aastas). Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. 2) Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump'i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. 3) Hüdraulika
Miinimumvooluhulgad esinevad jõgedes siis, kui nad toituvad ainult põhjaveest. Miinimumvooluhulkasid on vaja teada, kui projekteeritakse veevarustust (sh kalakasvatust) selgitamaks, kui palju vett on võimalik madalvee ajal saada. Sanitaarvooluhulk on miinimumvooluhulk, mis peab veevõtu või heitvee veekogusse laskmise korral veekogu sanitaarse seisundi säilitamiseks vooluveekogusse jääma. Kuidas mõõta vooluhulka, veetaset, voolukiirust, kuidas mõõdeti vanasti? Pildid! Vooluhulka saab mõõta näiteks ülevooludega (Crump’i ülevool), mahumeetodiga (Q=W/t), voolukiiruse meetodiga (Q=vk*A). Veetaset mõõdetakse: mõõtelatiga (lattpeeliga), vaipeeliga, limnigraafiga (meh ja elektr), rõhuanduriga, ultrahelisensoriga. Vanasti mõõdeti peelidega. Vanas Egiptuses nilomeetriga (Niiluse veetaset). Voolukiirust saab mõõta: ujukiga, värviga (keemilise ainega), hüdromeetrilise tiivikuga, akustilise meetodiga. Hüdraulika
pesta enne järgmist kasutamist. Ainet peab käsitlema ventileeritavas ruumis ja peab kasutama kaitsevahendeid. Lähedused ei tohi kindlasti suitsetada ja peab üldse vältima lahtist leeki, soojusallikaid ja sädemeid tekitavaid töid (jootmine, drelli kasutamine, keevitamine). Mahutite täitmisel ja tühjendamisel või muul käsitlemisel ei tohi kasutada suruõhku, anumaid tuleb avada aeglaselt, et vältida järske rõhu muutusi, vältida staatilise elektrilaenguid. Voolukiirust piiratakse pumpamisel, et vältida torustikes elektrostaatiliste laengute teket. Ainet peab hoidma eemal ka kokkusobimatutest ainetest nagu aerosoolidest, oksüdeerivatest ja söövitavatest kemikaalidest. Peab vältima ka otsest päikesevalgust. Tühjad konteinerid, kus aine enne oli võivad ohtlikud olla, kui sisaldavad aine jääke. Konteinerite vooderduseks sobib roostevaba teras või "pehme teras" (mild steel). Vältida tuleks polüvinüülkloriidi, naturaal-, butüül-
külg pööratud Kuu poole, siis teine. Kuu tõmbab veemassi enda poole, tekib tõus. Teisel küljel tekib samal ajal pöörlemise tõttu samuti tõus. 11. Mille poolest jõed üksteisest erinevad? - Jõed erinevad üksteisest nii pikkuselt, veehulgalt kui ka voolukiiruselt. Voolukiirus näitab vee liikumise kiirust voolusängis ning sõltub maapinna kallakusest. 12. Iseloomusta jõevee teekonda lähtest suudmeni (võrdle eri lõikude voolukiirust, jõesängi kuju ja looklemist, setete kannet ja kuhjumist). - Peajõgi on jõestiku kõige pikem ja veerohkem osa. Jõe pikkus on peajõe pikkus lähtest suudmeni. Lisajõed viivad vee peajõkke, harujõed toovad vee peajõest välja. Harujõed on kõige sagedamini jõe suudmes. Seistes näoga voolu suunas, jäävas peajõest paremale parempoolsed ning vasakule vasakpoolsed lisa- ja harujõed. Jõestiku moodustavad pea-, lisa- ja harujõed. 13
n = Vxmax / 2 · võetakse vastav hulk 2 ml-ga märgistatud ja nummerdatud katseklaase · läheduses hoitakse voolutuslahuse pudel koos sobiva pipetiga, märgitakse üles voolutuslahuse koostis · varutakse väike keeduklaas, kuhu kogutakse täidise pinnal olev eluent, mis enne uuritava segu sisestamist väljutatakse kolonnist Segu komponentide lahutamine: · avatakse ettevaatlikult kolonni väljavooluava, samal ajal reguleeritakse kolonni voolukiirust · kui vedeliku tase langeb täidise pinnani, suletakse kolonni väljavooluava · kogutud lahust pole vaja säilitada Proovi sisestamine: · pipeti või süstlaga võetakse juhendaja poolt soovitud kogus uuritavat proovi ja viiakse kolonni · proov lastakse voolata geeli pinnale nii, et see võimalikult ühtlaselt jaotuks Kolonni voolutamine: · kui proov on sisestatud, avatakse väljavooluava ning lisatakse vähehaaval
võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool. Kalatrepid võimaldavad kaladel ületada tõkkeid, sest seal saavad nad ujuda ja ületada mitmetest suhteliselt madalatest trepiastmetest koosnevat trepistikku, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev kiirus kalatrepil peab olema piisavalt kiire, et meelitada kalu treppide juurde, kuid samas ei tohi kiirus olla liiga suur, et kalad ei suudaks voolukiirust ületada, ega ka nii suur, et selle ületus kurnaks kalad liigselt ära, jätkamaks teekonda tõkketagusel vooluveekogul. 6
Tagavad filtreerimispuhtuse kuni 2 . Pindfilter- Filter, mille puhul filtreeritavad osakesed püütakse filtri välispinnale. Selliste filtrite hulka kuuluvad metallvõrgust elmentidega filtrid. Mahtfiltrid- Filtreeritavad osakesed peetakse kinni põhiliselt filtermaterjali sees. Võrreldes pindfiltritega on nad suurema saastemahtuvusega ja väiksema takistusega. 10. Vooluhulga mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mis piirab vedeliku voolukiirust torustikus? Mis on voolu keskmine kiirus? Vooluhulk- ühes ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mahuline vooluhulk- ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogus mõõdetuna mahu ühikutes. Tähis q. Arvutatakse valemiga: q= vxA /s , kus v- vedeliku voolu kiirus, m/s A- Voolu ristlõike pindala, Vedeliku voolukiirust torustikus piirab ???????
Varusin sobiva mahuga (20ml,25ml) pipeti, millega voolutuslahus kolonni viia. ·Varusin väikese (50ml)seisukolvi, kuhu kogusin kolonni täidise pinnal oleva eluendi, mis enne uuritava segu sisestamist tuli kolonnist välja lasta. Segu komponentide lahutamine Kui ettevalmistused tehtud, avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluava ja täidise kohal olev voolulahus hakkas aeglaselt kolonni alla asetatud anumasse tilkuma. Samal ajal reguleerisin kolonni voolukiirust reguleerimisklambri abil piiridesse 0.7-1.0ml/min.Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulgesin kiiresti kolonni väljavooluava. Proovi sisestamine Uuritava segu doseerimiseks ja kolonni sisestamiseks kasutasin 0,5 ml automaatpipetti Võtsin 1 ml uuritavat proovi ja viisin kolonni, juhtides pipeti otsa vastu kolonni seina ja jättes umbes 5 mm kaugusele geeli pinnast
ületada võimaldav trepp, mis koosneb madalatest omavahel ühenduses trepiastmeist, mida läbib veevool. Kalatrepid võimaldavad kaladel ületada tõkkeid, sest seal saavad nad üle ujuda mitmetest madalatest astmetest koosnevast trepistikust, jõudes tõkketagusesse vette. Vee langev kiirus kalatrepil peab olema piisavalt kiire, et meelitada kalu treppide juurde, kuid samas ei tohi kiirus olla liiga suur, et kalad ei suudaks voolukiirust ületada, ega ka nii suur, et selle ületus kurnaks kalad liigselt ära, mis segaks nende teekonna jätkamist tõkketagusel vooluveekogul. [4] Jõeelupaikade looduslikkuse taastamiseks rajatakse paisudele kalapääse, taastatakse vanajõgesid ja lõheliste koelmualadeks olevaid kärestikke ning eemaldatakse tarbetuid paise ja paisuvaresid. Lõhepopulatsiooni suurendamiseks on rajatud Eestis mitmetes kohtades kalapääse ehk treppe. 2015
vee tihedus; kg/m3 (vt. punkt 3). 9500 9500 w(1) = = = 5,47 m/s 3600 983,2 0,785 0,000625 1736,577 w(1) = 5,47 m/s Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,52 m/s, siis tuleb antud juhul vee voolukiiruse alandamiseks vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga. Vee tegelik voolukiirus oleks: w = w(1) /3 = 5,47/3 = 1,82 m/s w = 1,82 m/s Edaspidistes arvutustes kasutan tegelikku voolukiirust (w) ning arvestan et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. 5. Aparaadi soojuskoormus Leian veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 9500 · 1,004 · (87-20) = 639046 kcal/h Q = 639046 kcal/h 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul leian drosseldatud primaarauru kulu kuuma vee tootmiseks: Q D= ( i - tk ) ; kg/h i auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi).
· mulla mikroorganismide tegevuse intensiivistamine (orgaaniliste multside puhul) Kastmissüsteemid aianduses Voolikuga kastmine Vihmutamine Süsteem on kergesti teisaldatav.Vihmutamine on oluline võte öökülmakahjustuste vältimiseks puuviljaaedades. Ei sobi kultuuridele, mis on lehemädanikuõrnad. Tilkkastmine Tilkkastmisega antakse vett aeglaselt ja otse juurte süsteemi piirkonda, kasutades madalaid veesurveid ja väikest vee voolukiirust. Süsteem ise on suhteliselt kallis, enamasti ei tasu end ära üheaastaste kultuuride puhul. Piserdamine Altkastmine Koristusküpsus on puu- või köögivilja arengufaas, kuhu jõudnud aedvili on võimeline järelvalmima ja saavutama säilitusperioodi jooksul tarbimisküpsuse. Tarbimisküpsus on aedvilja arengufaas, kus ta on söödav, ehk omandanud liigi-ja sordiomased maitse-ja lõhnaomadused, värvuse jne. KORISTUSAEG
Segu komponentide lahutamine. Kui eelnevad ettevalmistused olid valmis, avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluala ning kolonnis olev voolutuslahus hakkas tilkuma. Sellel ajal reguleesin kolonni voolukiirus, et tilkus 0,7-1ml lahust minutis. Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulesin kiiresti kolonni väljavooluava ning kolonn on valmis uuritava proovi sisestamiseks. Seda vedelikku ei pea mõõta ja arvutada Vt leidmisel. Proovi sisestasmine Ning ,kui ma reguleerisin voolukiirust, saab kolonni uuritavat lahust panna. Selleks võtan 0,5ml lahust ja ettevaatlikult, kasutades pipeti, voolan kolloni. Pipeti ots peab olema 5mm kaugusele geeli pinnast. Proov lasen voolata geeli pinnale nii, et see seal võimalikult ühtlaselt jaotuks. Proovi sisestamise ajal hoian kolonni väljavooluava suletuna! Hea lahutuvuse saavutamiseks tuleb silmas pidada järgmist: · Enne proovi pealekandmist peab kolonn olema tasakaalustatud puhvriga, milles segu lahutamine läbi viiakse
Vooluväärtuste arvutamisel tuleb arvestada mitmete teguritega: 1) pl rõhk jaoti sisendis (kPA või bar), 2) p2 rõhk jaoti väljundis (kPa või bar), 3) p diferentsiaalrõhk ehk rõhkude vahe (p1-p2) (kPa või bar), 4) T1 temperatuur (K), 5) qn nominaalne voolukiirus (1/min). Mõõtmise ajal liigub õhk ühesuunaliselt läbi pneumojaoti. Mõõdetakse sisend- ja väljundrõhku ning voolukiirust. 6. PNEUMOJAOTITE PAIGALDUS 13 6.1. Pneumojaotite paigaldus ja töökindel toimimine Heade lülitusomaduste, stabiilse töö, lihtsa juurdepääsu ning hooldamise tagamiseks väga oluline pnemojaoti õige paigaldus. See kehtib nii jõu- kui juhtlülitusteks mõeldud jaotitele. Hooldust ja parandust lihtsustavad järgmised asjad: 1) komponentide süstemaatiline nummerdamine,
Kallis meetod. 16. Voolukiiruse mõõtmise meetodid. Iga meetodi kirjeldus, plussid-miinused. 1) Ujukmõõtmine (lihtne, suhteliselt ebatäpne) Pinnaujuk liigub selle kiirusega, mis pinnakiirusel ta paikneb (pinnal). Kerge ehitusega, suure takistuspinnaga. Tuulise ilmaga ei saa mõõta. Süvaujuk liigub selle pinna kiirusega, kus asub raskuskese. Koosneb kahest osast: voolutakistusega esemest ja seda kandvast väikse takistusega pinnaujukist. 2) Keemiline Voolukiirust saab mõõta värvi- või soolalahuse teel. Soolalahuse puhul mõõdetakse elektrijuhtivust. Värvi viisil mõõtmist ei saa teha pikema aja vältel (värv hajub). Eeldatavasti pole väga otstarbekas viis. 3) Hüdromeetriline tiivik (kõige kindlam ja optimaalse tulemuse ning maksumusega viis) Tiivikuga mõõtmisel registreeritakse roototri voolukiirusest sõltuv pöörlemissagedus. Iga tiivik tareeritakse, st tehakse
Katset korrat liikumisaeg t mõõdetakse stopperiga ning tehakse reljeef ning vooluveejuhtme rist- ja pikiprofiilid. 34x või kuni tulemused on suhteliselt sarnased. kindlaks koht, kus ta lävendit läbis (selleks Ristprofiile on vaja teada jõgede vooluhulkade Vooluhulk arvut korrutades keskmist mõõdetud tõmmatakse üle jõe jaotistega tross või määramisel. Sügavusi mõõd mõõtevarda, käsi-, voolukiirust vooluristlõike pinnaga. Voolurist- kasutatakse geodeetilisi mõõteriistu. Vooluhulga raskus- või kajaloega. Mõõtevarras on kuni 7m lõike pindala määramiseks on vaja mõõta voolu- määr mahumeetodil (kaalumeetodil): Mahumeet pikkune puust või metallist silindriline sügavusi nii mõõtevahem alguses kui ka lõpus. kasut väikeste vooluhulkade mõõtmiseks nii varras
Juhul kui voolukiirus tuleb väga suur (üle 3 m/s), siis suurenevad järsult kulutused veepumbale (pump tuleb valida võimsam, kulub rohkem elektrienergiat). Vee voolukiiruse alandamiseks tuleb vesi panna paralleelselt voolama mitmes torus korraga. Näide. Oletame, et vee voolukiiruseks w (1) tuli 6 m/s. Antud juhul tuleks vesi panna voolama 3 torus korraga ja vee tegelik voolukiirus oleks: w = w(1) /3 = 6/3 = 2 m/s. Edaspidistes arvutustes tulebki kasutada tegelikku voolukiirust (w) ning arvestada, et antud juhul on torude arv käigus nk = 3. Kui voolukiirus jääb kohe etteantud piiridesse, siis ümberarvutust teha pole vaja ning torusid jääb käiku üks (nk = 1). 5. Aparaadi soojuskoormus Leitakse veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Kõik valemis esinevad suurused on eelnevalt teada. 2 6. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Antud juhul tuleb leida kütteauru (sek
vedeliku liikumise keskmist kiirust vooluhulga kaudu. Vedeliku voolu keskmiseks kiiruseks loetakse sellist vedeliku kõigi osakeste ühesugust kiirust, millega liikudes annavad nad tegelikule vooluhulgale vastava vooluhulga. Vooluhulka arvutatakse valemiga: qV = vA m3/s, kus v - vedeliku voolukiirus, m/s, A - voolu ristlõike pindala, m2. A = (pii) D(ruut)/4 17) Torustiku läbimõõdu valik sõltuvalt lubatud töövedeliku voolukiirusest. Mis piirab töövedeliku lubatud voolukiirust torustikus? Torustiku siseläbimõõt määratakse sõltuvalt soovitatavast vedeliku voolukiirusest .Viimasest sõltuvad rõhukaod süsteemis. Rõhukaod sõltuvad Reynoldsi arvust, millega määratakse vedeliku voolureziim. Kriitiline väärtus Re kr=2300, kui Re on suurem 2300, on tegemist turbulentse voolamisega(v max=1,2Vkesk). Kui Re on väiksemvõrdne 2300, siis on tegemist laminaarse voolamisega (v max=2Vkesk) 18) Millest on sõltuv kolvi liikumise kiirus silindris. Kuidas toimub kolvi
kolooniad mattuvad setete alla ja surevad. Maaparandusobjektilt või jõe süvendamise kohast lähtuvate setete mõju on suurim 500- meetrisel lõigul, kuid võib ulatuda kümne kilomeetri kaugusele. Näiteks tõusis hariliku ebapärlikarbi suremus 1989-1991. aastal väga kõrgeks just Pudisoo jõe valgalal läbi viidud maaparandustööde tulemusena. Maaparandustööd võivad vähendada ka vee hulka ning voolukiirust veekogus, mistõttu ei ole karbid võimelised vajalikus koguses vett endast läbi pumpama, et omandada vajalik kogus planktonit ning võivad surra toidupuuduse kätte. Inim- ja loodusliku tegevuse kombineerumise tagajärjel võib hariliku ebapärlikarbi populatsiooni ohustada ka orgaaniliste setete ülekoormus vooluveekogus. Jõe orgaaniliste setete koormust suurendab kaldapuistutest pudenev lehemass. Seda võib põhjustada nii
Segu komponentide lahutamine. Kui eelnevad ettevalmistused olid valmis, avasin ettevaatlikult kolonni väljavooluala ning kolonnis olev voolutuslahus hakkas tilkuma. Sellel ajal reguleesin kolonni voolukiirus, et tilkus 0,7-1ml lahust minutis. Kui vedeliku tase kolonnis langes täidise pinnani, sulesin kiiresti kolonni väljavooluava ning kolonn on valmis uuritava proovi sisestamiseks. Seda vedelikku ei pea mõõta ja arvutada Vt leidmisel. Proovi sisestasmine Ning ,kui ma reguleerisin voolukiirust, saab kolonni uuritavat lahust panna. Selleks võtan 0,5ml lahust ja ettevaatlikult, kasutades pipeti, voolan kolloni. Pipeti ots peab olema 5mm kaugusele geeli pinnast. Proov lasen voolata geeli pinnale nii, et see seal võimalikult ühtlaselt jaotuks. Proovi sisestamise ajal hoian kolonni väljavooluava suletuna! Hea lahutuvuse saavutamiseks tuleb silmas pidada järgmist: · Enne proovi pealekandmist peab kolonn olema tasakaalustatud puhvriga, milles segu lahutamine läbi viiakse
Kuid meil on tegemist lihtmehhanismiga st, võites jõus kaotame sama palju teepikkuses, seega: See eeldab väiksema kolvi mitmeid kordi suuremat käigupikkust võrreldes suurema silindri käiguga, mis on tehniliselt raskesti teostatav. See sobib vaid väikeste teepikkuste korral, näiteks auto pidurisüsteem. Töösilindri kolvi suurte käigupikkuste korral asendab väikest silindrit pump. 14. Vooluhulga mõiste. Vooluhulga seos voolukiiruse ja toru läbimõõduga. Mis piirab vedeliku voolukiirust torustikus? Vooluhulgaks nimetatakse ajaühikus voolu ristlõiget läbinud vedeliku kogust. Vedeliku voolu kiirus samas vedeliku voolus on pöördvõrdeline voolu ristlõike pindalaga. v1/v2 = A2/A1 15.Rõhulang voolamisel torustikes. Rõhulangu põhjustavad tegurid. Voolav vedelik kaotab liikumisel energiat, mis kulub voolamisel esinevate takistuste ületamiseks. Rõhukadusid esilekutsuvad voolutakistused jagunevad kahte liiki: · hõõrde- ehk lineaartakistused
ds = 25 mm = 0,025 m = 983,2 kg/m3 w(1) = 18000/3600*984,4*0,785*0,0252 = 18000/1738,696 = 10,35 m/s Kuna sobivaim voolukiirus on vahemikus 1,5- 2 m/s, oli voolukiirus liiga suur selleks, et vesi oleks võinud voolata ühes torus korraga. Liiga suure voolukiiruse (üle 3 m/s) korral suurenevad kulutused veepumbale. Voolukiiruse alandamiseks pandi vesi paralleelselt voolama mitmes torus korraga. w = w(1) /6 = 10,35/6 = 1,725 m/s ≈ 1,73 m/s Edaspidistes arvutustes kasutati tegelikku voolukiirust (w) ning arvestati, et antud juhul oli torude arv käigus nk = 6. 4. Aparaadi soojuskoormus Leiti veele üleantav vajalik soojushulk: Q = G c (t2 - t1) ; kcal/h Q = 28000 * 1,004 * (80-24) = 1 574 272 kcal/h 5. Auru kulu protsessi läbiviimiseks Leiti kütteauru (drosseldatud primaaraur) kulu kuuma vee tootmiseks. Q D i tk ; kg/h i – auru soojasisaldus; kcal/kg (aurutabelist ta järgi).
JÕGEDE TOITUMINE JA VEEREZIIM Jõevesi sisaldab mitmesuguseid lahustunud aineid ja selle järgi võib öelda kust on vesi pärit. Jõe omadused sõltuvad tema toitumisest. Nii lumevesi kui ka liustikujää saab jõgede toiteallikaks põhjavesi, mis jõuab jõkke maasisese liikumise tagajärjel. Saabuva vee hulk jõgedesse on eri piirkondades ajaliselt muutuv ja seda tingib temperatuuri ning sademete aastaajaline kõikumine. Looduslikud tegurid mõjutavad jõe veerohkust, veetaset ja voolukiirust, seega muutumised pole juhuslikud. Jõe veereziim, mis kajastab neid muutusi, saab korrapäraselt eristada esinevate fraasidena esinevaid suur- ja madalvett. Suur- ja madalvesi võivad maakera eri paigus esineda millal tahes. Veereziimi fraaside arv, kestus ja esinemise aeg on erinev. Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga. Tulvad tekivad kõige sagedamini valglal sadanud hoovihmadest. Jõgedel, millel on suur tähtsus lumeveel esineb
ülekanda hüdroenergiat ilma kadudeta. - turbulentne voolamine. Tänu hõõrdejõududele tekib vedeliku Teatava voolukiiruseni liigub vedelik voolamisel soojus, st hüdroenergia torustikus ühesuunaliselt (laminaarselt). muutub soojuseks. Sellisel moel Toru keskel on voolukiirus suurim, tekkinud kaod tähendavad praktikas pinnal aga null (sele 2.14). Kui seda, et torustikus tekib rõhulangus. suurendada vedeliku voolukiirust, siis Rõhulangust tähistatakse p (sele 2.13). teatava kriitilise kiiruse juures voolamise Mida suurem on hõõrdetakistus tüüp muutub ja voolavas vedelikus vedelikus endas, seda suurem on tema tekivad pöörised (sele 2.15). Sellise viskoossus voolamise korral suurenevad järsult voolutakistus ja hüdraulilised kaod.
agentsi). Suur tootlikus ja selle mõningane reguleerimisvõimalus. Nii ühe- kui mitmefunktioonilised kasutusvõimalused ( mitmesektsioonilised, kombinneritud teiste aparaatidega) 91. Miks kasutatakse traditsioonilistes plaataparaatides gofreeritud (lainelise või sik-sakilise) pinnaga plaate? Sellepärast, et tekitada kunstlikku turbulentsi. 92. Miks kasutatakse plaatsoojusvahetites toote poolel väikest voolukiirust (wp = 0,250,3 m/s)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Et toode kiiremini soojeneks ja soojusülekanne toimuks tootes ühtlaselt. 93. Millised on plaatsoojusvaheti olulisemad puudused? Nimetada vähemalt 3. Suur survekadu, elektrikulu suur, nõuavad palju tihendeid, suur hüdrauline takistus, ummistuse oht jne. 94. Milles seisneb plaatpastörisaatori ühe sektsioonina kasutatava regeneratiivsektsiooni olulisus? Esitada vähemalt 3 argumenti.
toodet. Ühe ja mitmefunktsioonilised – saab teha mitmeid asju, paindlikud. 16. Miks kasutatakse traditsioonilistes plaataparaatides gofreeritud (lainelise või siksakilise) pinnaga plaate? Sellepärast, et tekitada kunstlikku turbulentsi, pole võimalik kasutada väga suurt voolu kiirust ja seda saab tekitada kunstlikult plaatide erilise kuju abil. 17. Miks kasutatakse plaatsoojusvahetites toote poolel väikest voolukiirust (wp = 0,25– 0,3 m/s)? Nimetada vähemalt 2 põhjust. Seina mõju on suur, voolukanal kitsas, muidu muutuks hüdrauliline takistus liiga suureks. Toote teekond on üpris pikk. 18. Millised on plaatsoojusvaheti olulisemad puudused? Nimetada vähemalt 3. Vaja võimsat pumpa, elektrienergia kulu suurem, suur survekadu. Võib esineda lekkeoht, vaja kasutada suuri tihendeid ja tihti vahetada. Keerulise ehitusega aparaat.
Hüdrostaatilise rõhu puhul ei avalda gaasid ja vedelikud vastupanu nihkele, dünaamilise rõhu puhul aga avaldavad. Õhuvoolu dünaamiline rõhk kirjeldab õhuvoolu kineetilist energiat ristlõikes Pd= v2/2 Dünaamiline rõhk iseloomustab jõudu, millega liikuv ollus temale ette jäävaid asju edasi lükkab. 55.Kuidas liigitub vedelik voolamise järgi? Esineb kahte liiki voolamist: 1)kui vedelik jaotuib kihtideks, mis libisevad üksteise suhtes nim voolamist laminaarseks. 2)kui suurendada voolukiirust või muuta ristlõike mõõtmeid, muutub ka vedeliku liikumise iseloom. Vedelikus tekib kihtide energiline segunemine. Niisugust liikumist nimetatakse turbulentseks. Turbulentsel voolamiselmuutub osakeste kiirus korrapäratult. 56.Millest sõltub vedeliku kihtide kiirus torus? Valem. Vedeliku kihtide kiirus torus sõltub ristlõike muutumisest voolutorus, rõhu muutumisest voolutorus ja turbulentsest voolamisest. 57.Mis on Reynolds´i arv? Millest ta sõltub?
arvutada keskkonna dünaamilist viskoossust. NB! Sõltub temperatuurist.
· Laminaarne ja turbulentne voolamine.
o Laminaarne e kihiline voolamine (korrapärane). Säilib vedelikuosakeste
suhteline asend voolutoru ristlõikes, seega säilib vedeliku kihisus. Viskoossus
ei lase keeristel tekkida, summutab need.
o Turbulentne e keeriseline voolamine. Kui muuta voolamise tingimusi
suurendada voolukiirust, ristlõiget, vähendada viskoossust, muutub vedeliku
liikumine korrapäratuks, ilmuvad keerised ja trajektoor muutub
mitteprognoositavaks.
o Reynoldsi arv iseloomustab kuivõrd laminaarne või turbulentne on voolamine.
Re<2000, harilikult laminaarne; 2000
Ka tasandikujõgedes võib märgata taimeliikide erinevust kiirevoolulises keskosas ja kalda ääres. Parasvöötme külmemas osas võib taimestikku suuresti mõjutada kevadine jääminek, mis ka tasandikujõgedel viib endaga kaasa kaldaid, põhja jne. Samal ajal avaldavad taimed omapoolset mõju jõgedele, eriti väikejõgedele. Taani uurijad (Sand-Jensen jt., 1989) nimetasid veetaimi jõgede bioinsenerideks, kuna nende andmeil vähendasid suurtaimed jõgedes voolukiirust 1,3-3,5 korda, samuti võivad nad tõsta oluliselt (kuni 4x) veetaset jne. Jõgede suuruse määramisel võetakse aluseks jõe pikkus, vooluhulk ja valgala. Mõned autorid peavad suureks jõeks üle 1-2 tuhande km pikkust jõge. Maailma mastaabis ongi see õige. Kohalikes uurimustes on hinnangud teised. Mõistetavalt on suur vahe, kas jõgi voolab troopilises vihmametsas (Amatsoonas, Kongo), osaliselt poolkõrbes (Niilus) või külmas subarktikas (Ob). Vihmametsas
Summaarse Q määramine: Ujukmõõtmine on lihtne, aga suhteliselt ebatäpne mõõtmisviis ning ujukite abil mõõdetakse siis, kui voolukiirus on kogu jõe (oja) laiuses alla 0,15 m/s või kui voolusügavus on tiivikmõõtmiseks liiga väike. Mõõta võib pinna- või süvaujukitega. Mõõdetakse aega, mis ujukil kulub teatud kindla vahemaa läbimiseks. Katset korratakse 3–4 korda või kuni tulemused on suhteliselt sarnased. Vooluhulk arvutatakse korrutades keskmist mõõdetud voolukiirust vooluristlõike pinnaga. Vooluristlõige pindala määramiseks on vaja mõõta voolusügavusi nii mõõtevahemiku alguses kui ka lõpus. Ujukid jagunevad pinna- ja süvaujukiteks 18. Vooluhulga kõver (Q = f(H)). Igapäevaste vooluhulkade leidmine. Kui Q on mõõdetud mitmesuguse veeseisu puhul, siis võimalik koostada graafiline seos veeseisude ja vooluhulkade vahel ehk vooluhulga kõver. Lävendi jaoks koostatakse mõõtmisandmete alusel vooluhulgakõver
Suuruse järgi: Savi suspensioonina 13 Liiv saltatsiooniga Kruus saltatsiooniga, veeretades Veerised jms veeretades, libistades Hjulströmi diagramm voolu kiiruse ja setendite suuruse järgi tehtud graafik, mis näitab mis juhul toimub erosioon(kaasa haaramine), transport(liikumise säilitamine) ja settimine. Väga peene savi puhul on erodeerimiseks vaja väga suurt voolukiirust(väga peened savilibled on omavahel seotud pinnalaengute kaudu), kuid juba erodeerituna see enam ei setti. Savi on kõige kindlam voolusängi või kanali materjal. Settimine. Stokes'i seadus. Osakeste settimise kiirus sõltub sette tera suurusest. Teatud suurusega osakestel tekib aga langemisel osakese taha turbulents, ja nad langevad aeglasemalt kui Stokes'i seadus ennustab. Peen savi settib vaid seisvas vees ja langeb väga aeglaselt. 2 mikromeetrine savitera langeb ~1cm tunnis.
ekspluatatsiooniliste tööde hulka dreenide regulaarset pesemist. Hüdrauliline puhastamine on sobivam peenematel torudel, sest jämedatel on vee kulu suur. Puhastamine võib toimuda ilma torusse voolikut viimata või pesemisvooliku dreeni viimisega. Esimesel juhul pumbatakse torudesse täiendavalt vett, suletakse suue lastes torustikul täituda ning avatakse see hiljem lootes isepuhastusele või täidetakse torustik tekitades hiljem suudmes vaakumi suurendades sellega voolukiirust kuni 2...3m/s -ni. Sellega kasvab voolukiirus ning sete kantakse välja. See meetod annab tulemusi osalisel ummistumisel ning puhastusefekt pole kontrollitav. Mitmete uurijate arvates dreenide isepuhastusele loota ei või, sest enamuse ajast töötavad dreenid minimaalse vooluhulgaga või on kuivad. Kuival ajal kivistub sete dreenitorudesse ja kohati selle väljapesemine on raskendatud ka surveveega pesemisel. 42)Millised on probleemid drenaazi rajamisel savis ja kuidas neid lahendatakse?
lööb ennast segamini. Kui on 1mm jämedune toru, siis peab vool olema vähemalt 2m/s. Kui voolukiirus teada (ntx 10m/s), siis järelikult 1cm kaugusel (millisekund), lahuse koosoldud aeg on 1ms. Pideva joa meetodi eeliseks on see, et iga dektektori punkt näeb kogu aeg ühe vanust lahust ja signaali saab küllalt täpselt kätte. Probleemiseks on aja ülempiiri piiratus (varieerida saab ainult torupikkust ja voolukiirust). g45us on surnud aeg ehk dead time aeg, mis kulub segamiseks ehk aeg, mil saame hakata detekteerima. Maksimum on 1ms. Detekteerimine 1cm tagant, seal on 1035 ajapunkti. Ensüümi kulub palju. Peatatud joa meetodil töötav masin: palju levinum. Reakt alustatakse sellega, et koos surutakse välja E ja S, segunevad ja hakkavad koos liikma. E+S ei lasta välja tilkuda, vaid see lükkab kolvi kuni stopini. Surnud aeg on segamisest kuni detekteerimispunktini.
annaabi.ee 
