kehtestamisega. o Bioloogiline liik- on väikseim organismirühm, mis teiste liikidega ristumisel ei anna viljakaid järglasi. o Bioota e. elustik taimede, seente ja loomade kogum, mingi suure ala floora ja fauna. o Biotroof- lagundaja, täpsemalt parasiit. Organism, kes elab ja toitub parasiidina teist liiki organismil. o Detriitahel- laguahel, mis algab surnud orgaanilisest materjalist, mida söövad mikroorganismid. o Karjatusahel- algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. o Happelised vihmad- gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. o Kantserogeenne aine- keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes võivad põhjustada või soodustada kasvajate teket. o Mutageenne aine- aine, mis sissehingamisel, allaneelamisel või läbi naha
peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad - gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed. 15. Heterotroofne organism ehk loomtoiduline organism. 16. Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. 17. Kantserogeenne aine - keemilise koostise ja päritoluga ained, mis organismi sattudes võivad põhjustada või soodustada kasvajate teket. 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt 20. Katabolism ehk dissimilatsioon ehk lagundav ainevahetus (ladina katabolē 'allaviskamine') on organismis toimuv keemiline protsess, ainevahetuse osa, milles keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat.
söövad mikroorganismid. 13. HAPPELISED VIHMAD on mis tahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14. HETEROTROOFNE ORGANISM on organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad, inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened ja enamik baktereid. 15. HÜDROSFÄÄR ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. 16. KANTSEROGEENNE AINE on vähkitekitav aine. 17. KARJATUSAHEL on toiduahel, mis saab alguse rohelisest taimest (edasi: taimtoiduline loom ja kiskjad). 18. KASVUHOONEEFEKT on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. 19. KATABOLISM on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (tselluloosglükoos) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosH 2O ja CO2). 20
Happelised vihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. Hüdrosfäär Maad ümbritseb veekiht. Kantserogeenne aine toksiline orgaaniline ühend, inimesele ohtlik vähki tekitav aine, nt. benso(a)püreen. Karjatusahel toiduahela üks põhitüüp, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni; Kasvuhoone efekt temperatuuri ja niiskuse suurenemine läbipaistva katte all, mis laseb läbi päikesekiirgust, kuid ei lase tagasi õhkkonda pikalainelist (soojus-) kiirgust ega veeauru; õhkkonna CO2 hulga suurenemine Maa atmosfääris. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või
Happesademete ph tase on madalam võrreldes tavaliste sademetega. Sellest tulenevad happevihmad. · Heterotroofne organism organism, kes saab elutegevuseks vajaliku energia ja orgaanilised ained toidust saadud valmis orgaanilisi ühendeid lagundades. · Hüdrosfäär ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. · Kantserogeenne aine aine, mis organismi sattudes võib põhjustada või soodustada kasvajate teket. · Karjatusahel toiduahela üks põhitüüp, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. · Kasvuhooneefekt nähtus, kus Maalt peegelduv pikalaineline soojuskiirgus ei pääse läbi atmosfääri või kasvuhoonegaaside ja peegeldub tagasi Maale, võimendades pinna soojenemist. · Katabolism - on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni või lihtsate orgaaniliste aineteni.
orgaanilistest ainetest ning nende lagundamisel saab elutegevuseks vajaliku energia. (kõik loomad, seened, suurem osa baktereid) 16. Hüdrosfäär Maa armosfääri ja litosfääri vahel paiknev katkendlik vesikest, mis hõlmab ookeanid, mered, järved, jõed, tehisveekogud ja liustikud.(laiemas laastus kuuluvad sinna ka veeaur, vesi ning igijää/lumikate). 17. Kantserogeenne aine - orgaaniline ühend, inimesele ohtlik ja vähki tekitav aine, nt. benso(a)püreen 18. Karjatusahel - toiduahela üks põhitüüp, algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning järgmiselt kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt nähtus, mida põhjustavad süsihappegaas ja mitmesugused teised gaasid atmosfääris, nad lasevad läbi päiksekiirgust, mis langeb Maale ja muutub osaliselt soojuseks, kuid takistavad aga soojuse kiirgumist läbi atmosfääri maailmaruumi selle tulemusel on maad ümbritsevas õhukihis temperatuur kõrgem kui väljaspool atmosfääri. 20
13. Happesademed ehk happevihmad on mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 14. Heterotroofne organism mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. 15. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 16. Kantserogeenne aine - vähkkasvaja teket sooustav aine. 17. Karjatusahel - toiduahel rohelistest taimedest taimtoiduliste loomadeni ja sealt kiskjateni. 18. Kasvuhoone efekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine. 19. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 20. Kemosünteetiline bakter- bakter, mis bioloogilis-keemilise protsessi käigus ühest
· Happelised vihmad - Väävelhappe tootmisel ja väävlirikaste kütuste põletamisel tekkiv piiskne H2SO4 udu · Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened, enamik baktereid. · Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär. · Kantserogeenne aine vähkkasvaja teket sooustav aine · Karjatusahel toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni · Kasvuhoone efekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine · Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni).
toitainetega, peamiselt fosfori- ja lämmastikuühenditega. 14. Happevihmad – sademed, mille pH on alla 7 ehk happeline ( tänu lämmastik- ja vääveloksiidile) 15. Heterotroofne organism - kasutavad elutegevuseks teiste organismide poolt sünteesitud orgaanilist ainet, nt seened, loomad - karu 16. Hüdrosfäär - biosfääri osa, mis hõlmab kogu maakera vee. 17. Kantserogeenne aine – vähkkasvaja teket soodustav aine 18. Karjatusahel – toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt - looduslik ilming, mis on hädavajalik maakera elustikule – kogu soojus ei peegeldu maapinnalt tagasi maailmaruumi. 20. Katabolism - polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, mis sünteesib endale ise mitmest
elusatest rakkudest. 12. Detriitahel - laguahel 13. Eutrofeerumine - veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad - mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. 15. Heterotroofne organism - organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. 16. Hüdrosfäär - vesikest 17. Kantserogeenne aine – vähkitekitav aine 18. Karjatusahel - algavad rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt - Mõnede ainete molekulid on võimelised neelama pikalainelist infrapunakiirgust, aga läbi laskma lühilainelist kiirgust. 20. Katabolism - lagundav ainevahetus 21. Kemosünteetiline bakter - bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid 22. Kliimaks - püsiv 23. Kommensialism - kooseluvorm, mis ühele poolele on kasulik/vajalik, teisele neutraalne 24. Saprofaag - kõdu- e
mikroorganismid. 13. Eutrofeerumine veekogu toitelisuse tõus 14. Happevihmad gaasiliste väävel- ja lämmastikoksiidide veepiisakestes lahustumisest tuleneva happelise reaktsiooniga sademed 15. Heterotroofne organism toitub valmis orgaanilistest ainetest 16. Hüdrosfäär maakera veestikust moodustunud sfäär 17. Kantserogeenne aine keemilise koostise ja päritoluga aine, mis organismi sattudes võib põhjustada või soodustada kasvajate teket 18. Karjatusahel toiduahel, mis algab rohelistest taimetest, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni 19. Kasvuhooneefekt atmosfääri saastumise tulemusena globaalne kliima soojenemine 20. Katabolism on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine CO2 ja H2O-ni). 21. Kemosünteetiline bakter bakter, kes biosünteesib orgaanilisi ühendeid anorgaaniliste ühendite
mudastumine. 14. Happevihmad- happeid sisaldvad sademed, tekivad väävel- ja lämmastikühendite reageerimisel vihmaveega. 15. Heterotroofne organism- organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad nii kõik loomad ja inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened ja enamik baktereid. 16. Hüdrosfäär- ehk vesikest on peamiselt veega seotud sfäär. 17. Kantserogeenne aine- vähkkasvaja teket soodustav aine. 18. Karjatusahel- toiduahela põhitüüp, algab algab roheliste taimedega, edasi taimtoiduliste loomadeni ning edasi kiskjateni. 19. Kasvuhooneefekt- kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. 20. Katabolism- on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (nt tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosi lagundamine süsihappegaasi ja veeni). 21
annaabi.ee 
