otsige ja tehke vajalikele seadmetele resetid. Vahel tundub, et seadmed ttavad igesti, aga siiski ei tee seda. 1 Koostage arvutivrk kahest arvutist. Demonstreerige vrgu toimimist. 1.1 hendage arvutid sobiva kaabliga. ( igas lessandes on tegelikult parem kui enne tehakse ra seadistused arvutites ja siis hendatakse kaablid, vastasel juhul vivad arvutid pange panna) hendage 2 arvutit kokku cross kaabliga (kaabli otsale on mrgitud punane rist). 1.2 Seadistage mleam arvuti IP aadressid, arvuti- ja trhma nimed. 1) Seadista administrator parool: Start>Control Panel>User Accounts>Change an account> Administrator>Change my password>Sisesta parool igas arvutis (piisab kui on parool selles arvutis millest kaust jagatakse). 2) Seadista arvuti ja trhma nimed: Start>My Network Places>Set up something something network (wizard, klpsi lbi, seadista arvuti nimi, ja workgroup ja et file ja folder shareing oleks peal). Mlemal arvutil erinev nimi aga sama workgroup
Sisukord WiFi võrkude tuvalisus .............................................................. 3 SSID ja MAC-aadress ............................................................... 4 Turvaline WiFi- ühendus .......................................................... 4 WiFi-võrkude turvalisus WiFi turvalisus on väga keeruline ja mitmetahuline teema. Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see meie eluruumidest kaugemale. Kogutud andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku internetipunkti, sest selles statistikas ei kajastu MAC-aadressi kontrolliga piiratud võrgud ega keerulisemaid turvameetmeid. Ent kui vaadata, kui palju on samas tootjanimedega võrke
Määrake igale arvutile (töörühma ulatuses) ainulaadne nimetus. Määrake igale arvutile sama töörühm. Lubada süsteemil restart sooritada. Samm 2: Kui arvutite töörühmad ja nimed on määratud, tuleks seadistada iga arvuti võrguliides. Selleks kasutada taaskord juhtpaneeli ning valida sealt Network Connections. Avanevast aknast avada ainsa olemasoleva Local Area Connection’i Properties vaade. Nimistust This connection uses the following items valida Internet Protocol (TCP/IP) ja avada selle Properties vaade. Kindlasti valida siin Use the following IP address, et hilisemad tegevused oleks lihtsamad. IP aadressiks on 192.168.1.(80 + sinu arvuti #). Alamvõrgu mask on 255.255.255.0, st võttes meie kohalikust võrgust suvalise masina IP aadressi, peavad selle esimesed kolm baiti langema kokku suvalise samast võrgust valitud arvuti IP aadressi kolme esimese baidiga. Esialgu pole vajadust määrata ei Default gateway’d ega Preferred DNS server’it
I) ÜLDISED KÜSIMUSED 1) Mida vajavad arvutid selleks, et neid saaks arvutivõrku ühendada? Loetlege kõik vajalikud elemendid. Võrgukaart, võrguprotokolli tugi, korrektne IP-aadressi seadistus, ruuter internetiühenduseks, võrgukaabel või antenn . 2) Missugused on domineerivad arvutivõrkude tüübid tänapäeval? Mis kiirustega need töötavad? Ethernet Fast Ethernet (100 Mb/s) Gigabit Ethernet (1000 Mb/s) Wireless Ethernet (WiFi) 54 Mb/s; 150 Mb/s; 300 Mb/s Mobiilne internet: Gprs - 64 kb/s Edge- 256 kb/s 3G 1 Mb/s 3,5G- 10 Mb/s 4 G- 100 Mb/s 3) Mille poolest erinevad IP-aadress ja MAC-aadress? IP-aadess on 2nd arv, milles on 32 kohta (bitti). IP-aadressi vajatakse andmete edastuseks ühest võrgust teise. Mac-aadrss on 2nd arv, milles on 48 kohta (bitti). Mac-aadressi vajatakse andmete edastuseks kohtvõrgus. 4) Milleks on vaja alamvõrgu maski (subnet mask)? Alamvõrgu mask näitab ära, milline osa IP-aadressist kuulub võrgule ja milline arvutile (hostile)
(hardware). Riistvara on arvuti nn. "käegakatsutav" osa monitor, hiir, korpus jms. Tarkvara mõiste alla mahuvad eelkõige kõik arvutis infot töötlevad programmid, aga ka igasugune muu elektroonsel kujul info, mis selgitab arvutikasutajale nende programmide tarvitamist (spikrifailid, juhendid, õpikud, teatmikud). Teiselt poolt liigitatatkse arvuti komponendid nende otstarbe põhjal sisend-, väljund ja töötlusseadmeteks. Sisendseadmete abil sisestatakse info (andmed) arvutisse, töötlusseadmed töötlevad seda ja väljundandmed väljastatakse väljundseadmete kaudu. Töötlusseadmed paiknevad tavaliselt arvuti korpuses ja tegelevad info töötlemisega. Töötlemine tähendab sisuliselt mingi programmi (käskude jada) täitmist. Arvuti korpusest väljaspool paiknevaid seadmeid, mis on arvutiga mingil moel ühendatud ja mis on võimelised sellega suhtlema, nimetatakse arvuti välisseadmeteks. Tarkvara Üldiselt mõistetakse tarkvara all kõiki programme arvutis
a. IP-aadress on internetiprotokolli kohane arvutite ja muude arvutivõrgus toimivate seadmete omavaheliseks suhtlemiseks arvutivõrgus vajalik unikaalne aadress, sarnaselt maja- või telefoninumbrile või posti sihtnumbrile. Lühend IP tähistab interneti protokolli standardit. b. IP võimaldab koostada võrgu, mis koosneb väiksematest osavõrkudest mis on omavahel ühendatud lüüsidega (gateway). Internet ongi näide sellisest võrkude võrgust, kus kõigis almavõrkudes on kasutusel IP. IP aadress on võrgusõlme (arvuti või võrguseadme) unikaalne identifikaator terves võrgus. IP aadressi pikkus on 4 baiti e.32 bitti. See võimaldab kasutada kokku 2^32=4 294 967 296 erinevat aadressi. Tänapäeval jääb veidi üle 4-st miljardist aadressist väheks ja igale IP võrku toetavale seadmele ei jätku unikaalset aadressi
kanali dekooder - paarsusbiti kasutamine allika dekooder sihtkoht rakendus esitlus sessiooni transpordi segment võrgu datagramm pakett kanali kaader füüsiline kaabel TCP - Transmission Control Protocol lõhub paketid tükkideks ja paneb jälle kokku IP - Internet Protocol kommunikatsioon arvutite vahel, aadressidega tegeleb HTTP - Hyper Text Transfer Protocol viib kliendi requestid serverisse ja serverist toob veebimaterjali kliendile HTTPS - Secure HTTP sama mis HTTP, aga nt kaardimaksete puhul jms FTP - File Transfer Protocol failiedastus arvutite vahel Informatsiooni mõõtühikud: bitt ja bait, nende detsimaalliited. • 1 byte (B) = 8 bits (b)
kujutab tarkvara endast arvuti käitatavaid käske. Tarkvara on näiteks e-posti programm Outlook Express. Menüüs Start on loetelu programmidest, mille hulgast saate valida. Teatud programmid on alati klõpsamiseks nähtaval. Teised vahetuvad arvuti kasutamise käigus ja kuvatakse programmid, mida kasutate kõige sagedamini. Ikoonid Väikesi pilte, mida näete töölaual, nimetatakse ikoonideks. Iga ikooni võite käsitleda pääsuna teie arvutisse salvestatud failide ja programmide juurde. 2 Ikoonid võimaldavad teil avada programme, faile, kaustu, kettadraive, veebilehti ja printereid. Kuna ikoonid ise on ainult otseteed failide või seadmete juurde, ei mõjuta nende lisamine või kustutamine tegelikke programme või faile. Kui käivitate Windowsi esimest korda, näete ainult üht ikooni. See on Prügikast. Sinna saate paigutada failid, mida soovite arvutist kustutada.
Arvutivõrgud 1. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli füüsiline ja ühenduskihid. Füüsiline kiht (Physical Layer) Raua ja elektri jms spetsifikatsioon: *pistikute standardid, signaali kuju, sagedus, amplituud *traadite arv, tüüp, funktsioon, max pikkus *kodeermismeetod Ühenduse kiht (Link Layer) usaldatav kanal segmendi piires: *võrgu topoloogia *seadmete füüsilised aadressid *vigadest teavitamine *kaadrite formeerimine, edastamine *voo reguleerimine 2. Arvutivõrgu ISO OSI mudeli võrgu ja transpordi kihid. Võrgu kiht (Network Layer) loob kanali üle mitme segmendi: *virtuaalne adresseerimine *pakettide marsruutimine, optimiseerimine *maksustamne (kui kasutatakse) Transpordi kiht (Transport Layer) loob lihtsalt kasutatava (usaldusväärse) kanali: *varjab kõik
Analoogallika puhul lisandub ka DA-muundur. 1 ISO-OSI mudel Füüsiline – määrab ühenduse tüübi (nt kaabel). Kanalikiht annab liidesesse info, mille füüsiline kiht edastab. Kanalikihti ei huvita füüsiline kiht ja vastupidi. Alumistes kihtides peavad olema liidesed, kuhu ülemised kihid saavad infot anda. Kanalikihis olevad aadressid on füüsilised aadressid (otseselt seotud füüsiliste seadmetega, nt MAC). Paketis peab olema üks aadress juures – võrguaadress(IP). Võrgukiht loob ühenduse kahe võrgu vahel. Transpordikihis on vaja lisada TCP aadress. Sessioonikihi ülesanne on hallata erinevaid operatsioone. Esitluskiht tõlgib omavahel erinevaid esitlusviise (vormingute vahetamine) – kuidas kasutajale midagi edastatakse või kuidas arvutis kodeeritud on. (+krüpteering ja kompressioon). Iga kiht suhtleb teise arvuti sama kihiga
uute aadresside välja selgitamiseks. 10 Tarkvara abil arvatakse ära ettevõtete e- maili aadresse ja saadetakse välja tühi kiri. Tagasi tulemata kirjade aadressid on kehtivad ja need lisatakse spammeri listi. Spoofing Pettur saadab e-maili, mille saatjana on näha teine isik. Tavaliselt keegi, keda sõnumi saaja tunneb ja usaldab. Zero-day attac Aeg, mil uue tarkvara nõrgad kohad on
............................................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi..................................................................................................................... 5 Kuidas WiFi töötab?..................................................................................................... 6 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?.............................................................6 Standardid.................................................................................................................. 8 Kanalid ja sagedused.................................................................................................. 9 Kasutusalad.....................
Tapa Gümnaasium Internet Referaat Tapa 2012 Sissejuhatus Interneti kasutavad miljonid inimesed iga päev. Tänapäeval on imelik, kui kellelgi ei ole kodus interneti ühendust. Väga väheseid on neid kes tegelikult teavad, kust tuleb internet ning selle ajalugu. Mis on internet ? Internet on ülemaailmne väiksemate kohtvõrkude ühendus, kus infovahetus toimub vastava standardse protokolli alusel (alates aastast 1983 kasutatakse TCP/IP protokolli). Igal Internetti ühendatud arvutil on oma kindel ja ainulaadne aadress, mille kaudu see arvuti on leitav. Seda aadressi kutsutakse IP-aadressiks, näiteks 193.40.25.160. Enamkasutatavatel arvutitel on peale IP-aadressi ka nimi, kuna seda on lihtsam meeles pidada. Nagu IP-aadresski
kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots
...........................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le..........................................................................10 2.3. WiFi kanali muutmine..............................................................................................11 3. RSSI JA ALLALAADIMISKIIRUSE VAHELINE SEOS..............................................12 3.1. Teooria......................................................................................................................12 3.2. Praktika.....................................................................................................................12 4. SOOVITUSED..........
.. · Privaatsus ja anonüümsus Internetis · Pöördkodeerimine, seadused, kopeerimiskaitsed, ... Kirjandus · Infosüsteemide turve 1: turvarisk. Vello Hanson, Märt Laur, Monika Oit, Kristjan Alliksoo. Cybernetica AS, Tallinn 2009 · Infosüsteemide turve 2: turbetehnoloogia. Vello Hanson, Ahto Buldas, Tarvi Martens, Helger Lipmaa, Arne Ansper, Viljar Tulit. Küberneetika AS, Tallinn 1998 · Security Engineering. Ross Anderson, Wiley 2001 · Practical UNIX & Internet Security. Simson Garfinkel, Gene Spafford. Second edition. O'Reilly 1996 (tasuta, aga vanavõitu) · Firewalls and Internet Security: Repelling the Wily Hacker. William R. Cheswick and Steven M. Bellovin. Addison-Wesley, 1994 (tasuta), 2011; http://www.wilyhacker.com/ · Secrets and Lies: Digital Security in a Networked World. Bruce Schneier. John Wiley & Sons 2000 1. Turvaeesmärgid · Käideldavus (availability) -- varad peavad olema kasutatavad, kõige raskemini tagatav.
ITK WiFi turvalisus Referaat Tallinn 2013 Mis on wifi? Wifi on tehnoloogia, mis võimaldab elektroonilistel seadmetel vahetada andmeid ilma füüsilise ühenduseta. Selle asemel edastatakse andmeid raadiolainetena. Seda kasutatakse peamiselt arvutivõrkude loomisel. Wifi spetsifikatsioonid on reguleeritud IEEE 802.11 standarditega, mis tegelikult hõlmab kõiki juhtmevabade arvutivõrkude spetsifikatsioone. Seetõttu kasutatakse ka Wifi väljendit tihtipeale juhtmevaba arvutivõrgu sünonüümina, kuid tegelikult on sellest normatiivist vaid üks toode. Wifi kasutamiseks on arvutil vaja selleks juhtmevaba võrgu kontrollerit, mis on võimeline edastama ja vastu võtma raadiosignaale, millega edastatakse andmeid pakettidena. Peamine funktsionaalsus, mis sellisest andmeside võimalusest ära kasutatakse on interneti ühendumine. Sellise raadiosignaaliga on võimalik ära katta
........................................................10 2 1. Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine Kui loote ühenduse Internetiga, lubate teistel inimestel oma arvutit kasutada või kui kasutate ühiselt faile, peaksite võtma meetmed arvuti kaitsmiseks. Miks? Sest on arvutikurjategijaid (mõnikord kutsutakse häkkeriteks), kes ründavad teiste inimeste arvuteid. Need inimesed võivad rünnata otse, murdes arvutisse Interneti kaudu sisse ja varastades isiklikku teavet, või kaudselt, luues ründetarkvara arvutite kahjustamiseks. Õnneks saate te aidata end kaitsta, võttes kasutusele mõned lihtsad ettevaatusabinõud. See artikkel kirjeldab ohte ja seda, mida te saate teha kaitseks nende vastu. 2. Arvuti kaitsmine Järgnevalt on toodud moodused, mille abil on võimalik oma arvutit potentsiaalsete ohtude vastu kaitsta.
........................................................10 2 1. Ohutu ja turvalise arvuti kasutusviisi mõistmine Kui loote ühenduse Internetiga, lubate teistel inimestel oma arvutit kasutada või kui kasutate ühiselt faile, peaksite võtma meetmed arvuti kaitsmiseks. Miks? Sest on arvutikurjategijaid (mõnikord kutsutakse häkkeriteks), kes ründavad teiste inimeste arvuteid. Need inimesed võivad rünnata otse, murdes arvutisse Interneti kaudu sisse ja varastades isiklikku teavet, või kaudselt, luues ründetarkvara arvutite kahjustamiseks. Õnneks saate te aidata end kaitsta, võttes kasutusele mõned lihtsad ettevaatusabinõud. See artikkel kirjeldab ohte ja seda, mida te saate teha kaitseks nende vastu. 2. Arvuti kaitsmine Järgnevalt on toodud moodused, mille abil on võimalik oma arvutit potentsiaalsete ohtude vastu kaitsta.
.................................................. 7 2. Tulemüürid............................................................................................................................... 9 2.1 Tööpõhimõtted ja nende areng......................................................................................... 10 2.1.1 Esimene põlvkond - paketi-filtrid.................................................................................... 10 2.1.2 Teine põlvkond - rakenduskihi tulemüür........................................................................ 11 2.1.3 Kolmas põlvkond - olekuteadlikud tulemüürid................................................................ 11 2.1.4 Järgnevad edasiarendused........................................................................................... 12 2.2 Proksi............................................................................................................................... 13 2
koos vastava tarkvaraga), mille ülesandeks on protokollide teisendamine andmete liikumisel üht tüüpi võrgust teist tüüpi võrku. Ettevõtte kohtvõrgus täidab lüüsisõlmena töötav arvuti tihti ka proksiserveri ja tulemüüri funktsioone. Nagu sõna "server", võib ka sõna "lüüs" tähendada nii arvutit kui ka vastavat tarkvara. Lüüsi funktsioone võib täita ka OSI mudeli 3. kihis (võrgukihis) töötav marsruuter. Selles kontekstis koosneb Internet kui võrk lüüsisõlmedest ja hostisõlmedest. Võrgukasutajate arvutid ja veebisisu pakkuvad arvutid on hostisõlmed ning ISP juures paiknevad ja andmevahetust juhtivad arvutid on lüüsisõlmed. Ruuter Ruuteriks nimetatakse võrguseadet, mis edastab pakette ühest võrgust (või alamvõrgust) teise sama tüüpi võrku (erinevaid võrke ühendavaid seadmeid nimetatakse lüüsideks (gateway) Marsruuter loeb iga saabuva paketi võrguaadresse ja otsustab sisemiste marsruutimistabelite
teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk, mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. Internet Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse, et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida. Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt
Programmeeritav püsimälu on selline püsimälu (ROM), mille sisu kasutaja saab ise muuta. Selleks kasutatakse spetsiaalset seadet, mida nimetatakse püsimälu programmaatoriks (PROM programmer). Programmaator saadab vajalikest mäluelementidest läbi elektriimpulsi, mis tegelikult põletab need läbi. Seepärast nimetatakse taolist tegevust püsimälu põletamiseks. Kuna põletamine on pöördumatu protsess ja seda saab teha ainult üks kord, siis ei tohi siin vigu lubada. Seepärast on kasutaja poolt programmeeritavate püsimäludena harilikult kasutusel EPROM- või EEPROM- tüüpi püsimälud. EPROM (Erasable Programmable Read Only Memory) ümberprogrammeeritav püsimälu. Mälukiip, milles andmed säilivad ka pärast toite väljalülitamist kuni 10 aastat. Mäluelementideks on ujuva paisuga MOSFET- transistorid. EPROM-mälude programmeerimiseks kasutatakse spetsiaalset seadet programmaatorit.
võimalusi kasutada. 4 Võrgukaart Võrgukaart ehk võrguadapter (Network Interface Card -NIC) moodustab liidese arvuti ja võrgukaabli vahel. Selline adapter paigutatakse iga võrguarvuti ja serveri laienduspesasse. Võrgukaardi ülesanneteks on: · arvutist saabuvate andmete ettevalmistamine edastamiseks võrgukaablisse, · andmeteisaldus nende saatmiseks teise arvutisse, · andmevoo juhtimine arvuti ja kaabelsüsteemi vahel, · andmete vastuvõtt kaablist ja teisendamine vastuvõtva arvuti jaoks arusaadavale kujule. Võrgukaardi püsimälu sisaldab programme, mis realiseerivad OSI-raammudeli lülikihi protokolle. Võrgukaartide liigid: Võrgukaarte on põhiliselt kolme liiki: · 8-bitised, · 16-bitised · 32-bitised. Mida suurem on bittide arv, mida arvuti saab saata võrgukaardile, seda kiiremini saab
Seda asjaolu saab kasutada väljast sisse tulevate ja seest välja minevate ühenduste eristamiseks. Samuti on igas TCP segmendis kirjas lähte-ja sihtpordi number. TCP protokollile on iseloomulik, et protokollikihis toimub andmevahetuse õnnestumise kontroll. TCP segmente sisaldavate IP pakettide filtreerimine on praktiliselt kõige efektiivsem kuna lihtsasti saab teha kindlaks milliseid ühendused on algatatud seest ja millised väljast. Tihti soovitakse lubada TCP protokolli abil tekitada ühendusi sissepoole ainult teatud portidele, millele vastavad serverid. Näiteks kui Telneti klient alustab suhtlemist Telneti serveriga ja saadetakse TCP segment lähtepordist 3555 sihtporti 23, siis kogu järgnevaks andmevahetuseks kasutatakse vaid neid porte. Kuigi kliendid võivad põhimõtteliselt kasutada suvalisi üle 1023 porte, saab neid TCP protokolli puhul väljast algatatud ühenduste jaoks blokeerida.
Nagu loodeti 3G'st, nii võib 4G tegelikkuses luua globaalse võrgu, mida saab kasutada ükskõik kus nii maa peal kui maa kohal NTT DoCoMo eksperimentaalne 4G võrk kasutab allalingi jaoks VSF-OFCDM (Variable Spreading Factor Orthogonal Frequency and Code Division Multiplexing) tehnoloogiat ja üleslingi jaoks VSF-CDMA (Variable Spreading Factor Code Division Multiple Access) tehnoloogiat. Võrgukihi protokollid Ipv4 IP protokolli neljas versioon, millel praegu põhineb Internet. Ipv4 aadressid koosnevad neljast omavahel punktidega eraldatud kümnendarvust. Kuna aadressid on 32-bitised, siis nende maksimaalne arv on 4 294 967 296. Kuna paljud aadressid on reserveeritud (näit. Kohtvõrkudele jms.), siis saavad vabad aadressid varsti otsa. See on üks põhjusi IPv6 protokolliväljatöötamiseks. IPv6 IP-protokolli versioon 6. Tugevaim pretendent asendamaks juba alates 1981.a. kasutusel olevat IP-protokolli IPv4. IPv6 peamiseks eesmärgiks on lahendada IP-aadresside
MAINORI KÕRGKOOL Infotehnoloogia Instituut Veebitehnoloogia eriala Mariliis Palu INTERNET TÄNA MAAILMAS Ainetöö Koolipoolne juhendaja: Kalev Avi, MSc Internet täna maailmas Pärnu 2010 2 Internet täna maailmas SISUKORD KASUTATUD KIRJANDUS..............................................................................................20 3 Internet täna maailmas SISSEJUHATUS Töö teemaks sai valitud Internet täna maailmas, kuna paljud eri vanuses inimeste suhtlus
lugesid w? gg) kõrgematega. Ja nhh ta üldse selline kiht, millega tegelikult pole väga muud teha, kui Pirso lotr.txt jagada. Väga äge! (Katsu vaid Arrak kustutada midagi) Pakett liigub kihtidest 7 - 1, jõuab ruuterini, kus ta harutatakse lahti võrgukihi tasameni (marsruuterid töötavad IP aadressidega) ja tehakse marsruutimisotsus ja saadetakse edasi järgmisesse arvutisse. Seejärel liiguvad andmed jälle alt üles e 1 - 7. Iga kiht on omaette moodul ja saame ehitada vastavalt vajadusele. 6. TCP/IP mudel Erinevaid esitusi 3-5 kihti, aga kuna Reinu on Reinu siis saame kõik 5 ära õppida. Rakenduskiht Kasutajatele teenuse osutamine. Sisaldab OSI rakendus-, esitlus- ja seansikihti. Käsitletakse iga protsessi, mis toimub transpordikihist kõrgemal, kõik kasutajaga seotud toimingud. Log-
seob mitmeid lokaalvõrke telefoni- või raadioliinide kaudu. Internet loodi lähtuvalt vajadusest ühendada erinevat tüüpi arvutivõrke. Internet pakub juurdepääsu teabele ja ressurssidele kogu maailmas. Internetis leidub tohutul hulgal kergesti kättesaadavat infot, mida pakuvad raamatukogud, ülikoolid, valitsusasutused, äriettevõtted, sõjaväelised organisatsioonid jpt. On olemas kaks erinevat mõistet Internet (suure tähega) ja internet (väikese tähega): · Internet on võrkude, serverite ja arvutite ülemaailmne ühendus, mis kasutab andmeedastuseks ühtset protokollistiku TCP/IP protokolli (ühesugust meetodit); tänapäeval on muutunud peaaegu veebi sünonüümiks; · internet on suvaliste arvutite suveline ülemaailmne võrku ühendatud kogum. 5 Struktuur
Kõik tükid nummerdatakse Edastatakse IP- protokollile Igale tükile lisatakse sihtkoha IP-aadress IP-paketid edastatakse võrku Erinevad paketid võivad olla saadetud Internet erinevaid teid mööda IP-paketid võetakse vastu Edastatakse TCP-protokollile Erinevaid teid mööda saabunud paketid sorteeritakse Info korjatakse kokku tervikuks Tervist!
kui edastuskiirus on 10bit/s, siis 0,1 sekundit. Selle aja jooksul peab ka vastuvõtja suutma selle biti ära lugeda. Vastuvõtja peaks töötada samas taktis nagu saatja ehk ta loeb sama kiirusega. Kui vastuvõtja loeb kiiremini, siis võib juhtuda, et loetakse mõnda bitti kaks korda või jäetakse hoopis mõni bit lugemata. Kui ühes otsas on 10Mbit/s saatja, siis teises otsas peaks ka olema 10Mb/s vastuvõtja. 5)Andmevahetuse haldamine Kui hakata teise arvutisse mingit faili saatma, siis teine arvuti peab olema valmis ja seal peab olema vastav tarkvara, mis suudab seda faili vastu võtta ja siis on võimalik ka andmevahetus. 6)Vigade avastamine ja parandamine Peame kindlaks tegema, kas need andmed, mis vastu võeti on õiged või ei ole. Sellest tulenevalt peame suutma vigu avastada ja parandada. 7)Voo kontroll Kui saata teise arvutisse andmeid, siis teine arvuti peab olema suuteline neid sama kiirusega vastu võtma. Siin räägitakse rohkem
pikem, kui kasutada ökonoomset tööviisi, mida nüüd kasutab enamik uutest printeritest. 10 3.6 Tarkvaratoetus Arvuti ühendatakse printeriga. See arvuti peab sisaldama endas vastavat programmi teisisõnu printeri draiverit. Printereid tootvad firmad kasutavad nende andmevahetuse jaoks erinevaid juhtimiskeeli e. käsustikke. Suuremad Windowsi taolised töökeskkonnad sisaldavad sadade printermudelite draivereid, arvutisse paigaldatakse need installimise käigus. Kuid kui draiver puudub arvutist tuleb kasutada printeriga kaasa antud Cd-plaati ning sealt see arvutisse installeerida. Enamik praegustest printeritest suudab jäljendada tuntumaid printimiskeeli. Laserprinterid kasutavad näiteks populaarset Hewlett-Packardi LaserJet'ide PCL (Printer Command Language) juhtkeelt siia juurde kuulub ka Printer Job Language (PJL). Käske printerile saates täidab see erinevaid funktsioone
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
