arengut. Täismoondeline areng: muna > ussike -> nukk(aktiivne elutegevus puudub) -> valmik Vaegmoondeline areng: muna -> vastne vms, kes erineb oma vanemast -> valmik Ontogenees- isendi individuaalne areng Loomade lootejärgse arengu etapid: Juveniilne staadium kestab organismi sünnist kuni sigimisvõime saabumiseni. Organism kasvab, elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Muutused hõlmavad peaaegu kõiki elundkondi. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad, muutub looma välisilme. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel jne. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused
Alles embrüogeneesi hilisesmas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimise paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada väärarenguga last, tuleb sel perioodil erilise hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis atseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda veel täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda võivad mõjutada ka keskkonnategurid. Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Bioloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist surma. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimesi elustada. Nii näeb välja organismi areng.
Lootelehtedest arenevad elundid. 22. päeval alustab elutegevust süda. Otsene areng- vastsündinu sarnaneb täiskasvanuga. Moondeline areng- erineb vastsündinu täiskasvanust ja muutub selleks läbi vahestaadiumi. Täismoondega- putukad-vastne-nukkub-valmik. Vaegmoondega-jääb ära nuku staadium, prussakad, lutikad. Juveniilne orgnism kasvab tema elundkondade talitlus ja rflektoorne tegevus täiustub. Noorjärk e. juveniilnes., sigimisvõimeline e. generatiivne s., vananemisperiood. Kliiniline surm võib kesta 5 minutit. Eelneb enne bioloogilist surma, hingamine, kesknärvisüsteemi ja südametöö lakkab.
Piiratud kasv - organism saavutab vaid teatud mõõtmed (imetajad) Perioodiline kasv - kasv toimub etappide kaupa soodsatel ajavahemikel (puud) elundkondade talitluse täiustumine, reflektoorse tegevuse areng, suguelundkonna areng Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 2. Sigimisvõimeline elujärk e generatiivne: järglaste andmine, jätkub kohastumine 3. Raukumine ehk vananemisperiood elundkondade talitluse häired, elutegevuse aeglustumine, muutub välisilme 4. Surm a) kliiniline b) bioloogiline Vananemine Algab inimesel viljastumise hetkest. 1. Rakkude tasandil: toimub dehüdratsioon rakud kaotavad vett väheneb rakkude jagunemise intensiivsus nende rakkude hulk, mis ei jagune, väheneb osa rakke võib hakata kontrollimatult jagunema à vähk muutub membraanide läbitavus ja stabiilsus ning laeng 2. Molekulaarsel tasandil:
Lk 126-Organismide lootejärgne areng 1. Mille poolest erineb moondeline areng otsesest? Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt oma vanemaga aga moondelise puhul muutub alles vanema sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. 2. Nimetage imetajate lootejärgse arengu peamised etapid. Juveniilne, generatiivne, vananemisperiood. 3. Millised muutused toimuvad loomorganismis juveniilses staadiumis? Juveniilses staadiumis organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustab. Kujunevad ka välja sekundaarsed suguelundid. 4. Miks lõpeb enamiku loomade ontogenees sigimisvõimelises elujärgus ? Enamiku organismide ontogenees lõppeb sigimisperioodis, kuna nad hukkuvad enne vananemisperioodi. 5. Millised muutused inimorganismid kaasnevad vananemisega?
Täismoone liblikad: munarööviknukkvalmik Lootejärgse arengu etapid: Noorjärk e. juveniilne staadium algab sünni/koorumisega, lõpeb järmise etapi algusega (inimeselc-20 a., äädikakärbsel 2 tundi): toimub organismi kasvamine ja arenemine, eludnkondade täiustumine, algav ovogenees ja spermatogenees. Sigimisstaadium e. generatiivstaadium algab u. 20 a, kestab naistel 50 a, meestel elu lõpuni. Toimub areng, töö, järglased, perekond. Vananemisperiood peale generatiivstaadiumit elu lõpuni. Agoonia (omane vaid inimestele): surmaeelne seisund, kus elundkondade tegevus jätkub, kuid teadvus kaob; pulss hakkab peatuma, hingamine aeglustub, refleksid pidurduvad. Kliiniline surm lakkab südame- ja hingamistegevus, sellest on võimalik inimest päästa, kestab kuni 5 min. Bioloogiline surm organismi elutähtsate talitlute pöördumatu seiskumine.
b) Sigimisvõimeline elujärk (generatiivne)- järglaste saamine (võimalikult palju c) Vananemise staadium (raugastumine)- elutalitused muutuvad kehvemaks. Taimede areng: a)vegetatiivne areng: Idand- kujunevad välja vars, juur ja lehed. b)Juveniilses staadiumis areneb toimiv juurestik, toimub varre pikkus- ja jämeduskasv, moodustuvad lehed.Kasvuperiood c)Generatiivne areng: Toimub peas tekkivad tolmuterad ja emakasigimikus areneb munarakk. d)Vananemisperiood- algab kohe peale viljade ja seemnete valmimist.
vahestaadiumite. 17.Täismoondeline areng-mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna,nuku ja valmiku staadiumid.Esineb nt. liblikatel,mardikatel ja kahetiivalistel.Vaegmoondeline areng- mõnedel putukatel esinev moondeline areng, mille käigus läbitakse muna,vastse ja valmiku staadiumid.Nt. rohutirtsudel,tarakanidel,lutikatel. 18.Lootejärgsed etapid:juveniilne staadium,generatiivne staadium,vananemisperiood. 19.Kliiniline surm-inimese bioloogilisele surmale eelnev füsioloogiline seisund. Mis väljendub südame töö seiskumises, Hingamistegevuse lakkamises ja kesknärvisüsteemi talitluste pidurdamises. Bioloogiline surm-organismi(ka inimese) elutähtsate talitluste pöördumatu seiskumine.
Moondelise arengu puhul erineb vastsündinu oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nukustaadium. 6. Nimeta ja iseloomusta lootejärgseid eluetappe. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Nendele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 7. Mis on ontogenees?Kuidas jaotub? Ühe isendi arengut viljastumisest surmani nim. Tema individuaalseks arenguks e. Ontogeneesiks. Ontogeneesi 3 etappi: Viljastumine - spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liitumine. Embrüogenees loote areng Postembrüogenees lootejärgne areng 8
Viljastumine Organismide individuaalset arenemist viljastumisest surmani nim. ontogeneesiks. Selles eristatakse 1) viljastumine 2)looteareng 3)lootejärgne areng Viljastumine- kui munarakk irdub munasarjast, siis liigub ta edasi munajuhasse, viljastumine toimub munajuhas. Kõige tõenäolisem aeg viljastumiseks on tsükli algusest 14-16 päeval. Munarakku ümbritsevast follikulist areneb kollakeha, see eritab hormoone, mis 1)soodustavad emakaseina limaskesta paksenemist. 2) aitab eritada neid hormoone mis takistavad uute munarakkude valmimist. Munarakk on viljastumisvõimeline 36h. Spermid on võimelised kuni 48h. Viljastumisel ühinevad tuumad, tekib diploidsus ja määratakse sugu. Gameetide ühinemisest tekib sügoot. Eristatakse kehavälist ja kehasisest viljastumist. Kehasisene esineb lülijalgesetel(putukatel) roomajatel,lindudel, imetajatel. Munarakkude arv väiksem, viljastumise tõenäosus suurem, looteareng on kaitstud. Partenogenees- kui organi...
organismist ja muutub sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. (selgrootud, mõned selgroogsed): 1. Täismoondeline areng: munavastnenukkvalmik. NT: liblikas 2. Vaegmoondeline areng: munavastnevalmik NT: prussakad,lutikad, rohutirtsud POSTEMBRÜOGENEESI ETAPID: 1. Juveniilne staadium- sünnist kuni suguküpsuse saabumiseni organism kasvab,elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. 2. Generatiivne staadium- 3. Vananemisperiood Agoonia- enne surma teadvus kaob, pulss peaaegu lakkab, elundkondade talitlus jätkub, refleksid pidurduvad. Järgneb kliiniline surm- lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused.
Bioloogia Suguline ja mittesuguline paljunemine Erinevuste tabel Mittesuguline Suguline Üks vanem Kaks vanemat Järglane vanemaga geneetiliselt identne Järglased kannavad mõlema vanema geneetilisi omadusi Ei eelda spetsiaalsete rakude olemasolu Vajalikud sugurakud Lühema ajaga rohkem järglasi Tavaliselt vähem järglasi Organismile vähem energiakulukas Organismile energiakulukam Õigustatud stabiilses keskkonnas Esineb ulatuslik pärilik muutlikkus Evolutsiooniliselt hilisem Kindlam muutuvas keskkonnas Suur osa protiste ja seeni ning osa taimi paljunevad eoste ehk spooridega. Vegetatiivselt paljunevad ...
Sünnitus algab emakaseina perioodiliste kramplike kokkutõmmetega (tuhud). Tuhud tugevnevad kuni korduvad iga paari minuti järel. Emaka kael ja tupp laienevad, lootekestad purunevad ja algab lapse väljutamine. 16. Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täieneb. b. Generatiivne stadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – elundkondade talitlused häiruvad, elutegevusprotsessid aeglustuvad. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad haigused, elutegevusprotsessid aeglustuvad, välisilme muutub. 18. Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kliinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingemistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. selles staadiumis on võimalik organismi veel elustada
Otsese arengu puhul on organismi järglane on sarnane oma täiskasvanud organismiga, aga moonde arengu puhul nad erinevad. Lootejärgne areng: 1)Juveniilne staadium e noorjärk: Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad(käima või lendama õppimine, toituma.) 2)Generatiivne staadium e sigimisvõimeline elujärk: Enamiku loomaliikide ontogenees lõpeb, sest nad hukkuvad enne vananemisperioodi saabumist 3)Vananemisperiood: Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmed haigused ning lõpuks elutegevusprotsessid aeglustuvad.
nahk, küüned, karvad 2. Keskmine tekivad luud, lihased, vereringe 3. Sisemine tekivad seedeelundkond, hingamiselundkond 19.Biogeneetiline reegel-loode kordab arengus liigi ajaloolise arengu etapid. 20. Rasedus tavaliselt 40 nädalat 21. Põhjused:haigused, toidulisandid, ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid, mehaanilised traumad, alajahtumine, kuumarabandus, kiirgus 22. 1.noorjärk e.juveniilne staadium- algab sünniga 2.sigimisvõimeline e.generatiivne staadium 3.vananemisperiood ja raukumine 4.surm 23. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega-roomajad, linnud, imetajad Moondeline areng- vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selle sarnaseks läbi vahestaadiumite-selgrootud. 24. Täismoondeline areng-munast väljub vastne,siis luutub nukuks, valmikuks-liblikad Vaegmoondeline areng-jääb ära nukustaadium- rohutirtsud, prussakad, lutikad. 26.Vananemine organismi tasemel on tingitud nii
vigastusjärgne- haava paranemine, regeneratsioon- kaotatud kehaosa taastamine. 8.Noorjärku e. juveniilne staadium kasvab organism, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sigimisvõimeline ajajärg e.generatiivne staadium - imetajad enam ei kasva, kalad kasvavad, organismid paljunevad, taastuvad, enamik organisme ei jõuagi sigimisvõimelisest elujärgust edasi, kõige kauem kestab postembrüogenees taimedel ~1000-2000a, kilpkonnad 120-130a Vananemisperiood elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad haigused, elutegevusprotsessid aeglustuvad, muutub looma välisilme
täiskasvanud organismit ja muutub viimase sarnaseks alles läbi vahestaadiumite. Täismoondelise arenguga on suurem osa putukaid. Nende munast väljub vastne, kes väliselt meenutab ussikest. Nukul aktiivne elutegevus puudub. Nukukestast väljub valmik. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära nuku staadium. Noorjärk ehk juveniilne staadium ja sigimisvõimeline elujärku e generatiivne elujärk. Seniilne- raukusperiood- lõpeb surmaga. Nendele järgneb vananemisperiood. Juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemelt. Eri liikide isenditel on erinev keskmine eluiga, mis sõltub mitmesugustest geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. Inimesel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Bioloogiline surm saabub
Normaalne sünnitus : laps saab sünnitusteedest normaalse mikrofloora. Keisrilõikega sünnitus : saab vältida hapnikupuudust, kuid mikrofloorat laps ei saa. 16.Kirjeldage lühidalt postembrüonaalse (lootejärgse) arengu staadiume: a. Juveniilne staadium – lootejärgse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus . b. Generatiivne staadium – sigimisvõimeline elujärk. c. Vananemisperiood – sellega kaasneb raukumine, lõpeb surmaga. 17. Millised muutused inimorganismis kaasnevad vananemisega? Elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad mitmesugused haigused ning kõige selle tulemusena elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18.Selgitage kliinilise ja bioloogilise surma erinevust. Kiinilise surma saabudes lakkab südame- ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitlused. Kliiniline
kokkutõmbed *normaalne rasedus kestab 9 kuud ehk 37-42 nädalat, sünnikaal 3,5-4,5 kg ja pikkus umbes 50 cm Moondeline ja otsene areng erinevused. *otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldpilt vanemaga, moondega arengu puhul aga mitte Organismide lootejärgse arengu jaotamine kolmeks etapiks - mis neid iseloomustab? 1.juveniilne staadium- algab organismi sünniga ja kestab sigimisvõime saabumiseni 2.generatiivne staadium- sigimisvõimeline 3.vananemisperiood- muutused organismis, elutegevusprotsessid aeglustuvad
11.Millest tekivad lootekahjustused? 1) Bioloogilised teratogeenid- pärilikud haigused, haigustekitajad, toitumine 2) Keemilised teratogeenid ravimid, alkohol, narkootikumid, olmekemikaalid 3) Füüsikalised teratogeenid mehaanilised traumad, kiirgused, alajahtumine, kuumus 13.Ontogeneesi etapid. 1) Viljastumine 2) Juveniilne etapp 3) Sigimisvõimeline etapp 4) Vananemisperiood 5) Surm 14.Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine organismi tasemel on tingitud nii pärilikest teguritest kui ka keskkonnatingimustest. Vananemise ilmingud kortsud, hallid juuksed, meelte nürinemine, terviseprobleemid. 15.Eluslooduse riigid. 1) Bakterite riik prokarüoodid, ainuraksed, hetero- ja autotroofid 2) Seente riik eukarüoodid, ainu- ja hulkraksed, heterotroofid, paljunevad eostega ja pungumise teel
kõndima õppimises, toitumisharjumuste omandamises ja elukeskkonnaga kohanemises. Sel perioodil hõlmavad muutused kõiki elundkondi: tugevneb liikumiselundkond, areneb edasi närvisüsteem, muutub sisesekretsiooninäärmete töö, areneb välja suguelundkond. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused, algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne staadium(sigimisvõimeline elujärk) arenguetapp, mille käigus toimub suguline paljunemine. Nendele staadiumitele järgneb vananemisperiood, millega kaasneb raukumine. Isendi individuaalne areng lõppeb surmaga. Vananemisperiood elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub ka välisilme. 18. DNA ehitus Desoksüribonukleiinhape e DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiid. DNA koostises on 4 erinevat nukleotiidi: adenosiinfosfaat(A), guanosiinfosfaat(G), tsütidiinfosfaat(C) ja tümidiinfosfaat(T)
reflektoorne tegevus täiustuvad. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel: molekulaarsel, rakulisel, organismilisel, liigilisel ja ökosüsteemilisel. Taimede lootejärgne areng: algab seemne idanemisega. Jaguneb vegetatiivseks (idandvegetatiivsed organid(juur, vars, lehed)juveniilne staadium(juurestik, varre kasv, lehed)kasvuperioodgeneratiivne arengu periood(tolmuterad, munarakk)vananemisperiood(aeglustub ainevahetus, rakud ja koed hävivad järkjärgult) ja generatiivseks arenguks. Kobarloode-sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium. Menopaus-ovulatsiooni lakkamine (44-55). Menstruatsioon-tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakas. Ontogenees-isendi individuaalne areng.
spermatogenees. Generatiivne staadium ehk sigimisvõimeline elujärk Iga isend püüab anda võimalikult palju järglasi. Algab suur sugutung. Olenevalt väliskeskkonna ohutusest saadakse vastavalt nii palju järglasi. · Sisalikud kuni tuhat aastas · Kotkad 1....3 muna · Imetajatel korraga tavaliselt 1, vahel kaks järglast Vananemisperiood ehk raukumine Lõppeb surmaga Elundkondade talitlused häiruvad, kaasnevad mitmesugused haigused. Elutegevusprotsessid aeglustuvad. Muutub organismi välisilme
rohutirtsud, prussakad, kahepaiksed, kalad) arengut. Lootejärgses arengus eristatakse noorjärku e. juveniilset staadiumi (sünnist sigimisvõimeliseks saamiseni; organism kasvab, tema elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus (käimine, toitumisharjumused, kohanemine) täiustuvad, kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused) ja sigimisvõimelist elujärku e. generatiivset staadiumi. Neile järgneb vananemisperiood (elundkondade talitlused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ja elutegevusprotsessid aeglustuvad, kaasneb raukumine). Selgrootud annavad tuhandeid kordi rohkem järglasi, kui imetajad ja linnud, kuid enamus neist ei ela paraku sigimisvõime saabumiseni. Enamik loomi hukkub enne vananemisperioodi. Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel
Looma suurusest sõltub tiinuse aeg. Ptk. 25 Areng jaguneb moondega ja otseseks arenguks. Munast koorunud järglane on vastne. Kullesed on need, kes arenevad konna viljastatud munarakust. See areneb veel täismoondeks ja vaegmoondeks. Moondega arenevad selgrootud, kalad, kahepaiksed. Vaegmoonde juhul puudub nukustaadium. Muna- vasne- nukk- valmik. Roomajad, linnud ja imetajad on otsese arenguga. Imetajatel on noorjärk- sigimisvõimeline järk- vananemisperiood. Ptk. 26 Linnud ja imetajad on enamasti pesahoidjad ja nad hoolitsevad kas lühemat või pikemat aega oma järglaste eest. Ülejäänud selgroogsed jätavad oma monad ja vastsed saatuse hoolde ehk nad on pesahülgajad.
12 .Kuidas ja miks suhtud aborti, selle keelustamisse? 13 .Ontogeneesi etapid. ONTOGENEES looteline areng lootejärgne areng 1)kobarloode 1) juveniilne periood 2)põisloode 2)sigimisvõimeline periood 3) karikloode 3) vananemisperiood 14 .Miks inimene vananeb? Millised on vananemise ilmingud? Vananemine on üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil tasemeil. Elundkondade talitlused häiruvad, viljakus väheneb, tekivad haigused. 15.Eluslooduse riigid. Bakterid amööb, kingloom Protistid vetikad Loomad kaamel, muul, lõvi Taimed kartul Seened kukeseen, nutthallik
Moondeline areng jaguneb veel ise: a) täismoondeline areng putukad, liblikad: nende munast väljub vastne (ussike) toitub kasvab ja varsti peab see vastne nukkuma. Seda iseloomustabki nukustaadium. Kui see nukustaadium on läbi siis tuleb ilus valmik b) vaegmoondeline areng prussakas: on samuti muna ja vastne, aga nukustaadium jääb ära. Juveniilne staadium noorstaadium Generatiivne staadium sigimisvõimeline staadium (pärast seda eriti ei jõua loomad edasi) Vananemisperiood kaasneb raukumine. Loodudses ei leidu raukunuid loomi, sest nad ei suuda olla konkurentsis Vananemine algab kohe kui tekid. Mida vanemaks saad, seda rohkem vigu hakkab tekkima jne. rakud ei jagune nii kiiresti, nendesse kuhjuvad jääkained, veresooned jäigastuvad. Keskkonna tegurid peavad soosima elamist. On olemas teatud bioloogilised katised vananemise eest. Neid on mitmeid nt üks on see, et väga pikk suguküpsuseelne areng. DNA
staadiumid. Esineb näiteks rohutirtsudel, tarakanidel ja lutikatel. juveniilne staadium - lootejargse arengu etapp. Selgroogsed loomad kasvavad, täiustub elundkondade talitlus ja reflektoorne tegevus. Kätteseemnetaimedel areneb välja juurestik, toimub varre pikkus- ja jameduskasv ning moodustuvad lehed. generatiivne areng - organismi individuaalse arenguetapp, mille vältel toimub suguline paljunemine. Kätteseemnetaimedel arenevad selle käigus oied ja viljad. seniilne e vananemisperiood - vananemine - üldine bioloogiline seadusparasus, mis kehtib eluslooduse koigil organiseerituse tasemetel. Kasitletakse ka ontogeneesi viimase staadiumina. kliiniline surm - inimese bioloogilisele sumale eelnev füsioloogiline seisund, mis väljendub südame too seiskumises, hingamistegevuse lakkamises ja kesknarvisusteemi talitluste pidurdumises. bioloogiline surm - organismi (ka inimese) elutahtsate talitluste poordumatu seiskumine.
Näiteks rohukonn ( munast väljub kulles, kes meenutab pigem kala kui konna, tal on pikk saba jäsemed puuduvad ja ta hingab lõpustega, süda on kaheosaline ja esineb ainult üks vereringe. Mõne aja möödudes tekivad kullesel tagajalad, seejärel esijalad. kullesel kulub viljastumisest kuni konnaks muutumiseks 2-3 kuud) 15. Lootejärgse arengu etapid eristatakse noorjärku ehk juveniilset staadiumi ja generatiivset staadiumi, nendele järgneb vananemisperiood. Juveniilne staadium algab organismi sünniga. juveniilne organism kasvab, tema elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Sel perioodil hõlmavad muutused peaaegu kõiki elundkondi. Koos vananemisperioodiga ilmnevad mitmed patoloogilised muutused organismis. Elundkondade talitused häiruvad, sellega kaasnevad haigused ning elutegevusprotsessid aeglustuvad. Koos vananemisega muutub looma välisilme. 16
Alles embrüogeneesi hilisemas järgus kujunevad välja liigile iseloomulikud tunnused. Inimese lootel algab esimese paari arengukuu jooksul enamiku elundkondade areng. Et mitte saada vääraarenguga last, tuleb sel perioodil hoolega järgida tervislikke eluviise. Lootejärgne areng võib toimuda loomariigis otseselt või moondeliselt. Viimane jaguneb omakorda täis- ja vaegmoondeks. Sünnijärgses arengus läbitakse juveniilne elujärk, sigimisvõimeline periood ja vananemisperiood. Iga organismi vananemise algus ja eluiga on määratud geneetiliselt, kuid seda mõjutavad ka keskkonnategurid. Inimestel eristatakse kliinilist ja bioloogilist surma. Biloogiline surm saabub esmaabi puudumisel hiljemalt viis minutit pärast kliinilist. Koos bioloogilise surma saabumisega kaob võimalus inimese elustamiseks. 6.PÄRILIKKUS: Pärilikkus on looduse üldine seaduspärasus, mille kohaselt järglased sarnanevad oma vanematega. Iga isendi
· Ehituslik funktsioon · Talituslik · Kaitsefunktsioon · Varuaine funktsioon 2.Lootejärgne areng, organismi arenguetapid. Lootejärgses arengus eristatakse otsest ja moondega arngut. Otsese arengu korral sarnaneb vastsündinu üldplaanilt oma vanematele. Arengu esimest perioodi kuni sigimis saabumiseni, nimetatakse noorjärguks ehk juveniilseks staadiumiks,. Arenguetapid: juveniilne saatium, sigimisvõimeline järk, raugastumis- e vananemisperiood 7.pilet. 1.Lipiidid rakus, nende ülesanded. Ülesanded : · Energeetiline annavad kõige rohkem energiat · Ehituslik biomembraanide koostises · Varuaine loomadel rasvikutes, taimedel seemnetes,viljades. · Kaitse rasvkude kaitseb siseelundeid, on halb soojusjuht. · Lahusti rasvlahustuvatele vitamiinidele Lipiidid on vees lahustuvad ja vähemalt kahest komponendist koosnevad biomolekulid. 2
org, kaitsesüs nõrgenemine, elutähtsate rakkude hukkumine, väheneb veehulk. Katteseemnetaimede lootejärgse arengu etapid-algab seemne idanemisega, jaguneb vegetatiivseks/generatiivseks arenguks.vegetatiivne:1)idand-kujun.taime veget.organid (juur, vars, lehed)2)juveniilne-taime juurestiku arenemine, varre pikkus-jämeduskasv, mood. lehed. 3)kasvuperiood(õisi veel ei mood). Generatiivne-tolmukapeas tekivad tolmuterad, emaka sigimikus areneb munarakk. Vananemisperiood-rakkude ja kogu taime ainevahetuse aeglust, järk-järguline hävimine. Org surma tingivad mürgid, toitainete puudus, vigade teke DNA-s, haigused, parasiidid, rakkude hävimine. Kliinilise ja biol surma erinevus:kliiniline-südame-ja hingamistegevus ning kesknärvisüs talitus lakkavad-elustamine on võimalik(võib kesta ~5min enne biol surma saabumist) bioloogiline-org elustamine mistahes võtetega pole enam võimalik Pärilikkus-organismide võime taas toota endasarnaseid järglasi
mitoosikääv tsütokinees Postembrüogeneesi staadiume. Taimedel: vegetatiivne areng ja generatiivne areng . tekib idand,juveniilses staadiumis areneb välja taime juurestik, varre pikku ja jämedus, moodustuvad lehed, siis tuleb kasvuperiood. Õite tekkega algab generatiivne staadium. Tolmukapeas tekivad tolmuterad ja emaka sigimikus areneb munarakk. Pärast seda tuleb vananemisperiood ainevahetus aeglustub jne. Kestab kaua ja ei ole määratletud. Kliiniliselt surmast on võimalik inimene tagasi tuua, bioloogilisest enam mitte. Rakutsükkel interfaas profaas Mitoos karüokinees metafaas Tsütokinees anafaas telofaas Varajase embrüogeneesi toimumist
Nendest arenevad välja kindlad elundid ja elundkonnad. Fülogenees-liigi ajalooline areng. Biogeneetiline reegel- Ontogenees on fülogeneesi lühike ja kiire kordus. Otsene areng-vastsündinu sarnaneb üldjoontes vanematega. Moondeline areng-järglane muutub vanemate sarnaseks läbi vahestaadiumite. Täismoondeline areng-4 staadiumi: muna, vastne, nukk, valmik. Vaegmoondeline areng-3 staadiumi: muna, vastne, valmik. Juveniilne staadium-noorusjärk lootejärgses arengus. Raukumisperiood-vananemisperiood. Kliiniline surm- seiskub süda, hingamine, kesknärvisüst töötab. Bioloogiline surm-5 min peale kliinilist lakkab ka närvisüsteemi töö. Vegetatiivne areng-taimede lootejärgse arengu periood. Taim kasvab, areneb. Generatiivne areng-taimede lootejärgne etapp, kus taim saavutab suguküpsuse. Idand-vegetatiivse perioodi esimene staadium, kus kujunevad juur, vars, lehed. 5. PÄRILIKKUS. 5.1. Organismi tunnuste kujunemine.
Vananemine on geneetiliselt määratud, kuid on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna poolt. · Päevitamine · Haigused · Toitainete vaegus · Kehavõõraste ainete kuhjumine · Rakkude jagunemisvõime langus Taimede lootejärgne areng: Algab seemne idanemisega. Jaguneb vegetatiivseks ja generatiivseks. Vegetatiivse arengu 1. Staadium: IDAND ehk idanev seeme. Kujunevad vegetatiivsed organid- juur, vars, lehed. Toitub seemnes olevatest varuainetest. Vananemisperiood: Aeglustub taime kasv; Rakud ja koed hävivad järk-järgult; Maapealsed osad hävivad, kuid maa-alused osad säilivad.
· nukust väljub valmik VAEGMOONDELINE areng · vahele jääb nukustaadium · kõik muutused toimuvad järkjärgult aktiivse elutegevuse käigus Lootejärgse arengu peamised etapid · noorjärk ehk juveniilne staadium · algab organismi sünniga ja lõpeb sigimisvõime saabumisega · organism kasvab; elundkondade talitus ning käitumine ja kombed täiustuvad · sigimisvõimeline ehk generatiivne staadium · vananemisperiood Vananemine üldine bioloogiline seaduspärasus, mis kehtib eluslooduse kõigil organiseerituse tasemetel · organismi tasemel tingitud pärilikest teguritest ja keskkonnatingimustest · organismi areng lõpeb surmaga · enne surma agoonia pulss lakkab, teadvus kaob, hingamine aeglustub · kliiniline surm südame ja hingamistegevus, kesknärvisüsteemi talitused lakkavad · bioloogiline surm hiljemalt 5 minutit peale kliinilist surma PÄRILIKKUS
liblikad b) vastne- valmik nt. konn Moondeta vastsündinu sarnaneb üldplaanis oma vanemaga, mõtmetelt tunduvalt väiksem. Ta kasvab, muutuvad kehaosade proportsioonid, saavutatakse suguküpsus. Iseloomulik lindudele, roomajatele, imetajatele. Juveniinne iga- organism kasvab, elundkondade talitus ja reflektoorne tegevus täiustuvad. Kujunevad välja sekundaarsed sugutunnused ja algab spermatogenees või ovogenees. Generatiivne, sigimisvõimeline eljujäik, organism annab järglasi. Vananemisperiood- eluslooduse kõigil organiseerituse tasemel, naistel menopaus. Agoonia- surmaeelne seisund Kliiniline surm- lakkab südame ja hingamistegevus ning kesknärvisüsteemi talitused (võib kesta kuni 5 min) Bioloogiline surm- südame ja hingamistegevus ning närvisüsteemi talitused on lakanud (kauem kui 5 min), ajurakud hävivad Erinevus- kliinilisest surmast saab inimest välja tuua (elustada), bioloogilisest surmast ei saa. Pärilikkus Pärilikkuse kandjad on kromosoomid
Piimaperiood: põhiliseks söödaks liigile omane täispiim või sellele lähedase koostisega sööt. Perioodi teisel poolel kohanevad noorloomad liigile omaste põhisöötadega. Sugulise küpsemise periood: arenevad intensiivselt suguorganid ja sekundaarsed sugutunnused. Kujunevad sugupoole omadused. Täiskasvanuperiood: suguorganid on saavutanud funktsionaalse täiuse, mil loomad annavad kõige paremaid järglasi ja neil on kõrgeim jõudlus. Vananemisperiood: ilmneb ainevahetuse langus ja toodangu vähenemine, mis on tingitud seedeorganite taandarenemisest (hambad kuluvad, seedeorganid degenereeruvad, söödatasuvus väheneb), sugulise tegevuse langust (ahtrus), piimaorganite väärastusest jne. Loomad muutuvad väheproduktiivseks ja ebatasuvaks ning nad praagitakse karjast välja. 16. Lehmade elu ja majandusliku kasutusiga
Suhteline juurdekasv (K) näitab, mingi ajaperioodi absoluutse massi-iibe (Wt+Wo) suhet ja perioodi alguse kehamassi keskmisesse (Wo)(%). 8. Kasvu ja arengu etapid Looteline ehk embrüonaalne periood- Idulasperiood, eellooteperiood, looteperiood. Lootejärgne periood (kestab noorlooma sünnist surmani) vastsündinuperiood, piimaperiood, sugulise küpsemise periood, täiskasvanu periood, vananemisperiood. 9. Kasvu ja arengu seaduspärasused 1. Seaduspärasus organid, mis kasvavad aeglaselt looteperioodil, kasvavad kiiresti lootejärgsel perioodil ja vastupidi, 2. Seaduspärasus puudulik söötmine v haigus mingil kasvuperioodilpidurdab kõige enam nende luude ja organite kasvu, milliste kasvuintensiivsus on sel perioodil suurim. 10. Veise eksterjöör vaata joonist 11. Loomade mõõtmed ja mõõtmine - Mõõdetakse kasvu ja arengu jälgimiseks,
LOOTEJÄRGNE ARENG / OTSENE MOONDEGA / TÄISMOONE VAEGMOONE Täismoone - munavastne (röövik)nukkvalmik Vaegmoone - munavastnevalmik Lootejärgse arengu etapid: 1. Juveniilne staadium sünnistsigimisvõime saabumiseni. Seda staadiumo iseloomustab kasvamine, täiustumine. 2. Generatiivne staadium sigimisvõimeline elujärk. 3. Vananemisperiood enamik loomi sellesse staadiumisse ei jõua. Iseloomustab: elunkondade talitluse häired, haigused. Millest sõltub organismide eluiga? 1. Geneetilistest mehhanismidest. 2. Keskkonnateguritest. Organismide individuaalne areng lõpeb surmaga. Agooniakliiniline surmbioloogiline surm. Kliiniline surm lakkab südame- ja kesknärvisüsteemi töö, lakkab hingamine. ~5 min jooksul võimalik elustada. Taimede lootejärgne areng /
annaabi.ee 
