Külma sõja võitjad ja kaotajad Külm sõda oli poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Ida ja Lääne vahel Teise maailmasõjajärgsel rahuperioodil. Piiritledes aastatega 1946-1991. „Sõdivatel“ pooltel oli kummalgi eesmärgiks toetajaskonna suurendamine: NL tahtis mõjusfääre laiendada ning levitada kommunistlikku ideoloogiat, lääneriigid taotlesid demokraatia taastamist sõjajärgses Euroopas. Oli selge, et NSV Liit ei kavatsegi jälgida Atlandi harta põhimõtteid ning kavatseb muuta Ida-Euroopas okupeeritud riigid oma sõltlasteks. Sellele andis kinnitust 1946. aasta Stalini kõne, kus ta mainis, et valmistuda tuleb sõjaks lääne imperialistidega. Sama aasta märtsis pidas kõne ka W.Churchill, kus kutsus läänt üles kommunismi levikule vastu seisma. Esialgu ei tahtnud lääneriigid konflikti NSV Liiduga ja olid valmis järeleandmisteks, kuid 1947.aastal hakati NSV Liidu agressiivsusele reageerima ja...
Külma sõja kaotajad ja võitjad Külma sõja, mis lõppes aastal 1985, ning Nõukogude Liidu ja kogu sotsailistliku leeri kokkuvarisemist, võib jagada kahte kategooriasse. Kuna külm sõda oli ülemaailmse vastasseisuga, oli sellesse nii, otseselt kui kaudselt, kistud peaaegu kõik maailma riigid. Samas lähevad teise kategooriasse need külma sõja tulemustega kaasnevad tegurid, mis väljenduvad peamiselt kahele leeri mitteametlikule juhile, USA ja NSVL.
2016. aasta Nobeli füüsikapreemia võitjad Sellel aastal võitsid Nobeli füüsikapreemia kolm Briti teadlast: David J. Thouless, F. Duncan M. Haldane ja J. Michael Kosterlitz. Nad avastasid tahketel materjalidel ootamatuid käitumisviise ning lõid nende kummaliste omaduste selgitamiseks ka matemaatilise raamistiku. Nende avastused on toonud kaasa olulisi läbimurdeid mateeria teoreetilistesse käsitlustesse ja loonud perspektiivikaid võimalusi uudsete materjalide loomiseks. Michael Kosterlitz ja David Thouless lükkasid 1970ndatel aastatel ümber tollal kehtinud teooria, mille kohaselt ei olnud ülijuhtivus õhukestes aine kihtides võimalik. Nad näitasid, kuidas ülijuhtivus toimib madalatel temperatuuridel ja seletasid faasivahetuse mehhanismi, mis viib temperatuuri tõusul ülijuhtivuse kadumiseni. David J. Thouless sündis 21. septembril 1934. aastal šotimaal. Thouless sai füüsika professoriks Washingtoni Ülikoolis 1980. aastal. Ta ...
Miks puhkes külm sõda? Külm sõda oli peale Teise Maailmasõja lõppu ehk 1940. aastate lõpul alanud Lääne-ja Ida Euroopa vaheline vastasseis, mis hõlmas kõiki eluvaldkondi. Teise Maailmasõja võitjariikideks olid USA, Inglismaa, Prantsusmaa ja Nõukogude Liit, kaotajate poolele jäid aga Saksamaa, Jaapan ja Itaalia. Kahjuks ei püsinud võitjariikide ühisleer kaua, kuna riikidel olid erinevad ideoloogiad ja vastuolud, selle tulemusel tekkisid demokraatlikud lääneriigid ja kommunistlikud idariigid. Saksamaa jagati 1948. aastal Jalta ja Potsdami konverentsil võitjariikide vahel neljaks okupatsiooniks. Jagamise põhjuseks oli demokraatia propageerimine Euroopas ja sellega natsionalismi Saksamaal vähendada. Samal aastal esitas USA president Harry Truman oma seisukoha, kus ta ütles, et hakkab kaitsma vabasid rahvaid kommunistide eest, mida hakati nimetama Trumani doktriiniks. Järgmiseks sammuks oli Marshalli pla...
Versailles' süsteem- kas lüüa saanute karistamine või uus kord? Esimese maailmasõja lõppedes algas julgeolekuotsingute seisukohalt teine etapp, mil selle sõja võitjad tahtsid seda tugevdada kaotajate võimalikult suurema nõrgestamisega, teisest küljest tehti aga ka mitmesuguseid algatusi rahvusvahelise koostöö organiseerimiseks, mis kõik küll jäid poolikuteks või ebaõnnestusid. 1917. aastal varises Venemaa, 1917.-1918. aastal sõlmiti Bresti rahuleping ning 1919. aastal, 28. juunil sõlmiti Versailles' rahuleping. Alustuseks võin öelda, et olen kindlal seisukohal, et Versailles' süsteem oli kindlasti kaotajate karistamine
3. Pariisi rahukonverentsil tehtud vead head küljed: püütakse korrastada segipaisatud maailma, koostada püsivad rahulepingud, luuakse Rahvasteliit, mille eesmärk oli sõdasid ära hoida, püüti panna alus riikidevahelisele koostööle halvad küljed: saksamaast lõigati ära maa-alad, mis olid peamiselt asustatud sakslastega, reparatsioonide suurust ja maksetähtaega ei suudetud kindlaks määrata, tekitati Poola koridor, kaotajaid ei kaasatud läbirääkimistele vigade põhjused: võitjad lähtusid omakasust ja kättemaksusoovist, iga võitjariik soovis oma positsiooni tugevdada ja mõjuvõimu suurendada, puudus kogemus rahvusvaheliseks koostööks ja Rahvasteliit jäi Prantsusmaa ja Inglismaa kontrolli alla,võitjad ei olnud valmis olema sallivad ja tegema koostööd puudused: ei suudetud lahendada esimese maailmasõjani viinud probleeme. Ei suudetud luua süsteemi, mis oleks taganud lepingute täitmise. Puudusid võimalused lepingu rikkujate karistamiseks 2
Nemad tahtsid kehtestada ülemvõimu. Aga miks üldse sõda tekkis? Põhjuseid on palju, kuid tähtsamateks on, et teravnesid vastuolud maailma suurvõimude vahel, alahinnati ohtu ning ei usutud, et sõda on võimalik, sõdu romantiseeriti, riigid ei olnud rahul oma olukorraga ning soovisid laiendada oma territooriumi, Saksamaa soovis võimu endale ning samuti oli Saksamaa ning Prantsusmaa vahel tüli. Nagu igas sõjas, oli ka Esimeses Maailmasõjas võitjad ja kaotajad. Versailles' rahulepingu sõlmimine tõi kaasa palju uut ning ebameeldivat kaotajate jaoks. Kaotajaks jäi Kolmikliit - Austria-Ungari, Bulgaaria, Türgi ning Saksamaa. Lüüa saanutel vähendati riikide territooriumi ning neile pandi majanduslikke, poliitilisi ja sõjalisi kohustusi. Eriti tugevalt kannatas aga Saksamaa, kelle riigi territooriumi vähendati 1/8 võrra (kokku 73 485 km², kus elas 7,3 miljonit inimest) ning loovutama pidi alasid teistele riikidele:
Arutlus Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kaotajad Eestlaste muistne vabadusvõitlus oli Balti ristisõdade, mis toimusid 1180. 1290. aastatel, üks osa. Muistset vabadusvõitlust dateeritakse tavaliselt aastatega 12081227. Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. Nende suur huvi Baltimaade vastu tulenes sellest, et selle kaudu oli hea kaubelda Vene vürstiriikidega. Kuid kes olid Muistse vabadusvõitluse võitjad ja kes kaotajad
I maailmasõja võitjad ja kaotajad Esimene maailmasõda lõppes 11. novembril 1918 Compiegne vaherahuga. Saksamaa alistus keisririik oli kokku varisenud, linnades toimusid rahutused, sõjavägi taganes. 1919. aastal Pariisis määratud rahutingimused panid paika uued karmid reeglid. Reeglid mille panid paika sõja võitjad ja mille all pidid kannatama sõja kaotajad. Kuidas jagunesid võitjad ja kaotajad ning milliseid tagajärgi esimene maailmasõda endaga kaasa tõi? Suubritannia tuli maailmasõjast välja võitjate poolel ning tänu sellele mingeid reparatsioone nad maksma ei pidanud. Küll oli olukord Suurbritannias väga kirju. Neile kuulus küll endiselt võimsaim merevägi maailmas ning nemad arendasid välja tangi, mida järgmises maailmasõjas edukalt kasutati. Aga sõjas oli kaotatud miljonite noorte meeste elud ning Suurbritannia oli nüüd USA-lt võetud võlgades
neid sündmusi unustama. Rääkides eelnevalt vigastest, keda oli 3,5 miljonit, on ka selles raamatus peategelane haavatud ning nimelt impotent. Selle tõttu aga ei suuda ta armastatu temaga koos olla, ning mees peab taluma veel lisaks sõjatraumale ka naise ringi jooksmist. Nendele inimestele aga riigipead ei mõelnud, sest võitjad, kelleks Versailles’i rahulepingu järgi oli Antant, soovis kaotajatelt koorida materjaalselt võimalikult palju, lootes tasuda enda võlgasid, mis olid sõjaga seoses tekkinud. Kuid sõdurid, kes osalesid sõjas, pidid minema eluga edasi, ilma, et oleks saanud psühholoogilist abi, mis oleks riikidele liiga kulukaks läinud. Selle tõttu võib nimetada võitjad ja kaotajad välja tuua mitte
·Versailles'i rahulepingust tulenev ebaõiglus Saksamaa suhtes, mis viis natsionalismi kasvule ja tegi võimalikuks Hitleri võimuletuleku, kes tahtis realiseerida sakslaste revansitaotlused. ·NSVL-i soov laiendada oma valdusi ja levitada maailmarevolutsiooni ·Lääne (SB ja Pr) järelandmispoliitika Saksamaa suhtes, mis ärgitas Saksamaa (Hitleri) agressiivsust. ·Julgeolekusüsteemide (Rahvasteliit, desarmeerimiskonverentsid) suutmatus ohjeldada agressiivseid riike. ·Peale I MS olid võitjad kaotajate ülekohtused , see külvaski uue sõjaPõhjused: ·Jõupoliitilised vastuolud. Saksamaa- Suurbritannia; Saksamaa- Pransusmaa ·Suurriikide võidurelvastumine ·Kolooniate ümberjagamine ·natsionalism Pransusmaa ja Saksamaal ·Ühiskonnasiseste pingete ja vastuolude lahendamine sõja abil- suunata kogunenud raev võõraste vastu ·Saksa- Briti majanduslik rivaliteet ·sõda sündis EU riikide vahelisest vaenust ja vastuolust ·28
Võitjad ja kaotajad Kõikjal leidub võitjaid ja kaotajaid, seda nii päriselus kui ka raamatutes, filmides, mängudes ja spordivõistlustel. Omad võitjad ja kaotajad on ka Anton Hansen Tammsaare erinevates teostes. Tammsaare epopöas "Tõde ja Õigus" on palju erinevaid tegelasi. Nende seas on võitjaid ja on ka kaotajaid. Vargamäe Andres - tark, töökas, õiglane mees, kes terve oma elu kakles põikpäise ja kangekaelse Oru Pearuga, saavutas siiski naabrimehe üle võidu. Terve elu alates ajast, kui ta oma naise Krõõdaga Vargamäele elama kolis, pidi ta kannatama Oru Pearu kiusu
laastavalt. Selle kõige arvelt hakkas aga jõudu koguma ja tõusma USA. Ameerika Ühendriikide pinnal ei toimunudki otsest sõjategevust, seega ei olnud neil vajadust finantse kulutada riigi parandamisele ja ülesehitamisele. Antandi riigid olid neile ka varasemast ajast võlgu. Võrreldes teiste riikidega olid ühendriigid seekord võitja rollis. Vaadatuna seda suurt sõda suures ja üldises plaanis, leian, et üleüldse puudusid võitjad, olid vaid kaotajad. Võideti vaid nii-öelda au, et ei jäädud kaotaja rolli. Antandi pool oli kaotanud väga palju inimelusid, maid ja alasid oli rüüstatud ning laastatud. Inimeste seas levisid haigused ja epideemiad, mille kätte hukkus ka miljoneid kodanikke. Üheks suureks probleemiks oli saanud ka toidupuudus, kui mõelda enamjaolt vaid sõdivate meeste kõhtudele, mitte tavakodanike omadele. Samas peab ka tänulik olema, et see jube sündmus
naised valmistasid laevu ja sõjatehnikat, töötasid tehastes transport töölistena ja ühesõnaga ei valitud kas töö on füüsiliselt raske või mitte ning naised võtsid ohjad enda kätte ning tänu sellele on hakatud ka võrdsemalt kohtlema nii naisi kui mehi. Inimsesele kellele meeldib meie maailm nii nagu ta praegu on võib julgelt öelda, et võitsime kõik esimeses maailmasõjas. Ka minule meeldib maailm just sellisena nagu ta on ja seepärast võingi väita, et esimese maailmasõja võitjad on meie esivanemad, meie enda põlvkond, meie lapsed ja lapselapsed.
aastal Saksamaa ja vitjate vahel Versailles' rahuleping. Versaille' rahulepingu tingimused oli karmid ning ebaõiglased sõja kaotanud riikide aga kõige rohkem Saksamaa suhtes, keda peetakse Esimese maailmasõja algatajaks. Saksamaad karistati mitmes aspektis. Esimeseks karistuse punktiks olid reparatsioonid. Sõja käigus tekitatud kahjude eest nõudsid kõige rohkem korvamist Prantsusmaa ja Inglismaa.1922. aastal määrati reparatsioonide summaks 132 miljardit kuldmarka. Võitjad nõudsid kaotajatel rohkem, kui nad oleksid olnud võimelised maksma. Sakslased aga polnud võimeliselt tähtaegselt osamakseid tasuma ning see tõi kaasa Ruhri piirkonna okupeerimise Prantsuse ja Belgia vägede poolt 1923. aastal.1924.aastal võeti vastu Dawes`i plaan - Saksamaa reparatsioonide suurust vähendati ja nende tähtaegu pikendati. Teine karistuse punkt oli territoraalne kärpimine. Vastavalt rahulepingule
Kes olid I maailmasõja võitjad ja kaotajad? 1914. aastal ertshertsog Franz Ferdinandi tapmisega Sarajevos alguse saanud Esimene maailmasõda leidis oma lõpu alles 1918. aasta novembris kui Saksamaa kirjutas alla Compiegne'i vaherahule. Üldsusele on selge, et sõjal ei saa olla suuri hüvesid, kuid ometigi on sellel omad võitjad ja kaotajad, isegi siis kui see vahe on väga väike. Võidu asemel võib mõnikord rääkida lihtsalt ,,vähem kaotamisest". Keda võib siis lugeda nii raske sõja, kui see oli Esimene maailmasõda, võitjateks ja kaotajateks? Suurimaks kaotajaks pean mina ühiskonda. I maailmasõja tagajärjed olid väga rängad, hukkus ligi 16 miljonit inimest, haavata sai 21 miljonit ning neist umbes 3,5 miljonit jäid vigaseks. Selle taustal saab rääkida nn
esmakordselt ka naistele. 1986. aastal lõpetas Tartu maratoni 9858 osavõtjat, mis on kehtiv lõpetajate rekord. Worldloppeti sarja kuulub üritus alates 1994. aastast. Alates 1997. aastast korraldatakse lisaks põhivahemaale ka lühikese vahemaaga maratoni. Pärast esimest maratoni aastal 1960 on Tartu maraton ära jäänud 12 aastal. Viimati, 2008. aastal, jäi maraton ära kehvade lumeolude tõttu. VÕITJAD AASTAL 2013 Põhimaa võitjad: Simen Haakon Oestensen 2:45:01 Sandra Hansson 2:58:53 Osalejate arv: täpset arvu ei tea 11. Eestlaste parimad saavutused suusatamises (3tk), võistlus ja sportlane Kristina Smigun-Vähi Olümpiamängud 2006 Torinos Kuld, olümpiavõitja 7,5+7,5 km suusavahetusega sõidus Kuld, olümpiavõitja 10 km klassikas Maailmameistrivõistlused Val di Fiemmes: Kuld,maailmameister topeltjälitussõidus (5 km klassika + 5 km vabastiilis).
riigid valmistuma uueks sõjaks.Pärast sõda tekkisid Euroopas uued riigipiirid ja riikide sees elavate erirahvuste vahel tekkisd ka vastuolud ja tülid.Sellises pingelises õhustikus oli selge, et rahu ei saa kaua kesta ja see loob soodsa pinnase uuteks rahutusteks või koguni sõjaks.Arvan,et selles sõjas polnud võitjaid,oli vaid äng, viletsus,surmahirm, ja need mõttetud surmad sõjameeste näol.Sõjas on kõik justkui kaotajad. Aga materjale lugedes olid sõjal nii võitjad kui kaotajad. Võitjad said palju eeliseid ja maid. Sõlmiti rahulepinguid kaotatud riikidega ( Austria, Ungari, Bulgaaria, Türgi ) ning pandi neile sõjalisi, majanduslikke ja poliitilisi kohustusi. Sõja tagajärjel lagunes Austria-Ungari, tema alal tekkisid Austria, Ungari ja Tšehooslovakkia. Serbia, senise Austria-Ungari lõunaslaavi piirkonnad ja Tšernogooria liitusid Serbia-Horvaatia- Sloveenia( hiljem Jugoslaavia) kuningriigiks. Arutleja jaoks positiivne on, et Venemaa lagunemisel
juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku ligikaudu 15 miljonit inimelu ning põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Kes olid Esimese maailmasõja võitjad ja kaotajad? Suurimaks võitjaks võib pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta 6. aprillil 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Ühendriikide sõttaastumine ei tähendanud kohest ega otsustavat pööret. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ei kandnud suuri kaotusi. USA oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik. Sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, ta toetas sõja algusest
Esimest korda klubi ajaloos olid kõik 11 mängijat väljakul FC Barcelona noorteprogrammist tulnud. Selle saavutuse teeb hämmastavaks see, et samal nädalavahetusel Inglise liigas kasutasid kõige enam enda kasvatatatud mängijaid Manchester United ja Newcastle United, saates kumbki väljakule 4 kasvandikku. Hispaaniasse jäädes, saab ka Athletic Bilbao öelda, et kasutavad ainult oma kasvandikke, kuid seda ei saa võrrelda Barcelonaga, kes on Hispaania liiga võitjad ning vaieldamatult üks maailma tugevamaid meeskondi. FC Barcelona omaks justkui tehast, kus valmistatakse maailmaklassi jalgpallureid ning see on hetkel absoluutses tipus. 6 2. LA MASIA EHK FC BARCELONA NOORTEAKADEEMIA 2.1. Andmed ja saavutused FC Barcelonal on 25 skauti üle terve Hispaania. Samuti töötavad nad 30 jalgpallikooliga Kataloonias. FC Barcelona noorteakadeemiates on 220 mängijat ja 45 U19 ning FC Barcelona ,,B" rivistuses ning aastakulu on 10 miljonit eurot.
Inglisjaa ja teisel pool Saksamaa. Sõja tulemused olid murrangulised: muutus maailma poliitiline kaart ning tekkisid uued riigid, toimusid suured uuendused sõjatehnikas ning muutus riikide positsioon. Sõda nõudis kokku ligikaudu 15 miljonit inimelu ning põhjustas mitme suurriigi lagunemise, kuid samas lõi ka soodsaid olukordi väikerahvastele. Sellest tulenevalt tekibki küsimus, et kes olid siis Esimese maailmasõja võitjad ja kes kaotajad? Suurimaks võitjaks võib ilmselt pidada Ameerika Ühendriike, kuna ta sekkus sõtta alles 1917. aastal ning seetõttu kandis minimaalseid kahjusid. Oma geograafilise eraldatuse tõttu ei toimunud sõda tema territooriumil ning ta ei kandnud suuri kaotusi. USA oli varem olnud Euroopa riikide võlgnik, kuid sõja tagajärjel hakkasid Euroopa riigid temast majanduslikult sõltuma, ta toetas sõja algusest peale Atandi riike suurte laenudega ning
Miks puhkes külm sõda Arutlus 1. Millised riigid olid Teise Maailmasõja võitjad ja kaotajad 2. Miks laguneb Teise Maailmasõja võitjate ühisleer? 3. Kuidas toimus Saksamaa lõhenemine? 4. Milliste abinõudega asus USA piirama kommunismi levikut? 5. Anna hinnang Teises maailmasõjale järgnenud rahvusvahelistele suhetele. Teine Maailmasõda lõppes 2.sept.1945. Selles sõjas hukkus hulga rohkem inimesi kui I Maailmasõjas, seejuures olid enamik hukkunutest II maailmasõjas tsiviilisikud.Võib väita et Teine
MTÜ-d ja vastustustundlik innovatsioon) suunatakse rahvusliku žürii ja ekspertide hindamisele. Pärast rahvusliku kõrgeima tasandi läbimist suunatakse sõelalejäänud rahvusvahelise žürii hindamisele, kus tehakse lõplik otsus. Hinnang konkursitööle antakse viies valdkonnas: uudsus, kasutatavus, õppimiskogemus, kliendikesksus ja efektiivsus. Alates 2015.aastast toimub konkurss kahes etapis. Esmalt kuulutatakse välja rahvusliku Kvaliteediinnovatsiooni auhinna kategooriate võitjad. Parimad pääsevad edasi rahvusvahelisele konkursile. 1.3. Kvaliteediinnovatsiooni auhind Eestis Soome ja Eesti kvaliteediühingud ning EAS sõlmisid 2010. aastal kokkuleppe, mille alusel on Eesti ettevõtjatel võimalik osaleda kvaliteediinnovatsiooni konkursil võrdsetel alustel Soome ettevõtjatega. Tegemist on ambitsioonika kokkuleppega Eesti ettevõtjate jaoks, mille abil saab avada uksi uutele eksportturgudele. Ühtlasi on tegu konkreetse
linnamäe kirdejalamile. Umbes 11. sajandi keskpaiku jäeti Eestis paljud senised linnused maha ja uusi rajati hoopis teistesse kohtadesse. Otepää linnus oli üks väheseid, mis jäi edasi eksisteerima ja ta kindlustati veelgi tugevamaks. Ilmselt hakkas siin kujunema Ugandi maakonna teine keskus Tartu kõrval, mis sai tuntuks ka naabermaadel. Otepää linnuse tähtsust näitab seegi, et 1116. a korraldas vene kroonikate andmetel Novgorodi vürst Mstislav siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad kiirustasid tagasi ja asusid Novgorodi kindlustama, sest kardeti eestlaste vasturetke. Otepää linnuse taastamisel ümbritseti kaitseehitustega ka madalamal platool paiknenud asula ja sellest sai eeslinnus. Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217
Kas kaotus võib olla ka võit? Sageli on elus nii, et mis on ühele võit, on teisele kaotus. Kui keegi leiab raha, on see talle justkui võit, kuid samas on teine selle ära kaotanud. Elus tuleb väga harva ette, et võitjaid ega kaotajaid polegi, ikka ja jälle on keegi teistest üle või kellelgi on mingist olukorrast kasu, samal ajal kui teine saab kahju. Äris räägitakse küll win-win strateegiatest, kuid sageli on sealgi nii, et ühe laua taga on võitja ja kaotaja asemel mõlemad võitjad, kaotajad on lihtsalt kusagil mujal. Kõik inimesed pole samasugused ning olukorrad on erinevad ja sageli tuleb mängu ka juhus seepärast on meil võitjad ja kaotajad. Võit on see, kui saame mingist olukorrast kasu, ja vastupidi kui tuleb kahju, siis on see kaotus. Kasu ja kahju võib aga mõõta mitme mõõdupuuga ja erinevas perspektiivis näiteks lühikeses ja pikas perspektiivis või isiklikus ja üldises mõttes.
Stalin sundis inimesi end süüdi tunnistama. Kõikvõimalikud süüteod ja lasi need inimesed siis maha. Ohvriks olid ka NSV Liidu rahvusvähemused. Inimesi saadeti sunnitöölaagritesse, kus vangid surid massiliselt, ebainimlikud tingimused ja ülejõu käiv töö. Ühesõnaga ohvrid olid kõik, kes mõtlesid teisiti. MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL 1. Kes järgmistest riikidest olid sinu meelest I maailmasõja võitjad, kes kaotajad? Selgita. A) USA Hinnang: VÕITJA Selgitus: Territoorium jäi sõjas puutumata. B) Saksamaa Hinnang: KAOTAJAD Selgitus: Sest sakslastega asustatud Alad tuli loovutada naabritele. C) Prantsusmaa Hinnang: VÕITJAD / KAOTAJAD Selgitus: Võit: sai tagasi oma maapiirkonnad(rikas tööstuspiirkond) Kaotus: väga suured kaotused. D) Venemaa Hinnang: KAOTAJAD/ VÕITJAD
Külma sõja võitjad ja kaotajad Külma sõja all mõistetakse konkreetset ajaloolist sündmust, milleks oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. Milliseks kujunes Külm sõda ning keda võime pidada sõja võitjateks ja kaotajateks? Külm sõda kujunes välja selle tõttu, kuna NSV Liit ei järginud Atlandi harta põhimõtteid, mis keelas territoriaalvallutused ning kavatses muuta Ida- Euroopa okupeeritud riigid oma sõltlasteks. NSV Liidule allutatud riikide kord asendati kommunistlikega. Kõigi riikide siseasjades tehti ümberkorraldusi- aset leidis kommunistliku ideoloogia levitamine, natsionaliseerimine, tsensuur ning dissitentluse likvideerimine. J. Stalini jaoks olid sõjad paratamatud nüüdisühiskonnas. Tema peamiseks eesmärgiks oli jätkata sõdimist ning Lääne- Euroopa endale saada. Stalini kõnele vastas Churchill, et liitlaste vahel on puhkenud Külm s...
Eesti neile edukalt vastu. Edu saavutatigi, kuna Venemaa oli I maailmasõjast kurnatud ning nõrgaks jäänud. Samamoodi käitusid veel mitmed väikeriigid, sest I maailmasõda aitas kaasa rahvaste iseseisvumisele. Seda võib pidada vägagi positiivseks, et suurriikide varemetele tekkisid väikesed rahvusriigid. Kõige suuremaks võitjaks võib pidada riike, kes sõdisid Antanti poolel, sest just nemad alistasid Keskriikide sõjalise liidu. I maailmasõja võitjad said Saksamaalt sõjavarustuse, kuhu kuulusid ka allveelaevad ja ookeanilaevastik. Veelgi suuremat kasu sai Antant 28. juunil 1919. aastal, kui sõlmiti Saksamaaga Versailles´i rahuleping. Sellega sai Prantsusmaa tagasi kaotatud ala Elsassi ja Lotringi ning pidi loovutama alad ka Belgiale, Taanile, Leedule, Poolale ja Tsehhoslovakkiale. Lepingu alusel pidid võitjariigid tagasi saama ka sõjakahjud e reparatsioonid. Rahulepingud sõlmiti ka Austria, Ungari, Türgi ja Bulgaariaga
Suzanne Collins on sündinud 1962. aastal Ameerika Ühendriikides, praegu on ta 55 aastane. Tuntuim "Näljamängud" raamatu pärast. RAAMATUST Tegemist on raamatusarja teise osaga. Eelmise raamatu nimi oli lihtsalt "Näljamängud". Raamatus on 320 lehekülge. Raamat ilmus 2009. aastal. Raamatust on tehtud ka film. TEGEVUSTIK Tegevustik toimub 12. ringkonnas, metsas, Kapitooliumis, areenil. TEGELASED Katniss Peeta Gale Mängumeistrid Varasemad võitjad Eelmiste mängude tähistamine Ringkondade valmistumine sõjaks Uued mängud Lõksud Langemine Pilapasknäär MINU ARVAMUS Mulle see raamat väga ei meeldinud. Tundus nagu eelmise osa "copy&paste". Lõpp oli küll veidike põnevam, see lõpp alustab järgmist raamatut.
Antant (Prantsusmaa, Inglismaa, Venemaa), Kolmikliit (Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia). 4. Kelle vahel Esimene maailmasõda toimus? Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria (keskriigid) Prantsusmaa, Venemaa, Suurbritannia, Serbia, Jaapan, Itaalia, USA (Antant). 5. Uuendused sõjapidamises. Mürkgaaside kasutamine, tankide kasutamine, lennunduse areng, allveesõda. 6. Miks öeldi Esimese maailmasõja kohta totaalne sõda? Sõda tõi kaasa totaalse vihkamise. 7. Sõja võitjad ja kaotajad. Võitsid: Liitlasväed, Kaotasid: Keskriigid 8. Sõja daatumid. Algus: 28.juuni 1914.a Lõpp: 11.november 1918.a
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium OLÜMPIAMÄNGUD VANA-KREEKAS referaat Koostaja: Gerli Alliksaar Klass: 10E2 Tallinn 2017 Sisukord Olümpiamängud..................................................................................................... 4 Võitjad.............................................................................................................. 5 Spordialad........................................................................................................ 5 Olümpiarahu.................................................................................................... 6 2 Sissejuhatus
majandus-ja kaubanduspartnerid. NSVL ja Soome keeldusid Marshalli plaanist ning 1949.jaan. asutasid NSVL ja rahvademokraatiamaad Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Potsdamist 1945.a.suvel toimus Saksamaal, Berliini külje all Potsdamis, kolme liitlasriigi valitsusjuhtide kolmas ja viimane kohtumine. Seal arutati jälle Saksamaa saatuse küsimust. Potsdami konverentsil arutati Saksamaa tuleviku küsimust. Kõigepealt tuli lahendada Saksamaa haldamise küsimus. Võitjad otsustasid riigi jagada neljaks okupatsiooniks. Prantsusmaa tsoon oli väikseim, Briti oma aga suurim. Okupatsioonides kuulus võim liitlasriikide ülemkomissaridele. Riigi kui terviku juhtimiseks ja Saksamaa majandusliku ühtsuse säilitamiseks moodustati ülemkomissaridest Liitlaste Kontrollnõukogu. Võitjad leppisid kokku, et tuleb töötada konsensuse e. üksmeele põhimõttel. Kontrollnõukogu paiknes Berliinis. Nõukogude tsooni jäänud Berliin jaotati samuti vastavalt neljaks sektoriks
kümme miljonit ning mehi mobiliseeriti sunniviisiliselt mitmeid kümneid miljoneid. Varem polnud maailm nii verist sündmust näinud ning oma ulatuselt ja purustustelt ületas Esimene maailmasõda kõik varasemad sõjad. Juba sellised näitajad näitavad, et sõdades on ainult kaotajad. 1918. aastal, mil Esimene maailmasõda lõppes, mõistsid mitmed osalenud riigid, et see sündmus oleks võinud olemata jääda. Selle halba mõju tunnetasid ka võitjad. Ka võitjaid saab pidada kaotajateks, sest nende majandus oli lõhkenud, suured purustused ning miljonitesse ulatuvad sõjasangarite ja tsiviilisikute eluküünlad olid kustunud. Sama aasta kolmandal märtsil allkirjastati Bresti rahu. Venemaa astus sõjast välja ning see sündmus andis lisaks Soomele, Lätile ja Leedule ka Eestile võimaluse iseseisvumiseks. Lisaks Esimesele maailmasõjale, oli Venemaa ka kurnatud rasketest majanuslikest probleemidest, poliitilisest võitlusest
Sõjahüvitiste ehk reparatsioonide maksmine 6) Mis on positsioonisõda ja kelle vahel see toimus? alates septembrist 1914 algas positsioonisõda ehk kaevikusõda - sõjategevus jäi pikaks ajaks paigale; rinne oli mõlemalt poolt tugevasti kindlustatud. Sõdivad pooled olid rajanud kaevikute ja kindlustuste süsteemi, mida pidevalt täiustati ja uuesti mehitati. Kindlustused sügavuti - 2-3 kaitseliini, igas 3 kaevikuterida. 7) Nimeta I MS võitjad ja kaotajad Võitjad: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia jt. Kaotajad: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria 8) Millised impreeriumid lagunesid I MS järel? Saksa, Vene, Austria-Ungari, Türgi 9) nimeta vene revolutsiooni põhjused (3) Rahutus sõjaväes, st suured kaotused ja vilets varustatus. Majanduslik kaos, peaaegu kõiges oli ikaldus, 10) Mis oli Bresti rahu? (millal, kelle vahel, tagajärg) 3
........9 7) Kas sul on piisavalt kogemusi ja teadmisi, et oma idee ellu viia? .................9 8) Kas sa oled valmis piisavalt pühenduma oma idee elluviimiseks?..............10 Kuidas äriideed tekivad?.........................................................................10 Kui idee on leitud, tuleks kindlasti hinnata selle tugevusi ja nõrkusi. ...............11 Milliseid ettevõtjaid tooksite eeskujuks teistele?.....................................11 Ettevõtluse Auhinna 2014 võitjad......................................................................11 Ettevõtluse Auhind 2013 võitjad.......................................................................12 Kasutatud kirjandus................................................................................13 [1]http://www.rik.ee/et [2]http://www.eas.ee/et/alustavale-ettevotjale [3]http://www.looveesti.ee/alusta-ettevotlusega/mina-ettevotjana/ [4]http://www.stardiplats.ee [5]http://www.eas
mänguväljaku keskel olevast sööduringist. Et saada kirja jooks, peab lööja liikuma läbi mängupesade tagasi kodupessa. Ta võib seda teha ühe löögi ajal või järjestikkusi lööke kasutades. Mõlemal poolel on üheksa löögikorda. Sisevõistkond peab tooma kolm mängijat löögipaiga lähedale löömisjärjekorda. Esimesed reeglid koostas 1845. aastal Alexander Cartwright. Pesapall tõusis kiiresti ameeriklaste meelisspordialaks. Rahvusliku ja Ameerika Liiga meistrivõistluste võitjad võistlevad igal aastal maailmameistrivõistluste sarjas.
Mida tahtis Shakespeare oma teosega öelda? Autor tahtis selle teosega öelda, et alati ei pea olema võitjad ja kaotajaid. Alati ei pea võim jääma headele või halbadele. Teinekord tuleb lõpp kiirelt, ootamatult ja rahumeelselt. Koos inimestega võivad kaduda ka probleemid, mille pärast on varasemalt läbi elatud rohkelt tülisid ja valatud palju verd. ,,Olla või mitte olla selles on küsimus." Autor näitas kui raske on sellistes olukordades toime tulla. Meeltesegaduses tehakse alati kiireid ja mõtlematuid otsuseid, mis võivad väga kurvalt lõppeda. Nii lõppes ka see lugu kõigi
9. klass PARIISI RAHUKONVERENTS JA SELLE OTSUSED 1. Võitjad ja kaotajad a) I maailmasõja lõpp: 11. november 1918 Compiegne´i vaherahu 1919-1920 Pariisi rahukonverents püsivate rahulepingute väljatöötamiseks b) Versailles´ rahuleping – Saksamaa ja Antandi vaheline rahuleping: Saksamaa kui sõjasüüdlane Saksamaa loobus võitjate kasuks suurtest aladest suured reparatsioonid – kahju hüvitamine sõja võitjale keeld omada suurt armeed
Versailles' rahuleping referaat koostaja: Anna-Maria Joor juhendaja: Viivi Rohtla Lähte 2009 Sissejuhatus Versailles' rahukonverents sündmus, mis määras XX sajandi näo. 18. jaanuaril 1919 avati Pariisis rahukonverents. See oli ulatuslikem rahvusvaheline foorum pärast Viini kongressi 1815. Delegatsioonid olid jaotatud tähtsuse järgi: võitjad riigid, kaasasõdinud riigid, neutraalsed riigid, uued riigid. Kuid erinevalt Viini kongressist ei kutsutud läbirääkimistele kaotajariike, Saksamaad ja tema liitlasi. Saksamaa esindajad pääsesid Pariisi alles aprilli lõpul, et võtta vastu rahutingimused, mis esitati kõigi võitjate nimel ühiselt. Nii ei olnud sakslastel võimalik ära kasutada võitjate vahelisi vastuolusid ja nad pidid alistuma diktaadile. Rahuleping Saksamaaga allkirjastati 28
Palju ehitamatta maatükke Viis-kuuskümmend kitsast tänavat Sisukokkuvõte Kirjeldatakse kahte poiste kampa. Pal-tänava poisid loosid oma Kitiühingu. Nad kantsid puna-rohelisi mütse. Põhiline kogumispaik oli krunt, mis oli lõpetamata maatükk. Teine poiste kamp tegutses potaanikaaias saarel. Nad kantsid punaseid spordisärke. Ühel hetkel kuulutas botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja kuna nad ei saanud palli mängida. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nad võitsid. Kõik sõja vaev oli Pal- tänava poistel asjata, sest krundile hakati uusi maju peale ehitama. Botaanikaaia poistel läks ka halvasti, sest tegid saarel palju müra ja aiavaht ajas nad minema. Loo lõpus suri väike Nemesek ära, kuna ta jäi väga haigeks peale mitmekordset ujumist saarelt äärelinna.
Rooside sõda 1455 1487 Plantageneti dünastia Lancasterid Yorkid Sõja tagamaad Troonile sai Richard II Ebapopulaarne, saatis maalt välja Henry Henry IV haaras trooni Henry VI troonile saades beebi Troonile pretendeeris Yorki Richard Sõja algus Esimene lahing 1455. aastal St Albansi lahing Võitjad Yorkid Kuulutati rahu Lancasterid soovisid kättemaksu Sõja käik 1459 võitlus jätkus Lancasteritel edu Yorki Richard sunniti maalt lahkuma Yorki Richard naases Tõrjus troonilt Lancasterid, sai Inglismaa kaitsjaks Lancasterid kogusid põhjas väed, tapsid Yorki Richardi Troonile sai Yorki vanim poeg Edward Purustas Lancasterite väed Inglise kuningaks sai Edward IV Sõja edasine käik Lancasterite ülestõusud Edward läks tulli Warwicki krahviga
Düsseldorfi ja Ruhri alad. Peale kõige selle Saksamaa veel ka desarmeeriti (armee suurust piirati 100000 meheni ja relvastuses ei tohtinud olla tanke ega raskesuurtükke ning keelati üldine sõjaväe- kohustus. Keelatud oli ka omada õhujõude. Mereväes võis olla ainult 15 tuhat meest, kusjuures keelatud oli lahingulaevade, lahinguristlejate, lennukikandjate ning allveelaevade omamine.). Sakslastele tundus, et võitjad käitusid ebaõiglaselt, sundides neid nõustuma alandava rahulepinguga. Seepärast unistati Saksamaal võimalusest kaotus tasa teha. Saksamaa endised liitlased olid samuti sunnitud sõlmima ränkade tingimustega rahulepingud ning ka nende maade rahvastele tundus võitjate käitumine ebaõiglane. Austerlased, ungarlased, bulgaarlased ja türklased soovisid kaotust tasa teha. Pidevalt avaldasid nad rahulolematust Versailles´s
Antandist tõepoolne võitja oli USA, teised riigid pidid leppima suurte kaotuste ja purustamisega. Euroopas sõda neelas vaimselt terve põlvkonna, võitja rahvad tundsid ennast vaevu võitjatena. Kaotajatest ei tasugi rääkida, peale vaimse kaotuse pidid nemad maksma rängeid reparatsioone ja veelgi tugevamaks hoobiks sai nende äärmiselt nõrgestatud majandus. Võiks arvata, et I maailmasõjas üleüldiselt kaotas Euroopa, kuid on raske täpselt märata, kes olid kaotajad ja kes võitjad, sest lõpp kokku võttes olid minu arvates kaotajateks kõik. Faktide põhjal võib arvata, kes kaotasid rohkem ja kes vähem, aga kõik riigid kaotasid ulatuslikus osas vapraid sõjamehi, kes astusid oma riigi eest välja, usaldades pimesi enda liidreid ja lootes suures ja kurnavas sõjast eluga pääseda. Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Esimene_maailmas%C3%B5da http://www.google.ee Pildid Esimesest maailmasõjast:
Pal- tänava poisite pealikuks oli Janos Boka. Poisid olid loonud oma Kitiühingu ja nad kantsid puna-rohelisi mütse. Nende kogunemispaigaks oli tühi suur krunt.Krundi kõrval oli aurusaeveski. Krunt oli täis puuriitu ja see oli tõeline labürint. Teine poiste kamp tegutses botaanikaaias saarel. Nende pealikuks oli Feri Ats. Botaanikaaiapoisid kandsid kõik punaseid spordisärke. Kuna botaanikaaias ei saanud palli mängida, siis kuulutasid botaanikaaia poisid Pal-tänava poistele sõja. Võitjad pidid krundi endale saama. Pal-tänava poistel oli hea sõjaplaan ja nemad võitsid. Peale sõda said poisid teada, et krundile hakatakse uusi maju ehitama. Ka botaanikaaia poistel ei läinud hästi. Nad tegid saarel suurt kisa,nii et aiavaht tuli saarele ja viskas nad aiast välja. Pärast seda saar suleti. Raamatu üheks peategelaseks oli Ernö Nemecsek. Esnö oli väga julge, vapper ja aus poiss. Ta oli reamees ja pidi teiste ees alalõpmata oma kannad kokku lööma ja aupaklikult tervitama
I Maailmasõda 1914-1918. Keskriigid: Saksamaa, Türgi, Austria-Ungari ja Bulgaaria on kaotajad. Antant: Prantsusmaa, Suurbritannia, Venemaa, USA, Itaalia on võitjad. I maailmasõda lõppes 11.11.1918 sõlmitud Compiegne'i vaherahuga. Sellega lõppes sõjategevus. Kutsuti kokku Pariisi rahukonverents, mille ülesandeks oli välja töötada püsivad rahulepingud. Istungeid peeti Versailles' lossis. Kõige raskemate rahutingimustega pidi leppima Saksamaa. Versailles' rahuleping kuulutas sõjasüüdlaseks Saksamaa. Saksamaa pidi loobuma suurtest aladest ning sõjas tekitatud kahjud tasuma ehk reparatsioone maksma Atandi riikidele
Ronald ,,Ron" Clarke ,,Kui miski väärib tegemist, siis tuleb seda teha hästi". Seda on öelnud tuntud Austraalia pikamaa staier Ronald ,,Ron" Clarke, kes jääb igavesti mõistatuseks. Mees, kes sooritas fantastilisi vastupidavuse vägitükke, võis klubi võistlustel kaotada peaaegu tundmatule või olla löödud pealtnäha tühise asjaolu läbi. Mõningas mõttes kajastavad suured kõikumised Ron Clarke`i karjääris tema jooksufilosoofiat, põhimõtet, et ta jookseb jooksmise enda, mitte võidu pärast. Ta võtab võidujooksu nagu elu ennast ja kes tahab teda mõõta, peab mõõtma kogu tema karjääri, mitte ainult tema pronksmedalit Tokio olümpialt vaid tema kaheksateist kümmet maailmarekordit mida ta purustas 60.ndatel aastatel. Tema kohta öeldakse, et ta oli selle kümnendi uuendaja ja revolutsionäär. Clarke küll ei olnud suurvõistluste mees, kuid kaheksateist maailmarekordit räägivad tema sihikindlusest ja pühendumisest, mis tegid tast ...
Täida lüngad. Sõjas osalenud Euroopa riikidest suutis majanduse kõige kiiremini taastada Prantsusmaa, suureks toeks selles olid Saksamaa reparatsioonimaksed ja Elsass-Lotringi ülevõtmine. Võib väit, et USA-le tõi sõjas osalemine majanduslikku kasu, sest nad andsid laene ja tarnisid sõdivatele riikidele sõjavarustust. Saksamaa majanduse põhiprobleemiks oli sõjakahjude korvamine teistele riikidele, majanduslik seisak kestis 1924. aastani. Tõusuaeg algas siis, kui võitjad nõustusid järeleandmistega reparatsioonide ja Saksamaa peatas inflatsiooni. Majandusliku tõusuga muutus oluliseks tarbekaupade tootmine. Tänu konveierite kasutamisele tootmises sai üle minna kaupade kiiremale tootmisele. Kiire majandusarengu tulemusena lootis iga ameeriklane peagi osta korteri, külmkapi, Ford T. Raha laenati mitmeks otstarbeks: kaupade ostmiseks, äride avamiseks, luksuse tagamiseks. 2. Lõpeta laused. 1929
Hääleta: + (5) -- Lisas Gunslinger Lisa enda lemmikutesse Maal on nahk ja sel nahal on haigusi, ühe selle haiguse nimi on inimene. Märksõnad: inimene, maa Kategooria: Kategooriata Tõlked: en Hääleta: + (4) -- Lisas NeleHelen Lisa enda lemmikutesse Veendumus on tõele ohtlikum kui vale. Märksõnad: veendumus, tõde,vale Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (2) -- Lisas hannes Lisa enda lemmikutesse Võitjad ei usu juhusesse. Märksõnad: võit, võitjad, juhus,uskumine Kategooria: Kategooriata Tõlked: puuduvad Hääleta: + (13) -- Lisas tammet6ru Lisa enda lemmikutesse Inimene unustab oma süü, pihtides seda kellelegi teisele, see teine tavaliselt ei unusta. Märksõnad: pihtimine, süü Kategooria: Inimloomus Tõlked: puuduvad Hääleta: + (1) -- Lisas tammet6ru Lisa enda lemmikutesse Iga religiooni pooldajate seas moodustavad usklikud erandi. Märksõnad: religioon, usk,usklikud Kategooria: Jumal ja usk Tõlked: puuduvad
Hiljem sai õukonna portreteerijaks ,,Vulcanuse sepikoda" Apollon tuli Vulcanust hoiatama, ainuke jumal, keda töötavana kujutatud ,,Õuedaamid" keeruline kompositsioon. Keskel infanta Margareta, peeglist paistavad kuningas ja kuninganna, kunstnik maalib ilmselt neid, veel mitmed kääbused ja ümmardajad. Infant Balthasar Carlos Hispaania kuninganna Mariana Innocentius X ,,liiga sarnane" ,,Breda alistamine" hispaanlaste võit Madamaade linna üle, nii võitjad kui kaotajad väärikalt kujutatud Zurbaran usuline temaatika, põhiliselt ordude tellimused, askeetlik ja vaga laad, ka värvide poolest Murillo sügav ja siiras usutunne, ka ilutsemist ja idealiseerimist, nt. ,,Madonna ja laps". Realistlikumad on tänavapoisid, nt. ,,Noor kerjus" Flandria äärmuslikult barokne maalikunst Rubens lai haare, maastikud, portreed, mütoloogia, allegooria, dekoratiivsed teosed jne. Ühendas eluläheduse ja idealiseerimise
Arutlus 1939 1940 vapustas kogu maailma II Maailmasõda. Selle võitjateks olid suurriikidest Suurbritannia, USA, NSVL ja Prantsusmaa. Suurimateks kaotajateks Euroopa rindel olid Saksamaa ja Itaalia. Teistel rinnetel Jaapan. Kui kaotajate leeri purustasid võitjad jõuga, siis nende endi ühtsust hävitasid eelkõige poliitilised lahkarvamused. NSVL oleks heameelega näinud enamust maailmas kommunistliku ideoloogiat kummardamas, samas aga lääneriigid toetasid iga riigi iseseisvust ja demokraatiat. Peagi toimusid NSVL abiga Jugoslaavias, Albaanias, Poolas, Rumeenias ja Tsehhoslovakkias kommunistlikud riigipöörded. 1948 aastal hakkas NSVL piirama lääneliitlaste juurdepääsu Lääne-Berliini. Seal hulgas sulges punaarmee kõik teed mis
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
