edasi minna esemlikkuse kaotamisele Sammsammult eemaldus esemete nähtavast kujust Looming Oma loominguteed alustas maastikumaalidega Maalis puid ja hooneid Puud muutusid ajapikku vertikaalseteks joonteks ja teed ja maastik horisontaalseteks Tehinika Õlivärvid Keskmine formaat Geomeetria vertikaalid, horisontaalid Naturaalvärvid, neutraalvärvid Nimetud Boogie-Woogie Broadway BoogieWoogie ja Victory Boogie Woogie 2 tema viimast teost Näitasid, et Mondrian oli võimeline veel edasi arenema Kujutasid New Yorki elu ja melu Neoplastsitsims Loomingu põhielemendid on vertikaalsed ja horisontaalsed jooned. Naturaalvärvid, neutraalvärvid olid ainsad värvid, mida kasutada võis Ei jäljendatud loodust Tänapäeval Mondriani loodud teosed on väga isikupärased ja äratuntavad. Tema
seinad valgeks ja kaunistas seinad hallide ja punaste papist ruutudega - ta elas oma enda maalis Pariisis kasvas Mondriani reputatsioon kui rahvusvahelisel abstraktsionismikunsti esindajal, eriti siseringkonnas Mondrian elas Pariisis 1919-1938, sealt kolis 1938. aastal Londonisse, sest pärast Hitleri võimuletulekut 1933 kuulutati Pieti kunst "kõlbmatuks" 1940. aastal läks Mondrian New York'i Tema viimane maal: "Boobie-Woogie võit" jäigi lõpetamata, sest 1944. aastal, peaaegu 72-aastasena, suri Mondrian kopsupõletikku New York'i haiglas Punane puu (1908) Amarüllis (1910) Hall puu (1911) Kompositsioon 2: jooned ja värvid (1913) Kompositsioon A Sinine, punane, kollane ja hall (1920) Broadway boogie-woogie (1942-1943)
vokaalset ilu. Kuulsamad maabluusi esitajad: B.L.Jefferson, H. Ledbetter ja B.B.Broonzy. Linnabluus Linnabluus tekkis 20. sajandi kahekümnendatel aastatel linnastumisega. Seda esitasid mitmesugustes kohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Varasemast rohkem lauldi õnnetust armastusest. Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid. Klaveribluusi eriliigina on tuntud boogie-woogie. Tuntuim klassikalise bluusi lauljaks on Bessie Smith. Tuntumad boogie-woogie pianistid olid A.Ammons, M.L.Lewis, P.Johnson ja J.Turner. Bluusile iseloomulikud jooned Soololaul Väljendab üksikisiku tundeid Nukra alatooniga Bluusivorm: korduv 12-taktiline harmooniaskeem Bluusi meloodia: 3 ja 7 astme madaldamine (harmoonias säilib mazoor) Joe Turner Bessie Smith Big Bill Broonzy Informatsioon võetud raamatust (lk 42-43) Pildid: https://www.google
* Külastab Pariisi * Muudab nime * Kujutab hajuvaid figuure, pruunides ja hallides toonides * Maalib vaheseinu ja kirikuid * hakkab kasutama erksamaid värve * Kolib tagasi Hollandisse 5. PERIOOD - NEOPLASTITSISM (1917- 1944) * Ilmus 1. Number ''De Stijl'' * ''pluss-miinus'' tehnika areng * Lõi 1. geomeetrilise kompositsiooni * Võrgustik maalid * Lemmikvärvideks kujunevad kollane,sinine, valge ja punane * Tema viimane maal: "Boogie-Woogie võit" jäi lõpetamata. ,,Boogie-Woogie võit" Mondrian maali "Victory Boogie woogiet" on ilmselt mõjutanud tema terviseprobleemid ning tõenäoliselt ka 1. maailmasõda. Mõnede värvide puhul võib oodata puhast tooni. Maal ei olnud veel valmis ja mõnede laikude puhul saame aru, et need pole korralikult välja maalitud ning töö on alles tegemisel
1938, enne Saksa okupatsiooni. Ta elas kaks aastat Londonis, kus ta sõbrustas kunstnikutega nagu Barbara Hepworth ja Ben Nicholson. Sakslased hakkasid avaldama sõjalist survet ka Inglismaale ja Mondrian lahkus Londonist septembris 1940. Laenatud rahadega saabus Mondrian 1940. aasta oktoobris New Yorki. Harry Holtzman otsis talle korteri ja suudio ning tutvustas teda oma sõpradele. New Yorkis lõpetas Piet oma karjääri monumentaalsete töödega nagu ,,Broadway Boogie-Woogie" ja lõpetamata ,,Võidu Boogie-Woogie". 1944, peaaegu 72-aastasena, suri Mondrian kopsupõletikku New Yorki haiglas. Kuulsamad tööd Puude seeria: Vasakult paremale: ,,Sinine puu", ,,Hall puu", ,,Punane puu" De Stijli liikumisest: Vasakult paremale: "Kompositisioon punase, kollase ja sinisega", "Kompositsioon punase, kollase ja sinisega II" New Yorkist:
Haag Alates 1920. aastaist maalis ta kuulsaks saanud rangelt geomeetrilisi teoseid, mida nimetatakse neoplastitsistlikeks. Need koosnevad põhivärvides maalitud ristkülikutest, mis on eraldatud mustade vahejoontega. Hiljem varieeris Mondrian oma värvikasutust rohkem. Mondrian oli ka kunstiteoreetik ning kunstnike rühmituse De Stijl kaasasutaja. 2. Pane kirja viis tema tuntumat tööd. "Broadway Boogie Woogie" "Trafalgar Square" „Punane puu“ „Hall puu“ „View from the Dunes with Beach and Piers, Domburg“ 3. Selgita, miks loetakse Sinu valitud kunstnikku abstraktsionistiks? Piet Mondrian on üks abstraktse kunsti tähtsamaid esindajaid. Tema eesmärgiks oli välja arendada maalimisviis, kus on täielikult kadunud kunstniku kui looja emotsioonid
abstraktsionism: Piet Mondrian neoplastitsism, Kazimir Malevits supermatism Vassili Kandinsky(1866-1944) Sügis Baieris 1908 Vassili Kandinsky http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/modernism/k/kandinsky/pildileht/2_sygisbaieris.html Paul Klee(1879-1940) Paul Klee Ad parnassum 1932 http://www.wikipaintings.org/en/paul-klee/to-the-parnassus-1932 Piet Mondrian (1872-1944) Piet Mondrian Broadway boogie-woogie 1942-1943 http://schools-wikipedia.org/2006/wp/p/Piet_Mondrian.htm Kazimir Malevits(1878-1935) Suprematism (19211927) Kazimir Malevits http://et.wikipedia.org/wiki/Kazimir_Malevit%C5%A1 Purism Le Corbusier Modulor Proportsioonisüsteemi illustratsioon 1944 http://www.infovis.net/printMag.php?num=145&lang=2 Purism Amedee Ozenfant Kitarr ja pudelid
alusel laenu ja ostsid klaveri Lewisele kui ta 10. aastaseks sai. Oma enda sõnul õppis ta klaverimängu kahe nädalaga selgeks. Kuna Lewis elas kandis kus tollal sõitsid paljud tumedanahalised muusikud läbi käis ta nende mängimist kuulamas oma onu baaris istudes tunde baarileti all ja kuulates. Lewis polnud kunagi koolis kuigi osav, ja kord visati ta isegi välja kristlikust koolist kuna ta mängis Jumalale oodi boogie-woogie stiilis. Esmakordselt mängis ta avalikult 14. aastasena mille käigus ta võlus ära publiku oma energiaga kes olid tulnud uue auto töökoja avamisele. Peagi peale seda andis ta kooli karjääris alla ja keskendus muusikale. 2. MUUSIKA KARJÄÄR 1954. aastal sattus Lewis Memphis, Tennessee'sse kus ta leidis stuudio muusikuna tööd the Sun Stuudios. Ta töötas seal kaks aastat enne kui salvestas oma esimese singli
VASSILY KANDINSKY VENE MAALIKUNSTNIK, GRAADIK, KUNSTITEOREETIK; GEOMEETRILISED KUJUNDID, VÄIKESEFORMAADILISED AKVARELLID, VISANDID, MUSTAD JOONED, SUURED ÕLIMAALID LÕUENDIL. ,,HORISONTAAL", ,,KOMPOSITSIOON", ,,MUST LAIK", ,,TURUPLATS", ,,SININE RATASANIK". PIET MANDRIAN HOLLANDI MAALIKUNSTNIK; MAASTIKUPILDID, PÕHIVÄRVID KOLLANE, MUST, VALGE, PUNANE, SININE, REAALSETE KUJUNDITE KAOTAMINE, HUVI FILOSOOFIDE TEOORIATE VASTU, PUHTAD VÄRVID, LEMMIKKUJUNDIKS NELINURK. ,,BROADWAY BOOGIE WOOGIE", ,,TRAFALGAR SQUARE", ,,KOMPOSITSIOON PUNASE, KOLLASE JA SINISEGA". KAZIMIR MALEVITS POOLA JA VENE KUNSTNIK; SUPREMATISM, GEOMEETRILISE ABSTRAKTSIONISMI ESINDAJA. ,,MUST RUUT VALGEL TAUSTAL", ,,SUPREMATISM", ,,INGLANE MOSKVAS", ,,NIITJA". NAIVISM: PÜHAPÄEVAMAALIJAD, KUJUTASID ISIKLIKKU ELU, PRIMITIIVSUS, MAALISID ENDA LÕBUKS, EI TUNNETATUD VÕIMETE PIIRE, LAPSEMEELSUS, MAALIMINE ALGAS PENSIONIEAS.
Ettevalmistuselt jäid nad siiski asjaarmastajate tasemele. Saateks oli klaver (kitarri kõla jäi lärmakas lõbustusasutuses nõrgaks) või instrumentaalgrupp. Kuulsaimaks klassikalise bluesi lauljaks on jäänud autoõnnetusel hukkunud Bessie Smith (1894- 1937), hüüdnimega Empress of the Blues (bluusi valitsejanna). Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, eeskätt kitarril ja klaveril, hiljem juba orkestrimuusikana. Klaveribluusi eriliigina on tuntud boogie- woogie (levis ka samanimeline tants), mida iseloomustab pidev kaheksandiknootides liikumine vasakus käes (tihti punkteeritult). Hiljem levis see võte instrumentaalsesse jazzi. Tänapäeva bluusis on põhiliseks soolopilliks elektri- või poolakustiline kitarr. Enne kasutati suupilli, saksofoni, flööti ja akustilist kitarri. Mõned mustanahalistest mängisid ka banjot või viiulit. Tuntumatest bluusi muusikutest võiks mainida BB Kingi (Riley B. King), kes mängis
1930s - Swing became popular. Benny Goodman and his Orchestra were the 'King of the Swing', as were Glenn Miller and Artie Shaw. The music was fast and frantically paced and led to dances being banned from dance halls, as the young women being flung into the air by their partners showed their stocking tops and underwear. Jazz continued to be popular. 1940s - The Second World War brought fast, frantic (and often American) dance music - boogie-woogie or jitterbug. Dances were held in church halls, village halls, clubs, Air Force bases - everywhere! But slower, romantic songs were also popular as loved ones went away to fight, such as Vera Lynn's 'We'll Meet Again' and the song about coming home again, 'The 'White Cliffs of Dover'. After the war 'skiffle' bands became popular. These bands used household items, such as washboards and tea chests, as part of their set of instruments! Tommy Steele, who later became very famous, first played in
Charles I tunnustati soul muusika varase arendamisega - stiil, mis põhineb evangeeliumi, rütmi ja bluusi ning džässmuusika sulandamisel. Charles ehitas oma esinemistes tähelepanuväärse karjääri, mille aluseks oli emotsioonide vahetu vaheldus. Pärast 1940. aastate lõpus Nat King Cole'i stiilile võlgu olnud blues- ja jazz pianistina salvestanud Charles lindistas boogie-woogie klassika “Mess Around” ja uudsus laulus “It’s me”1952–53. “The Things That I Used to Do”” sai ta 1953. aastal bluusi miljoni müüjaks. 1954. aastaks oli Charles loonud eduka bluusi ja evangeeliumi mõjutuste kombinatsiooni ning Atlantic Records -ga koostööd teinud Charlesi eristatava hääl ajendasid “I’ve Got a Woman” ja “Hallelujah, ma armastan sind nii” hitiplaate. “Mida ma ütlesin” juhtis rütmi- ja bluusimüügi edetabeleid 1959. aastal
Ta jõudis oma teostega punkti, mille poole Picasso oli tegelikult pürginud, kuid ei olnud päriselt olnud piisavalt julge ja tõi alati oma maalidesse sisse teatavaid eksisteerivaid vorme. Nende kaotamine tol ajal oli täiesti ennekuulmatu ja seetõttu imetleti tema töid küll teiste kunstnike poolt, kuid tema eluajal need müügiks ei läinud. Mondrian elas Pariisis 1919-1938, sealt kolis 1938. aastal Londonisse, kust ta 1940. aastal lahkus New York`i. Tema viimane maal: "Boobie-Woogie võit" jäigi lõpetamata, kui ta suri 1. veebruaril 1944 New York`is. Piet Mondrian
-See kujunes Ameerika neegrite musitseerimisviisiks. -Euroopast Ameerikasse rännanud valgete (eeskätt inglaste, sotlaste) laulud on mõjutanud jazzi meloodilist ja harmoonilist külge. -Neegrid alustasid jazz-muusikat hoogsate marsside ja tantsudega. -Jazzi varasemaks väljendusvormiks on peetud ragtime'i. See on noodistatud klaverimuusika, milles puuduvad improvisatsioonid. Ragtime loojana on tuntud SCOTT JOPLIN -Levis ka klaveril mängitav blues, mille üks liike on boogie-woogie. -Jazz-muusikat võib siduda linnakultuuriga. -Esimesed tuntud nimed jazz-muusikas on pärit New Orleanist. -New Orleansi jazzi harrastasid eranditult neegrid! - Sellele perioodile on omane: pillimehed ei tundnud nooti, mängisid peast, koosseisud olid väikesed (6-7 liiget). -Ansamblisse kuulusid meloodiapillid: trompet, klarnet, tromboon. Rütmipillid: tuuba/kontrabass, bandzo/kitarr ja löökpillid. -Trompetil oli meloodiainstrumentidest juhtroll.
Kasutas oma kolme põhivormi: ruut, ring, rist. Esialgu tegi töid must-valgetena, hiljem hakkas ka teisi värvi kasutama. Piet Mondrian Hollandi kunstnik. Õppis Amsderdami kunstiakadeemias. Esimesed tööd on impressionistlikud ja siis jõudis kubismi, mingi aeg jõudis abstraktsionismi. Selles stiilis maails töid, kus mustade vertikaal ja horisontaal joontega jaotas pildi pinnaosadeks, ning kattis need põhivärvidega. 1940. Kolis New Yorki, kus hakkas Boogie Woogie pilte, mustad jooned kadusid ja alles jäid väiksed värvi väljad/pinnad. Suri New Yorkis. ,,Broadway Boogie Woogie". Hilisemal aja jagunes kolmeks abstraktioon: 1. Kasutas selgeid geomeetrilisi kujundeid ja kaalutletult ülesehitust. Op-kunst. 2. Kasutas kauneid värve ja fantaasiaid. 3. Loobus igasugusest teose ülesehitusest, kasutas pakse värvikihte. Op-kunst Tekkis 1960.ndatel aastatel abstraktsionismi esimeses suunas. Op kunst kasutab ära geomeetriliste kujundite ja
,rusutud, nukker, sünge', siis on enamik bluuse nukra alatooniga. Bluusi meloodiale on iseloomulik III ja VII astme madaldamine. Bluusi üks vanemaid alaliike on maabluus, mida kitarri saatel esitasid rändlaulikud. 20. sajandi kahekümnendatel tekkis linnabluus/klassikaline bluus, mida esitasid mitmesugustes lõbustuskohtades peamiselt naised, saateks klaver või instrumentaalgrupp. Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, millest tuntuimaks liigiks on saanud boogie- woogie. Blind Lemon Jefferson, Huddie Ledbetter, Big Billy Broonzy, Bessie Smith. Menestrelid Menestrele võis kuulda ameerika rahvalike rändteatrite etendustel. Menestrelide kunsti õitseaeg oli aastail 1840-1900. Menestrelide kaudu levisid rahva hulka nt sellised tantsud nagu shuffle, cakewalk ja stepptants. Ragtime Ragtime'i kõrgperiood Ameerikas oli 1897-1917. Esialgu eksisteeris ragtime vaid klaverimuusikas. Tüüpiline ragtime'i pala meenutab mitmest osast koosnevat marssi. Scott Joplin.
Jump blues Kiiretempoline bluesi vorm, mis sai tuntuks 40ndatel aastatel. Erinevalt varasemast bluesist, ei ole siin kitarr nii oluline pill. Solist esines väikse orkestri ees, kus olid ka vased ja soolot mängis üldiselt tenorsaksofon. Suurte swingiorkestrite ja väikeste bluesibändide vahelüli. Sellest arenes välja ka rock'n'roll. Ei kuulunud õieti jazzi ega bluesi alla. Kuulsamad esinejad: Louis Jordan (must), Louis Prima (valge) Cho-cho-ch-Boogie, Ray Milton. Boogie Woogie Muusikastiil, mis sa i populaarseks 40ndatel, seda võib liigitadak ui linanbluesialla kuuluv klaveribluesi eriliik. Esimesed lindistused 20ndatel aastatel, seda stiili iseloomustab vasaku käe ostinaatne bass. Barrelhouse klaverit kasutati löökpillipäraselt. Meade Lux Lewis ja Honky Tonk Train Blues. Briti blues Europpas tekkis bluesi vastu huvi 50ndatel aastatel, bluesi mängimine sai alguse Inglismaal. Alexis Corner tõi bluesi inglismaale ja moodustas seal mitmeid bände
töödest sageli õhkub muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Nii Kandinsky kui Klee etendasid olulist osa kunstikoolis "Bauhaus". Mondrian Mondrian Mondrian Kompositsioon 2: Kompositsioon sinise, Broadway boogie- Jooned ja värvid punase ja kollasega woogie Sootuks teist laadi on aga abstraktse kunsti teine haru, geomeetriline abstraktsionism. Selle kõige äärmuslikum ja järjekindlam arendaja oli Piet Mondrian (1872-1944). Teinud läbi kubismi, jõudis ta väga range süsteemini, mis tunnistas ainult sirgeid horisontaal- või vertikaaljooni ja viit värvi - musta, valget, sinist, punast ja kollast. Mondrian lähtus Platoni ideedest, mille järgi nähtav maailm on tegeliku, seaduspärasuste maailma juhuslik ja kaootiline pinnavirvendus
populaarseimaid muusika alaliike.Oma nime on rock muusika saanud viiekümnendatel USAs valitsenud muusikastiilist rock `n' roll, mis on ka tänapäevasele rock muusikale alusepanija. Kuigi rock muusika on aastatega piiramatult arenenud ja alaliike ja stiile on aastatega segadusse ajavalt palju juurde tekkinud ,ühendavad siiski kõike seda kindlad algelemendid näiteks rütm, mis on peamiselt boogie woogie bluus rõhutatud backbiidiga või kindlad pillikooseisud juhtpilliga.See uurimustöö räägib peamiselt rock muusika tekkest ,levimisest massidesse, inimestest kes olid rocki tekkega väga tihedalt seotud ja erinevatest elementidest , mis rock muusikat muust muusikast erinevaks teevad. Valisin selle teema eelkõige oma enda huvi tõttu rock muusika vastu ning kuna rock on muutumas tänapäeval üha populaarsemaks siis loodan ka ,et teistelgi on seda uurimustööd huvitav lugeda
"Juurvilja-põllul" 1911; "Torm" 1911; "Naine pargis" 1914; "Türgi kohvik I" 1914. Piet Mondrain (1872-1944) Hollandlane. Jõudis teisena abstraktsionismini. Õppis Amsterdami kunstiakadeemias. Maastikumaalid. Rühmitus "De Stijl" ja samanimeline ajakiri. 1909.hakkas looma puude seeriat. Ta toetus Platoni filosoogiale. Oli geomeetrilise abstraktsionismi esindaja. Tunnistas ainult vertikaalseid ja horisontaalseid jooni. Tegi ka mööblikujundust ja tegeles arhitektuuriga. "Brodway boogie woogie"; "Kombositsioon halli ja helepruuniga"; "Kompositsioon kollase ruuduga". 1913.aastal tekkis Venemaal Supermtism (vene abstraktionism). See lähtus kubismist ja futurismist. See oli geomeetriline vorm abstraktsionismist. 1916.aastal avaldas Malevits oma ideed essees "Kubismist ja futurismist supermatsmini". Supermatismi lõpptulemuseks oli see, et maalil olid puhtad vormid, puhta ruumi väljendus ja kindlasd punktid, mis seovad värvi, vormi ja ruumi. Kazimir Malevis (1878-1935) 1918
musta kaarega, Väike maal kollasega, pmst Avignoni neiud, Ambroise Vollard'i otsas, Poogna rütmid, Kihutav punase, kollase ja sinisega, Pilt II, vasar, Mäe laud ankurdab ainult kompositsioonid-improvisatsioonid portree, Natüürmort korvtooliga, auto Victory Boogie-Woogie naba, Kell ja kuulid Natüürmort viiuli ja puuviljadega PAUL KLEE - Senecio, Peatee ja GEORGES BRAQUE - Suur akt, GINO SEVERINI - Bal Tabarini KAZIMIR MALEVITS - Elu ja suur MARCEL DUCHAMP -
Klaver oli gea rütmipill. seda muusikat oli hea paljundada (perforullid). Püütakse vasaku käe partiid lihtsamaks teha (ragtime'is olid vasaku käe hüpped). Vasakus käes on bass sekunda (oktavihüpped) stride. Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904-1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute omapärast stiili, milles olid segunenud ragtime'i, barre-house'i, boogie-woogie ja muude varase jazzpianismi avaldusvormide elemendid. Orjade töölaulud Hõlbustas töötegemist. Ja andis ka informatsiooni edasi (kui laul oli aeglane, siis naised jooksid kalakastidega randa; kui laul oli kiire, siis olid paadid järelikult kerged ja kala polnud ning naised ei jooksnud). Töölaulud on kõige lähemal neegrite kunagise kodumaa folkloorile ja tavadele. Aja jooksul tekkisid erinevates olukordades aafrika töölaulu ameerika teisendid: plantation songs
tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. Jive Dzaiv (inglise k Jive) on Ameerika päritolu tempokas tants, mida liigitatakse Ladina-Ameerika tantsude hulka. Dzaiv pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosa mustanahaliste seast. Euroopas kirjeldas dzaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944. Dzaivist on välja kasvanud swing, boogie-woogie, b-bop, rock'n'roll, twist, disco ja hustle. Standardtantsud Aeglane Valss ja Viini Valss Valss pärineb ilmselt Saksamaalt, juba 1700-ndate lõpus oli see tants populaarne Saksamaal ja Austrias. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel kohandatud - praegu loetakse põhiliseks stantardtantsude kodumaaks ikkagi Inglismaad. Alguses oli valss aeglane tants, kuid XIX sajandi esimesel poolel arendasid Viini heliloojad välja
tants on ehk veel enamgi kui teised võistlustantsud aegade jooksul muundunud millekski täitesti omanäoliseks ehk lihtsalt võistlustantsuks. Jive Dzaiv (inglise k Jive) on Ameerika päritolu tempokas tants, mida liigitatakse Ladina-Ameerika tantsude hulka. Dzaiv pärineb Ameerika Ühendriikide kaguosa mustanahaliste seast. Euroopas kirjeldas dzaivi esimesena Londoni tantsuõpetaja Victor Silvester aastal 1944. Dzaivist on välja kasvanud swing, boogie-woogie, b-bop, rock'n'roll, twist, disco ja hustle. Standardtantsud Standardtantsud on vüistlustantsus kasutatav Tantsuda kategooria, mille alla kuuluvad aeglane valss, tango, viini valss, aeglane fokstrott ja qiuckstep. Samad tantsud on tuntud ka seltskonnatantsudena. Aeglane Valss ja Viini Valss Valss pärineb ilmselt Saksamaalt, juba 1700-ndate lõpus oli see tants populaarne Saksamaal ja Austrias. Selle tantsu tantsimise stiil on siiski aja jooksul palju muutunud ja Inglismaalgi veel
Modernistliku kunsti kulminatsioon oli abstraktsionism. Progress-modernistlku ühiskonnakäsitluse keskne teooria. Filosoofid G.W.F.Hegel ja K.Marx. Näiteid progressist Nõuk.kunstis: Tatlin III Internatsionaal 1920. Vera Muhhina ,,Tööline ja kolhoositar"1937 Esteetiline progress: Matisse ,,Abikaasa portree" P.Picasso ,,Avignoni neiud" 1907 Kazimir Malevits ,,Must ruut" 1915 Piet Mondrian ,,Broadway boogie-woogie" (mod.kunsti kulminatsioon- abstraktsionism) Barnett Newman (abstraktse ekspressionismi näide USA-s). Avangard-eelsalk. Riskimine, eesliinil sammumine, piiride rikkumine, intellektuaalsus, rünnak kodanluse vastu. Claude Monet ,,Päikesetõus" Metropol-suurlinn. Pariisis II MS New York (WTC kaksiktornid); Moskva- Külma sõja aegne poliitiline metropol. funktsionalistlik arhitektuur- lame katus, valge värv, lintaknad, ornamentideta geomeetria.
a) Traditsionaalne jazz (new orleans) Üks värvikamaid kujusid kolmekümnendate aastate jazzmuusikas oli Thomas Fats Waller (1904- Arengulugu võib jaotada kolmeks suuremaks lõiguks: 1943), kes oma jõulise ja elurõõmsa klaverimänguga esindas haarlemi muusikute omapärast stiili, 1) traditsionaalne jazz milles olid segunenud ragtime'i, barre-house'i, boogie-woogie ja muude varase jazzpianismi 2) svingmuusika avaldusvormide elemendid. Oli pärit vaimuliku perekonnast, sai hea hariduse. Töötades peaasjalikult 3) kaasaegne jazz soolopianistina-lauljana, saavutas ta tohutu populaarsuse. Kuigi seda põhjustas eeskätt tema tugev Kõige ühtsem ja lõhem on svingmuusikaperiood. varieteekoomiku talent, tegi ta selle kõrval palju ka hea jazzmuusika tutvustamiseks
Ettevalmistuselt jäid nad siiski asjaarmastajate tasemele. Saateks oli klaver (kitarri kõla jäi lärmakas lõbustusasutuses nõrgaks) või instrumentaalgrupp. Kuulsaimaks klassikalise bluesi lauljaks on jäänud autoõnnetusel hukkunud Bessie Smith (1894-1937), hüüdnimega Empress of the Blues (bluusi valitsejanna). Linnades arenesid ka bluusi instrumentaalsed vormid, eeskätt kitarril ja klaveril, hiljem juba orkestrimuusikana. Klaveribluesi eriliigina on tuntud boogie- woogie (levis ka samanimeline tants), mida iseloomustab pidev kaheksandiknootides liikumine vasakus käes (tihti punkteeritult). Hiljem levis see võte instrumentaalsesse jazzi. Bluesoliüks1950 aastateltekkinud rock'n'rollieelkäija. 6. MINSTRELITE ETENDUSED Huvitav nähtus Ameerika Ühendriikide muusikaelus oli ameerika rahvalike rändmuusikute, nn. minstrelite (nimetus on pärit inglise keskaegsetelt rändmuusikutelt. Nende prantsuse ametivennad
wingiperioodi säravate tähtede hulka kuuluvad ka lauljad Billie Holiday (1915- 1959) ja Ella Fitzgerald (1918- 1996). MUUSIKA KUULAMINE: 1. Gene Krupa, Benny Goodman Sing, Sing, Sing (http://www.youtube.com/watch?v=j9J5Zt2Obko) 2. Count Basie & His Orchestra Splanky (Vinüül) 3. Ella & Basie - On The Sunny Side Of The Street (vinüül) 4. Tommy Dorsey Boogie Woogie (vinüül) 5. Glenn Miller Chattanooga Choo Choo; Moonlight Serenade; In The Mood (vinüül) 6. Duke Ellington Satin Doll (http://www.youtube.com/watch?v=SDDCzb3dv_Y) 23 BEBOP (~1940) Swing polnud veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazziellu olulisi muudatusi. Paljud muusikud mobiliseeriti vaid ainult vähestel õnnestus sõjaväes oma tegevust jätkata - näiteks Glenn Milleril
.. Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie Woogie" (1944) jne. PABLO PICASSO (1881-1973) Picasso oli joonistusõpetaja pojana varakult kunstitehnikatega tutvunud ja juba noorukina kunstielus tähelepanu äratanud. Tema selleaegne looming oli veel täiesti traditsioonitruu ja ka hiljem, kui Picassost oli saanud suurim traditsioonide trotsija, säilitas ta selle kõrval oskuse joonistada ja maalida ,,nagu vanasti". Uutele radadele astus Picasso 19. sajandi lõpuaastail, kui ta Barcelonas tutvus juugendlik-sümbolistliku kunstimaailmaga. Peagi
puhas vorm meie keskkonna nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas.“ Nagu hiljem näeb, oli „De Stijl“ üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: „Kompositsioon punase, kollase ja sinisega“ (1921), „Pilt II“ (1925), „Victory Boogie-Woogie“ (1944) jne. 8. Naivism (Rousseau), Chagall, Modigliani, metafüüsiline maal (de Chirico, Morandi), dada (Duchamp, Man Ray), sürrealism (Miró, Ernst, Delvaux, Magritte, Dalí), Escher, Brâncuși, Giacometti Naivistlikku kunsti lõid alguses asjaarmastajad, kes asusid väljaspool akadeemilist ja ka avangardlikku kunsti. Naivistid suhtuvad nähtavasse maailma lapseliku puhtsüdamlikkusega.
Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 13 Domino hästi muusika instrumentaalset külge, pala kui terviku üldist meeleolu. Tema laulude mõjul läksid moodi vokaalsete osade vahele paigutatud tenorsaksofoni soolod. Üks nähtusi, mis andis võlu nii rhythm and bluesile kui ka hiljem rock’n ’rollile, oli boogie- woogie (bugi- v ugi) (ansam bel “The Virtuous”- “Guitar boogie shuffle”). See kujutas endast klaverimängu stiili, mis sajandi algul oli USA-s levima hakanud. Boogie- woogile on iseloomulik kindlakujuliste bassikäikude kordumine. (Näide 7 klassi õpikus “H elisev M aailm ” lk. 100.) Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 14
globaliseerumine. Modernistliku maalikunsti kulminatsioon – abstraktsionism Kunst toetumas reaalteadustele Usk universaalidesse Mehe-kesksus Sotsiaalsed utoopiad Maalikunst kui “püha” “Puhtus” (purity) “Vorm” “Tasapinnalisus” (flatness) Võred ja võrgustikud (grids and gratings) “Stiil” Erialade spetsialiseerumine “Ülev” (sublime) – Kanti esteetika Modernistlik arusaam “kunsti progressist Piet Mondrian. Broadway boogie-woogie. 1942-43 Polariseerumine vastandused, mis sisaldasid sageli hinnangulisust: - maskuliinne / feminiinne, intellektuaalne / emotsionaalne, - globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon.
.. Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie-Woogie" (1944) jne. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 78-83. Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 168-174 Sturgis ,,Kuidas mõista maalikunsti" lk. 244-245 Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artcyclopedia.com/
hoos. 273 Kohe artikli algul rõhutatakse ansambli ebatüüpilist koosseisu (viiul, trompet, akordion, klaver, kitarr, kontrabass, trummid), kiidetakse huvitavat kõla ja seoses sellega rõhutatakse B. Kuuma osa arranžeerijana. Eriti tõstetakse esile tema inspireerivaid soolosid palades “Exactly like you” ja “Kiss the boys good-bye”. H. Tooming leiab eraldi väljatoomist oma soolodega palades “Booglie wooglie piggy” ja “Boogie woogie”, mille puhul rõhutatakse tema “erilist talenti selles klaveristiilis”. Kui meenutada, et ei B. Kuum ega H. Tooming ajal mängis tema ise koos teiste noorte Soome džässmuusikutega (intervjuu 22.11.2004). Kuno Laren aga mäletab, et tema ja Hans Speek jalutasid õhtuses Helsingis ja kuulsid läbi Veljeshovi avatud akende džässmuusikat, mille peale nad sinna sisse läksid ja ennast Soome kolleegidele tutvustasid (intervjuu 15.08.2003). 267
nähtavas reaalsuses kunsti... Ja siis pole meile enam vaja maale ega skulptuure, sest me hakkame elama kunstis endas." Nagu hiljem näeb, oli ,,De Stijl" üks osa 1910. aastate teise poole liikumisest, mis panid aluse kogu 20. sajandi maalikunsti, arhitektuuri ja disaini mõjutanud konstruktivistlikule ja funktsionalistlikule esteetikale. Mondriani teoseid: ,,Kompositsioon punase, kollase ja sinisega" (1921), ,,Pilt II" (1925), ,,Victory Boogie-Woogie" (1944) jne. KIRJANDUST Loe N. Lyntoni ,,Moodsa kunsti lugu" lk. 73-85 Juske, Kangilaski, Varblane ,,20. sajandi kunst" lk. 78-83. Ruhrberg, Schenkenburger..."Art of the 20th Century" lk. 168-174 Sturgis ,,Kuidas mõista maalikunsti" lk. 244-245 Netist: http://www.ocaiw.com/index.php. http://www.artburst.com/ http://www.usc.edu/schools/annenberg/asc/projects/comm544/index.html. http://www.artcyclopedia.com/
annaabi.ee 
