Uurimustöö Jõusaal SISUKORD I. SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 II. KÜSITLUS.............................................................................................................................3 2.1. Naised...............................................................................................................................3 2.2. MEHED........................................................................................................................... 4 3. JÕUTREENING..................................................................................................................... 5 4. TOIDULISANDID................................................................................................................. 6 5. JÕUSAALI REEGLID...............................................................................
Raamatut „Sinu parim vorm jõusaalist“ peab iga jõutreeninguga tegeleja lugema Martin Lapin Janar Rückenbergi raamat „Sinu parim vorm jõusaalist“ on treenimise ABC igale jõutreeningu harrastajale. Seal räägitakse kõigest, mida vajalik, et olla heas vormis ja spordis edukas. Raamatus lükatakse ümber mitmed tervisespordiga seonduvad müüdid ja antakse head nõu alustajatele kui ka edasijõudnutele. „Sinu parim vorm jõusaalist“ on 2014. aastal valminud terviseraamat, mille autoriks on treener ja kulturist Janar Rückenberg. Mees on tegelenud jõusaali treeninguga peagi 20 aastat. Lisaks on Rückenberg õppinud kehakultuuri ja saanud kulturismi maailmameistrivõistlustel 3. koha. Raamatus käsitletakse väga palju erinevaid treeningualaseid teemasid. On välja toodud erinevad treeningkavad, räägitakse parimatest harjutustest, toitumisest, halba...
Õpetaja: Katre Tekkel Autor: Stefani Kask Ületreening ja ülekoormus Essee Sportides on tähtis meeles pidada, et teeksid seda korralikult ning jälgiksid et ei viiks oma pingutused üle piiri. Liigne treening on isegi halvem kui treenimatus ning selle tagajärjed võivad tekitada tõsiseid vigastusi. Ületreening või ületreenimine on tänapäeva amatöörspordis suhteliselt vähemõistetud teema. Selle üldmõte on see, et mida rohkem sa vaeva treeningute juures näed, ei tähenda kohe ka heaolu ja sporditulemuste paranemist. Erinevate inimeste ja kehatüüpide puhul on teatud piir, pärast mida liigne pingutus treeningalal mitte ei paranda nende tulemusi, vaid lausa halvendab neid. Ületreening on kõige sagedasem spordiala...
Väärtustan oma aega . Vabaaeg on väärtuslikum aeg elus . Iga inimene mõistab vabaaega erinevalt . Mõne jaoks on see perega koos veetmine, mõnele koristamine , paljude jaoks on väljas lõbutsemine ja mõnele spordiga tegelemine . Vabaaega ja üldse aega tuleb sisustada hoolikalt . Tuleks arvestada ka puhkusele , muidu võib joosta ummikusse . Kunagi kui ma veel väike olin pani mu ema mind balletti . See polnud kõige parem tegu , kuna ma olin nii väike , et ei õppinud sealt palju ehk kogemus puudub . Suuremaks saades täitis mu vabaaega tantsimine . Käisin showtantsus ja laupäeviti balletis . Seal sain ma ennast vabaks lasta ja mõelda ainult tantsimisele . Olin grupi liider ja käisin palju esinemas . Peale tantsimist oli mul spordiga väike paus .Käisin tihti sõpradega väljas ja veetsin palju aega ka kodus . Lõpuks otsustasin jalgpalli minna . Peale kooli olid mul trennid , viis korda nädalas ja kevadest süg...
Kuidas aitab bioloogia õppimine mul saada paremaks sportlaseks Bioloogia ei tegele vaid looduse ja loomadega, vaid tegeleb ka muude organismidega kaasa arvatud inimestega. See uurib organismide talitust, kasvu, päritolu ja ka paljunemist ning ka levikut.Lisaks sellele uurib ka organismi orgaanilist koostist ja üldse organisme kui tervikuid. Tänapäeval on bioloogial ja spordil väga palju ühist võib lausa öelda et ilma bioloogiata ei saaks olla maailmas tipp sporti. Kuna sportlased ei tea alati ise mida nende kehal just parasjagu vaja on. Selleks et sportlane oma instrumenti ehk keha suudaks tervena ja vigastuste vabana hoida peab ta hoolega jälgima, et keha saaks õigetes kogustes vitamiine ja muid aineid, et lihased jõuaksid taastuda rasketest trennidest.Kui isegi peaks sportlasel juhtuma midagi tema instrumendiga siis mõnikord ei pruugi ta ise arugi saada, ning tekiksid eluaegsed tühistused kui samamoo...
Ületreening Ületreening on see, kui sa sunnid oma keha üle piiri, millega ta suudab kohaneda ja taastuda. Kui sa treenid üle, siis juhtub kaks asja – esiteks, saad sa vähem kasu oma treeningutest; teiseks, sinu saavutuskõver hakkab langema. Mõiste– vastuolu treeningukoormuse ja selle taluvuse vahel. Olemus– sportliku töövõime ja tulemuste langus vaatamata energilisele treeningule. Närvisüsteemi erutuvus kasvab ja ainevahetus kiireneb. Viimased asjaolud tingivad treenitud organismile omase ainevahetusprotsesside ökonoomia kadumise. Avaldumine– ülekoormused ei avaldu kogu organismis üheaegselt seepärast, et erinevate elundite ja kudede vastupanuvõime on suuresti erinev. Organismi kohanemisvõime piiride ületamine võib tekkida üheainsa koormuse ajal, mille tagajärjeks on äkiline ülepingutus. Kui ülepingutus kujuneb järk-järgult ja pikaajaliselt treeningute käigus, siis avaldub see paljude elundite kahjustusena, kusjuures üks avaldusvor...
Sport minu elus Sportimine peaks olema iga inimese jaoks tähtis, see on kasulik, see aitab hoida keha vormis ja samuti on see tervisele hea. Sport on tegevus mis nõuab palju liikumist. Paljud teevad sporti kas niisama, või selleks, et hoida ennast heas vormis. Sport arendab lihaseid ja füüsilisi võimeid. Sport on minu vaba aja suur sisustaja. Miks on sport kasulik? Spordist sõltub nii meie füüsiline kui ka vaimne heaolu. Sporti on vaja teha, et hoida lihased töökorras. Pärast sportimist tulevad pähe kõige paremad mõtted. Seda sellepärast, et paljude spordialade, näiteks jooksmise ajal aju puhkab ja töötavad hoopis teised lihased. Inimeste igapäeva elu on kiire, tehakse palju tööd ja seetõttu ei leia paljud aega sportimiseks. Sport vähendab stressi ja inimene tunneb end paremini ja vabamalt. Sporti tehes on vaja palju kannatust. Kui esimesed tulemused on käes siis tekib motivatsioon ja kohusetunne. ...
Sisukord 1.Sissejuhatus 2.Elulugu 3.Filmid 4.Tuntumad rollid 5.Kokkuvõtte 6.Kasutatud lingid Sissejuhatus Arnold Alois Schwarzenegger on Austra päritolu USA filminäitleja ja poliitik, 38. California kuberner. Shwarzenegger sai esmalt tuntuks kui kulturist, ent veelgi suurema tuntuse pälvis ta Hollywoodi märulifilimide näitlejana. Samuti tegi ta kaasa mitmetes komöödiates, ent need ei saavutanud niivõrd suurt menu. Elulugu Arnold Schwarzenegger sündis 30. juulil 1947. aastal väikeses Austria külas nimega Thal, mis asub Graz-nimelise linna läheduses. Arnold on Gustav ja Aurelia Schwarzenegger-i teine poeg. Isa oli Thal-i politseiülem. Arnold sai esmakordselt tuttavaks tõstmise spordialaga ühel jalgpallimeeskonna reisil Graz-i kohalikku jõusaali. Nüüd soovis ta ka ise selle alaga tegelema hakata, mis aga paraku valmistas pettumuse isale. Tegemist oli ühe kõige ebapopulaarsema spordialaga Austrias. Isa keelas pojal jõusaalis käimise tih...
Viimaste aastate jooksul on Tartusse ehitatud mitmeid uusi ning erinevate võimalustega spordiklubisid. Tuntumad neist on Arctic Sport Club, Tartu Ülikooli Akadeemiline Spordiklubi ning Eesti Maaülikooli Spordiklubi. Spordiklubide populaarsusest võib järeldada, et tartlased hoolivad oma tervisest ning hoiavad seda. Järgnevalt püüame välja selgitada, milline hiljuti valminud spordiklubidest on kõige sobilikum inimestele hindade ning võimaluste poolest. EMÜ Spordiklubi 2009 aasta sügiseks valmis Tartus Eest Maaülikooli spordihoone, mis paistab silma oma välimusega eelkõige väljavenitatud ilme tõttu, tekitades nii efektsust ning huvitavaid vaateid. Kuigi spordiklubi tegutseb eelkõige EMÜ tudengkonna ning töötajate teenindamise eesmärgil, on treeningutele oodatud kõik spordist huvitatud inimesed nii Tartust kui mujalt Eestist. EMÜ spordiklubi pakub: · kolm pallimängusaali poole tuhande vaatajakohaga · ...
Jüri Gümnaasium ÜLETREENITUS Referaat Koostaja: Mai Triin Puström 11.ki klass Juhendaja: Martti Pent SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 MIS ON ÜLETREENITUS?................................................................................................. ..3 SÜMPTOMID.................................................................................................................. ........3 KUIDAS TEKIB ÜLETREENITUS?.....................................................................................4 TAASTUMINE..........................................
JÕUSAAL Referaat Tallinn 2009 Tänapäeval on võimalik treeninguid läbi viia jõusaalis. Nii muusika saatel kui ilma, üksinda või rühmatreeninguna. Sõltumata ilmast, aastaajast või kellaajast. Jõusaali külastajatel on võimalik kasutada erinevaid treeningseadmeid, mis võimaldavad koormust doseerida ja hinnata mõju organismile (jooksurajad, velotrenaöörid, crosstrainerid, kõhulihastepingid, kangid, hantlid, sõudeseadmed, treeningpingid, stepprid, kummilindid jm.) . Jõuharjutuste harrastamist ei takista vanus ega sugu. Treeningute õigel doseerimisel on see kasulik nii 14-aastastele neidudele kui ka 40-aastastele täismeestele. Jooksurada Jooksmine tugevdab kehalist võimekust, südame-vereringe talitlust ja aitab põletada rasvu. Lisaks jooksmisele võib rajal ka kõndida. Crosstrainer Tõhus treeningmeetod, mis koormab suurt hulka lihaseid. Jalgade töö crosstraineril tugevdab esmajoones jala-, tuhara- ja puusalihaseid, samaaegne ülakeha t...
Curriculum vitae Nimi: Silver Kreitsvald Sünniaeg ja koht: 23.september 1993, Tallinn Aadress: Kadariku Välja talu, Arandi küla, Kärla vald 93521 Saaremaa Telefon, e-post: 56736929, [email protected] Perekonnaseis: vallaline Haridus 2009- 2013 Kuresaare ametikool autotehnik, haridus omandamisel. 2004- 2009 Kärla põhikool. 2000- 2004 Aste põhikool. Töökäik Aprill 2011- juuni 2011 Autotehniku praktika Amserv Järve OÜ. Keelekeoskus eesti keel emakeel inglise keel kõnes ja kirjas hea arvutioskus MS PowerPoint, MS Word Isikuseomadused Osav suhtleja, seltsiv, töökas, kohusetundlik, Muu Tegelen jalgpalliga, käin jooksmas ja kui aega jääb siis ka jõusaalis 02.11.11
LIIKUMISHARRASTAJA MEELESPEA 1. VÄHESE LIIKUMISE RISKID? * suurem oht vigastustele * nõrgeneb südame ja vereringe töö * osteoporoosi risk * võib tekkida ülekaalulisus * kiire väsimine tavatoimingutes * halb enesetunne * suurem oht külmetushaigustele * liikumisvaegus kahjustab ainevahetust 2. KUIDAS ALUSTADA? Tuleks leida ja plaanida aega oma päevagraafikus liikumisharrastuse ning teiste sellega seotud küsimustega tegelemiseks. Kõige parem on regulaarselt liikumisharrastust alustada reaalsete ja teostatavate, mitte üle jõu käivate eesmärkide seadmisega. 3. LÜHIAJALISED EESMÄRGID? Hakkan end regulaarselt liigutama, nt 3* nädalas ja 30 minutit korraga Kolmel hommikul lähen tööle jalgsi Püüan loobuda suitsetamisest jne 4. PIKAAJALISED EESMÄRGID? Tahan osa võtta järgmise aasta rahvajooksust Tahan võtta kaalust alla 10 kg Tahan parandada oma vastupidavust Tahan saavutada suveks hea vormi, jne 5. ALGAJATE VEAD? Liiga ...
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ärindus Alisia Vassiljeva TABB14 FRANTSIISIIDEE Kodutöö Õppeaine: Ettevõtluse alused Õppjõud: Juhan Teder Tallinn 2016 FRANTSIISIIDEE Kodutöö Frantsiisi ajalugu Pikk ajalugu maailmakuulsa brändi nimega Gold's Gym algas veel 1965. aastal. Just sellel aastal asutas Joe Gold oma esimese omapärase jõusaali linnas Veneetsia (California, USA). Selleks oli Gold’s gym, mis sai pöördepunktiks kulturistidele ning oli väga populaarne, vaatamata selle määrdunud ja räpasele varustusele. Jõusaalis valitses hästi omapärane atmosfäär, mis sobis suurepäraselt sportlaste nii keha- kui ka vaimu arendamiseks. 1977. asutas Joe Gold oma ülemaailmse jõusaaliketi. Gold's Gym'is tegid pidevalt trenni maailma kuuls...
Miks asusin õppima valitud erialale Ma asusin õppima just sellele erialale, sest eelkõige mulle meeldib see ala. Algul oli minu plaan minna elektroonika seadmete koostajaks, sest mulle meeldis elektroonikaga tegeleda, kuid kui ma mõtlema hakkasin siis mõtlesin, et see pole ikka minu jaoks, sest mulle ei meeldi päev otsa toolipeal istuda ja seadmeid kokku panna, kuna ma teen peaaegu igapäev trenni jõusaalis, siis ei mõjuks see ka mu vormile hästi. Keevitus hakkas mulle meeldima viimasel hetkel, põhikooli lõpus ma puutusin sellega kokku natuke ja hakkas kohe meeldima, sest seal peab olema täpne ja saab nii sees kui ka väljas töötada. Seal on ka niipalju erinevaid tehnikaid mis mulle meeldib ja nii erinevaid keevitus variante. Mul on väike eelis ka sellepärast, et kui mul on vaja minna praktikale siis mu sugulasel on väike firma mis tegeleb autodega ja seal läheb palju vaja keevitustöid teha ja ta on nõus mind aitama. ...
Võru Gümnaasium Jako Laidver TERVISLIK TOITUMINE Referaat Juhendaja: Paula Solvak Võru 2018 1 Sisukord 2SISSEJUHATUS...................................................................................................... 2 3TERVISLIK TOITUMINE........................................................................................... 3 3.1Valgud............................................................................................................ 4 3.2Süsivesikud.................................................................................................... 4 3.2.1Suhkrud.................................................................................................... 5 3.2.2Kiudained................................................................................................. 5 3.3Rasvad, rasvhapped........................................
-Linn-, 07.oktoobril 2009.a. Tere Mats! Sain Sinu kirja eelmisel nädalal kätte. Vastamiseni jõudsin alles täna. Kuidas Sul vahepeal läinud on? Kuidas Teil võistlustel läks? Saite oma alagrupist edasi? Kuidas Sul koolis läheb? Mul läheb kiirelt. Iga päev on 6 kuni 7 tundi. Õppida on ka koguaeg päris palju. Nädalas tehakse meil vahel mitu kontrolltööd. Neli korda nädalas käin veel trennis, vahel lisaks ka jõusaalis. Me käisime ka eelmisel nädalal Tallinnas võistlustel, toimusid Eesti karikavõistluste alagrupimängud. Kahjuks kaotasime ja hetkel ei teagi, kas me rohkem selles sarjas mängida saame. Homme on meil sõprusmäng Rakvere Palliklubiga. Neid peaksime ikka võitma, see on meil ka varem õnnestunud. Loodame, et kodusaal aitab! Üks minu sõber võttis endale ühe hulkuva kassipoja. Hästi armas, halli triibuline. Nimeks pani talle Jass. See kass elas tal...
Jõusaali ajalugu Jõusaal, ingliskeeles „gym“ on tulnud vana-kreeka sõnast „gymnasion“. Just nii nimetati Vana-Kreekas kohti, kus sportlased olümüpiaks treenides valmistusid. Pärast Vana-kreekat kadusid jõusaalid sajanditeks. Keskaja ning renesanssi elu oli selline, et inimesed said füüsilise koormuse igapäevaselt kätte tööd tehes. Alles 19. sajandil hakkasid koolid võimlaid füüsilise koormuse eesmärgil rajama. 19. sajandi keskpaigal eksisteerisid juba spordiklubid. Sinna said kuuluda aga ainult teatud poliitilise taustaga inimesed. 1930-datel tekkisid poksisaalid. Esimene selline saal avati 1939. aastal Manhattanil. See saal oli aga mõeldud vaid poksijatele ning pold seetõttu tavapärasele inimesele kasutamiseks. 1965. asutas Joe Gold esimese jõusaali. Selleks oli Gold’s gym, mis sai pöördepunktiks kulturistidele ning oli väga populaarne, vaatamatta selle määrdunud ja räpasele varustusele. 1977. asutas ...
Turuuringu kokkuvõte Uurimustöö läbiviimiseks kasutasin surveymonkey programmi. Reklaamisin oma küsitlusi facebookis, bonsuna.com´is ja fitness.ee´s. Kokku vastas 169 tublit inimest ja sain oma küsimustele ammendavad vastused. Minu strateegia oli teha võimalikult kiirelt täidetav (1-2 min), lühike (10 küsimust) ja lihtne (valikvastused) küsitlus, et inimesed viitsiks sellele vastata. See tagas ka suhteliselt suure populaarsuse. Positiivne oli inimeste tagasiside, mis hoidis teemat aktiivsena ja motiveeris veelgi rohkem inimesi vastama. Minu jaoks üllatusena avaldati soovi küsitluse tulemuste kohta tagasisidet saada, mille ma lühendatult ka koostasin - kokku laadis turuuringu kokkuvõtet alla 39 inimest. Küsitluse peaeesmärk oli leida klientide tundlikkus asukoha ja hinna suhtes, populaarseimad treeningviisid, samuti populaarseimad külastusajad ja oluliseimad lisaväärtused spordiklubides. Kokkuvõttes olen tulemused väl...
Minu elu kutse Minu tulevik on minu jaoks väga tähtis. Need otsused ja valikud, mis ma peale põhikooli lõpetamist teen, mõjutavad minu tulevast elu. Seetõttu pean selgusele jõudma endas, oma soovides ja unistustes, et teha õigeid valikuid. Põhikooli lõpetamine on minu elus oluline sündmus. Peale põhikooli kavatsen minna gümnaasiumisse. Kui mõlemad koolid läbitud, on aeg astuda iseseisvasse ellu. Paljud noored teavad juba varakult, mida nad tulevikult ootavad. Õnneks olen ka mina jõudnud otsusele, kuhu suunas liikuda ning üritan valida mulle kõige sobivama eriala. Valiku tegemisel pean arvestama enda tugevaid ja nõrku külgi. Õige valik on oluline karjääri kujunemisel. Minu tulevane eriala peaks olema seotud millegi loomisega. Seetõttu kaalun ehituse ja arhitektuuri erialade õppimist. Selle eriala juures meeldib mulle näiteks hoonete projekteerimine. Need oskused tulevad kasuks ka enda kodu...
Vara Põhikool Loovtöö ,,Luuletuste raamat" Autor: Töö tegija nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Vara 2014 2. Sissejuhatus Loovtööd valitakse sellist millist sa teha oskad ja mis sulle meeldib. Sellepärast valisin ma luuletuste kogu, kuna ma oskasin seda ja mulle meeldis see. Luuletusi tule siia umbes kakskümmend tükki.Luuletused lähevad kirjanduse gruppi, täpsemalt ilukirjanduse gruppi. Luuletused kuuluvad veel poeetikasse. Luuletused proovin teha nii head kui saan, aga mõned võivad tulla väga halvad. Loovtöö on kaheksanda klassi kõige raskem teema. Luuletusi olen varem ka kirjutand, ja need olid vägagi normaalsed. Riimida meeldib mulle rohkem teiste asjade jaoks, aga neid polnud loovtööks valikuks. Riimimise mõtte olen saanud paljudest lauljatest ja filmi kava kirjutamisest näiteks ise kirjutada mis filmis töötab.Kui filmi kirjutada siis peab meeles olem...
Oo, sport, sa oled raha Raha paneb rattad käima nagu ütleb vanasõna. Olgu siis rubla, kroon või euro, kõik nad on elu aluseks. Me vajame neid poes, tööl, sööklas ehk ühesõnaga igalpool. Vanasti hinnati tehtud tööd kullaga, mis on võrdeline tänapäeva valuutaga. Sport on üks valdkondasid, kus liiguvad tohutud summad. Kindlasti poleks vale öelda, et kõige suuremad summad ainult kui välja arvata naftaäri. Hetkel on maailma parimaks korvpalluriks tituleeritud Lebron James, keda avalikus tunneb ka The King.(ing. k. - kuningas). Lähemalt uurides tema sissetulekuid, siis see vastab kõik tõele, mida tema headuse kohta räägitakse. Tema kuue aasta palk värskelt sõlmitud Florida poolsaare Miami võistkonnaga on väärt 113 miljonit dollarit. Hämmastav, kas pole? Kui teha lihtne arvutus, siis normaalne eestlane teenib aastas umbes 120 000 krooni, järelikult ei teeni üks 10 000 kuus saav inimene seda summat kunagi, mida teenib Lebron James aastas.Tuua...
Üldkehaline treening Mis on üldkehaline treening? Üldkehalise treeningu eesmärk on treenida kogu keha. Üldkehaline treening on mõeldud erinevate lihasgruppide tugevdamiseks, kordinatsiooni, tasakaalu, vastupidavuse ja üldfüüsise parandamiseks mitte kindlal spordialal tulevuste saavutamiseks. See ei tähenda aga, et enda spordiala kõrvalt ei võiks üldtreeninguga tegeleda, see võib just aidata ka enda alal paremaid tulemusi saavutada. Üldkehaline treening ei vaja kindlat kohta või abivahendeid (kuid neid on võimalik kasutada) ja saad ennast treenida jõusaalis, rühmatreeningutes ja ka kodus. Miks eelistada üldkehalist treeningut? Üldkehalise treeningu puhul ei keskenduta ainult ühele lihasgrupile ja saab valida erinevate raskusastmete vahel alustades lihtsamast ja kui treenitus suureneb siis harjutust raskemaks kohandada. Kuna tehakse trenni mitmetele erinevatele lihastele, siis ei väsi ära samade...
10 dieedi ebaõnnestumise põhjust! Dieedi järgimine ja rasvaprotsendi alandamine on põhimõtteliselt üsna lihtne. Tuleb seada eesmärk, süüa vähem kui kulutatakse ning olla dieedil senikaua, kuni eesmärk saavutatud. Tegelikkuses ei ole see kõik siiski nõnda kerge kui teoorias. Nii mõnigi asi võib minna valesti. Isegi kulturismi- ja fitnessivõistlejad on vaid harva nii madala rasvaprotsendiga kui vaja. Põhjusi, miks dieedipidamine võib ebaõnnestuda, on tuhandeid ning tihti seisavad nii professionaalid kui ka lihtsalt kaalulangetamisest unistavad harrastussportlased samade probleemide ees. Motivatsiooni puudus Piisava motivatsioonita kipub dieet tavaliselt nurjuma. Peab olema tugev tahtmine, kusjuures ...
,,Kurjus" Raamat räägib Teise maailmasõja-aegsest Rootsi poisist nimega Erik, kelle elus on palju kurjust ja vägivalda. Erik on pealtnäha täiesti tavaline poiss, kes tegelikult jälestab oma elus olevat vägivalda: tema isa peksab teda erinevate vahenditega ja ta on oma koolikamba pealik. Pealikuna tuleb tal pidevalt kakelda ja selle eest visatakse ta ka koolist välja. Tema vanemad saadavad ta Stjärnsbergi nimelisse internaatkooli, mis on hoopis teistsugune kool kui teised. Stjärnsbergis on kehtestatud niinimetatud ,,seltsimehelik kasvatus", mis kujtab endast seda, et väiksemad peavad täitma suurtemate käske ja suuremad peavad neid igal spordivõistlusel võitma. Õpetajad ei tee sellest välja ning neil puudub ka tegelik võim koolis. Tegelik võim on hoopis vanemate klasside õpilastest koostatud nõukogul. Korra hoidmiseks kasutavad nad väga ebatavalisi viise nagu näiteks: naksakute löö...
Millise kuvandi loob meedia inimesest? Tänast ühiskonda on hakatud nimetama imagoühiskonnaks - ühiskonnaks, kus imago on oluline ning kus igaühest võib luua kergekäeliselt oma kuvandi. Kuvand tähendab kujutluspilti millestki või kellestki ja seda ei tohiks võtta kui tegelikkuse koopiat, vaid kui olemasoleval informatsioonil põhinevat üldistust. Inimese kuvandi loomisele aitab kaasa tihtipeale meedia, kuid ka meie lähedased inimesed. Olenevalt informatsiooni rohkusest võivad meie kuvandid olla petlikud. Kuvand, mille meedia inimesest loob, sõltub suurel määral ajakirjanikust. Ajakirjaniku sõnakasutus maalib meile pildi kirjutatust, mille ainestel loome enda kujuteldava arusaama. Kõige paremaks näiteks siinkohal on ilmselt pseudouudised ja nende mõju inimese kuvandi tekkimisele. Pseudouudised ja üleüldine kõmuajakirjandus kajastab eelkõige kuulsuste eraelu. Kuulsus on ajakirjaniku jaoks kui kaup või produkt, mida...
RASEDUSAEGNE TREENING Mina isiklikult leian, et liikumine ja trenn ei jookse külge mööda alla raseduse ajal. Kui end raseduse ajal koju istuma jätta, siis ma arvan, et on suurem võimalus rasedusjärgse depressiooni saamiseks. Olin loomulikult üllatunud kui teada sain et on oodata juurdekasvu ning loomulikult pälvis arstide tähelepanu ka kõhu puudumine. Selgitust sellele kahjuks ei leitud ent kõik on nii lapse kui ka minuga korras. Minu olukord oli väga kerge, sest mulle ei tekitanud probleeme raseduse ajal aktiivne olemine või koguni mõõdukalt trenni tegemine. Ma otsisin ka erinevaid liigutusi ja kergemaid trenniliigutusi, mida rasedad teha võivad ning uurisin ka, kas aktiivsus võib ka kasuks tulla. Miks on trenn raseduse ajal kasulik? Rasedusaegne treening mõjub hästi nii emale kui beebile, kergendab sünnitust ning sünnitusjärgset taastumist. On tõestatud, et füüsiline aktiivsus tõstab heaoluhormoo...
Sportlane teeb trenni Soojendusjooks - Mis juhtub kehas võrreldes puhkeolekuga? ● Lihastest teevad tööd eelkõige skeletilihased ● Piklikaju saadab signaali rindmiku ja diafragma lihastele. Signaaliks on CO 2 tõus ja pH langemine, sest tekib piimhape aeglaselt. ● Roietevahelised lihased tõmbuvad kokku, roided tõusevad, diafragma tõmbub sirgemaks, kopsude ruumala suureneb ● Südametöö kiirenemine, sest jäsemeid liigutatakse. ● Veebilanss toimub nahakaudu higina. ● Hüpotaalamus vallandab higistamise. ● Hingamine intensiivistub, sest hapnikutarbimine suureneb. Hingamissageduse ja - sügavuse suurenemine. ● Vereringe nahas intensiivistub ● Kaovad soolad ja vesi ● Glükogeen laguneb ● Energiavarude vähenemine, suureneb väsimus. ● Samasuunalised muutused leiavad aset ka südame ja naha verevarustuses. ● Siseelundites (sooled, maks, neerud jt) veresooned ahenevad ning neid läbiva vere hulk väheneb, et katta hapnikuvajadus ja vabaneda sooj...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium Simo Põldoja UURIMISTÖÖ Jõusaalitreeningud ja haigused Juhendaja: Urve Jõgi Kilingi-Nõmme 2014/15 Sisukord Sissejuhatus Probleem: Paljud inimesed, kes on jõusaaliga tegelema hakanud puudub sihikindlus. Sageli nad käivad siis jõusaalis kui viitsivad, teevad veel harjutusi valesti, puudub koordinatsioon ja motivatsioon kuid seda annab parandada. Eesmärk: Täiendada õpilaste teadmisi ja oskusi jõusaalitreeningutest. Teada saada jõusaalitreeningute kasulikkusest ning kuidas mõjub tervisele. 1. Kehaliste harjutuste mõju organismile ja adaptatsioonimehhanismid Kehaliste harjutuste süstemaatilisel kordamisel kujuneb organismis laiaulatuslik kompleks muutusi, mis hõlmavad raku koostisosadeni ulatuvaid struktuurseid ümberkorraldusi, energiavarude juurdekasvu, ainevahetusprotsesside täiustumist ja ökonomiseerumist, organismi funktsionaalsete võimete suurenemist ning elutalitlus...
TREENINGU SOOVITUSED KEHALISELT INAKTIIVSELE INIMESELE Miks on kehaline aktiivsus lastele ja noorukitele vajalik? arendab kehalist võimekust tugevdab tervislikku seisundit lapse- ja noorukieas soodustab kasvamist ja arenemist soodustab lihaskoe arengut ja lihasjõu suurenemist parandab meeleolu, vähendab kurvameelsust ja ülemäärast stressi vähendab täiskasvanuea krooniliste haiguste kujunemise riski Miks on kehaline aktiivsus eakatele vajalik? normaalse kehakaalu säilitamine vererõhu alanemisega parem psühholoogilise heaoluseisund pikem eluiga väiksem südame- ja veresoonkonnahaiguste risk kolesteroolitaseme normaliseerimine Kuidas alustada treeninguid? Tervisesportlasel on koormuse reguleerijaks enesetunne – kui tunned end harjutust sooritades hästi ja mõnusalt, oledki endale sobiva rütmi leidnud. Kui hingamine ja südame töö on mõõdukalt rahulik, sobib see südame-vereringesüsteemi tugevdamiseks. S...
,,Nullpunkt" Margus Karu Katrin Karu 1.KU Margus Karu ,,Nullpunkt" räägib minategelase Johannes Tamme elust, kes on tavaline Lasnamäel elav poiss. Peategelasel, probleemsest kodust ja halvast koolist pärit Johannesel õnnestub ühte Tallinna eliitkooli sisse saada, kuid peale esimest koolipäeva avastab hea huumorimeelega ja elurõõmus poiss, et erinevate kokkusattumuste tõttu on ta klassikaaslaste poolt jõuliselt heidikustaatusse lükatud ning teda ümbritseb sotsiaalne blokaad. Esialgu proovib Johannnes enda mainet päästa, kuid iga mööduva päevaga vajub ta enam ja enam sügavamale masendusse. Poisi elu keerleb peamiselt kolme aspekti ümber- kodu, sõbrad ja kool, ja kõik tema elus varises lühikese ajaga kokku. Uues koolis ei võeta teda omana, kodus on skisofreenikust ema ning talle väga lähedane õde, Grete, kes...
Tallinna Tehnikaülikool Majandusteaduskond TARBIJAUURINGU ANKEET Üliõpilane: Laura Freivald Üliõpilaskood: KATB142642 Tallinn 2017 Hea vastaja! Olete valitud uuringusse, mida viib läbi Spordihooldus OÜ, mille eesmärgiks on kaardistada hinnanguline spordihooldus toodete kättesaadavus ning rahva liikumisharjumused. Osutusite valituks Rahvastikuregistri juhusliku valiku alusel, mis tagab selle, et valimis oleks esindatud vanuses 16 35- aastased eri piirkondadest. Kõik Teie poolt antud vastused jäävad anonüümseks, mis tagab selle, et hilisemas tulevikus pole võimalik Teie isikut vastustega kokku viia. Küsimustiku täitmine võtab aega umbes 7 minutit ja ei nõu eriteadmisi. Kõigi vastajate vahel loosime välja viis Sparta Spordiklubi 10 korra külastuska...
Projekti plaan Projekti eesmärk Projekti eesmärk on elavdada ja edendada Eesti võrkpalli arengut Räpina Vallas kui ka selle ümbruses. Võrkpalli laagri eesmärk on tutvustada Eesti võrkpalli läbi ajaloo ning anda praktilisi ja tehnilisi oskusi edasi, arendades noorte füüsilist kui ka vaimset vormi. Tekitada huvi professionaalse võrkpalli vastu, arendades noorte teadmisi võrkpalli reeglite osas. Võrkpall on viimaste aastatega üha enam hakanud esile kerkima teiste spordialade kõrval (jalgpalli ja korvpalli kõrval). Seega on võrkpalli laagri ülesanne teadvustada ja õpetada noori võrkpalli mängima. Väga paljudel noortel on potensiaali saada professionaalseks võrkpalluriks, ent puudub pädev organ või asutus, kes noortega tegeleks. Laagris antakse noortele teadmised, algoskused ja tegevused, et efektiivistada võrkpalli treeninugid tulevikus. Kuidas käituda vigastuse korral ning kuidas üldse vigastus...
Merilin Jürine KK11-PE Harjutusvara 20 venitusharjutust ning 20 jõuharjutust VENITUSHARJUTUSED Põhitõed, mida venitusharjutuste sooritamisel jälgida tuleks 1. venitusharjutusi tuleks kindlasti läbi viia lõdvestunud olekus 2. tähelepanu peab olema keskendunud venitatavale lihasele 3. venitamisel tuleb hoiduda asendist, millega kaasneb valu 4. valu venitamisel on märgiks, et midagi on valesti 5. venitustreening pole võistlus kaaslasega 6. venituse tugevus peab venitamise ajal tõusma, kuid kuni valupiirini 7. venitada võiks kahefaasiliselt, ehk umbes 10sek pärast suurendada uuesti venitusastet 8. äkilisi ja järske liigutusi teha ei tohi 9. harjutusega mitteseotud lihased peavad samuti olema lõdvestunud olekus 10. venitusharjutuste kompleksi sooritamine võtab a...
Enda iseloomustus Mina olen üks seitsme miljardi inimese seast, kuigi olen neist kõigist erinev. Ma olen täiesti erinev mõtlemise, käitumise ja elamise poolest, kuid siiski mul on üks sarnane tunnus, võrreldes teise seitsme miljardi inimesega, ma õpin kogu elu. Mina ole selline inimene, kes väga ei loe, kui ei ole põhjust, kuid kui ma lugema hakkan, siis mulle tavaliselt meeldib see. Arvan, et kui ei oleks kohustusliku kirjandust, siis ei loeks ma üldse. Kindlasti ma loeks rohkem, kui ma elaks enda vanemate põlvkonnas, kus nende nooruse ajal ei olnud modernset tehnoloogiat ja, et igavust peletada, loeks raamatut. Mulle isiklikult meeldib ulmekirjandus, et saaks sellest stressirohkest argielust eemale natukeseks ajaks. Mulle meeldib ka palju arvutis olla, enamasti mänge mängides, sest see on jälle üks viis, kuidas unustada argielu ja minna hoopis teise maailma. Mängida mulle meeldib just netivõrgus, ...
Maailma kiireim ärahellitatu 19. juuli, 2002. Jamaica pealinna Kingstoni rahvusstaadionile on kergejõustiku juuniorie maailmameistrivõistlustele kogunenud täismaja, 36 000 pealtvaatajat. Üks vibalik noormees, vanust 15 aastat ja 332 päeva, nimi Usain Bolt, oli vaid paar nädalat varem läbinud 200 meetrit oma vanuse kohta usjumatu ajaga 20,61. Kogu Jamaica ootas tema triumfi. Jamaicalased ei pidanud pettuma. Imetalent kerkis endast kolm aastat vanemate seltskonnas kõigi aegade noorimaks juunioride maailmameistriks ning ühes sellega ka riigi suurimaks spordilootuseks. ,,Olen uhke oma saavutuse üle. Olen uhke enda ja oma riigi üle," ütles teismeliseeas Bolt viisakalt. Lapstähtede teekond tippu pole üldjuhul lihtne. Kerge ei olnud see ka Boldil. Vaid kaks aastat pärast triumfi Kingstonis läbis ta kõigest 17-aastaselt 200 meetrit ajaga alla 20 sekundi, aga esimest tiitlit täiskasvanute seas pidi ootama veel...
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unereziim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unereziimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
Tervislik elu- ja käitumisviis Sport on olnud inimeste elus tähtsal kohal väga pikka aega, juba vanad kreeklased pidasid sportimist võrdväärselt tähtsaks õppimisega. Küll aga ei pea osad noored spordist lugu või ei leia selle jaoks aega. Samas leiavad paljud aega alkoholi ja narkootikumide jaoks. Milline võiks olla tervisliku elu- ja käitumisviisiga noor ning miks paljud sellist elu omaks ei taha võtta? Ideaalis on noorel paigas unerežiim. Kuigi on tavaline, et pärast nädalavahetust on jälle öö ja päev sassis, sest tahetakse käia sõpradega väljas või lihsalt kauem üleval olla. Järgmisel päeval magatakse lõunani, mõni ehk isegi õhtuni. Nii kerge ongi unerežiimist lahti saada. Teiseks oluliseks kriteeriumiks on tervislik toitumine. See tähendab, et tuleks süüa palju valke, süsivesikuid ja häid rasvu, mida saab näiteks kalast ning vältida tuleks halbu rasvu. Toidukordi võiks olla regulaarsete vah...
,,See, mida ma tean, ei ole midagi võrreldes sellega, mida teatakse. See, mida teatakse, ei ole midagi võrreldes sellega, mida saadakse teada. See, mida saadakse teada, ei ole midagi võrreldes sellega, mis tegelikult on!" (idamaa filosoofia) Õppides loon iseennast Inimesed, terve oma elu, õpivad juurde uusi oskusi ja tarkusi ning edastavad need järgmistele põlvedele. Isegi loomad, selle aja vältel kui nad elavad, õpivad nii mõndagi. Kuid kõiki maailma tarkusi ei jõua ükski inimene ära õppida, kuna neid on siia maailma nii palju kogunenud ning tuleb aina juurde. Sellegi poolest peab igaüks olema haritud. Kuid miks? Kas üldse on mõtet õppida, mida õpituga on võimalik saavutada? Inimesed tekkisid maale kunagi väga ammu. Nad hakkasid kohe õppima selliseid oskusi nagu jahtimine, varjualuste ehitamine, suhtlemine jne. Õpetati oma järglasi ning järglased omakorda õppisid veel juurde ...
Mida tähendab vaba aeg ja vaba aja tegevused? Ma arvan, et tänapäeva inimesel ei ole palju vaba aega, keegi töötab, ehitab kärjaari, õpib koolis või ülikoolis, kasvab last jne. Aga võimalusi vaba aja veetmiseks on palju. Ikkagi inimesed väsivad kõikidest ja tahavad veeta oma vaba aega kasulikult. Vaba aega on meil vaja hinge ja vaimu toitmiseks ja arendamiseks. Vaba aega saab inimene kasutada vastavalt oma soovile ja võimalustele. Tänapäeval on vaba aja veetmise võimalused võrreldes minevikuga tunduvalt paranenud. Kui varem, näiteks eelmise sajandi alguses, võrdus see küünlavalgel raamatu lugemisega, siis nüüd on erinevaid viise palju rohkem. Raadio, televisioon, Internet, ajakirjad-ajalehed kõik need on kindlustanud, et vabad hetked oleks millegagi täidetud. Vabal ajal tegeletakse enamasti oma hobidega, olgu selleks siis sõbrad, fotograafia või loodus. Oma hobide arendamiseks on loodud mitmeid ringe, kus koht...
Spordis ei ole lihtsaid võite Ajastaega on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sportimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame kas või Kristiina Smiguni ,kes on kuulus murdmaa suusatamises ning läbinud enne pika tee kuni jõudis lõpuks olümpiani, saavutades suure edu. Kõik need 3 aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll jäi tal tehnikast puudu, küll tuli tal ette vigastusi,haigestumisi ning palju pettumusi. Vahepeal ta isegi tegi teadavaks,et loobub.Öeldes ise:''kõigil mu olümpiatel on midagi valesti läinud.'' Ometi aasta hiljem Torinos, läks ja tõi kulla koju.Ta oli i...
Kas kehaline kasvatus on vajalik? Kehaline kasvatus algab igal lapsel alates esimesest klassist. Ka varem teevad loomulikult väikesed lapsed sporti, kui nad alustavad kõndimist, jooksmist, mängimist. Aga kooli minnes muutub kehaline neile kohustuslikuks. Kuid kas kehaline kasvatus on vajalik? Mina ise arvan, et kehaline on kõigile, nii noortele kui vanadele, väga vajalik. Kehalise tundides tegeletakse väga mitmesuguste asjadega: joostakse, hüpatakse, võimeldakse, mängitakse, visatakse palli. Kõik see äratab lastes huvi spordi vastu. Samuti parandab see kõik nende kehalist võimet. Jooksmisega paraneb vastupidavus, mängimisel reaktsioon. Minu arvates on kõige tähtsam osa kehalise tundides võimlemine. Enne igat teist tegevust peab keha soojaks tegema. Muidu pärast on lihased valusad. Võib isegi tegevuste käigus käe, jala ära nikastada, kui enne ei ole tehtud korralikult võimle-misharjutusi. Kasulik oleks teha ka igal ...
1.Millised olid tähtsamad sumerite linnad? Kish, Nippur, Uruk, Umma, Lagash, Ur. 2.Milline riik asub praegu sumerite aladel? Mis seal toimub? Sellel alal asub pragu Iraak. Seal toimub hetkel sõjaline tegevus. 3.Millised olid tänavad sumerite linnades? Tänavad olid kitsad ja need ei olnud sirged vaid looklesid masjade vahel. 4.Milliseid materjale kasutati majade ehitamiseks? Ehituseks kasutati põletamata savitellist ja tänu sellele olid majad väga nõrgad ja neid ei ehitatud tavaliselt kõrgemaks kui kaks korrust. 5.Kui kõrgeid maju sumerid ehitasid? Mitte rohkem kui kaks korrust. 6.Iseloomustage kuju näo proportsioone? Pikliku kujuga, habemega kiilaks. 7.Uurige mehe silmi ja kirjeldage neid? Silmad on värvilised, kontuurjooned on toodud esile. 8.Kuidas iseloomustaksite mehe figuuri? Keskmise kehaehitusega, väikese õllekõhuga, vbl käib ka jõusaalis nii kaks korda nädalas. 9.Kus elasid sumerid? Mesopotaamias. 10.Millised olid sumerite linna...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Kadi Hinrikus KM12-PE SELJALIHASED Kodutöö Juhendaja: Alari Põlm Tallinn 2014 1 Kadi Hinrikus Seljalihased Sisukord SELJA LAILIHAS....................................................................................................... 3 TRAPETSILIHAS...................................................................................................... 3 LÜLISAMBASIRGESTAJA.......................................................................................... 4 ROMBILIHAS........................................................................................................... 4 ABALUUTÕSTUR..................................................................................................... 5 Erinevad näit...
Uus algus Minu elus on juhtunud nii mõndagi, mis on mind muutnud nii paremuse kui ka halvema poole. Kõik algas mai alguses, kui otsustasin natuke kaalust alla võtta. Ma polnud kunagi ülekaaluline, kuid vaadates internetis modellide pilte, tahtsin hirmsasti nendega kasvõi kuidagigi sarnane olla. Sõbrad, vanemad, tuttavad- kõik nad ütlesid mulle, et minu kehal pole midagi viga ja et ma pean ennast aksepteerima sellisina nagu ma olen. Loomulikult ma ei kuulanud neid ja alustasin dieediga ning tugeva treeninuga . Algkaal oli 60kg ja eesmärgiks oli kaaluda 55kg juuni lõpuks, et reisiks ja põhikooli lõpetamiseks ilus keha oleks. Sõin kolm korda päevas, nii et kõht ikka täis oleks ja kaal hakkaski vaikselt langema. Mai lõpus läksin tööle, kus töötasin igapäev teenindajana, et raha koguda oma reisi jaoks Kreeka. Igaüks teab, et teenindaja töö on väga raske ning päeva lõpuks ainuke soov, mis inimesel on, o...
Spordis ei ole lihtsaid võite Aegade jooksul on spordist lugu peetud ning seda harrastatud. Eesmärgid on aga sprtimisel erinevad. Osa inimesi tegeleb sellega hea enesetunde saavutamiseks, teised selleks, et saada paremaid tulemusi. Kuna konkurents on tihe, siis tuleb pidevalt treenida ja vaeva näha, sest ainult järjepidev treening tagab paremad tulemused. Inimene, kes spordiga regulaarselt ei tegele, ei saa oodata, et ta kohe tippu jõuaks. Võtame meie esimese taliolümpiamängude kullamehe Ants Antsoni, kes alustas kiiruisutamisega 1955 aastal, olümpiamedal tuli alles üheksa aasta pärast Innsbuckis. Kõik need üheksa aastat ei näidanud ta erilisi tulemusi. Küll oli tal tehnika paigast ära, küll ei suutnud ta taluda tohutut treeningmahtu. Veel 1963 aasta suvel loeti teda lootusetuks juhtumiks, kellest tippu ei saa. Kuid ometi ta tuli ja võitis. Ta oli üks eriline inimene, kes töötas end traditsioonideta, alg...
Noore kergejõustiklase treeningplaan Aastane ettevalmistus noorte maailmameistrivõistlusteks 1. ETTEVALMISTUSPERIOOD 2. VÕISTLUSPERIOOD 3. ÜLEMINEKUPERIOOD I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: · Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober- november) · Kiiruse, kiirusliku jõu arendamine (detsember) Spetsiaalettevalmistusetapp · Kestus 15 nädalat. Jaanuar märts · Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine. · 18.märts kuni 3.aprill treeninglaager Portugalis II - VÕISTLUSPERIOOD Võistluseelne etapp · Kestus 18 nädalat. Aprill juuni. Põhivõistlusetapp · Kestus 8 nädalat. Juuni august III - ÜLEMINEKUPERIOOD Üleminekuetapp · Kestus 4-5 nädalat. September I - ETTEVALMISTUSPERIOOD Üldettevalmistusetapp: Jooksu- ja jõuvastupidavuse arendamine (5-7 nädalat, oktoober- november) Ülesanded: · Organismi järk-järguline ettevalmist...
Margus Karu ,,Nullpunkt" Tegelased ja nende kirjeldus: · Johannes- peategelane · Ema- hull · Isa- elab Adaveres · Reelika- klassikaaslane · Eeva- klassikaaslane, vana tuttav · Irina Popova- klassijuhataja ja vene keele õpetaja · Bianka- klassikaaslane · Liisa- klassikaaslane, lähevad vihiku pärast tülli · Raimo- klassikaaslane · Mihkel- klassikaaslane · Kerli- klassikaaslane · Marileen- klassikaaslane · Karmo- klassikaaslane · Kreete- kaksikõde, Tai internaatkool · Ege- õde, Johannes kolib pärast tema juurde · Olav- vend, elab Bosnias · Paul- kõige vanem vened, käib Tartu ülikoolis · Allandi- direktor · Paula- klassikaaslane · Robert Velling- klassikaaslane vaikne ja tore poiss · Kairi- 9a klassist, suure tagumikuga · Stinwald Ivor Karu- lõõmalaastudega · Jessica- sülekoer · Tädi Leedi- garderoobitädi ...
Ujumine Tänapäev Ujumine ja tema olemus Ujumine on paljude jaoks lemmikspordiala. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuda mere- või järverannas, jões või ujumiseks kohandatud tehisveekogudes. Looduslikes veekogudes on soovitav ujuma minna, kui veetemperatuur on vähemalt 18 kraadi. Regulaarse harjutamise korral peaks aga vesi olema 20 - 24 kraadi. Siseujulates on vee temperatuur enamasti 20 - 27 kraadi, lastebasseinides peab vesi soojem olema - 29 - 31, beebidel kuni 37 kraadi. Sportlased treenivad 26 - 27 kraadises vees. Suveperioodil soovitatakse ujumas käia lausa iga päev, soovitavalt looduslikus veekogus. J U M I Ujumine sobib igale vanusele. Seoses suure energiakulu tõttu N on väga sobiv spordiala just ülekaalulistele, sest lisaks optimaalse koormusega harjutamisele rasvapõletustsoonis ei koorma ujumine liigeseid. Ujumine tugevdab südame - vereringet, aitab ennetada ainevahetu...
Mina ja klassika Kuulates töölehel toodud laule, avastasin end pidevalt ootuses, et antud laul juba läbi saaks. Klassikaline muusika ei ole mulle väga meeltmööda, kuid oli ka mõni erand, mis täitsa meeldis, sest tuletas meelde kas mõnda head filmi või videomängu, mis kunagi vaadatud või mängitud ning mis on tekitanud minus head emotsiooni või mälestust. Ma olen ka üks nendest inimestest, kes otsib laulust mingit sõnumit või mõtet, kuid üldiselt eelistan midagi lihtsamat, mille arusaamiseks ei pea omama muusikalist haridust, näiteks räppi. Viiest ajastust seostusid minu mälestustega ning tekitasid parimat emotsiooni kõige rohkem keskajast pärit meloodiad. Näiteks Walther von der Vogelweide Palästinalied tuletas mulle ohtralt meelde Assassin's Creed'i seeriaid. See on videomäng, mis mulle kunagi tohutult meeldis. Mäng toimub igas seerias uues ajastus: muinasaeg, keskaeg jne ja nendes on kas...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
