1)Keermed M16 – meeterkeere, välisläbimõõt 16 M16*2-meeterkeere, välisläbimõõt 16, samm 2 tr18*4-trapetskeere, välisläbimõõt 18, samm 4 Tr12P4LH-trapetskeere, välisläbimõõt 12, samm 4, vasakkeere 1/2"-tollkeere G2-torukeere, tolli siseläbimõõt 2 2)Missugust ettenihet ei kasutata freesimisel ? Ettenihe freesi käigule, mm. 3)Mitu läbimit peab tegema lõigates keeret malasüsinikterasest toorikule (läbimõõduga) 16 kuni 24 mm sammuga 2 mm? 3...5 4) Jooniste tehnilistes tingimustes kohtab tähist- HRC… Mida sellega tähistatakse? Kõvadust 5)Määrata spindli pöörlemissagedust kui tooriku läbimõõt on 80 mm ja lubatav lõikekiirus on 30m/min.
0,0964 d j = 2,3 = 0,075mm 10 (10 - 1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku ds arvutamine valemi (3) ja (4) kohaselt: 2 0,05 d = ( 0,075) + 2 2 = 0,082mm 3 = 0,95 Toru siseläbimõõt nihikuga mõõtes ds=(29,840 0,082)mm, usaldatavusega 0,95. 3.3. Toru välisläbimõõt (nihikuga) Toru keskmine välisläbimõõt: 31,50 + 31,50 + 31,85 + 31,35 + 32,00 + 31,75 + 31,50 + 31,90 + 31,70 + 31,70 dV = = 31,675mm 10 Toru välisläbimõõdu juhuslik viga: 0,4102 d j = 2,3 = 0,155mm 10 (10 - 1) = 0,95 Lõpliku dv arvutamine valemite (3) ja (4) kohaselt: 2
2,17 0,027 0,0007 2,21 -0,013 0,0002 lpv(nihik) 0,05 2,17 0,027 0,0007 lpv(kruvik) 0,004 2,23 -0,033 0,0011 2,18 0,017 0,0003 delta Pi 0,005 * kui võtan pii väärtuseks 3,14 2,19 0,007 0,0000 delta d sise 0,17 "= Uc toru siseläbimõõt" 2,22 -0,023 0,0005 delta d välis 0,18 "=Uc toru välisläbimõõt" 2,18 0,017 0,0003 2,2 -0,003 0,0000 2,197 0,0044 Ua 0,0161 *leida eraldi veel suhtelised vead Ub 0,00267 Uc 0,016 pii väärtuseks 3,14 siseläbimõõt" välisläbimõõt"
Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10’’, siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7. Koostada mõlema võlli väändenurga epüür võttes kõikide elementide (laagerdused, rihmarattad) keskkohtade kauguseks üksteisest 4-kordne täisvõlli läbimõõt; 8
1. Koostada võlli väändemomendi epüür; rihmaratas 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10'', siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7. Koostada mõlema võlli väändenurga epüür võttes kõikide elementide (laagerdused, rihmarattad) keskkohtade kauguseks üksteisest 4-kordne täisvõlli läbimõõt; 8
= 0,95 ; 2,81 U ( d ) = 2,3 A s 10 (10 - 1) = 0,406mm Toru siseläbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (3): (Nihiku täpsus ) 0,05 U B ( d s ) = 2,0 3 = 0,0333mm Toru siseläbimõõdu liitmääramatus valemiga (4): U ( d ) = ( 0,406) + ( 0,0333) = 0,407mm 0,41mm 2 2 C s Toru siseläbimõõt on , usaldatavusega 0,95. Toru välisläbimõõt (nihikuga) Toru keskmine välisläbimõõt valemiga (1): 75,00 + 75,20 + 75,05 + 75,00 + 75,25 + 74,75 + 74,85 + 74,00 + 74,60 + 74,60 dv = = 74,83mm 10 Toru välisläbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus valemiga (2): = 0,95 ; 1,22 U ( d ) = 2,3 A v 10 (10 - 1) = 0,268mm
Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10’’, siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); Hindamistabel Lahendi Sisu Illustratsioonid Tähiste Korrektsus Kokku (täidab õigsus selgitused seletused õppejõud) 6
6* max ja [S]=8 max lubatud=0.6*295/8=23MPa 3 89,816 = 3,142310 6 =0,027m=30mm 4. Arvutan täisvõlli tegeliku varuteguri väändel ning kontrollin võlli tugevust; 89,816 = = =17 MPa mis on väiksem kui lubatud max = 23MPa seega on tugevus piisav. 0 3,14(3010 -3 )3 Tegelik varutegur S = 0.6*295/17=10 mis on suurem kui nõutud varutegur *S+=8 seega sobib. 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10'', siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); =0,6 d on siseläbimõõt, D on välisläbimõõt 3 16 3 89,816 = = 3,142310 6 [1-0.64 ] =0,027m=30mm [1-( )4 ] d=30*0.6=18mm 6
8 12,41 -0,014 0,000196 9 12,39 0,006 0,000036 10 12,36 0,036 0,001296 Keskmine 12,396 Kokku: 0,011240 Füüsika praktikum, Üldmõõtmised (I-1) | Mihkel Heinmaa | 09/09/2010 Tabel 3. Silindri välisläbimõõt. Silindri läbimõõdu mõõtmine nihikuga TOPEX 0,05 mm Nihiku nooniuse täpsus: 0,05 mm Nihiku null-lugem: 0,15 mm Detail: F15 Mõõtmistulemus Parandus Katse nr. , mm , mm di, mm di, mm 1 39,00 39,15 0,53 0,2809
¿ t ∞ , β=2,0 ¿ UB ¿ Liitmääramatus: U C ( d´ )= √ 0,01852 +0,03332 =0,0381 mm Vastus: Toru siseläbimõõt on d = (68,83 ± 0.0381) mm, usutavusega 0.95 3. Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga Nooniuse täpsus T= 0,05 mm, null-lugem 0 mm Toru keskmine välisläbimõõt : ´ 2 ∙74,40+2 ∙74,30+ 75,10+ 75,00+75,35+75,25+75,20+74,80 =74,91 mm d= 10 Hälve ruutude keskväärtus : d 2 2∙ 0,26+0,372+0,0361+0,0081+ 0,194+0,12+0,0841+0,372+0,0121 2 (¿ ¿ i−d´ ) = =0,172 mm 10
D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 24 + 0,162 = 24,162 Tolerantsid sisekeermele M24×1,5−5H/4g TD2 = 0,200 ; ½ TD2 = 0,100 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M33×1,5 – 6g esd = esd2 = - 0,032 Td = 0,236 ; ½ Td = 0,118 Td2 = 0,150 ; ½ Td2 = 0,075 Tabel 7.1 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere Väliskeere M24×1,5 – M24×1,5−5H 6g Välisläbimõõt Dmax - dmax = 23,968 Dmin = 24,162 dmin = 23,764 Keskläbimõõt D2 max = 23,226 d2 max = 21,994 D2 min = 23,026 d2 min = 21,876 Siseläbimõõt D1 max = 22,676 d3 max = 22,160 D1 min = 22,376 d3 min = 21,860 7.4 Keerme joonis: D=24,1 62 -0,032 d=23-
numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10'', siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7. Koostada mõlema võlli väändenurga epüür võttes kõikide elementide (laagerdused, rihmarattad) keskkohtade kauguseks üksteisest 4-kordne täisvõlli läbimõõt; 8
rihmaratas Laagerdus MVedav Veetav rihmaratas 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10’’; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10’’, siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7. Analüüsida kahe saadud lahenduse erinevusi ning eeliseid ja puudusi (mass, hind jm). Võlli koormusskeem vastavalt üliõpilaskoodi viimasele numbrile A
Katse nr di, mm d di, mm (d di) , mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Toru siseläbimõõt Tabel 2 Katse nr di, mm d di, mm (d di)2, mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Toru välisläbimõõt Tabel 3 Katse nr di, mm d di, mm (d di)2, mm2 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. d= Mõõtmised kruvikuga Kruviku samm jaotiste arv trumlil null-lugem Katsekeha paksus
3 3 ∆d js - koguviga d js d 2j d s2 2 Toru ristlõike pindala S 4 d v d s2 , kus d v - toru välisläbimõõt d s - toru siseläbimõõt 2 2 2 2 S S d v d s
Toru siseläbimõõdu juhuslik viga: 2,7005 d j = 2,3 = 0,40mm 10 (10 -1) = 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku ds arvutamine valemi (3) ja (4) kohaselt: 2 d = ( 0,40) 2 + 2 0,05 = 0,40mm 3 = 0,95 Toru siseläbimõõt nihikuga mõõtes ds=(68,94 ± 0,40)mm, usaldatavusega 0,95. 3.3. Toru välisläbimõõt (nihikuga) Toru keskmine välisläbimõõt: 75,00 + 75,30 + 73,90 + 75,25 + 74,40 + 73,80 + 74,40 + 75,25 + 74,90 + 74,70 dV = = 74,69mm 10 Toru välisläbimõõdu juhuslik viga: 2,7240 d j = 2,3 = 0,40mm 10 (10 -1) = 0,95 Lõpliku dv arvutamine valemite (3) ja (4) kohaselt:
2,7005 d j 2,3 0,40mm 10 10 1 0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku ds arvutamine valemi (3) ja (4) kohaselt: 2 d 0,40 2 2 0,05 0,40mm 3 0,95 Toru siseläbimõõt nihikuga mõõtes ds=(68,94 0,40)mm, usaldatavusega 0,95. 3.3. Toru välisläbimõõt (nihikuga) Toru keskmine välisläbimõõt: 75,00 75,30 73,90 75,25 74,40 73,80 74,40 75,25 74,90 74,70 dV 74,69mm 10 Toru välisläbimõõdu juhuslik viga: 2,7240 d j 2,3 0,40mm 10 10 1 0,95 Lõpliku dv arvutamine valemite (3) ja (4) kohaselt: 2 d 0,40 2 2
0,05 U B ds 2 0,033mm 3 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lp=0,05 mm. t = 2,0 ("Füüsika praktikumi metoodiline juhend I", lk.17, tabel 1) Toru siseläbimõõdu C-tüüpi mõõtemääramatus (valem (4)): UC ds 0,049 2 0,033 2 0,059mm ds Toru siseläbimõõt nihikuga mõõtes = (30,78 0,059)mm, usaldatavusega 0,95. 3.3. Toru välisläbimõõt (nihikuga). Toru keskmine välisläbimõõt: 32,30 32,30 32,20 32,15 32,20 32,10 32,15 32,10 32,15 32,20 dV 32,19mm 10 Toru välisläbimõõdu A-tüüpi mõõtemääramatus (valem (2)): 0,0455 U A d v 2,3 0,052mm 10 10 1 0,95 Kasutades valemit (3) arvutan toru välisläbimõõdu B-tüüpi mõõtemääramatuse: 0,05
0,95 Nihiku lubatud viga on nooniuse jaotise väärtus, lpv=0,05 mm. =0,99 Lõpliku ds arvutamine valemi (3) ja (4) kohaselt: 2 d 0,40 2 2 0,05 0,40mm 3 0,95 Toru siseläbimõõt nihikuga mõõtes ds=(68,94 0,40)mm, usaldatavusega 0,95. 3.3. Toru välisläbimõõt (nihikuga) Toru keskmine välisläbimõõt: 75,00 75,30 73,90 75,25 74,40 73,80 74,40 75,25 74,90 74,70 dV 74,69mm 10 Toru välisläbimõõdu juhuslik viga: 2,7240 d j 2,3 0,40mm 10 10 1 0,95
i =1 4 4 Lõikepinge F 4 FF 4 * 525 = = = 9,5 MPa < [ ] 0,5[ ] = 0,5 * 427 214 MPa A d1 2 3,14 * 8,376 2 Seega ääriku kinnitamiseks võib kasutada poldid M10 8.8. 6. Ääriku arvutus Ääriku materjaliks valime teras S355J2G3 (EN 10025) [2, 3] Plaadile mõjuv poltide eelpingutusjõud FE = 12 kN. Seibi M10 (DIN 125-1 A) välisläbimõõt D = 21 mm ja siseläbimõõt d = 10,5 mm [7, 8, 11] (vt. Lisa, Tabel 2). Lõikepinge FE F R 355 = = E [ ] 0,5 eH = 0,5 118 MPa A D S 1,5 Siis minimaalne plaadi paksus FE 12 * 10 3 = 2 *10 -3 m. D[ ] 3,14 * 0,021 *118 * 10 6 Valime = 4 mm. Survepinge (muljumine) FE C = , AC
4. JÄRELDUS Kõik järgnevalt esitatud tulemused on usaldatavusega 0,95. Nihikuga mõõtes tuleb plaadi paksuseks d = 5,73±0,11 mm Kruvikuga mõõtes aga d = 5,905±0,021 mm Toru välisläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes dv = 67,44±0,14 mm Toru siseläbimõõt, tuleb nihikuga mõõtes ds = 65,16±0,26 mm1 1 Selline suur veavahe on tingitud asjaolust, et nihiku kasutamisel siseläbimõõdu mõõtmiseks tuleb tegelikkust tulemusest lahutada teatud suurus, see aga muudab mõõtmise veel ebatäpsemaks. Toru ristlõike pindala tuleb arvutuste teel, arvestades mõõtmistulemusi järgmine: S = 237,45±30,5 mm2
Kogu viga d = Süstemaatiline viga ds = tn - 1, d, kus d lubatud põhiviga 1. Katse keha paksuse mõõtmine nihikuga. Järeldus: Katsekeha paksus d= mm, usaldusväärsusega 0,67 2. Katse keha paksuse mõõtmine kruvikuga. Järeldus: Katsekha paksus d= mm, usaldusväärsusega 0.67 3. Toru välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru välisläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67 4. Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga. Järeldus: Toru siseläbimõõt d= mm, usaldusväärsusega 0,67 KOKKUVÕTE Täpsemad mõõtmistulemused tulevad siis, kui mõõta kruvikuga. Kruvikul on friktsioonsidur, tänu millele on kõigil mõõtmistel surve plaadile ühesugune ning mõõtmistulemused on täpsemad kui nihikuga mõõtmisel. 100% 1. Katsekeha paksuse mõõtmine ninikuga
d3 = d 3 + 0,546 = 45 3 + 0,546 = 42,546 d3 min = d3 2(0,1P) = 42,546 2(0,1×2) = 42,146 D (orienteeruvalt) D = d + H/8 = 45 + 0,217 = 45,217 Tolerantsid sisekeermele M45×2 5H TD2 = 0,180 ; ½ TD2 = 0,090 TD1 = 0,300 ; ½ TD1 = 0,150 Tolerantsid väliskeermele M45×2 4h Td = 0,180 ; ½ Td = 0,090 Td2 = 0,106 ; ½ Td2 = 0,053 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M45×2 5H Väliskeere M45×2 4h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 21,962 Dmin = 45,217 dmin = 21,550 Keskläbimõõt D2 max = 20,966 d2 max = 20,663 D2 min = 20,701 d2 min = 20,451 Siseläbimõõt D1 max = 20,310 d3 max = 19,546 D1 min = 19,835 d3 min = 19,146 JOONIS KÄSITSI TÄITA !
Seepärast peavad juhtmed olema nii hästi isoleeritud, et kunagi ei tekiks juhuslikku massiühendust. Kuigi elektriseadmestiku pinge on 12 või 24 V, talub montaazijuhtme isolatsioon vähemalt 220-v vahelduvpinget. Juhtmed valmistatakse ühesoonelistena . Et nad painutamiste tagajärjel ei katkeks, tehakse südamikud paljudest vasktraadikiududest. Juhtme otsa kuju sõltub sellest, kas autol kasutatakse kruviklemme või pistmikke. Juhe valitakse teda läbiva voolu järgi. Juhtme välisläbimõõt mm 3,2 3,6 4,3 4,6 5,7 6,7 Südamiku ristlõige mm² 1,0 1,5 2,5 4,0 6,0 10 Lubatav vool A 3 6 15 20 25 35 Generaatoriahelas kasutatakse enamasti 6- või 10-mm² ristlõikega juhtmeid. Esilaternate ja valgustuse lülitite vahele ühendatakse 2,5-mm² ning mõõteriistade ja signaalseadmete ahelatesse 1,5-mm² südamikuga juhtmed. Käiviti juhe valitakse
3 2.3 0.10 mm n (n 1) 10 9 90 Nihiku lubatud põhiviga on nooniuse jaotise väärtus, seega p 0.1 mm t , 0.95 2.0 2 p 2 0.1 2 d (d j ) t , 0.10 2.0 2 0.12 mm 3 3 Vastus: toru välisläbimõõt d = (35.17 ± 0.12) mm, usutavusega 0.95. Toru ristlõikepindala arvutamine. 2 S 4 dV d S2 S 3.14 4 35.17 2 31.47 2 193.56 mm 2 S d V2 d S2 35.17 2 31.47 2 0.002 0.123 4 4 S d S d S d S 1.57 31.47 0.12 5.93 d S 2 S d V d V d V 1.57 35.17 0.17 9.39 d V 2
3 2.3 0.10 mm n (n 1) 10 9 90 Nihiku lubatud põhiviga on nooniuse jaotise väärtus, seega p 0.1 mm t , 0.95 2.0 2 p 2 0.1 2 d (d j ) t , 0.10 2.0 2 0.12 mm 3 3 Vastus: toru välisläbimõõt d = (35.17 ± 0.12) mm, usutavusega 0.95. Toru ristlõikepindala arvutamine. 2 S 4 dV d S2 S 3.14 4 35.17 2 31.47 2 193.56 mm 2 S d V2 d S2 35.17 2 31.47 2 0.002 0.123 4 4 S d S d S d S 1.57 31.47 0.12 5.93 d S 2 S d V d V d V 1.57 35.17 0.17 9.39 d V 2
Pöörake tähelepanu, et mõõtevahend paikneks graniitlaual stabiilselt, vajadusel muutke keermega detaili ja kõrgusmõõdiku asukohta. 2.Kandke kõik mõõdetud tulemused mõõtetulemuste Tabelisse 1. Arvutage mõõt M, mis on eri mõõtekohtade 6 mõõdu keskmine. 3.Arvutada keerme keskläbimõõt d2teg valemiga d2teg = M – 3 dtr + 0,866 P (lähteandmed abijuhendist) 3.Arvutada keerme teoreetiline keskläbimõõt d2teor valemiga d2teor = d – 3 + 0,077, kus d on keerme välisläbimõõt, mis mõõtke ise kõrgusmõõdikuga (valem kehtib keermesammule 4,5 mm). 4.Arvutada tegeliku ja teoreetilise keskläbimõõdu vahe (mõõtemääramatus) Δ d2 = d2teg - d2teor 5.Määrake kasutades arvutatud Δd2 abijuhendi tolerantside tabelist keerme täpsusklass vastavalt keerme parameetritele. 6.Muu töö teostamiseks vajalik informatsioon ja lähteandmed saadakse õppeklassis töökohal olevast abijuhendist. 7.Esitage töö tulemused õppejõule
Mõõtmised nihikuga T 0,1 Välisläbimõõt Katse nr. dv di - d, mm (d - di)², mm² 1 #DIV/0! #DIV/0! 2 #DIV/0! #DIV/0! 3 #DIV/0! #DIV/0! 4 #DIV/0! #DIV/0! 5 #DIV/0! #DIV/0! 6 #DIV/0! #DIV/0! 7 #DIV/0! #DIV/0!
Piisav keermepaari pikkus. Piisav keerme nimiläbimõõt. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksema seinaga mutri kasutamine. Kirjelda meeterkeeret- profiil moodustab võrdkülgne kolmnurk, mille tipp on maha lõigatud. läbimõõdud ja samm millimeetrites. Tähistatakse M ja selle järgneva arvuga, mis näitab keerme läbimõõtu. Sammu suuruse poolest jagatakse jämekeermeks ja peenkeermeks. Kirjelda tollkeeret- . Tipunurga suurus on 550 või 600. Kõik mõõtmed tollides. Tähis on välisläbimõõt tollides. Üks toll võrdub 25,4 mm ja tähistatakse märgiga “. Samm väljendatakse keermeniitide arvuga keerme pikkuse ühe tolli kohta. Keermeniitide arv keerme pikkusele 1 toll n-1“=8. Standarditud on tollkeerme läbimõõtudega alates 3/16“ kuni 4“ ja keermeniitide arvuga ühes tollis 24 kuni 3. Meeter- ja tollkeerme samm ei lähe kokku
kasutamine pikkuse mõõtmisel. toru). Toru siseläbimõõdu mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus mm, null-lugem mm. Plaadi paksuse mõõtmine nihikuga: Tabel 1.1 Katse nr. di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Toru sise- ja välisläbimõõdu mõõtmine nihikuga: Tabel 1.2 Siseläbimõõt Välisläbimõõt Katse nr. di, mm di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Plaadi paksuse mõõtmine kruvikuga: Tabel 1.3 Katse nr. di, mm 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. 9. 10. Mõõtmine nihikuga Katsekeha paksuse mõõtmine nihikuga nr. Nooniuse täpsus T, mm Null-lugem, mm di – katsekeha paksus d - keskmine katsekeha paksus
a. Soojusbilansivõrrandite (1) ja (2) ning valemi (3) abil arvutatud soojuskadude põhjal leitakse isolatsioonmaterjali ligikaudne soojusjuhtivustegur: d sein Qkadu ln d 8 l (t - t sein ) , (5) kus dsein isolatsiooni välisläbimõõt, m, d välimise toru välisläbimõõt, m, l soojusvaheti sirge osa pikkus, m, t temperatuur välimise toru pinnal, 0C. dsein 0,05 Qkaduln 1293ln d 0,0392 =4,14 = = 8l(t-tsein) 83,14(35-31) 1. =4,14 5 2. =33,26 3. =11,30 5.4
numbrile A. Koormused valida vastavalt üliõpilaskoodi eelviimasele numbrile B. Vajalikud etapid: 1. Koostada võlli väändemomendi epüür; 2. Tuvastada detaili ohtlik ristlõige (ohtlik lõik) ja koostada tugevustingimus väändele; 3. Arvutada täisvõlli ohutu läbimõõt, valides tulemuse eelisarvude reast R10''; 4. Arvutada täisvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 5. Arvutada õõnesvõlli sise- ja välisläbimõõt, võttes sise- ja välisläbimõõdu ligikaudesks suhteks 0,6 (välisläbimõõt valida eelisarvude reast R10'', siseläbimõõt ümardada täismillimeetriteks); 6. Arvutada õõnesvõlli tegelik varutegur väändel ning kontrollida võlli tugevust; 7. Koostada mõlema võlli väändenurga epüür võttes kõikide elementide (laagerdused, rihmarattad) keskkohtade kauguseks üksteisest 4-kordne täisvõlli läbimõõt; 8
n6 = lk-l6 = 46,6-48 = -1,4 n = 2,6 nk = 2,6:3 = 0,86 n = 46,6 ± 0,86 nmax = 46,6 + 0,86 = 47,46 nmin = 46,6 0,86 = 45,74 nsuht = (0,86 x 100):46,6 = 1,85 % nsuht max = (0,86 x 100):47,46 = 1,81 % nsuht min = (0,86 x 100):45,74 = 1,89 % Järeldus: Suhtelise vea maksimaalne suurus on 1,81 % ja minimaalne suurus on 1,89 %. Jrk Plaadi paksus, mm Toru Toru Toru sisemine nr välisläbimõõt, mm siseläbimõõt, mm ristlõikepindala mm2 (S=r2) 1 4,70 15,91 12,0 x62=113,09 mm2 2 4,71 15,90 12,1 x6,052=114,9 mm2 3 4,69 15,92 12,0 x62=113,09 mm2 4 4,70 15,91 11,8 x5,92=109,35 mm2
Väiksema läbimõõduga torusid, millel on suur painderaadius võib painutada külmalt (paksuseinalised täidiseta, õhukeseseinalised täidisega). Kuumalt painutatakse torusid tavaliselt täidetult. Ettekuumutatava osa pikkus oleneb paindenurgast ja toru läbimõõdust ning määratakse valemiga d L = 15 kus L on kuumutatava osa pikkus mm; - toru paindenurk kraadides; d - toru välisläbimõõt mm. Praktikas võetakse kuumutatava osa pikkus järgmiselt: painutamisel 90 0 nurga alla 6d, 600 nurga alla - 4d, 450 nurga alla - 3d. Toru tuleb kuumutada kuni kirsipunase värvuseni. Painutuse õigsust kontrollitakse sablooni või etalontoru järgi. Käsitsi painutamisel kasutatakse mitmesuguseid lisaseadmeid , enam levinud on torupainutus rullid.
Kaldeks (i) nimetatakse kaldpinna kõrguse ja aluse suhet. Märgi tipp näitab kalde suunda. Andmed kalde kohta kirjutatakse viitejoone laudile, mis tõmmatakse kaldpinna alusega paralleelselt. Koonilisuseks (K) nimetatakse koonuse põhja läbimõõdu ja kõrguse suhet. Tüvikoonuse korral avaldub see läbimõõtude vahe ja tüvikoonuse kõrguse suhtena. Faas on element (tavaliselt koonus või tasapind), mis tekib detaili teravate servade mahalõikamisel. D, d -- keerme välisläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel), D1, d1 - keerme siseläbimõõt (vastavalt sise- ja väliskeermel), I -- keerme pikkus, H -- keermeprofiili kõrgus, P -- keerme samm. Meeterkeere (M) on kolmnurkse profiiliga (profiili tipunurk 60°). Igale välisläbimõõdule vastab mitu erineva sammuga meeterkeeret. Kõige suurema sammuga keeret antud läbimõõdu puhul nimetatakse jämekeermeks (näit.M8). Väiksemaga peenmeeterkeermeteks ja nende tähises näidatakse ka keermesamm (näit. M10x1)
komplekti kuulub kasutatud vee imipump (800 W) ja 120 liitrine kogumispaak. Pikendusvarraste komplekt on nelja pikkusega (100, 200, 300 ja 500 mm). Teemant-kuivpuurimiskroonid Eurolaser on ette nähtud müüritise ja tellise puhul. Puurimissügavus on 300 mm, alates läbimõõdust 46 mm saab lisada 200 mm pikendusvarre. Teemant- märgpuurimiskroonid Speed-Star DX sobivad raudbetooni, müüritise, tehiskivi ja asfaldi puhuks. Puurimissügavus kuni 300 mm ja välisläbimõõt 30...130 mm. Valik puure Alljärgnevalt on näiteid erinevatest betooni avade puurimise või lõikamise seadmetest. Hudropump Betooni lõikamine Teemantsaagimine on meetod tegemaks suuri avasid kasutades teemantlõikekettaid. Seinasaagimiseks paigaldatakse seinale siinid millel saagimisseade liigub. On ka võimalused saagida kitsamates kohtades selleks spetsiaalselt mõeldud seadmega. Selle seadme puhul pole siinide kinnitamine vajalik.
See on tänapäevani säilinud ning on kõigile avatud. See torn asub Bremeni ja Stoltingi torni vahel. Torn ehitati 14. sajandi lõpul-15. sajandi algul. 1410-1414 elas tallinlaste seas keegi Hattorpe ning arvatakse, et torn võis saada nime tema või mõne ta sugulase järgi. Hattorpe torni ehitati ümmargused toad ning akendeks tehti keskaegsed laskepilud. 1 Torni välisläbimõõt on 8,4m ja siseläbimõõt on 5,1-5,6m. 1. korruse seinapaksus oli keskmiselt 1-55-1,65m. Ülemiste seinte paksus kahanes korruste viisi, vahelaed toetusid seinaastmetele. See torn oli ehitatud linna merepoolse külje kaitseks. Hattorpi- taguse torni katust on tugevdatud aastal ~1435. Aastal 1455. aasta jaanuarist on pärit märge, et on muretsetud 12 plekki tornide tuulelippude jaoks. Et tavaliselt kulus ühe
4 Arvutuslik koormus P0 P0 := 1.3 P = 88.4 kN Keerme siseläbimõõt 4 P0 4 P0 d1 (1, lk 58) d 1 := = 40.1 mm s s 2) Valin trapetskeerme vastavalt standardile (1, lk 59) d 1 := 41mm Keerme siseläbimõõt d k := 46mm Keerme keskläbimõõt d 0 := 50mm Keerme välisläbimõõt S := 8mm Keerme samm := 30deg Keermeprofiili tipunurk 3) Keere peab olema isepidurduv, selleks peab keerme tõusunurk olema väiksem materjalipaari hõõrdenurgast, < ´ S tan = d 0 := atan = 2.92 deg S d 0 Redutseeritud hõõrdenurk
4 kus Po on arvutuslik koormus, Po := 1.3P Seega keerme siseläbimõõt avaldub 4 1.3P 2.1. d1 s 4 1.3 P d1 := = 0.011 m kus 0.011m = 11 mm s 3. Valime trapetskeerme, vastavalt standardile (vt. tab. 59 lk 57) saame: keerme siseläbimõõt d1 := 10.5mm keerme keskmine läbimõõt dk := 12.5mm keerme välisläbimõõt do := 14mm 1 8.10.2012 Vello Lääts TA MAG. II 080387
13mm ja plasttüübleid Ø10 mm. Lühemaid polte kasuta ainult juhul kui seina konstruktsioon ei võimalda ettenähtud sügavusele puurida. Kasutada võib ka Ø10 mm ja 150 mm pikkusega terasvardaid, mis tuleb fikseerimiseks lengi külge keevitada. Puurimiseks kasuta vastavalt seinatüübile soovitavalt Ø10 kivipuuri. Lengi kinnitusavade plastist kattekorkide läbimõõt on 19mm. Kuuskantpea kruvi kinnitamiseks saab kasutada padrunvõtit, mille suurim välisläbimõõt on 18,5 mm. . Lengi kinnitamiseks erinevatesse seinaavadesse, nagu Paroc kergpaneelsein, kipssein või teistesse teraskonstruktsioonseintesse, võib kasutada minimaalselt Ø6mm puurotsaga kruvi. Õhukestesse teraslehtmaterjalidesse, <3mm, tuleb eelnevalt paigaldada täiendavad Kinnitustallad.
Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9 O 100 R1 0 O 120 Detaili välisläbimõõt d2=120mm d1=100mm Detaili kõrgus H=120mm Detaili sisemine raadius R=9mm Detaili välimine raadius r=10mm h=110mm Arvutused: Tooriku diameeter D= d 22 +4 d 2 H-1.72 R d 2-0.56 R 2=¿ 1202+4 * 120 * 120-1.72* 10* 120-0.56* 10 2= 264,34mm D-detaili välisdiameeter (mm) H-detaili kõrgus (mm) R-detaili välisnurga raadius (mm) Võtan tooriku läbimõõduga D=280mm ja paksusega s=1mm
TD2 = 0,224 ; ½ TD2 = 0,112 põhihälbed Tabel 10 TD1 = 0,375 ; ½ TD1 = 0,187 D2 ja d2 tolerantsid Tabel 11 Tolerantsid väliskeermele M42×2 6h d ja D1 tolerantsid Tabel 12 esd = esd2 = 0 Td = 0,280 ; ½ Td = 0,140 Td2 = 0,170 ; ½ Td2 = 0,085 Keerme läbimõõtude piirmõõtmed Sisekeere M42×2 6G Väliskeere M42×2 6h Välisläbimõõt Dmax - dmax = 41,962 Dmin = 42,217 dmin = 41,550 Keskläbimõõt D2 max = 40,966 d2 max = 40,663 D2 min = 40,701 d2 min = 40,451 Siseläbimõõt D1 max = 40,310 d3 max = 39,546 D1 min = 39,835 d3 min = 39,146
Mõõtmiste tulemused: Plaadi paksuse mõõtmisel nihikuga: d= 1,900 ± 0,051 mm, usaldatavusega 0,95. Suhteline viga: 2,68 % Plaadi paksuse mõõtmisel kruvikuga: d= 1,9600 ± 0,0265 mm, usaldatavusega 0,95. Suhteline viga: 1,35 % Toru siseläbimõõt: = 36,91 ± 0,0366 mm, usaldatavusega 0,95. Suhteline viga: 0,1 % Toru välisläbimõõt: = 39,99 ± 0,0458 mm, usaldatavusega 0,95. Suhteline viga: 0,11 % Toru ristlõike pindala: S= 185,93 ±3,51 mm, usaldatavusega 0,95. Suhteline viga: 1,89 % Järeldused Mõõtmistulemustest selgub, et kruvikuga mõõtmine on täpsem, kui nihikuga mõõtmine. Ka suhteline viga on kruvikuga mõõtmisel väiksem. Sellest lähtuvalt tuleb enne mõõtmist välja selgitada, kui suurt täpsust on vaja
5-10 m ja väljapoole aeglaselt madalduv. Kraatrit täitva turbalasundi vanus on kuni 9500 aastat. Simuna kraater (Kirde-Eestis): Lehtri läbimõõt on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Kärdla kraater (Hiiumaal): Kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3,5-km läbimõõduga ning 400-500 m sügavust lamedavõitu kraatrisüvikut. (455 milj. a) Neugrundi kraater (Soome lahe põhjas): Neugrundi kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kogu struktuuri läbimõõt on piiritletud koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle madaliku, mille peal on vett vaid 2-20 m, ja teda ümbritseva ringvalli vahele on jääaja erosiooni käigus moodustunud kuni 70 m sügavune ja 200-500 m laiune ringkanjon, mis lõunaosas on täidetud Kvaternaarisetetega. (535 milj. a) 5. Mis on Oorti-pilv? Oorti pilv on komeediparv, mis tiirleb Päikesesüsteemi äärealadel, Neptuuni taga. Päikesest
· Aparaadi asend vertikaalne: r 1 = 1, 15 A 4 ; kcal/m2 °Ch h tk · Aparaadi asend horisontaalne: r 1 = 0, 72 A 4 ; kcal/m2 °Ch dv tk r vee aurustumissoojus; kcal/kg (leitakse aurutabelist ta järgi). h torude kõrgus aparaadis; m (valitakse ette piiridest 1,01,4 m). tk temperatuuride vahe kütteauru ja toru seina vahel (tk = ta ts); °C. dv toru välisläbimõõt; m. 9. Soojusläbikandetegur k ja valitud toru seina temperatuuri kontroll Soojusläbikandetegur arvutatakse järgmise valemiga: 1 k= 1 s 1 ; kcal/m2 °Ch + + 1 s 2 4 s toru seina paksus; m, mis leitakse toru sise- ja välisläbimõõtude kaudu. Näide. Oletame, et toru siseläbimõõt ds = 50 mm, välisläbimõõt dv = 54 mm. Toru seina paksus = 2 mm 0,002 m.
Projektarvutus 16T 16 450 Võlli vaba otsa läbimõõt d v 3 =3 0,0424m 42,4mm [ ] 3,14 30 10 6 kus [] = 20 ... 30 MPa; Valime võlli vaba otsa läbimõõt d1 =40 Tapi läbimõõt dt = 45 mm. Rummu siseläbimõõt dr = 50 mm. Ülejäänud läbimõõdud valime konstruktiivselt. Rummu pikkus l r = (1,2...1,8) d r = (1,2...1,8) 50 = 60...90 mm Valime l r = 90 mm Rummu välisläbimõõt l r 2 = (1,6...1,8) d r = (1,6...1,8) 50 = 80...90 Valime dr2 = 90 mm. Laagrite vahe valime konstruktiivselt, lähtudes trumli pikkusest, laagrisõlmi laiusest ning trumli ja korpuse minimaalsest vahekaugusest. 185 27 163 450 Seega l 650 mm, l1 70 mm, l2 85 mm, l3 480 mm. Reaktsioonjõudude leidmine.
Võllide liigitus. vasakpoolne; ühekäiguline, kahe jne käiguline; ………………………………………. ++ normaalkeere, peenkeere Võll on masinate pöörlevate osade kandjaiks. Kannavad üle 20 Silinderkeerme põhiparameetrid. väändemomenti ja võivad olla koormatud ja paindemomendiga. Välisläbimõõt, keerme nimiläbimõõt; siseläbimõõt; Liigitus: Sirgvõllid, astmelised, täisvõllid, õõnesvõllid. Väntvõllid kesklbimõõt; keerme samm P, mis on keermeniitide ning Paindvõllid. Telg on pöörlev, mittepöörlev, ei kanna üle rööpsete külgede vahekaugus; keerme tõus Ph=Pn, n on pöördemomenti. käikude arv SKEEM 45 Liugelaagri konstruktsioone ja iseloomustus.
Kinemaatiline viskoossus () = 1,308 * 10-6 m Maksimaalne lubatud kiirus torudes (v) = 0,8 m/s Toru ekvivalentkaredus (e) = 0,1 mm Pumba kasutegur () = 0,6 Ajami kasutegur (a) = 0,95 Ülesanne: Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi torud Dimensioneerida ühisveevarustussüsteemi toitev pump Leida dimensioneeritud pumba vajalik ajami võimus Koosta ühisveevärgi torustikeskeem ja kannaskeemile: o toru materjal, välisläbimõõt, pikkus o pumba vooluhulk ja tõstekõrgus PE De 140 500m PE De 200 400m PE De 315 100m PE De 180 200m PE De 125
..............................................................................14 Sissejuhatus Töö eesmärgiks oli selgitada boileri soojuslikud ja hüdraulilised näitajad. Lisaks tuli sooritada küttepinna arvutused ning arvutada pumba tootmisvõimsus. Horisontaalselt paikneva veeboileri tootlikus oli 18000 kg/h ning 24 kraadine vesi oli tarvis kuumutada 80 kraadini, kasutades selleks saja kraadist drosseldatud primaarauru. Boileris olevate torude siseläbimõõt oli 25 millimeetrit ning välisläbimõõt 29 millimeetrit. Lisaks leiti pumba võimsus. 1. Temperatuuride graafik ja keskmine logaritmiline temperatuuride vahe Toote, milleks oli kuum vesi, puhul oli teada nii alg- kui ka lõpptemperatuur ning auru rõhk. Auru temperatuur oli protsessis konstantne. Vee alg- ja lõpptemperatuur (t1, t2) : t1 = 24oc t2 = 80oc Teades ainult auru rõhku, leiti sellele vastav temperatuur aurutabelist (Lisa 1) pa= 1,033 ata ta= 100oc
L / mm 40 50 60 70 80 90 100 110 120 130 1.Istu skeem ja pingu piirväärtused Andmed: d = 50mm – võlli läbimõõt d2 = 105mm – rummu välisläbimõõt [S] = 2 - varutegur L = 90 mm – rummu laius Pingist Ø50H7/r6 Materjaliks parendatud teras C60E 1.1 Rummu piirväärtused
annaabi.ee 
