· Pulss võib olla kiire ja nõrk või vastupidi hingamisteed, stabiilne küliliasend aeglustunud · Soojusta ja rahusta kannatanut · Kiire hingamine · Kannatanu on rahutu 8. Millised tunnused viitavad õhupuudusele? · Võivad tekkida teadvushäired Nimeta esmaabivõtted õhupuuduse korral Tunnused: 4. Mida peab helistaja teatama häirekeskusesse · Inimene pole pikali, on ettepoole kaldu (112) õnnetusjuhtumi korral? · Huuled lähevad sinakaks · Mis juhtus? (missugune õnnetus, kas inimesed · Inimene hingab läbi suu on ohus)
neid inimesi, keegi ei kuulnud nende häält ega sõna." See tõestab seda, et Raskolnikovi teooria (kuritöö kaudu head teha) ei pidanud paika ega katsele vastu. Teose lõpul hakkas ta mõistma oma vigu ning oli teel muutuste, paremuse poole. 4. Raskolnikovi karistuseks oli tema pidev hirm kuritöö ilmsiks tulemise ees ning tema lakkamatu meeltesegadus. Ta oli kohutavalt paranoiline ning isegi minestas (kui sattus politseinikuga sõnavahetusse, siis kaotas teadvuse kuumuse, õhupuuduse ja pingelise olukorra tõttu). Teose vältel oli ta pidevalt haige ja jampsis. Tänu sellele hakkas ta ka end tasapisi reetma. Zossimov täheldas näiteks üsnagi teose alguses, et Raskolnikov on kõige vastu ükskõikne, kuid kõnelused tapmisest ajavad ta lausa meeletuks. Peategelane oleks end reetnud ka siis, kui ta meeltesegaduses Zametovilt küsis:"Aga mis siis, kui mina see olingi, kes Lizaveta tappis?". Õnneks tuli ta aga meelemõistusele ning ütles, et tegemist oli naljaga ja
neid inimesi, keegi ei kuulnud nende häält ega sõna." See tõestab seda, et Raskolnikovi teooria (kuritöö kaudu head teha) ei pidanud paika ega katsele vastu. Teose lõpul hakkas ta mõistma oma vigu ning oli teel muutuste, paremuse poole. 4. Raskolnikovi karistuseks oli tema pidev hirm kuritöö ilmsiks tulemise ees ning tema lakkamatu meeltesegadus. Ta oli kohutavalt paranoiline ning isegi minestas (kui sattus politseinikuga sõnavahetusse, siis kaotas teadvuse kuumuse, õhupuuduse ja pingelise olukorra tõttu). Teose vältel oli ta pidevalt haige ja jampsis. Tänu sellele hakkas ta ka end tasapisi reetma. Zossimov täheldas näiteks üsnagi teose alguses, et Raskolnikov on kõige vastu ükskõikne, kuid kõnelused tapmisest ajavad ta lausa meeletuks. Peategelane oleks end reetnud ka siis, kui ta meeltesegaduses Zametovilt küsis:"Aga mis siis, kui mina see olingi, kes Lizaveta tappis?". Õnneks tuli ta aga meelemõistusele ning ütles, et tegemist oli naljaga ja
patsientidest (Kadri 2008). Londonis tehtud uurimgus palliatiivse ravi hoolduskeskuse 400 patsiendil, kellest 95% olid vähipatsiendid, oli enamus kaebusi valus (64%), anoreksia (34%), kõhukinnisus (32%), väsimus (32%), hingeldus (31%). Keskmiselt oli igal patsiendil keskuse esimesel visiidil 7 kaebust (Kadri 2008). Uuringus, milles käsitleti kaebusi haiguse viimase paari nädala jooksul, kaasnes enamus valu koos õhupuuduse ja iiveldusega (Payne 2008). Palliatiivse ravi all kannatavale patsiendile kõige enam uuritud ja kõige halvema elukvaliteedi valu on valu. Saunders tutvustas ka palliatiivses meditsiinis tuntud tavalist valu. Selle põhjal on valu komponendid füüsilised, psühholoogilised, sotsiaalsed ja vaimsed (Payne 2008). Robert Twickross aga eitas valu kui ebameeldivat sensoorset ja emotsionaalset kogemust olemasoleva või võimaliku kudede kahjustusega. Vähktõvesid on teatatud 85-93% -l
Millised on hingamiselundkonna haiguste korral hoolduse põhimõtted. Nimeta vähemalt 4 tegevust. Hingamist kergendav asend; värske õhk, hapnik; õpeta õiget hingamistehnikat; õhupuuduse ajal ära küsi mittevajalikke küsimusi, rahusta; anda ravimit vastavalt arsti ettekirjutusele;õpeta õigesti röga koguma; üleüldine jälgimine Millised on hingamiselundkonna haigustele iseloomulikud kaebused? Nimeta 3 põhilist kaebust. Õhupuudus; köha; röga eritus; kiire pulss; sinakas värv nahal(tsüanoos); rahutus; segasus; pisted rinnus Millised on astmat iseloomustavad tunnused ja mida tuleb astmahoo puhul jälgida? Köhahood, röga eritumine,vilistav hingamine, lämbumistunne, hingeldus(kergest tugevani) tsüanootiline nahkja limaskestad. Jälgida: kas oli midagi mis astmahoo vallandas ja mis see sellisel juhul oli?; kui kaua kestis haugushoog? Hingamisraskused väljahingamisfaasis; naha värvus; ravimi mõju. Kõik tähelepanekud tuleb esitada med.õele. sellisel ju...
kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne
tootmisele organismis. Seega pole võimalik astmat täielikult vältida, küll aga võib ära hoida astmahoo teket vältides teadaolevaid allergiat põhjustavaid allergeene. (Inimene.ee) KOKKUVÕTE Nii KOK kui astma korral võivad välised tegurid, nagu hingamisteede nakkused, õhu saastatus, külm ilm või tugevad lõhnad, nagu lille- või lõhnaõlilõhnad, vallandada sümptomeid või põhjustada isegi ägenemisi. Ravimid, mida kasutatakse õhupuuduse vähendamiseks ja hingamisteede lõõgastamiseks, on mõlema haiguse korral enamasti ühesugused. Astma korral kasutatakse säilitusravina põletikuvastaseid sissehingatavaid ehk inhaleeritavaid glükokortikoide, mida tihti manustatakse koos pikatoimelise bronhilõõgastiga ühest ja samast kombineeritud inhalaatorist, et saavutada kontrolli põletiku üle. Kerge või mõõduka raskusega KOK korral kasutatakse esmase ravimina tavaliselt bronhilõõgastit, et õhupuudust vähendada
suhkruhaigus, migreen, seedehäired jne; · alkoholism; · vaimsed, psüühilised häired; · suitsiid; · läbipõlemissüdroom vaimse, füüsilise ja emotsionaalse kurnatuse seisund, mis on kujunenud pikaajalise ülepinge situatsioonis. Tööstressi tüüpilised märgid kehalises enesetundes (Seilenthal 2002: 13-20): · süda peksleb; · hingamine on kiire ja pinnaline, ka ilma füüsilise pingutuseta võib tekkida õhupuuduse tunne; · käed ja jalad muutuvad külmaks; · suu kuivab; · higistamine ka normaalse ruumitemperatuuri korral ja ilma füüsilise pingutuseta; · iiveldus, kõhuvalu kroonilised vaevused ja valud: lihaste ja luustike probleemid; · kõrge vererõhk; · kilpnäärme üle- või alatalitlus; · reumaatiline liigesepõletik. Tööstressi märgid mõttetegevuses (Seilenthal 2002: 14): · halvenenud keskendumisvõime;
ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne
maaharimisega. Kultiveerimisel tasandatakse kõik mikrolohud ja lahkukünnivao kohad, sest sinna koguneb kevadel lumesulamisvesi. Kui sügiskünd ei olnud kvaliteetne, tuleb muld kevadel enne kultiveerimist tasandada raskema lattlibistiga. Multšide kasutamine Kasutatakse erinevaid materjale. Levinumad on kile, koorepuru ja saepuru, nende valik sõltub mullast. Raskema lõimisega mullal põhjustab kilemultš mustikataime juurtel õhupuuduse. Multšide laotamise ajad on erinevad. Kileviljelusel tehakse kulutused multšile (kile, peenravaip, kattekangas jne) enne istandiku rajamist, orgaaniliste multšide puhul jaotuvad need järgnevatele aastatele, kuid kulutused on mõlemal juhul enamasti võrdsed. Turvas, koorepuru jne laotatakse pärast taimede istutamist. Saepurule on taimede niiskuse ja õhustatuse paremaks tagamiseks soovitatav lisada hakkpuitu. Edukaks mustikakasvatuseks on multš vajalik järgmistel põhjustel:
Need ained on väga agressiivsed. Kui nad nuumrakkudest ümbritsevasse koesse jõuavad, põhjustavad nad seal põletikku. Seoses sellega laienevad veresooned. Olenevalt sellest, kus see protsess aset leiab, tekivad väga erinevad kaebused: sügelus, aevastamisvajadus, eritus ninast, silmade kipitus ja pisaratevool, nahalööbed jne. Eriti ohtlik võib allergiline reaktsioon olla siis, kui tekib bronhide või vereringe äge reaktsioon. Bronhide ahenemine kutsub esile astmale omase õhupuuduse. Allergilise reaktsiooni korral võivad veresooned äkki aheneda. Sellisel juhul on tegemist eluohtliku seisundiga. Lõppjäreldus: Immuunsüsteemi vastuse tugevusest oleneb haigusnähtude väljendus: kergetest kaebustest eluohtliku seisundini. Õietolmuallergia Õietolmuallergia on kõige sagedamini esinev allergialiik. Pollinoosi nähud esinevad vaid allergeeni - taimede ja puude õitsemise ja tolmlemise perioodil. Ülejäänud osa aastast võib
FIRMA OÜ TÖÖKESKKONNA RISKIANALÜÜS Objekt: FIRMA OÜ Aruande maht: 19 lk Koostas: RISKIHINDAJA TAK Välja antud: 12.03.2012 SISUKORD . SISSEJUHATUS..................................................................................................................3 2. TÖÖTINGIMUSETE KAARDISTAMINE JA TÖÖTAMISKOHTADE ÜLEVAATUS. ..............................................................................................................................................6 2.1. Ettevõtte üldine iseloomustus...................................................................................6 2.2. Töökeskkonna iseloomustus.....................................................................................6 3. töökeskkonNas esinevate RISKIDE HINDAMINE (assistent).......................................8 Töökoht........................................................................................
hingamine on intensiivne, kuid puudub võimalus fotosünteesiks. Lumerikkal soojal talvel püsib temperatuur võrsumissõlme juures 0...2°C juures. Ka lopsakas talivilja lehestik takistab mulla külmumist. Sulas mullas jätkub toitaineid taimele maksimaalselt 2...3 kuuks, seejärel nad hukkuvad. Koos lumiseenega on haudumine üheks suurimaks probleemiks taliviljade hukkumisel; 3. Vettimine sellisel juhul hukkuvad taime õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas. Hukkumine on kiirem seisvas soojas (üle 5°C) vees. Talirukis kannatab selle all rohkem kui talinisu või tritikale; 4. Jääkoorik põhjustab taimede hukkumise madala temperatuuri ja mehaaniliste vigastuste läbi. Jääkoorik lõhub füüsiliselt taimed ära; 5. Külmakergitus esineb peamiselt kevadel, kui niiske muld korduvalt külmub ja sulab. Külmudes muld paisub, haarab kaasa taimed ja võib sellega nende juured puruks rebida.
Peidab korterist leitudsaagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle poole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. Käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne
kasvukohatingimustes. Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad juureharud kasvavad ülespoole, tõustes rabadel isegi maapinnani. Kuna pindmised turbakihid on taimetoitainete poolest vaesed, peavad eespool kirjeldatud juurekava arenguga taimed rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus.
lõug alla, keel vajub taha, nii et õhu juurdepääs suulae ja keele vahelt on tunduvalt takistatud. Sellest tekivad ninaneelus ja hingetorus õhukeerised, mis põhjustavad vahel üsna tugevat kära. Une-apnoeks nimetatakse lühiaegseid hingamisseiskusi une ajal. Need esinevad enamasti keskealistel täidlastel, kõrge vererõhuga meestel, kes norskavad. Arvatakse, et tegemist on ülemiste hingamisteede lihaste lõtvusega, mistõttu õhuvool katkeb. Hingamine on raskendatud, tekib õhupuuduse tunne, südame rütm häirub. Apnoe kestab 10 sekundist minutini ja need episoodid võivad öö jooksul esineda isegi sadu kordi, moodustades 50- 60% uneajast. Une-apnoe on sageli unetuse põhjuseks. (Loogna et al... 1998: lk 89-91) Probleeme unega kogevad igas vanuses inimesed. Mida varem sellele aga jälile saadakse ja ravi otsitakse, seda väiksema tõenäosusega arenevad unehäired inimesele ohtlikuks. 2.4 Edasilükatud magamamineku sündroom Mida see sündroom endast kujutab
8-10 aastat Suur niiskus takistab (kivid, tomati kasvuturvas + väetamist tolmlemist (on isetolmleja) liiv) Mullakoorik tekitab õhupuuduse (lõhkuda) Paprika Looduses mitme aastane Valgusenõudlikud Savimuld ei sobi Istutamisel peaks olema 3-4 Vajadusel kasta Esimesed viljad valmivad u. Kodus 1-aastane Tahab rohkem soojust kui Võimalik kasvatada lehe külgharu, peaks Pealtväetada kaheksa nädala pärast
hulgast mullas? Millistel temperatuuridel taluvad taimed üleujutusi paremini ja miks? 20..25`C juures. Mulla temperatuuri alanedes aeglustub vee imamine juurtesse niivõrd, et ee ei kata enam veekadu transpiratsioonil. Külm muld on füsioloogiliselt kuiv, külmades muldades halveneb ka mineraalne toitumine ja mineraalainete ümbertöötamine juurtes. õhuvaestes muldades (üleujututatud kohtades) kasvavad taimed halvasti mitte niivõrd veeliia, kuivõrd õhupuuduse tõttu. – kobestada, õhustada mulda. 6. Milliste mehhanismide abil liiguvad mineraalainete ioonid mullast taime? Kolm võimalikku viisi mineraalainete kättesaamiseks: – otsene kontakt juurega (tavaliselt juuri 1% mulla mahust) – massivool piki veepotentsiaali gradienti – difusioon piki kontsentratsiooni gradienti. Kuidas ja miks võiks ioonide juurtesse sisenemise kiirus sõltuda õhulõhede avatusest, mulla PH-st ning tärklise hulgast juurerakkudes? 7
külmakergituse,lumiseene kajustuse tagajärjel.Külmumine-taime rakuvaheruumides tekivad jääkristallid, mis kasvades purustavad rakke.Et ära hoida tueb külvata õigeaegselt või lumekogumine.Haudumine-taimed kasut varuained ära hingamiseks ja jäävad nõrgaks.Nii on lume all, ei saa fotosünteesida.Sulas mullas tarvitavad taimed suhkruid 3-5mb 1g kuivaine kohta ööpäevas,s.o.3 korda rohkem, kui külmas mullas.Vettimine-hukkuvad õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas.See on nt savimaadel lohkudes.Et ära hoida, tuleb sulavett ära juhtida.Jääkoorik-põhjustab taimede hukkumist madala temp ja meh vigastuste läbi.Külmakergitus-kui muld külmub ja sulab pidevalt.Külmudes võib muld paisudes taimejuured puruks rebida. Tuleb parandada mullasrukt ja liigniiskust.Lumiseen-levib kolletena, hävitab kõik taimed.Pidurdatakse seemnete puhtimisega.Talvitumist hinnatakse
külmakergituse,lumiseene kajustuse tagajärjel.Külmumine-taime rakuvaheruumides tekivad jääkristallid, mis kasvades purustavad rakke.Et ära hoida tueb külvata õigeaegselt või lumekogumine.Haudumine-taimed kasut varuained ära hingamiseks ja jäävad nõrgaks.Nii on lume all, ei saa fotosünteesida.Sulas mullas tarvitavad taimed suhkruid 3-5mb 1g kuivaine kohta ööpäevas,s.o.3 korda rohkem, kui külmas mullas.Vettimine-hukkuvad õhupuuduse tagajärjel vees või liigniiskes mullas.See on nt savimaadel lohkudes.Et ära hoida, tuleb sulavett ära juhtida.Jääkoorik-põhjustab taimede hukkumist madala temp ja meh vigastuste läbi.Külmakergitus-kui muld külmub ja sulab pidevalt.Külmudes võib muld paisudes taimejuured puruks rebida. Tuleb parandada mullasrukt ja liigniiskust.Lumiseen-levib kolletena, hävitab kõik taimed.Pidurdatakse seemnete puhtimisega.Talvitumist hinnatakse väga heaks, kui
Organismis, sealhulgas ajus, tekib hapnikupuudus. Vingugaas ühineb veres oleva hemoglobiiniga ja ei lase hapnikku verre imenduda. Ei aita ka välisõhus olev hapnik, kui seesama õhk sisaldab vingugaasi. Kunagi anti niinimetatud tervisepiima. Piim suitsumürgistust siiski ei ravi, küll aga aitab ennetava abinõuna organismi tugevdada, nii nagu valgud üldse, ka vitamiinid. Vingumürgistuse sümptomid on iiveldus, südame pekslemine, üldine nõrkus, pea käib ringi, tekib õhupuuduse tunne, raskematel juhtudel võib silme eest mustaks minna. Inimene võib olla küll näiliselt teadvusel, kuid hakkab segast juttu ajama. Mida teha? Suitsumürgistuse korral on esimene reegel viia kannatanu suitsust välja, värske õhu kätte. Kui võimalik, siis varjulisse kohta. Panna ta lamavasse asendisse. Katta ta alt ja pealt kinni, selleks sobivad näiteks autoapteegi juurde kuuluvad termokiled, tavalised tekid, ka seljariided
lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne
Metsa kõrvalkasutus 3 1. Mis on metsakasutus? 3 2. 1.1. Metsa kõrvalkasutus 4 1. Metsa kasutamine metsaseaduse valguses 5 1. Kaitstavate loodusobjektide hoidmine e. looduse kaitse 6 1. Maastiku, mulla või vee kaitsmine 6 2. Sanitaarkaitse 7 3. Virgestus 8 4. Metsa kõrvalsaaduste varumine 11 7.1. Seened ja seenekasvatus 11 7.1.1. Seenekasvatus 12 7.2. Metsamarjad ja marjakasvatus 13 7.2.1 Pohl ja tema kasvatamine 14 7.2.2. Mustikas ja tema kasvatamine ...
geotropismiks, mis on eriti ilmne rabas kasvavatel mändidel. Neil arenevad ainult külgjuured, mis on horisontaalse levikuga, kusjuures peenemad juureharud kasvavad ülespoole, tõustes rabadel isegi maapinnani. Kuna pindmised turbakihid on taimetoitainete poolest vaesed, peavad eespool kirjeldatud juurekava arenguga taimed rabas leppima ainult õhukeses pindmises turbakihis leiduvate toitainetega. Sellest tingituna kannatavad taimed liigniiskes kasvukohas peale õhupuuduse ka toidupuudust. Pindmise turbakihi lagunemine suurendab kuivendatud soodes puude juurestussügavust ning metsa tormikindlust. Intensiivselt kuivendatud turvasmuldades ulatuvad puude juured 50...60 cm sügavusele, kuid põhimine juuremass jääb siiski pindmisse 20 cm paksusesse turbakihti. Pärast kuivendamist suureneb puistu assimileeriv mass, tõuseb CO2 neelamine, O2 ja fütontsiidide eraldamine ning õhust tolmu sidumise võime, suureneb puistu tootlikkus ja mulla viljakus.
Avinurme Keskkool 8.klass Perevägivallast Mariliis Oja Avinurme 2008 Sisukord 1 Sissejuhatus....................................................................................................................................3 Füüsiline ja vaimne vägivald..........................................................................................................5 Perevägivalla levimus.....................................................................................................................7 Diagnoosimine, sümptomid ja tagajärjed.......................................................................................8 Taustategurid..................................................................................................................................19 Ravi ja ennetamine....................................................................................................
end kaks korrust allapoole ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne.
Erinevad küsimuste tüübid Ärge küsige oma patsiendilt liiga ohtralt küsimusi, vaid laske tal niipalju kui võimalik ise rääkida. Püüdke vältida küsimusi, mis algavad sõnaga kes või miks, sest need panevad süüdlast otsima. Esitage patsiendile alati ainult üks lühike küsimus korraga ja järgige S-HAREV-skeemi. Vältige suletud küsimusi, millele saab ainult jah või ei vastata. Siin on erandiks tõsises eluohtlikus seisundis patsiendid ning õhupuuduse või tugevate valude all kannatajad. Sugestiivseid küsimusi tuleb vältida. Näide: „Nüüd teil enam valusid pole, eks?“ Sellised küsimused annavad patsiendile vastamiseks vähe ruumi ning kohanduvate, autoriteeditundlike või lihtsalt viisakate patsientide puhul saate ka vääri vastuseid. Samuti edastavad niisugused küsimused mittesõnalisi teateid, näiteks et manustatud valuvaigisti pidi kindlasti toimima. Sugestiivne küsimus – küsimus, mis eeldab mingit kindlat vastust
ühe lahtise ukse taha ja lahkub kui teised on läinud. Peidab saagi ühte hoovi kivi alla. Läheb meeltesegaduses koju, on haigeks jäämas (nälg+vaimne pinge). Järgmisel hommikul kutsutakse politseisse (perenaine on esitanud kaebuse võla pärast). Raskolnikov aga arvab et nad "juba teavad". Kõigub kohale ja kuuleb seal juhuslikult et need kaks klienti on kahtlusalused. Satub ühe politseinikuga ("Püssirohi") sõnavahetusse (mõrva asjus) ja minestab kuumuse ja õhupuuduse pärast. Mõni hakkab seda tõendiks pidama. Kuidagi jõuab Raskolnikov koju. mingi mõttevälgatuse ajel külastab vana koolivenda Razumihhinit, lootes et tal on ehk tööd anda (too on ka valmis andma talle pole oma vähesest), kuid Raskolnikov millegipärast ei taha enam. käitub imelikult ja läheb koju, kus sonib päevade kaupa. Razumihhin ei saa aga rahu ja tunneb vajadust teda aidata. Põetab kuni Raskolnikovi meelemärkusele tulekuni, ostab talle uued riided jne
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
