Eesnimi: Margus Eesnimi: Peeter Perekonnanimi: Hunt Perekonnanimi: Tamm Brutopalk: 410 EUR Brutopalk: 353,325 EUR Tulumaks: 55,86 EUR Tulumaks: 43,9582 EUR Väljamakstav summa: 514,14 EUR Väljamakstav summa: 443,0695 EUR Töötuskindlustusmakse: 11,48 EUR Töötuskindlustusmakse: 9,8931 EUR Eesnimi: Toomas Eesnimi: Anne Perekonnanimi: Kurg Perekonnanimi: Väli Brutopalk: 395,6 EUR Brutopalk: 614,625 EUR Tulumaks: 52,836 EUR Tulumaks: 98,8312 EUR Väljamakstav summa: 496,0824 EUR Väljamakstav summa: 765,1522 EUR Töötuskindlustusmakse: 11,0768 EUR Töötuskindlustusmakse: 17,2095 EUR
00 € Kogumispensioni makse (II sammas 2%) 0.00 € Töötuskindlustusmakse (töötaja 2%) 0.00 € Tulumaks 0.00 € Kinnipidamised kokku 0.00 € Väljamakstav summa 0.00 € Palgaleht NR 1 Jaanuar Kogumis- TM vaba Ettevõtte Töötuskindl
sajandi alguses, kui suremus langes, tõusis ka laste emotsionaalne väärtus. 2. Millistele laste elukindlustusega seotud probleemidele teksti autor tähelepanu juhib? Millistele ühiskonnas levinud normidele, arusaamadele need viitavad? Üheks suureks probleemiks oli kindlasti see, et laste elu kindlustamist kasutati kurjasti ära. Autor tõi välja selle, et lapsi hakati tapma, et saada kätte nende eest surma korral väljamakstav kindlustusraha. Kuid see tõi kaasa selle, et laste elu kindlustamist hakati keelustama ja piirama, sest kardeti, et hooletud vanemad võivad oma lapsi kasumi eesmärgil isegi tappa (teenides ise selle pealt kasumit). See viitab sellele, et laste emotsionaalne väärtus ühiskonnas oli nii väike, et inimesed olid valmis raha teenimise nimel kõigeks – ka tapma. Kahjuks tuleb tõdeda, et inimesed väärtustavad rohkem materiaalseid väärtusi kui sotsiaalseid väärtusi nagu inimsuhted. 3
NÄIDE Palgatöötajale Marile arvestati maikuus töötasu 1100 eurot. Lisaandmed: Mari on 24-aastane, ta on liitunud kohustuslik kogumispensioniga ning tal on esitatud avaldus maksuvaba tulu arvestamiseks väljamakse tegemisel. Marile makstava palga arvutamine toimub järgnevalt: ·töötaja töötuskindlustusmakse arvutamine 1100 x 0,028 = 30,80 ·kogumispensioni makse arvutamine 1100 x 0,02 = 22 ·kinnipeetava tulumaksu arvutamine (1100 30,80 22 144) x 0,21= 189,67 eurot ·väljamakstav summa 1100 30,80 22 189,67 = 857,53 Palgatöötajale Peetrile arvestati maikuu eest 1350 eurot töötasu. Lisaandmed: Peeter on 35 aastat vana, ta ei ole liitunud kogumispensioni süsteemiga ning ta ei ole esitanud avaldust maksuvaba tulu arvestamiseks väljamaksete tegemisel. Peetrile makstava palga arvutamine toimub järgnevalt: ·töötaja töötuskindlustusmakse arvutamine 1350 x 0,028 = 37,80 eurot ·kinnipeetava tulumaksu arvutamine (1350 37,80) x 0,21= 275,56 eurot
5 tund Bilanss Mis moodustab tulu? Tulud tööst (töötasu) Finantstulu (intressid, dividendid st. osanikule väljamakstav kasumiosa) Tulud kapitalist (finantsvara väärtuse kasv näit. pensionifond, kasutustasu st. intellektuaalse vara kasutamise eest saadav tasu) Maa ja loodusressursid (maa rent jm.) Tulud toetustest Tulu ettevõtlusest Kulud jaotatakse: Suuremad kulud - kavandatud kulud, mille tegemine nõuab suure summa, kuid mis on ühekordsed Püsikulud – igakuised vältimatud kulud ehk igakuised lepingulised kohustused Jooksvad kulud- väikesed vajalikud kulud,
Koduvahetuslaen Hüpoteeklaen Freestyle Õppelaen Autoliising Hoiustamine ja investeerimine Hoiused Fondid Elukindlustus Pension Personaalpangandus Elektroonilised kanalid Internetipank Telefonipank Kiirteavitus KODULAEN Laenusumma suurus: alates 3195,58 eurot või vastav ekvivalent 50 000 Eesti krooni, maksimaalne summa sõltub laenutaotleja võimalustest. Laenu valuuta: euro (kliendi soovi korral konverteeritakse väljamakstav laenusumma Eesti kroonideks Eesti Panga kursiga 15,6466) Omafinantseering: kuni 2 aasta vanuse korteri või elamu puhul alates 30% tagatise turuväärtusest vanema korteri või elamu puhul alates 34% tagatise turuväärtusest lisatagatise korral on võimalik omafinantseering alates 0% KredExi garantii korral alates 10% tagatise turuväärtusest Intressimäär: valida saab järgmiste võimaluste vahel: 6 kuu Euribor + marginaal (laen eurodes)
Brutopalk on palk, mida töötajale arvestatakse vastavalt tehtud töö hulgale ja kvaliteedile. Brutopalgast arvestatakse kindla eeskirja järgi maha tulumaks. Järele jääb töötajale faktiliselt väljamakstav netopalk,ehk NETOPALK = BRUTOPALK MAKSUD Töötuskindlustus on sundkindlustus, mis kindlustab töötajale hüvitised töötuks jäämise, kollektiivse koondamise ning tööandja maksejõuetuse korral. Hüvitisi rahastatakse töötuskindlustusmaksest laekunud rahast: töötaja töötuskindlustusmakse määraks on 2011. aastal 2,8% brutopalgast. Näide 1
Töölähetuse kulude hüvitise ja päevaraha maksuvaba piirmäär(maksustamisele ei kuulu): 1. Töölähetusega kaasnevate kulude hüvitised 2. Makstav majutuskulu hüvitis riigisisesel lähetusel kuni 77 eurot ööpäevas ning välislähetusel kuni 128 eurot ööpäevas 3. Makstav välislähetuse päevaraha kuni 32 eurot päevas. Majutuskulude maksuvaba piirmäära arvestatakse iga ööpäeva kohta eraldi. Välislähetuse päevaraha alammäär on 22,37 eurot päevas. Netotasu- töötajale väljamakstav tasu( brutotasu- kinnipeetavad maksud ja maksed). Brutotasu- töötajaga kokkulepitud tasu. Palgafond- ettevõtte kogu töötasukulu( brutotasu+ arvestatavad maksud ja maksed). 1. Kinnipeetavad maksud ja maksed: kinnipeetud tulumaks( 21% -arvatakse maha 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus), töötaja töötuskindlustusmakse(2,8%), kohustusliku kogumispensioni makse(2%, hetkel kehtivad määrad1 % ja 2% sõltuvalt maksete jätkamise avalduse esitamisest) 2
NÄITEID TÖÖTAJALE TEHTAVATE VÄLJAMAKSETE, MAKSUDE JA MAKSETE ARVESTAMISE, DEKLAREERIMISE JA MAKSMISE KOHTA Näide 1 2011. aasta jaanuarikuu eest maksis FIE oma töötajale töötasu 511 eurot ning lähetuse päevarahasid üle lubatud piirmäära 26 eurot. Töötaja on esitanud kirjaliku avalduse maksuvaba tulu rakendamiseks. Töötaja on liitunud kogumispensioni II sambaga. Näite 1 põhjal arvestatakse väljamakstav töötasu (netopalk), maksud ja maksed järgmiselt: Summa Arvutuskäik (eurot) Töötajale määratud töötasu (brutopalk) 511
tähtpäeva (edaspidi nimetatud ka Laenutähtpäev) 15 või 30 päeva võrra, järgides sealjuures kõiki Lepingu pikendamiseks ette nähtud tingimusi. Kui Laenu tagastamine ja/või Lepingu pikendamine ei toimu tähtaegselt ja/või Lepingus ettenähtud tingimustel, siis Laenusaaja tegevust Laenuandja interneti keskkonnas piiratakse ja uut laenu Laenusaajale ei anta, enne kui eelmine Laen, Intressid ja võimalikud muud Maksed (defineeritud allpool) on tasutud. 3.1. Lepingu alusel väljamakstav laenusumma (edaspidi nimetatud ka Laen) on kas 50,00 (viiskümmend) eurot, 100,00 (ükssada) eurot, 200,00 (kakssada) eurot, 300,00 (kolmsada) eurot, 400,00 (nelisada) eurot, 500,00 (viissada) eurot, 600,00 (kuussada) eurot, 700,00 (seitsesada) eurot, 800,00 (kaheksasada) eurot, 900,00 (üheksasada) eurot või 1000,00 (üks tuhat) eurot vastavalt Laenusaaja avaldusele Laenu saamiseks, võttes arvesse Lepingu punktis 3.1 sätestatud tingimusi
töötajatele 0,8% võrra, mille põhjustas töötuskindlustushüvitiste saajate jätkuv kasv nii II kui ka III kvartalis. Tänu augustis tehtud muudatustele stabiliseerus 2010. aastaks Töötukassa finantsseis, mis saavutas isegi ülejäägi. Vaatamata töötuse kiirele kasvule, ei olnud 30% töötuist õigust töötuskindlustushüvitist taotleda ning osa töötuid olid kogu hüvitise kätte saanud. Seetõttu kahanes väljamakstav summa enamgi, mis andis 2010. aastaks lootust, et püsitakse stabiilsena. (Viilmann, 2009.) Töötukindlustusmakse määrad 2002 - 2011 2006-2009 2009 2009 2010 Periood 2002-2005 31. mai 1. juuni 1. august 1. jaanuar Tööandja 0,5% 0,3% 1% 1,4% 1,4%
PVV = 1400/ (1+(0,14 +0,04)) + 11400 / 1,182 = 1186 + 8187 = 9373 krooni Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 12. Firma emiteeris kupongvõlakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne intressimäär r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel alusel, seega kui suur intressidena igal aastal väljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava intressi nüüdisväärtus kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat? 5 aastat? Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10% Kui suur on igaaastane intressi suurus? 10 x 0,1 = 1 miljon EEK Kui suur oleks makstava intressi nüüdisväärtus? Diskonteerimisvalem: PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... +C / (1+r)n g 3 aastat: C Kustutamistähtaeg Ckrooni Kustutamistähtaeg 5 aastat: Ckrooni
· Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto · Passivakonto- kohustuste ning omakapitali konto · Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber · Saldo- konto arvestuslik jääk · Raamatupidamise sise-eeskiri- raamatupidamise korraldamiseks kord · Kirjend- majandustehingu kajastamine registris koos vastavate summadega · Jaemüügiklient- tavaostja (müük sularahas) · Divident- kasumist väljamakstav osa omanikule + tulumaks · Reservkapital- igal aastal mingi % aruandeaasta kasumist reservkapital · FIE- füüsiline isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid talle püsivaks tegevuseks · Kahekordne kirjendamine- on raamatupidamises kasutatav meetod, mille puhul iga majandusehingu kirjapanemisel kantakse see läbi vähemalt kahe konto · Lihtkirjend- kontode arv 2, mõlemal sama summa · Liitkirjend- kontode arv 3 või enam
Kreedit- konto parem pool - + Kontokäive- aruandeperioodi majandustehingute summa Aktivakonto- varade liikumist ja nende alg- ning lõppjääki kajastav konto Passivakonto- kohustuste ning omakapitali konto Tulemuskonto- konto, millel saab välja tuua ettevõtte kasumi- või kahjuminumber Raamatupidamise sise-eeskiri- raamatupidamise korraldamiseks kord Kirjend- majandustehingu kajastamine registris koos vastavate summadega Jaemüügiklient- tavaostja (müük sularahas) Dividend- kasumist väljamakstav osa omanikule + tulumaks Reservkapital- igal aastal mingi % aruandeaasta kasumist reservkapital FIE- füüsiline isik, kes pakub tasu eest kaupu või teenuseid talle püsivaks tegevuseks ÜLESANDED OST: D kaup,materjal,pv,kulu K kassa,pank,tarnijad D kulu,kaup,PV,muu vara(summa ilma KM'ta) D KM K kassa,pank,tarnijad(kogusumma) MÜÜK: D kassa,pank,ostjad K kulu D kassa,pank,ostjad(kogusumma) K KM K tulu(summa ilma KM'ta) Sisaldab KM :1,2 +KM *0,2 Amort.arvestus
eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust . ÜLESANNE PUHKUSTASU ARVUTAMISE KOHTA Arvutada töötajale puhkustasu kui tema eelneva 6 kuu tulud on järgmised: KUU põhipalk lisatasu klp. arvestatavad päevad juuli 5750.- 550.- 20 juuni 4750.- 200.- 29 mai 3000.- 2100.- 30 aprill 5500.- 240.- 16 märts 5000.- 500.- 31 veebruar 3750.- - 28 KOKKU 27750.- 3590.- 154 Töötaja jääb puhkusele 4-st augustist. Arvutada töötajale makstav puhkustasu 28 klp. Pidada kinni vajalikud maksud ja leida väljamakstav puhkusetasu. Arvutada ka ettevõtte kulud kokku. Koosta lausendid ja konto " võlad töövõtjale" Äritehingute arvestus Kaubavarud, kaupade sisseost ja müük Kaupade liikumisel tootjalt tarbijani on kaubad käibesfääris ja moodustavad kaubavarud. Kaubavarud lähevad ringlusesse ja uuenevad kuid teatud hulk kaupa peab ettevõttel alati olema ja seega toimub ettevõtetes pidev varade ümberpaigutamine Nende suurus peab vastama müügi suurusele. Kaubavarude suurenemist põhjustavad:
''Tööjõukulud''. Kasumiaruande skeem 2 kajastatakse töötasu arvestusega seotud kulud vastavalt töötaja funktsioonile (nt müügipersonali töötasud on turustuskulud). Töötasu arvestuse mõisted Töötasu arvestus on seotud järgmiste seadusandlike aktidega: 1) Töölepingu seadus, 2) Vabariigi Valitsuse määrus ''Töötasu alammäära kehtestamine'', 3) Vabariigi Valitsuse määrus ''Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord''. Netotasu on töötajale väljamakstav tasu (brutotasu kinnipeetavad maksud ja maksed). Brutotasu on töötajaga kokkulepitud tasu. Palgafond on ettevõtte kogu töötasukulu (brutotasu + arvestatavad maksud ja maksed). Töötasu arvestusega seotud maksud ja maksed 1) kinnipeetavad maksud ja maksed: kinnipeetud tulumaks, töötaja töötuskindlustusmakse, kohustusliku kogumispensioni makse, 2) arvestatavad maksud ja maksed: sotsiaalmaks, tööandja töötuskindlustusmakse. Maksude ja maksete määrad Tulumaksu määr on 21%
14. Tuha Talu OÜ palgaarvestus Palgaarvestamisel kasutatakse taas Exceli tabelit, kuhu saadakse andmeid töötajate töölepingute alguse kuupäeva, tööajanormi ja töötatud kuupäevade kohta. Sellesse tabelisse (Vaata lisa 3 lk 32-33) sisestatakse palju valemite kujul näiteks netopalk=brutopalk-isiku tulumaksu võlg- kohustusliku kogumispensioni maksed-töötuskindlustusmaksu võlg (0,6%) -,et ainult brutopalga sisestamisel saada Enteri vajutusega automaatselt ka väljamakstav netopalk. Valemite näol arvutatakse ka brutopalgast sotsiaalmaksu võlg ja töötuskindlustusmaksu tööandja osa (0,3%). Tabeli headus seisneb ka selles, et kujundasime ta täpselt Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonilehele vastavaks, et oleks lihtne töötaja vastavat maksu copy-paste meetodil sinna üksteise järel kanda. Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga
8. Tuha Talu OÜ palgaarvestus Palgaarvestamisel kasutatakse taas Exceli tabelit, kuhu saadakse andmeid töötajate töölepingute alguse kuupäeva, tööajanormi ja töötatud kuupäevade kohta. Sellesse tabelisse sisestatakse palju valemite kujul näiteks netopalk=brutopalk-isiku tulumaksu võlg-kohustusliku kogumispensioni maksed-töötuskindlustusmaksu võlg (0,6%) -,et ainult brutopalga sisestamisel saada Enteri vajutusega automaatselt ka väljamakstav netopalk. Valemite näol arvutatakse ka brutopalgast sotsiaalmaksu võlg ja töötuskindlustusmaksu tööandja osa (0,3%). Tabeli headus seisneb ka selles, et kujundasime ta täpselt Maksu- ja Tolliameti deklaratsioonilehele vastavaks, et oleks lihtne töötaja vastavat maksu copy-paste meetodil sinna üksteise järel kanda. Palgaarvetus ise seisneb sisuliselt kolmes sammus. Esiteks toimub aruandekuu lõpus palga
A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tallinna Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine. Üldises
tagasikutsumisel ettenähtud kompensatsioonikohustust või nendele isikutele väljastatud garantiisid või muid soodustusi. RS-I ja ÄS-I järgi peab majandusaasta aruandele lisama ka kasumi jaotamise ettepanekut. Kasumi jaotamise ettepanekus märgitakse: - aruandeperioodi puhaskasum (kahjum) - reservkapitali suurendamine - läbiviidav fondiemissioon - põhikirjas ettenähtud reservide suurendamine või vähendamine - aktsionäridele väljamakstav dividend - kasumi kasutamine muuks otstarbeks. Majandusaasta aruanne peab olema auditeeritud lisaks muudele seaduses toodud juhtudele raamatupidamiskohustuslasel, kellel vähemalt kaks järgmisest kolmest näitajast on bilansipäeva seisuga suuremad kui: - müügitulu 10 miljonit krooni; - bilansimaht 5 miljonit krooni; - töötajate arv 10. Audiitor on sõltumatu revident, kelle ülesandeks on anda hinnang firma raamatupidamisarvestuse ja aruandluse õigsusele
mille tööandja sõlmib töötajaga ja mille intressimäär on madalam tavalisest intressimäärast selliste krediitide andmise puhul krediidiasutustest. Tarbija avaldus lepingu sõlmimiseks Tarbijakrediidilepingu puhul peab tarbija avaldus kohustuste võtmiseks olema kirjalikus vormis. Tarbijale tuleb anda lepingudokument või selle koopia (404 lg 1) Tarbija poolt allkirjastatud tahteavalduses peavad olema märgitud (VÕS 404): 1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir; 2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma); 3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks
Siintoodud näites ei ole 27 kroonine tunnitasu põhjendatud, kuna töölepingus on kokku lepitud kuu töötasu. Seega oleme kindlaks teinud töötaja arvestusperioodi tunnitasu, milleks on 26,31 krooni. Et teada saada, kui palju tuleb töötajale maksta 10 ületunni eest, tuleb teha järgmine arvutus: 10 (tunnid) x 26,31 (tunnitasu) x 1,5 (hüvitise kordaja) =394,65. Nii saame töötaja märtsikuu töötasuks 4350 (põhimäär) + 394,65 (hüvitis ületunnitöö eest) = 4744,65 (töötajale väljamakstav summa, mille tööandja võib ülespoole ümardada summaks 4745 krooni). Lugupidamisega Tiia E. Tammeleht EAKL õigussekretär [email protected] www.eakl.ee 48 Lisa 3 Autori koostatud selgitustaotlus Selgitustaotlus kuidas arvutada summeeritud tööajaarvestuse korral tekkinud ületundide eest tasu? Vastavalt 1. juulil 2009.a. jõustunud töölepingu seaduse § 44
A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine
A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine
A. Äriettevõtte investeeringud varadesse (investeerimiseelarve) Põhi- ja käibekapitali omandamiseks tehtud kulutused. B. Äriettevõtte toimimisest genereeritud rahakäive. C. Jaotamata kasum reinvesteeritakse ettevõttesse. D. Ettevõttelt valitsuse poolt seaduse alusel võetav kohustuslik maks riigi valitsuskulude katmiseks ja ühisteenuste tagamiseks. E. Dividendide ja intresside kujul investoritele väljamakstav raha. F. Äriettevõte emiteerib väärtpabereid, et hankida raha finantsturgudelt (finantseerimisotsused). 5 Tehnikagümnaasium 1.4. FINANTSANALÜÜS 1.4.1. Finantsanalüüsi korraldamine ja informatsiooni allikad Finantsanalüüsi eesmärgiks on ettevõtte finantsseisukorrale hinnangu andmine
PVV = 1400/ (1+(0,14 +0,04)) + 11400 / 1,182 = 1186 + 8187 = 9373 krooni Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 7 12. Firma emiteeris kupongvõlakirju 10 miljoni krooni ulatuses. Reaalne intressimäär r on 7%. Igaaastane inflatsioon on 3%. Lepingu kohasel makstakse intressideks kujuneva nominaalintressi i alusel, alusel seega kui suur intressidena igal aastal väljamakstav summa? Kui suur on kogu makstava intressi nüüdisväärtus kui võlakirja kustutamistähtaeg on 3 aastat? 5 aastat? Nominaalne intress i = r + I = 7 + 3 = 10% Kui suur on igaaastane intressi suurus? 10 x 0,1 = 1 miljon EEK Kui suur oleks makstava intressi nüüdisväärtus? Diskonteerimisvalem: PVV = C / (1+r) + C / (1+r)2 + ...... +C / (1+r)n g 3 aastat: C Kustutamistähtaeg Ckrooni Kustutamistähtaeg 5 aastat: Ckrooni
Leida, mitu protsenti moodustavad püsikulud kogukuludest, kui a) tootmismaht on 200 ühikut; b) tootmismaht on 500 ühikut. 4.12 Ettevõtte tööjõukulud on töötasu pluss selle pealt makstavad maksud (haigekassa, sotsiaalmaks, pensionikindlustus). Ettevõte A peab sotsiaal- ja haigekassamaksetena kandma riigieelarvesse summa, mis on 33% väljamakstavast töötasust. Kui tööjõukuludeks oli planeeritud 207480 kr, kui suur on töötasuna väljamakstav summa? Protsentuaalne kasvamine ja kahanemine. NÄIDE 4.4. Protsentuaalne kasv. 1993. a. jaanuaris oli Eestis keskmine palk 755 kr. Aastaga kasvas keskmine palk 54,2%. Kui suur oli keskmine palk 1994. a. jaanuaris? I lahenduskäik: 755 + 54,2% @ 755 = 755 + 0,542 @ 755 = 755 + 409,21 = 1164,21 .1164 ; II lahenduskäik 755 + 54,2% @ 755 = 755 (1+ 0,542) = 755@ 1,542 = 1164,21.1164 . Vastus: 1994.a
taasesitamist võimaldavas vormis. Lisaks tuleb tarbijale viivitamata anda lepingudokument või selle koopia püsival andmekandjal. Seega selleks, et tarbijakrediidileping oleks pooltele siduv, peab leping olema kirjalikus vormis. VÕS § 404 lg 2 p 1-10 on välja toodud tingimused, mida tarbijakrediidileping peab endas sisaldama. Tarbijakrediidilepingus peavad olema märgitud järgmised andmed: 1) väljamakstav krediit (krediidi netosumma) või krediidi ülempiir; 2) kõigi tarbija poolt krediidi tagasimaksmiseks ning intressi ja muude kulude tasumiseks tehtavate maksete kogusumma (krediidi brutosumma), muutuvate tingimustega krediidilepingu puhul lepingu sõlmimisel algsete tingimuste kohaselt arvutatud maksete kogusumma; 3) krediidi tagasimaksmise tingimused, eelkõige tarbija poolt krediidi, intressi ja kulude tasumiseks tehtavate
annaabi.ee 
