puhul sisaldab toiteplokk olenevalt tööpõhimõttest toitetrafo vajaliku suurusega vahelduvpingete saamiseks. Need pinged alaldatakse, alaldatud pinged silutakse LC- või RC-filtritega ja tavaliselt stabiliseeritakse parameetriliste või elektronstabilisaatoritega. Raadiovastuvõtjate plokkskeem 1. DetektorVV Kõrgeoomilised kõrvaklapid – 4000 Sisend Detektor ring Us Elektriline skeem Cs VD t L Ch C U s t *Puudus: ei ole võimendust
Elektroonika Loengute materjalid: skeemid, diagrammid, teesid. 1 Sisukord 1. Elektroonika ajaloost (arengu etapid, elektroonika osad, elektronlambid, elektronkiiretoru, elektronseadmete montaazi tüübid)............................................................................................... 3 2. Elektroonika passiivsed komponendid.......................................................................................... 14 3. Pooljuhtseadised (dioodid, bipolaartransistorid, väljatransistorid, türistorid)............................... 23 4. Optoelektroonika elemendid, infoesitusseadmed.......................................................................... 42 5. Analoogelektroonika lülitused......................
ti t U t 0,05 diferentseeriv lüli ti t *Dif. ahela sisend ja väljund dia- grammid *RC-ahela väljundpinge kujud ajakonstandi RC ja impulsi kestuse ti erinevate suhete korral. 5 Skeemitehnika. SS-98. Diferentseeriv lüli – lüli, mille sisendisse antud ristkülikulistest impulssidest
· Maksimaalne väljundvõimsus (Pmax) on selline võimsus, mille puhul Khmax ulatub 10%-ni. Mõlemat neid võimsusi peab võimendi taluma kestvalt (kehvade puhul vähemalt 10 min. aga korralik võimendi lõpmatuseni). Püsiva siinusvõimsuse korral on võimendi stabiliseerimata toitepinge madalam kui nõrga signaali puhul, sest stabiliseerimata toide hakkab kõikuma tarbitava voolu taktis. Muusika signaalipinge sisaldab impulsse, mille amplituud on kuni 10 korda suurem signaalipinge kesksuurusest, selliste impulsside ajal ei jõua toitepinge alaldi suuremahtuvusega filterkondensatoritel (silukondensaatoritel) langeda, mistõttu impulsside väljundvõimsus niinimetatud muusikaväljundvõimsus (Pm) on suurem kui nimiväljundvõimsus püsisignaali puhul. Näiteks võimendi raadiotehnika 020 stereo Pn = 50W, Kh = 0,5%, Pmax = 60W, Kh = 10, Pm = 70W. Stabiliseeritud toitepinge
LPF madalpääsfilter mikro = 10-6 (eesliide) m milli = 10-3 (eesliide) oom 7 Sissejuhatus "Be careful in driving!" Charlie Chaplin Elektroonika ja elektriajamid etendavad tähtsat osa inseneriteaduses ning on tihedalt seotud peaaegu kõigi füüsika, keemia ja mehaanika eriharudega. Need teadusharud rajasid kiirelt areneva valdkonna elektrotehnikas, kusjuures nende tehnoloogiad katavad laia valdkonna kogu tehnikas. Optimistliku nägemuse kohaselt toodab elektromehaanika üha rohkem ja rohkem asju erinevatele rahvastikugruppidele. Tänapäeval
takistustel esinevate pingelangude algebralise summaga. E=I*R Seda võib vaadelda kui laiendatud Ohmi seadust. Ühe toiteallika puhul E I= Ro + R millest E = I * Ro + I * R ehk E=I*R mida eelmine valem väidabki. [vaata | 6. Harmoonilise signaali parameetrid ja spekter. muuda] Siinussignaali avaldis ja parameetrid: amplituud, sagedus, ringsagedus, periood, algfaas. Definitsioonid ja ühikud. Siinussignaali graafik. Amplituudspekter. Perioodilise signaali esitamine harmoonikute summana, Fourier' seeriad. Nelinurkse ja kolmnurkse perioodilise signaali Fourier' spekter. 1. o Siinussignaali hetkväärtuse sõltuvus amplituudist, sagedusest, ajast ja algfaasist -- s ( t ) = A sin ( 2f t +
5.2 Vastuside mõju võimendi parameetritele 6.5.3 Tagasisidelülituste praktilisi näiteid 6.5.4 Parasiitne tagasiside 6.6 Transistori töö lülitireziimis 6.6.1 Impulsside liigid ja parameetrid 6.6.2 Bipolaartransistori töö lülitireziimis 6.6.3 Väljatransistori töö lülitireziimis 6.7 Stabiilse voolu generaatorid 6.7.1 Bipolaartransistoridega püsivooluallikad 6.7.2 Väljatransistoridega püsivooluallikad 6.7.3 Voolupeegel Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 1 Märkus: bipolaartransistori kollektorit võidakse allpool tähistada nii tähega K kui tähega C. Mõlemad tähistused on võrdväärsed. 6.1 Võimendid: mõiste, liigitus ja põhiparameetrid Pikkov lk 60 Joonisel vasakult paremale: alalisvooluvõimendid, helisagedusvõimendid, kõrgsagedus-võimendid, lairibavõimendid, kitsasribavõimendid. Iga
Jaan Reigo, Kristjan Ööpik EA06 Rakenduselektroonika Uudo Usai Võimendid 10.02.09 Võimendi on seade, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine sel määral, et signaalist piisaks võimendi väljundisse ühendatud tarbijale. See juures võimendamise käigus
Rakenduselektroonika 1.1 Võimendid Võimenditeks nim seadmeid, mille abil toimub signaali amplituudi suurendamine, nii, et võimalikult säiluks signaali kuju. Joonis 1.1.1 Igal võimendil on alati 2 sisend klemmi millega ühendatakse signaali allikas ja 2 väljund klemmi millega ühendatakse see objekt millele antakse võimendatud signaal. Peale selle vajab võimendi ka toiteallikat, mille energia arvel toimub võimendus protsess. Võime vaadelda ka nii, et võimendi on regulator mis juhib toiteallika energiat tarbijasse kooskõlas signaali muutustega. Sõltuvalt sellest milliseid võimendus elemente kasutatakse on olemas erinevaid võimendeid
ELEKTROTEHNIKA ALUSED Õppevahend eesti kutsekoolides mehhatroonikat õppijaile Koostanud Rain Lahtmets Tallinn 2001 Saateks Raske on välja tulla uue elektrotehnika aluste raamatuga, eriti kui see on mõeldud õppevahendiks neile, kes on kutsekoolis valinud erialaks mehhatroonika. Mehhatroonika hõlmab kõike, mis on vajalik tööstuslikuks tehnoloogiliseks protsessiks, ning haarab endasse tööpingi, jõumasinad ja juhtimisseadmed. Toote valmistamiseks kasutatakse tööpingis elektri-, pneumo- kui ka hüdroajameid, protsessi juhitakse arvuti ning elektri-, pneumo- ja/või hüdroseadmetega. Mida peab tulevane mehhatroonik teadma elektrotehnikast? Mille poolest peab tema elektrotehnika- raamat erinema neist paljudest, mis eesti keeles on XX sajandil ilmunud? On ju põhitõed ikka samad. Käesolev raamat on üks võimalikest nägemustest vastuseks eelmistele küsimustele. Selle koostamisel on lisaks paljudele e
2. OV Kuna võimendustegur lõpmatu, U0=3..30mV siis võib väike ebasümmeetria esimeses *Sisendvool Isis nim sisendite voolude aritm keskm sisendping-te puudumisel astmes kasvada suureks signaaliks *Sisendtak difer.signaalile RDSIS on ekviv sisendite vaheline tak nõrga sign puhul. väljundis (kui sisend ühendatud maaga) *Sisendtak ühissign-le ekviv tak sisendite ja nullklemmi vahel Saab vältida *nihkepingete triivid: a)soojuslik 3..10uV/K b)ajaline 2..10uV/kuus c)toitepingest nullnihkepinge 10..100uV/V U0. U0-
1 3. Elektromagnetism 3.1. Elektriline vastastikmõju 3.1.1. Elektrilaeng. Elektrilaengu jäävus seadus. Iga keemilise aine aatom koosneb klassikalise - teooria kohaselt positiivselt laetud tuumast ja selle ümber tiirlevatest negatiivse laenguga elektronidest. Mitmesuguste ainete aatomite koosseisu kuuluvad elektronid on ühesugused, + kuid nende arv ja asend aatomis on erinevad. Mistahes keemilise elemendi aatom tervikuna on normaalolekus elektriliselt neutraalne. Sellest järeldub, et aatomituuma positiivne laeng on võrdne elektronide negatiivsete laengute summaga. Välismõjude toimel võivad aatomid kaotada osa elektronidest. Sel juhul osutuvad aatomid positiivselt laetuks ja neid nimetatakse positiivseteks ioonideks. On võimalik, et aatomitega ühineb täiendavalt elektrone. Sellisel juhul osutuvad a
võimendamisel ei moonutuks tuleb võrdeliselt võimendada kõiki hormoonilisi. Taoliste sageduste karakteristika on kujult fo sarnane madalsagedus karakteristikaga, kuid võimendatav sagedusriba on märksa laiem st. alumine piirsagedus madalam (10Hz ringis) ja ülemine piirsagedus kõrgem ulatudes MHz piirkonda. 1.2. Võimendustegur väljundsignaali suhe sisend ja väljund signaali vahel U I P K = välj ; K i = välj ; K p = V = sis U sis Is Psis U välj U 2-välj U n -välj U K üld = ... = K1 K 2 K 3 ...K 4 = a - välj U sis U 2- sis U n - sis U f - sis K db = 20 log K ; K Pdb = 10 log K ;
tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline. Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud. Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele:
tegutsema ootamata parameetri märgatavat kõrvalekallet. Sellega suureneb reguleerimistäpsus ja regulaatori kiiretoimelisus. Automaatika süsteemide tööreziimid. Jaotatakse kahte reziimi: 1) Staatiline on selline reziim mille juures sisendsignaalid ja väljundsignaalid ei muutu aja vältel. Näiteks: mootor töötab teatud kiirusega. 2) Dünaamiline reziim on selline kus sisend ja väljund parameetrid muutuvad aja vältel. Näiteks mootori kiiruse suurenemine. Dünaamiline reziim eksisteerib ülemineku ajal ühest staatilisest reziimist teise ja sellepärast nimetatakse seda siirde reziimiks. Dünaamiline reziim on elementide ja süsteemide jaoks tavaliselt raskem kui staatiline. Automaatika elementide ja süsteemide karakteristikud. Neid jaotatakse vastavalt tööreziimidele:
signaalide eraldamiseks ehk selekteerimiseks. K Joon.1.4 fm fk f f Võimendeid iseloomustatakse järgmiste parameetritega: a) Võimendustegur, U välj K= - on suhtarv mis näitab mitu korda võimendi toimel U sis väljundsignaali amplituud suureneb. Eristatakse pingevõimendustegurit, vooluvõimendustegurit ja võimsusvõime ndustegurit.. Ki = Ivälj / Isis, Ku = Uvälj / Usis, Kp = Pvälj / Psis. Mitmeastmelise võimendi korral Küld = K1 K2...Kn , kus K1...Kn on vawstavalt üksikute astmete võimendustegurid. Peale suhtarvu võidakse väljendada võimendustegureid ka logaritmiliste ühikutes ehk detsibellides [dB ] K dB = 20log K ; K üld = K1dB + K 2 dB +..
TERASKONSTRUKTSIOONIDE ABIMATERJAL EVS-EN 1993-1-1 EUROKOODEKS 3 Teraskonstruktsioonide projekteerimine Koostas: Georg Kodi Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut SISUKORD 1. TERASRISTLÕIGETE TÄHISED ......................................................................................................................... 3 1.1 Ristlõigete tähistused ja teljed ................................................................................................................ 3 1.2 Ristlõigete koordinaadid ja sisejõud........................................................................................................ 3 2. VARUTEGURID ............................................................................................................................................... 4 2.1 Materjali varutegurid................................................................................
soovitava väärtuse tagamine. 1. käsitsi, 2. automaatreguleerimine Reguleerimise objekt on tehniline seade, millel viiakse läbi automaatreguleerimist (aurukatel, auruturbiin, soojusvaheti, soojussõlm) Automaatreguleerimissüsteem (ARS) koosneb: 1. reguleerimisobjektist: 2. automatregulaatorist (AR) AUTOMAATJUHTIMISE STRUKTUURSKEEM, g(t) Xh(t) ARS sisend XR(t) Xob(t) Seadur Automaatregulaator Reguleerimisobjekt (t) AR Tagasiside 1 RO RO tööd iseloomustatakse reguleeritava suuruse hetkväärtusega (t) aeg Xob reguleeritav suurus Automaatreguleerimiseks on vaja ette anda soovitatava suuruse väärtus
Radarid Raadiolokatsioonialused 1.1Raadiolokatsiooni põhimõte Raadiolokatsiooniks nimetatakse objektide avastamist ja avastatud objektide koordinaatide määramist meetodi abil, mis põhineb raadiolainete tagasipeegeldamisel ja peegeldunud raadiolainete vastuvõtul. Sellel põhimõttel töötavat seadet nimetatakse raadiolokaatoriks. Igapäevases keelepruugiks nimetatakse raadio- lokaatorit ka radariks. Termin tuleneb inglise keelest sõnast Radar – radiodetection and ranging 1.2 Radari töö põhimõte Navigatsiooniline raadiolokaator töötab järgmiselt. Saatja genereerib ja kiirgab ülikõrgsageduslikke raadiolaineid, mis sondeerivad ümbritsevat keskkonda. Kui raadiolaine teele satub keha, mille dielektriline läbitavus erineb keskkonna omast, siis teatud osa kehale langevast energiast peegeldub kajana tagasi, millest osa võtab vastu raadiolokaatori antenn ja kuvarile ilmub objekti kaja helendava punkti näol . Sellega on täidetud üks raadioloka
MEHAANIKA Protsessi reprodutseerimine Protsessi Protsessi karakteristikute juhtimine hindamine (mõõtmine) ELEKTROONIKA Konstrueerimise üheks tähtsaks aspektiks on lahenduste järgitavus. Tänu arvutitehnikale on võimalik meeles hoida kõik varem projekteeritud masinad ja nende sõlmed. Konstruktor ei pea joonestama välja kõik detailid, liited või sõlmed vaid saab kasutada 6 valmisolevat prototüüpi. Samuti ka ostetavaid detaile ja mooduleid on võimalik importeerida tootja või tarnija infopankadest.
t neid iseloomustavad pidevad olekusignaalid, mida saab mõõta või hinnata suvalisel ajahetkel. Pidevatoimelisi signaale nimetatakse neid töötlevate (analoog)seadmete järgi analoogsignaalideks. Mikroprotsessortehnika põhineb diskreet- ehk katkelistel signaalidel, millele omistatakse väärtus ainult kindlail ajahetkeil. Diskreetsignaalid jagunevad impulss- ja arvsignaalideks. Impulss-signaalides kodeeritakse informatsiooni impulsi parameetritega. Impulsi olulisemad parameetrid on amplituud (Ai ) ehk kõrgus, kestus (t i ) ehk laius, sagedus (fi ) või periood (τi ) ja faasinurk (ϕi ) ehk nihe taktiimpulsi suhtes. Nende nelja parameetri alusel tuntakse signaalide nelja impulssmodulatsiooni liiki: 1) amplituud-impulssmodulatsiooni (AIM), 2) laius-impulssmodulatsiooni (LIM), 3) sagedus-impulssmodulatsiooni (SIM) ja 4) faasi-impulssmodulatsioon (FIM), mille olemusest annab ülevaate joonis 1. Märkigem, et
......................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28 4.1.Transistori ehitus.................................................................................................................................................... 28 4.2 Võimendi sisend ja väljundtakistus......................................................................................................................... 28 4.3. Transistori tööpõhimõte..........................................................................................................................................29 4.4. Transistori kolm lülitust. .........................................................................................................................................30 4
ELEKTROONIKA ALUSED Elektroonikaseadmete koostaja erialale 2007 SISUKORD ........................................................................................................................................... 24 I...................................................................................................................................... 25 U2.................................................................................................................................. 25 ........................................................................................................................................... 25 VD2................................................................................................................................ 25 ...............................................
Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvabaduse olemasolu), aistingute saami
Põhivara aines Füüsika Maailm on kõik see, mis on olemas ning ümbritseb konkreetset inimest (indiviidi). Indiviidi põhiproblee- miks on tunnetada oma suhet maailmaga omada adekvaatset infot maailma kohta ehk maailma- pilti. Selle info mastaabihorisondi rõhutamisel kasutatakse maailmaga samatähenduslikku mõistet Universum. Maailma käsitleva info mitmekesisuse rõhutamisel kasutatakse maailma kohta mõistet loodus. Religioosses käsitluses kasutatakse samatähenduslikku mõistet (Jumala poolt) loodu. Inimene koosneb ümbritseva reaalsuse (mateeria) objektidest (aine ja välja osakestest) ning infost nende objektide paigutuse ning vastastikmõju viiside kohta. Selle info põhiliike nimetatakse religioossetes tekstides hingeks ja vaimuks. Vaatleja on inimene, kes kogub ja töötleb infot maailma kohta. Vaatleja tunnusteks on tahe (valikuvaba- duse olemasolu), aistingute saamine (rea
diskreetsed juhtimissüsteemid juhtimistoime või juhitava suuruse väärtus teisendatakse katkendtoimelisteks signaalideks. Diskreetsed juhtimissüsteemid liigitatakse omakorda impulsstoimelisteks, arv- ja releetoimelisteks süsteemideks: - impulsstoimelistes juhtimissüsteemides toimub juhtimine ühe- polaarsete juhtimisimpulssidega, kusjuures mingi juhtimisimpulssi ise- loomustav parameeter (impulsi amplituud, laius, impulsside sagedus või impulsi faasinihe mingi tugiimpulsi suhtes) kannab vajalikku informatsiooni; - arvjuhtimissüsteemides muudetakse juhtimistoime või juhitava suuruse väärtus mingi arvkoodi arvväärtuseks; - releetoimelistes süsteemides tekib mingi kindla väärtusega juhtimis- toime Y hüppeliselt, kui juhitav suurus X saavutab kindla rakendus-
TaIlinna Tehnikaülikool Elektriajam ite ja jõueIektroonika instituut Eesti Moritz Hermann Jacobi Selts SUJUVKÄIWTiD JA sAGĘDĮJ$MUUNDUREņ rÕruu LEHTtA ... 'r'.. .,-.:r'i,,ili. 'r ".1 i 'Ļ 1 )- '':' : .,. 'l ..-: .- :ī- Īallinn 1 999 Sujr.rvkäivitid ia sagedusmuundLrrid' Koostanud T. Lehtla. TTÜelektriajalrrite .ļa iõrrelek1roonika instituut. Eesti Moritz Hermann Jacobi SeĮts. Taļlinrr, l999. 90 lk' Saa�
1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia
kataloogist. Suuremagabariidilistel kondensaatoritel kantakse põhiparameetrid kondensaatorile. Näiteks 100UF/100V. Kui ühiku märk puudub, on mahtuvuse ühikuks mikrofarad ja pinge ühikuks volt. Näiteks 2,2/100=2,2uF/100V. Väikesegabariidilistel kondensaatoritel ühiku puudumine annab mahtuvuse pikofaradites. Kasutatakse ka lühendatud tähistust, näiteks u22=0,22uF või 2n2=2,2nF. ELEKTROONIKA KOMPONENDID lk. 11 Kasutatakse samuti ka kolmenumbrilist tähistust, kus kaks esimest numbrit on mahtuvus pikofaradites, kolmas number kordaja aste ja lisatav täht määrab tolerantsi allpooltoodud süsteemi kohaselt: F G J K M Q T Y S X ± ± ± ± ± +30 +50 +100 +50 +80 1,0 2,0 5 10 20 -10 -10 -10 -20 -20 Näiteks 473K=47*1000=47000 pF ±10%
Helilained on aines levivad mehaanilised võnkumised. Elektromagnetlained on elektri ja magnetvälja võnkumised üksteisega risti ja samas faasis.(ei vaja levimiseks keskkonda) Helilainete sagedusdiapasoonid: 1. Infraheli <16 Hz 2. Kuuldav heli 16…20000 Hz 3. Ultraheli >20 kHz 10. Raadiolainete sagedusdiapasoon? 11. Siinussignaal, selle hetkväärtus. Siinussignaal – ajas perioodiliselt muutuv analoogsignaal. A – signaali amplituud ω – nurksagedus f – sagedus t - aeg ϕ - algfaas 12. Kolmnurksignaal, saehammassignaal. 13. Logaritmilise skaala kasutamine signaalide amplituudide võrdlemisel. 14. Pulsi laiuse modulatsiooni (PWM) olemus. Sagedusmodulatsioon. Siinussignaali ja saehammassignaali kasutamine PWM (pulse width modulation) diskreetsignaali genereerimiseks. Kasutatakse sagedusmuundurites asünkroonmootorite juhtimiseks. D-klassi võimendid.Inverterid. Amplituudmodulatsioon. 15
V.Jaaniso Pinnasemehaanika 1. SISSEJUHATUS Kõik ehitised on ühel või teisel viisil seotud pinnasega. Need kas toetuvad pinnasele vundamendi kaudu, toetavad pinnast (tugiseinad), on rajatud pinnasesse (süvendid, tunnelid) või ehitatud pinnasest (tammid, paisud) (joonis 1.1). a) b) c) d) J o o n is 1 .1 P in n a s e g a s e o tu d e h i tis e d v õ i n e n d e o s a d .a ) p i n n a s e le t o e t u v a d ( m a d a l - j a v a iv u n d a m e n t) b ) p i n n a s t t o e t a v a d ( t u g is e in a d ) c ) p in n a s e s s e r a j a tu d ( tu n n e li d , s ü v e n d i d d ) p in n a s e s t r a j a tu d ( ta m m i d , p a is u d ) Ehitiste koormuste ja muude mõjurite tõttu pinnase pingeseisund muutub, pinnas deformeerub ja võib puruneda nagu kõik teisedki materjalid. See põhjustab
Muusikateaduse osakond GRETE KELLAMÄE Intonatsiooni varieeruvus diatoonilise helirea mängimisel viiulil I Proseminaritöö Juhendaja: Vanemteadur Allan Vurma Tallinn 2015 Sisukord ABSTRAKT................................................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS.....................................................................................................................3 1.1 Helikõrgus........................................................................................................................3 1
Füüsikaline maailmapilt (II osa) Sissejuhatus......................................................................................................................2 3. Vastastikmõjud............................................................................................................ 2 3.1.Gravitatsiooniline vastastikmõju........................................................................... 3 3.2.Elektromagnetiline vastastikmõju..........................................................................4 3.3.Tugev ja nõrk vastastikmõju..................................................................................7 4. Jäävusseadused ja printsiibid....................................................................................... 8 4.1. Energia jäävus.......................................................................................................8 4.2. Impulsi jäävus ...............................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
