Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Võrkpall". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
võrkpall, 2017, libero, allik, ossa, määrustepäraselt, varustus, ümbermõõt, viit, seljal, numbrid, liikuda, volleyVÕRKPALL 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all. 1964 Tokyos (nii meestel kui ka naistel) oli võrkpall esimest korda olümpial. Võrkpalli mängivad 2 võistkonda võrguga kahte ossa jaotatud platsil, mille mõõtmed on 18 x 9m. Mänguala kohal peab Rahvusvahelise Võrkpalliliidu ülemaailmsetel võistlustel olema vähemalt 12,5 m kõrgune ruum, väljaku kõrvale peab (külgjoontest) jääma vähemalt 6m ala (see nõue kehtib maailmameistrivõistluste ja olümpiamängude puhul, muidu piisab 5 meetrist) ja otsajoonte taha vähemalt 9m ala. Mängu eesmärk
poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Pall pannakse mängu serviga. Mängija peab suunama palli edasi ühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall on üks väheseid pallimänge, kus mängijal puudub vahetu kontakt vastasvõistkonnaga. Selles mõttes sarnaneb mäng kõige rohkem indiacaga, aga ka sulgpalli ja trnnisega, kus piirdeks on võrk. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. 1895 leiutas ameeriklasest võimlemisõpetaja William Morgan mängu, mille ristis mintonette´iks. Inglased tõid selle mängu 1914 Euroopasse võrkpalli nime all
Pärnu Hansagümnaasium Referaat Võrkpall Eliise Vilepill 11.a Sissejuhatus Võrkpalliks nimetatakse sportlikku pallimängu, kus võistlevad kaks võistkonda võrguga poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu
maanduks maha või nii, et pall läheks vastase puudutusest auti. Samas peab ka palli takistama maandumast oma väljakupoolel. AJALUGU Võrkpall sündis 1895. aastal USAs ja selle loojaks peetakse võimlemisõpetajat William G. Morganit, kes nimetas seda mängu mintonette'ks. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon ehk FIVB loodi 1947. aastal. FIVB's on praegu 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid on umbes 200 miljonit. Olümpiamängude kavas oli võrkpall Tokyos 1964. aastal ning selles osalesid nii mehed kui ka naised. Kuni 1996. aasta Atlanta olümpiamängudeni sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud mmäärustepäraselt palli tagasi lüüa. Peale olümpiamänge tehti reeglites muudatus ja nüüd toob iga pall punkti. MÄNGUVÄLJAK Mäng toimub tavaliselt sisetingimustes väljakul, milel mõõtmeteks on 18 x 9 m. Väljaku
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu mintonetteiks Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal
VÕRKPALL Võrkpallist Võrkpall sai alguse 1895. aastal USAs võimlemisõpetaja William G. Morgani algatusel. Esimest korda oli võrkpall olümpiamängudel 1964. aastal Tokyos. Tallinnas toims esimene ametlik turniir 1919.aastal 1923. aasta sügisel võeti esmakordselt osa rahvusvahelisest kohtumisest. 1925. aasta jaanuaris toimusid esimesed Eesti meistrivõistlused, millest võttis osa 21 meeskonda ja 3 naiskonda. Kuulsaimad võrkpallurid maailmas: Regla Torres, Charles Kiraly, Lorenzo Bernardi, Hugo Conte, Inna Ryskal Kuulsaimad võrkpallurid Eestis: Avo Keel, Viljar Loor, Margo Meresaar, Anna Kaljalina.
[Type text] SISSEJUHATUS Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. (1) Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. (1) Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. (1) 3 [Type text] 1.VARUSTUS 1.1 Mänguala Mänguala koosneb mänguväljakust ja vaba-alast
Võrkpall Võrkpall (inglise keeles volleyball = 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall vastaspoole väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Võrkpall sündis USA-s 1895. aastal. Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas mängu mintonetteiks. Võrkpali väljak on tavaliselt 18x9 m. Väljaku eraldab kaheks keskjoon, millel on 9,5 m pikkune ja 1 m laiune võrk. Võrk on tõmmatud kahe posti vahele nii, et ülemine serv on väljakust 2,43 m kõrgusel (naistel 2,24 m). Võrgu ülemises ja alumises servas on valge kant, mille sees on painduv tross (ülemises) ja nöör (alumises)
2. Ajalugu 3. Reeglid 4. Väljak / pall 5. Kasutatud kirjandus Sissejuhatus Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest väljaku piiridest välja või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Mängija peab suunama palli edasiühe puutega, kas kaasmängijale või vastase väljakupoolele, samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel.
SISSEJUHATUS Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVBis on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. AJALUGU 1919. aasta sügisel korraldati Tallinnas esimene ametlik turniir, mille võitis üks korraldajaist Noorte Meeste Kristliku Ühingu Tallinna osakond. 1923. aastal jõuti juba esimeste rahvusvaheliste kohtumisteni
Tallinna Kunstigümnaasium Võrkpallimängu iseloomustus Referaat Reino Ostra 10k Sirje Kraag Tallinn 2012 Sissejuhatus Selles referaadis saate teada, mis on võrkpall ja kuidas seda mängitakse. Veel lisavad põnevust uued ja tundmatud mõisted ja ka värvikas iseloomustus võrkpallimängust, väljakust, pallist, võrgust. Teada saab ka võrkpalli ajaloost ja mõndadest kuulsamatest mängijatest. Referaadis leidub ka mängu käik ja võrkpallimängu iseärasused. Võrkpalli ajalugu Võrkpall sündis USAs 1895. Aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Morgan nimetas seda mängu minotenettiks.
tegevus on plahvatuslik. Antud sissejuhatus keskendub esimesena võrkpallile kui konkurentsivõimelisele spordialale ning seejärel toob välja peamised omadused, mis on vajalikud edukaks kohtunikutegevuseks. Võrkpall on konkurentsivõimeline spordiala Võistlustel kasutatakse ära muul ajal kasutamata jäävad jõuvarud. Esile tulevad maksimaalsed võimed, võitlusvaim, loomingulisus ja esteetika. Võrkpallimäärused on korrastatud nii, et oleks võimalik rakendada kõiki mainitud omadusi. Võrkpall võimaldab kõigil mängijatel, seejuures vaid üksikute eranditega, tegutseda nii võrgu juures (rünnakul), kui mänguväljaku tagumises osas (kaitses või pallingul). William Morgan, selle mängu looja, tunneks endiselt ta ära, kuna võrkpall on aastate jooksul säilitanud teatud kindlad iseloomulikud ja vajalikud mängu osad. Mõned neist on sarnased teiste võrgu/palli/reketi mängudega: · palling · kohavahetus (pallijate vaheldumine) · rünnak · kaitse
Mängureeglidgpallureid oli 207 FIFA liikme andmete põhjal koostatud uuringu järgi 110 000 ja Mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Kooskõlastatult vastava rahvusliku jalgpalliliiduga võib reegleid kohendada sobivaks noortele, naistele, veteranidele või puudega mängijatele. Mängureeglid otsustab Rahvusvahelise Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab FIFA. Pall on kaetud naha või mõne muu IFAB-i heaks kiidetud materjaliga. Palli ümbermõõt peab olema 6870 cm (2728 tolli) ja mängu alguses kaaluma 410450 g (1416 untsi). Palli rõhk peab jääma vahemKerakujuline mänguvahendiku 0,61,1 atmosfääri. Tänapäeva jalgpallid on vettpidava pealispinnaga, mistõttu jääb palli kaal isegi märjal ja porisel väljakul enam-vähem samaks. Palli võib mängu ajal vahetada ainult väljakukohtuniku loal. Mänguväljak Mänguväljak peab olema muru- või kunstkattega ristkülik, kusjuures väljaku külgjoon peab olema
SISSEJUHATUS Võrkpall (inglise keeles volleyball 'lendav pall') on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Rahvusvaheline Võrkpalliföderatsioon FIVB ehk Fédération Internationale de Volleyball loodi 1947. aastal. FIVB-is on 218 liikmesriiki ja aktiivseid mängijaid ligi 200 miljonit. AJALUGU Võrkpalli, mida on nimetatud ka kuningate mänguks ja intelligentsete spordialaks harrastab hinnanguliselt 800 miljonit inimest. Ühtlasi on võrkpall jalg- ja korvpalli järel populaarsuselt 3. spordiala
..........lk10 Võrkpallist ja selle ajaloost Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Palli võib ühel poolel lüüa kolm korda. Tänapäeval on võrkpall väga levinud ja võrkpalli harrastajaid arvatakse olevat kogu maailmas üle 800 miljoni. Võrkpall sündis USAs 1895. aastal. Ala loojaks peetakse ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Olümpiamängude kavas oli võrkpall esmakordselt Tkys 1964. aastal. Võistlesid nii mehed kui naised. Pikka aega sai punkti pallingu sooritanud võistkond, kui vastasvõistkond ei suutnud palli määrustepäraselt tagasi lüüa. Pärast Atlanta olümpiamänge, 1996. aastal, tehti reeglites
Võrkpall Sünnimaa Ameerika- 1895 William Morgan, ärimeeste ühingule kehaliste harjutuste ettevalmistamise käigus, „mintonette“, mängitud maailmas juba üle saja aasta, levis euroopasse I maailmasõja ajal, sotsialistlikud riigis eesotsas NSV liiduga võimutsesid eesotsas, ilmusid aasia riigid, venemaa naiskondi viiekordsed maailmameistrid ja neljakordsed olümpiavõitjad, 1919 jõudis võrkpall eestisse ja mängima hakati seda kõigepealt koolides, nii mõnedki uuendused tehnikas ja taktikas võeti eestis kasutusele, „eesti palling“, tallina „kalevi“ tulek NSVL meistriks, Viljar Loor- OM ja MM võitja, Iseloomustus- 12 mängijat, 6 kummalgi väljakualal, mängijad mängivad kõikides tsoonides, igas tsoonis on erinevad tehnilised ja taktikalised nõuded, maksimaalset jõudu tuleb kasutada ilma toetuspinnata, täpne liikumine oluline,
Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused, hästi nähtavad ja ühte värvi (eelistatavalt valged). Võistkonna liikmel on mänguluba siis, kui tal on võistlusi korraldava organi poolt kehtestatud korra järgi antud ametlik luba mängimiseks oma võistkonna eest. Seejuures arvestatakse ka võimalike vanusepiirangutega.Võistkonna liikmel on mänguõigus siis, kui ta nimi on enne mängu algust kantud mänguprotokolli ja seni, kuni teda pole diskvalifitseeritud või ta pole saanud viit (5) viga. Mängijate võistlusriietuses tuleb jälgida, et: see koosneks nii eest kui tagant ühte värvi särkidest ja kõik mängijad mängu jooksul kannaks särke pükstes. On lubatud "ühes tükis" mänguriietus. Iga võistkonna liikme särgi esi- ja tagaküljel peab olema lihtne ühevärviline ja särgi suhtes kontrastvärvi number. Kesksemaid reegleid korvpallimängus on palli staatus. Pall saab olla kas elus või surnud.
Töö põhimaterjal on saadaval võrkpalliõpikus ning internetis, lisaks saab kasutada ka võrkpalliõpikut algajatele. VÕRKPALLIMÄNG VÕRKPALLI AJALUGU Võrkpall tekkis Ameerikas 1895 aastal, mille mõtles välja William Morgan. Morgan mõtles mängu välja ärimeeste ühingute kehalise tegevuse käigus. Ta tahtis mängu mis poleks nii jõulised kui pesapall, korvpall ning jalgpall, mis olid tol ajal Ameerikas ainsad kohalikud mängud. Nüüdseks on võrkpall (volleyball) mänguna püsinud maailmas juba üle 100 aasta. Riigid mida võrkpalliajalugu on mõjutanud: · USA · Venemaa · Jaapan · Itaalia · Eesti 4 VÕRKPALLI ISELOOMUSTUS Mängul on vaatamata teistele pallimängudele ainulaadseid iseärasusi. · 12 mängijat asuvad suht. Väikesel maaalal, 6 mängijat mõlemal poolel.
Tallinna Tehnikagümnaasium VÕRKPALL Referaat Lota Aadla 12. klass Tallinn 2015 Sisukord 1. Võrkpall............................................................................................................................................3 2. Ajalugu.............................................................................................................................................4 3. Põhilised reeglid 3.1 Mänguala........................................................................................................................................5 3.2 Võistkond...................
poolitatud väljakul. Võrkpalli eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijatele nii, et see maanduks vastase väljakul, läheks vastasmängija puudutusest auti ehk väljakust välja või et vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas on väga tähtis kaitsta enda ala ja jälgida palli. Kuigi võrkpall nõuab palju treenimist ja osavust, mängivad seda väga paljud inimesed üle terve maailma ja kuna seda on võimalik mängida nii saalis kui väljas, on võrkpall üks Olümpiamängude spordialadest. Võrkpall on sündinud Ameerikas 1895 aastal. Ala loojaks peetakse William G. Morganit, kes oli ameerika kolledzis direktor. Sel ajal olid Ameerikas levinud mängud nagu pesapall, jalgpall ja korvpall, kuid need olid tema arust liiga jõhkrad ja tormakad, seega mõtles ta välja pehmema mängu ning nimetas seda mintonetteiks. Nimetus võrkpall ehk volleyball tuli hiljem mängu käigus, sest volleyball tähendabki lendavat palli.
Põlva Ühisgümnaasium Võrkpall Eestis ja mujal Eva Tasso 8b klass Juhendaja Õp Viive Rätsep Põlva 2009 Sisukord : Tiitelleht : 1 Sisukord : 2
Võrkpall Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. Ajalugu: Võrkpalli sünnimaaks peetakse USA-d (1985). Ala loojaks peetakse Ameerika võimlemisõpetajat William G. Morganit. Võrkpall algajatele Võrkpalli õpetamist tuleb alustada õpilastele mängu eesmärgi selgitamisest. See on: saata pall üle võrgu nii, et see maanduks vastaste väljakupoolel, ja takistada palli maandumist oma väljakupoolel. Pallipuuted peavad vastama võrkpallimäärustele ja neid on lubatud teha ühel võistkonnal korraga maksimaalselt kolm. Kui eesmärk ning selle teostamise idee on selged, on paras aeg hakata õppima tehnikat.
Tallinna Ülikool Võrkpallitreeningu harjutusvara Koostaja: Erik Allas Juhendaja: Raini Stamm Make the play first, then decide if it was impossible.
tugevalt, sest enamus ajast peab ta ründama kahe või isegi kolme bloki vastu. Peale kehva kaitsemängu söötu saab diagonaalründaja enamik tõstetest ja peab ründama mitmese bloki vastu. (A. Papageorgiou, W. Spitzley, 2003). · Universaal- ehk nurgaründajad pikad, jõulised ründajad, hea hüppevõime ja võimsa löögiga. Nad peavad olema ka head sulustajad. Universaalide ülesandeks on veel pallingu vastuvõtmine ja kaitsemäng tagaliinis. · Libero ülesandeks on tagaliini kaitsemängu organiseerimine, kohavalik kaitses, koostöö sulustajatega, hea pallingu vastuvõtmine. Libero on väga liikuv, kiire reaktsiooniga hea pallikäsitseja, hea väljaku nägija ja mängu lugeja (E. Liik, 2006). Libero peaks olema emotsionaalselt positiivne mängija ja moraalselt toetama kogu võistkonda kui ta platsile läheb (A. Papageorgiou & W. Spitzley, 2003). 6 3. BLOKEERIMISE TEHNIKA
Randmeliiges on sirgenenud ja katnud palli aksentreeritud liigutusega. Mängija maandub, löögikäsi liigub alla. Pall tabati mängijast eespool, kõrgemais punktis. 4.Kui suur on võrkpalliväljak? Sinu vastus oli: 18*9m, rannas 16*8m 5.Kuidas asetsevad mängijad väljakul (nr.1-6; eesliini, tagaliinimängijad)? Sinu vastus oli: Väljakul on mängu ajal korraga ühest võistkonnast 6 mängijat ning võistkonnal on õigus registreerida koos 12 mängijaga üks kaitsemängija, nn libero. Libero tohib mängida vaid tagaliinil, ta ei või teha ründelööke, pallida, sulustada ega olla kapten. Libero riietus erineb võistkonnakaaslaste riietusest. Mängijad asetsevad pallinguhetkel väljakul kindlas järjekorras (3 ees, 3 taga), kusjuures iga kord, kui saadakse pallingu õigus, nihkuvad kõik võistlejad päripäeva ühe koha võrra edasi. 1-parem tagamängija 2-sidemängija(eesliin) 3-keskründaja(eesliin) 4-diagonaalründaja(eesliin) 5-vasak tagamängija 6-tagumine keskmängija 6
..........................................................................................................6 MÄNGU EESMÄRK JA KORRALDUS......................................................................................... 6 MÄNGIJATE POSITSJOONID....................................................................................................... 6 VÕISTLUSRIIETUS......................................................................................................................... 7 MUU VARUSTUS..............................................................................................................................7 MÄNGIJAD - VIGASTUS................................................................................................................ 8 KAPTENI KOHUSTUSED JA ÕIGUSED...................................................................................9 TREENERID KOHUSTUSED JA ÕIGUSED............................................................................. 9
Kaitsetaktika: *mees mehe kaitse- igale mängijaile jagatakse üks vastane *maa-ala kaitse- mängijal on vastav territoorium mida kaitsta teiste mängijate eest. Tehnilised eksimused: * rohkem kui kaks sammu palliga jooks *kahekordne- kui põrgatades võtad palli kahte kätte ning hakkad edasi põrgatama, tegelikult peab siis söötma või korvi viskama. *palli kandmine- õhku viskamine ja püüdmine Võrkpall. Võrkpall on sportlik pallimäng, kus kaks võistkonda võistlevad võrguga poolitatud väljakul. Võistlusmängu eesmärgiks on saata pall üle võrgu vastaspoole mängijate väljakule nii, et see maanduks vastase väljakupoolel, läheks vastasmängija puudutusest auti või vastasmängija eksiks reeglite vastu. Samas peab takistama palli maandumist oma väljakupoolel. *Võistlus toimub tavaliselt siseväljakul, mille mõõtmed on 18×9 m.
võistluse juhendi kohaselt (kui kaks lisaaega on mängitud ning seis on viigis järgnevad kindlasti 7m karistusvisked. Erinevatel võistlustel võib juhendi järgi 7m karistusvisked järgneda koheselt peale normaalaja lõppemist kui mäng on viigis. Tiitlivõistlustel on kindlasti 2 lisaaega ning peale seda 7m karistusvisked. Kusjuures esmalt peab võistkonna ametlik esindaja määrama viis mängijat, kes karistusviskeid viskama lähevad, kui peale viit viskajat on mäng ikkagi viigis, siis määratakse järgmised viis viskajat ning mäng käib kuni esimese eksimuseni kuni võitja on selgitatud. Karistusviskeid võivad visata vaid need mängijad, keda ei ole mängu jooksul diskvalifitseeritud või kes ei kanna kehtivat 2min karistust st. 2min karistus ei olnud lõppenud mängu teise lisaaja lõpuks) Määrustevastast ja ebasportlikku käitumist, mis leiab aset lõpusignaali
Korvilauad Korvilauad olid algselt paigaldatud selleks, et takistada palli mängust välja minemist ja pealtvaatajate sekkumist visetesse. Nüüdseks on lauad reeglitega kinnitatud varustuse kohustuslik osa. Korvilauad on mõõtmetega 1,8 m x 1,05 m ja need on tavaliselt tehtud silutud tugevast puidust või muust sobivast 3 cm paksusest asendusmaterjalist. Pall Kerakujuline pall on valmistatud kummist ning käetud naha, kummi või sünteetilise materjaliga. Palli ümbermõõt peab jääma vahemikku 74,9 cm - 78 cm ning kaal 567 g kuni 650 g. Kui põrgatada täis-pumbatud palli 1,8 m kõrguselt puupõrandale, siis peab see tagasi põrkama 1,2 m - 1,4 m kõrgusele (mõõdetakse palli pealt). Kodu-mängu ajal peab võistkond mänguks andma vähemalt ühe heas korras käsutatud palli. Kumbki meeskond ei tohi soojendusel seda palli käsutada. Riietus Korvpalluri riietus on suhteliselt lihtne - varrukateta särk ja lühikesed püksid. Riided
erinevaid kombinatsioone ja isiklikke oskuseid kasutades visata palli vastase korvi. Palli hetkel mitte valdav võistkond aga püüab palliga võistkonda takistada. Palliga liikuv mängija peab palli põrgatama. Palli võib üksteisele sööta ja veeretada, iga mängija võib visata korvile. Korvpalli käsitsetakse kätega. Võistkonda juhib treener, kes määrab võistkonna mängutaktika Mänguväljak ja varustus Korvpalli mängitakse tasasel 28 x 15 m suurusel väljakul, millel ei tohi olla takistusi. Eesti Korvpalliliit lubab mängida ka väljakul mõõtmetega 26 x 14. Väljak on märgistatud selgelt nähtavate 5 cm laiuste joontega. Väljaku mõlemas otsas on vertikaalne alt servast mõõdetuna 3,05 m kõrgusel asuv korvilaud suurusega 1,05 x 1,8 m. Laua küljes on 45 cm läbimõõduga korv, mis asub horisontaalselt korvilaua alumise serva keskel. Rõnga küljes on korvivõrk, mis ei tohi
SISSEJUHATUS..............................................................................3 1. Mängu reeglid...............................................................................4 1.1. Väljak.....................................................................................4 1.1.1. Äärejooned............................................................................5 1.1.2. Karistusala.............................................................................6 2. Varustus.......................................................................................7 2.1. Mängijate põhivarustus..................................................................7 2.2. Jalanõud....................................................................................8 2.3. Pall..........................................................................................8 KOKKUVÕTE..................................................................................9
Hokikepp on kannast kuni varreni maksimaalselt 163 cm pikkune. Maksimaalne laius on kepil 3 cm ja paksus 2,5 cm. Laba pikkus on 32 cm ning laius 5–7,5 cm. Väravavahi kepil on 71 cm pikkune laiendatud osa ning kepi laius on kuni 9 cm (kanna laius on kuni 11,5 cm). Kui hokikepp läheb katki, saadetakse uus kepp mängijale kaasmängijate vahendusel. Väravavahi tõrjekinda mõõtmed: pikkus on 41 cm ja laius 21 cm. T-kujulisel kottkindal on maksimaalne diagonaalmõõt 48 cm ning ümbermõõt 122 cm. Väravavaht on kohustatud kandma hokikiivri külge kinnitatud näomaski. Täisnäomask on selline, et sealt ei mahu läbi ei litter ega hokikepi laba. Väravavahi säärekaitsmed ei tohi olla laiemad kui 30,5 cm. 1.3 Võistlusmäärused Meeskondade võistlus Vancouveri olümpiamängudel kasutati meeste jäähokis senisest erinevat võistlusformaati. Eelringis jagati 12 meeskonda kõigepealt kolme alagruppi, kus mängiti kokku 18 mängu.
annaabi.ee 
