õiguse linnakaitsele. Kirikukorraldus Eesti alal alates XIII sajandist. · Toomhärrade vaimulikuks kohustuseks oli missade läbiviimine. Missadel domineeris liturgia - muusikalissõnaline osa. Missarõivad ja atribuudid olid väga luksuslikud, nagu kiriku sisustuski. · pinnapealne vaimuliku elu, rikastumine, liiderlikkus, pideva vaimuliku eetika rikkumine · maal kihelkonnakirikud, kaugemates paikades kabelid, jumalateenistust viisid läbipreestri asendajad - vikaarid. Sageli sattusid kirikujuhtideks ilma vajaliku hariduseta tähtsamate suguvõsade liikmed. · piiskop Johannes IV Kievel viis läbi oma valdustes visitatsioone, mis tõid esile kirikutes valitseva korralageduse , usukorrastust nõudis ka peapiiskop Johannes Blankfeld, kuid tagajärjetult Kloostrid: · tsisterlaste ordu - eesmärk eemaldunud vaikne jumalateenistus, karjakasvatus, põllumajandus, aiandus. XIV saj. ka naistsisterlaste haru.
Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel v2iksem kirik, kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus. Kirikukymnis 1/10 m6isa kymnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Visitatsioon kiriku korrastus Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik. Vikaar Preestri asendaja/ kiriku6petaja. Tsisterlased Vanim Eestis asunud mungaordu Dominiiklased, Frantsisklased Kerjusmungaordu Reformatsioon Usupuhastus
Dekaan: Jälgis jumalateenistuste korda ja üldist distsipliini. (Praost esimene abiline). Sakrament: Jumala armu väljendav kirkilik toiming. (kokku 7 sakramenti: ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, vaimulikuks pühitsemine, laulatamine) Missa: Pidulik jumalateenistus koos armulaua sakramendiga. Missadel domineeris liturgilise muusika sõnaline osa. Vikaar: Kaugematesse osadesse rajati kabeleid, teenrid vikaarid e. preestri asendajad. Visitatsioon: Kirikukatsumus (kontrolliti preestrite tööd ja vastavust Piiblile). sinoid: e. vaimulike koosolek, kus anti juhtnööre Dateeri e määratle aeg ja iseloomusta: M. Luther algatas Saksamaal katoliku kiriku reformatsiooni: 1517. Usuline uuendusliikumine. (Katolikus kirikust eraldusid reformeeritud harud, peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik). Eestimaa linnades toimusid pildirüüsted: 1524 (Tallinnas) 1525 (Tartus)
Esialgu oli kristluse keskuteks peamiselt linnad, enamik maapiirkondi aga ristiusustamata. Kokku kestsis Euroopa ristiusustamine üle tuhande aasta. Pärast keisririigi langust ning sellele järgnenud segadusteajastul kasvas kiriku autoriteet veelgi. Kujunes ka kiriku hierarhia, mille kohaselt kirikupeaks oli paavst. Suuremate piirkondade usuelu juhtisid peapiiskopid, kellele allusid piiskopid. Kohtadel tegutsesid piiskopile alluvad preestrid. Preestrite abilisteks olid vikaarid. Katoliku kiriku õpetus, mille põhituumaks on usk Kristuse ülestõusmisse, rajaneb piiblil. Piibel ei sisalda kaugeltki kõiki katoliku kiriku ettekirjutusi ega tõekspidamisi.Katoliikluses oli oluline koht sakramentidel. Sakrament on Kristuse seatud püha toiming, milles Jumal annab oma Sõna ja sellega ühendatud kiriklike atribuutidega meile armu, mille Kristus on ära teeninud. 7.Riigivõimu areng keskajal, esinduskogud Riigivõim sõltus osaliselt feodaalsuhete arengust
vaimuliku(e) poolt Toomkool toomkiriku juures asuv kool, mille peamine ülesanne oli haritud vaimulike toomhärrade ettevalmistamine kirikukihelkond - oli maa-ala, mis moodustas kiriku ümber vaimuliku tegevuse piirkonna. - Kihelkonna peakirikut nimetati kihelkonnakirikuks (teenisid kihelkonnapreestrid), kuigi kirikukihelkonnas võis lisaks sellele olla ka teisi kirikuid (abikirikuid) ja/või kabeleid (teenisid preestri asendajad vikaarid). - Kirikukihelkonnale kuulus oma maa-alal ka haldusõigus, kuni moodustati teised haldusorganid (komtuurkonnad, foogtkonnad, vallad). - Kihelkondade juures tegutsesid ka kihelkonnakohtunikud. - Kirikukihelkond määras ametisse kiriku eestseisja, tavaliselt kaks kihelkonna kohta. Kiriku eestseisja täitis majanduslikke ja politseilisi ülesandeid Preestrite praktiline tegevus: 1) seitsme sakramendi jagamine (jumalaarmu väljendavad kristlikud toimingud): ristimine,
elanikkonnast. Vaimulikkond jagunes "mustadeks" ja "valgeteks". Esimesed olid kloostrites elavad mungad ja nunnad, teised vaimulikud väljaspool kloostreid. Kõrgvaimulike ja tavaliste kogudusepreestrite vahel valitsesis suured sotsiaalsed ja elulaadilised erinevused. Peapiiskopid, piiskopid jt. kõrgvaimulikud pärinesid enamasti kõrgaadlikest, neil olid lossid ja nad elasid üpris ilmalikku seltskondlikku elu. Kogudusevaimulikud (küreed, vikaarid) olid oma elulaadilt lähedased talupoegadele ja käsitöölistele. Aadli hulka kuulus koos perekonnaliikmetega umbes 550 000 inimest. Seisuslikult tehti vahet vana päritolu nn. mõõga-aadli ja kodanluse seest pärineva nn. mantliaadli vahel. Ainult mõõga-aadlisse kuuluvad mehed võisid käia koos kuningaga jahil, osaleda kuningapaari õhtusöögil ja istuda kuninglikku tõlda. tegelikult kuulus õukonda kõrgaadel, kellel oli hertsogi, markii, krahvi või vikondi tiitel
patriarhiks – kellel oli kõrgeim võim oma patriarhaadis. See omakorda jagunes kirikuprovintsideks, mida juhtisid provintsi pealinna piiskopid – Idas metropoliit, Läänes peapiiskop. Piiskopid, kes algselt linnakoguduste juhatajad olid, said oma haldusse ümbritsevad maakonnad. Nii sündinud piiskopkonnad jagati kihelkondadeks, mille eesotsas oli piiskopi poolt ametisse seatud presbüter (preester), preestri asendajad kihelkonna ärealadel (kabelites) – vikaarid. Kirikurovintside piiskopid kogunesid 2x aastas kirikukogule e. sinodile. Kõrgeim võim kulus kõikide piiskoppide kogule e. oikumeenilisele kirikukogule. Kuna vaimulikele kehtis vallalisuse nõue (tsölibaat), pidi see seisus oma ridu täiendama teistest seisustest. Feodaalide poegadest said tavaliselt kõrgemad vaimulikud, talupoegadest alamvaimulikud. Vaimulike vagadust rõhutati riietusega, peagi pöeti paljaks (tonsuur), selle kaudu omandati pühitsemisvõim (ordinatsioon)
Sinod – regulaarne vaimulik kogunemine, kus anti täpseid juhtnööre maarahva õpetamiseks ((((((Kirikukatsumine ehk visitatsioon –võimaldas kõrgemal vaimulikul või kirikukomisjonil saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest)))))) Missa-jumalateenistus ladina keeles,kuid üks osa võis olla ka rahvakeelne Kihelkonnakirik – kihelkonna keskus, igal oli oma kaitsepühak Kabel – seal täitsid preestri asendajad ehk vikaarid kiriklikke ülesandeid Preester – vaimulik, kes oli kiriku eesotsas Kirikukümnis – ristitutele kehtestatud maks Sakrament – püha toiming, vanne Martin Luther – usupuhastuse ehk reformatsiooni algataja 1517. aastal Saksamaal Wittenbergis, hakkas korda looma, tahtis kaotada indulgentsid Usupuhastus Eesti alal – 1520te lõpuks olid enamus Eesti linnad reformatsiooni omaks võtnud. •Tallinna jõudis 1523.aastal Riia kaudu, järgmisel aastal tegutses linnas
peapiiskopkondadeks, kus korraldasid usuelu peapiiskopid. Piiskopkondade keskustesse olid rajatud katedraalid (lad k cathedra – tool, piiskopi jutlustamistool), mida on nimetatud ka toomkirikuteks (lad k domus – maja, piiskopi koda). Piiskopid pühitsesid ametisse preestrid (kr k presbyter – vanem), kelle ülesandeks oli jumalateenistuste pidamine ja sakramentide jagamine. Preestreid abistasid kirikuteenistustel vikaarid (lad k vicarius). Piiskopid kontrollisid piiskopkonna vaimulike tegevust ja korraldasid selle kontrollimiseks visitatsioone (e kirikukatsumisi). Paavsti juurde kujunenud õukonnast sai kirikuelu keskvalitsus – kuuria (lad k curia – nõukogu). Vajadusel läkitati Roomast erinevatesse maadesse asju ajama paavsti saadikud – legaadid (lad k legatus – saadik) ning tähtsamaid kirikuelu küsimusi arutati paavsti poolt kokku kutsutud eri maade
hingeõnnistuse eest palvetaks. Usuelu maal. Kuigi piiskopkondade keskustes töötas arvukalt vaimulike ja nende abilisi, lasus suuremahuline hingekarjastetöö maal siiski kihelkonnapreestritel. Keskaja vältel kihelkondade arv kasvas ja nii oli neid Eestis XVI sajandil 97. Kihelkonna keskuseks oli kihelkonnakirik. Sageli asutati kihelkonna kaugematesse osadesse ka kabeleid, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad - vikaarid. Preestrite ülalpidamise kindlustasid neile eraldatud maalapilt saadud tulud, mõisast maksvat kirikukümmnis ja koguduseliikmete annetused. Kuna Liivi ordu ja maa-aadel pidasid oma mõjualade kirikuid aineliselt ülal, siis valisid nad neisse oma äranägemisel ka vaimulikke, kelleks sattusid tihti tähtsamate suguvõsade liikmed. Hilisemal ajal ei arvestatud isegi seda, kas kandidaadil olid preestrile vajalik haridus ja oskused.
Kirikukatsumine visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Toomkapiitel kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Missa pidulik jumalateenistus. Liturgia domineeriv muusikalis-sõnaline osa missadel. Kihelkonnakirik kihelkonna keskus. Kabel väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Sakrament püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. Johannes Blankenfeld Tartu piiskop, hiljem Riia peapiiskop taotles katoliku usuelu korrastamist. 15. Usupuhastus Eestis Reformatsioon usupuhastus
15 9. EESTI KESKAEG: KIRIK JA KULTUUR, lk 138-143, 162-167 *Keskaegne kultuurielu põhines Katolikul usul ja ladina keelel, mis ühendas kogu Euroopat. Ladina keeles töötas kirik ja ladina keeles suheldi. Ladina keelt kasutasid valitsejad, diplomaadid ja kaupmehed. *Maapiirkonnad olid jagatud kirikukihelkondadeks ning suuremates neist tegutsesid lisaks kihelkonnapreestritele ka vikaarid (preestri abilised). *Preestrite ülesandeks oli jumalasõna levitamine, jumalateenistuste läbiviimine ja sakramentide jagamine- ristimine, leeritamine, laulatamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine. *Alates 13.sajandist hakkasid mitmed katoliiklikud mungaordud rajama Eestisse ka kloostreid. Keskaja lõpuks tegutses Eestis 4 mungaordut, millel oli munga- ja nunnakloostreid nii linnades, kui ka maal:
varakeskaja alguseks. 4.saj hakkab preesterkond kujunema omaette seisuseks. Ametsissepühitsemine- ordinatsioon. Vaimulikelt hakati nõudma tsölibaati (abielukeeld). Neil oli kindel riietus(tumedad riided) ja soeng (paljas pealagi). Varakeskaja lõpuks kujuneb välja Alamvaimullikud kirikuhierarhia, mille tipus on paavst. Seejärel: Preestrid Vikaarid, diakonid-preestri abid kardinalid(kõrgvaimulikud, kellel oli Mungad ja nunnad õigus valida paavst) Peapiiskopid Sakramendid- jumalaarm Piiskopid Ristimine Kanoonikud(toomkapiitli liikmed) Leeritamine Kloostriülemad (abtid, Priorid, Piht ja patukahetsus
ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand Toomkapiitel- kõrgem vaimulike kolleegium. Sinodid- piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid ehk kirikukatsumised Missa- pidulik jumalateenistus. Liturgia- missa muusikalissõnaline osa. Kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. Kabel- asutati kihelkonna kaugematesse osadesse, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Kirikukümnis- kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Sakrament- ristimine ja armulaud Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon- 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine. Poliitiline ja vaimne opositsioon- Esimesel juhul himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi.
leiba. Kirikule a) Kümnis(1/10 saagist, kariloomadelt) b) Maksud kirikutalituste eest(laulatus, ristimine, matmine) Kuningale A) Maks kogutulult B) Pearahamaks inimeste arvu pealt C) Kahekümnendik maamaks. Elati vaeselt, kimbutas pidev näljahäda. Nõuti: feodaalse maaomandi kaotamist ja maksude koormast vabanemist. Seisused Vaimulik seisus (0.5%, 130 000 in) Valged vaimulikud(60 000) kogudusevaimulikud, küreed, vikaarid, pärit talupoegade või käsitööliste seast, kõrgemad vaimulikud(peapiiskopid, piiskopid, prelaadid(sageli aadlikuperekonnast) Mustad vaimulikud musta rüüd kandvad , ilmalikust elust eraldunud Vaimulikud(400 000, 1%) Mõõga-aadel nn vana aadel(kunagise sõjaväeteenistuse eest) Õukonnaadel kõrgaadel, õukonda võisid kuuluda ainult enne 1400a aadlitiitli omandanud pered. Mantliaadel Kodanluse seast pärit mehed, kes olid ostnud endale tiitli, sisuliselt teenistusaadel
ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand Toomkapiitel- kõrgem vaimulike kolleegium. Sinodid- piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid ehk kirikukatsumised Missa- pidulik jumalateenistus. Liturgia- missa muusikalissõnaline osa. Kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. Kabel- asutati kihelkonna kaugematesse osadesse, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Kirikukümnis- kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Sakrament- ristimine ja armulaud Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon- 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine. Poliitiline ja vaimne opositsioon- Esimesel juhul himustasid ilmalikud valitsejad, aadlikud ja rikkad linlased kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma võimule allutada. Teine suund taotles sügavaid kultuurialaseid muudatusi.
Kõige enam lokaalse päritoluga. Päritolu muster paika 13 sajandiga. Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad. Moodustati korporatsioon, mis hakkas kaasa rääkima maahärra kõrval. Kui kokkuleppeks oli tarvis vasallide toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste laiendamine. Nt pärimisõigus, mis 14 saj lõpuks oli võrreldav pärusvalduse pärimisõigusega. -Vaimulikkond ning ilmalikkond Vaimulikkonnas olemas selge hierarhia. Lihtvaimulikud (vikaarid) ja kõrgvaimulikud (toomhärrad, piiskopid). Veel mungad. Hierarhia ka mungaordude vahel. Tsistertslased (valdavalt aadel) ning kerjusmungaordud (frantsistklased ja dominiiklased). Liivimaa kõrgemaks vaimulikkonnaks olid sakslased. Väikesakslased kleindeutsche Keskaja väikesakslaste kohta vähe teada, eeslinnade elanikud. Paigad, mille kohta allikaid praktiliseld säilinud ei ole. Tähendab väikesi saksasid. Kes sotsiaalses hierarhias sakslaste ja mittesakslaste vahel
´Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan. Neil oli õigus piiskop valida, kuid kinnitama pidi selle ikkagi paavst. Sinod: Piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid e. kirikukatsumused. Missa: Pidulik jumalateesnistus. Liturgia: Muusikalissõnaline osa, mis domineeris missadel. Kihelkonnakirik: Oli kihelkonna keskuseks. Sageli asutati kihelkonna kaugematesse osadesse ka kabeleid, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Preester: Ülesanne oli jagada seitset sakramenti koguduseliikmetele ja neile jumalasõna õpetamine. Said oma tulud eraldatud maalapilt ning mõisast makstavast kirikukümnisest (kümnendik mõisa kümnisest) Sakramendid: Jumalaarmu väljendavad kiriklikud toimingud (ristimine, leeritamine, armulaud, piht, viimne võidmine, preestriks pühitsemine, laulatamine.) Johannes IV Kievel: Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke
vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast. Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon. Kirikukatsumine visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. Missa - pidulik jumalateenistus. Liturgia - Missadel domineeris muusikalis- sõnaline osa. Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. Kirikukümnis 1/10 mõisa kümnisest. Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis (83-85) : Reformatsioon usupuhastus. Poliitiline opositsioon -
*sinod-piiskopkonna vaimulike koosolek ja visiatsioon. *kirikukatsumine- visitatsioon, võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. *missa- pidulik jumalateenistus. *liturgia- Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. *kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. *kabel-väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad vikaarid. *preester-vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. *kirikukümnis-kümnendik mõisa kümnisest *sakrament-püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. *Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. 19. Usupuhastus Eestis Lk.83-85 (reformatsioon, poliitiline ja vaimne opositsioon, Martin Luther 1517, Johannes
kogudusega kihelkonna keskuses oli kirik ja kirikuõpetaja (preester), kes pidi olema oma koguduse hingekarjane preester pidi jagama seitset sakramenti: ristimine, leer e konfirmatsioon e kinnitamine, piht, armulaud, laulatus, preestriks pühitsemine, viimne võidmine; ja ta pidi kogudusele selgeks tegema: Meie isa palve, Ave Maria, kümme käsku kihelkonna kaugematesse nurkadesse ehitati kabelid kohtadesse, kuhu preestreid ei jätkunud, teenisid vikaarid preestreid määras ja õnnistas ametisse piiskop, kelle vaimuliku hoole alla kuuluv piirkond diötsees, tema ilmaliku võimu alla kuuluv piirkond stift piiskopkonna keskuseks oli piiskoplik peakirik e toomkirik e katedraal, kus istus peapiiskop, toomkiriku juures tegutses toomkapiitel (praost), temast allpool dekaan, edasi 12 kanoonikut e toomhärrat iga piirkonna vaimulikud kogunesid regulaarselt ja neid kogunemisi nimetatakse sinodiks
o Kirikukatsumine – visitatsioon(WTF?), võimaldas saada ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt ning ka usuelu väärnähtustest. o Missa - pidulik jumalateenistus mida viisid läbi toomhärrad. o Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-sõnaline osa. o Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus. o Kabel - väiksem kirik, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad – vikaarid. o Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pühitsus. o Kirikukümnis – 1/10 mõisa kümnisest. o Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu. o Johannes IV Kievel - Saare-Lääne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis tõid esile kiriku korratuse, pühameeste ahnuse jpm. (Johannes Blankenfeld)
olnud parem ja neid on tõusnud rohkem käsknikke sekka. Vaimulikkond- Liivimaa vaimuliku hierarhia tipus oli Riia peapiiskop, kellele kiriklikult allusid kõik Liivimaa piiskopkonnad. Piiskop on kiriku ülemvaimulik, kes juhib piiskopkonda. Toomhärrad - Toomkapiitel vaimulik nõukogu, mis annab nõu piiskopile ja tegeleb piiskopi valimisega. Toompraost - Tegeles piiskopkonnas majandusküsimustega. Preester - Pidasid jutlusi kirikutes ja viisid läbi kiriklike rituaale. Vikaarid - Lihtvaimulikud. Aadel- Puudus kõrg- ja alamaadel. Vasallkonnal kujunesid rüütelkonnad. Moodustati korporatsioon, mis hakkas kaasa rääkima maahärra kõrval (nõupidajad, kuid samas, et maahärra ei läheks vastuollu oma vasallidega). Kui kokkuleppeks oli tarvis vasallide toetust kindlustada, toimus viimaste õiguste laiendamine (Pärimisõigus). Kaupmeeskond- Suurkaupmehed tegelesid rahvusvahelise ekspordiga, sest neil olid laialdased sidemed välismaal
annaabi.ee 
