Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"üle" - 10000 õppematerjali

Cooperi test
2
docx

Cooperi test

Cooperi test Cooperi test on test kehalise töövõime hindamiseks kooliõpilastel, treeningrühmades ja tervisesportlastel. Testi on välja töötanud USA arst dr. Kenneth Cooper, tuginedes enam kui 20 000 vaatlusaluse uurimisele. Uuritavate kontingent on väga lai: lendurid, astronaudid, sportlased, rohkem või vähem treenitud "tavalised" inimesed. Cooperi testi tulemused on väga tihedas ja usaldusväärses seoses maksimaalse hapnikutarbimisvõimega. See on sama näitaja, mida hinnatakse meditsiiniasutuses tehtava uuringuga. Test näitab selgelt südame-veresoonte ja kopsude talitlust ja vastupidavust koormusel. Regulaarse terviseliikumise korral on mõttekas Cooperi testi läbi viia 2-3 korda aastas. Test võimaldab hinnata kehalise töövõime muutumist aastate jooksul tervisespordi, vanuse kasvamise, kehakaalu muutuste, krooniliste haiguste mõjul. Testi läbiviimine Test viiakse läbi tasasel maa-alal. Hinnatakse 12 mi...

Sport → Sport
6 allalaadimist
Cooperi test
4
docx

Cooperi test

Referaat ,,Cooperi test" Laura Kukk Tallinna Kunstigümnaasium 6.B klass Ajalugu Cooperi testi mõtles välja dr Kenneth H. Cooper (millest ka nimi Cooper) aastal 1968 USA sõjaliseks otstarbeks.Ta tegi üle 20 000 vaatlusaluse uurimise, ta avaldas testi raamatus ,,Aeroobika". Kenneth H. Cooper Mis on Cooperi test? Cooperi test on 12 minuti jooks, kus hinnatakse kooliõpilaste, tavainimaste ja tervisesportlaste töövõimu. Cooperi test näitab millises füüsilises vormis inimene on ja kuidas inimene jaksab oma kiirust jagada. Test näitab selgelt südame-vereso...

Sport → Kehaline kasvatus
14 allalaadimist
See-kes kavatseb valitseda teiste üle-peab eelkõige valitsema iseenda üle
4
docx

See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle

See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle Andri Kaaremäe On levinud arvamus, et teiste inimeste üle kontrolli omamine on lihtne ning mõned peavad seda isegi iseenesestmõistetavaks. Demokritos on aga väitnud, et inimene peab eelkõige omama kontrolli iseenese üle ning Erich Maria Remarque on öelnud, et teiste üle valitsemiseks on vaja ainult üht: enesevalitsemist. Aga mis üldse on enese üle valitsemine? Esmapilgul võib see tunduda lihtne ülesanne, kuid tegelikult võib see paljudele osutuda kaelamurdvaks. Enese üle valitsemine, see on oskus jääda kriisiolukordades rahulikuks, oskus vajadusel vaikida ning kogu viha või rõõm endasse jätta. Inimene, kes suudab enese üle valitseda, jääb ka kõige raskemates situatsioonides iseendaks ning see ongi eelduseks sellele, et valitseda ka kõigi teiste üle. Kui kõik teised kaotavad pea nin...

Filosoofia → Filosoofia
5 allalaadimist
BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED
2
doc

BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED

BIOLOOGIA EKSAMIÜLESANDED. On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-G-G-A-A-A-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G G-C-A-A-C-A-G-T-C-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-T-T-C-G-A-G-G-G-A-A-C-C-C-A-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? On antud DNA üks ahel nukleotiidide järjestusega A-T-G-C-G-A-G-T-G-A-T-T-T-G-A Koosta teine, selle ahelaga komplementaarne DNA ahel ja koostatud ahelale vastav RNA molekul. Mitut aminohapet see RNA kodeerib? Milliseid? Inimese ver...

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist
Naer on terviseks
1
doc

Naer on terviseks

Naer on terviseks. Teadlaste poolt on tõestatud, et naer parandab tõesti tervist ja isegi mitmel moel. Näiteks pidavat kihistamine elu pikemaks tegema, tervendama kopse, stimuleerima südame ning vereringekonna tööd. Ilmselt tuleneb siit ka ütlus: ,,Naera terviseks!" Ent kõkutamine pole ainult tervise jaoks hea, vaid ka üleüldise enesetunde ning meeleolu väljendamiseks. Öeldakse, et naer viib valu. Ka sellel on tõsi taga, sest, kui inimene on kurb ning keegi ajab teda lagistama, hakkavad tööle õnnehormoonid, mis muudavad kõkutaja tuju rõõmsamaks. Kindlasti peaks inimene enne kihistama hakkamist mõtlema, kas see ikka on sobilik just selles olukorras ja seltskonnas. Tihti näidatakse kuumorist arusaamisega oma haritustaset. Sest ei ole ju viisakas näiteks hakata teatris võrdlemisi kurval momendil üle saali irvitama. Koolinoorte seas on tänapäeval näiteks popp põhimõtteliselt mitte milleg...

Kirjandus → Kirjandus
13 allalaadimist
Raadiote ülevaade
1
doc

Raadiote ülevaade

Nimi Sky Plus Raadio Elmar Kuku raadio Russkoe radio Power Hit Star FM Vikerraadio Spin FM Radio Keel eestikeelne eestikeelne eestikeelne venekeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne eestikeelne Jutu-või · horoskoop · uudised · uudised Eestist ja · poliitika · muusika · mängud · uudised · muusika muusika · uudised · õnnesoovid maailmas toimuvast · sündmused · uudised · muusika · ilmaennustus raadio · tüngakõned · horoskoop · spordisündmused maailmas · mängud · perepilt · muusika · mängud · arutlus perekonnast · kultuur · ilmateade · pol...

Meedia → Meedia
25 allalaadimist
Talvesõda
10
ppt

Talvesõda

TALVESÕDA Koostanud: Arnold, Janno, Elin, Liisa Talvesõja algus Talvesõda oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel (osa Teisest maailmasõjast.) Sõda algas, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda Sõda leidis aset sajandi külmimal talvel, mistõttu sõda peeti eriti Nõukogude poole jaoks väga rasketes tingimustes. Nõukogude väed Nõukogude Liidu tungisid Soomele kallale juhtkond arvas, et 30. novembri hommikul Soomet rünnates ei terve Nõukogude- kesta sõjategevus üle Soome Vabariigi piiri paari-kolme nädala. ulatuses. Punaarmee pommituslennukid pommitasid Helsingi ja Viiburi tsiviilobjekte. Esimene kaitselahingute periood oli detsembrist 1939 kuni jaanuarini 1940, kus Soome väed kaitselahingutes Suomussalmi juures piirasid ümber ja hävitasid peaaeg...

Ajalugu → Ajalugu
27 allalaadimist
Luuletused
5
doc

Luuletused

Lydia Koidula Ema süda Üks paigake siin ilmas on kus varjul truudus, arm ja õnn. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl. Kõik mis nii harv siin ilma pääl on pelgupaiga leidnud sääl Kas ema südant tunned sa? Nii õrn nii kindel, muutmata! Ta sinu rõõmust rõõmu näeb su õnnetusest osa saab. Juhan Liiv Üle vee Üks laevake läeb üle vee, läeb üle vee ja lainete. Kui valge luik kaob üle vee, kaob üle vee ja lainete. Mu armuke, Mu kullake läks üle vee ja lainete! Mu armuke, Mu kullake on üle vee ja lainete! Silm kaugele käib üle vee, käib üle vee ja lainete. Ei laineke ei kõnele mul üle vee ja lainete. Siin laineke, ...

Kirjandus → Kirjandus
57 allalaadimist
Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle
2
docx

Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle?

Kas demokraatia on vähemuse võim enamuse üle? Demokraatia on valitsemisvorm, kus austatakse inim-, kodanikuõigusi ja vabadust, demokraatiale omases ühiskonnas saavad osaleda ka kodanikud. Demokraatia on siiski üldjuhul enamuse võim vähemuse üle. Kuid on ka demokraatlikus ühiskonnas ette tulnud, et vähemuse võim on suurem enamusest. Tänapäevane ühiskond on mitmekülgne- siin esineb nii demokraatiat, kui ka ehtsat diktatuuri. Demokraatlikus ühiskonnas võib inimene avaldada oma arvamust nii poliitika, kui ka poliitikute ja valitsuse kohta, aga kui võtta nt Iraan, kus on ehtne diktatuur, siis seal võid ainuüksi halbade sõnade eest ennast varsti kuskilt kongist leida. Tänapäeva maailm on väga erinev ja erinevates maades kehtivad vastavalt valitsemisvormile ka vastavad seadused ja reeglid, millest selle riigi kodanikud peavad teadlikud olema ning neid täitma. Eesti jaoks ei ole vähemuse võim enamuse üle probleemi...

Ühiskond → Ühiskond
5 allalaadimist
Naistega ja alaealistega töölepingu sõlmimisel kehtivad piirangud
4
doc

Naistega ja alaealistega töölepingu sõlmimisel kehtivad piirangud

Eesti Põllumajandusülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Naistega ja alaealistega töölepingu sõlmimisel kehtivad piirangud Ettekanne Juhataja: Matis Luik Üliõpilane: Anna Klement Tartu 2005 Töölepingu seaduse Paragrahv 35 keelab tööle võtta ja rakendada naisi rasketel ja tervistkahjustavatel töödel ning allmaatöödel. Naistele keelatud ja lubatud tööde loetelu määrab kindlaks Vabariigi Valitsus. Naistele keelatud tööde loetelu on tööandjal õigus täiendada, kui see ei põhjusta töötajate soolist diskrimineerimist. Töölepingu seaduse Paragrahv 36 keelab tööle võtta ja rakendada alaealisi rasketel, tervistkahjustavatel või ohtlike töötingimustega töödel ja allmaatöödel ning töödel, mis ohustavad alaealiste kõlblust. Alaealiste keela...

Ehitus → Ehitusõpetus
29 allalaadimist
Luulekava juhan liiv
1
docx

Luulekava juhan liiv

Kevad Mine, mine lumekene, kao kiiresti, tule, tule, kevadekene, tule rutusti! Nii kevade põgeneb talve eest, nii tali läheb kevade eest. Üle laane lootus huikab, üle oru ootus huikab. Siis kõik väljad valendavad ja kose kohin tõstab häält. Soos puude all on hämarus ja märjad oksad ripuvad. Ma vaatan, ei sõna ma ütleda saa, mu süda on õnne täis ja lõpmata. Paistab päike üle nõmme, üle liivase, sätendab ta üle nõmme sinitiivase. Siis vaatan taeva põue, küll virvendab ja hiilgab päike ja liblikas lehvib puude vahel ja kõlab ööbiku hääl. Ja ühes hõiskab rõõmus linnukoor, kui langeb roheline leheloor. Nii taevaste üle ja taevaste all kohab lauluhääl. Õrn maikuu hommik imeilul koitis. Sääl järve pinnal tõusev päike loitis. Ta peegel ...

Kirjandus → Kirjandus
62 allalaadimist
Biomeetria iseseisev töö 3
16
xlsx

Biomeetria iseseisev töö 3

SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 160 86 50 39 0-1 3 võileib jah ei N 162 60 55 37 0-1 3 võileib nii ja naa jah N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah 165 54 54 37 0-1 4 ei söö tavaliselt ei hommikul ei N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 60 50 40 0-1 4 muu ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt ...

Põllumajandus → Biomeetria
51 allalaadimist
F rühma tarneklauslid
2
docx

F rühma tarneklauslid

F-rühma kuulub kolm tarneklauslit. Rühmale on iseloomulik, et põhivedu on tasumata, st ostja kohustus on korraldada kauba vedu ja kanda sellega seotud kulud. Kauba kadumise ja kahjustamise risk läheb müüjalt ostjale hetkel, kui kaup antakse üle vedajale. Oma universaalsuse tõttu on FCA F-rühma peamisi tarneklausleid ja iga kord, kui ostja soovib ise korraldada kauba vedu, peaks ta just seda klauslit eelistama. F-rühm sisaldab kolme tarneklauslit: FCA, FAS ja FOB, mis oma sisult on samuti võrdlemisi müüjakesksed. Selle rühma puhul lähevad kõik kaubaga seonduvad kulud ja riskid müüjalt ostjale üle müüja maal – nimetatud kohas (FCA) või nimetatud lähtesadamas (FAS ja FOB), kui müüja on kauba üle andnud ostja poolt nimetatud vedajale (laevale). Müüjakeskne klauslite valik (FCA, FAS, FOB) – kasutatakse lihtsalt müüdavate kaupade korral (defitsiitsed tooted, tooted ilma järelhoolduseta jms.) FAS - tarneklausel, ingl.k. Free Alongside Ship...

Logistika → Ärilogistika
16 allalaadimist
Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles
1
docx

Rooma kultuur - kas Kreeka kultuur ladina keeles?

Rooma kultuur ­ kas Kreeka kultuur ladina keeles? Kreeka ja Rooma kultuur on erinevad ja see tuleneb juba sellest, et neil on erinevad geograafilised asendid. Kuid neil on ka sarnasusi, sest roomlased on võtnud kreeklastelt kultuuri üle nagu näiteks jumalaid. Mõlemad kultuurid kujunesid mõjutustest nende naabritelt. Roomlased said palju teadmisi ja nad arenesid tänu Kreeka kultuurile. Kreeka kultuur oli arenenud algselt Kreeta omast. Hiljem mõjutasid läänelikud vood ja Ida tsivilisatsioonide kultuurid neid. Kreeka oli geograafiliselt mitme rahva ümber piiratud. Idast türklased, põhjast aasialased, lõunast kreetalased ja läänest roomlased. Roomlased olid üpris eraldatud teistest. Nad algul lõid ise oma tsivilisatsiooni, kuid hiljem hakkasid nad kreeklastelt kultuuri üle võtma. Roomlased õppisid kõik neilt ära, mida tahtsid ja panid selle ladina keelde. Kreeklased austasid jumalaid ja uskusid siiralt neisse...

Ajalugu → Ajalugu
57 allalaadimist
Mille üle on eestlastel põhjust uhke olla-
2
docx

Mille üle on eestlastel põhjust uhke olla.

Meie esivanemad on olnud visa ja töökas rahvas, kes on säilitanud eesti kultuuri ja keelt. Aga tihtipeale kerkib üles küsimus, kas me oleme ka selle pika aja jooksul midagi saavutanud, või endast mingit märki maha jätnud ? Ühed meist väidavad üht, teised teist ja kolmandad kolmandat. Kuid siiski mille üle võiksid eestlased uhked olla? Mõeldes juba kaugele kaugele minevikku, võib öelda et Eesti on olnud juba siis ühte hoidev riik. Olen uhke juba selleüle, et meie oma rahvas, kes on nii väike, aastasadade vältel nii paljude teiste rahvaste poolt ahistatud, vallutatud, orjastatud ja piinatud on kõigest edukalt välja tulnud ning oma kultuuri loonud. Oleme kultuurirahvas. Olen uhke selleüle, et meie poisikesed koolipingis läksid vabadussõtta oma riigi eest, kuigi paljud täismehed ei uskunud iial, et Eesti vabaks võik saada. Ja tänu neile poisikeste noorusentusiasmile on Eesti maailmas ainus riik, kes sõjaliselt saanud jagu Venemaast.

Kirjandus → Kirjandus
19 allalaadimist
Maailma suurimad teede projekteerimisega tegelevad ettevõtted
20
docx

Maailma suurimad teede projekteerimisega tegelevad ettevõtted

Maailma suurimad teede projekteerimisega tegelevad ettevõtted REFERAAT Õppeaines: Projekteerimise alused Ehitusteaduskond Õpperühm: TEI 11/21 Juhendaja: lektor Renee Pruunsild Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2015 Sisukord 1Sissejuhatus...............................................................................................................................3 2Maailma edukamad ettevõtted 2013. Aastal.............................................................................4 3HNTB Cos.................................................................................................................................5 4Parsons Brinckerhoff.................................................................................................................6 5CH2M Hill..........................

Ehitus → Teeprojekteerimine
7 allalaadimist
Liisusalmid
2
docx

Liisusalmid

· Vihma hakkas sadama Krokodill see nuttis palus Lapsed tuppa plagama Ära vihu viht on valus Voodi alla pugema Võttis oma reisipauna Raamat kätte, lugema Pidas halvaks külma sauna Kadus kiirelt üle mäe · A-B, hakka pähe Lapsed eks nüüd tuppa läe Kui ei hakka lükkan takka Kellega, millega · Üks on minu pea Suure pika kepiga Kaks silma kassilgi Kolm jalga voki all Neli nisa lehmal · Nipp-napp null Viis sõrme mehe peos Sina oled kull Kuus naela hobuse rauas Seitse tähte taeva sõelas · Mina leidsin heinakõrre Kaheksa tundi karu mõurab Kõrre viisin lehmale Üheksa tundi ööbik laulab Lehm a...

Pedagoogika → Pedagoogika
40 allalaadimist
Asjaõigus 2 KT
2
docx

Asjaõigus 2.KT

Omand – suurim õigus asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Pos - Õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Neg – õigus välistada teiste isikute mõjud Vallata – teostada faktilist võimu Kasutada – asja kasulike omaduste tarbimine ja viljade saamine Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga. Ilma valduse nõudeta ei ole asi vindikatsioon. Negatoorhagi – kõik need juhtumid, mil asja valdust ei kaota...

Õigus → Asjaõigus
52 allalaadimist
Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist
1
docx

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist

Kuidas aitab sport tunnetada Eesti kodanikuks olemist? Eesti riik on teiste suurte riikide kõrval väga väike ja inimesi on ainult natuke üle miljoni ja kuna meid nii vähe on siis me peame kokku hoidma. Kui nii väikese rahvaarvuga riigis kodanike hulgast on kasvanud silmapaistvad sportlased, kes löövad maailmas läbi ja saavad tähtsatelt võistlustelt medaleid, siis on põhjust, mille üle uhke olla. Eestlastel on üldiselt väga raske jõuda spordis tippu kuna spordi tegemiseks ei ole riigil piisavalt raha, et toetada erinevaid spordialasid. Riik hakkab sportlast toetama alles siis, kui ta on juba midagi saavutanud, aga midagi suurt saavutada on Eesti riigis väga raske. Sellepärast me oleme nende väheste tipus olevate sportlaste üle väga uhked ja elame neile alati kaasa kui nad jälle kuskil võistlemas on. Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
15 allalaadimist
Filipiinid - slaidshow
15
ppt

Filipiinid - slaidshow

Filipiinid Asend · Filipiinid asuvad 8-18. laiuskraadideni. · Troopilises vihmametsa vööndis. Kliima · Troopilises vööndis on soe ja niiske kliima. · Kaks peamist kliima tegurit on : kõrge atmosfääriline niiskus ja kõrge kuumus tase. · Aasta keskmine temperatuur 26,5 kraadi. · 3 aastaaega : märtsist maini soe suvi, juunist novembrini vihmane aastaaeg ja detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Kliima · Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. · Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais. · Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused, kuniks pole vihma sadanud. Temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi ja merevee temperatuur üle 27 kraadi. Sademed · Sademed jäävad 500-1000 mm/a. Enamus torme ja vihmasadusid toimuvad juulist oktoobrini. Mullastik · Puna ­ ja kollamullad, väheviljakad. Taimed · Liigirohke taimestik....

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
Geograafia - Siseveed
1
doc

Geograafia - Siseveed

Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha m. Rõuge Suurjärv). Järvederikkaim on Kurtna, kus on 30 suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% km² 40 järve. Järvenõgude liigid on: mandrijäätekkelised, Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m....

Geograafia → Demograafia
11 allalaadimist
Foorum
1
docx

Foorum

Foorum 09.12.2009 Foorumi saade mida ma vaatasin rääkis sellest,kuidas 2010 aasta eelarve kokku panna .Vaieldi selle üle,et kust rahasi ära võtta ja kuhu juurde panna.Et suureks teemaks oli see,et maainimeste elu on raskeks muutunud.Põhjuseks on see,et tõõkohtade arv väheneb ja maal muutub elu raskemaks,kuna iga asjaga hinnad tõusevad.Põhilised valdkonnad kus hakkab elu paremini käima on õpetajatel,põldnikel ja metsatõõlistel.Üheks suuremaks ja põhiliseks teemaks oli see,kas 2011 tuleb euro kasutusele või mitte. Selle pärast tuleb kõvasti eelarvest kinni pidada mis vastaks eurole üle minekuks.Maainimeste elu on selle pärast ka raskeks läinud kuna kohalikud omavalitsused on oma raha asjadega raskuses ja mis hakkavad oma korda mõjutama bussiliiklust ja teede korras hoidu.Suuremaks teemaks mille üle vajeldakse on kas see ,et erinevad maksu tõusud kust saad...

Ühiskond → Ühiskonnaõpetus
9 allalaadimist
Erakonnad
2
pdf

Erakonnad

Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Erakonnad Kellelt: Erakondadest üldiselt Erakonna põhiväärtused on tööd väärtustav majandusmudel, võrdsus, õiglus ja solidaarsus. Erakond on Eestis kõige enam Euroopa Liiduga lõimumise poolt. Erinevalt teistest parteidest oli selge sõnum ELi sotsiaalharta täies mahus vastu võtta. Ja seda suurendada. Meil on paljude kärbetega variant. Erakond määratleb end vasaktsentristliku parteina. Erakonna noortekogu nimi on Noored Sotsiaaldemokraadid. Erakonna ajalehe nimi on 2004. aasta septembrist Sotsiaaldemokraat. Enne kandis nime "Rahva Hääl" 1998. aasta jaanuarist Rahvaerakonna ja Mõõdukate ühislehena. Järjekorranumbrilt kaheksas. Esimesed 7 oli kumbki erakond üllitanud vastavalt nime all: "Mõõdukad" ja "Rahvaerakond". Erakonna hümn erinevalt teistest Euroopa sotsidest ei ole "Internatsionaal". Üldiselt ei ole mina kursis erakondade tegemiste ja olemistega. Minule ei pakku kui...

Ühiskond → Avalik haldus
7 allalaadimist
KONE
20
pptx

KONE

Soome ettevõte: KONE Kone • Kone – Soome keeles masin • Omanikud Harald(1924), Pekka(1964), Heikki(1932) ja Antti (1996)Herlin • Üks kaubamärk – KONE • Peakorter Espoos • People Flow põhimõtted Tegevusvaldkond • Liftide, liuguste ja eskalaatorite arendamine, valmistamine, müük, paigaldus ja hooldus • Varasematel aastatel tegeles ka kraanade, tõstukite, puidutöötlusmasinate, tarbeelektroonika ja meditsiinivarustusega jms Ajalugu • 1910 Strömberg OY tütarettevõte • 1918 iseseisev firma • 1957 arenes Rootsi • 1967 Helsingi börsile • 1993-1995 müüs maha paljud firmad ja jäi liftide ja eskalaatorite tootmise juurde • 20. saj lõpul laienes Euroopasse, Põhja- Ameerikasse ja Aasiasse Majandusandmed (2013) • Üle 43 000 töötaja üle maailma • Käive 6,9 miljardit € • Üle 100 tütarettevõtte üle maailma, neist enamiku nimes sisaldub „KONE“ Globaliseerumine • väga globali...

Tehnoloogia → Tehnoloogia
2 allalaadimist
Biomeetria iseseisev töö 2
8
xlsx

Biomeetria iseseisev töö 2

SUGU PIKKUS MASS PEA_YMBJALANR ODE_VEND MAT_HINNE HOMMIK PUDER HAIGE N 164 51 55 38 0-1 3 puder jah jah N 165 68 55 39 2-3 3 võileib nii ja naa ei N 168 58 56 41 >3 3 muu ei jah N 168 68 52 39 2-3 4 võileib ei ei N 169 65 55 39 2-3 4 ei söö tavaliselt nii ja naa hommikul ei N 170 70 55 40 2-3 4 võileib jah jah N 172 65 53 40 2-3 3 müsli või helbed nii ja naa jah 173 80 57 44 0-1 3 võileib ...

Põllumajandus → Biomeetria
53 allalaadimist
EEE 802 x
27
ppt

EEE 802.x

IEEE 802.x Indrek Salm Ajalugu 1980. aastal käivitus USA-s IEEE (The Institute of Electrical and Electronics Engineers) Projekt 802, mille eesmärgiks oli kohtvõrgu ühtse standardi loomine. Üpris pea jagunes projekt erinevateks alamprojektideks vastavalt praktikas kasutatavate võrgutopoloogiate ja andmeedastusmeetodite alusel. Projekti käigus stabiliseerusid teatud võrgutehnikad ja omandasid konkreetseid piire ja ettekirjutusi, mis omakorda võimaldasid kogu lokaalvõrgu intensiivse ja laia kasutuselevõtu. IEEE 802 ­ esimesed standardid määratles standardid võrgu selliste füüsiliste komponentide jaoks nagu interfeisid (liidesed) ja kaablid, mis esinevad OSI-mudeli 1 ja 2 kihil Standardid kehtivad: ­ Võrgukaartidele ­ globaalsete võrkude komponentidele ­ koaksiaal- ja keerupaarikaabli võrkudele CSMA/CD ­ Carr...

Informaatika → Arvutivõrgud
19 allalaadimist
Hesse-Stepihunt-arutlus
2
docx

Hesse "Stepihunt" arutlus

Kätlin Ilves 12B Mitte elu, vaid ennast tuleb kergelt võtta Elu ei ole kerge ja seda ei saa ka kergelt võtta. Elus tuleb vaeva näha, lihtsalt sellest läbi liuelda on võimatu. Tihti tundub elu liiga keeruline, sest inimene ise on enda vastu liiga karm. Enda üle naermine annab märku sellest, et inimene teab, kes ta on. Enda nõrkuste üle naermine ei ole enne võimalik kui inimene teab missugused on tema nõrkused, seega annab oskus enda üle nalja teha märku, et inimene teab, kes ta on. H.Hesse romaanis ,,Stepihunt"on peategelase Harry Halleri kõige suurem probleem leida endas üles rõõmsameelsus, naer ja optimism. Harryt ajavad endast välja inimesed, kes tunduvad võtvat elu mängleva kergusega. Naerdes, tantsides, kuulates sama m...

Kirjandus → Kirjandus
144 allalaadimist
Moodul 6 test
2
doc

Moodul 6 test

Küsimus 1 Mis ei sobi eestvedaja käitumismallide hulka? Vali üks: a. rõhumine reaalsustundele b. asjade lõpuleviimine c. efektiivne kontroll ressursside üle d. tegijate õiglane tasustamine Küsimus 2 Mis ei kuulu strateegilise plaani koostamise konteksti? Vali üks: a. väliskeskkonna hindamine b. äri kasvu takistavate tegurite määratlemine c. inimeste sidumine strateegia ja tegevustega d. lühi- ja pikaajaliste perspektiivide tasakaalustamine Küsimus 3 Kui palju on tootearenduses turulejõudnute hulgas kokku kaotajaid ja kehva tulemuse saajaid? Vali üks: a. üle 10% b. üle 20% c. üle 30% d. üle 40% Küsimus 4 Mis ei sobi elluviimise määratlusega seotud loetellu? Vali üks: a. strateegia lahutamatu koostisosa b. oskuslik tööülesannete delegeerimine c. ettevõtte liidrite peamine töö d. organisatsiooni kultuuri põhielement Küsimus 5 Milline on heade äriideede tegeliku realiseerum...

Majandus → Integreeritud tootearendus
39 allalaadimist
Matemaatiline analüüs II-II teooriaküsimused 2013
4
pdf

Matemaatiline analüüs II, II teooriaküsimused 2013

Kordamisküsimused matemaatilise analüüsi (II) II osaeksamiks 2013 1. Kahekordne integraal (integraalsumma, kahekordse integraali definitsioon, kahekordse integraali omadused (vastavad teoreemid tõestuseta)). n Moodustame summa: Vn = f ( P1 )s1 + f ( P2 )s 2 + ... + f ( Pn )s n = f ( Pi )s i i =1 Seda summat nimetatakse funktsiooni f(x,y) integraalsummaks üle piirkonna D. Teoreem 1. Kui funktsioon f(x,y) on kinnises piirkonnas D pidev, siis integraalsummade jadal leidub osapiirkondade si maksimaalse läbimõõdu nullile lähenemisel ja n lõpmatul kasvamisel piirväärtus, mis on üks ja sama iga jada puhul, s.t. ta ei sõltu piirkonna D osapiirkondadeks si jaotamise viisist ega punkti Pi valikust piirkoonas si. Seda piirväärtust nimetatakse funktsioonif (x,y)...

Matemaatika → Matemaatiline analüüs ii
161 allalaadimist
Juhan Liivi luulekava-Isamaa mitu nägu
1
doc

Juhan Liivi luulekava "Isamaa mitu nägu"

Isamaa mitu nägu 0000000: Ma vaatan aknast välja, Kui rahul heinamaa, 0000000: Mu armas kodu väikene, sääl eemal mäe pääl! Kui pühaline vaikus Su üle paistab päikene, puud haljendavad sääl. On üle kogu maa.. Siin pilved, tuuled, päikene. Siin kaerapõld, siin kartulid. Siin väljad nõnda viljakad, siin kari tuleb karjamaalt. 11111111: Ilus ta ei ole: Siit koduõhk mind teretab, nii õnnis olen ma! lage heinamaa, heinaküünid, kuhjad, 11111111: Ilus ta ei ole: harva puudega. kõrval karjamaa kehvalt üle kaetud 222222: Mine, mine, lumekene, harva metsaga. Kao kiiresti, ...

Kirjandus → Kirjandus
9 allalaadimist
VALDUS
16
docx

VALDUS

VALDUS Valduse mõiste AÕS § 32: Valdus on tegelik võim asja üle (omand on täielik õiguslik võim asja üle) Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on. Omanikul ei ole alati tegelikku võimu asja üle, asi võib olla mõne teise isiku valduses. Valdus on puhtfaktiline võim asja üle, sõltumata sellest, kas valdajal on selleks õigus või mitte (ka varas on valdaja). Tegelik võim asja üle – võimalus asja mõjutada ja teiste isikute mõjuavaldusi asjalt välistada Üheaegselt peavad olema täidetud järgmised tingimused: 1. Ruumilise suhte olemasolu – asjaga füüsilise puutumuse olemasolu (tuleb tõlgendada laiendavalt) 2. Ruumilise suhte teatud ajaline kestus – tegelik võim peab olema suunatud pikemale ajale (ajutine side ei tähenda veel valdust) 3. Asjale mõju avaldamise ja asjalt teiste isikute mõjuavalduste kõrvaldamise võimalus 4. Tahte avaldamine valduseks (animus possidendi) Valdus ei ...

Õigus → Õigus
5 allalaadimist
Eesti raadiod
1
odt

Eesti raadiod

Eesti Raadiod Elizabeth Grünbaum Raadio Kuku * esimene erakapitalil baseeruv raadiojaam Eestis * levib Tallinnas, Tartus, Viljandis, Paides, Haapsalus, Otepääl, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares * palju jutu- ja probleemsaateid, mahukas uudisteprogramm * eestikeelne, kommertsraadio Raadio Elmar * eestikeelne raadio * levib üle kogu Eesti * mängib enamuses muusikat * kommertsraadio Raadio Uuno * muusikaraadio (põhirõhk 90'ndate, sajandivahetuse ja ja viimase 8 aasta kõige kuumematel hittidel) * ei puudu ka uudised (meelelahutusuudised, igapäevaselt oluline informatsioon) * eestikeelne * levib Tallinnas, Tartus, Pärnus, Võrus, Põlvas, Kesk-Eestis, Saaremaal, Rakveres, Lääne-Eestis, ...

Meedia → Meedia
32 allalaadimist
Killustiku katsetamine
3
doc

Killustiku katsetamine

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Virumaa Kolledz Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr. 6 2014/2015 Killustiku katsetamine Üliõpilane: Õpperühm: RDBR Juhendaja: J. Kotov Töö tehtud: Esitatud: Kaitstud: 08.11.2014 16.11.2014 1. Töö eesmärk Killustiku tugevusmargi määramine muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud ehitusmaterjal Katses kasutati killustiku. Killustik fraktsiooniga 8 ­ 16 mm. 3. Kasutatud töövahendid Elektriline kaal ­ täpsus 0,1g Hüdrauliline press Lahtikäiva metallist põhjaga silinder d=150mm Sõelad ­ avaga 8; 2 mm Kaalumis ja tõstmisnõud 4. Materjali kirjeldus Killustikku saadakse purustamise teel paekivist. 5. Killustikku kasutusala ehituses ja ehitusmaterjalitööstuses Killustikku kasutatakse teedeehituses, betoonis jämetä...

Ehitus → Ehitusmaterjalid
9 allalaadimist
Väärikas vananemine-eutanaasia
2
docx

Väärikas vananemine (eutanaasia)

PROBLEEM: Kas eutanaasia ehk surmaabi peaks olema legaalne üle maailma? Pooltargumendid Vastuargumendid Teeb lõpu kannatustele. Katolik kirik peab seda elu pühadust arvestades mõrvaks. Annab inimestele võimaluse valida, Eutanaasia piirdub vaid nendega, kes kuidas ja millal nad surevad on võimelised oma nõusolekut andma. (väärikas surm) Eutanaasia legaliseerimine üle maailma Rääkides eutanaasia legaliseerimisest üle maailma, tuleb arvestada nii poolt- kui ka vastuargumentidega. Eutanaasia ehk surmaabi on teise inimese elu tahtlik lõpetamine selle inimese enda heaks. Kuid millised argumendid on tugevamad - poolt või vastu? Kõigepealt, eutanaasia teeb lõpu kannatustele ja annab inimestele võimaluse valida, kuidas ja millal nad surevad. Tihti inimesed, kes on oma haiguste viimastes staadiumites, ei ol...

Eesti keel → Keel ja ühiskond
2 allalaadimist
Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega - sissejuhatus infoteadustesse
6
doc

Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega - sissejuhatus infoteadustesse

Praktiline töö: Tutvumine olulisemate rahvusvaheliste erialaorganisatsioonidega Ülesanne:  Leidke, millise organisatsiooniga on tegemist? Millal on loodud/rajatud jms.  Mis on tegevuse eesmärgid? Keda kaasatakse, kellele ollakse suunatud jt?  Millega organisatsioon ennekõike tegeleb? (Töörühmad, sektsioonid jms) Erialaorganisatsioonid: 1. ASIS&T - http://www.asis.org/ ASIS&T aitab järje peal olla tipptasemel teadustööde, informaatika ideede ja teiste seotud teemadega. ASIS&T on ainuke professionaalne assotsiatsioon, mis on sillaks infoteaduste praktika ja uurimistööde vahel. Organisatsioon rajati 1937. aastal American Documentation Institute nime all. Alates 2000. aastast on organisatsiooni nimi American Society for Information Science and Technology. ASIS&T liikmed jagavad ühist huvi parandamaks viise, kuidas ühiskond säilitab, otsib, analüüsib, haldab, arhiveerib ja levitab informatsiooni. Liikmeteks on tuhanded tead...

Infoteadus → Sissejuhatus infoteadustesse
9 allalaadimist
Milleks meile filosoofia
2
doc

Milleks meile filosoofia?

Milleks meile filosoofia? Filosoofia ehk ligikaudselt ,,tarkusearmastuse" defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi nagu tõe, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus ja välismaailma olemasolu. Kuid milleks on meil vaja filosoofiat? Millistes kultuuri- ja eluvaldkondades seda kasutatakse? Mina leian, et filosoofia on möödapääsmatu faktor elus. Absoluutselt kõik inimesed filosofeerivad, sest ilma selleta ei saa. Elus kuhugi jõudmiseks ja millegi saavutamiseks on vajalik arutleda, küsida, mõelda. Tuleb olla uudishimulik ja arendada enda iseseisvat mõtlemist, et saada selgust elus toimuvast. Filosofeerides tekivad inimestel teatud arusaamad ja tõekspidamised, millest kinni hoitakse. Neid on kõigil vaja. Tavaelus kasutame me filosoofiat tegelikult iga päev: koolis, tööl, isegi magades. Inimesed mõtlevad nii häälega kui endamisi erinevate küsimus...

Filosoofia → Filosoofia
36 allalaadimist
Kalevipoeg 3-lugu kokkuvõte
2
doc

Kalevipoeg 3. lugu kokkuvõte

Palaval päeval istus Kalevite noorim poeg merekaldal. Laineid vaadates tõusis järsku torm ja taevas läks pilve. Piksenooled sähvisid vee kohal. Kurjad vaimud kohkusid ja põgenesid laintesse. Kalevipoeg sukeldus neile järele. Ta püüdis neid suure kotitäie ja viskas need kaldale, kus need huntide söödaks said. Kolm Kalevite poega läksid metsa luusima, eit jäi kodu valvama ja süüa tegema. Kalevite pojad läksid metsloomi otsima. Neil olid kaasas ka kolm koera: Irmi, Armi ja Mustukene. Kalevipojad nägid metsas karu ja koerad murdsid selle maha. Noorem vend köitis karu üle õla rippuma, et see koju viia. Vennad jõudsid põllu peale ja märkasid seal põtra. Koerad läksid põdrale kallale ja murdsid ta maha. Noorem vend viskas põdra üle piha karu kõrvale rippuma. Kuusikusse jõudes nägid vennad metsahärga. Koerad härja maha murdnud, sidus noorem vend selle sarvipidi üle õla. Kalevite pojad läksid laane poole ja märkasid põõsastes hundikarja. ...

Kirjandus → Kirjandus
57 allalaadimist
Tähistused mullakaardil
3
pdf

Tähistused mullakaardil

Tähistused mullakaardil Piirid mullaliikide või erimite piirid ck - kiltkivirähk ø 1 ­10 cm erineva kivisuse või rähksuse astme, k - paekivid metsakõdu või huumusliku horisondi ø 10-20 cm tüsedusega muldade piir k° - raudkivid pk - paeplaadid ø üle 20 Mullad p - paas masiivne kivim KI - mulla nimetus (siffer) d - liivakivi Indeksid ja täiendavad märgid muldade sifrites lu - lubisetted tähendavad: ...

Maateadus → Mullateadus
181 allalaadimist
Lasteluule kogumik
22
docx

Lasteluule kogumik

Lasteluule kogumik Mis mul on? Mul on pea, suu, silmad- näed? Kõrvad on mul, jalad, käed. Nina on veel keset nägu- see ka ikka minu jagu. Peaga mõtlen. Suuga ütlen. Silmadega kõike näen. Kõrvadega kuulen juttu. Jalgadega jooksen ruttu, kui on aega, kõnnin ka. Kätega teen kõik mis vaja Klotsidest sean kokku maja. Milleks aga on mul nina? Seda, palun, ütle sina! Allikas: Lea Nurkse „Kubujuss“ Valiku põhjendus: Lihtne luuletus lastele, meelde tuletamaks kehaosi Mille üle lastega arutleda: Saab rääkida erinevatest kehaosadest ja nende ülesannetest, erinevatest meeleelunditest. Mis jaoks kasutame me erinevaid kehaosi ja mis ülesandeid need täidavad. Aja lehed Lapsed, lugege aja lehti, mis langevad maha puudelt. Siis saate teada, kui palju said päikest need puud suvekuudel. Ja kui te hoiate lehti talv läbi kas raamatu vahel või saab nende koduks vaas, siis teadke, et kõik nemad tehti kord selleks, et sündida ...

Kirjandus → Kirjandus
8 allalaadimist
Tööõpetuse tööjuhend-Makrameetehnikas võtmehoidja
1
doc

Tööõpetuse tööjuhend „Makrameetehnikas võtmehoidja“

Tööõpetuse tööjuhend ,,Makrameetehnikas võtmehoidja" Õpetaja nimi: Töö nimi: Makrameetehnikas võtmehoidja Töö liik: Tekstiilitööd Klass: III Aeg: 45 min Eesmärgid: · Erinevate lõngade, paelte ja nööride tundmine · Oskab teha vahet heegeldatud, kootud ja sõlmitud tööl · Oskab teha madalsõlme ja kaksikmadalsõlme · Harjutab makrameepaela tegemist · Oskab valida sobiva materjali · Oskab mõõta nööri pikkust Töövahendid Käärid, joonlaud, abilõng töö kinnitamiseks. Materjalid Nöör, võtmerõngas Töökäik: 1. Mõõta neli ühepikkust nööri ja kinnitada need abilõnga abil. 2. Panna nöörid kõrvuti, et kõik neli oleks korraga näha. ...

Kategooriata → Tööõpetus
14 allalaadimist
Soome metsamajandus ja metsatööstus
3
doc

Soome metsamajandus ja metsatööstus

Soome metsamajandus ja metsatööstus Soomes on metsa suurus üle kogu riigi 22 500 000 ha ja metsasuses protsent on vastavalt 74%. Soome riigis on metsa vägagi palju , ka Eesti on üks neist riikidest mis on suurelt osalt kaetud metsaga. Arvestades aga tänapäevaseid metsaraied ja puidutööstuse tooraine vajaduse suurenemist, siis ohustab metsarikkaid riike metsade vähenemine. Puid küll istutatakse juurde, aga puu kasvamine iseenesest võtab üpriski kaua aega, et ta oleks kõlbulik mahavõtmiseks. Aastatel 1990-2000 oli Soome metsa juurdekasv 28 ha ja aastatel 2000-2005 oli juurdekasv vaid 5 ha. Soome metsade rohkus on jäänud üsnagi muutumatuks. Nendest näitajatest võib järeldada, et metsa ohustab pigem kahanemine kui kasvamine. Hetkel ei ole võimalik öelda, kas ta hakkab kahanema vähe või palju, aga kahanemise oht jääb siiski. Teisalt aga võib see hakata ka kasvama. Soomes kasvavad valdavalt okasmetsad ehk taigad. Okasmetsades k...

Geograafia → Geograafia
66 allalaadimist
Vormsi
3
doc

Vormsi

Loodus Vormsi maapind kerkib kiirusega kuni 3 mm aastas. Endistest merelahtedest on maa kerkides moodustunud Prästviigi, Diby ja Kärrsläti järved. Sada kilomeetrit rannajoont on väga liigestatud, pikad poolsaared vahelduvad sügavate lahtedega. Põhjarannikul läheb meri ruttu sügavaks, madalal lõunarannal on vesi pikalt põlvini. Lääne- ja põhjarand on klibused, liivaranda leidub Rumpo küla all; saare ida- ja lõunaosas on rand kamardunud ja sageli roostunud. Saare aluspõhi koosneb lubjakividest. Suhteliselt tasast pinnamoodi liigestavad saart loode-kagu suunaliselt läbivad oosid ja vanad rannavallid. Vormsi kõrgeim koht on ligi 13 m üle merepinna ulatuv küngas Huitbergi lähistel.Vormsi maastik on väga vaheldusrikas. Saare lääneosas on iseloomulikud loopealsed ja kadastikud, saare idaosa on madalam ja soisem. Üle poole saare pindalast on kaetud metsaga. Traditsioonilise põllumajandustegevuse tulemusel on tekkinud ja säilinud rannak...

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
Stress
4
odt

Stress

STRESS Loe läbi õpikust leheküljed 153 – 155 ja 163. Iseseisva töö tegemiseks otsi lisamaterjali ka Internetist. Ülesanne 1 Too ära 10 lahendust, mis sobivad sulle, et end stressist säästa (kirjuta ka põhjendus, et miks antud lähenemine aitab stressist jagu saada): 1. Positiivne mõtlemine – kui ma olen negatiivne, siis ma üldiselt olen ka kohe stressis, aga positiivne mõtlemine annab mulle hea mõtlemise ning ei mõtle halbadele asjadele ning annab ka hea enesetunde 2. Piisav magamine- Kui olen vähe maganud, siis tekib tavaliselt unepuudus ning pahur tuju, kuid kui olen piisavalt maganud, siis on terve päev hea olla ning ei nähva kellelegi 3. Päevaplaani tegemine- Mõtlen õhtul või hommikul valmis päevaplaani, mida soovin teha ning mis kellaajal umbes, et saada varem magama ning kõik tehtud, sest kui jõuab õhtu kätte ja taipan, et pole midagi korda ...

Psühholoogia → Stress ja läbipõlemine
18 allalaadimist
Nurga- ja vahemajakad
1
docx

Nurga- ja vahemajakad

Nurga- ja vahemajakad Majakat tuleb laduda nii, et nende pinnad ja nurgad asuksid täpselt püstloodis ja et nende ülemised pinnad asuksid kõik ühel horisontaaltasapinnal. Nii nurgamajakate kui ka kogu ehitatava hoone nurkade vertikaalsust kontrollitakse 600...1000 g nöörloodiga. Selleks lastakse lood rippuda üle seina välisnurga, nurgast umbes 10 cm kaugusel. Vaadates üle nurga ülalt alla kord ühe, kord teise seina suunas, peab nurga püstjoon olema loodinööriga paralleelne. Pärast majakate valmimist laotakse majakate vahel olev seinaosa. Selleks pingutatakse majakate vahele tugev 1 mm jämedune suundnöör (sageli tamiil). Nööri pingutamiseks on kõige lihtsam kasutada nn. pingutustellist, mis riputakse suundnööri ühte või mõlemasse otsa. Pingutustellise kasutamisel ei ole vaja nööri iga kihi tõstmise järel siduda. Nööri üks ots seotakse laotavast kihist 2...5 kihti madalamalasuvasse vuuki löödud naela külge. La...

Ehitus → Müüritööd
29 allalaadimist
Mullastikukaardi analüüs
5
docx

Mullastikukaardi analüüs

Iseseisev töö õppeaines PK.0711 Mullastikukaardi analüüs Etteantud põllumassivi numbri järgi otsida Maa-ameti kaardiserverist vastav põllumassiiv ning selle mullakaart. Selle põhjal koostada põllu mullastikust ülevaade ning teha sisuline analüüs. Tulemused esitada korrektses vormis tabelina (tabel 1) tuua välja väljavõte mullakaardist (joonis 1) ning põllu asendiplaanist Eesti kontuuril (joonis 2). Põld nr. 59756255724 on kompaktne põllumassiiv, millel esineb palju erinevaid mullaliike üsna võrdselt. Suurim osa on aga koreserikkaid leostunud gleimuldi, leostunud muldi ning sügavaid madalsoomuldi. Tegemist on paeveerisega enamasti kerge liivsavilõimisega muldadega, mis suurel osal põllumassiivist läheb üle keskmiselt kuni väga tugevasti rähkseks liivsaviks. Madalsoo osa põllust aga ka gleimuldade osa oleks tarvis kuivendada. Huumuskihi tüsedus põllumassiivil varieerub 0-30cm-ni...

Maateadus → Maastikuteadus
58 allalaadimist
AUTO VÄRVKATTE HOOLDAMISE PÕHIMÕTTED
4
docx

AUTO VÄRVKATTE HOOLDAMISE PÕHIMÕTTED

Tartu Kutsehariduskeskus Autode ja masinate remondi osakond Nimi AUTO VÄRVKATTE HOOLDAMISE PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja Tartu 2013 Silver Tõgen 1 VÄLISPESU 1.1 Survepesu Tuleks auto enne survepesu auto leotus vahendiga auto üle käia siis tuleb see pori ja mustus paremini maha. Survepesuriga tuleks autot puhastada ülevalt alla kuna vesi jookseb mööda autot maha kui teha alt üles siis jääks auto mustaks. 1.2 Pigipesu Piserdada autole ühtlaselt peale pigieemaldus vahendid, lasta mõni minut mõjuda, et v...

Auto → Autode hooldus
39 allalaadimist
PALAVIK
28
pptx

PALAVIK

PALAVIK Mare Tupits 2013 Palavik— kehatemperatuuri kõrgenemine • Palavik on mööduv ning hästi kontrollitud hüpotaalamuse poolt nii soojuse tootmise ja kaotuse osas ning temperatuur ei tõuse üle 42 °C. Lapse normaalne kehatemperatuur • Vanus Temperatuur (° Celsius) • 3-kuune 37,5 • 6-kuune 37,5 • 1-aastane 37,7 • 3-aastane 37,2 • 5-aastane 37,0 • 7-aastane 36,8 • 9-aastane 36,7 • 11-aastane 36,7 • 13-aastane 36,6 • Haiguse kulu raskust ja surma ei põhjusta palavik • Kaasnev palavik on pigem kaitsev, avaldades üldist ebasoodsat mõju bakterite kasvule, mõnedele kasvajatele ning takistades viiruste paljunemist ja tõhustades immunoloogilisi protsesse • Olenevalt mõõtmiskohast on lapse normaalne • kehatemperatuur vahemikus 36–38 °C. • Lapseea palavik on kehatemperatuuri tõus pärasoolest mõõdetuna üle 38 ...

Bioloogia → Bioloogia
5 allalaadimist
Terase termotöötlus
9
odt

Terase termotöötlus

1. Mis on termotöötluse eesmärk? Student Response A. metalli kuumutamine ja kiire jahutamine B. Metalli omaduste muutmine struktuuri muutmise teel C. Oksiidikihi eemaldamine terase tootmisel kasutades taandavaid gaase D. metalli kuumutamine üle faasipiiri ja aeglane jahutamine Score: 2/2 2. Mis võimaldab terast termiliselt töödelda? Student Response A. Terases/malmis toimuv polümorfne muutus (K12 ja K8) B. Terase kõrge sulamistemperatuur C. Terases kiirel jahtumisel tekkivad sisepinged D. Terase kuumutamisel tekkiv sulafaas Score: 2/2 3. Millised on termotöötluse põhimoodused? Student Response A. Lõõmutus B. Karastus ...

Materjaliteadus → Tehnomaterjalid
210 allalaadimist
Akrobaatika
6
doc

Akrobaatika

REFERAAT Kehaline kasvatus Akrobaatika Tallinna Mustamäe Gümnaasium Jaana-Kristiina Jõgevest Tallinn 2009 TIREL Tirel ette toengkükist (käed 30 - 40 cm kaugusel pöidadest) sirutatakse jalad, millele järgneb keharaskuse kandmine kätele. Sellega kaasneb käte kõverdamine, ning viies pea rinnale ja tõugates jalgadega, veeretakse üle turja, maandudes kägarasendis turjal. Tireli lõpetab veere turjalt toengkükki Tiret taha sooritatakse toengkükist (käed pöidadest 15cm - 30cm ees), veeredes kägarasendis taha. Jõudes turjale, asetada käed kiiresti õlgade taha, sõrmed sees, ning neile toetudes veeretakse üle pea lähteasendisse. Ettevalmistavad harjutused · Veeremine kägarasendis seljale ja ette · Veeremine kägarasendis seljale ja ette, veere lõpul ette lüüa käteplaks · Toengkägarast veere taha seljale, asetada käed taha tireli asendisse ja hooga tagasi lähteasendisse ·...

Sport → Kehaline kasvatus
97 allalaadimist
Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011
6
docx

Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011

Maavärinad ning nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maarja-Liis Salumäe Audentese e-gümaanisum 2013 Tallinn Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev maavärin iga kahe aasta tagant. Magnituudiga 9.0-9.9 maavärinate toimumissagedus on kord 20 aasta jooksul, magnituudiga...

Geograafia → Geograafia
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun