saamist. 2. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene Eesti väljaränne algas 19.sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni. Rändelaine tulenes Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti, sündimuse vähenemine järgnes ajalise nihkega) ning maapiirkondades ülerahvastusest põhjustatud väljarändesurvest. Teist väljarände lainet nimetatakse suureks põgenemiseks. 1944. aasta sügisel lahkus Eestist teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel ligikaudu 80 000 inimest. Kolmas suurem väljaränne algas peale iseseisvuse taastamist ning kasvas pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja suurenes veelgi 2008. aastal globaalse majanduskriisi vallandudes, mil kiiresti kasvas tööpuudus. Nüüdisaja väljarände mõjutegur on nõukogude aja suur sisseränne
rändeliigi vahele on keeruline tõmmata. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene algas 19. sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni. Rändelaine tulenes rahvastiku arengust, täpsemalt Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust tekkinud väljarändesurvest. Teine laine algas 1944. aasta sügisel, kui Eestist lahkus teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel ligikaudu 80 000 inimest; seda väljarände lainet nimetatakse suureks põgenemiseks. Eestist väljarände kolmas suurem laine langeb iseseisvuse taastamisele järgnenud aega. Ühtekokku on natuke enam kui kahe aastakümnega Eestist lahkunud ligikaudu 200 000 inimest ehk umbes sama palju kui esimese, demograafilise ülemineku aegse väljarändega. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Nüüdisaja ulatusliku väljarände peamine mõjutegur on nõukogude aja suur
II Seminar, küsimused - Milline statistiline problemaatika rändega kaasneb? Miks ei ole võimalik väljarännet üheselt mõõta? Väljarände ulatuslikkust on üsna raske mõõta. Nimelt liiguvad paljud inimesed erinevate riikide vahel ning leidub ka neid, kelle elu toimub rööbiti mitmes erinevas riigis(ehk hargmaisus).Seetõttu on piirjoone tõmbamine pendelrände, ajutise rände ja alalise rände vahele suhteliselt keeruline. Lisaks on veel hulk inimesi, kes elavad rööbiti mitmes riigis. - Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)?
Kolmas laine hakkas toimuma 90ndate alguses, kui Eesti iseseisvus ja kestab veel tänasenigi. Kõige rohkem aga sai III laine hoogu 2008.a, kui toimus majanduskriis ja paljud läksid parematele tööpõldudele. 3. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Autorid iseloomustavad väljarändajaid pigem noore ja pigem vallalise naisterahvana, kellel on põhi- ja keskharis valdavalt olemas. Peamised väljarände põhjused on, et Eesti tööturule siseneb rohkem inimesi, kui tööturg vajab. Samas Lääne-Euroopas on asi vastupidine. Tööturult lahkujaid on rohkem kui sisenejaid ning seetõttu rännataksegi välja, kuna mujal on võimalik tööd leida. 4. Teksti autorid toovad välja rände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid?
puhul)? Esimene läine sai alguse 19.sajandi keskpaigast. Kuna meditsiin arenes ja suremus vähenes siis rahvaarv maal kasvas hüppeliselt ja kuna Eestis oli maad vähe siis rännati Venemaale kus maad jagus. Teine laine toimus 1944 aastal, kui suur hulk eestlasi põgenes läheneva punaarmee eest välismaale, ennekõike USAsse, Kanadasse ja Rootsi. Kolmas laine algas taasiseseisvumise järel kuna okupatsiooni ajal oli siin suur sisseränne. Need samad sisserändajad on ka praeguse väljarände üheks põhjuseks. Lisaks kuna Lääne-euroopas ja Skandinaavia maades on elukvaliteet ja palgad paremad siis paljud otsustavadki sinna elama kolida töö pärast. Olukorda ei parandanud ka 2008 aasta kriis mis mõjutas Ida-Euroopa riike hullemini kui Lääne- Euroopat. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Millisedon peamised nüüdisrände põhjused? Enamsu neist on naised. Lisaks tööle on suur osakaal ka pererändel. Kasvav osakaal on ka pereloomeränne
Esimene maailmasõda kiirendas vahetult enne iseseisvumist väljarännet veelgi, kuigi rinne Võnnust kaugemale ei jõudnud. (Tiit, 2011, lk. 109; Välis-Eesti ühingu ajalugu: http://www.valiseesti.org/ajalugu/) Kokku elas praeguse Eesti piiridest väljaspool üle 20 protsendi eestlastest. Üldiselt toimus ka vastukaaluks tagasiränne ja immigratsioon Venemaalt Eesti linnadesse, kus arenes hoogsalt tööstus, niiet rändesaldo (sisserände ja väljarände vahe) väga drastiliselt miinusesse ei langenud. (Tiit, 2011, lk. 110) Selle ajaperioodi kohta usaldusväärseid ja täpseid andmeid rände kohta praktiliselt pole, sest rahvastikuteadus oli alles lapsekingades ja asunduste teket Vene impeeriumi piires ei loetud välisrändeks. Iseseisvumise põhjustatud välisränne Pärast Venemaal toimunud revolutsioone pöördus Eestisse tagasi suur osa Peterburis elanud ametnikke ja spetsialiste
aastal globaalse majanduskriisi vallandudes. Kuidas on teksti autorid iseloomustanud Eestist väljarändajaid? Lahkujate seas on palju põhiharidusega inimesi, kes asuvad tööle teenindusvaldkonnas või on töötud. Seega on enamik lahkujad noored, kes ei ole leidnud sobivat eriala ning püüavad mujal oma unistusi täide viia. Millised on peamised nüüdisrände põhjused? Üks mõjuteguriks on nõukogude aja suur sisseränne. Need samad sisserändajad kujundavad olulisel määra tänase väljarände ulatust. Teiseks mõjuteguriks on demograafiline koosseis. See tähendab, et Eestis on palju nii potentsiaalseid tööotsijaid kui ka lahkujaid. Ida- Euroopa tööturule sisenejaid saavadki siseneda lääne vananevasse tööturgu. Kolmandaks teguriks on elatustasemete erinevus Lääne- Euroopaga. Erinevad tasemed põhjustavad inimeste asumist vähem jõukamatest riikidest jõukamatesse. Viimase viie aasta majaduskriis on Eesti väljarändejõe väga kiirelt voolama pannud.
Tavaliselt väljarännatakse selleks, et omandada erinevaid kogemusi või õppida. Nüüdisrände põhjusteks on raha teenimine, et perekonna seisu paremaks muuta, kuna statistika näitab, et suur osa teenitud välismaal rahast saadetakse Eestisse ja kulutatakse siin. Samuti on selline põhjus nagu õppimine ja kogemuste omandamine, mis võiks edaspidi isamaal kasuks olla. 4 Teksti autorid toovad välja peamised väljarände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lähemalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? 1) Väljaranne lahendab töötuse probleemi (positiivne aspekt), sest tööjõu turu väheneb, aga tööpakkumus jääb üldiselt samas. Otsides sobiva töökohti, inimesed sõidavad välismaale ja tööpuudus muutub tööjõupuuduseks (negatiivne aspekt). 2) Rahvusvaheline kogemus on alati kasulik nii riigile, kui ka igale inimesele
Ida-Viru maakonnas oli 2003 aastal kõige suurem sisseränne. Kõige väiksem oli sisseränne 2000 aastal. Peale 2003 aastat on sisseränne hakanud langema, kuid 2008-2009 on näha tõusu ning peale seda on jälle sisseränne hakanud langema. 6.Ida-Viru maakonna väljaränne Ida-Viru maakonna väljaränne Ida-Viru maakonna väljaränne oli 2000 aastal kõige väiksem, kuid siis hakkas tõusma. Väljarände tipphetk oli 2002-2004 aastal, kuid siis hakkas väljaränne taas langema. Vahepeal väljaränne tõusis ja langes, kuid 2011-2012 on näha jälle väljarände tõusu. Väljarände põhjustab loomulikult tööpuudus ja väiksed palgad. 6 7.Ida-Viru maakonna rändesaldo Ida-Viru maakonna rändesaldo Juba 2000 aastast on Ida-Viru maakonnas ülekaalus olnud väljaränne, kuna
Lagedi Kool Lühireferaat Väljaränne Eestist Töö koostaja: Kristiina Toomik Juhendaja: Pille Türner 2015 Väljaränne Eestist Eestist lahkub igal aastal oluliselt rohkem inimesi kui tuleb sisse. Välismaale läheb nii Eesti arste, ehitajaid, koristajaid kui ka teisi elukutset esindajaid. Miks lähevad inimesed välismaale ning kuhu riiki nad põhiliselt suunduvad? Väljarände põhjuseid on palju. Minnakse otsima helgemat tulevikku välismaale, soovitakse paremat palka mis tihitpeale ka leitakse, soovitakse paremat haridustaset mida Eestis ei ole võimalik omandada või loodetakse lihtsalt, et välismaal on parem. Statistika kohaselt lahkub Eestist kõige enam inimesi Soome kus igal aastal leiab uue kodu enale rohekem kui 5000 eestlast. Väga palju lahkutakse Eestist ka Suurbritanniasse ning Sakamaale, samuti ka Rootsi ning Norra.
Paljud neist unustavad ära oma emakeele ja ei tule enam kunagi Eestisse tagasi. Tekib küsimus, et miks lähevad eestlased välismaale? Väljaränne ehk emigratsioon on olnud viimastel aastatel väga aktuaalne teema eestlaste, eriti noorte seas. Eesti elanikkond väheneb, mis tähendab, et väljarännanud inimesed ei pruugigi Eestisse tagasi tulla ning sellega väheneb ka meie riigi iive. Eestist lahkujate hulgas on rohkem naisi, aga saabujatest enamus on mehed, mistõttu väheneb naiste arv väljarände tõttu rahvastikus enam. Vanuseliselt on kõige aktiivsemad välisrändes osalejad 20–44-aastased. Seda on näha ka juuresolevalt diagrammilt(2013.aasta statistikaameti andmed). Peamised väljarände sihtkohariigid on Soome ja Suurbritannia, viimasel ajal ka Austraalia. Selline trend on kestnud viimased viis aastat. Eesti välisrändes on selgelt näha suundumust majanduslikult suuremat heaolu pakkuvate riikide suunas.
1885-1913 Siberisse rännanud 4,4 miljonist 19% moodustasid Euroopa-Venemaa läänepoolsetest provintsidest väljarännanud mittevene rahvad. Mida tähendas väljaränne emamaale, eriti kui väga suur osa rahvast kodumaalt ilmselt lõplikult lahkus? Euroopas on tollal ja hiljemgi vaieldud selle üle, kas väljaränne tähendas emamaale kergendust või aadrilaskmist. Üldiselt olid Euroopa valitsused veel 19.sajandi keskpaiku arvamusel, et ülerahvastust võiks väljarände läbi vähendada, soovides seejuures, et välja rännanuks ainult vaesed ja väheste ametioskustega rahvakihid. Et aga nn. “vana” väljarände maade puhul kippusid väljarändajad olema just teatud sääste omavad alama keskkihi, väiketalunike, käsitööliste ja koguni haritlaste esindajad, siis hakati sellele tõrjuvalt vaatama. Lõuna- ja Ida-Euroopa jaoks aga jäi soosiv suhtumine väljarändesse maksma ka hiljem, seda enam et vaesed maad said väljarändest
sisetekkelised surmapõhjused, eluea kasv, surmade nihkumine vanematesse vanuserühmadesse ehk vananemine) Sündimus demograafilisel üleminekul: sündimuse muutus aeglasem pere suurus enne ja pärast demograafilist üleminekut mitmekesine tegurite komplekt (otsesed, kultuurilised, majanduslikud) väärtusüleminek ja laste tähenduse muutumine Ränne demograafilisel üleminekul: muutused pere suuruses ja ränne väljarände suunad sarnased näited, erinevad olukorrad: USA rahvastiku kujunemine, sh Mehhiko ränne, Eesti ja Venemaa vaheline ränne demograafilise ülemineku tüübid (vastavalt rahvaarvu kasvule): prantsuse (kiire), inglise, jaapani- mehhiko Arengumaade rahvastikukasv: suremuse kiire langus meditsiini areng ja meditsiiniabi rahvastikuplahvatus, demorevolutsioon sündimuse langus aga ka kiire SUREMUS Mõisted: surmade arv - suremus surmajuhtumid teatud
· Toimuvad muutused tervishoius, sotsiaalhoiukanfes, vaba aja veetmises, pensionipoliitikas, perekonnasuhetes, meeste ja naiste osatähtsuses kogurahvastikus, tööhõives, väärtustes jne. Demograafilise ülemineku kulg · Algas 18sajandil- · Kaasaegne rahvastikutüüp RÄNNE Ränne e. Migratsioon Inimeste alalise elukohta vahetus · Välisränne inimesed asuvad elama teise riiki · Siseränne kolitakse teise omavalitsusse · Rändeiive e. Saldo sisse ja väljarände vahe Rännete liigitus · Vabatahtlik · Kaasränne · Sundränne Rännete mõisted · Immigratsioon sise ränne · Emigratsioon väljaränne · Remigratsioon tagasiränne · Migratsioonisaldo sisse ja väljarände vahe · Pendelränne inimeste liikumine elu ja töökoha vaheö Lähtepiirkonna tõuke tegurid · Väike töökohtade ja õppimisvõimaluste valik · Madal palk · Halvad elamistingimused · Inimestevahelised lahkhelid
ülekaalus naised. Ootuspärane on aga see, et lahkujate seas on selgelt üleesindatud noored. Suur on ka laste väga suur osakaal väljarändajate seas, kellest omakorda suurim rühm on üle 15-aastased noored. Peamised nüüdisrände põhjused on nõukogude aja suur sisseränne, demograafiline koosseis ja elatustasemete erinevus Lääne-Euroopaga. Teksti autorid toovad välja rände mõjud Eesti arengule. Palun kirjeldage neid lühidalt. Millised võiksid olla väljarände positiivsed ja negatiivsed aspektid? Põhja-Eesti ja Lõuna-Soome on muutumas ühtseks majandusruumiks, kuna inimesed pendeldavad aktiivselt edasi-tagasi. Võõrsil elamine annab pidevaid impulse Eesti arengule, tagab oskuste ja teadmiste liikumise ja paranemise, riigisisese mobiilsuse (bussijuhid lähevad Tallinnast Soome tööle, järelikult nende asemele tulevad inimesed mujalt Eestist), võrgustikud, kontaktid jne. Negatiivse poole pealt jällegi
meid nälg ja üleüldine saastus?. Kõige rohkem elab inimesi soodsate loodusoludega aladel või arenenud majandusega piirkondades.Mikevikus oli kõige tihedam asutus viljakate muldadega tasastel ranniku- ja jõeäärsetele aladel. Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurdekasvu näitajat on rahvaarvu kasv protsentides ja iive 1000 inimese kohta.Iga riigi rahvaarv muutub nelja teguri sündimuse, suremuse, sisse- ja väljarände koosmõjul .Rasterkaart Rahvaarvu märgitakse piksilitega,iga piksli värvitoon valitakse vastavalt sellele,kui palju inimesi pikslile vastavalt alal tegeltikult elab.Koropleetkaart esitatakse nähtusi pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel.Punktkaart iga punkt tähistab nähtuse esinemise kindlat hulka teatud piirkonnas.Pindalakaart objektide pindala muudetakse vastavalt kujutatava nähtuse väärtusele. 2.2 Sündimust ja suremust mõjutavad tegurid Sündimus:
toidu, kütte või peavarju otsingul. Ka täna on liikumisvajadus täiesti säilinud; paremate transpordivõimaluste tõttu on näiteks uue töö- või elukoha otsinguil võimalik liikuda enam mitte kümneid ja sadu, vaid tuhandeid kilomeetreid. Ränne jaguneb kaheks erinevaks liigiks: siseränne ja välisränne. Sisseränne on siis, kui ränne toimub riigi sees. Väljaränne on siis, kui ränne toimub riigist väljas pool. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Omakorda jagunevad need kaks liiki veel kaheks liigiks : vabatahtlikuks ja sundrändeks. Rände põhjused Inimeste rännet mõjutavad väga erinevad tegurid: inimese vanus (elutsükli staadium), haridus, perekonnaseis, aga ka inimestest mitte sõltuvad (majanduslikud, sotsiaalsed, kultuurilised ja keskkondlikud tegurid). Vabatahtliku rände põhjused on : · Parem õppimis võimalus · Perekondllik põhjus
Raasiku valla rahvastik Raasiku vallas elab 01.01.2017 seisuga 5075 elanikku. Viimase 5 aasta jooksul on rahvaarv kasvanud, varasemalt on rahvaarv püsinud sama. Viimase kümne aasta jooksul on sündimuse näitajad olnud suuremad kui suremuse näitajad. Rändesaldo on olnud positiivne ja väljarände arv on kahanenud. Ülekaalus on olnud sisseränne. Elanikkonna vanuselist struktuuri analüüsides selgus, et kõige rohkem on vallas elanikkonda vanuses 20-24. Raasiku vallas elavad peamiselt eesti rahvusest elanikud. 2011 a. oli kogu elanikkonnast ainult 123 inimest teistest rahvustest, peamiselt vene rahvusest.
Läti rahvastik: 2007 aasta seisuga elab Lätis 2 281 000 inimest. Rahvastiku tihedus on 35,5 in/ km². Läti rahvastikust on põlisrahvused liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest 2005 aasta seisuga. Peamiselt elab enam kui kolmandik elanikkonnast pealinnas Riias. 1201. aastal asutatud Riia on Baltikumi suurim linn. Kokku on seal 730 000 elanikku. Turistid saabvad Lätisse kogu Euroopast. Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
mitmeid asjaajamisi, sh töö saamist. 2. Millistel põhjustel on Eestist väljaränne toimunud (I, II ja III laine puhul)? Esimene Eesti väljaränne algas 19.sajandi keskpaigast ja kestis kuni iseseisva Eesti riigi loomiseni. Rändelaine tulenes Eestis tollel ajal aset leidnud demograafilisest üleminekust (suremus vähenes kiiresti, sündimuse vähenemin.e järgnes ajalise nihkega) ning maapiirkondades ülerahvastusest põhjustatud väljarändesurvest. Teist väljarände lainet nimetatakse suureks põgenemiseks. 1944. aasta sügisel lahkus Eestist teistkordse nõukogude võimu taaskehtestamise eel ligikaudu 80 000 inimest. Kolmas suurem väljaränne algas peale iseseisvuse taastamist ning kasvas pärast Eesti liitumist Euroopa Liiduga ja suurenes veelgi 2008. aastal globaalse majanduskriisi vallandudes, mil kiiresti kasvas tööpuudus. Nüüdisaja väljarände mõjutegur on nõukogude aja suur sisseränne. Kui nõukogude aastatel eristus Eesti
8. Mida nimetatakse kohastumiseks ? - Kohastumiseks nimetatakse liigi ellujäämist ja sigimist soodustavaid pärilikke omadusi. 9. Mille tagajärjel tekivad uued liigid ? - Uued liigid tekivad looduses loodusliku valiku tulemusena. 10. Mis põhjustab uute liikide tekke ? - Uute liikide tekkimise põhjustab populatsioonide eraldumine mitmesuguste tõkete tõttu või leviala laienemine isendite väljarände tõttu. 11. Mis on ristumisbarjäär ? - Ristumisbarjäär on eri liiki kuuluvate isendite mitteristumine geneetilise sobimatuse tõttu.
Ülevaade Ränded Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise asukoha vahetus üle haldusüksuse piiri. Kui inimesed Vahetavad elukohta riigi piires, on tegemist siserändega, kui aga elukohavahetus toimub üle riigipiiri, on tegemist välisrände ehk rahvusvahelise rändega. Neid inimesi, kes riigist lahkuvad, nimetatakse emigrantideks, neid aga, kes riiki saabuvad, immigrantideks. Sisse- ja väljarände vahet teatud ajavahemikul iseloomustab rändesaldo. Emigratsiooni tähtsamateks põhjusteks on looduskatastroofid, sõjategevus, etnilised või usulised konfliktid kuid ka tööpuudus kodumaal. Endale valitakse uueks elukohaks maa, kus on soodne kliima, sobilik graafiline piirkond ning muidugi parem võimalus tööd saada. Tänapäeval on emigratsioon ja migratsioon peaaegu kõikides maades väga range kontrolli all. 21. sajandil peamiselt rändeid Euroopa suunas,
Ränded tänapäeva maailmas, nende põhjused ja tagajärjed. Rännete liigitamine. Mõisted: Ränne e migratsioon on inimese alalise elukoha vahetus. Rändesaldo e rändeiive - sisserände ja väljarände vahe. Tõuketegurid - põhjused, miks inimesed oma kodukohtadest lahkuvad (alati negetiivne). Tõmbetegurid - põhjused, mis inimesed tulevad kuhugile elama (alati positiivne). Barjäärid - takistavad inimest, miks ta ei saa minna kuhugile elama. (nt: keeleoskus, raha) Rännete põhjused: Sihtpiirkonna TÕMBETEGURID Lähtepiirkonna TÕUKETEGURID
suurenemine tööealistele, vajadus uue sotsiaalabi süsteemi järele, väljasuremisoht, mõju majandusele ja finantsturgudele, probleemid tööjõuturul, üksikvanemate arvu kasv. Abinõud:, riiklik perepoliitika- vanemahüvitis e. emapalk, lastetoetused, mõtteviisi muutmine naistel, traditsioonilise peremudeli muutumine, majandusliku olukorra paranemine , nn. beebibuumid. Eestis Kuni 1989.a. rahvaarv kasvas umbes 10 000 inimese võrra aastas. Sisseränne ületas väljarände, sündimus suremuse. 1991.-1993 oli suur väljaränne(üle 30000) ning loomulik iive on muutunud negatiivseks.
VIIMASE KÜMNE AASTA RAHVASTIKU MUUTUSED KARULA RAHVUSPARGIS 11.B Uurimistöö eesmärk Uurida rahvastiku rahvaarvu muutusi 1) Rahvastiku üldarvu muutus Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000 ja 2012. a. 2) Rahvastiku vanuselist ja soolist struktuuri Karula rahvuspargi alale jäävates külades aastatel 2000.a. Ja 2012. a. 3) Inimeste sisse - ja väljarände põhjusi. 2 Töö ülesehitus peatükkides 1) Esimeses peatükis on juttu üldise taustainformatsiooniga ning ajaloolise- ja haldusjaotuse ülevaatega. 2) Teises peatükis on välja toodud uuritavate külade asukoht, iseloomustavate faktide ja rahvastiku suurus aastatel 2000 ja 2012. 3) Kolmandas peatükis analüüsin rahvaarvu muutusi aastatel 2000 ja 2012. 3
Sisukord Sissejuhatus...........................................................................................................................3 1. Eestlaste väljaränne erinevatel aegadel 5 1.1. Eestlaste väljaränne enne taasiseseisvumist 5 1.2. Eestlaste väljaränne peale taasiseseisvumist 6 2. Meie kooli vilistlased mujal maailmas 8 2.1. Väljarände sihtriigid ja põhjused 8 2.2. Vilistlaste ametid ja toimetulek 9 2.3. Vilistlaste pere ja tagasitulekuplaanid………………………………….…………...10 2.4. Eesti asi………………………………………………………………………….…..10 2.5. Tarkuseterad ankeetidest………………...………………………………………......11 2.6
proovivad selle siiski selgeks saada. Meie riigile on väga oluline, et eesti keelt õpitaks, sest muidu lihtsalt see unustatakse ja sureks välja. Meile ja ajaloole on see keel väga tähtsa kultuurilise väärtusega. Seda keelt on tunnustatud mitmete keeleauhindadega. Eestist lahkub väga palju noorperesid ning , kui nad hiljem siia koos lastega naasevad, ei oska lapsed tihti eesti keelt rääkidagi. Selleks et seda ära hoida , tuleks teha suurematesse väljarände kohtadesse rohkem eesti keelseid koole. Inglise keele oskus on väga tähtis, sest sellega on võimalik peaaegu igas riigis hakkama saada. Selle oskust nõutakse enamikel töökohtadel, sest kui sa tahad maailmas midagi teha, siis on see keel väga tähtis ja hea abiline. Inglise keel on nii laialt levinud sellepärast, et ühtede maailma suurimate riikide keeleks on inglise keel. Võõrkeelte leivimine on kahjuks toonud aga kaasa eesti keele segunemise.Tihtilugu
need kes siia elama tulevad, proovivad selle siiski selgeks saada. Meie riigile on väga oluline, et eesti keelt õpitaks, sest muidu lihtsalt see unustatakse ja sureks välja. Meile ja ajaloole on see keel väga tähtsa kultuurilise väärtusega. Seda keelt on tunnustatud mitmete keeleauhindadega. Eestist lahkub väga palju noorperesid ning , kui nad hiljem siia koos lastega naasevad, ei oska lapsed tihti eesti keelt rääkidagi. Selleks et seda ära hoida , tuleks teha suurematesse väljarände kohtadesse rohkem eesti keelseid koole. Inglise keele oskus on väga tähtis, sest sellega on võimalik peaaegu igas riigis hakkama saada. Selle oskust nõutakse enamikel töökohtadel, sest kui sa tahad maailmas midagi teha, siis on see keel väga tähtis ja hea abiline. Inglise keel on nii laialt levinud sellepärast, et ühtede maailma suurimate riikide keeleks on inglise keel. Võõrkeelte leivimine on kahjuks toonud aga kaasa eesti keele segunemise
1. Rahvaarv maailmas, selle jaotumine maailmajaoti. Maailmas on ~6,8 miljardit inimest. Rahvaarvu jaotumine maailmajaoti: Aasia 61% Aafrika 13% Euroopa 1 2% Ladina- Ameerika 8% Põhja- Ameerika 5% Austraalia ja Okeaania 1% 2. Rahvaarvu muutumist mõjutavad tegurid: a) sündimus - sündide arv 1000 elaniku kohta aastas b) suremus - surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta aastas c) iive - sündimuse ja suremuse vahe(%o) d) migratsioonisaldo - sisse- ja väljarände vahe 3. Oskad arvutada sündimust, suremust, iivet(%o-des), nende võimalikud suurused maailmas. a)sündimus=sünnid*1000/rahvaarv väike 8%o Saksamaa, suur 48%o Afganistan b)suremus=surmad*1000/rahvaarv väike 4%o Alzeeria, suur 22%o Afganistan c) iive=sündimus-suremus ~2 - 45%o 4. Sündimust mõjutavad tegurid: viljakas eas naiste arv, naiste vanus sünnitusel, religioon, pereplaneerimine, kooselu
Linnastu e aglomeratsioon funktsionaalselt kokku kasvanud lähestikku asuvad linnad ja väiksemad asulad. Linnastumine linnarahvastiku osatähtsuse suurenemine rahvastikus. Seotud ka linnade kasvu ja arenguga. Regionaalpoliitika riigi poliitika mõjutamaks eri piirkondade majandusarengut võrdsete majanduslike võimaluste loomise, infrastruktuuri arendamise, töökohtade loomise ja inimeste mobiilsuse kasvatamisega. Rändeiive e saldo sisse- ja väljarände vahe. Slumm valdavalt marginaalse rahvastikuga asutatud vilets linnaosa peamiselt arengumaades, aga ka lääneriikide suurlinnades. Ülelinnastumine linnade ülikiire kasv, mille puhul linna järjest suurenevale elanikkonnale ei suudeta tagada töö- ega elukohti. Tekivad vaesteagulid Illegaal inimene kes viibib ebaseaduslikult riigis Rände saldo - piirkonnas või riigis sisserände vahe 2.RAHVAARV MAAILMAS ~6,7 miljardit.
Rahvastik ja asustus maailma rahvaarv 6.872 miljardit inimest riigi rahvastikku saab iseloomustada: loomuliku iibe; sündimuse; suremuse; imikusuremuse; sisserände; väljarände ja rahvastiku tiheduse järgi. Suurima rahvaarvuga riigid: Hiina (1.33); India (1.17); USA (0.31); Indoneesia; Brasiilia... Rahvaarvu muutumise tegurid: sündimus, suremus, sisseränne, väljaränne. Loomulik iive= sündimus suremus loomulik iive . 1000%o = loomuliku iibe üldkordaja rahvaarv sisseränne väljaränne= rändesaldo rahvaarv = rahvastiku tihedus 1 km2 pindala rahvaarvu juurdekasv toimub arenguriikide arvelt sündimus- sünnijuhtude arv 1000 elaniku kohta
hõredam on asustus Alpides Valle d'Aostas ja Sardiinias. Ränne: Madala elatustaseme ja alalise tööpuuduse tõttu on Itaalia üks esimesi väljarännumaid. Enne Euroopa Majandusühendusega ühinemist rännati peamiselt Põhja-Ameerikasse ja Ladina- Ameerikasse. Pärast ühinemist siirdutakse peamiselt Lääne-Euroopasse, tihti tähtajaliste töölepingute alusel. Itaaliasse suurenes ka odava tööjõu sissevool arengumailt. Väljaränne on piirdunud ning ei ole enam nii suur, kuid algse väljarände tõttu elab välismaal üle 10 miljoni itaallase. 2 Rahvastiku sooline ja vanuseline koosseis: Itaalias on naisi ja mehi peaaegu võrdsel, kuid siiski on naiste osakaal suurem, rohkem on just vanema ealisi naisi. Keskmine eluiga on pikk, kuskil 80 aastat. Vanemaealised on ühiskonnas ülekaalus. Sündimus ei ole nii suur, kui suremus.
KODANIKUÜHISKOND ühiskonna osa, mis hõlmab mittepoliitilisi kodanikuorganisatsioone ja ühendusi; kodanikuühiskond edendab ühiskonnas vabameelsust, omaalgatust ja rahva järelvalvet võimude tegevuse üle. ERAELU indiviidi isiklik erukorraldus (perekond ja kodu, vabadus pidada kinni oma usukommetest ja valida sõpruskonda, elukohta ja vaba aja veetmise viisi. Õigus teenida raha, koguda vara. IIVE sündide, surmade ja sisse-, väljarände vahe. NEG. IIVE rahvaarvu vähenemine. RAHVUS inimeste ajalooliselt kujunenud ühtekuuluvusvorm, mis põhineb ühtsel territooriumil, ajaool, tavadel ja keelel. INTEGRATSIOON E. LÕIMING rahvastikugruppide või riikide omavaheline lähenemine ühtsete väärtuste, arusaamade ja eesmärkide baasil, näiteks Euroopa, sotsiaalne, rahvuslik integratsioon; integratsiooni tulemusel moodustub sidus tervik, mille osad säilitavad oma eripära.
Rahvastiku ränded Emigratsiooni ehk väljarände põhjused · Looduskatastroofid · Sõjategevus · Etnilised või usulised konfliktid · Inimõiguste rikkumine · Sotsiaalmajanduslikud tegurid Immigratsiooni ehk sisserände põhjused · Tervislik elukeskkond · Soodne maksupoliitika · Vabad töökohad Rännete liigitus Rahvastiku rände ehk migratsiooni võib jagada välis-ja siserändeks, sõltuvalt sellest, kas liigutakse mandrilt mandrile, riigist riiki või vahetatakse elukohta oma kodumaa piirides.
Eestlased - rändav rahvas Miks väljaränne nii suur on? Mis saab kui väljaränne aina suuremaks läheb? Kas seda saab kuidagi peatada? Väljarände põhjuseid on palju. Kõige suurem põhjus on kindlasti see, et välismaal on kõrgemad palgad. Näiteks kui inimestel on andekas, siis Eestis ainuüksi sellega ei saavuta midagi. Mujal on kergem saavutada midagi oma elus. Sellepärast rändavad just noored inimesed välismaale. Järgmine põhjus on kindlasti ka elutingimused. Eestlased kui laisad inimesed rändavad soojale maale, sest seal on parem kliima. Näiteks kui inimene on töötu, siis kuidagi saab soojal maal ikka hakkama
arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 5. Iseloomusta sündimust ja suremust Eestis. Eestis on rahvastiku loomulik kasv viimastel aastatel kiiresti vähenenud ja asendunud rahvaarvu kahanemisega - aasta jooksul sureb rohkem inimesi kui juurde sünnib. 6. Mida näitab positiivne rändesaldo ja mida negatiivne rändesaldo? Positiivne rändesaldo näita sisserände ülekaalu, negatiivne väljarände ülekaalu. 7. Nimeta sundrände põhjused. Sundrände põhjused on põgenemine sõja eest, looduskatastroofid, küüditamine. 8. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 9. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad
tegelevad ka suured ja elujõulised keeled. Need tegevusvaldkonnad on suuremal või vähemal määral esindatud igas keeleruumis. Keelehoiu võti on keelehoiakute kujundamine aga tihti samastatakse vähemuskeele mõistet keele mõistega. Teoreetiliselt ei ole hääbumise eest kaitstud ükski keel. Keele hääbumine võib toimuda füüsiliselt, kui kõnelejate arv aina väheneb suure suremuse, väikese sündimuse või väljarände tagajärjel. Füüsilise hääbumisega kaasneb enamasti keelevahetus. Selle all mõistetakse üleminekut teisele keelele põlvkondade vahel. Keelevahetus toimub üksikisiku tasandil ja oleneb otseselt üksikisiku enda keelehoiakutest. Põhimõtteliselt on iga keel keelevahetusohus. Keelevahetus on ilmselt 21.sajandi suurimaid keelelise mitmekesisuse hävitajaid ja tõenäoline on, et 99, 9% keeltest on vähemuskeeled. See tähendab, et tõelised
jää. 4. Nimeta riikide arengutaseme näitajad. IAI inimarenguindeks I koht Norra, II Island, III Rootsi, Eesti 38. Koht SKT sisemajanduse kogutoodang Norra 37000 USD, Eesti 3800 Autode arv ühe elaniku kohta, mobiiltelefonide arv ühe elaniku kohta 5. Selgita mõisted: emigratsioon- väljaränne, immigratsioon-sisseränne, demograafia – rahvastikuteadus, Iive- sündimus, suremus, rahvastiku tihedus – rahvaarv/pindala, rändesaldo- sisse- ja väljarände vahe. 6. Arvuta Eesti rahvastiku tihedus, kui pindala on 45227 km2, rahvaarv 1320000. 29 in/km2 7. Nimeta maailmas enim räägitavad keeled. Mandariinihiinakeel, hindi, hispaania ja inglise keel. 8. Miks on Lääne-Euroopa tihedalt asustatud? Sest Lääne-Euroopas on suuremad linnad, need on majanduslikult edukad ja neid ühendab läänelik kultuur. Nt: Linnad: London, Pariis. Riigid: Suurbritannia, Prantsusmaa, Belgia, Saksamaa. 9
Ning kui lähevad ära eestlased, läheb koos nendega ka keel. Paljud võtavad endale välismaallasest elukaaslase, mis tähendab, et nad ei saa isegi kodus enam oma emakeelt rääkida. Mida siis teha et Eestlased püsiksid oma kodumaal ning eesti keel säiliks? Üle poole inimestest pakuksid kindlasti välja palga tõstmise või poes hindade langetamise. Ma arvan et kui see oleks võimalik siis oleks seda ka ammu tehtud. Parem mõte oleks teha juurde töökohti, sest suur väljarände põhjus ongi see, et Eestis on väga raske töökohta leida, rääkimata suurema palgaga töökohtadest. Mõned inimesed ei leia endale isegi ülikooli haridusega siin töökohta. Kui noored lähevad pärast gümnaasiumit välismaale ülikooli saavad nad ka tõenäoliselt sealt parema töö, kui Eestis saaks. Inimesi kes lahkuvad seetõttu et uusi asju näha või kogeda ei saagi kuidagi siin kinni hoida. minu arust see sõltubki kõik inimeste tahtest ja mõtlemisest, ning kui inimene
religioon, pereplaneerimine, kooselu traditsioonid, väärtushinnangud, traditsioonid ühiskonnas, naiste ja meeste seisund ühiskonnas, majanduslikud võimalused. Suremust mõjutavad tegurid: vaesus, halb tervishoiukorraldus, ebaterved eluviisid, sõjad, veepuudus, looduskatastroofid, õnnetused, keskmine eluiga, haigused (südame veresoonkonna haigused, vähk, AIDS jne ), vägivald. Ränne ehk migratsioon on inimeste alalise elukoha vahetus. Iive ehk rände saldo on sisse- ja väljarände vahe. Rännete jaotamine: vabatahtlikud (abiellumine, töö, õppimine) ja sunniviisilised (küüditamine, sõjapakku minek, näljahäda). Rände tõuketegurid: töökohtade puudus, vähe õppimisvõimalusi, madalad palgad, halvad elamistingimused, looduskatastroofid, inimestevahelised lahkhelid. Rände tõmbetegurid: kõik eelnev vastupidi. Positiivne mõju lähteriigile: väheneb tööpuudus, migrantide tööoskused paranevad, osa
Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824. Rahvuslik koosseis 2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488 (0,65%). Iive Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. aasta elussünde surmajuhte loomulik iive 1994 42376 46486 4110 1995 41195 45306 4111 1996 39066 42896 3830 1997 37812 41143 3331 1998 37019 40757 3738 1999 36415 40003 3588 2000 34149 38919 4770 2001 31546 40399 8853
Aasias ja Ladina-Ameerikas. 1970ndate aastate esimesel poolel taotles hulk ladina- ameeriklasi varjupaika naaberriikides ja Euroopas. Pärast Vietnami sõja lõppu 1975. aastal algas suur indohiinlaste väljaränne terves Kagu-Aasias. 1980ndatel aastatel kasvas märgatavalt pagulaste arv Kesk-Ameerikas ja jätkus massiline sissevool paljudes Aafrika osades, näiteks Aafrika lõunatipus ja Kesk-Aafrikas. Jõudsalt on kasvanud mitte ainult pagulaste arv, vaid ka väljarände intensiivsus. 1991. aasta aprillis põgenes 1,8 miljonit kurdi kahe nädala jooksul Türki ja Iraani. 1992. aasta lõpus Taga- Kaukaasias ja Kesk-Aasias puhkenud kriiside tagajärg oli 1,5 miljonit kodutut Armeenias, Aserbaidzaanis ja Tadzikistanis. Aafrika suurte järvede piirkonnas ületas 1994. aasta aprillis üheainsa päeva jooksul 250 000 ruandalast Tansaania piiri, mõni kuu hiljem läks enam kui miljon inimest üle Ruanda ja Kongo Demokraatliku Vabariigi (endine Sair) piiri, mida võib
Kliima on pilvine, jahe ja niiske.Riia laht kipub talvel külmuma, kuid ülejäänud rannik on jäävaba.Suur osa (44%) Lätist on kaetud metsadega. Läti põlisrahvused on liivlased ja lätlased. Kui liivlasi on säilinud vaid paarsada inimest, siis lätlased moodustavad 58,8% elanikest (2005). Suuremad vähemused on venelased (27,3%), valgevenelased (3,7%), ukrainlased (2,5%) ja poolakad (2,4%). Läti rahvaarv väheneb alates 1990ndate algusest negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu. Suuremad religioossed rühmad on katoliiklased, luterlased ja õigeusklikud. Väiksemad usurühmad on judaistid, muslimid ja uuspaganad (Dievturba). 10 suuremat sadamat, suurim on Ventspilsi vabasadam. Aprillis 2007 kuulutati kõrge inflatsioonitaseme tõttu välja inflatsioonivastane plaan. Inflatsioonitase oli 2007. aasta juulis 9,5% ja 2007. aasta augustis 10,1%, mis oli viimase 10 aasta kõrgeim. Augustis tõusid tubaka, kütte ja majutuse hinnad. Läti keskmine palk oli 2007
· Väheneb suremus ja pikeneb eluiga · Iibe suurenemine · Kesk-Aafrikas Teine etapp · Sündimus hakkab langema · Rahvaarvu kasv aeglustub · Ladina-Ameerika, Kagu-Aasia Kaasaegne rahvastiku tüüp · Sündimus ja suremus madalad · Rahvaarvu väga aeglane kasv Ränne · Migratsioon-inimeste alalise elukoha vahetus · Emigratsioon-väljaränne · Immigratsioon-sisseränne · Rändeiive ehk saldo-sisse ja väljarände vahe · Riigisisene · Liigutakse enamasti linnadesse või eeslinnadesse · Rahvusvaheline · Lõuna riikidest Põhja riikidesse · Immigrantide osakaal rahvastikust Kestvus · Alaline · Ajutine (nt.õppima) · Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades) Valglinnastumine · Madaltiheda linnakeskkonna planerimatu laialivalgumine linna tagamaale. · Transpordivajaduse kasv · Loodusalade hävimine · Kuritegevuse kasv Tõmbetegurid
Samuti kaitses ta ettevõtjaid. Tema kavalusest võiks abi olla tööturu ülesehitamisel, selle hallamisel. Tema abiga saaksid meie paljud töötud tööd ning üldine inimeste heaolu, elatustase paraneks märgatavalt. Praegused maksumaksjad ei peaks enam töötuid üleval pidama ning ka töötud ei peaks makstavate toetustega ära elada püüdes virelema. Üheks teiseks raskuseks meie kodumaal on inimeste elama asumine välismaale. See toob endaga kaasa tööjõu väljarände ning võõrkeelse tööjõu kasutuselevõtu. Muukeelsete töötajate Eestisse elama asumisega rikastame küll kultuuri ja ühiskonda, kuid samas siiskil mingil määral õõnestame enda keelt ja kultuuri. Ühiskond muutub väga kirjuks ning varsti tänavatel liikudes ei pruugigi enam väga palju kaasrahvuslasi kohata. Veel väheneb kohalike palk ja inimesed võivad isegi töökohad kaotada, kuna võõrtöölistele makstakse üldjuhul vähem ning nende töölpidamine on kergem
Kohale toodi sõjaväeosad, kes vastuhakkajaid peksuga karistasid. 2. Juuni hommikul piirasid talupojad Mahtra mõisa sisse, nõudes soldatite kohest lahkumist. Tekkinud sõnavahetus kasvas kiiresti veriseks kokkupõrkeks. Sõjaväljale jäi palju surnuid. Selle käigus sai surma kah Vene armee ohvitser ning talupojad anti kohtu alla. Väljarändamine: 1863.a kehtestati passiseadus, mis andis talurahvale täieliku liikumisvabaduse Vene riigi piires, mis tõi kaasa ulatusliku väljarände Eestist. Loodi palju Eesti asundusi. Enamik jäi siiski naaberriikidesse. Tööstuse ja kaubanduse areng: Vabrikutööstus sai alguse villatöötlemisest. Alustati ka tööd kalevivabrikuga. Suur osa toorainest tuli mõisatest. Suurimaks tööstusettevõtteks oli Narvasse rajatud Kreenholmi manifaktuur, kus töödeldi puuvilla. Kaubandus oli elavam Pärnus ja Tallinnas. Linnaelanike arv kasvas, kuid siiski jäi neile vähetulutoovad tööd. Edukateks peeti
6. Nimeta rände tõuke- ja tõmbetegureid. Tõmbetegurid – kõrged palgad, palju võimalusi eneseteostuseks, hea arstiabi, head elamistingimused, hea haridus. Tõuketegurid – madalad palgad, palju töötuid, vähe võimalusi eneseteostuseks, halb arstiabi, viletsad elutingimused, kehv haridus, suur kuritegevus. 7. Mida näitab positiivne rändesaldo, mida negatiivne rändesaldo? Positiivne rändesaldo näita sisserände ülekaalu, negatiivne väljarände ülekaalu. 8. Nimeta sundrände põhjused. Sundrände põhjused on põgenemine sõja eest, looduskatastroofid, küüditamine. 9. Kes on pagulane? Pagulane on inimene, kes on sunnitud olema maapaos, st. elama kodumaalt eemal võõrsil. 10. Millised probleemid kaasnevad rände lähtemaale? Väheneb tööealiste osakaal, väheneb maksumaksjate arv, lahkuvad haritumad, lahkuvad peamiselt mehed – tekivad soolised disproportsioonid, riik kaotab haridusinvesteeringud. 11
Inimese ränded läbi evolutsiooni ning millised on olnud kultuurilised muutused/arengud inimese evolutsioonis Umbes 100 000 aastat tagasi algas nüüdisinimese esimene väljaränne Aafrikast. Vahetult sellele järgnes teine väljarändelaine Aafrikast 70-60 tuhat aastat tagasi. Arenema hakkab nüüdisaja inimene ning hilispaleoliitikumi kultuurirevolutsioon paneb aluse sotsiaalse evolutsiooni arengule. Esimese väljarände käigus jõuti Lõuna- ja Kagu-Aasiasse, aga teise väljarändelainega jõudis inimene juba Ameerika mannerile. Sellised ränded tõid kaasa inimese rassilised erinevused. Euroopat asustanud uue inimtüübi nimeks sai kromanjoonlased. On arvatud, et nad tekkisid Euroopas elanud neandertaallastest, kelle kromanjoonlased tahtlikult välja suretasid. Aafrikast väljarändamise tõttu on tekkinud erinevad inimtüübid ja rassid. Samuti
mis on väga tore ja mis hoiab meie kodukoha veel elavana. Kuid ka namad kurdavad, et raha on vähe ning antakse näpuotsaga. 3. Analüüsi Eesti rahvastikupüramiidi . Milliseid probleeme näed ? Eeldused: ·summaarne sündimuskordaja tõuseb pidevalt ja jõuab 2047. aastaks kahe lapseni naise kohta; ·suremus väheneb; ·oodatav eluiga sünnimomendil pikeneb 2050. aastaks naistel 80,44 ja meestel 78,36 aastani; ·rännet ei toimu või sisseränne tasakaalustab väljarände. Kuni aastani 1993 rahvaarv järjest kasvas, misjärel hakkas uuesti langema. Aastaks 2050 on prognoositav rahvaarv juba sama mis aastatel 1962 kuni 1964, jäädes 1.2 miljoni inimese juurde. Prognoositav meeste suremuse iga on madalam aastaks 2050. 4.Kas samasooliste abielu võiks Eestis seadustada ? Põhjenda. Mina arvan, et see ei ole eluliselt oluline. Eestis on alati austatud pere traditsioone. Peremudel võiks olla ikka ema-isa ja laps/lapsed. Eestlased ei ole eriti dolereerivad
Viies tase Kaasaegne rahvastiku tüüp Sündimus ja suremus madalad Rahvaarvu väga aeglane kasv Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeer Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Ränne ehk migratsioon Rändeiive:sisse (immigratsioon) ja väljarände (emigratsioon) vahe 192 miljonit inimest elab väljaspool sünnikohta 3% maailma rahvastikust 17 miljonit neist põgenikud (pagulased) Riigisisene Rahvusvaheline Liigutakse enamasti Lõuna riikidest Põhja linnadesse või riikidesse eeslinnadesse Lk.102 kaart too välja peamised rände suunad Kestvus Alaline Ajutine (nt.õppima) Pendelränne (elu ja töökoht erinevates piirkondades)
annaabi.ee 
