, mis lõhustab tärklise magusamaitseliseks maltoosiks ehk linnasesuhkruks. Looduslik tärklis talub halvasti nii termilist kui ka mehhaanilist töötlust. Tärklise põhiomaduseks on hüdrolüüs ehk reageerib tärklis veega, selle kiirendamiseks kasutatakse katalüsaatorina väävelhapet. Tärklis hüdrolüüsub ka inimorganismis fermentide(...
PõhjaCarolina PõhjaCarolinast üldiselt PõhjaCarolina paikneb Ameerika Ühendriikide idarannikul. Põhja Carolina koosneb sajast maakonnast ja selle pealinn on Raleigh. Kuid suurim linn PõhjaCarolinas on Charlotte, hetkel elab seal 696 000 inimest. PõhjaCarolina on kiiresti kasvav osariik, kirju majanduse ja kiiresti kasvava rahvaarvuga. Hetkel on rahvaarv umbes 9 061 032 inimest. PõhjaCarolina pindala on 135 506 km² ning rahvaarvu tihedus on 63,80 in km². Majandus Kasvatatakse tubakat puuvilla, maapähklit, Sojauba q Peetakse : q piimakarju q sigu q broilereid q Tööstustest on esindatud: q tekstiilitööstus q tubakatööstus q puidutööstus q paberitööstus q m...
Majandus 19. sajandi lõpul Raudteede rajamine Avanesid soodsad võimalused kaubavahetuseks nii Venemaaga, sisekubermangudega, kui ka Läti aladega. Tänu raudteele tihenesid Eesti erinevate piirkondade omavaheline ning arenes sisekaubandus. Soodustas tööstusettevõtete ja asulate rajamist. Põllumajanduse arengusuunad Domineeris mõisamajandus. Mõisad olid suurmajandid, mis tootsid turu tarbeks ja kasutasid palgalist tööjõudu. Kasutati uusi agrotehnilisi võtteid, mis levisid ka talurahva hulka. Jätkus talude päriseksostmine. Paljud talud olid ostetud võlgu ning mõisnikele tasuti renti. Sajandivahetusel viljahinnad langesid ja teravilja kasvatus ei andnud enam loodetud kasumit. Peamiseks põllumajandusharuks sai hoopis piimakarjakasvatus. Eesti piimasaadusi sai tänu raudteele turustada Peterburis. Piimakarjakasvatus aga nõudis suuri eelnevaid investeeringuid, mis tõttu jäi ta peamiselt mõisamajanduse koostisos...
Lühikonspekt :Parasvöötme leht- ja segamets See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel. Kliimavööde: parasvöötme mereline ja ülemineku kliima Temperatuur: talvel -5..+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine Sademed: 500 kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Mullad Leht-ja segametsas on valdavalt viljakad pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Segametsades on leetmullad. Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mand...
Keskkonnakaitsjad Keskkonnakaitsjad lähtuvad · Loodusvarade säästmisest · Keskkonnakahjustuste vältimisest · Ettevaatlikkusest · Koostööst teiste riikidega Paberiga seotud probleemid · Peetakse metsade hävitajaks ja hiiglaslikuks loodusressursside raiskajaks. · Tekitab palju CO2. · Vähendab metsi. . Faktid · Puit paberitoorainena kasut. 95% juhtudel. · Paberit tuntakse ligikaugu 2000 aastat. · Paberi leiutasid hiinalsed. · Puitu tarbitakse ka ehitus, energia, mööblitööstuses. · Vastutusrikas suhtumine metsadesse> toodang. · Hädavajalik jätkusuutlike metsade olemasolu> stabiilne tooraine · Mida suurem nõudlus, seda rohkem pöörab paberitööstus tähelepanu taastuvate metsade olemasolule. · Metsahoolekogu rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. · Igal aastal tarbitakse 4 kuupmeetrit metsa> paberitööstuses kasut. sellest u. 10%. · Paberpuidust toodetakse ka teisi tooteid nt. viskoos kasut. tekstiilitö...
Tselluloos Referaat Koostaja: Juhendaja: Tselluloos Tselluloos on B ja D-glükopüranoosi jääkidest moodustunud polüsahhariid, elementaarlülide arv makromolekulis on 1000-6000. On kõige levinum orgaaniline aine maal üldse. Kõige puhtam looduslik tselluloos on puuvill (90%), okaspuu puidus (45%). Hüdrolüüsub väävelhappe juuresolekul ja moodustab glükoosi. Sellel reaktsioonil põhineb tselluloosi kasutamine lähteainena piirituse, alkoholi tootmisel. Erinevalt tärklisest reageerib tselluloos tugevate hapetega (näiteks lämmastikhappega) ja moodustab mono-, di-, trinitrotselluloosi. Tselluloos moodustab põhiosa taimsest biomassist, praktiliselt puhtal kujul siiski vaid puuvillakiududes. Tsellofaan saadakse looduslikust tselluloosist keemilise töötlemise tulemusena (lahustamine aluses ja saadud lahuse ekstrudeerimine läbi pilu happelisse keskkonda). Tselluloosi (vatt, paber) töötlemisel kontsentreeritud läm...
Veekriis ja veekogude reostumine Triin Repnau, Kadri Aller, Mari-Liis Metsanurm Vesi ja selle kulutamine ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%). Veekasutus tööstusriikides 220 liitrit vett inimese kohta ööpäevas, arengumaades vastavalt 3 liitrit. Veekogude saasteallikad Erinevad heitveed. Nafta- põlevkivi-, paberitööstus jne. Tuumaelektri-jaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusvesi. Puhta vee kulu vähendamine Tööstuses vähendada otse puhtast loodusest ammutavat vett. Kasutada vett kokkuhoidlikult. Vee korduv- kasutamine. Kas läänemere seisund on halvem kui teiste merede seisund? Läänemeri: üks ma...
Eesti majandus aastatel 19301940 Ülemaailmne majanduskriis ja selle mõju Eestile 19301933 1929.aastal puhkes ülemaailmne majanduskriis, mis sai alguse Ameerika Ühendriikidest, ning levis nagu katk kõikidesse teistesse maadesse. Tegemist oli ületootmiskriisiga. Eestisse jõudsid selle mõjud 1930.aastal. Mõjud Eestile 19301933 Kriis põllumajanduses, sest peamiselt eksporditi just põllumajandussaaduseid. Kui välisriigid hakkasid piirama kaupade sissevedu, siis neid üritati realiseerida siseturul. Tagajärjeks oli hindade järsk langus ning talude pankrotistumine. Rahva ostujõu vähenemisega langes ka tööstuskaupade ostmine. Ettevõtted piirasid tootmist, lühendasid tööpäeva või sulgesid uksed. Tekkis suletud ring ettevõtete sulgemine suurendas tööpuudust, see omakorda vähendas rahva ostujõudu ja tõi kaasa uute ettevõtete...
SOOME Soome on ELi kõige põhjapoolsem liikmesriik. Pindala 338 434,7 km2 Rahvastiku arv 2014 a lõpus 5 471 753 ELi liikmesriik alates 1. jaanuar 1995 Euroala liige alates 1. jaanuarist 1999 Schengeni ala liige alates 25. märts 2001 SKP 2013 teenuste sektor (70,4%) tööstussektor (26,9%) põllu ja metsamajandus ning kalandus kokku (2,7%). Suurimad Soome ettevõtted on Nokia, Sampo Group, TeliaSonera, Neste Oil, Stora Enso, UPM, Fortum, Kesko, Kone, Wärtsilä, Metso, Outokumpu, YIT, Cargotec, Sanoma, Rautaruukki, Kemira, Tieto, Konecranes, Elisa Oyj ja Nokian Tyres. Rahvusvahelise ulatusega majandussektorid Soomes on metalli ja elektroonikatööstus ning metsa, tselluloosi ja paberitööstus. Soome peamised ekspordipartnerid on Rootsi, Venemaa ja Saksamaa ning peamised impordipartnerid on Venemaa, Saksamaa ja Rootsi. FISKAALPOLIITIKA Jäiga eelarvepoliitika...
KORDAMISKÜSIMUSED – VESI JA VEEGA SEOTUD PROBLEEMID 1. Kirjeldage ühte veega või veekogudega seotud konflikti maailmas 3p. Põhjus: Kontroll vee üle - põllupidajad võitlesid väheste veevarude eest võttes kasutusele ka raskerelvastuse 2. Kuidas aitan kaasa maailma veevarude säästmisele? 5p. Hambaid pestes keeran kraani kinni Anduritega kraanid/ Tilkuvad kraanid parandada Vihmavee kogumine kastmiseks Enda pesemiseks kasutada dušši Pesu pestes mitte kasutada mitut loputust 3. Nimetage šelfialadelt ammutamise piirkondi 1) nafta 4p. 2) maagaas 4p. Nafta Maagaas Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Lõuna-Hiina meri Pärsia laht Mehhiko laht Põhjamere all Põhjamere all 4...
EESTI MAJANDUS Majandusgeograafia on geograafiaharu, mis uurib majandusnähtuste ruumilisi iseärasusi ja levikut. Ruumilisteks iseärasusteks on paigutustegurid: looduslikud tingimised, rahvastik, ajalugu, naaberriigid. Spetsialiseerumine on teatud riigi või piirkonna orienteerumine nende toodete ja kaupade tootmisel, milleks on kõige paremad eeldused. Geograafiline tööjaotus on riikide ja rühmade vahel otstarbekas kaupade tootmise ja vahetamise süsteem. Hankiv majandus e. primaarne: põllumajandus, kalandus, jahindus, metsandus. Teenindav majandus e. tersiaalne: haridus, tervishoid, kaubandus. Töötlev majandus e. sekundaarne: keemiatööstus, puidutööstus, toiduainetööstus. Majanduse arengut võib soodustada või takistada loodusvarade(maavarad, mets, vesi) olemasolu ja looduslike tingimuste(maavarad, pinnamood, vetevõrk) eripäras. Varasemal perioodil oli juhtiv haru põllumajandus, tänapäeval tööstus ja teenindus. Raske konkureerida maail...
Rahvuslikust ärkamisajast ja 1905.a revulutsioonist Eestis 1. Pärisorjuse kaotamine, talude päriseks ostmine, valla omavalitsus läks eestlaste kätte, suurenes eestlastest haritlaste arv. 3. C. R. Jakobson pidas 3 isamaalist kõnet, andis välja ,,Sakalat", ostis esindustalu Kurgjale, oli põllumeeste seltsi president, lootis Vene valitsuse toetusele. 4. J. Hurt rajas Aleksandri kooli, rajas Eesti Kirjameeste seltsi, kogus vanavara, püstitas eestlastele eesmärgi saada suureks vaimult, korraldas I laulupidu. 5. Õppekeeleks sai vene keel, levitati õigeusku, laulu ja mänguseltside kavva ilmusid sisulagedad näidendid, asjaajamis keeleks sai vene keel. 6. Venestamine pidurdas rahvusliku liikumise tegevust. Tartus alustas tööd Hugo Treffneri eragümnaasium, loodi Eesti Üliõpilaste Selts, 1884. a õnnistati sinimustvalge lipp. 7. Põllumajandus tooted saadeti peamiselt Peterburi, jätkus talude päriseksostmine, peamiseks põllumajandus haruks k...
Tallinna Ülikool Loodus- ja terviseteaduste instituut Bioloogia Soome Referaat Tallinn 2020 Sisukord Sissejuhatus...................................................................................................................................3 1.Rahvastik....................................................................................................................................4 2.Linnastumine..............................................................................................................................6 3.Majandus....................................................................................................................................6 3.1.Eksport ja import .................................................................................................................8 3.2.Ajalooline ülevaade Soome majanduses…………………………………………………...
Eesti,Soome,Läti majandus ja riikide võrdlemine. SOOME: Pindala 338 145 km² Rahvaarv 5 302 800 Tihedus 17,4 in/km² 169,7 miljardit SKT SKT Elaniku kohta 499 340 EEK Metsad on praegugi Soome tähtsaim loodusvara, kuigi metallitööstus ja masinaehitus ning tehnoloogiasektor eesotsas Nokiaga, on praegusel ajal maa tähtsaimateks tööstusharudeks. Soome ekspordi struktuur on viimaste aastakümnete jooksul muutunud tohutult. Veel vähem kui kolmkümmend aastat tagasi moodustasid üle poole maa ekspordist puu- ja paberitööstuse tooted. Praegugi on paberitööstus üheks kolmest suurest, kaks ülejäänut on aga elektroonika ja masinad. Elektroonikatööstuse kasv on olnud Soome ekspordi suurimaid edusamme, mis on põhinenud peamiselt mobiiltelefonide ja teiste arvutitehnika toodete ekspordi kasvule. Soomes on praegu umbes 73 mobiiltelefoni 100 elaniku kohta. Soome suu...
Eesti majandus ja linnad 19. sajandil 1. Teoorjusest talude iseseisvumiseni a) Uuenduste vajadus põllumajanduses: · Säilis kõrge teokoormiste tase ega olnud tagatud majanduslik tõus : - teoorjuslik mõisamajandus ei suutnud Euroopa turul - konkureerida. Viljahindade langusega vähenesid mõisniku sissetulekud. - Tulude suurendamiseks laiendati põlde ja tõsteti renti. · Talurahva olukord oli ebakindel ning talumajandus välja kurnatud ja areng pärsitud b) Uuenduste sisu talurahvaseadused 1849 ja 1856: · maa jaotati mõisamaaks ja talumaaks, kuigi maaomanik oli mõisnik : - mõisamaa oli mõisniku enese pidada, müüa või rentida - talumaa jäi talupoegade kasutusse, mida võis elujõuliste taludena raha eest rendile anda või müüa - mõisnik ei tohtinud talusid mõisastada · üleminek teorendilt raharendile c) Tulemused: · soodsad tingimused talude päriseksostmiseks (suurim hooaeg 1860-70.a.). Raha selleks peamiselt linakasvatusest tänu kõrg...
Majandussüsteemide võrdlus Eesti ja Soome Soome Soome on parlamentaarne vabariik, milles võim kuulub rahvale, keda esindab ühekojaline parlament Eduskund, milles on ruumi 200 rahvaasemikule. Parlamendivalimised toimuvad iga nelja aasta järel. Hääleõigus on alates 18. eluaastast. Riigipea on president, riigi president Tarja Halonen (alates1. märtsist 2000). Iseseisvumine Venemaast 1917. aasta 6. detsember. Rahvuslik püha iseseisvuspäev 6. detsember. Põhiseadus on pärit 17. juulist 1919. Seaduslik süsteem on rajatud kodaniku õigusseadusele Rootsi seaduse järgi. Põhinäitajad: Koht maailmas RTK järgi 32 RTK ühe elaniku kohta: 18 850 $ Maksebilanss: 1,1 mrd$ Inflatsioon: 0,4% Tööpuudus: 18, 2% Soome majanduse tugevad küljed: tööstus tugineb ekspordile ja kauba headusele laialdane kõrgtehnoloogiasektor, maailma peamisi pabermassi- ja paberitootjad eksport saab mõõnast kiiresti üle. Madal inflatsioonitase (vähem kui 2% aastas). Väliska...
Hüdrosfäär Maad ümbritsev veekiht Maa pinnast 71% kaetud veega Sellest Viibeaeg · Kui kaua läheb aega et kogu veevaru uueneks. · Ookeanid 4000 a · Põhjavesi 1400 a · Jõed, järved 16 a Magevee tarbimine · Põllumajandus (90%) · Tööstus (7%) · Olme (3%) · Ligi 60% maismaast asub veevaesel alal ja 25% inimkonnast kannatab veepuuduse käes · Vesi on Maal pidevas liikumises ja moodustab veeringe, mille liikumapanevaks jõuks on päikesekiirgus. Väike veeringe · Vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veerige · Merest aurunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab. Infiltratsioon · Vee imbumine raskusjõu mõjul läbi pinnase · Sellisel kombel ta puhastub ning tekib põhjavesi · Vulkaanilistel aladel termaalvesi · Mineraalvesimineraalsooladega põhjavesi Veebilanss · Sademete ja auramise vahekord · P=E+Q Psademed Eauramine Qjõgede äravool Jõed Mõ...
Energiamajanduse sõltumatus teistest riikidest on(säilitamine) , sest siis ei pea kuskilt välismaalt kallimalt ostma elektrit vaid iseseisvalt hakkama saada Eestis ei kasutata energia tootmisel palju alternatiivenergiat, kuna alternatiivenergia tootmiseks on vaja erilisi seadmeid, mille paigaldamist on kulukas. Energia tööstus on tihedalt seotud mäetööstusega, kuna Tähtsaim metsamajanduse saadus on Puit, kasut. Küttepuuks, puitesemed,tselluloosi saamiseks. Puidutööstus hõlmab metsa raimuse ja väljaveo, puidutoodete valm. , tselluloosi,paberi ja paberitoodete ning mööbli tootmise. Tselluloosi- ja paberitööstus vajab inim-, loodus-ja tööjõuressursse. Suur osa Eestis toodetavast mööblist eksporditakse, kuna mujal saab kõrgemat hinda ja eestis pole nõudlus nii suur. Põllumajandus jaguneb taime- ja loomakasvatuseks. Eesti põllumajanduse looduslikud eeldused (pinnamood, kliima,sademete- ja veereziim, mullastik) võimaldavad toota piima-lihakar...
Eesti Maailmasõdade vahel EV sisepoliitika (demokraatia): *1920.a seadusandlikku võimu teostas ühekojaline parlament (Riigikogu), täitesaatvat võimu valitsus. Valitsuse kinnitas ametisse Riigikogu ning valitsuse tegevust juhtis riigivanem.*Eesti poliitikat kujundasid paljud erakonnad. Enamasti oli riigikogus esindatud kuus suurt ja mõned väiksemad parteid. Erakondi oli palju, seetõttu ei suutud moodustada üheparteilist valitsust ning eestit juhtisid koalitsioonivalitsused. Mida rohkem oli parteisid, seda suuremad olid koalitsioonisisesed vastuolud. Valitsused lagunesid kuskil alla 11 kuu. 1933 oktoober tuli uus põhiseadus, milles oli rahval õigus valida riigipea. EV sisepoliitika (diktatuur) :*12.märts 1934 sõjaväeline riigipööre Pätsi ja Johan Laidoneri poolt riigis kuulutati välja kaitseseisukord, suleti kõik vabadussõjalaste organisatsioonid, vangistati mitusada juhtivat vabadussõjalast, lükati edasi va...
ESTRID, AMIIDID JA POLÜMEERID 1) Mõisted: Le Chatelier printsiip, pöörduv reaktsioon, reaktsiooni tasakaal, eksotermiline reaktsioon, endotermiline reaktsioon, katalüsaator, reaktsiooni kiirus, polümeer, liitumispolümeer, kondensatsioonipolü-meer, homopolümeer, kopolümeer, monomeer, elementaarlüli: Le Chatelier printsiip - põhimõte, mille järgi saab ennustada keemilise tasakaalu nihkumist keemilise reaktsiooni tingimuste muutudes (lühidalt: pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub alati vastassuunas tekitatud muutusele). Printsiibi töötasid üksteisest sõltumatult välja Henry Louis Le Chatelier ja Karl Ferdinand Braun. Pöörduv reaktsioon - kahes suunas (otse- ja vastassuunas) toimuv keemiline reaktsioon. Reaktsiooni tasakaal - pöörduva reaktsiooni olek, kus päri- ja vastassuunaliste reaktsioonide kiirused on võrdsed. Eksotermiline reaktsioon - soojuse eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Endotermiline reaktsioon - soojuse neeldumisega k...
Sega- ja lehtmetsad ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 aastaaega Iseloomusta ja võrdle kliimadiagrammide abil leht- ja segametsavööndi eri paikade kliimat, õ,lk. 67 Mis põhjustab erinevusi? Mullad · Segametsades on levinud leetmullad ja pruunmullad · Lehtmetsades on peamiselt viljakad pruunmullad · Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi- ja ra...
Loodusvöönd Geograafiline Kliimavööde Mullad Elustik Inimtegevus Probleemid asend Taimed Loomad 1.Jää ja Põhjapoolkera Polaarvööde Igikelts Taimestik on Morsk, Eskimod Hiiglaslikud külmakõrbed ümbruses. kidur. Elustik jääkaru, sooritavad toidu jääkamakad a)Arktikas (hõlmab Põhja- on Antarktikas Weddeli otsinuil retki. ohustavad Jäämere koos liigivaene. hüljes, Gööni Töötavad laevu, seal on sealsete väikeste (lumejääväljad hüljes, vahelduvate palju ja suurte ...
1 Vanaajal ja varasel keskajal kasutati papüürust. Papüürus on troopikas ja Põhja-Aafrikas kasvav lõikeheinaline kaldataim ning selle vartest saadud paberitaoline kirjutusmaterjal. Piki papüürusevart lõigatud õhukesed ribad pressiti surve all lehtedeks. Egiptlased kirjutasid p-le hieroglüüfidega (vaaraodest, sõjakäikudest jm. sündmustest, uskumustest jms.), täiskirjutatud p-i säilitasid nad rullis. Hiinas leiutati paber ürikute andmeil 105. a. Surmanuhtluse ähvardusel õnnestus Hiinal paberi valmistamise kunsti umbes pool aastatuhandet teiste maade eest saladuses hoida. 6.--8. saj. levis see oskus ikkagi esmalt teistele Aasia maadele ja II aasta tuhandete alguses Lähis-Ida kaudu Euroopasse, kõigepealt Hispaaniasse ja Itaaliasse. Et paber on suhteliselt odav, piisavalt säiliv ja hõlpsasti kasutatav, asendas ta kiiresti kõik varemkasutatud kirjutusmaterjalid, nag...
Keemia KT Areenid 1. Mõisted o Aromaatne ühend – aromaatset ringi omav orgaaniline ühend o Aromaatne ring – orgaaniliste ühendite struktuurielement, tunnuseks tasandilistest aatomitest koosnev ring ning π-elektronpilv o Areen – tsükliline kaksiksidemega ühend o Heterotsükliline ühend – sisaldavad peale süsiniku ka teisi elemente (N, O, P) o Fenool – ühte OH-rühma sisaldav areen o Aromaatne amiin – NH2-rühmaga benseen, ka aniliin o Benseen – kõige tavalisem areen, C6H6 o Nitreerimine – reageerimine HNO3-ga o Fenüül – benseen asendusrühmana o Fenoksiidioon – fenool happe anioonina o Laengu delokalisatsioon – laeng on „laiali määritud“ 2. Areenide valemite ja nimetuste teadmine ja reeglid o Benseen – C6H6 o Aromaatsed halogeenühendid – halogeeni eesliide (nt. klorobenseen) o Fenool – sis...
http://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks okasmetsade ja Kliimatingimused · Parasvöötme mereline ja üleminekukliima · Temperatuuri aastased amplituudid on suured · Sademeid on piisavalt (400-1000 mm) · Puhuvad peamiselt läänetuuled · 4 ...
Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Arlis Lepamets Referaat Eesti riik Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 SISUKORD SISUKORD........................................................................................................lk Sissejuhatus........................................................................................................3 1.Riigiüldiseloomustus.......................................................................................4 2.Loodus.............................................................................................................5 2.1Kliima............................................................................................................6 2.2Aluspõhja reljeef...................................................................
AMINOHAPPED Lisaks karboksüülrühmale sisaldab ka aminorühma (NH2). Aminorühm koosneb ühest lämmastiku ja kahest vesiniku aatomist. Organismis leidub paarkümmend aminohapet ning neid nimetatakse alfa-aminohapeteks. Nende ühiseks tunnuseks on see, et aminorühm paikneb süsiniku küljes, mis asub karboksüülrühma kõrval. 1. Aminohapete füüsikalised omadused: · värvuseta · kristalsed · lahustuvad vees (kuid mitte org. lahustites, nt. alkohol, benseen) · võrreldes teiste org. ühenditega sama süsiniku aatomite arvuga, on aminohapetel suhteliselt kõrge sulamistemperatuur ning need ei lendu · mõned aminohapped lagunevad sulamistemperatuuril · maitse on erinev: nõrk magus/magus/kibe/puudub 3. Aminohapete keemilised omadused: · aminohapped sisaldavad aluselist aminorühma ja happelist karboksüülrühma ning see tingib aminohapete amfoteersed omadused (ühendid reageerivad nii aluste kui hapetega) ...
Jää- ja külmakõrbed Geograafiline asend : põhja- ja lõunapoolust ümbritseval alal. Kliimavööde : polaarvööde Mullad : mullad puuduvad, kuna maapinda katab jää Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötm...
Rahvuslik liikumine Palvekirjad. 1840.-50. aastate talurahvaliikumised põhinesid eesti talurahva naiivsel usul heasse keisrisse Aleksander II-le, kes oli Venemaa talupojad pärisorjusest vabastanud. 1864. aastal alustas Holstre taluperemees Adam Peterson koos Peterburis maineka kunstnikuna tegutseva Johann Köleriga palvekirjade kampaaniat. 1864. aastal õnnestus delegratsioonil tsaariga Tsarskoje Selos kohtuda. Uus vallaseadus. Aleksander II valitsusaja üheks olulisemaks seaduseks eestlaste jaoks sai uue vallakorralduse kehtestamine 1866. aastal. Täiskogu valis valla kõrgeimaks võimuks vallavolikogu, mille liikmetest pool tuli valida peremeeste ja pool maatameeste hulgast. Valla eesotsas oli vallavanem, kes pidi jälgima, et seadusi täidetaks ja vallas kord valitseks. J. V. Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asutamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümnekonna aasta, enne kui 1857. aastal sai Pärnus ilm...
Portugal Portugal on riik Lõuna-Euroopas Pürenee poolsaare lääneosas. Portugal piirneb idast ja põhjast Hispaaniaga. Portugal asub lähis-troopikas, tal on lähistroopiline vahemereline kliima soe ja niiske talvega ning palava ja kuiva suvega. Portugal on üks soojemaid Euroopa riike. Portugal on ainus Euroopa riik, kes on troopilise kliimaga. Seda mõjutab see ,et ta jääb Golfi hoovuse piirkonda. Merevee temperatuurid püsivad üle 20 ° C isegi keset talve. Portugal pindala on 92 391 km². Portugali rahvaarv 2006 aasta andmete järgi on 10 531 000 ja rahvastiku tihedus on 112 in/km². Kirjaoskajaid on 95% kogu rahvast. Rahaühik portugalis on euro ja riigikeeleks on portugal keel. Pealinn on Lissabon. Peamised tööstusharud on: nafta tootmine, tsemendi tootmine, autotööstus ja laeva tööstusharud, elektri-ja elektroonikatööstus, masinad, tselluloosi-ja paberitööstus, tekstiili-, jalatsi-, naha-, mööbli-, keraamika, jookide ja toiduainet...
10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Keskkond ja säästev areng PK08 Me kõik oleme kuulnud mantrat ,,säästa, säästa" miljon korda, ent ikkagi on see päevakohane teema. Kustutad küll toast lahkudes tuled ja sorteerid usinalt prügi, aga see on ka kõik. Loodussõbraliku elu elamine on lihtsam, kui sa arvata võid. Kui tegutseda arukalt, saad säästa loodust ja raha. Järgnevalt tutvustan Sulle kümmet lihtsat sammu alustamiseks. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Istuta oma maja ette varjuks suur puu foto: Katrin Lipp, www.bioneer.ee 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Osta patareilaadja. Patareid sisaldavad ohtlike metalle, mis ei ole biolagunevad ja mis ei tohiks minna prügimäele. Selle vidinaga säästad sa ka raha, sest enam ei ole vaja poodi patareide järele lipata, kui äratuskell seisma jääb. 10 lihtsat viisi looduse säästmiseks Vaheta paberist taskurätid ja kätek...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
