XVI sajandi alguses tekkis vastuseis paavsti juhitud kirikliku keskvalitsusele. See opositsioon oli kaheilmeline poliitiline ja vaimne. Opositsiooni poliitiline pool oli huvitatud kiriku varandustest ning maadest ning nad tahtsid kirikut oma võimule allutada. Opositsiooni vaimne pool oli huvitatud sügavatest kultuurialastest muudatustest. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes võitlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu. Reformatsiooni algatas Marthin Luther Saksamaal Wittenbergis, 1517. aastal. Eestisse jõudis see usutunnistuse kuulutamine 1523.aastal. Juba mõne aja pärast leidis usutunnistus Tallinnas ja Tartus kodanike seas poolehoidu. 1525. aastaks levis reformatsioon ka Narva, Viljandisse ja Uus-Pärnusse. Väiksematesse linnadesse jõudis see hiljem. Linnades levis protestantlus kiiresti ja tekkis jõuline liikumine munkade ja katoliku preestri vastu. Kuna k...
Feodaaltsivilisatsioon Euroopa ühiskond keskajal Varakeskaegses Euroopas suurenes vajadus tugeva ratsaväe järele. Samas olid varustus ja sõdimiseks sobilikud hobused kallid, valitses naturaalmajandus ning sõduritele palka ei makstud. Selle probleemi lahendamiseks jagasid ehk läänistasid valitsejad ehk süseräänid oma ustavatele alamatele maad ning koos nendega talupojad. Feodaal ehk läänimees, kes maa endale sai, kohustus talupoegadelt saadava sissetuleku eest muretsema omale vajaliku varustuse, ilmuma sõja korral väeteenistusse ja vajadusel toetama ka rahaliselt, näiteks sõjavangist lunastamisel. Maatükk, mis anti sõjamehele ja mille eest tuli hoolt kanda, kandis nimetust feood ehk lään.Seega feodaal- ehk läänikorraks nimetati keskajal senjööri ja tema vasalli kokkulepetel põhinevat süsteemi. Vasalli kohustused senjööri ees kinnitati vasallivandega. Kuna paljudes maades hakkasid vasallid neile läänistatud maid edasi läänis...
Arutlus feodaaltsivilisatsioonist Keskaega nimetatakse feodaaltsivilisatsiooniks, sest siis kujunesid välja feodaalsuhted, ajavahemikul 5. – 16 saj. Riiki valitses kuningas, keda abistasid suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuningavõim äärmiselt nõrk (5.-10.saj). Varakeskajal teostas Karl Martell sõjaväereformi, mis lõi rüütlite ratsaväe ja see oli üks peamine põhjus feodaalsuhete kujunemisele ning lisaks sellele oli vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Lisaks aitas feodaalsuhete kujunemisele kaasa rahvasterändamine. Kujunes Frangi riik 5.sajandil Lääne-Euroopas ja roomakatoliku kirik tugevnes. Frankide põhialadel kujunenud feodaalsuhted liikusid koos Karl Suure vallutustega mujalegi Euroopasse – praegusele Saksamaale ning Põhja ja Kesk Itaaliasse. Hiljem levisid need Inglismaale, Hispaaniasse ning Lõuna-Itaaliasse. Keskaja alguses oli rüütlite kohustuseks sõjavägi, 15. sajand...
Romantism Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise jms. mõistetega opereerides on r...
pealetungid, suur rahvasterändamine), Bütsantsi tugevus (hea geograafiline asend ja majandus) Suur rahvasterändamine algus: 375-hunnide sissetund Euroopasse, lõpp: 568-Langobardide sissetnd Itaaliasse. Hunnid (pärit Hiina ja Mongoloolia aladelt) lükkasid liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud, mis tungisid Lääne-Rooma aladele, peale selle langemist rajasid sinna oma riigid. Läänisuhe Feod...
Romantism Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületami...
1. Modernism (prantsuse moderne 'uudne', 'nüüdisaegne') on ühine nimetaja modernsetele kirjanduse, kunsti jm ühiskondlik-kultuurilise tegevuse suundadele, mis kerkisid esile valgustuse ideede jõudmisega üldisesse kultuuripraktikasse 19. sajandi teisel poolel ning nende omaksvõtmise ja sellega kaasnevate raskustega, mis said keskseks teemaks 20. sajandi esimesel poolel. Modernismi seostatakse moodsa ühiskonna ehk modernse ühiskonna ellurakendumisega. 2. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb (ladina keeles post) modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. 3. Realism (ladina realis 'tõeline, asine') kirjanduses tähendab nii reaalsusele lähedast kujutusviisi kui ka kirjandusvoolu, milles kirjanduse lähedus tõsielule seatakse omaette eesmärgiks. Realistlik kirjandus ku...
Ajaloo kordamisküsimused 1) Frangi riigi teke ja 4 valitsejat? 2) Frangi riigi sidemed roomakatoliku kirikuga? 3) Feodaalühiskonna olemus? Lääni suhted Kolm seisust Pärisorjus Naturaalmajandus 4) Keskaegse linna valitsemine ja selle suhted maaisandaga? 5) Elu korraldus ja olmetingimused Keskaegses linnas? 6) Linnades kujunenud uue ellusuhtumise olemus? 7) Paavsti võimu tugevnemise 3 põhjust Vara Keskajal? 8) Rooma katoliku kiriku korraldus? 9) Kloostrite tähtsus ja funktsioonid ühiskonnas? 10) Benedictuse reegli olulisemad põhimõtted? Mõisted: Chlodovech (466 511) Frangi riigi kuningas, Frangi impeeriumi rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Karl Martell (688 741) Frangi riigi majordoomus. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said lüüa ja tõrjuti tagasi. ...
Suur prantsuse revolutsioon Põhjused: · Valgustusideede levik (see kritiseeris seisuslikku korda) · Ameerika ühendriikide iseseisvussõja mõju (võimude lahusus, ja värki kus oli valgustusideid ellu viidud) · Kriis majanduses (tingitud kolmest asbektist: 1. Inglise vabriku kaubad tungisid prantsuse turule ja prantsuse toodang ei suutnud nende kaupadega konkureerida. 2. 1788. Aastal oli toimunud ikaldus ja selle tagtjärjel jäi saaki väheseks ja see tõi kaasa leiva hinna tõusu (linnas elavaid keskklassi inimesi mõjutas kõige rohkem) 3. Prantsusmaa oli osalenud iseseisvussõjas ja see oli läinud kalliks. · Rahulolematus kuninga ja kuningannaga(nende liialt priiskav elustiil ja nende absolutistlik valitsemine) · Vastuolud ühiskonnas.(valitsev seisuslik kord, kus vaimulik ja aadlikud olid priviligeeritud ja ei pidanud maksma makse ja asju) Perioo Esinduskogu(d) Kes v...
Pärisorjuse kaotamine Eesti ja Liivimaal pärisorjus- feodaalse sõltuvuse raskeim vorm, mille põhitunnus on sunnimaisus sunnismaisus- keeld isanda loata elukohta vahetada. talupoeg-pärisori- talupoeg, kes on majanduslikult sõltuvuses mõisnikust ja ei tohi viimase loata elukohta vahetada Eestimaa kubermang- Põhja-Eesti, keskus Tallinn Liivimaa kubermang- Lõuna-Eesti, keskus Riias Kaotamise põhjused 1.Mõisnike suuri kulutusi ei suutnud ajast ja arust mõisa majandus enam katta 2.Uendusmeelsete mõisnike katsed muuta olemasolevat mõisa majandust. 3.Talurahva õigusetu olukord Baltikumis kiskus alla Vene mainet Euroopas. 4.Haritlaste väljaastumised pärisorjuse kaotamise suhtes Tähtsus: 1.Talupoeg sai isiklikult vabaks, kuigi maa jäi mõisnikele 2.Talupoegade omavaliTuste(vallad) moodustamine 3. Talupojad said perekonnanimed 4. Haridus muutus talupoegadele kättesaadavaks 1816- Eestim...
1. Feodalismi ja absolutismi võrdlus. ABSOLUTISM FEODALISM · riiki valitses monarh, kellel oli piiramatu · Riiki valitses kuningas, keda abistasid võim suurfeodaalid, hiljem seisustekogud. Feodaalse killustatuse ajal oli kuninga võim äärmiselt nõrk (5.-10. saj) · merkantilism · Keskaja algul eksisteeris naturaalmajandus, keskaja lõpus nn. linnamajandus · alaline sõjavägi, üleminek sõjaväe · Keskaja algul eksisteeris rüütlite kohustusele ...
Vanavene arhitektuur ja maalikunst Bütsantsi kunsti järg Kujunes 9.-10. sajandil Kestis 17. sajandini Perioodid Kiievi-Venemaa õitseaeg 9.-12.saj Feodaalse killustatuse aeg 12.-13.saj Tatari-monglid ja ühinemine vürstiriigiga 14.-15.saj Vene riigi tugevnemine 15.-16.saj Keskajakunsti kriis ja uue kunsti tärkamine 17.saj Arhitektuur Sibulakuppel Rikkalikud skulptuurkaunistused pühakud, loomad, ornamendid Kirikud Linnas kivist Maal puidust Tähtsamad kirikud Kiievi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Novgorodi Sofia katedraal Tähtsamad kirikud Püha Dimitri peakirik Vladimiri Tähtsamad kirikud Georgi peakirik Tähtsamad kirikud Vassili Balzennõi kirik Maalikunst Ikoonid Leebemad Inimlikumad Tehnika Bütsantsist Kohalikud legendid ...
,,Lugu Igori sõjaretkest" Üldine taustainfo Vana-Vene kirjanduse geniaalne teos on loodud juba rohkem kui kaheksa sajandit tagasi 1185. ja 1187. aasta vahel tundmatu autori poolt. Eesti keelde tõlgitud aastal 1965. Teos on 97-leheküljeline. ,,Lugu Igori sõjaretkest" pole eepos, tööd peetakse oma sünniajas pigem zanriväliseks teoseks. Kuna sel ajal valitses Venemaal kaks zanrisüsteemi, kirjanduslik (kuhu kuulusid religioolise suundumusega tööd) ja folkloorne. "Lugu Igori sõjaretkest" aga oma ajaloolise ja patriootilise enesetunnetusega ei sobinud kummassegi. Kõigepealt oli teos kirjutatud vanavene keeles ja seda hakkas tõlkima krahv Aleksei Mussin-Puskin. 1800 ilmus esimene ümberpanek ja sellele hakati rohkem tähelepanu pöörama. 1812. aastal sõda Napoleoniga ei põlenud üksnes Moskva linn, vaid ka krahv Mussin-Puskini üliväärtuslikud vanavene käsikirjad. "Lugu Igori sõjaretkest" meenutab paljusid sama ajastu Lääne-Euroopa eeposi. Si...
Põllumajandus ja linnad keskajal 1. Missugune majandusala oli keskajal peamiseks toimetulekuallikaks? Põllumajandus 2. Missugune selle tegevusalaga seotud ühiskonnakiht oli kõige arvukam? Ühiskonna üldlaad/talupojad 3. Mida tähendas talupoegade sõltuvus feodaalist? Millised õigused olid feodaalil talupoja suhtes? Millel see põhines? Feodaalid olid isandad, nemad omasid talupoega poolt haritud maad. Talupojad olid sunnismaised ja kohustatud isanda heaks tööd tegema. Isandal oli talupoja üle kohtuõigus (õigus karistada või isegi surmata) 4. Miks oli talupere reeglina suurem kui kaasaegne perekond? Oleks rohkem inimesi, kes tööd saaksid teha. 5. Mida kujutas endast külakogukond? Selle liikmed otsustasid tähtsamaid asju ühiselt ja astusid välja ühiselt oma õiguste eest ka suhetes isandaga. 6. Miks hariti maid külakogukonnas sageli üheskoos? Igale perele omaette harimiseks olid talupõllu...
Mõttemaailm pahed, nähtav ja nähtamatu ja teispoolus. Mis on mõttemaailm? Mõttemaailm on inimese mõtete, kujutluste jms. vaimse elu ring. Keskaja inimese mõttemaailm Keskaja inimsese mõttemaailma mõjutasid ka pahed, nähtav ja nähtamatu, teispoolus, ime, mälu, sümboolne mõttelaad ning kujundid ja värvid. Keskaja inimese mõttemaailma peamiseks mõjutajaks oli kristlus. Katoliku kirik oli seega feodaalse hierarhia kõrval keskaja ühiskonna teiseks suureks tugisambaks. Pahed Keskaja inimest kummitas patt. Pattu tehakse, kui antakse end kuradi meelevalda, lastes end võita patu teesillutajatel, pahedel. Pahesid kujutati sümboolsete loomade või hirmuäratavate allegooriatena, kes sümboliseerisid surmapatte. 12. sajandil oli surmapatte seitse. Surmapattud: uhkus, ihnus, liigsöömine, lihahimu, viha, kadedus ja laiskus. Nähtav ja nähtamatu Nähtav oli tema jaoks nähtamatu pelk jälg. Keskaja inimest ümbritsesid pidevalt ilmutused. Selle maai...
Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumise ületamise...
Jõhvi Vene Gümnaasium VARAKESKAEG Referaat Õpilane: Daniil Bogomolov 11 B Klass Jõhvi 2015 SUUR RAHVASTERÄNDAMINE. LÄÄNE-ROOMA LANGUS JA IDA- ROOMA PÜSIMAJÄÄMINE Rooma rahu piir ulatus kesksest Vahemere regioonist põhjas tänapäeva Šotimaani ja lõunas Põhja-Aafrikani. See reguleeris keskuse ja ääremaade suhteid, kandis hoolt, et ääremaade mõjud keisririigi traditsioonilisele elukorraldusele ohtlikuks ei muutuks. Pingeid aitas leevendada põhimõte, mille kohaselt jäi provintsidele Rooma ülemvõimu tunnistades õigus järgida oma alal omaenda norme ja kummardada omaenda jumalaid. Caracalla edikt (212) tagas kõigile impeeriumi aladel elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigused. Edikti mõte oli tagada suurem maksude laekumine, mis pidi omakorda leevendama impeeriumi lääneosade üha suurenevaid majandusraskusi. Praktikas polnud sellest aga erilist ka...
Valgustusajastu Sai alguse Inglismaalt, 17. sajandil. Eeldusteks oli teaduste areng, hariduse levik, kodanluse kui uue ühiskonna klassi esiletõus, rahulolematus feodaalkorraga. Valgustuse mõiste aktiivne püüd leida tõde, harida inimesi ja jagada neile teadmisi. Valgustajate ühisjooned: Peamine kriteerium inimmõistus, kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi, eeskujuks seati loodus, astusid välja katoliku kiriku vastu, enamik astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu. Valgustus Saksamaal Leibniz: Jumal oli loonud maailma, kuid allus loometegevuse igavestele ideedele, teaduse arenguks oli teadlastel vaja teha koosööd Valgustus Prantsusmaal 1) Montesquieu: parim parlamentaarne monarhia, võimulahusus (täidesaatev, seadusandlik ja kohtuvõim eraldi) 2) Voltaire: kuulsaim prantsuse valgustajatest, ideaaliks valgustatud absolutism riigikord, kus val...
Romantism romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal- poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade vabadusliikumine, rahva võitlus feodalismi ja rahvusliku rõhumise vastu ning ühiskonna laiade kihtide pettumine 18. sajandi revolutsioonide tulemustes. Romantism oli reaktsiooniks kodanliku korra võidule. Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Isiksuse vabastamise, võõrandumi...
Feodaalne Lääne-Euroopa. Feodaalkord. Feodaalne killustatus. Lääniks e. feoodiks nimetatakse maavaldust, mille feodaal sai kasutuseks oma isandalt e. senjöörilt, andes talle truudusvande ja kohustudes oma isanda kutsel ilmuma sõja väeteenistusse. Feodaal (läänimees, vasall) - feoodi e. lääni saaja, kes andis selle eest isandale truudusvande ja kohustus isanda kutsel väesalga eesotsas sõjaväeteenistusse ilmuma. Kõik feodaalid olid elukutselised sõjamehed. 843.a. sõlmiti Verduni leping, millega Frangi riik jagati 3-ks: 1) Ida-Frangi; 2) Lääne- Frangi ja 3) Lõuna-Frangi riik. Aja jooksul kujunes Ida-Frangi riigist Saksa ja Lääne-Frangi riigist Prantsuse kuningriik. Frangi riigi lagunemisega kaasnes feodaalkorra kujunemine. Sellist ühiskonnakorraldust, kus maa on läänistatud feodaalidele ja seda harivad feodaalidest sõltuvad talupojad nimetatakse läänikorralduseks e. feodalismiks. Feodaal omas maavaldust ning kohtuvõimu sõl...
Valgustusajastu Rahulolematus feodaalkorraga, kodanluse esiletõus, hariduse levik ja teaduse areng olid aluseks uue ideoloogia tekkele. Sellele ideoloogiale pani nime saksa filosoof Immanuel Kant, kes kasutas 1784. aastal selle tähistusena sõna ,,valgustus". Valgustajad olid haritlased, filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Valgustuse levimisele aitas kaasa see, et tegelemine looduseteaduse ja ühiskondlike probleemidega muutus moeasjaks. Uusi mõtteid avaldati kohvikutes, aga ka salongides, s.o kinnistes seltskondlikes ringides, kuhu politsei kõ...
Keskaeg-pime aeg antiikkultuuri ja uue kultuuritõusu vahel(kunagi). Eu tsivilats kujunemine, vijakas loominguline(tänap)Algas rooma keisri Romulus kukutamis. 476. Lõpuks loetakse 1492, kolumbus avastab Ameerika. Perioodid varakesk (5-11s)-feodaalse korra kuj,naturaalmaj,lõpul linnade kuj. Kõrgkesk(11-14s lõpp) feodaalne kord,seisuslik korrald,kaubandus,maj areng Hiliskesk(15-16)kapitall maj Frangid kuning Ghlodovenchi tungit galliasse tõrjuti läängootit hisp. Lasid ristida. 751 pippin lühike frangi kuningas.Verduni kokkulep.-Frangi riik kolmeks(lä-ida,lõ) Idast-saksa kuningriik, lä-Pra, Lõ-lagun. Seisused vaimulikud-palvetada kõigi eest, kanda hoolt hingeõnnist eest.Feodaalid-kaitsta riiki vaenlaste eest.Talup-toita riiki. Feodaalolukord Karl Martelli sõjaväereform. Jagati maad(lään) saaja läänimees. Pärisorjus orjad ja talupojad talupoegadeks. Maatükk kaitsjale, jäi rentnikuks, andamite tasumine. Läänimehe sissetulek sõlt talup. Ei või...
H.Palamets "Keskaja kultuurist ja olustikust" Lugesin läbi Hillar Palametsa raamatu "Keskaja kultuurist ja olustikust", mis tutvustab keskaja kultuuri ja olustiku neid külgi, mida tavaline õpik enamasti ei tutvusta. Raamat räägib keskajast mitmest küljest - keskaegsest maailmapildist, koolist, linnaelust, tehnika arengust jne. Esimene peatükk räägib tootmise ja tehnika arengust, sealhulgas ka feodaalsest hierarhiast ja naturaalmajandusest. Sain feodaalkorra süsteemist palju paremini aru, kui kooliõpikust, sest seletatud on äärmiselt lihtsalt. Feodaalse hierarhia süsteem meenutas treppi, mille kõige kõrgemal astmel seisis kuningas, kellele kuulusid kõik kuningriigi maad, mida ta siis suurfeodaalidele läänistas. Lääni saanud suurfeodaalid, kelleks olid vürstid, hertsogid ja krahvid, olid kohustatud koos oma väeüksusega kuningat sõjakäikudel saatma või mõnda muud moodi kuningale maa eest tasuma. Maad andnud feodaali nimetati senjööriks ...
Ususõjad Prantsusmaal 16. sajandi teisel poolel ning 17. sajandil vapustasid Prantsuse ühiskonda ja riiki kodusõjad, mis on ajalukku läinud ususõdadena. 1520.aastatel jõudsid Prantsusmaale ka Lutheri ideed. Luterlusest suuremat poolehoidu leidis siiski kalvinism. 1540. aastatel hakkas see kiiresti levima, eriti Prantsusmaa lõunaosas. Kalviniste hakati Prantsusmaal nimetama hugenottideks. Prantsuse protestantluse eripäraks oli see, et kõrvuti usuliste kalvinistidega tekkisid ka poliitilised hugenotid. Tuumiku moodustasid Lõuna-Prantsusmaa aadel. Lõuna- Prantsusmaa hugenottide poliitilisteks juhtideks olid valitseva Valois dünastia kõrvalliini esindaja Navarra kuningas Antoine de Boubon, tema järglane poeg Henri, prints Louis de Conde ja neile lisaks admiral Gaspard de Coligny. Absolutismivastase feodaalse opositsiooni teise tiiva moodustas Kirde- ja Kesk-Prantsusmaa feodaalaristokraatia, mida juhtis perekond G...
Muutused keskajal Keskaeg muutis Eesti ühiskonnas väga palju. Kui muinasajal oli peamine majandusharu maaharimine, siis keskajal kasvab kaubanduse ja käsitöö tähtsus. Olulised muutused toimuvad ka usus. Kui muinasajal olid inimesed peamiselt maausku, siis keskajal on kogu eesti ristitud ja valitseb katoliiklus, mis omakorda juhib haridust ja kultuuri. Muinasajal uskusid eestlased Keskajal uskusid eest- mitmetesse asjadesse. Üheks lased katolikku ristiusku muinasusundi põhimõisteks mis oli toodud Eestisse ja elemendiks oli vägi. Samuti 13. saj. ristisõdiate poolt usuti kõiksugu tarkadesse, inim- ese hinge, vaimudesse, haldja- tesse ja jumalatesse. Veel olid olulised mitmed ohvripaigad. Noored said oma hariduse Keskaegne kool oli vanematelt. Koolid puudusid lahutamatult seotud Kõike vajalikku anti edasi kirikuga. Koolide pea põlvest põlve. ülesandeks oli vaimulike ettevalmis...
Valgustusajastu Valgustus on periood Euroopa kultuuriajaloos 1680 aastast kuni 1780. aastateni. Seda iseloomustab usk mõistuse võimalustesse ning traditsioonide ja autoriteedi hülgamine.Tähtsaimaks vaimseks liikumiseks 18.sajandi Euroopas sai valgustus. Valgustajad olid haritlased ja filosoofid, kirjanikud, teadlased. Nende vaated filosoofiale, poliitikale ja ajaloole olid erinevad, kuid olid ka ühised jooned: 1. Kõigi hinnangute peamine kriteerium oli inimmõistus 2. Valgustajad kasutasid loodus- ja täppisteaduste saavutusi 3. Valgustajad astusid välja katoliku kiriku vastu 4. Suurem osa valgustajatest astus välja eraomandi kaitseks feodaalse vägivalla vastu Kuulsamad valgustajad olid: 1) Rene Descartes, 2) C. L. de Montesquieu, 3) F. M. Voltaire, 4) J. J. Rosseau Valgusperioodi tunnused on: 1) tehnika areng 2) uus mõtteviis 3) h...
Keskaeg 1227-1558 Keskaeg Eestis: ...on Eesti ajalooperiood Vanaaja ja Uusaja vahel. 1. Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus 2. Kõrgkeskaeg (11. sajand 13. sajandi lõpp) valitseb lollide korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke 3. Hiliskeskaeg (14. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Sündmustest: 1. Keskaja alguseks loetakse siiamaale jõudnud Põhjala ristisõdu, mille käigus siinsed varem paganlikud al...
Ajaloo tunnikontroll 1. Nimeta kaks sündmust mida peetaks keskaja alguseks ja kaks mid peetakse keskaja lõpuks. Algus 476 (Lääne-Rooma riigi langus) 395 (Ida-Rooma riigi teke 622 (Muhamedi poliitilise tegevuse ja islami leviku algus Lõpp kuni 1500 (renessansi, humanismi ja tsentraalvõimuga riigikorra laiema leviku algus) Sagedasti dateeritakse keskaja lõpp aastaga 1492, mil Kolumbus jõudis Ameerikasse. 1453 (Ida-Rooma riigi hukk), 1689 (Osmanite ülemvõimu murdumine) usupuhastuse ehk reformatsiooni algust Saksamaal 1517 2. Iseloomusta keskaja ajajärke Varakeskaeg (5.11. sajand) · feodaalse korra kujunemine ja võidukäik · valitseb naturaalmajandus · perioodi lõpul algab linnade kujunemine · feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (1...
1 KESKAEG · Keskaja mõiste: termin KESKAEG võeti kasutusele 15.sajandil renessansi ajastul renessansi ajal tõsteti esile antiikkultuuri ja selle saavutusi ~1000 aastane periood jäi antiikaja ja renessansi vahele = keskaeg (perioodi võrreldi ka pimeduseajaga, sest toimus kultuuri allakäik võrreldes antiikajaga). · Keskaja piirid: NB! Ühene seisukoht puudub! ALGUS - · 395 - Lääne- ja Ida-Rooma keisririigi lõplik lagunemine · 476 - Lääne-Rooma riigi langemine LÕPP - · 1492 - Kolumbus avastas Ameerika · 1453 - türklased vallutasid Konstantinoopoli · 1517 - reformatsiooni (e. usupuhastuse) algus · = 15.saj.lõpp / 16.saj.algus · Keskaja periodiseerimine: NB! Ühiste tunnuste alusel jagatakse kitsamateks ajalisteks perioodideks. VARAKESKAEG 5.-11.saj.kp. · feodaalse...
Vana-Liivima riigid ja põlisrahvas Võitjad jaotavad maa ja hakkavad seda valitsema Liivimaa- Eesti ja Läti alad Eestimaa- Põhja-Eesti, mis kujunes feodaalse Euroopa järgi Ühtset riiki ei saavutatud, kuna võitjad ei jõudnud ühisele otsusele. Maahärrad olid nn haldusjaotuse valitsejad, kujutades endast väikseid feodaalriike. Taani kuningas oli eestimaa hertsog. Taani valdus oli Harju-Viru. Ülejäänud oli Saksa-Rooma riigi Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop, Liivi ordu. Feodaalse killustamise ajajärku nimedatakse Vanaks-Liivimaaks. Ilmaliku võimu suurim kehastus oli Liiviorduriik(1237). Tähtsaim isik oli ordumeister. Pm oli ordu sõltumatu. Sisse kuulusid rüütelvennad, kes oli valge kuue ja musta ristiga. Ordu jagunes kaheks- komtuur-ja foogtkondadeks. Pealinnaks algselt riia ja parast VönnuSamuti olid poolvennad(sepad jms) ja preeservennad. Vaimulikuna oli riia peapiiskop, kellele allusid teised. Piiskop pealinnaks oli Tartu. SL pi...
Korrata arvestustööks Teemad: Suur rahvasteränne. Feodaalkorra kujunemine.Frangi riik, Vana-Vene riik, Bütsants. Suured maadeavastused. 1. Millal algas, millal lõppes keskaeg? Keskaja periodiseering. 2. Suur rahvasteränne: 1) ajaline määratlus 2) rahvasterände algpõhjustajad 3) slaavlaste jagunemine: idaslaavlased: venelased, valgevenelased, ukrainlased lääneslaavlased: poolakad, tsehhid, slovakid lõunaslaavlased : bulgaarlased, serblased, sloveenid jt. 4) germaani hõimud ja nende rände suunad 3. Feodaalkorra kujunemine, feodaalkorra tunnused. Mõisted: feood= lään, feodaal, feodaalne hierarhia, senjöör vasalli suhe, talupoeg, sunnismaisus, pärisorjus, teotöö, loonusrent, kümnis naturaalmajandus kiriku keskne roll ühiskonnas 4. Frangi riik (õpik §...
Varakeskaeg (5.11. sajand) feodaalse korra kujunemine ja võidukäik valitseb naturaalmajandus perioodi lõpul algab linnade kujunemine feodaalne killustatus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14. sajandi lõpp) valitseb feodaalne korraldus kujuneb lõplikult välja seisuslik korraldus areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad tsunftikäsitöö õitseaeg kaubanduse areng algab tsentraliseeritud riikide teke Hiliskeskaeg (15. sajand 16. sajandi algus) keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega kapitalistliku majanduse tekkimine Frangi riik tekkis 5. sajandil peale Lääne-Rooma riigi lagunemist kui frangid vallutasid kuningas Chlodovech I juhtimisel enamiku Galliast. Karl Suur oli Frangi riigi kuningas alates 768 ja Rooma ehk Frangi keiser alates 800. Ta pani oma keisririigiga aluse kolmele hilisemale Euroopa suurriigile: Saksamaale, Prantsusmaale ja Itaaliale. Ta pidas end otseselt Rooma keisrite järeltulijaks ja nimetas end Lään...
Romantism Romantikute huvi oma rahva muinsuse, ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele teadusharule. Paljud romantilised teosed kajastavad kirglikku tulevikuühiskonna unistust, on feodalismivastased, seoses oma ajastu vabadusliikumisega. Romantism otsis väljapääsu ühiskondlikest ning ajaloolistest vastuoludest ideaalide loomises, mis kujutasid endast minevikku vajunud keskaja apoloogiat. Ühtlasi väljendas romantism üldsuse laiade ringkondade protesti nii kodanliku kui ka feodaalse sotsiaalse korralduse süsteemi vastu, poliitilise reaktsiooni vastu. Kuigi romantismi esteetilised ideaalid olid sageli utoopilise iseloomuga, romantikute tegelaskujud tihti kahestunud, sisemiselt traagilised, väljendas see siiski mingisugust huvi rahvahulkade elu vastu ning oli suunatud tulevikku' Romantism kirjanduses Klassitsismi rangeid reegleid purustades aitas ta ette valmistada realismi. Romantismi mõju on olnud eriti suur lüürika arengus. Ve...
EESTI KESKAJAL 1. Milliste võõrvõimude vahel jagunes Eesti? Taani, tartu piiskopkond, saarelääne piiskopkond ja liivi ordule 2. Põhiline koormis. Kümnis 3. Keskaegse Eesti linnad. Tallinn, Viljandi, Pärnu(Vana- ja Uus-), Tartu, Haapsalu, Paide, Narva, Rakvere 4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; ...
Suur Prantsuse revolutsioon - kas uue ajajärgu algus maailma ajaloos? Mitte keegi ei saa täpselt ööelda, millal algas Uusaeg. Mõned ajaloolased väidavad, et Uusaeg algas Inglise revolutsiooniga, mis algas 1640 aastal, teised aga arvavad, et Uusaeg algas kui Christoph Kolumbus avas Ameerikat. On ka neid, kes ütlevad, et Uusaeg algas Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal. Kõige olulisemaks faktiks, miks just Prantsuse revolutsioon on Uusaja sünd, on feodaalse süsteemi lõpp ja kapitalismi algus. Sest just Prantsuse revolutsioon lõpetas monarhiat, ja tekitas uue olukora, mis aitas arendada majandust, sotsiaalmõtlemist, kunsti ja teadust. Ma arvan, et Napoleoni võimule tu...
Eesti keskaeg I kokkuvõte Võitjad jaotavad oma maa ja hakkavad seda valitsema. Leedu jäi sakslastel alistamata. *Kurelased alistati 1267. a ja semgalid 1290. a *Eesti ja Lätis vallutatud alad on Liivimaa *Põhja-Eesti langes Taani kuninga valdiusesse -kutsuti Eestimaaks *Areng kujunes feodaalse Eurooa eeskujul. Maa jagati üksikuteks osadeks, eesotsas olid enamvähem sõltumatuid valitsejad e. maahärrad. (nende valdused kujutasid väikseid feodaalriike). *Taani kuningas oli samaaegselt Eestimaa hertsog. (TLN-s oli tal asehaldur). *Rävala oli Harjumaa osa ning Taani valdust nimetati üldiselt Harju-Viruks *Kõik ülejäänud alad kuulusid Saksa-Rooma riigi keisrile. (kauguse tõttu see praktilist rolli ei mänginud). *Eestit valitsesid suht. iseseisvalt Tartu piiskop, Saare-Lääne piiskop ja Liivi ordu. *Feodaalse killastumise ajajärku Eestis nim Vana-Liivimaa ajaks, Eesti keskajaks või orduajaks. *Ilmaliku võimu kehastuseks suurim ...
Franz Schubert Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Juba Beethoven hindas Schuberti lauludes peituvat "jumalikku sädet". Liszt seadis paljud neist klaverile. Pooleteise sajandi vältel on Schuberti laulude populaarsus kogu maailma laiade rahvahulkade seas järjest kasvanud. Tänapäeval tunnustame Schubertit kui suurimat laulumeistrit muusika ajaloos. tema laulude värskus, siirus, vabadus, puhtus, soe inimlikkus, eksimatu meisterlikkus ja hingestatud lürism on avaldanud ülehindamatut mõju kõigile järgnevatele laululoojatele Schumannist kuni Dunajevskini. Robert Schumann Robert Schumann on üks suuremaid saksa komponiste XIX sajandil. Ta on kõige eredam kunstniku-roman...
*Piiskop - Kirikukoguduste vastutavaim ülevaataja. Pühitsus, mitte amet nagu abt, kardinal või paavst. *Piiskopkond – piiskopide kogukond *ordu - munkade v rüütlite ühing. *Vana-Liivimaa - poliitilis-territoriaalne üksus, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Lätialad. *linnus - muinas-, vana- või keskaegne kaitseehitis, mille ümber rajati asulaid *lään - kõrgematelt valitsejatelt haldamiseks, valdamiseks ja kasutamiseks antud kinnisvara, vasallidele antud ma või muu vara. *vakus - feodalismiaegne hulgast küladest koosnev haldus- ja maksustusüksus; selle üksuse koormised ja nende tasumise tähtpäev *mõis - suur maavaldus- ja põllumajanduslik tootmisüksus, varem ka administratiiv- ja omavalitsusüksus (mõisavald), mille hulka kuulusid väiksemate end ise ära majandavate üksustena talud *kümnis - feodaalne naturaalmaks, algselt kümnendik osa saagist. *hinnus - talupoegade feodaalaegne maks maaomanikule *kih...
GOOTI MÖÖBEL Keskajal hakkab mööbel omandama kõiki kaasajalgi aktuaalseid kujundussuundi. Varase keskaja rahutu, ebakindel ja tihti oludest tingituna liikuv eluviis tervete perekondadena (sõjad naabrite ja riigikeste vahel ülemvõimu pärast, feodaalse alluvuse tõttu hõivatus konfliktidesse) - liikumine paigast paika, ühest kõledast kindlusest /lossist teise eeldas ka küllaltki vastupidavat aga samas teisaldatavat mööblit ning varustust, mis kaitseks külmadel Euroopa talvedel. Keskaegsed kodud olid ehtsaks algallikaks väljendusele 'bed and board' (voodi ja eine) Sisutuses ja dekooris keskne roll tekstiilidel kerged, teisaldatavad, multifunktsionaalsed: kasutatavad nii ruumide jagajatena, seinakatetena, voodi- ja põrandavaipadena, kaitseks külma eest. Tekstiilide värvikus lisas heledust ja elu pimedatesse ruumidesse, kus klaasideta aknad olid võimalikult väiksed ja sageli ka kaetud külma ilma eest. Mööbel esmajoones kergesti kättesaada...
EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. KIHISTUMINE - sotsiaalsed tingimused püsivate inimkogumite tekkimiseks, kellel on ebavõrdne juurdepääs hüvedele (n. ebavõrdsuse edasikandumine põlvest põlve). Samasse sotsiaalsesse kihti kuuluvate inimeste seas kujunevad välja ühesugused väärtused, toimimise, mõtlemise ja suhtumise mallid, elulaad - oma SUBKULTUUR, mis soodustab kihi püsivust (n. vaimulikkond, haritlaskond, käsitöölised). Suur osa kihi taastootmisel on perekonnal kui esmase sotsialisatsiooni üksusel. Erinevaid ühiskonnatüüpe iseloomustab jagunemine erinevatesse kihtidesse. KLASSID - kihid, millede ebavõrdne juurdepääs hüvedele on otseselt seotud nende erineva positsiooniga ühiskonna kesksetes MAJANDUSSUHETES (töölisklass, talupojad, kodanlus, feodaalid). Nendes kihtides võib kujuneda KLASSITEADVUS (arusaam ühistest huvidest), SOLID...
Feodaalühiskonna tugevused ja nõrkused Keskaegne Lääne-Euroopa oli jagunenud mitmete riikide vahel. Tolleaegsetel riikidel ei olnud kindlaid piire ja neid valitsesid kuningad, kes olid oma maa jaganud suurfeodaalide vahel laiali. Feodaalsel killustusel oli nii tugevusi kui ka nõrkusi. Mis iseloomustab feodaalühiskonda ja miks ta püsima ei jäänud? Feodaalse ühiskonnakorralduse tekkega kaasnes rüütlite kihi väljakujunemine. Võimalus selleks tekkis tänu sellele, et nad ei pidanud tegelema põlluharimise ja käsitööga, vaid nende ülesanne oli endale hankida hea varustus ja arendada sõjalisi oskusi. Vabast ajast harjutati sõdimist ja kuninga kutsel mindi koos teatud arvu meestega oma läänilt valitseja vägedesse. Ka organiseeritus oli hea. Valitseja väejuhid teadsid täpselt, palju iga suurfeodaal peab mehi välja panema ja oskasid vastavalt sellele ka sõjaplaane pidada. Kui feodaalile anti kutse väeteenistusse ilmuda, oli vasall k...
.......................................... Saha Kabel ............................. ..................... Kivikirikute ehitamine algas 13 saj keskel. Feodaalse killustatuse ajal iseloomustab sakraalarhitektuuri lihtsus. Kirikuhooned on põhiliselt kaheruumilised. Puuduvad rikkalikult kujundatud interjöörid. Eestis esinesid nii ühe- ja kahelöövilisi kirikuid, kolmelöövilisi kodakirikuid ja basiilikaid. Ühelöövilised kirikud moodustavad Eesti kirikute arvukaima rühma, olles maakirikute üheks põhitüübiks. Nende peamiseks levikualaks on saared, Lääne-Eesti ja Põhja-Eesti läänepoolne osa (Valjala, Kaarma, Haapsalu, Ridala jt). Nende kirikute laius kõigub 7,5 ja 11,5 meetri vahel. Neis esineb tavaliselt kaks või kolm võlvikut. Pikihoonele liituv koor on veidi kitsam ja madalam, mõnikord puudub eraldi kooriehitis ja selle ülesandeid täidab idapoolne travee. Ehita...
1. Ristisõda oli suur pöördepunkt. Ristisõjaga viidi Eesti muinasajast keskaega, Eesti ei hallanud enam ise oma maad oli võõrvõim ning Eesti ütle lahti muinasusust ja hakkas kuuluma kristlikku kultuuriruumi. JÄI SAMAKS MUUTUS Majandus Endiselt põllumajandusmaa, Eestlased said maaisandad, kelle enamus inimesi põllumajanduses. heaks töötada ja kellele makse maksta. Ühiskond Enamik eestlasi olid talupojad Kõrgkihi moodustasid taanlased ja sakslased, eesti ala jagunenud neljaks väikeseks riigikeseks. Linnad - (linnu polnud) Linnad hakkavad tekkima Usk Muistsed kultus...
Räpina Ühisgümnaasium Referaat ROMANTISM 2009 Sisukord 1. Romantism 2. Romantism Euroopas · Prantsuse romantism · Romantism Inglismaal ja saksamaal 3. Romantism kirjanduses 4. Romantism muusikas 5. Romantism teatris Romantism Mõiste romantism tuleneb vanast prantsuse keelsest sõnast romance, mis tähendas luulet, veel täpsemalt kangelaslaulu. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820. 1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revolutsiooni poolt äratatud rahvahulkade ...
Pärnumaa kutsehariduskeskus Referaat ROMANTISM Maia Kirillova M-13 2013 Sisukord 1. Romantism 2. Romantism Euroopas · Prantsuse romantism · Romantism Inglismaal ja saksamaal 3. Romantism kirjanduses 4. Romantism muusikas 5. Romantism teatris Romantism Mõiste romantism tuleneb vanast prantsuse keelsest sõnast romance, mis tähendas luulet, veel täpsemalt kangelaslaulu. Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiiliperiood, mis tuli 1820.1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantismi tekkimise allikaks olid 1789. aasta Prantsuse revol...
Franz Schubert Kogu Schuberti elu möödub linna väikekodanluse tüüpilises miljöös. Ta on esimene suur helilooja, kes tegutseb algusest lõpuni täiesti sõltumatult feodaalse õukonna või kiriku teenistusest. Loomingulise iseseisvuse eest pidi ta aga kallilt maksma ja ei saanud oma eluajal peaaegu mingisugust ametlikku tunnustust. Schubert on kõige suurem laulude looja klassikalises muusikas. Ta on esimene helilooja, kelle loomingus laul on esikohal. Ta on kirjutanud üle 600 laulu, mis moodustavad uue etapi klassikalise laulu arengus. Kõige rohkem esineb Schuberti laululoomingus armastuse teemat. Armastust näitab ta igast küljest - kord õnnelikuna, kord õnnetuna, ent alati nooruslikuna, sügavana ja siirana. Sageli kohtame ka üksilduse motiive ("Talvine teekond" , "Rändur", "Harfimängija laul"). Siin peegeldub just Schuberti enda elu. Schubert puudutab sageli ka sügavalt filosoofilisi probleeme ("Inimsuse piirid" , koguteos "Luigelaul"). Pa...
Ajaloolased nõustuvad üksmeelselt, et Prantsuse revolutsiooni oli pöördelise tähtsusega sündmuseks, mis muutis Euroopa lõplikult pärast jälgedes Ameerika revolutsiooni, mis tekkis just kümnendi varem. Põhjuste Prantsuse revolutsiooni, ehkki on raske pin down: põhinevad ajaloolised tõendid, et on olemas, üsna veenvat argumenti, võib teha võimalike mitmed tegurid. Rahvusvahelisel tasandil võib öelda, et mitmete suurte sõdade aset leidnud nelikümmend aastat, mis viis revolutsiooni ja Prantsusmaa osales teatud määral enamikul neist. Seitse aastat sõda Euroopas ja Ameerika revolutsiooni üle ookeani oli sügav mõju Prantsuse psüühika ja tegi Lääne maailma lenduvate üks. Peale laadimist kuni Prantsuse riigi, selle sõja keskkonna võttis üsna tabanud Prantsuse riigikassa. Kulud sõda, toetades liitlasi, ja säilitades Prantsuse armee kiiresti kahanenud Prantsuse pank, mis oli juba nõrgenenud Royal liialdus. Lõpuks, aega väga secularized valgustumis...
19. sajandi maailmavaated Koostas: Ragnar Villemson 10b Ideoloogiad, poliitilised suunad, liikumised 19. sajandil Euroopas. Konservatism Liberalism Romantism Majanduslik liberalism Sotsialism Marksism Konservatism Konservatism on enamasti demokraatlik parempoolne ideoloogia, mis tugineb eelkõige traditsioonilistele väärtustele. Konservatismi toetajaid leidus kõikides ühiskonna kihtides. Pooldati ilma sotsiaalsete ja majanduslike vapustusteta kulgevat ühiskondlikku arengut. Oldi vastu muutustele. Konservatiivne maailmavaade oli üldise valmisõiguse vastu, nad ei pooldanud naistele meestega võrdsete poliitiliste ja majanduslike õiguste andmist. Konservatiivid Nende arvates oli mõeldamatu saavutada ümberkorralduste püsivust üksikute väljapaistvate ühiskonnaliikmete jõulise tegevusega. Neile...
MAJANDUSAJALOO arvestuse küsimused kevad/2014 (kaugõpe) 1) Merkantilistliku poliitika peamine eesmärk ja ühtsed põhimõtted selle saavutamiseks erinevates maades? Esimeseks turumajandusliku tootmisviisi teoreetiliseks töötluseks on merkantilism. Merkantilism samastas rikkuse rahaga, pidas kasumi allikaks kauba- ja raharinglust, nõudis riigi aktiivset sekkumist majandusellu, väliskaubanduse arendamist ja kaitsetollide kehtestamist. Merkantilism hakkas tähtsust kaotama 17.saj keskel, kui rikkuse suurendamise peamiseks vormiks kujunes laiendatud kapitali taastootmine. Kaupmeeste ideoloogia 15-17. sajandil. Itaalia keeles mercante tähendab kaupmeest. Termini võttis kasutusele prantsuse filosoof Mirabeau 1763. aastal. Merkantilism oli organiseerimata nähtus, kuna info erinevate maade teadlaste vahel ei liikunud veel. Oli ideoloogia, poliitika, mille ühtsuse tagas majandusliku arengu loogika. Sünd langeb kokku rahvusriikide kujunemiseg...
1.Eesti ajaloo allikad ja periodiseering 1. Muinasaeg- XIII saj. Algus p.Kr 2. muistne vabadusvõitlus- 13. saj. Toimus Eesti ja Läti alal. Eesti alistumine ja ristiusustamine. 3. keskaeg (Vana Liivimaa ajastu)- 5. saj.-15. Saj. 4. Liivi sõda- 16. saj. Vana-Liivimaa aladel õlemvõimu nimel toimunud sõda. 5. Rootsi aeg- 1629- 1699 (algas Liivi sõjaga) Eesti jäi Rootsi võimu alla. 6. Põhjasõda- 1700-1721 Sõda Läänemerel, Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa. 7. Vene aeg- 1918-1919, 1940-1941, 1944-1992. 8. iseseisvumine ja vabadussõda- 28. nov. 1918- 2. veb. 1920, Eesti võit. 2.Muinasaeg - lühiülevaade 1. kiviaeg- enne metallitöötlemise leiutamist. Tööriistad kivist. 2. paleoliitikum- esimeste inimeste kujunemine põhja-euroopas jääaja lõpuni 3. Mesoliitikum- 9. aastatuhandest e.Kr- V aastatuhandeni e.Kr. 4. Neoliitikum- V aastatuhat e.Kr- II aastatuhat e.Kr 5. pronksiaeg- II aastatuhat- V s...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
