Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Wifi üldtutvustus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Wi-Fi
Wi-Fi
Wi-Fi ­ Wireless Fidelity on võrk mille abil
jagatakse tavaliselt Interneti teenust.
Kohtvõrguna on ta mõeldud ühes ruumis
suure hulga arvutite teenindamiseks.
Wi-Fi kasutab andmeedastuseks sagedust
2,4Ghz.
Edastuskiirus on 11Mbit/s või ka 22 ja
54Mbit/s.
Wi-Fi 2
Wi-Fi maksimum edastuskaugus
kohtvõrgus on umbes 100 meetrit.
Ühendus on sellisel juhul piiratud kiirusega
ja seda saab kasutada väga lühikese maa
tagant.
Kiirust ja kvaliteeti segavad palju ka välised
mõjutajad
Wi-Fi 3
Wi-Fi ühenduse saamiseks peab olema
access point, mis pakub seda ühendust ja
arvutis vastav kaart, mis suudab suhelda
Wi-Fi abil.
Laptop arvutitel on see ühendus tänapäeval
sisse integreeritud, kuid tavaarvutisse peab
ostma selleks lisakaardi.
Wi-Fi standardid
IEEE 802.11b
IEEE 802.11a
IEEE 802.11g
IEEE 802.11n
Wi-Fi (Wireless Fidelity)
Kasutatakse ka teisi kirjapilte (Wi-fi, WiFi,
Wifi, wifi)
IEEE 802.11b
Lepiti kokku juba 1999. aastal.(Wireless
Ethernet Compatibility Alliance poolt)
WiFi-standard pakub maksimaalseks
ühenduskiiruseks 11 Mbit/s ning tüüpiliseks
leviulatuseks 50 meetrit.
"Enhanced" 802.11b
2002. aastal loodi Texas Instrumentsi poolt
22 Mbit/s
Ei ole ametlikult kinnitatud standard
802.11a
2001.aasta lõpus
Lubatud sagedusala on laiem- kokku
kolmteist kanalit
Kuni 54 Mbit/s.
Miinuseks ühildamatus 802.11b ­ga ja
väiksem levikaugus
802.11g
2003. aasta juuli
54 Mbit/s
Ühilduvus vanemate standarditega, aga sel
juhul aeglasema kiirusega.
802.11n
2005.aasta november
100-200 Mb/s
Ühilduvus b, g, n standardiga
Toode Kiirus Sagedus Sobivus
802.11b 5-11 2.4 GHz b
Mb/s
802.11a 25-54 5 GHz a
Mb/s
802.11g 25-54 2.4 GHz b,g
Mb/s
802.11n 100- 2.4 GHz b, g, n
200
Mb/s
Traadita võrgu turvalisus
WEP (Wired Equivalent Privacy)
võimaldab võrguühendus vaid neile, kes
teavad õiget võtit
raskendab üle traadita interneti saadetava
informatsiooni pealtkuulamist
WPA (Wi-Fi Protected
Access)
Võtmeks sobib tähti (ja numbreid) sisaldav
salasõna
Muudab pidevalt uusi krüpteerimisvõtmeid
kord sisestatud salasõnast.
kasutab TKIP (Temporal Key Integrity
Protocol)
WPA-PSK (pre-shared key)
Lihtne ja turvaline lahendus kodukasutajale.
Parool on vaja sisestada vaid kaks korda -
kord seadme menüüs ja teist korda
ühenduse loomiseks arvutisse.
Turvalisus
TKIP (Temporal Key Integrity Protocol)
AES (Advanced Encryption Standard)
RADIUS server (Remote Authentication
Dial In User Service)
MAC-aadressid
Võrgule pääseb ligi ainult seadmes
registreeritud arvuti võrgukaardi MAC-
aadressiga
Miinused:
Esiteks: seda saab kergesti pealt kuulata.
Teiseks: häkker saab MAC-aadressi muuta
Vasakule Paremale
Wifi üldtutvustus #1 Wifi üldtutvustus #2 Wifi üldtutvustus #3 Wifi üldtutvustus #4 Wifi üldtutvustus #5 Wifi üldtutvustus #6 Wifi üldtutvustus #7 Wifi üldtutvustus #8 Wifi üldtutvustus #9 Wifi üldtutvustus #10 Wifi üldtutvustus #11 Wifi üldtutvustus #12 Wifi üldtutvustus #13 Wifi üldtutvustus #14 Wifi üldtutvustus #15 Wifi üldtutvustus #16 Wifi üldtutvustus #17
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Koolimaterjal Õppematerjali autor
Fail PPT-na

Sarnased õppematerjalid

Wifi referaat
4
pdf

Wifi referaat

Pärnumaa Kutsehariduskeskus Referaat WIFI - "Wireless Fidelity" Juhendaja: Silver Silluta Koostaja: Kristjan Krimm Pärnu 2010 SISSEJUHATUS Wifi on lühend sõnadest "Wireless Fidelity", mis tähistab traadita andmeside võimalust litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja 5,2 Ghz, kiirusega kuni 11 (54) Mbit sekundis. WiFi on ainus traadita andmeside standard, mis on integreeritud LINUX, Windows XP ja Apple MacIntosh operatsioonisüsteemi ning on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. (WiFi..., 2007). WIFI TEHNILINE ISELOOMUSTUS WiFi tehnoloogia põhineb raadiolainetel. See tähendab, et arvutite omavahelist informatsiooni vahetamiseks ei ole enam kaableid vaja kasutada. WiFi töötab litsenseerimata vabasagedusalas 2,4 ja

Arvutivõrgud
Uurimustöö AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS
23
docx

Uurimustöö AVATUD TRAADITA INTERNET TAPA GÜMNAASIUMIS

klassist vastas eitavalt tuues põhjenduseks aeglase ühenduse kiiruse. Põhjenduseks miks peaks olema ülekooliline avatud Wi-Fi vahetundide aeg toodi enamasti, et see oleks hea vabaaja lahutuseks ja enamasti, et saaks külastada suhtlusportaale. Mõned tõid ka põhjenduseks, et saaksid informatsiooni otsida internetist ja ühel korral isegi, et saaks omavahel arvutimänge mängida. Küsisin õpilastelt kas nende arust oleksid nad ka tundide aeg internetis, kui WiFi oleks üle kooli piiramatult avatud, 51 õpilast vastasid jaatavalt, 15 õpilast eitavalt. Tuleks ka ära märkida, et 10. klassist vastasid 13 tükki eitavalt samas 11. klassist vastasid eitavalt ainult kaks. (Joonis 3.6) 29% Jah Ei 71% Joonis 3.6 Õpilaste arvamus kas nad kasutaksid tundide aeg interneti kui oleks võimalus

Sidevõrgud
IEEE 802 11 ehk WiFi
38
doc

IEEE 802.11 ehk WiFi

............................................................................................................ 2 Sissejuhatus............................................................................................................... 3 WiFi algus................................................................................................................... 4 WiFi nimi..................................................................................................................... 5 Kuidas WiFi töötab?..................................................................................................... 6 Kuidas ühendada ennast raadiokohtvõrku?.............................................................6 Standardid.................................................................................................................. 8 Kanalid ja sagedused.................................................................................................. 9 Kasutusalad.....................

Arvutivõrgud
WIFI
9
docx

WIFI

KOOL IKT Osakond .......... Wifi Referaat Juhendaja Tartu 2011 1. MIS ON WIFI WiFi ehk Wi-Fi on traadita arvutivõrguseadmeid tootvate firmade ühenduse (Wi-Fi Alliance) kaubamärk, millega tähistatakse sertifitseeritud traadita kohtvõrgu (WLAN) klassi kuuluvaid seadmeid, mis baseeruvad IEEE 802.11 standardil. Nime Wi- Fi kasutatakse sageli IEEE 802.11 tehnoloogia sünonüümina. IEEE on Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituut, USA-s asuv maailma suurim erialaühing, mis asutati 1884.a. ja kuhu kuulub üle 320 tuhande liikme 147 riigist

Arvutivõrgud
WiFi
7
doc

WiFi

kbit/s on hea kasutamiseks suvilas, kuid ei ole mitte mingil juhul piisav surfamiseks pilte ja muid suuremaid elemente sisaldavatel veebilehtedel. Uus 3G mobiiltelefon, mis selle probleemi lahendama peaks, on veel liialt kauge tulevik. Kas siis arvutiga kohvikus või pargipingil surfamine on võimatu? Nii see siiski pole -- Põhja­ Ameerikas laialdaselt kasutatav WiFi­Internet on jõudnud Eestisse ja siin kindlalt kanda kinnitanud. Nimi WiFi tähendab Wireless Fidelity -- tähistades traadita andmesidestandardit IEEE 802.11b, mis toimib litsentsimata vabasagedusalas 2,4 Ghz. Selle andmeedastuskiirus on kuni 11 Mbit sekundis. See on ainus traadita andmesidestandard, mis on integreeritud Windows XP operatsioonisüsteemi ja on leidnud aktsepteerimist kõigis juhtivates tööstusriikides. Seega on tegemist kindla standardiga, mille kasutajaskonnaks on miljonid inimesed. WiFi areneb ja kasvab

Arvutiõpetus
WiFi turvalisus referaat
14
docx

WiFi turvalisus referaat

ITK WiFi turvalisus Referaat Tallinn 2013 Mis on wifi? Wifi on tehnoloogia, mis võimaldab elektroonilistel seadmetel vahetada andmeid ilma füüsilise ühenduseta. Selle asemel edastatakse andmeid raadiolainetena. Seda kasutatakse peamiselt arvutivõrkude loomisel. Wifi spetsifikatsioonid on reguleeritud IEEE 802.11 standarditega, mis tegelikult hõlmab kõiki juhtmevabade arvutivõrkude spetsifikatsioone. Seetõttu kasutatakse ka Wifi väljendit tihtipeale juhtmevaba arvutivõrgu sünonüümina, kuid tegelikult on sellest normatiivist vaid üks toode. Wifi kasutamiseks on arvutil vaja selleks juhtmevaba võrgu kontrollerit, mis on võimeline edastama ja vastu võtma raadiosignaale, millega edastatakse andmeid pakettidena. Peamine funktsionaalsus, mis sellisest andmeside võimalusest ära kasutatakse on interneti ühendumine. Sellise raadiosignaaliga on võimalik ära katta

Arvutivõrgud
Võrgutehnoloogiad
4
doc

Võrgutehnoloogiad

Võrgutehnoloogiad Arvuti ühendus: võrguadapter(network adapter, network interface card, NIC) PCI- käib laiuskaart Sülearvutites PC CardBus WiFi modem Bluetooth, IrDa+mobiiltelefon Arvutivõrgu koostisoasad järgur e .repiiter (repeater) Kasutatakse limiitide suurednamiseks jaotur-mitmepordiline järgur HUB · Passiivne jaotur- käitub sisuliselt harukarbina · Aktiivne-lisatud on haldus- ja seirefunk kommutaator (switch) ­edastab infot ainult neile portidele, mis seda vajavad iga pordi taga eraldi võrgudomeen levisaated(broadcast)-kõigile jaamadele adresseeritud saadetised multisaated (multicast)- mitmele jaamale adresseeritud saadetised jõuvad ikka kogu võrguni paigutakse seina peale ruuter-router, broadcast domain, tegelevad parima tee valimsega (võike hüpete ,hop, arv) lüüs-gateway, protocol coverter. IP-võrgus saadetakse kõik paketid, mis jäävad väljaspoole alamvõrgu maski lüüsile. Võrgutüübid LAN-Local Area Network HAN-Home Area .... Erinetaves

Arvutiriistvara i
Side eksami spikker
20
pdf

Side eksami spikker

Kuna GSM on digitaalne, siis pole vajadust modemite järele peale ühe mobiilsidevõrgus asuva modemi kõnede edastamiseks POTS-võrku 802.11B- raadiokohtvõrk, raadio-Ethernet Wi-Fi on WECA (Wireless Ethernet Compatibility Alliance) poolt propageeritav kaubamärk, vastab raadiokohtvõrgu standardile IEEE 802.11 ning kujutab endast Ethernet- kohtvõrku, kus kaablid on asendatud raadiolinkidega ja kasutatakse raadio- Etherneti otsejada-versiooni (DS). WiFi on ühilduv PC-kaartidega ja WiFi logot kandvate tugijaamadega Vahel kutsutakse raadiokohtvõrke ka "traadita Internetiks", kuid tegelikult on ikkagi tegemist traadita kohtvõrkudega, mis võivad muidugi olla ühendatud ka Internetiga 1. Telefonivõrgu sõlmes kommuteeritakse kõnekanaleid. Millise abonendilt saadava info alusel ja milliste meetoditega toimub kommuteerimine? Kuidas valitakse telefonivõrgu sõlme numbrimaht?

Side




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun