Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Wifi referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
wifi, ruuter, traadita, ruuteri, wireless, andmeside, leviala, juhendaja, silver, koostaja, kristjan, krimm, linux, windows, apple, macintosh, tehnoloogia, kombinatsiooni, standardid, kandesagedus, luuakse, arvutid, alliance, seadmed, seadet, raadiolaineid, soovitav, wired, equivalent, privacy, protected, access, krüpteerimisWIFI -Traadita Internet Inimesed väärtustavad mobiilsust. Kümne aastaga on mobiiltelefonist saanud meie lahutamatu kaaslane. Kuid mobiilside vahendusel pakutav andmeside on kulukas, aeglane ning sageli ka katkev. GPRS (General Packet Radio Service) tehnoloogiat toetava telefoni andmeside kiirus 4050 kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFiInternet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud.
Kiirust ja kvaliteeti segavad palju ka välised mõjutajad Wi-Fi 3 Wi-Fi ühenduse saamiseks peab olema access point, mis pakub seda ühendust ja arvutis vastav kaart, mis suudab suhelda Wi-Fi abil. Laptop arvutitel on see ühendus tänapäeval sisse integreeritud, kuid tavaarvutisse peab ostma selleks lisakaardi. Wi-Fi standardid IEEE 802.11b IEEE 802.11a IEEE 802.11g IEEE 802.11n Wi-Fi (Wireless Fidelity) Kasutatakse ka teisi kirjapilte (Wi-fi, WiFi, Wifi, wifi) IEEE 802.11b Lepiti kokku juba 1999. aastal.(Wireless Ethernet Compatibility Alliance poolt) WiFi-standard pakub maksimaalseks ühenduskiiruseks 11 Mbit/s ning tüüpiliseks leviulatuseks 50 meetrit. "Enhanced" 802.11b 2002. aastal loodi Texas Instrumentsi poolt 22 Mbit/s Ei ole ametlikult kinnitatud standard 802.11a 2001.aasta lõpus Lubatud sagedusala on laiem- kokku kolmteist kanalit Kuni 54 Mbit/s. Miinuseks ühildamatus 802
KOOL IKT Osakond .......... Wifi Referaat Juhendaja Tartu 2011 1. MIS ON WIFI WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi- Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USA-s asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884.a. ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist. IEEE toetab ülemaailmseid tehnikakonverentse, sümpoosiumeid ja seminare ning avaldab ligi 25% kõigist
ITK WiFi turvalisus Referaat Tallinn 2013 Mis on wifi? Wifi on tehnoloogia, mis võimaldab elektroonilistel seadmetel vahetada andmeid ilma füüsilise ühenduseta. Selle asemel edastatakse andmeid raadiolainetena. Seda kasutatakse peamiselt arvutivõrkude loomisel. Wifi spetsifikatsioonid on reguleeritud IEEE 802.11 standarditega, mis tegelikult hõlmab kõiki juhtmevabade arvutivõrkude spetsifikatsioone. Seetõttu kasutatakse ka Wifi väljendit tihtipeale juhtmevaba arvutivõrgu sünonüümina, kuid tegelikult on sellest normatiivist vaid üks toode. Wifi kasutamiseks on arvutil vaja selleks juhtmevaba võrgu kontrollerit, mis on võimeline edastama ja vastu võtma raadiosignaale, millega edastatakse andmeid pakettidena. Peamine funktsionaalsus, mis sellisest andmeside võimalusest ära kasutatakse on interneti ühendumine. Sellise raadiosignaaliga on võimalik ära katta
VILJANDI KUTSEÕPPEKESKUS IEEE 802.11 ehk WiFi Referaat Koostaja Martin Vooremäe AV13 Juhendaja Priit Paap Vana-Võidu 2014 Sisukord Sisukord...................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi...........
Tapa Gümnaasium AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS Uurimus Tapa 2012 ANNOTATSIOON Tapa Gümnaasium Klass 11R Töö pealkiri Avatud Traadita Internet Tapa Gümnaasiumis Valdkond Informaatika Kaitsmise aeg 25.02.2013 Lehekülgede arv 19 Refereering Uurimustöö räägib avatud traadita internetist Tapa Gümnaasiumis ja millised limiidid peaksid olema seatud sellele, et õpilased saaksid seda kasutada ilma, et õpetajad peaksid jälgima pingsalt õpilasi, et nad ei kasutaks interneti teisi funktsioone nagu sotsiaalvõrgustike tunniraames. Parimate piirangute leidmiseks uurisin Tapa Gümnaasiumi 10. ja 11. klassidelt välja mis nad teevad internetis kui nad on seal tundide ajast. Seda tegin küsitluse abil.
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvuti õppesuund Arvutid ja arvutivõrgud Diana Lõhmus AV-11 2,4 GHz WIFI Juhendaja: Kaido Kivioja Haapsalu 2011 Sisukord Sissejuhatus 3 1. 2,4GHz WIFI 4 2. Teised sagedused 5 3. Eelised 6 4. Puudused 6 5. Tulevik 6
Sisukord WiFi võrkude tuvalisus .............................................................. 3 SSID ja MAC-aadress ............................................................... 4 Turvaline WiFi- ühendus .......................................................... 4 WiFi-võrkude turvalisus WiFi turvalisus on väga keeruline ja mitmetahuline teema. Selge on aga see, et võimalike probleemide ees silma kinnipigistamine olukorda ei lahenda. WiFi levib tahes-tahmata ja ükskõik kui hästi seda ka varjestada või piiritleda ei prooviks, ikkagi levib see meie eluruumidest kaugemale. Kogutud andmete põhjal on 42% Tallinna WiFi-seadmetest lahtise võrguga (ilma WEP või WPA kaitseta). See ei tähenda küll päris nelja tuhandet (mitteametlikku) avalikku internetipunkti, sest selles statistikas ei kajastu MAC-aadressi kontrolliga piiratud võrgud ega keerulisemaid turvameetmeid. Ent kui vaadata, kui palju on samas tootjanimedega võrke
EESTI MAAÜLIKOOL Tehnikainstituut Üliõpilane WIFI SIGNAALI MÕJUTAVAID TEGUREID Kursuseprojekt õppeaines ,,Inseneriinformaatika" TE.0556 Tehnotroonika eriala Üliõpilane: ,,....." ............... 2013. a ............................... Üliõpilane Juhendaja ,,....." ............... 2013. a ............................... dots
." ................. 2013. a .............................. Tartu 2013 Sisukord TÄHISED JA LÜHENDID....................................................................................................4 SISSEJUHATUS....................................................................................................................5 1. ÜLEVAADE KASUTATUD VAHENDITEST..................................................................6 1.1. Ruuter, sülearvuti ja võrgukaart..................................................................................6 1.2. Programm inSSider.....................................................................................................7 2. SIGNAALI TUGEVUST MÕJUTAVAD TEGURID........................................................8 2.1. Signaal maja erinevates ruumides..............................................................................8 2.2 Väiksemate objektide mõju RSSI-le..
DHCP võimaldab kasutada ka staatilisi ehk püsivaid IP-aadresse seadmetel, mis seda vajavad (võrguprinter näiteks). DHCP on samaks otstarbeks mõeldud BOOTP ehk Bootstrap protokolli edasiarendus. b. Protokoll, mis defineerib automaatse IP seadete edastamise. IP seadeid DHCP klientprogrammidele jagab DHCP server. Laboris kasutatavates ruuterites on DHCP serveri funktsioon sisse ehitatud. Ruuteri seadistusliidese kaudu saab DHCP serveri tööd häälestada. 6. Mis on NAT (Network Address Translation) ja kuidas see töötab? a. Võrguaadresside tõlkimine (ka võrguaadresside teisendamine, võrguaadresside transleerimine; inglise Network Address Translation, lühendatult NAT[1]) on võrguliikluses ja ruuterites kasutatav tehnika, mis seisneb IP-pakettide päiste muutmises, nii et paistaks, nagu
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku
1. Traadita võrkude liigid Olenevalt tegevusulatusest on kasutusel erinevad traadita (wireless) võrgud: personaalvõrk (personal area network PAN) kohtvõrk (local area network LAN) regionaalvõrk (metropolitan area network MAN) laivõrk (wide area network WAN) Personaalvõrk Tegevusulatus: vahetus läheduses (kuni 15m) Standard:IEEE 802.15 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine (printerid,peatelefonid jms) Näide: Bluetooth Kohtvõrk Tegevusulatus: ehitise või majade grupi ulatuses (kuni 30m). Standard: IEEE 802.11 Kasutusvaldkond: seadmete ühendamine kohtvõrku
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnika teaduskond Informaatikainstituut Tarkvaratehnika õppetool Anneli Kaldamäe Wireless LAN Referaat Juhendaja: K.Allik Tallinn 2002 1 Sisukord SISUKORD...............................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................................................................................3 WIRELESS LAN'I TÖÖPÕHIMÕTE.................................................................
Kuna GSM on digitaalne, siis pole vajadust modemite järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku 802.11B- raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, vastab raadiokohtvõrgu standardile IEEE 802.11 ning kujutab endast Ethernet- kohtvõrku, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega ja kasutatakse raadio- Etherneti otsejada-versiooni (DS). WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuid tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga 1. Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?
CATx - (UTP) category ja kvaliteedi nr, nt CAT3 on kõige lahjem - telefon; ka internetiühendus, mida suurem nr, seda parem ühendus fiiberoptiline kaabel - valgus liigub murdudes läbi kaabli, väga väga kiire ühendus, kuid kallis kaabel. Annabki infot edasi on-off valgusega (1-0). Suures kaablis võib tulla ette moonutusi, sest kiirel on mitu teed. Mitu erineva värviga kiirt saab ka korraga läbi minna - kiirus ja mahutavus on suured. raadiokanal - nt bluetooth, raadio, wifi, ei pea kasutama juhet, vaid läbi õhu lähevad lained, painduvad Maa kumeruse järgi ja peegelduvad ioniseeritud õhukihilt või satelliidilt. Pealtkuulamise oht! Asünkroonne andmeedastus. RS-232 liides ja selle põhiparameetrid. Nullmodem, paarsuskontroll. RS232 on ühenduse strandard, mis määrab põhiparameetrid: Kiirus, Andmebitte, Paarsuskontroll, Stopp-bitte, Voo juhtimine. Null modem ühendab kaks seadet ilma vahepealse modemita kasutades RS-232 liidest.
GPRS täiendab Bluetooth tehnoloogiat, mis kujutab endast standardit seadmetevaheliste traatühenduste asendamiseks raadioühendustega. Lisaks Interneti protokollile (IP) toetab GPRS ka peamiselt Euroopas kasutatavat pakettkommutatsiooniga andmevahetuse protokolli X.25. GPRS on samm edasi teel EDGE (Enhanced Data GSM Environment) ja UMTS (Universal Mobile Telephone Service) poole. EDGE (Enhanced Data rates for GSM Evolution) - täiustatud GSM andmeside. GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s (EDGE on kolm korda kiirem kui GPRS), mis teeb mobiiltelefonide ja kaasaskantavate arvutite omanikele võimalikuks multimeedium- ja teiste lairibarakenduste kasutamise. EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. 3G (Third Generation) - kolmas põlvkond
a. läksid selle grupi ülesanded üle Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudile (ETSI European Telecommunication Standards Institute) ja GSM spetsifikatsiooni esimene versioon ilmus 1990.a. Järgmisel aastal alustati esimese GSM kommertsteenuse pakkumist ning 1993.a. töötas juba 36 GSM võrku 22 riigis. Kuigi GSM on Euroopa standard, ei piirdu tema kasutamine ainult Euroopaga. Üle 200 GSM-võrgu tegutseb 110 riigis üle maailma (k. a. DCS1800 ja PCS1900). · Andmeside GSM'is: · Täiustatud GSM andmeside GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s (EDGE on kolm korda kiirem kui GPRS), mis teeb mobiiltelefonide ja kaasaskantavate arvutite omanikele võimalikuks multimeedium- ja teiste lairibarakenduste kasutamise.EDGE standard on üles ehitatud olemasolevale GSM standardile ning kasutab sedasama ajajaotusega hulgipöörduse (TDMA) kaadristruktuuri ja olemasolevaid GSM võrke. · xDSL:
VDSL - väga kiire digitaalne abonentliin, väga kiire DSL Digitaalse abonentliini asümmeetriline variant, mille andmeedastuskiirus allalaadimisel on 51,84 Mbit/s ja üleslaadimisel 2,3 Mbit/s. PLC (Power Line Communications) - Elektriliiniside GSM - globaalne mobiilsidesüstem GPRS - üldine raadio-pakettandmeside teenus. Võimaldab andmeedastust kiirusega 56 kuni 114 kbit/s ning pakub mobiiltelefonide ja personaalarvutite kasutajatele pidevat internetiühendust. EDGE - täiustatud GSM andmeside GSM mobiiltelefonisüsteemi kiirem versioon andmeedastuskiirusega kuni 384 kbit/s 5 3G - kolmas põlvkond Kolmanda põlvkonna (3G) laiaribaline mobiilside tehnoloogia andmeedastuskiirusega kuni 2 Mbit/s. 3G teine nimetus on UMTS. Peale kõne- ja andmeside võimaldab 3G tehnoloogia edastada ka audio- ja videoinformatsiooni mobiilseadmetele üle kogu maailma läbi statsionaarsete, mobiil- ja satelliitsidesüsteemide 4G - Neljanda põlvkonna mobiilsidetehnoloogia
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTID JA ARVUTIVÕRGUD Urmas Saare Arvutivõrkude alused Referaat Juhendaja: Sander Mets Pärnu 2010 Sissejuhatus Käesolevas referaadis kirjutan lähemalt ISO/OSI ja TCP/IP mudelist ja nende kihtidest: : rakenduskihist , esituskihist , seansikihist , transpordikihist , võrgukihist , andmelüli kihist ja füüsilisest kihist. Sissejuhatus arvutivõrkudesse Võrgutopoloogiad Võrgutopoloogia- Arvutivõrgu füüsiline (reaalne) või loogiline (virtuaalne) elementide paigutus. Kahel võrgul on sama topoloogia, kui nendes on ühesugune ühenduste
PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS ARVUTI JA ARVUTIVÕRGUD Gerli Paap Arvutivõrkude ehitamiseks kasutatud meediumid ja seadmed Referaat Juhendaja: Mihkel Pärna Pärnu 2011 1 SISUKORD sISUKORD.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus ............................................................................................................................... 3 Tarkvara eriliigid.............................................................................................
kaablit. Selle vähendamiseks valmistatakske kiud võimalikuld ühtlikust materjalidst. Kuna infrapunakiirgus on nähtamatu, võib see olla ohtlik kaableid paigaldava tehniku silmadele. Kaableid lõigates võivad naha alla sattuda väiksed klaasikillud. 18. Raadiolevi - peegeldused, hajumine ja dispersioon, mitmekiireline levi, feeding, sümbolite vaheline interferents raadiokanalis. DRM - Digital Radio Mondiale ja 802.11 WiFi. Antenn ja selle võimendus dBi, EIRP. Andmevoogusid on võimalik edastada lainepikkusega (erinevad lainepikkused). Raadiokanal – pole vaja füüsilist meediumit kasutada (suvalisest kohast teise kohta). Toimib elektromagnetkiirgusega sagedusvahemikul (0-300GHz). Side võib kaua aega võtta, aga töökaugus on väga pikk, mistõttu on tegu pigem ühepoolse sidega. Eelis kaabli ees: kaabel on alati punktist punkti, uue allika puhul on vaja uut füüsilist kaablit.
teiseks olid vahepeal tekkinud ja jõudsalt arenenud Internet oma TCP/IP protokollistikuga ning Ethernet ja Token Ring kohtvõrgud, siis 1996.a. lõpetati jõupingutused OSI protokollistiku juurutamiseks ja kogu projekt loeti äpardunuks. Praegu on OSI mudel kasutusel peamiselt metoodilise õppevahendina andmesidevõrkude tööpõhimõtte tundmaõppimisel. On väga keeruline panna omavahel suhtlema erinevat riist- ja tarkvara kasutavaid arvuteid. OSI idee seisneb selles, et andmeside protsess on jagatud kihtideks, nii et iga kiht tegeleb ainult teatava kitsama ülesannete ringiga ning muudatuste tegemine ühes kihis ei nõua tingimata teiste kihtide muutmist. Iga kiht kasutab vahetult enda all olevat kihti ja teenindab vahetult endast ülalpool olevat kihti. Juhtimine antakse edasi järgemööda ühelt kihilt teisele, alustades kõige ülemisest ehk rakenduskihist ühes tööjaamas, seejärel minnakse
siis 40MHz/4MHz=10 operaatorit max. WiMAX standard IEEE 802.16 | 2-66GHz (enne 2004 10-66), long-range system | 70Mbit/s või 50 km levi ATM Võrgud- ATM-asyncronous transfer mode. Kõik inf jagatakse väikesteks rakkudeks-cell. Võimaldab samas võrgus ajakriitilist ja mitteajakriitilist infi edastada. Hea, WiMAX II arendatakse 4G jaoks (wireless 100Mbit/s ja fixed 1Gbit/s) | WiFi standard IEEE 802.11 kiire ja mõnus, maksustamine täpselt mahu järgi. Kõigepealt side loomine ja siis alles hakkab pihta.Tuleviku asi.
juurdepääsuvõrgu ühendatakse erinevad teenused. Ülesanne Lairiba liinide kaudu edastatakse samaaegselt P võimsus mitu signaali. Lairibaülekannet kasutatakse K ülekandetegur näiteks kaabeltelevisioonis ,kus kasutajani jõuab I vool läbi koaksiaalkaabli sadu teleprogramme ja sama U pinge kaablit saab kasutada veel ka andmesideks R takistus (koormus) (internet). P= U /R 2 BWA on traadita lairibaühendus ehk suure P= I * R 2 andmesidekiirusega raadioühendus Saatjasse jõudev signaali võimsus on andmevõrkudega,millest tuntuim standard on Pv (1W) x K (0,8) = 0,8W = Ps Wimax.Sidekiiruse ja katteala vahel kehtib seos Teada on saatja sisendvoimsus (Ps) ning ,et ,mida suurem on sidekiirus seda väiksem on koormustakistus ( R ) ,seega saame arvutada
Referaat Koostanud: Raido Kurvits Põhimõisted Telekommunikatsioon - Telekommunikatsioon tähendab sidepidamist pikemate vahemaade taha, kui seda otsene kõrvakuulmine või silmanägemine võimaldab. Meile kõigile on tuttavad traditsioonilised traat-telefoniside ja traadita raadio- ning televisioonisaadete edastus. Tänaseks on neile lisandunud side nähtava või nähtamatu (infrapunase) valgusega optiliste sideliinide kaudu. Kodeerimine - Kodeerimine on informatsiooni esitusvormi muutmine kindla reeglistiku alusel. Numbritest koostatud koode nimetatakse arvkoodideks ehk digitaalkoodideks. Moduleerimine Moduleerimine on protsess, millega saatjas genereeritud kõrgsageduslikku võimsust muudetakse ülekantava signaali rütmis. Moduleerimise
Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab lihtsalt vajadust suurendada paralleelsete kaablite arvu. Raadiosignaalide puhul (näit. mobiiltelefoniside) minnakse üle järjest kõrgematele kandevsagedustele, mis võimaldab siin ribalaiust suurendada. 1.1.2 Arvuti jõudlus 1.1.2.1 Põhitegurid, mis mõjutavad arvuti jõudlust: keskprotsessori (CPU) kiirus,
jada ja arvuti teeb siis sellest uuesti teksti. See tekst, mille kohale saatsime, ei pruugi olla täpselt see sama tekst, mille teele saatsime, sest andmeliiklust mõjutavad igasugused välistegurid. 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded Kommunikatsioonisüsteemi ülesanded on: 1)Võrguressursi optimaalne kasutamine - Võrguressurssi ei ole kunagi üleliia. Alati võib tahta rohkem ja kiiremini infot kätte saada. 2)Liidestamine - Erinevad võrgud läbi optiliste kaablite, läbi traadita võrkude jne. See tähendab, et kogu aeg on vaja liidestuda erinevate süsteemidega. Sellest tulenevalt on vaja erinevaid standardeid, kokkuleppeid kuidas ühte tüüpi keskkonnast teise tüüpi keskkonda andmeid edasi kanda. 3)Signaali genereerimine Kommunikatsiooni tagamiseks peavad signaalide omadused olema sellised, et neid oleks võimalik edastada ja et need oleks vastuvõtjale tõlgendatavad. 4)Sünkroniseerimine Sünkroniseerida on vaja saatja ja vastuvõtja tööd
24. TCP koormuse juhtimine + Erineb voo juhtimisest. Koormuse juhtimisega hajutatakse võrgu koormust, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. Voo juhtimine ,,garaazid täis", koormuse juhtimine ,,ristmikud täis". Liiga palju allikaid saadavad rohkem andmeid, kui võrk välja kannatab. Ooteajad hakkavad kasvama, puhvrid saavad täis, hakatakse andmeid ignoreerima. Võrk läheb umbe eksponentsiaalse kiirusega, sest time-outide tõttu hakatakse pakettide saatmisi kordama. Kui ruuteri puhvrid on täis, siis kõik saabunud paketid lähevad kaduma. Seega tuleb saatmist korrata. Tegelikkuses kasutatakse efektiivselt 2/3 või veel vähem maksimaalsest võimsusest. Reguleerimine Punkt-punkt transpordikiht ei saa teada, kui suur on tegelik koormus. Seda hinnatakse kaudselt pakettide kadumise ja viidete järgi. (TCP-s). Võrgukiht võib anda ka tagasisidet (nt. ruuterites. Kasutatakse nii ATM-s kui TCP-s). ATM-s kasutatakse available bit rate'i
Erineb voo juhtimisest. Koormuse juhtimisega hajutatakse võrgu koormust, mitte konkreetsetes masinates olevat pakettide hulka. Voo juhtimine – „garaažid täis“, koormuse juhtimine – „ristmikud täis“. Liiga palju allikaid saadavad rohkem andmeid, kui võrk välja kannatab. Ooteajad hakkavad kasvama, puhvrid saavad täis, hakatakse andmeid ignoreerima. Võrk läheb umbe eksponentsiaalse kiirusega, sest time-outide tõttu hakatakse pakettide saatmisi kordama. Kui ruuteri puhvrid on täis, siis kõik saabunud paketid lähevad kaduma. Seega tuleb saatmist korrata. Tegelikkuses kasutatakse efektiivselt 2/3 või veel vähem maksimaalsest võimsusest. Reguleerimine Punkt-punkt – transpordikiht ei saa teada, kui suur on tegelik koormus. Seda hinnatakse kaudselt pakettide kadumise ja viidete järgi. (TCP-s). Võrgukiht võib anda ka tagasisidet (nt. ruuterites. Kasutatakse nii ATM-s kui TCP-s). ATM-s kasutatakse available bit rate’i
>lõppunkti saaväljund informatsioon m' 2. Kommunikatsioonisüsteemi ülesanne • mõistlik kasutamine/koormamine • liidestus(kokku ühendamine. Ntx: võrk+võrk, arvuti+võrk) • Signaalide genereerimine(edastamine)(signaalide ühest süsteemist teise üleviimine) • Sünkroniseerimine [andmeedastuse algust(saatja) ja lõppu(vastuvõtjat)] • Andmeside haldamine • Vigade avastamine ja parandamine(näiteks side mürarikkas keskkonnas) • Voojuhtimine (vastuvõtja saab pakette vastu võtta kindla kiirusega->on vaja kontrollida andmeedastuse voogu) • Adresseerimine • Marsruutimine (vaja leida tee võrguserverini, pakettide suunamine) • Taastumine(vigastest olukordadest). Süsteem peab aru saama, kust algas
operatsioonisüsteemide paigalduskettad, alglaaditavad laserplaadid System Rescue CD ja Ultimate Boot CD ning emaplaatide juhendid. Viiendas peatükis on täiendavat informatsiooni, mille tundmaõppimine võimaldab eelnevat materjali sügavamalt mõista. Selles peatükis olevate palade kasutamine nõuab eelteadmisi programmeerimisest. Koostaja 1 Sisukord Eessõna 1 1 Arvuti tööpõhimõtted ja ehitus 4 1.1 Analoog- ja digitaalsignaal . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur Personaalarvutite riistvara ja arhitektuur 1. Personaalarvutites kasutatavad protsessorid. Nende tüübid ja parameetrid. Tänapäeva desktop arvutites kasutatakse peamiselt kahe konkureeriva tootja (Intel ja AMD) protsessoreid. Tootmises olevate protsessorite võrdlused on toodud allpoololevas tabelis Tabel 1. Protsessorite parameetrid (X- toetus on olemas; 0- puudub; sulgudes on märgitud protsessori taktsagedus, mille kohta antud number käib). Tabelis on loetletud sellised parameetrid nagu tootmistehnoloogia, tehnilised parameetrid (korpuse- ja pesa tüüp), elektrilised parameetrid (toitepinge ja voolutarve), soojuslikud parameetrid (temperatuur, soojusvõimsus, info temperatuurikaitselülituse kohta), sageduslikud parameetrid (siinisagedus ja sisemine taktsagedus), vahemälu suurus ja siini laius, multimeedialaienduste toetus. Multimeedialaien
annaabi.ee 
