Ökoloogia I kordamisküsimused (1)

• Abiootilised faktorid: eluta keskkonna füüsikalis-keemilised ja mehaanilised mõjud organismile.
  
• Adaptsioon- organismide kohanemine elukeskkonnaga
  
• Aeroobne hingamine - hapniku hingamine
  
• Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mis võib põhjustada lühiajalisi muutusi organismi elutegevuses või talitluses.
  
• Krooniline toksilisus- puhul on toksiliste ainete mõju pikaajaline, kuid doosid on suhteliselt madalad ning efektid ilmnevad suure hilinemisega, isegi siis, kui kokkupuude mürkainega on ammu lõppenud.
  
• Autotroofne organism- ( isetoituv ) valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaas, vesi, soolad ) endale orgaanilisi toitaineid (süsivesikud).
  
• Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest.
  
• Biogeotsönoos- looduslik kompleks , millesse kuuluvad elukooslus (biotsönoos) ja selle elupaiga (biotoobi, ökotoobi) eluta keskkond.
  
• Biootiline kooslus - liikidevahelised seosed ning suhted, mis tekivad eri liiki isendite ühise asustusala tõttu ja nende liikide vaheliste kindlate toitumissuhete kehtestamisega.
  
• Bioloogiline liik- on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi.
  
• Bioota e. elustik – taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna.
  
• Biotroof - lagundaja , täpsemalt parasiit . Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil.
  
• Detriitahel- laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid .
  
• Karjatusahel- algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni.
  
• Happelised vihmad - gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed.
  
• Kantserogeenne aine- keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes võivad põhjustada või soodustada kasvajate teket.
  
• Mutageenne aine- aine, mis sissehingamisel , allaneelamisel või läbi naha imendumisel võib esile kutsuda pärilikke geneetilisi defekte.
  
• Kasvuhooneefekt - temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist ( soojus -) kiirgust ega veeauru.
  
• Katabolism- on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
  
• Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite oksüdeerumisel vabaneva energia varal .
  
• Kliimaks - ehk lõppkooslus, mis vahetab välja iseennast , s.t. tema järglaste pidev taastootmine on tagatud.
  
• Kommensalism - kahe organismi (ka liigi, populatsiooni) suhe, mis on kasulik ühele osalisele – kommensaalile, kuid kasutu ja kahjutu teisele.
  
• Saprofaag- kõdu- e. lagutoidulised loomad, toituvad taimse või loomse päritoluga orgaanilisest ainest.
  
• LD50- surmav doos toksilist ainet
  
• Makrokonsument- heterotroofsed organismid (peamiselt loomad kes söövad teisi organisme või orgaanilise aine osakesi);
  
• Mikrokonsument- (peamiselt bakterid ja seened, mis toituvad surnud protoplasmast, imavad laguprodukte ning vabastavad anorgaanilisi toitaineid, mis sobivad kasutamiseks produtsentidele ning ka orgaanilisi aineid, mida võivad energia allikana kasutada ökosusteemi teised komponendid).
  
• Mutualism ehk sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu.
  
• Nekrofaagid - raipetoidulised lagundajad.
  
• Noosfäär- on süsteem, millesse kuuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus.
  
• ökoloogiline nišš- näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga.
  
• ökoloogiline püramiid- ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis: astmikpüramiid, mille astmed on troofilised tasemed .
  
• ökoloogiline suktsessioon ehk koosluste vahetus – ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul.
  
• Parasitism - kooselu, kus parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju.
  
• Populatsioon - rühm ühe liigi isendeid, kes elavad teatud territooriumil, mille piires on võimalik ristumine .
  
• Populatsiooni tihedus- näitab kui palju elab sama liigi isendeid ühel territooriumil.
  
• Primaarproduktsioon- algtoodang e. esmatoodang – autotroofsete organismide kasutatud energia, mis moodustab toiduahela esimese astme ( primaarse troofilise taseme) kogutoodangu või heterotroofseile organismidele edastatav energia, mis moodustab esmase puhastoodangu. Taimede produktiivsust nimetatakse esmaseks ehk primaarseks produktsiooniks.
  
• Produtsent - tootjad, orgaanilist ainet sünteesivad rohelised taimed ja autotroofsed bakterid.
  
• Säästev areng- looduskeskkonna ja loodusvarade säästlik kasutamine, mille eesmärgiks on tagada inimesi rahuldav elukeskkond ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades..
  
• Sekundaarne suktsessioon- tähendab arengut, mis saab alguse kohal, kus kliimaks on hävinud.
  
• Sünergism- keskkonnatingimuste koosmõju.
  
• Toiduahel- jada organisme, keda seostavad järjestikku toitumine ja toiduobjektiks olemine.
  
• Toiduvõrk- toitumissuhete võrk, omavahel põimunud toiduahelate kogum .
  
• Troofiline tase- organismi toitumisse puutuv või toidu ja toitainete hulka ja liikumist iseloomustav tase.
  
• Biosfäär- laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid
  

Troposfäär- atmosfääri alumine osa, mis ulatub u 20 km kõrgusele.
Stratosfäär- atmosfääri osa, kus temperatuur tõuseb kuni -2 ning seal asub osoonikiht .
Mesosfäär- on atmosfäärikiht kõrgusel 40–50 kuni 80–90 km.
Litosfäär- Maa suhteliselt jäik ebaühtlane väline kest, mis koosneb mitmesuguste mineraalide assotsiatsioonidest, sette-, moonde- ja tardkivimitest.
Hüdrosfäär- maakera veestikust moodustunud sfäär.
Magnetosfäär- maalähedane ala, mille füüsikalised omadused on määratud Maa magnetväljaga ning selle vastastikuse mõjuga laetud kosmiliste osakestega.


Pikemalt

• Millest koosneb ökosüsteem?