Kolumbia Kolumbia asub LõunaAmeerika loode osas ja selle pealinn on Bogota´ .Tema naabriteks on Ecuador , Brasiilia , Peruu ja Venetsueela . Kolumbia kui ka LadinaAmeerika kuulub Kolmandale Maailmale , kus valitseb bürokraatia ja paberitega jooksutamine , isegi viisa suhtes . Õnneks mitmed sealsed ümberkaudsed riigid on oma kommunismi kompleksidest üle saanud ja lubavad Eestlasi ilma igasuguste küsimusteta riiki . Kolumbial on juba aastakümneid käimas kodusôja môôtmetega sisekonflikt vasakekstremistidest geriljadega, kes kannustatuna Fideli ja Che triumfist Kuubal püüavad järjekindlalt Kolumbiat kommunismi viia. Tegutsevad nad enamasti mägedes ja Dzunglis ning rahastavad nad ennast väljapressimisega, inimröövidega ja kokaiinimüügiga USAsse . Nagu välismaa kaupmeestel tavaks , üritavad nad turistidele pähe määrida igasuguseid tarbetuid esemeid . Hommikuti on enamus poode kinni , kuna...
Matk Eestimaal Matkast Alustame matka varahommikul Alguspunktiks on Tallinn Lõpp-punktiks on Narva Jõesuu Matk kestab 2 päeva Liikumisvahendiks on auto Matk toimub suvel Maardu järv Maardu järv on järv Harju maakonnas Maardu linna lõunaosas. Järv on 170 hektarit suur ja ümara kujuga, suurim sügavus küündib 3 meetrini. Asub merepinnast 33 m kõrgusel Põhja-Eesti lavamaal. Läbivool on suhteliselt tugev, sisse voolab kraave ja esineb allikaid, väljavool toimub Kroodi oja kaudu merre. Järv jäätub kergesti ning on populaarne kalurite seas. Järve põhjakaldal asub supluskoht. Kuna vesi oli soe siis ujusime järves. Jägala juga Joa laius om 50 meetrit ja kõrgus 8 meetrit Kõrgeim looduslik juga Eestis Kanjonorus paljanduvad ordoviitsiumi settekivimid Joa tagant on võimalik läbi kõndida, astudes libedatele kividele Jägala juga on looduskaitse all Ööbime Jägala Joa läheduses telkides On...
Holstre kool Matk Holstre järvedel Referaat Katrin Kuklase 8.klass Juhendaja: Ene Karu Sissejuhatus Minu jaoks tundus see teema just lihtne, ja tänu sellele ma selle teema võtsingi, nagu töö eesmärk on, teha pildid holstre järvedest ehk linajärvest, mustjärvest ja holstre järvest ja uurida nende ajalugu ja kirjutada . Et ajalugu uurida kasutan ma järgmiseid raamatuid: Paistu kihelkonna raamat, Eesti järvestiku raamatut, Eesti NSV nimestiku raamatut ja pildite tegemiseks kasutan kaamerat. Holstre järv! Holstres, põhja pool koolimaja paiknev 2,9 ha suurune ja 16,3 m sügavune järsult süvenev järveke. Kaldad on paiguti kõvad, paiguti pehmemad, aeglaselt tõusvad. Lõunakaldal asub park koolimaja ja liivase supluskohaga, mujal on levinud põllud. Kaldaservas leidub linaleokive. Järve põhi on süga...
ESIMEST KORDA MATKALE MINNES Inimesi on alati huvitanud ümbritsev loodus - metsad ja mäed, sood ja rabad, vee kukkumine kõrgetelt kaljudelt, taimed ja loomad, rahvad ja inimeste elu-olu, mitmesugused huviväärtused, kultuuriloolised paigad jm. Kui Vaivaras käidud ja muudki lähemad paigad nähtud ning vajalikud kogemused olemas, võetakse ette rännuteed Põhjamaadesse, Karpaatidesse, Pariisi, Alpidesse jm. Kui tahtmist ja võimalusi jätkub, ootavad järge juba teised mandrid. Iga algus on raske - see vanasõna käib ka matkamise kohta. Algajal matkajal oleks kasulik arvestada mõningaid lihtsamaid soovitusi. 1. Alustagem mõõdukalt. Põhimõte on - lihtsamalt keerukamale. 2. Kõige lihtsam on liikuda jalgsi - nii pääseb sügavamale looduse rüppe, aga ka jalgratas, süst või suusad on igati sobivad vahendid. 3. Kui lähed, kutsu sõber ka kaasa - on julgem ja meeldivam. 4. Alusta ühepäevastest matkadest. Edasi või...
Matkamine Matkamiseks võiks nimetada igasugust liikumist ühest punktist teise. Siiski ei nimeta me hommikul kooli minemist matkamiseks. Matkamine on looduses mingi marsruudi läbimine, mille põhieesmärgiks on seda teekonda nautida, mitte jõuda teisse punkti. Eestis, kui väga mitmekesise loodusega maal, on palju erinevaid võimalusi ja variante korraldada korralikke matke. Eestis on matkandus üpris heal järjel ja siin korraldatakse palju ühismatku nagu näiteks Roheliste Rattaretked. Suuremale rahvahulgale korraldatud matkad on alati hoolikalt valituv huvitava marsruudiga, ning põneva programmiga. Ise korraldatud matkad seevastu ei pruugi olla nii ette planeeritud ja enamus otsusi tehakse spontaanselt. Eestis on 81 jõge, nendest veematkamiseks kõige huvitavamad on kahtlemata Valgejõe alamjooks ja Võhandu, mida ääristavad paljud uhked liivakivipaljandid. Jõgedel on kõige ekstreemsem ja põnevam matkata kevadise suurv...
Erinevad matkatehnikad lõputöö Matka pikkus: 3 päeva Matka piirkonna kirjeldus ja põhjendus: Matka piirkonnaks on valitud Pärnumaa vesikonnad, mis on oma omadustelt üsna leebed ja sobivad väga hästi kindlale sihtgrupile kanuumatka harrastusega tutvumiseks, võimaldades sealjuures omandad korralik kanuutehnika õppimisvõimalus, anda vahetu emotsioon ja samal ajal tutvuda teistmoodi looduslike piirkondadega Eestis. Üks kahest jõest on Paadrema jõgi. See saab alguse Tõhela järvest, voolab põhja, Tiilima küla juures pöörab läände ja suubub Paatsalu küla lähedal Liivi lahe Paatsalu lahte. Pikkus 30 km, valgala 289 km². See on kantud Eesti lõhejõgede nimestikku. Jõgi paikneb kogu ulatuses Pärnu madalikul. Jõe lähteks olev madal Tõhela järv asub Männikuste külas, Tõstamaa alevikust 9 km loode pool. Enamikus pikkuses voolab jõgi suhteliselt hõreda asustusega ümbruses ja suuremad asulad jõe lähikonnas puuduvad. Jõgi su...
INFO See on tõeline seiklus. Matk on katsumusterohke, väljakutseid ja unustamatuid elamusi pakkuv. Matk on kõigile jõukohane. Autod jäetakse Saaremaale ja pakitakse seljakotid. Matk läheb läbi laidude. Vilsandile jõudes viib kastiauto rühma turismitallu sööma, edasi sõit saare kõige läänepoolsemasse tippu 200 aastase tuletorni alla. Tutvutakse Vilsandi looduse eripäradega. Vaadatakse ringi tuletornilinnakus. Vilsandi Energiamaja külastus lisatasu eest. Paadid viivad väsinud matkalised tagasi autode juurde. Kestvus: 6-8 tundi Grupi suurus: minimaalselt 6 inimest Hind: 45/in Regulatsioonid Matk ei sobi lastele. Registreerimine kuni eelmise päeva kella 18.00ni. Sobilik on sportlik riietus ja jalanõu, mis vastab ilmale. Kaasa võiks pakkida vahetusriided ja jalanõud. Pole halba ilma, on vale riietus ja vale suhtumine. NB! Matk ...
MATKAMINE NOORSOOTÖÖ OSANA Referaat sportlik-tervistavate ürituste korraldamise metoodikast Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD................................................................................................................................2 1 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 Matkamine on hea ajaveetmise võimalus nii täiskasvanutele kui ka lastele igas vanuses. Eesti loodus on väga ilus ja avastamisväärt ning matkata võib igal aastaajal. Samuti ei nõua see palju rahalisi vahendeid või väga pikka ettevalmistust. Matkamise positiivse küljena tõstetakse esile tervislikkust, kuna tegeletakse ju füüsilise tegevusega. Samal ajal saame matka käigus väga palju õppida nii iseenda kui ka ümbritseva looduse kohta...........................3 Matkamist saab väga edukalt kasutada ka noorsootö...
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja Terviseteaduste Instituut Rekreatsioonikorraldus Projekt JALGRATTA- JA KANUUMATK Erinevad matkatehnikad Koostaja: Jaanika Üprus Tallinn 2018 1. MATKA ÜLDINFO Matka pikkus 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk). Piirkonna kirjeldus ja põhjendus Piirkonnaks on Otepää, sealne mets ja jõed-järved. Valikuks osutus Otepää, sest seal on juba olemasolevad sobiva pikkusega matkarajad, mida läbimine pakub erinevaid katsumusi ning loodusvaateid. Lisaks kanuumatk on juba eelnevalt paketina valmis ning pakkuja on nõus seda muu matkaga (sel juhul rattamatkaga) siduma. Sihtrühma kirjeldus – vanus, kompententsid, huvid Matkaprojekti sihtrühmaks on 12-15. aastased noored. Kuigi matkale on siiski oodatud kõik huvilised. Grupi suurus umbes 15 inimest. Kuna ühe korraga läbitav vahemaa ei ole väga pikk ...
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark....................................
1. Lihtsusta 5a a 2 ab b 2 a 3 b3 1) : -1 1 5a 25a 2 10a 1 5a 2 a 5ab b 5 2 2a 9 8 2a 3 2) 2 : 2 2a 3 3 2a 4a 9 4a 12a 9 2 1 1 1 3a 2 6a 1 3) : 2 2 6a 27a 1 1 3a 9a 3 a a 2. Turist kavatses matkata 252 km. Kuna ta läbis iga päev 3 km rohkem kui kavatsetud, siis kestis matk planeeritust 2 päeva vähem. Mitu päeva kestis matk? ...
JOHAN PITKA Elulugu 19. veebruar, 1872 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Jalgsemaa, Eesti Teine tase 1944 Kolmas tase Neljas tase Eesti Viies tase Pere kuues laps ning tal endal sündis kuus last Vend Ansomardi tuntud lastekirjanik elulugu Sisemaa poissKlõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerim Selikula vallakool Teine tase Tallinna Aleksandri Kolmas tase Neljas tase Gümnaasium Viies tase Madruseks saamine Käsmu Merekool Kuresaare merekool Abiellus Paldiski merekool Eesti vabadussõda Ta rajas Eesti sõjalaevastiku ning Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigee sai juhiks. Teine tase Ta osales isiklikult ka Kolmas tase ...
Hinnapakkumine Väimela Mõisahotelli majutus 13. 15.aprill 2012 Väimela Mõisahotell Sigrit Viira Mõisa 87 Kontakt telefon: 56084566 E-mail: [email protected] Lp. Malle Sookail InFacTo projektijuht Kontakt telefon: 5032341 E-mail: [email protected] Hinnapakkumine 13. 15.aprill 2012 Tere päevast! Täname Teid, et tunnete huvi meie Väimela Mõisahotelli vastu. Saadame Teile hinnapakkumise, mis on koostatud 22- le inimesele. Teenus Teenuse Kogus Hind Hind kokku Märkused kirjeldus 1-le Majutus 2 10 750.- 750x2x10=15000 Sisseregisterimine ööd,kahesed 3 EEK .-EEK toimub alatest kella toad,sviit 1000. 1000x2x3=6000.- 14-st,kokkuleppel -EEK EEK saab väikese lisatasu ...
Eesti Mereakadeemia Merendusteaduskond Triin Engmann KALADE KEHAKUJU Juhendaja: A. Järvik Tallinn 2010 SISUKORD Eesti Mereakadeemia.................................................................................................................. 1 Merendusteaduskond.................................................................................................................. 1 Triin Engmann............................................................................................................................ 1 KALADE KEHAKUJU..............................................................................................................1 Juhendaja: A. Järvik....................................................................................................................1 SISUKORD.....................................
Ratsamatk Ännijärve kaldal Avely Pekka T08 Lühitutvustus Toimusmiskoht: Harjumaa, Aegviidu Saabumine: Kivisaare Ratsatalu kell 10.00 hommikul Hooaeg: mai august Osalejad: 612 in Raja pikkus: 20km Kestvus: 56 tundi Hind osaleja kohta: 450 kr/in Hind sisaldab: hobune koos matkavarustusega, matkajuht, kiiver, helkurvest, piknik, saun Kus ja mis? Erilise võlu annavad Aegviidule 7 järve, milles peegelduvad vastu põlised puud. Ratsamatk kulgeb Aegviidust umbes 3,5 km kirde poole, mööda Ännijärve kallast. Meie juures on võimalus aastaringselt tutvuda hobustega ja ratsutada. Pakume Teile võimalust tulla kogu perega ratsutama, veetma mõned tunnid, kogu päev või miks mitte ka nädalalõpp looduses. Tulevikus pakume mitmeid erinevaid ratsamatkade pakette, mis sobivad kõigile ratsa ja l...
Tallinna Ülikool Tervise- ja Sporditeaduste instituut Ökoturismi pakett Merlin Miido RK-31 2008 Reisipiirkond Reisipiirkonnaks on Lahemaa rahvuspark. 1. Toolse 2. Vainupea 3. Altja 4. Sagadi 5. Palmse 6. Võsu Programm · Matkaprogramm algab Toolse kivikindluse külastamisega · Väike süstamatk Vainupeale · Vainupeal külastame kohalikku kirikut ning ööbime sealses turismitalus · Uuel päeval rattamatk vainupealt Altjale · Altjal kiigume, vaatame võrgukuure ja kinnitame keha kohalikus kõrtsis · Teel Altjalt Sagadile külastame koprarada · Väike matk kopraradadel tehtud, edasi Sagadile · Sagadi mõisa külastus · Sagadilt väntame Palmsele, seal tutvume ka kauni mõisaga · Viimased jõupingutused, et jõuda Võsule, kus on ka meie matka lõpp Tools...
SOOMAA KANUUMATKA- JA SAUNAKESKUS Demi Link 08.10.18 Valisin teemaks uurida ning analüüsida Soomaal pakutavaid loodusturismi teenuseid. Täpsemalt soovisin uurida, enda maakodu naabrite kanuumatka- ja saunakeskuse punkti ( Veelaager). Neil on ka koduleht, mis kannab pealkirja http://www.veelaager.com/ Veelaager pakub mitmekülgseid teenuseid looduses, näiteks klassiekskursioone Soomaal, majutust Soomaal kämpingumajakestes/palkmajas ja mugavustega tubades, kanuumatku Soomaal Navesti, Raudna, Halliste ja Pärnu jõgedel, saunateenust, paadilaenutust, ratsutamist ja paljud muud põnevat. Loodusturismi toote ning teenused teeb sellest see, et Veelaager asub Soomaal ning pakub aktiivset turismi, seiklusturismi, maaturismi ning ökoturismi. Sihtgrupiks on indiviidid, kes soovivad veeta aega sõpradega, kaaslase seltsis või klassikaaslastega. Kanuumatk on väga keskkonnasõbralik, muidugi kui inimesed ei vis...
Maaturism Mis on maaturism: On maapiirkonnas toimuv, kohalikel ressurssidel ja nende taluvusel baseeruv väikesemahuline turismialane majandustegevus. On mitmekesine, selle alla paigutavad erinevad turismiliigid ja terminid; Kodu-, talu-, loodus-, säästev-, matk ja kultuuriturism. Maaturism toimub maapiirkonnas: funktsionaalselt omane väikeettevõtlus, selle mõõdukas kasv. Iseloomult traditsiooniline, seotud kohalike elanike igapäevase elu ja tegevusega. Vahetu kontakt looduskeskkonna ja kultuuripärandiga. Omane keskkond, ajalugu ja hõre asustus. Väikesemahuline nii teenindav kui teenindatava inimkoosluse ja ehitiste suuruse poolest. Sihtkoht: Toimub sihtkohtades, kus elanike arv on väiksem kui 10 000 ning elanike asustustihedus on väiksem kui 150 inimest/ km2 Toimub maakeskkonnas. Toimub vähearenenud infrastruktuuriga piirkondades. Vormilt väikesemahuline ettevõtlus jne. Kokkuvõte: ...
· Eesti Maantemuuseum Vana Postitee ääres asuv muuseum kajastab Eesti teede ajalugu, eksponeeritud on erinevad sõiduvahendid, tee-ehitus- ja hooldusmasinad ning palju muud. Varbuse postijaam on ainus terviklikult säilinud postijaamakompleks Eestis. Avatud 11.00-15.00 ,pilet on 1.92 Eurot. · Põlva Talurahvamuuseum Põlva Talurahvamuuseum on omanäoline vabaõhumuuseum Lõuna-Eestis. Tutvume erinevate hoonetega. Saame näha kuidas elati vanasti.9.00-15.00,pilet on 2 Eurot. · Akste looduskaitseala Kaitsealal on loendatud ligemale 1500 pesakuhilat, suuremate pesatornide kõrgus küünib 2 meetrini. Liigelda tuleb metsaradadel jalgsi. · Piusa külastuskeskus ja koopad Piusa liivakoopad on tekkinud klaasiliiva käsitsi kaevandamise tagajärjel aastatel 1922-1966 ja kujutavad endast maaaluseid võlvikujuliste lagede ja liivakivist sammastega käikude süsteemi. Tutvume külastuskeskuse eksponaatidega ja vaatame ka loodusfilmi ning käime ringi...
Matka eesmärk ja liikumisviis Paljud meist käivad tihti maal, paljud elavad seal aastaringselt, kuid vähesed märkavad seda kui palju on võimalusi seal rekreatiivseteks tegevusteks. Matka eesmärk on tutvustada soovijatele Rakke valla ümbrust, ilusat loodust ja matkaradasid Osalejad Kõik soovijad kes tahavad lähemalt tutvuda Rakke valla kauniste paikadega. Sobiv kuni 8 liikmelisele seltskonnale. Vanusepiirangut pole kuid soovitavalt neile kes suudavad jalgsi läbida vähemalt 10 km (seljakott seljas) ilma tervist oluliselt kahjustamata. Jalgsimatk 2 päeva (laupäev ja pühapäev) Matk on keskmise raskusastmega. I päev : Alguspunkt Rakke (toiduvarude ostmine Rakke poest). Saabumine Rakke rongiga (väljub 6.10 Tallinnas). jalgsi 15 km vahepeatus Välja talus kus saab juba telgid püsti panna ja edasi matkata sealses metsas (sihtmärk Padaküla järv). Su...
Iseseisev töö nr. 2 Keskkond - toote ja elamusloome kese Tutvu AS Limex kodulehega. Arutle teemal toode kui elamus, elamus kui toode antud ettevõtte kodulehe materjalide põhjal. Lähtu oma arutelus autentsuse ja keskkonna aspektidest. Milliseid elamusi pakub antud ettevõte ja kuidas? Mis teeb antud ettevõtte poolt pakutava unikaalseks ja kuidas on see seotud keskkonnaga kus ettevõte tegutseb ja millest toodab? Kuidas on elamusloomesse kaasatud tarbijad? AS Limex koduleht: www.limex.ee AS Limex pakub oma kodulehel www.limex.ee alates 2014 aasta juunist elamusmajanduse toodet, milleks on ekskursioon lubjapargis. Seal on võimalik tutvuda 70-90 aastat vanade lubjaahjudega ja lubja tootmise tehnoloogiaga. Ekskursioon kulgeb giidi juhtimisel läbi metsaradade lubjaahjude vahel. Giid räägib külastajatele lubjapargi ajaloost ja sellest kuidas lubja tootmine käib ning milliseid toot...
TURISMIETTEVÕTLUS SISSEJUHATUS TURISMIMAJANDUSE ALUSTESSE TERMINID: Turism inimeste reisimine väljaspoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega vähemalt 24 tundi kuni üks kalendriaasta. Turismi alla kuuluvad reisid, mille eesmärgiks on muu kui tasustav tegevus sihtpunktis. Turismi alla ei kuulu reisid oma elukoha piires, rutiinreisid ja pikaajalised elukohamuutused. Laiemalt võiks turismi vaadelda kui süsteemset käsitlust: · Inimest, kes turisti või külastajana asub väljaspool oma igapäevast tegevuspiirkonda. · Turismiinfrastruktuuris ja -võrgustikest, mis rahuldavad turisti vajadusi. · Paikadest kust tulevad turistid ja paikadest, kuhu turistid lähevad ning nendevahelistest suhetest. · Suhetest turistide ja kohaliku kogukonna vahel. TURISMIMAJANDUS/ETTEVÕTLUS: Turismiettevõtluse/turismimajanduse all mõeldakse turismialast et...
REFERAADI KOOSTAMISE ABC Annaliisa Lõoke Maidla kool Kirjandus 7.klass III kooliaste MIS ON REFERAAT? Ettekanne, sisu lühiesitus antud õppeaine mingis valdkonnas. Info kogumine Info üldistamine Korrektne väljendusoskus Õige vormistamine REFERAADI KOOSTAMISE ETAPID Otsi vajalikku kirjandust Vali teema Koosta referaadi kava Kirjuta algvariant ( mustand ) Viimistle teksti Vormista korrektselt PLANEERI OMA TÖÖD TÄHTAEG! TEEMA VALIK Teema annab õpetaja Vaba valik Teema olgu konkreetne Väldi teemast möödakirjutamist REFERAAT PEAB VASTAMA TEEMALE! KUST SAAB MATERJALI Liigikataloog (aimekirjandus) Artiklite kartoteek Elektronkataloog ( ESTER) Elektrooniline aineregister (Eesti Loodus) Internet Veebi indeksid (NETI; YAHOO!) Otsingumootorid...
JALGRATTA- JA KANUUMATK E R I N E VA D M AT K AT E H N I K A D MATKA ÜLDINFO • 3 päeva (59km jalgrattaga + kanuumaatk) • Piirkonnaks Otepää – sealsed matkarajad pakuvad väljakutseid ja on huvitavad, lisaks oli juba olemas kanuumatka pakkumine, mida sai selle matkaga siduda. • Sihtrühmaks 12-15 aastased noored, eelnev kogemus pole tarvis. Matk on kõige huvitavam noortele, keda huvitab rattasõit ja värskes õhus viibimine. Huvitaval matkarajal saab end proovile panna. MATKAJUHID • Matkajuhte peaks olema 3 • Kaks neist rattamatka jaoks, kolmas lisaks kanuumatka jaoks • Kõik matkajuhid peavad olema läbitava alaga tuttavad, peavad olema konkreetsed ning informatiivsed, matkajuhid peavad suutma tagada laste ohutuse VARUSTUS Põhivarustus: • Maastikuratas (+kiiver) – rattamatka jaoks, kiiver ohutuseks • Kanuu (ahjamatkad.ee pakub teenust, siduda nende kanuumatk teise matkaga – kanuu rent nende käest) • Telk + magamiskott – ö...
1. Astmevaheldus Igal häälikul ja häälikuühendil on eesti keeles kindel pikkus. Varasematest kooliastmetest teate, et häälik või sõna võib olla lühike (nt vili), pikk (villi) või ülipikk (vill). Astmevaheldus on sisuliselt tüvemuutus (tüvevaheldus), mille puhul sõnatüvi on kord tugevas (III välde), kord nõrgas (II välde) astmes, nt lutti (mida?) luti (mille?). Astmevaheldus jaguneb kaheks: 1.) vältevaheldus, 2.) laadivaheldus. Kui sõna tugevusaste (hääldus) on igas vormis sama, on sõna astmevahelduseta! 2. Välted ja vältevaheldus Enamasti määratakse terve sõna välde. Eesti keeles on häälikul või selle ühendil (ka sõnal) 3 väldet ehk hääldustugevust: · I välde sõna (häälik või häälikuühend) on lühike ehk iga häälik esineb ühekordselt, v.a k, p, t olemasolul esisilpides ning häälikuühendi puhul rõhulistes silpides: kala, kanala, sõdima, ...
Äriplaan Tõukerattamatkade korraldamine Lõuna - Eestis Sassi Talu tõukerattamatkad Koostaja: Kaisa Kamenik 10.01.15, Tartu SISUKORD 1. ÄRIPLAANI KOOSTAMISE EESMÄRK, ÄRIIDEE JA LÜHIKOKKUVÕTE Äriplaani koostamine annab võimaluse uurida oma äritegevuse erinevad tahke ja analüüsida selle olemust, seejuures sellega kaasanevaid võimalikke riske, ohte, tugevusi, nõrkusi ja ka võimalusi. Äriplaani koostamine hoiab äriidee elluviijal kindlat sihti silme ees, sest valmimas on kindel tegevusplaan ning samuti on alati võimalik enne ellu viimist midagi ümber teha või muuta. Äriidee tõukerattamatkade korraldamiseks Lõuna-Eestis, on vaja taodelda lisafinantse, kuna on vaja soetada vajalik lisavarustus (kiivrid, helkurvestid), omavahenditega saab põhivara (tõukerattad) soetatud. Lisafinantse taotlen kohalikult omavalituselt ning maakon...
DEUTCH ARTIKEL PLURAL ESTNISCH 1. Natur die - Loodus 2. Kornblume die -n Rukkilill 3. Gras das -er Rohi 4. Busch der -"e Põõsas 5. Baum der -"e Puu 6. Bauer der -n Talunik 7. Blüte die -n Õis 8. Himmel der - Taevas 9. Sonne die -n Päike 10.Feld das -er Põld 11.Insekt das -en Putukas 12. Schiff das -e Laev 13. Zug der -"e Rong 14. Flugzeng das -e Lennuk 15. Landwirt der -e Põllumees 16.Pflanze die -n Taim 17. Winter der - Talv 18. Sommer der - Suvi 19. Frühlig der - Kevad 20.Herbst der - Sügis 21.Tier das -e Loom 22.Tourismus der - Turism...
Betti Alver Koostanud: Kristina Salmu, Liis Tsebotnikova, Joonas Lips ja Aivar Lobjakas Elulugu · Sündis 23.novembril 1906. aastal. · Pärisnimi Elisabet Lepik. · Sündis raudtee-teemeistri perekonnas Jõgeval. · Lapsena tahtis saada näitlejannaks, hiljem see vaimustus lahkus. · 1914 asus õppima Tartusse Puskini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis. · 1924 lõpetas selle kooli. · 1924-1927 õppis Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas eesti keelt ja kirjandust. · Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat. · Betti Alveri hilisemas loomingus tõusis esile luule. Luulet viljelema õhutas Betti Alverit kontakt noorte poeetidega. · Sõjajärgsel perioodil tegeles luuletaja peamiselt tõlkimisega. · Peamiselt tõlkis saksa ja vene kirjandust. · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Puskini loomingu vastu ("Jevgeni Onegin"). · Luuletõlkijana on Alver erilist huvi tundnud Pus...
Uurimistööde võimalikke teemasid * Antud teemad võivad anda mõtteid uurimistöö kirjutamiseks. * Kõiki antud teemasid võib muuta, täiendada,... * Õppija ei pea antud teemade hulgast valima. 1.Eesti keel ja kirjandus 1. Kohanimede kujunemine ...külas/vallas vm 2. Rahvalik keel J. Smuuli monoloogides. 3. Släng noorte kõnepruugis. 4. Vanaisa (või kellegi teise) meenutusi kolhoosiajast. 5. Meenutusi Balti ketist. 6. Kirja- ja murdekeel J. Tuuliku Abruka lugudes. 7. Marie Liiv/ Helve Õnnis- meie kooli vundament. 8. Erinevate põlvkondade filmi(muusika vm) eelistused. 9. Mida loevad noored tänapäeval? 10. Noored ja religioon. 11. Saarlased välismaal. 12. Mati Kuntro Vilsandi kirjanik ja kunstnik. 13. Murdekeele säilimisest Saaremaa külades. 14. Saaremaa talunimede päritolu. 15. Minu koduküla släng. 16. Saaremaa looduse kujutamine eesti lüürikas. 17. Kirjandusliku teose või selle osa lavastu...
Jõepere Kaitstava objekti kaitse eesmärk ja ajalugu (miks võeti kaitse alla, millal, mis eesmärgiga?), KEK (millal kinnitati, kui on, (VV määrus ja RT viide), tsoneering, pindala) Jõepere veskiallikate (Kalevipoja allikate) kaitseala asub Lääne-Virumaal, Kadrina vallas Jõepere pargist lõuna pool, Loobu jõe orus. Kaitseala on loodud 1978. a. allikate kaitseks. Allikad, millest saab alguse Loobu jõgi paiknevad jõe orus eutrofeerunud paisjärve põhjas ning kaldal. Kevadeti on allikad veerikkad kuid suvel ja talvel veevaesed. Kaitseala pindala on 2,9 ha. VV määrus:Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse-eeskiri. Antud määrusega määratakse Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala, selle jagunemine Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikuks piirkonnaks ning nitraaditundliku ala piires asuvad kaitsmata põhjaveega pae- ja karstialad pinnakatte paksusega kuni 2 meetrit ning kehtestatakse kit...
Sissejuhatus Spordialaks valisin suusatamise. Murdmaasuusatamisel on põhilseks energiatootmise mehhanismiks aeroobe mehhanism, mille puhul saadake energiat läbi oksüdatiivse fosforüülimise rasvade ja glükogeeni arvelt. Oluline on piisav hapniku juurdevool. Murdmaasuustamine on tüüpiline jõuvastupidavuse ala, millele olulisel määral lisandub ka kiirusjõu komponent. Treeningaasta võib jagada viieks perioodiks: ülemineku periood, üldettevalmistav, põhiettevalmistav, erialane ettevalmistav ja võistlusperiood. Tippvorm ajastatakse sõltuvalt olulisematest võistlustest, kus tahetakse hästi esineda. Makrotsükkli jagunemine Ülemineku periood: * algab aprill * põhiliseks eesmärgiks on aktiivne puhkus * treeningud võiks toimuda korra päevas * treeningud on lihtsad ning mängulised, hea oleks mängida erinevaid pallimänge Nädalase treeningplaani näidis näeks välja järgmine: Esmaspäev: jooks 20 minutit + jalgpall 40 minutit + venitus ja võ...
Andra Teede 1 Andra Teede Sisukord Sissejuhatus ...............................................................................................................................................3 Varajasem luule .........................................................................................................................................4 Takso Tallinna taevas ................................................................................................................................6 Saage üle ..................................................................................................................................................7 Viimane kogumik "Atlas" .........................................................................................................................8 Andra Teede muud tegemised ..............................
Põhja - Kõrvemaa maastikukaitseala pindala on 12 961 ha. Maastikukaitsealal on üle 30 järve, neist Metstoa Umerikjärv (sügavus 14 m) on Põhja - Eesti sügavaim. 40 % kaitsealast hõlmab mets, 50% hõlmavad sood ja rabad. Paukjärve oosile ja Venemäele on püstitatud vaatetornid. Põhja - Kõrvemaa olulisemaks vooluveteks on kaitseala idapiiril voolav Valgejõgi ning läbi kaitseala looklev Soodla jõgi. Viimane varustab Tallinna joogiveega. Omapärane on 150 ha suurune Jussi lagendik. Inimasustus on hõre. Aastatel 1911-1918 elas Koitjärve metsakülas Oru talus A.H.Tammsaare. 1931-1940 tegutses Paukjärve kaldal Noorte Meeste Kristliku Ühingu laager, 1953.a. rajati sinna Nõukogude armee polügon ning kohalikud elanikud sunniti lahkuma. Kaitsealal on 3 looduse õpperada ja mitmeid matkaradasid. Külastajatele::Paukjärve looduse õpperada Õpperada on 5 km pikk ja kulgeb mööda Paukjärve ümbruse metsateid ja - radu. Maastik on vahelduv, näha saab Soodla jõg...
Esmaspäev- kohtumispäev Teisipäev-looduspäev Kolmapäev-loovuspäev 08:00 Äratus ja hügieen Äratus ja hügieen 08:30 Hommikuvõimlemine, Hommikuvõimlemine, rivistus rivistus 09:00 Hommikusöök Hommikusöök 10:00 Laste saabumine Matk metsa,joonistamine Näitlemiseks valmistumine, laagrisse ja nende looduses. etüüdide õppimine tubadesse paigutamine. 11:30 Laagri avamine, Loodusliku materjali kasvatajate ja personali korjamine metsast ja tutvustamine, tutvumine Etü...
KIRJELDAV, ARUTLEV, JUTUSTAV KIRJAND 5. KLASS Sissejuhatus Inimesele on omane soov ennast väljendada, anda edasi infot, teadmisi, emotsioone. Koolis õpime lugema ja kirjutama. Kõigil meil on vahel vajadus oma mõtteid kirja panna, olgu see siis blogi, essee, kirjand, jutt või kommentaar. Peale edasiantud mõtete iseloomustab kirjapandu vahel ka kirjutajat ennast. Kuidas hästi kirjutada? Riina Rotsan Kirjandite liigitus Jutustav kirjand Arutlev kirjand Kirjeldav kirjand 1.12.2013 Riina Rotsan Erinevaid jutte ja kirjandeid: Jutustav kirjand Teemaks on mingi sündmus, kirjutaja mõtted ja muljed sellest. (Jutt matkast, reisist vms) Arutlev kirjand Arutlevas kirjandis püstitatakse probleem ja kirjutaja püüab leida sellele lahenduse. (näiteks: "Kas spikerdada või mitte?") Kirjeldav kirjand Kirjutaja annab edasi kirjelduste kaudu nähtuse, olendi või eseme o...
Võrumaa Kutsehariduskeskus Turismi õppetool Turismivormi tundmaõppimine Õppeaines ,,Turismimajandus" Sisukord Sissejuhatus Maaturism 1.3 Pildid 1.2 Loodusturism 1.3 Pildid Kokkuvõte SISSEJUHATUS 2005. aastal kasvas EAS Turismiarenduskeskuse andmetel Eestis ööbinud väliskülastajate arv esialgsetel andmetel 1,9 miljonini, neist ööbis Eesti majutusettevõtetes 1,45 miljonit välisturisti. Põhilisteks sihtriikideks, kellele Eesti turismi turundustegevus on suunatud, on Soome, Läti, Venemaa, Saksamaa, Rootsi ja Norra. Enam levinud on linnapuhkused, äriturismid, tervisepuhkused ja maapuhkused. Kõige enam kasvavaks turismivaldkonnaks Eestis on tervisepuhkused (EAS Turismiarenduskeskus 2005). MAATURISM Maaturism (rural tourism) on väikesemahuline turism väljaspool linnakeskkonda s.o. maakeskkonnas,...
Tippsport- võlu või valu? Tippsport on võistlusspordi kõrgeim aste, millele pürgib iga suurte unistustega sportlane. Tippspordis on osalejal eesmärk jõuda peamiselt rahvusvahelisele tiitlivõistlusele ning võita medal ja tuua au ja kuulsus oma kodumaale. Kristina Šmigun on 1 inimene 2%-st elanikkonnast, kes tegi selle ära. Kristina võitis oma sportlaskarjääri jooksul Eestile ja iseendale mitmeid medaleid, millest kõige tähtsamad on 2 olümpiakulda ja üks hõbe. Tal olid kindlad eesmärgid, enesedistsipliin, õiged eeskujud ning unistused, mille ta raske töö ja vaevaga ellu viis. Tänapäeval võib tunduda, et mis see jooksmine, palli viskamine või suusatamine nüüd ikka on, et see on lihtsalt sport, kuid tegelikult on tippsport hoopis midagi muud, kui paljud inimesed arvavad. Kristina Šmigun on oma elululooraamatus jutustanud Jaan Martinsonile oma elust loo, kuidas üks väike tütarlaps otsustas saada tasemel...
Kordamine II 5 x + 6 12 - x x 33. - = Lahenda võrrandid ja tee kontroll 9 6 2 1. 5 - 2( 3x +1) = 3( 2 - 3x ) + 6 Lahenda võrrandisüsteem 2. ( x + 3) - 2 x = ( x - 2 )( x + 2 ) + 1 2 3. ( 2 y - 3) + 4 = ( 2 y - 3)( 2 y + 1) 2 ( x + 2) 2 - ( y + x ) = ( x + 1)( x - 1) + 13 34. 4. ( x - 2 ) 2 + ( 3 x -1)( x + 3) = ( 2 x -1)( 2 x + 1) + 6 ( x + 3)( x - 2) - ( x - y )( x + y ) = ( y + 1) 2 - 9 5. 12 x 2 - ( 3 x +1) 2 = ( 3 x - 2 )( x +1) - 6 6. ( 2 x -1) 2 + x = x( x - 3) +13 ...
Sissejuhatus · Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. · King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. · Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. · Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. · Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." · Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu · Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis. · Stephe...
Üks heategu päevas! Selleks, et teha midagi head, ei pea ilmtingimata olema miljonär ega vaid rahapatakaid jagama. Kui sul on käed-jalad terved, on mitmeid võimalusi, kuidas aidata erinevaid abivajajaid. Tallinna tänavatel elab kolm tuhat, mõningatel andmetel kuni kümme tuhat kodutut inimest. Varjupaigas on aga voodikohti vaid kolmesajale. Ülejäänud ööbivad, kus juhtub, tänavatel, maha jäetud majades... On olemas väga lihtne lahendus, kuidas sina saad neid inimesi aidata! Grupp inimesi käib kodututele nädalas paar korda süüa pakkumas ja võimalusel vajalikuga varustamas. Ja just selle vajalikuga saaksid sa abiks olla. Räägi sellest oma sõpradele ja tuttavatele, pane nad mõtlema selle üle, igaüks meist võib sattuda just sinna, kuhu me väga ei taha. Kui me ise ei taha elada tänaval, siis me peaks hoolima nendest, kes seal on ja paljudki neist on olnud täiesti heal tasemel oma eluga, kuid ...
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõ...
Inger Raamatu põhiprobleemiks on armastus, selle areng, purunemine, selles pettumine. Inger on noor õpetaja Hiiumaal. Saarel, kus ta on kinni, mis hoiab teda, kust ta põgeneda ei saa. Tal on väljakujunenud rutiin, mugav elukorraldus ta käib sõbrannade pool kohvi joomas ja sõbrannad käivad tema juures naistejuttu ajamas, ta üritab anda parimat endast abiturientidele, kelle klassijuhataja ja inglise keele õpetaja ta on. Kõik tundub olevat õige ja rahulik, Inger on tasakaalukas, analüüsiv, elurõõmus ning nooruslik naine. Ometigi ei ole ta omakasupüüdlik, vähemalt mitte niikaua, kuni teised temaga inimlikud on. Sündmuste käigu paneb käima Kiuru, noor praktikant, kes tuleb mandrilt pooleks aastaks internaatkooli õpetajaametit proovima. Kuna ta on meesõpetajate naistekarja sees, võetakse teda teatud elevusega vastu. Ühel tervitaval kohvijoomisel loositakse välja, kes Kiuru endale saab ning ,,võitjaks" osutub Inger. Viimase jaoks on see kõi...
KALADE KEHAKUJU Triin Engmann SISSEJUHATUS · Kalade rühm on silmapaistev tohutu liigrikkuse poolest.Maakeral tuntakse kokku üle 20 000 liigi ( aasta 1963). Kalade kohastusvõime erisuguste elutingimustega on hämmastav. Seetõttu nad on suutnud asustada meresid ja ookeane, jõgesid ja järvi , tiike ja ojakesi ning isegi põhjaveesid. · Minu referaadis on käsitletud kalade kehaga seotud teemasid: kalade pulmarüü, kuidas kalu eristada, kääbused ja hiiglased kalade seas ning tuleb juttu ka ohtlikest kaladest . · Ning eesmärgiks oleks anda ülevaade siis erinevatest kaladest ja nende välimusest. Kalade kehakuju · Veekeskkonna seadus on niisugune: kui tahad vees elada, siis õpi ujuma. Ujuda on kergem, kui keha on pikliku kujuga. Just niisuguse kujuga ongi paljud kalad. · Kiiresti ja osavalt, läbides pikki vahemaid, liigub parvedena ogahai ehk merikoger, kes kehakujult sarnaneb allvee...
Õppematerjal II kooliastme loodusõpetuse tundide läbiviimiseks. Janne Änilane Pärnu Ülejõe Gümnaasiumi klassiõpetaja. Kobras Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast 1841 – ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas. Ta on jõudsasti levinud ja paiguti väga arvukas, ning seetõttu sattunud pahuksisse nii metsa- kui ka põllumeestega: tema hingele pannakse rohkesti pahandusi. Ent looduses on just kobras see, kes loob soodsaid elutingimusi paljudele teistele. Välimus Koprad on suured närilised: pikkus kuni 1 meeter, mass 30 kg. Keha on jässakas. Tagajäsemete varvaste vahel on ujunahk, esijäsemetel ujunahka ei ole. Tagajäseme teise varba küüs on kahestunud, moodustades omamoodi hargi. See võimaldab loomal karvu harjata ning välisparasiite eemaldada. Sukeldudes tõmbuvad kõrvalestad pikisuuna...
Põhiandmed: Nepali Kuningriik Riigikord: konstitutsiooniline monarhia Pealinn: Katmandu Pindala: 147 181 km² Rahvaarv: 17 133 000 (2005) Rahvastiku tihedus: 165 inimest/km² Riigikeel: nepali keel Rahvuspüha: 29. detsember (kuninga sünnipäev) Linnaelanikke: 13,7% Keskmine eluiga: 57 aastat Kirjaoskamatus: 72,5% Riigihümn: Ras Triya Gaan Iseseisvus 25. september 1768 Üldine sissejuhatus: Nepal on riik LõunaAasias, mis piirneb kirdest Hiina Rahvavabariigi Tiibeti autonoomse piirkonnaga ning kagust, edelast ja loodest Indiaga. See on üks vaesemaid maid. Nepalis kaks peamist usku on hinduism ja budism. Riigi pikkus on umbes 650 ja laius umbes 200km, sisevete kogupindala on umbkaudu 4000 km².Nepal oli 2006. aastani maailma ainuke hinduistlik riik, kuni parlament otsustas selle sätte kaotada. Inimesed on sõbralikud ja ausad, suhtlemisel väga vahetud, aga...
VESI REFERAAT INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuse...
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus- ja toitlustusosakond AI118 Mari Matt LÕUNA-EESTI VAATAMISVÄÄRSUSED Referaat Juhendaja Tartu 2018 Sisukord Põlvamaa................................................................................................................ 3 Kasutatud allikad.................................................................................................. 10 2 Põlvamaa Erinevatel aastaaegadel Põlvamaad külastades leiad end iga kord justkui erinevast paigast. Kirkal kevadpäeval võib ette võtta kanuuretke Ahja või Võhandu jõel, nautides peale pikka talve taas ellu ärkavat loodust. Suvel lööb Põlvamaa loodus õitsele. Dramaatiliste vaadete nautijaid kutsuvad Taevaskojad ja Piusa koopad, järved ja jõed ootav...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Ettevõtluse osakond AÜTH2 EHE-märgis Seminaritöö Juhendajad: Pärnu 2016 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. EHE-märgis...................................................................................................................4 1.1. EHE-märgisega tooted ning teenused.....................................................................4 1.2. Kriteeriumid............................................................................................................5 1.3. Taotlemine..............................................................................................................6 1.4. EHE-märgisega turismitooted................................................................................7 Kokkuvõte..............................................
1. Miks on põhja- ja lõunapoolkeral erinevad aastaajad? Maa tiirleb ümber päikese ning poole aasta jooksul on päikese poole pööratud põhjapoolkera, teise ajal lõunapoolkera. 2. Kuidas tasapinnalised kaardid moonutavad maailma? Maakera on tegelikult ümmargune. Maailma kujutamine tasapinnalistel kaartidel on moonutatud, sest regioonid tunduvad suurematena, kui nad gloobusel on. Tegelik vahemaa tasapinnalistel kaartidel ei ole sirgjooneliselt mõõdetav. 3. Kuidas ja mille järgi mäestikke liigitatakse? Mäestikke liigitatakse: · Kõrguse järgi: - kõrgmäestik - keskmise kõrgusega mäestik - madalmäestik · Vanuse järgi: - vana mäestik - noor mäestik · Tekke järgi: - kurdmäestik - pangasmäestik - kurdpangasmäestik 4. Mis on ilma ja kliima erinevus? Ilma on maa atmosfääri alumise osa hetkeseisund, mis muutuvad pidevalt. Il...
PÄRNU TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Ramon Aru MUKRI RABA Referaat Juhendaja: Tarmo Oidekivi Pärnu 2017 1 2 SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 1. Mukri raba tekkeloost...................................................................................................4 2. Mukri raba taimestik......................................................................................................6 3. Mukri raba loomastik.....................................................................................................8 4. Turvas - raba rikkus....................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
