rahuldavale ära.Läks teise kooli enne 11. Klassi.Kõik paremad õpilased ning kelle vanemate rahakott lubas.Läksid ekskurisoonile peale kooli.Selleks sai uue direktori poolt valitud koht milleks oli Rootsi.Seal juhtus ka palju seiklusi Jaagu ning tema sõpradega.kui aga jõudis kätte viimane koolipäev oli pidu ning sinna kutsus Jaak ka Virve.Virve oli nõus jJaaguga minema ning ütles et ta tahtisgi temaga minna, mitte Riksiga.Vahepeal isegi Jaak kahtles kas ta enam armastab Virvet.Kuid kui nad olid naasnud sealt reisilt ning kui Jaak jälle virevet nägi.Sai ta ikkagi aru keda ta armastab, Virvet. Nüüd siis Jaagust endast.Kuna mulle meeldis kõige rohkem Jaagu karakter.Otsustasin et teegi selle isikukirjelduse Jaagust.Nagu juba oli mainitud, Jaak oli keskmise rikkusega perest.Tal on isa, kes on kijundaja, ehk ta joonistab majade ning asjade ruumilisi kujutisi.Ema on tal kodune, kuid tegelab ka mingi tööga.Õdesi-vendi Jaagul pole.Jaak on armunud tüdrukusse
oleksid ikka "Wikmani poisid" - viisakad, korralikud, ausad jne. Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult Virve vastu huvi), kuid ei ütle selle kohta
6. Armastuskolmnurk Jaak- Virve- Richard Wikmani poisid leppisid kokku, et nad aitavad Pukspuu Juhanit õppimises järgi, et ta saaks uuesti tagasi Wikmani gümnaasiumisse. Nimelt heideti Juhan Pukspuu koolis välja magneesiumiplahvatuse pärast. Juhan Pukspuul oli kaks õde. Üks vanem õde Aino ja teine kaksikõde Virve. Juhan Pukspuud pidi aitama klassi priimus Richard Laasik, ehk Riks. Kuid Riks ei julgenud üksi sinna minna. Ta tahtis, et Jaak Sirkel temaga kaasa tuleks. Nõnda kohtas Jaak Virvet. Jaak oli Virve ilust sõnatu ja ta armus temasse. Kui proua Pukspuu kutsus kõiki teed jooma, siis kohtas Riks samuti Virvet. Sootuks armus ka tema Virvesse ära. Tundus, et ka Virvele meeldisid mõlemad poisid. Kuid Riks kohtus Virvega palju tihedamini kui Jaak, kuna Riks käis igapäev Pukspuude juures Juhanit õpetamas. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Kakluseks neil ei läinud, kuid sõnavahetuseks küll. Riks oli väga
Virve kuuleks tema arutlusi ning, et need oleksid Virvele vastuvõetavad. Kuid ,,Vaimu kultuuri ühingusse" peaks Kõtsberg teda soovitama. Nõnda, et ta satuks sinna ilma igasuguse omapoolse pürgimiseta, sest muidu oleks Virve Johansoni üle ironiseerinud. Mõne päeva pärast, kui nende tööd kätte jagati saigi Jaak teada, et Kõtsberg oli rääkinud Roobiga (,,Vaimu kultuuri ühingu" kuraatoriga), et Jaak saaks oma kirjandit seal lugeda. Ainuke probleem seisnes veel selles, et kuidas Virvet sinna meelitada. Jaak rääkist ,,juhuslikult" sellest, et ta pääses esinema ja ootab ka Virvet sinna. Kui aeg jõudis kätte tuligi Virve Jaagu kirjandit kuulama. Wikmani poistel ei lubatud käia kõrtsides, restoranides ja turgudel. Kuid nad käisid nendes kohtades ikkagi salaja. Kuid kui neid märgati seal, siis visati nad koolist välja. Wikmani poisid käisid kõige tihemini ,,Maria juures" juures. ,,Maria juures" oli üks vaikne sisehooviga ehitis
“Wikmani poisid” - viisakad, korralikud, ausad jne. Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam - 24 eksamilipikut - Penn mängib selle peale, et ôpetajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja môtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vôi mitte). Virve on nende môlema vastu ühtemoodi sôbralik (annab môlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde ôpikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult
Tooder rääkis ka et oli kõik andeks andnud. · Jaak ja Virve olid vahepeal käinud kohvikus,näitusel. Kohvikus luges Jaak Virvele ette luuletuse(Virvest). · Jaak ja Virve pidid minema Koormani(Jaagu pinginaaber) sünnale. Jaagul oli saadud pudel alkot. Koormani juures oli juba mitu inimest, oli arvestatud, et kõik inimesed on paaris(peale Riksi). Virve ja Jaak olid üks paaridest, mis tegi Jaagule head meelt. Alguses Virvet ei olnud aga ta tuli hiljem(ta oli sõbrannaga flöödimuusikat kuulanud).Peale sööki läksid Jaak ja Virve aeda vaatama, siis tuli Jaagul mõte et võiks tema vana maja vaatama minna.Nad rääkisid,ning Jaak ütles Virvele, et tüdruk teab temast juba nii palju, et nad võiksid sinatama hakata, aga enne sinatamist pidi suudlema. Läksid tagasi sünnipäevale. · Jaak nägi õudusunesid- maadles Suure-Tiiaga. Ta soovis , et see oleks olnud Virve. Algas ta halb päev
Eestis antakse neile ka lôputunnistused ,nad lähevad Maria juurde, kes oli lubanud neile peale kooli lôppu pudeli välja teha ja arutavad üheskoos oma tulevikuplaane. Edasi on läinud 5 aastat ja toimub klassi kokku tulek. Seal tekib tüli selle üle kelle poolt olla, kas sakslate või venelaste. Läheb veel aasta edasi. Jaak ja Virve suhtlevad edasi, kuigi Jaak oli juba mitu kuud kinni istnud asjatult. Ta saab vabaks ja läheb Virvet otsima. Kodus teda ei olnud, ema arvab et äkki suvilas. Ta laenab tuttava käest ratta ja sõidab suvilasse ja seal ei ole ka Virvet. Ta läheb Pukspuude juurde tagasi, kus oli Riks tulnud, Pr Pukspuu aga avastab kirja kus seisis see, et Virve oli põgenenud üle mere teise riiki. Jussi saabub ka umbes samal ajal sõjast koju . Tähtsamad tegelased · Sirkel Jaak - priimus, selle teose peategelane, Virvesse armunud
Teda on tunnustatud Valgetähe IV klassi teenetemärgiga, muusikaauhinnaga “Panuselutöö eest“ ja Riigivapi III klassi teenetemärgiga. Elulugu Tõnis Mägi sündis 18. novembril 1948 Tallinnas, Tõnismäel. Ta mõlemad vanemad olid muusikahuvilised, mistõttu huvitus ta muusikast juba väiksena. Ta käis Tallinna 22. Keskkoolis kus ta esines juba algklassipäevil koorisolistina. Pärast keskkooli lõpetamist asus ta tööle tehases Punane RET. Tõnis Mägi kohtas oma esimest naist Virvet, kui ta oli veel üliõpilane. Hiljem oli ta abielus Laine Mäega, kellega tal sündis tütar Liis-Katrin Avandi (1983). 1988. aastal nad lahutasid, kuid samal aastal kohtas Mägi oma järgmist naist Piiat, kellega koos ta peagi Rootsi emigreerus. Pärast Piia surma pidi Tõnis Mägi nende ühist last Maarjat (1992) üksi kasvatama. Praegu on Tõnis Mägi abielus laulja Kärt Johansoniga. Neil on kaks tütart: Liidia (1999) ja Mirt (2004). Mingi ansambel kus ta olnud on
kirjandit ette lugema.Lootis sellega Virvele muljet avaldada. 3.Kirjelda meeldej��vamaid koolielu s�ndmusi - K�ige esimene magneesiumplahvatus, mille tulemsuena oleks Juss Pukspuu peaaegu koolist v�lja lennanud, kuid talle anti v�imalus j�tkata, kui ta sooritab �ra k�ik eksamid. L�puks tegi need �ra, kuid l�ks teise kooli. Direktori surm operatsioonilaual.Uue direktori saabumine kooli, h�rra Tooderi koolist lahkumine. 4.Iseloomusta Virvet ja poiste rivaalitsemist tema p�rast. Mis Virvest saab? Kui Jaak Virvega sebima hakkas, kippus Riks lahkuma, kuna ta ei tahtnud seda n�ha. 5.Romaani l�pupeat�kivad loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on �ht�kki saatuslike ajaloos�ndmuste keerises. Iseloomsuta kalssivendade k�ek�iku Kristjanist oli saanud tulet�rjuja, Penu ja tema vanemad olid k��ditatud, Vare oli Saksa s�jav�es, Trull elas maal, Juhan oli punav�es. Kokkutulekutel r��giti s�jast,
ARMUKOLMNURK Wikmani poisid leppisid kokku, et nad aitavad Pukspuu Juhanit õppimises järgi, et ta saaks uuesti tagasi Wikmani gümnaasiumisse. Nimelt heideti Juhan Pukspuu koolis välja magneesiumiplahvatuse pärast. Juhan Pukspuul oli kaks õde. Üks vanem õde Aino ja teine kaksikõde Virve. Juhan Pukspuud pidi aitama klassi priimus Richard Laasik, ehk Riks. Kuid Riks ei julgenud üksi sinna minna. Ta tahtis, et Jaak Sirkel temaga kaasa tuleks. Nõnda kohtas Jaak Virvet. Jaak oli Virve ilust sõnatu ja ta armus temasse. Kui proua Pukspuu kutsus kõiki teed jooma, siis kohtas Riks samuti Virvet. Sootuks armus ka tema Virvesse ära. Tundus, et ka Virvele meeldisid mõlemad poisid. Kuid Riks kohtus 13 Virvega palju tihedamini kui Jaak, kuna Riks käis igapäev Pukspuude juures Juhanit õpetamas. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla
Ta oli klassi priimus. Sirklile meeldis tantsimine ja luuleõhtutel käia. Tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale ning seetõttu kutsuti Jaak Vaimukultuuri Ühingusse esinema. Ta tahtis, et Eesti saaks vabaks ja sellepärast oli ta sõja pooldaja. Jaak armastas tüdrukut nimega Virve. Armukolmnurk Kõik sai alguse kui Riks pidi aitama Pukspuud. Kuid Riks ei julgenud üksi minna ja kutsus Jaagu kaasa. Nõnda kohtasid nad mõlemad Virvet ja armusid. Jäi mulje, et Virvele meeldisid mõlemad poisid. Võis arvata, et Virvele meeldib Riks rohkem, ta sai temaga igapäev kokku kui Riks pidi Juhanit õpetamas käima. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette. Kuna Virve mängis flööti, hakkasid poisid flöödiraamatuid lugema, et oleks hea tüdrukuga sellistest asjast rääkida, mis talle meeldib
Peategelane oli Jaak Sirkel, kes oli klassi priimus, tal oli annet luuletuste ja kirjandite kirjutamise peale. Kutsuti Vaimukultuuri Ühingusse esinema, kuhu Jaak kutsus kaasa tüdruku nimega Virve, kellesse ta armunud oli. Jaak sai enam-vähem kõigiga hästi läbi ja tema staatus ühiskonnas oli pigem kõrgel, kui madalal tasemel. Eriti truu noormees ta polnud kuna Rootsi reisil tegi võõrastele tüdrukutele silma, kuigi endal oli Virvega väike suhe. Tal oli üks rivaal, kes tahtis ise Virvet endale Riks. Kooli direktoriks oli Härra Wikman - vanem meesterahvas. Tavaliselt oli ta mustas sabakuues ning triibulistes pükstes. Iseloomult oli ta tundlik ja kergesti solvuv. Kõneles ilma igasuguse aktsendita. Ta keelas Wikmani poistel sooritada huligaanseid tegusid ja kui keegi neid ikkagi tegi, siis öeldi talle: ,,Nagu soovite, aga mitte meie koolis!" Ta oli mõistev ja hästi haritud inimene. Tema jaoks
tulla? Juba öösärgis naise esimene mõte oli: tõmbaks püksid ka jalga. Kuid tema liigutusi tõkestati ja naine läks, nii nagu oli. Kadunud oli ta neli ja pool tundi." Naine mäletavat, kuidas lennuaparaat vahepeal Abruka saare lähedal seisma jäi. Saar oli olnud hästi näha. Järsku kadus meri alt ära ja viuhti! Kuhu ta viidi, seda Virve ei tea. Teda ootas ees viisakas seltskond. Juttu alustati vene keeles, siis mindi üle soome keelele ja lõpuks eesti keelele. Kokku külastati Virvet aastatel 1990-1991 maaväliste olendite poolt kolm korda. "Valetas? See on välistatud." Hans Raudsiku sõnul kontrollisid Virvet toona nii Kuressaare psühhiaater Ülle Saar kui ka Jämejala haigla psühholoog - naine oli täiesti normaalne. "See, kes neid linte kuulab, tunnetab kohe, et seitsme klassi hariduse tasandil sellist juttu välja ei mõtlegi. Huvitav on juhtum veel sellepärast, et Virvele jäeti mälu alles, seda ei suudetud kustutada. Ta mäletab detailselt, mis temaga juhtus."
Riks pööras vabandusega, et tal on vaja luuajõhve teisele tänavale. Jaak läks trammipeale ning peagi tuli sinna usuõpetuse õpetaja Tooder. Ta istus Jaagu kõrvale ning vestles temaga terve tee. Jaak sai teada, et direktor wikmanil on maopõletik (ta oli kuulnud vaid maohaavadest ega mõistnud, mis haigus see on). Kümnes peatükk Jaak luges Virvele oma luuletusi. Planeeriti Koormani sünnipäeva. Igaüks pidi kaasa võtma midagi kangemat. Sünnipäeval ootas Jaak Virvet, kes lubas hiljem tulla, sest ta pidi flöödimängu harjutama. Peo lõpus hiiliti Jaagu kunagise kodu juurde. Jaak suudles neiut. Teda koju saates keelas Virve helistamise kuni eksamite lõpuni ära. Üheksateistkümnes peatükk Paljud sünnipäeval olnud poisid ei läinud järgmisel päeval kooli. Inlise keele tunnis kutsuti Jaak vastama. Tema päästis inspektor, kes käskis Jaagul, Riksil ja Trullil endaga kaasa minna. Nad viidi
hirmu. III tantsus oli sõda aga lähemal kui varem. Sõduritele peeti lausa inimjahti. Kaks koolivenda, masinisti noorem poeg Jannus ja Aiaste Taaveti poeg Edgar, kellele on samuti sõjakutsed tulnud, arutavad III tantsus oma saatust, mis üheski variandis head ei tõota. Sellesse aega jääb ka lugematul hulgal õnnetuid armastusi, sest koju jäänud tüdrukud ei näinud oma armastatuid üldjuhul enam kunagi. Selline saatus tabas ka Virvet, kes Jaanust enam kunagi ei kohanud. Mats Traat toob II tantsus välja eestlase ahnema poole, millega saaks palju paralleele tõmmata tänapäevaga. Aiaste Taaveti ja Käo Pauli vahel käis pidev võistlus. Rinda pisteti saagi suurusega, mille kirja pandud kogust pudeli viina eest sai kergesti suurendada. Kuuldes, et Paul oli pannud uue katuse, hakkas ka Taavet viivitamatult katust vahetama, milleks tegelikult vajadust ei olnudki. Ka tänapäeval vaadatakse tihti kadeda pilguga
kuna tema pidi järgmine päev referaati vastama, siis oli tal kohustus rääkida nii kaua, et õpetaja ei saaks teisi poisse oma küsimustega piinata. Penno oli Jussi hea sõber ja samuti Jussi vanema õe Ainoga tihedalt seotud. Juhanil oli ka kaksikõde Virve, kes meeldis väga Jaagule. Laasik käis Jussi õpetamas lõpueksamite tarvis ja seetõttu külastas tihti Pukspuude kodu. Pikapeale muutus Jaak kahtlustavaks ja kartis, et Laasik üritab temalt Virvet ülelüüa. 5)Isiklik hinnang loetule. Põnev oli lugeda Wikmani poiste lugusid. Nende lõputud krutskid koolis olid huvitavad. Nende poiste võtted igapäevaste kooliasjade lahendamiseks olid üsna erinevad meie omadest praegu. Vahel ma soovin, et me elaks ka sellises ajas nagu see oli Wikmani poistel, sest tihti kuuleb vanematelt inimestelt, sarnaseid jutte ja mida kõike nad oma nooruses tegid ja mina sooviksin ka, et meil vahel selliseid asju juhtuks. Siis oleks elu huvitavam
eksperimendid) küsiti raha Tumbult, kes põhimõtteliselt ei laenanud. Nii ka seekord. Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu
põhimõtteliselt ei laenanud. Nii ka seekord. Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud
küsiti raha Tumbult, kes põhimõtteliselt ei laenanud. Nii ka seekord. Alguses ei tahtnud Tumbu anda, kuid siis seletas Jaak, et mees peab olema oma põhimõtete omanik: ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. Jaak mõtles pidevalt Virvele ning leidis, et ka see pole lootusetu (kuna eelnevalt lootusetuks loetud Juhani õpetamine osutus edukaks). Jaak kirjutas luuletuse, mis Virvet puudutas Õpetaja nägi seda ning käskis tahvlile kirjutada see oli päris hea (,,riimiloome alal hüppab isegi 1.96m"). Õpetaja palus selle ka kõigil vihikusse kirjutada ning analüüsis seda . Õpetaja andis järgmise kirjandi teema: ,,Koidula ja Kreutzwald". Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli
Suurimad teod siin ilmas on sündinud tänu motivatsioonile. See on ülim tegur, mis sunnib üht või teist abinõud kasutama oma tahetu saamiseks. Heaks näiteks on Richard Laasik "Wikmani poistest". Ta oli õppimise ning harjade tegemisega nii hõivatud, et millegi muu jaoks aega ei jätkunud. Saades pakkumiseks õpetada Juhan Pukspuud kooliväliselt, oli ta väga kahtleval seisukohal. Tal ei olnud piisavalt motivatsiooni ning tahet. Nähes aga Juhani imeilusat ning tarka õde Virvet, veetis Richard Pukspuude juures iga võimaliku hetke. Kui ta just ei olnud ametis Juhani õpetamisega, siis ehitas ta Virvele rõdu, kus too sai flöödiga mängida. Ka Juhani õpetamisele mõjus armumine hästi, kuna Richard oli rohkem motiveeritud. Kui Juhan ei oleks eksamit läbinud, oleks Richard ju Virvele endast halva mulje jätnud. Armastuses on teod lausa vältimatud. Selleta ei saa armastus eksisteerida, kuna teod on armastuse tõestused
poiss. Penn e. Penno ka naljavend. Oli spordi poiss ning raha laialt käes. Vajadusel oskas kõigi hääli teha järgi. Temast oli raske aru saada, sest ta oskas rääkida - ladina,prantsuse ja eesti murrakus. Heaks iseloomujooneks oli see, et organiseeris Juhanile raha, et Juss saaks tagasi tulla nende 11.klassi. Riks Laasik majanduslikult oli ta vaene. Tark, õppis palju. Koguaeg morni tujuga ning endassetõmbunud, ega teinud midagi selleks, et Virvet endale saada. Virve Pukspuu olid Jussiga kaksikud. Lapselik figuur, väikese pea ning vaskse kumaga lühikesed heleblondid juuksed ( lokkis). Kohati liiga arusaamatu. Võis tunduda, et tal oli Jaagust ja Riksist ükskõik. Kindlasti oli ta tark ja abivalmis, abistas oma ema. Aino Pukspuu ilus, enesekindel tüdruk. Julge rüht ja uhke kastanivärvi pea. Kohati väga uhke ja ei soovinud eriti midagi teha..Võib öelda, et väga hooliv ja abivalmis
minema ja helistas kohe Virvele ,et miks tema sellest viimasena teda saab , kuid siis kutsub Virve ta temaga kaasa kuid Jaagu isa ei luba.Kui möödus viis aastat , oli kokkutulek ja seal kohtus Jaak üle pika aja jälle Virvega ( Jaaks oli Ülikoolis). Seal nad jagasid oma armastust jne . Siis möödus kümme aastat.Jaak ja Virve olid ikka koos. Aga Jaak oli ülekohtuselt olnud vangis ja kui ta koju jõudis ei leidnud ta Virvet eest kuna too oli oma sõbranna Inesega välismaale sõitnud.Kuigi Virve mängis Jaagu tunnetega (samuti ka Riksi tunnetega) , armastas Jaak teda lõpuni.
Nad tegid nii, et sõjaväekomisjon oleks samal ajal kui on matemaatika kontrolltöö. e) Kärbsed. Poisid võtsid kärbsed kaasa ja lasid tunnis lahti need, et ei saaks teha tunnitööd. 3. Teose peategelas(t)e iseloomustus Jaak a) Jaak ei olnud paks, soeng oli seitlis. b) Kombekas, ei kasutanud kõnekäände. c) Viisakas, alati saatis Virve ära. Kannatlik, oli armukade aga ei lasknud sellel välja paista. d) Tema tunded olid alati tõesed, armastas ainult Virvet. Samas oli ka armukade, mõtles alati, et kui Riks ja Virve koos on, et siis neil midagi toimub. e) Õigest ja valest sai Jaak aru, Rootsis oli teise tüdrukuga kuna talle see meeldis, aga teadis, et see on täiesti vale. f) Jaak tegi ettepaneku Jussi aidata kooli tagasi saada, sest Juss oli ta hea sõber. See näitab, et ta hoolis oma sõpradest palju. g) Jaak oli õppinud mõnda aega rootsi keelt ja see tuli talle kasuks Rootsis. Ametilt oli ta Tartu kaubajaama rööpaseadja.
võimalused oma tütrega kohtuda veel väiksemad. Velvo ei saanud Apoga läbi. Ola laenas Kaidalt raha, et osta välja auto, mis pidi neile vabadust rohkem andma. Autoga käidi Ola lapsepõlvekodu vaatamas. Apol oli halb tuju pikemat aega. Ta oli üritanud maja projekteerida, kuid rebis paberid katki. Läksid Olaga jalutama, tuli vastu koeraga mees. Ola mõtles, et võiks koera võtta, Apole oli see vastumeelt. Vilma hakkas ka masendusse vajuma. Ühel õhtul viskas ta Virvet kompotipurgiga. Apo viis ema Lasnamäele töökaaslase juurde. Ola sa endale uue korteri Õismäel. Velvo ja Apo ei saanud omavahel läbi. Velvo nõudis, et Apo läheks ära, Apo läkski. Teine kord saatis Ola mõlemad minema, minnes pärast Velvoga jalutama. Velvo saadeti alati Silveri juurde, kui Apo ja Ola tahtsid koos olla. Velvo lõikas Klaabut välja ning Apo tuli. Tüli. Ola hakkas Velvoga paremini läbi saama samas karistab teda kurjemalt. Ola tunneb, et on kaotanud mõistuse
minna ja ennast liigutada. Haigusedki mutuvad raskemini põetavateks, sest organism ei jõua enam haigustekitajatega võidelda nii lihtsalt ja kiirelt kui varem. Loomulikult on vanadusiga kõigil erinev. See sõltub eelpoolmainitult geenidest ja inimesest endast. Mõni on vanas easki veel rõõmsameelne ja naudib elu ringi reisides või tantsukursustel käies või mõnd spordiala harrastades. Vaadakem kasvõi Kihnu Virvet, kes veel vanurina langevarjuhüppegi ära proovis, samas minu üks vanaemadest on sama vana ning suudab vaevu ringi liikuda ja on alatihti haige ja vajab erinevaid ravimeid koguaeg. Sageli leiavad leseks jäänud inimesed vanaduses tänu igasusgustele kursustele ja hobidele omale uue kaaslase ja tihti ka abiellutakse,mis on loomulikult ainult positiivne ja armas. Samas mõni teine vanur on kibestunud ja üksik, et ei salli kedagi ning vingub iga asja
Vanemad õed käisid Paide koolis, Virve vend aga kodu lähedal Öötlas. Isa tegeles valla asjadega. Virve õdedega ja vennaga käisid laulmas ja tantsimas. Lõpuks õppisid kolm õde Paide Keskkoolis ja elasid ühe perekonna juures. Sest rongid sõitsid halva graafikuga. Suvel olid nad kodutalus ja tegid tööd. Sügisel tulid jälle Paidesse kooli. Jõuluvaheaega ootasid nad väga. Eesti ajal käidi kirkus, aga Vene ajal mitte. Ühel päeval teatas kooli direktor, et Virvet ja tema kaks õde visatake koolist välja, sest nende vanemad on tunnistatud kulakuteks. Kui nad koju sõitsid, siis nende kodus olid sõdurid. Isa oli arreteeritud ja ära viidud. Ema ja vend olid kodus. Vend oli näost siniseks löödud. Sõdurid olid kaua nend talus ja isast ei teadnud nad ikka midagi. Lõpuks, kui nad lahkusid hakkasid nad isa otsima. Isa oli neil Viljandi vangimajas. Isa oli läbi pekstud ja külmas kongis. Vanem õde tegi kõik selleks, et isa haiglasse pandi ja ta ravi
asi see täpselt on. Jaaks mõtiskleb jumala ja kuradi olemasolu üle (lk 168 vana). XII Ladinakeele tund. Õpetaja Markson tahab teha õ.-a. eelviimases tunnis KT, aga poisid proovivad mõjutada teda sõnadega, millest ei aita ja võtavad siis kasutusele tembud. Uputavad keemia-klassi ära, et ei peaks KT tegema. Aga õp lubab teha KT õppeaasta viimasel tunnil siiski! XIII Prantsuskeele eksamiks kordamine. Penni nipp Eiffeli torn. Jaak läks Pukspuude juurde, et silmata ka Virvet, aga ei helistanud, kuna siis oleks rikkunud kokkulepet. Jaak mõtles, miks ka Riks on Virvega sina-peal. (äkki on nad suudelnud). Jaaks taipas et tal on rivaal (Riks) kui nägi tema laenatud instrumendi raamatut, mis oli lahti flöödi koha pealt. XIV Suve vaheaeg. Virve kutsus Jaagu maailmareisile, jaak ei võinud/saanud minna, isa ei lubanud. Ta oli perega haapsalu rannas. Wikman suri. Juss sooritas kõik eksamid, aga pani paberid sisse Kusti gümnaasiumisse. Teine osa
Ta oli väiksena väga arg ja sõnakuulelik laps. Kuni 3-aastaseni võis ta toolile istuma panna ja istus seal paigal väga kaua. Kui Reet ära suri, siis ta väga Varju ja Aadoga tegemist ei teinud. Ta eraldus nendest. Ta oli väga kinnine. Suhteliselt rahulik oli ta ka, isegi praegu on ta rahulik. Koolis oli ta keskmine õpilane. Ta on hea ujuja. Ta on teiste vastu umbusklik. Ta kardab usaldada ja kardab et teda petetakse või kasutatakse ära, kardab haiget saada. Virvet, ehk oma ema, ei ole ta ka eluaeg usaldanud. Pärast Peeter Kassukile mehele minekut sai Kaja ema Virve aru, et Peetriga tal tõsist elu ei tule. Abielu Peetriga ei kestnud kaua, kuid siiski ei saa seda abielu ka lühikeseks pidada. Sellest abielust sündis neil kaks tütart Kristiina ja Katriin. Kristiina on sündinud 8. märtsil 1969 ja Katriin on sündinud 13 juunil 1970. Katriin Kassuk on minu, teht töö autori, ema.
"Wikmani poisid" viisakad, korralikud, ausad jne. Virvele meeldib flööti mängida ja Jaak loeb selle kohta raamatut. Vahepeal on prantsuse keele eksam 24 eksamilipikut Penn mängib selle peale, et petajale meeldib hirmsasti Eiffeli torn ja mtleb lihtsalt läbi, et ta oskaks iga teema pealt Eiffeli torni juurde üle minna ja saabki kolme kätte. Jaak otsustab Jussile külla minna (tahab tegelikult Virvet näha, aga alles veidi üle nädala oli möödas) ja avastab seal, et Juss ja Riks olid lage värvinud ja Virve neile flööti mänginud ning et Virve oli hakanud Riksi samuti sinatama (kuigi ta ei teadnud, kas suudlusega vi mitte). Virve on nende mlema vastu ühtemoodi sbralik (annab mlemale lootust) ja Riks läheb ära koju. Jaak läheb tema juurde pikut laenama ja avastab, et Riksil on ka flöödi kohta raamat (tunneb järelikult
annaabi.ee 
