Facebook Like
Hotjar Feedback

Õigusentsüklopeedia konspekt (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on normantiivne reguleerimine ?
  • Kui vaba on riik oma otsustes ?
  • Mis tegelikult juhtus ?
  • Mis oli normiandja eesmärk ?
 
Säutsu twitteris
02.09.2014
Õigusentsüklopeedia.
  • Süsteemne ülevaade mandri-euroopaliku õiguskultuuri kuulutavatest õiguse põhimõistetest.
  • Korrastatud mõtlemine juriidiliste kategooriate abil.
  • Teoreetiline alus õiguslikku tähendust omavate olukordade sisuliseks analüüsiks.
  • Igal akadeemilisel nädalal üks tekst! SEADUSTEVIHIK
  • Õigusnormi sisaldav akt.

Iseseisev seminaritöö õigusnormi sisaldav akt.
Raamat: Sissejuhatus õigusteadusesse . Euroopa Liidu Õigus. Õigusetõlgendamise teooria. Juridica. (eesti ja ülemaailmne), Eesti Vabariigi Põhiseadus .
Tume- kohustuslik, tava- soovitatav.
Õiguse eelastmed ja mõiste.
Normantiivne reguleerimine

Mis on normantiivne reguleerimine? (5. aasta eksami küsimus)
Maailma õiguskultuurid

Common law- 10, 11 saj-19 saj. 1066 Inglismaa vallutaja. Communit hakkas looma kohtud (kuninglikud kohtud), kes ütlesid, mis on õigus. See koht, mis räägib, mis on õigus on RATIO DECIDENDI see on siduvus . Kaasuse lahendus- OBITES DICTUM .
PRETSEDENT????
Vanim parlament -Islandil. Inglismaa on samuti, kuid nö teisel kohal. Primaarne Esmane on kohtu, sekundaarne on parlament.
Tekkisid apellatsioonikohtud ehk kantslerikohtud, et edasi kaevata, kui ei sobinud otsus.
Selles kultuuris on kõige tähtsamad kohtud, kohtunikud . Meie vaatame seadusest asja, kuid nende arust on küsimus ainult pretsedendis.
Islami õigus- dualistlik, mis seisneb selles, et üks osa õigusest on jumalik, mida kutsutakse sariaadik (suund, tee). Moslemid usuvad seda et Šariaat lähtub otseselt jumalikust ilmutusest ja tal on neli allikat- koraan , sunna ( prohveti tava teatud pärimused), vaimulikkonna üldine tõekspidamine (idsma), koraani sunna ja vaimulikkonna tõekspidamiskonna järgi tehtud tõekspidamine.
Šariaati nõuded liigituvad 5 ossa : 1. tegusid, mida jumal on käskinud teha ilmtingimata,2. tegudest, mida jumal on soovitanud. 3. tegusid, milles jumal on erapooletu . 4. tegudest, mida jumal taunib, kuid otseselt ei keela . 5. tegudest, mida jumal on keelanud. Sariaati arusaam tegudest on tunduvalt ulatuslikum , kui läänemaailma käsitlus. Šatiaatlik arusaam käsitleb kõiki eluvaldkondi.
Teine osa on ilmalik osa. Oleneb kui sügavad on mõned moslemiriigid . See sarnaneb enamik juhtudel seaduskultuurile.
„Aafrika konstitutsioon“- tänu plularistlikule olemusele ja väga tünaamilisteleprotsessidele väga raskesti mõistetav. Emamaa on viinud sinna oma korra (oma seadusega), see tõrjus välja mandil juba välja kujunenud korra. Väga suur osa on traditsioonilisel tavaõigusel. Tegu on segaõigussüsteemidega, nende varjatsoonidega, hõlmates peamisi õigussüsteeme.
Mandri-euroopalik (seaadusõigus)- 13, 14 saj, kus ühiskond vajas religiooni, ilmalikku korda. Kanooniliselt lubati religiooni kõrvale ja ilmalikku. Ilmalikus nähti toetajat, et korda saab rohkem. Ühs hetk heideti pilk antiikaega, kus kunagi oli juba kujundatud normi õigus. Normi loomingul põhinev õiguskultuur, kus normid ise läbi teatud tunnuste grupeeruvad õigusharudesse. Ja kuna selline eeskuju oli olemas, siis leiti, et võtame selle üle. Seda nimetatakse rooma õiguse retseptsiooniks. Kuid vähem teatakse seda, et sellel ülevõtmiel oli kaks katset, millest esimene ebaõnnestus.
VÕLAÕIGUS
TSIVIILÕIGUS ASJAÕIGUS
ERAÕIGUS PEREKONNAÕIGUS
PÄRIMISÕIGUS
KAUBANDUSÕIGUS
INTELLEKTUAALNE OMAND
RAHVUSVAHELINE ERAÕIGUS
ÕIGUS
RAHVUSVAHELINE ÕIGUS
RIIGIÕIGUS
KONSTITUTSIOONIÕUGUS
KIRIKUÕIGUS
AVALIK HALDUSÕIGUS materiaalne/ formaalne
ÕIGUS KRIMINAALÕIGUS
PROTSESSIÕIGUS tsiviilprotsessiõigus
FINANTSÕIGUS kriminaalprotsessi õigus.
Meil primaarseks õiguseks on seadus.
IUS EST
ARS
BONI ET AEQUI
Õigus see on headuse ja õigluse kunst . „See on kui suur anum, mis peab olema täidetud õiglase sisuga“ Aristoteles.
ÕIGUSE VALDKONNAD
  • eraõigus; 2. avalik õigus; 3. karistusõigus .
    Eraõigusesse kuulub, erahuvi või isiklik kasu. Avalik õigus on avalik huvi, riigi huvi.
    Karistusõigus- sanktsiooni- riigi sund.
    Avaliku õiguse normid on sellised, kus üks on tugevam ja ta on juriidiliselt tugevam.
    Eraõiguse normid- inimesed on võrdsed, kokkulepped.
    Kodutöö:
    https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014085
    09.09.2014
    Juriste on alati vaja olnud ja neid on läbi aegade lugu peetus . Tervikuna juriste ei ole läbi aegade eriti armastatud. Seda ei ole juhtunud ka tänases Eestis. Need juristid , kes tegelevad avaliku õigusega seisavad üsna lähedal riigivõimule .
    Ajast aega on tekitanud umbusku juristidesse keele tõttu. Kui ei saada keelest aru, tekib kahtlus.
    1915 astus Tartu Ülikooli juristiks õppima esimene naisterahvas. 1632 avati Tartu Ülikool.
    Kuidas õppida?
  • õppejõudude struktureeritud õpetamine
  • koostöö- üliõpilase iseseisev töö+ õppejõudude õpetused.
    Töö allikatega :
  • ainekavas on kirjas, mis toetavad õppetööd
    ÕIUSE EELASTMES JA ÕIGUSE MÕISTE
  • Arhailine õigus
  • Ius scriptum ius non scriptum
  • Õiguse idee:
    a/ õiglus / IUS COMMUTATIVA; IUS
    DISRTRIBUTIVA
    b/ õiguskindlus
    c/ eesmärgipärasus
  • Õiguse tänapäevane mõiste
    a/ objektiivne õigus
    b/ subjektiivne õigus
    c/ õigus kui normatiivne kommunikatsioon
    Normatiivne info
    Normatiivne kommunikatsioon- Sattudes
    Rahvusvaheline õigus ja Euroopa Liidu õigus
  • Rahvusvaheline õigus
  • EL õigus
    a)primaarne e. esmane - kuuluvad asutuslepingud ja lisad, liitumislepingud. Asutuslepingud panevad aluse kõigele, kuidas toimida.
    b)sekundaarne e. teisene. - Milliseid akte võivad Euroopa Liidu organistasiioonid vastu võtta
    Et rahvusvahelisest õigusest aru saada, peab kõigepealt aru saama siseriiklikust õiguskorrast.
    Rahvusvaheline õigus kehtib sõltumata riigipiiridest. Rahvusvahelist õigust ei tohi segi ajada rahvusvahelise eraõigusega. Rahvusvaheline õigus= rahvusvaheline avalik õigus. Rahvusvaheline eraõigus = siseriiklik eraõigus.
    Rahvusvaheline õigus on õigus normile üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvaheliste subjektide omavahelisi suhteid.
    Rahvusvahelise õiguse jaoks ei kehti keskset täitmisvõimu.
    Euroopa Liidu õigus- formaalselt oleme vastu võetud Euroopa liitu 1. maist 2004.
    • Rahu tagamise vajadus.
    • Supranatsionaalsuse või siis riigi ülesuse idee
    • Vaba kaubandus, transport piiranguteta liikuda .
    • Teatud vastukaal nii Ameerikale kui ka Venemaale.
    • 1923- Euroopa Ühendriigid .
    • Otsuseid hakati tegema organite poolt, kuhu riigid olid saatnud oma riigiesindajad.
    • Otsus ühine, mitte 100% siduv ja ka selle teostamine ja läbiviimine jäeti riikide enda otsustada.
    • Hakati otsima teiste alade integreerimist.

    Määrus
    Direktiivid
    Otsus
    Soovitus või seisukoht
    Rahvusvaheline õigus
    Aluslepingud
    „21. sajandi suveräänsus on jagatud suveräänsus“ Toomas Savi
    Määruse eesmärk on ühenduse õiguse ühtne rakendamine, võrdsed võimalused kõikidele liikmetele Euroopa liidus.
    Määrus, Direktiivid
    Direktiivi eesmärk peab leidma kohta.
    Otsus- siduv nende suhtes, kellele ta on adresseeritud täielikult.
    Soovitus või seisukoht- seotus õigusarenguga.
    Rahvusvaheline õigus on euroopa liidu edasisele arengule kui ka liikmesriikidele.
    Euroopa liidu õiguse tugevus seisneb liikmesriikide õiguskordade rikkusest.
    Aluslepingud
    Kodune ülesanne seminariks: Erinevate eluliste situatsioonide hindamine läbi normatiivse prisma. Ülesanne on 4. nädalal teisipäeval ÕISis üleval .
    II TEEMA ÕIGUSE ALLIKAD
  • Õiguse allikate kujunemisloost mandri Euroopas.
  • Ajalooline koolkond
  • Õiguse allikad Eesti õiguskorras
    a) ülipositiivne (loomu-) õigus
    b)õigustloov akt
  • PS- Põhiseadus Siseriikliku püramiidi sisu
    a)Rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud osa (§3) kus PS on kõige kõrgemal.
    b)konstitutsioonilised seadused (§104)
    c)seadused; seadus (§65; 109)
    d)määrused (§87; 94)
    e) KOV määrused- kohalik omavalitsus (§154)
    Õigusnormide maailm vajab korrastamist, süstematiseerimist. Mandri Euroopas on see olnud kodifitseerimine .
    19. saj tekkis rahvuslik õiguskord .
    Mandri Euroopas toimus 19. saj. väga intensiivne õigusnormide loomine.
    Eesti siseriiklik õigus
    Õigust loov akt- koht kust me leiame õigusnormi.
    Ülipositiivne õigus seisab piltlikult iga õiguskorra kohal. Eelkõige märguanne avalikule õigusele.
    Kõrgeimal kohal eesti püramiidis on põhiseadus.
    30.09.2014
    ÕIGUSNORM
    Õigusnorm kui süsteemi osa
    I mitteamorfsus- terviklikkus
    Iga norm peab leidma õiguskorras oma kõige õigema koha. Üldisem tähistus korra loomiseks on kodifitseerimine.
    Ideaalne õiguskord on normide kogum peaks olema heas mõttes süsteem- sotsiaalne süsteem. Ja kui süsteem, siis peaks see õigusnormide maailm olema ka allutatud kõikidele nendele põhimõtetele ja reeglitele, millest räägib süsteemidoktriin (süsteemiteooria), mis on süsteem, millises on tema tunnused, mis mõjutab süsteeme, kuidas saavutatakse erinevate süsteemide erinev tasakaal?
    Igat süsteeemi iseloomustavad kaks omadust: mitteamorfsus ja terviklikkus.
    Need tähendavad iga süsteemi puhul, et süsteemis võib leiduda erinevaid elemente, mis on omavahel seostes ja suhtes.
    Süsteemi terviklikkus- Tähendab süsteemi puhul team teatud iseseisvus , tema teatav eraldatud teistest süsteemidest. Terviklikkus võimaldab näha terviklikke süsteeme omaette . Ehk kokkuvõtvalt rajaneb süsteem elemendi ja suhte mõistetel. Ühel poolt elemendi ja teiselt poolt suhte mõistetel. Õigus süsteemile kuulub sotsiaalse reguleerimise süsteemi ühe alasüsteemina. Erinevate sotsiaalsete regulaatorite kvaliteedi: tava-, moraali-, korporatiivne normistik jne. Kvaliteet on teatud mõttes tervik.
    On
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Õigusentsüklopeedia konspekt #1 Õigusentsüklopeedia konspekt #2 Õigusentsüklopeedia konspekt #3 Õigusentsüklopeedia konspekt #4 Õigusentsüklopeedia konspekt #5 Õigusentsüklopeedia konspekt #6 Õigusentsüklopeedia konspekt #7 Õigusentsüklopeedia konspekt #8 Õigusentsüklopeedia konspekt #9 Õigusentsüklopeedia konspekt #10 Õigusentsüklopeedia konspekt #11 Õigusentsüklopeedia konspekt #12 Õigusentsüklopeedia konspekt #13 Õigusentsüklopeedia konspekt #14 Õigusentsüklopeedia konspekt #15 Õigusentsüklopeedia konspekt #16 Õigusentsüklopeedia konspekt #17 Õigusentsüklopeedia konspekt #18 Õigusentsüklopeedia konspekt #19
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 42 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Siim Lani Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    45
    docx
    Õiguse entsüklopeedia
    15
    doc
    Õiguse entsüklopeedia konspekt
    32
    docx
    Õiguse entsüklopeedia konspekt-kõik loengud
    107
    doc
    Õiguse alused põhjalik konspekt
    62
    pdf
    Õigusõpetuse konspekt
    21
    doc
    Õiguse entsüklopeedia eksami konspekt
    22
    odt
    Riigiõiguse konspekt
    31
    docx
    Õigusõpetuse suur konspekt



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun Sulge