00 / 31.29 EEK Gin long drink 50 cl 2.50 / 39.12 EEK Siider fizz 50 cl 2.50 / 39.12 EEK Smirnoff Ice 27,5 cl 2.50 / 39.12 EEK Viru valge cooler 27,5 cl 2.50 / 39.12 EEK VEINID - Klaasiga pakutavad veinid - Punased: / Red wines: B&G Cabernet Sauvignon (Majavein) 12 cl 2.30 / 35.99 EEK Hoya de Cadenas Reserva Tempranillo (Hispaania) 12 cl 2.30 / 35.99 EEK Roosad: / Rose wines: Barton & Guestier Rose d´Anjou Loire 12 cl 2.30 / 35.99 EEK Valged: / White wines: B&G Sauvignon Blanc (Majavein ) 12 cl 2.30 / 35.99 EEK Hoya de Cadenas Blanco (Hispaania) 12 cl 2.30 / 35.99 EEK
50 / 13.20 Albert Bichot Secret de Famille Chardonnay ,France 12 cl/ 75 cl 3.50 / 15 Albert Bichot Chablis,France 12 cl/ 75 cl 2.50 / 10 Badacsony Muscat Ottonel,Hungary 12 cl / 75 cl 2.50 / 7 Punane vein Jacobs Creek Grenache Shiraz, South-Easternt,Australia 12 cl/ 75 cl 2.50 / 13.20 Old Tbilisi Alazani,Gws, 12 cl/ 75 cl 2.50 / 13.20 Adobe Cabernet Sauvignon,Chile 12 cl / 75 cl 2.50 /7 Achaval Ferrer Quimera, Argentina 12 cl/ 75 cl 4.50 / 30 Amarone Della Valpolicella,Italy 12cl/ 75 cl 3.50/ 16 Roosa majavein Cato Negro Cabernet Sauvignon Rose 12 cl/75 cl 2.50 / 13.20 Los Cardos Malbec Rosé, Argentina 12 cl / 75 cl 2.50 / 7 Primavera Rosé, Portugal 12 cl / 75 cl 2.50 / 7
Tuntumad piirkonnad Alsace Burgundia Bordeaux Beaujolias Champagne Loire Languedoc-Roussillon Rhône Provence Edela-Prantsusmaa Kasutamine kulinaarsel eesmärgil Toitude valmistamisel kasutatakse viinamarja veine, konjakit ja likööre toidule maitse andmiseks või selle parandamiseks. Veine kasutatakse ka liha marineerimisel. Kastmete koostises . Väga tavaline on ka veini joomine toidu kõrvale. Tuntumad viinamarjasordid Valged: Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc. Punased: Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinot Noir. Punane vein Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Viinamarja sort Pinot Noir Särav rubiinpunane Mõnus marjaaroom milles tulevad esile maasika, vaarika ja kirsinoodid, alkoholisisaldus 13% Pehme ja ümar vein,lõpp meeldivalt marjane. Fumees Blanches Pinot Noir 2010 Valge vein B&G SAUVIGNON BLANC RESERVE
Martini Extra Dry 8cl 2,50 Martini Rosso 8cl 2,50 Pernod 4cl 3,50 Valged veinid EUR Barco Viejo Chardonnay Central Valley (Tsiili ) 12cl 3,00 Barco Viejo Chardonnay Central Valley (Tsiili) 75cl 17,00 Grand Noir Sauvignon Blanc Languedoc (Prantsusmaa) 12cl 3,50 Grand Noir Sauvignon Blanc Languedoc (Prantsusmaa) 75cl 18,00 Columbia Crest Two Vines Riesling (Ameerika Ühendriigid) 75cl 3,50 Columbia Crest Two Vines Riesling (Ameerika Ühendriigid) 75cl 18,00 Prosecco Frizzante Maschio (Itaalia) 75cl 17,00 Casillero del Diablo Gewurztraminer (Tsiili )12cl 4,00
Joogiõpetus. Praktiline tund . VEINIVIINAMARJAD. Ülesanne: Täida tabelid - punased viinamarjad, valged viinamarjad - viinamarjade iseloomustamiseks: PUNASED VIINAMARJAD Punane viinamari Veinimaa Piirkond ( kui Iseloomustus (maitsed, on) lõhnad) Cabernet Sauvignon Bordeaux Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna. Suure parkhappesisalduse tõttu lisatakse kaberneele tihti Merlot või mõnda muud
Viinamarjad Punased viinamarjad Punane Veinimaa Piirkond iseloomustus viinamari Cabernet Sauvignon Prantsusmaa; Languedoc Mustsõstar, mustpipar, Tsiili; Roussillonis vanill,rosmariin,piparmünt, Argentiina; tubakas, eukalüpt, roheline Austraalia pipar Merlot Prantsusmaa Bordeaux Marjane, mustpipar, sinine
kõrge alkoholisisaldusega ja tundub seetõttu mitte päris kuiv olevat, vein võib olla kerge, värske, elav, nooruslik, samas mõnes teises kliimas võine, kreemjas, kompleksne ja korraliku arengupotentsiaaliga. Sémillon on Prantsusmaalt Bordeaux'st pärinev valge viinamari. See on üsna vähehappeline ning sellest valmistatud veinid on täidlased, suure viskoossusega, kuid suhteliselt nõrga mee- ja virsikuaroomiga. Sauvignon Blanc on väga levinud viinamarjasort. Sauvignon Blanci parimaks kasvukohaks peetakse Prantsusmaad. Tegelikult kasvatakse seda üsna laialdaselt mujalg. USAs tuntakse seda viinamarja ka nime all Fume Blanc. Sauvignon Blanc kannatab kuumemat kliimat kui paljud teised viinamarjasordid. Veinid on aromaatsemad kui Chardonnay'st ja neis on enamasti värske ja erk happesus. Aroomis hinnatakse valdavalt "rohelisi" ehk siis värskete rohttaimede ja põõsaste lõhnu. Veini on mõistlik juua noorelt. Punased viinamarjad punased/roosad veinid
Need viis Balatoni järve ümbritsevat piirkonda on valdavalt valgete veinide valmistamise alad. Peamised sordid on Szürkebarat (Pinot Gris), Raijnai Rizling (Reini Riesling), Olaszrizling (Riesling Italico), Müller-Thurgau, Kèknelyü, Irsai Oliver, Tramini (Traminer), Muscotaly. Punaseid marju kasutatakse vaid valitud paikades, nagu näiteks Balatoni järve eenduval Tihanyi poolsaarel. Sortidest on levinud Kèkfrankos ja Merlot ning lõunakaldal ka Nagyburgundy (Pinot Noir) ja Cabernet Sauvignon. Enamik kohaliku veini tarbitakse ära Balatoni järve külastavate saksa ja austria turistide poolt. Tootjad: Balatonboglàr, Szent Orban (Huba Szeremley), Varga. Eger (5160 ha) Kuulsuselt Tokajle järgnev piirkond, mis asub Bükki mägede lõunanõlvadel. Seal valmistatakse Egri Bikavèri, Egeri Härjaverd. Vanasti oli segu põhikomponent Ungari mari Kadarka, praegu võib see olla Kèkfrankos või Kèkoporto, lisatakse veidi Cabernet Sauvignoni ja Merlot'd
saanud ilmselt karmiinpunase värvi järgi.Pärit on see sort aga Prantsusmaalt Bordeaux'st. Algul kasvatati seda viinamarjasorti Tsiilis Merlot' pähe, alles 1991. aastal avastati, et tegemist on kadunud Carmenere'iga, mille juuretäi Bordeaux' piirkonnast hävitas. Palju kasvatatakse ka Cabernet Sauvignon'i, millest paljude asjatundjate arvates valmivadki Tsiili parimad veinid. Samuti Chardonnay´d, Sauvignon Blanc'i ja Merlot'd. Poes riiulite vahel kõndides ja veinide silte uurides leidsin visuaalselt silmatorkavaid pudeleid, mille kvaliteet võib olla nõrgem kui tagasihoidlikumas pudelites olev Tsiili vein. Üldmulje on kena ja ahvatlev, kuigi kogu infot igalt pudelilt siiski ei leia aga Tsiili veinidel on tõepoolest hea hinna-ja kvaliteedisuhe ehk veini hinnad algavad 4 eurost kuni 25 euroni. Usun,et kõige kallim vein ei pruugi olla üldse kõige maitsvam. Kogemus on
lihtsamaid ja odavamaid burgundereid. Burgundia alla arvatakse ka Beaujolais. Champagne kõige põhjapoolsem ja jahedam Prantsusmaa veinipiirkond. Sampanja on jook, mille teine käärimine toimub pudelis. Loire`i org Alsace marjad on pigem Saksa päritolu Jura veinid on kanged, teravad ja Savoie mäestikuveinid Bordeaux veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust, punaseid veine: Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc, valgeid veine: Sauvignon Blanc, Semillon, Muscadelle Edela-Prantsusmaa Bergerace (pakub samadest sortidest valget ja punast veini mis Bordeaux, aga odavam, kuid mitte tingimata halvem) Monbazillac (valged dessertveinid on lihtsakoelisemad, mitte nii rikkalikud ja magusad ja hinnalt kättesaadvaamad kui kuulsa Sauternes`i omad. Bergerac (tuntud meile valgete värskete Bordeaux stiilis veinidega, tehakse ka meeldivat eosed ja mahlakaid punaveine)
6. Juust- Camembert'i juust, Roqueforti juust, parmesan jt. 7. Magustoit 8. Puuvili 9. Kohv Prantsusmaa veinid Prantsuse veinistandardid on aluseks veinide hindamisel kogu maailmas. Sealset veiniajalugu loetakse juba 6. Sajandist e. Kr. Veinitoodangu poolest jagab Prantsusmaa esikohta Itaaliaga mõlemad valmistavad keskmiselt 55 miljonit hektoliitrit veini aastas. Tuntumad viinamarjasordid, mida kasvatatakse, on valgetest Chardonnay, Sauvignon Blanc, Sémillon, Muscadet, Chenin Blanc, Riesling ja Ugni Blanc.Punastest on enam levinud Carignan, Grenache, Merlot, Cabernet Sauvignon, Syrah, Gamay, Ginsault ja Pinor Noir. Piirkonnad: Alsace, Burgundia (sealsete veinide kvaliteet on etaloniks kogu maailma viinamarjakasvatajatele), Bordeaux, Beaujolias, Champagne (seal valmib maailma parim vahuvein), Loire, Languedoc-Roussillon, Rhône, Provence (sealseid kergeid veine nimetatakse puhkajate või kohvikuveinideks), Edela- Prantsusmaa.
which they lived. Most tribal groups subsisted on a simple huntergatherer diet, hunting native game and fish and collecting native plants and fruit. The general term for native Australian flora and fauna used as a source of food is bush tucker. The wine regions in each of these states produce different wine varieties and styles that take advantage of local climates and soil types. The predominant varieties are Shiraz, Cabernet Sauvignon, Chardonnay, Merlot, Sémillon, Pinot noir, Riesling, and Sauvignon blanc. Sport Around 24 per cent Australians over the age of 15 regularly participate Australia has strong international teams in cricket, field hockey, netball, rugby league, and rugby union, having been Olympic or world champions at least twice in each sport in the last 25 years for both men and women where applicable. History. Human habitation of the Australian continent is estimated to have begun
Veinitööstus Uus-meremaal sai hoo sisse aastal 1970, kus paar aastat hiljem hakkasid karjamaad asenduma veiniaedadega. Peamiseks piirkonnaks kus hakati viinamarju kasvatama oli Marlborough, kus algselt kasvas vaid mõni üksik puu. Esimese tööstuslikus mõõdus veiniaia rajasid Marlborough’d läbiva Wairau jõe orgu praeguseks Brancotti nime omandanud ettevõtte (varem Montana) austraallastest asutajad. Esimesed viinapuud, mis juba 1973. aastal istutati, olid sortidest Cabernet Sauvignon ja Müller-Thurgau. Nüüdseks ülikuulsaks muutunud Sauvignon Blanc jõudis kohale alles aastal 1975. Murrang tuligi alles kümme aastat hiljem, kui Cloudy Bay, mille loojaks oli austraallane, tegi ostetud viinamarjadest oma esimese veini. Tulemus oli fantastiline ja Cloudy Bay muutus tagaotsitud harulduseks, mida kõik maitsta soovisid. Kuulsuse varjus tekkis maailmas Uus-Meremaa ja eriti Marlborough’ veinide vastu laiem huvi ning pidev nõudluse kasv tõi kaasa uute veiniaedade rajamise.
Palomino Serri valmistamisel kasutatav peamine marjasort. Kasvatatakse põhiliselt Jerezi linna ümbruses Andaluusias. Sort on igav, ent saagirohke, madala happe- ja suhkrusisaldusega, sobib hästi kuiva serri valmistamiseks. Kehv tavaveinide viinamari. Parellada Kataloonias Penedesis hinnatud marjasort, mida kasutatakse ka cava valmistamisel. Parelladast valmistatud veinid on elegantsed, hea puuviljasuse ning mahlase happe ja kõrge kvaliteediga. Kasutatakse ka segus Sauvignon Blanc' ja Chardonnay'ga ning see annab väga häid tulemusi, kui veini valmistamisel on kasutatud tammevaate. Need veinid sobivad hästi mereandide ja valgest kalast valmistatud roogadega. Ka sobib pakkuda kergemates kastmetes linnuliha, eelkõige kana- ja kalkunilihast valmistatud toitudega. Pedro Ximenes ka Pedro Jimenes või lihtsalt Pedro. PX-marjad võivad kliimast tulenevalt hästi üleküpseda, seetõttu valmistatakse sellest palju serri-tüüpi magusaid veine
viinamarju. Peale kääritamist, mis käivitatakse spetsiaalse kultuurpärmiga (saccharomyces ellipsoideus) ning kulgeb rangelt kontrollitud temperatuuril, võib settinud ja selginenud vein minna järelküpsemisele vaatidesse või otse villimisele. Valge vein on noorena on hele-rohekas, seejärel ta tumeneb, muutudes kollasest kuldseks, siis merevaigu värvi ja lõpuks hägusaks pruuniks. Punane vein Punased viinamarjad: pinot noir malbec merlot cabernet sauvignon cabernet franc syrah grenache tempranillo sangiovese nebbiolo gamay Punaseid veine valmistatakse peamiselt tumedatest viinamarjadest, vahel harva lisatakse neile kerguse saavutamiseks ka mõningane kogus valget veini. Marjad reeglina purustatakse ja fermenteeritakse koos kestadega, mis sisaldavad rohkesti tanniini, mitmesuguseid lõhna- ning värvaineid. Mahl, mis seob fermenteerumise käigus kõik vajalikud komponendid, eraldatakse kestadest alles peale esimese käärimise lõppu.
kogu Prantsusmaa veinikasvatuse. Aastaks 1885 langes saak 80 milj hl, alla 25 milj hl. Viinamarjakasvatus. Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Veinitööstuse seisukohast on olulised umbes 50 viinamarjasorti. Sordid erinevad üksteisest marjade värvi, suuruse, kuju, mahla koostise, valmimisaja ja haiguskindluse poolest. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: Riesling, Chardonnay, Sauvignon Blanc, Cabernet Sauvignon, Merlot, Pinot Noir, Gewürztraminer, Muscat, Syrah jt. Veinide liigitus. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad poolkuivad magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Lisaks on kasutatakse veini valmistamisel mitmesuguseid, tihti piirkondlikest iseärasustest tingitud spetsiifilisi
Sobib aperitiiviks koos mereandide ja kalaga. Dry, fresh, lime and citrus aroma, white flowers. Perfect as an aperitif and with seafood and fish. OLD TBILISI ALAZANI, GWS 12 CL/75 CL 2.50 / 13.20 POOLMAGUS, TÄIDLANE. AROOM KUIVATATUD LUUVILJADE VARJUNDIGA Maitse kuivatatud puuvili. Sobib seltskonnaveiniks, eelroogade või desserdi juurde. Semisweet, dried stone fruit tones, full and refreshing on the palate. Easy to consume PUNASED MAJAVEINID GRAFFIGNA SHIRAZCABERNET SAUVIGNON 12 CL/75 CL 2.20 / 12.00 KUIV, TÄIDLANE VÜRTSIKA AROOMIGA ARGENTIINA VEIN Sobib punasest lihast roogadega. Dry, fullbodied, spiced. Perfect with red meat food. JACOB´S CREEK GRENACHE SHIRAZ, SOUTHEASTERN AUSTRALIA 12 CL/75 CL 2.50 / 13.20 KUIV. AROOM: VAARIKAS, KIRSS. MAITSE: PLOOM, VALGE PIPAR Soovitame kanaliha ja pastaroogadega. Dry, toasty, raspberry and cherry aromas. Plum and white pepper. Perfect with chicken and pastas. OLD TBILISI ALAZANI, GWS 12 CL/75 CL 2.50 / 13.20
see sügavpurpursest rubiinpunaseks, seejärel mahagonipunaseks ja lõpuks tawny'iks (pruunikaspunaseks). Mõlemal juhul näitab veini pruun värv, et protsess on jõudnud liiga kaugele ja vein on oksüdeerunud, kui pole tegemist kangestatud veiniga , mille puhul pruun värv võib olla vastuvõetav. Teine nõue vanale veinile on see, et tal oleksid nii rikkalikud maitseomadused, et ta vääriks hoidmist. USA-s 9 dollarit maksev Cabernet Sauvignon, peaaegu olenemata päritolupaigast, sisaldab nii palju parkaineid, et see säilib kaua, kuid ajapikku kaob mahlakas maitse, ilma et tekiks uusi põnevaid ja meeldivaid maitsenoote. Osa üsna kalleid veine valmistatakse spetsiaalselt selleks, et juua neid värskelt, ja seda nauditavamad need on, sest mõni aasta laagerdunult tunduvad need veinid veidi teistsugused, kuid mitte paremad. Maailma parimad punaveinid Punast veini valmistatakse vahelduva eduga paljudes maailma eri paikades
veini valamist karahvini, viimane kohe korgiga sulgeda. Nii säilitate hea veini ligi nädalaks. Dessertveinide, jääveinide ja portveinidega kiirustama ei pea, ega tohigi. Nii kontsentreeritud ja korraga palju maitseid pakkuvad veinid säilitavad oma parima iseloomu nädalateks (kergemate dessertveinide ning lihtsate portide puhul võiks säilitada neid külmikus). Aroomide säilimine: Kuivad ja poolkuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc 2-3 päeva külmikus; Roosad veinid 2-3 päeva külmikus; Lihtsad magusad veinid 5-6 päeva külmikus; Küpsemad valged, näiteks 4 ja enama-aastased Chardonnay'd ja Rislingud 2-3 päeva baarikapis, kaitstud valguse eest või 5-6 päeva külmikus; Noor(em) punane (punane vein mida tarvitatakse mõne aasta jooksul peale valmistamist), näiteks Uue Maailma: Malbec, Merlot, Cabernet Franc, Garnacha, Syrah, Pinot Noir 2-3 päeva külmikus;
Väga paljude roogade, nagu kaskavali (kollane brõnsa), banitsa (pirukas brõnsa ja lihaga), imambajaldy (baklazaanid erinevate aedviljade või lihaga) valmistamisel kasutatakse lambapiimajuustu brõnsat. Alkohoolsed joogid. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele pinnasele ja kliimale avalduvad Cabernet Sauvignon'i viinamarjade parimad omadused. Cabernet Sauvignon'i veini valmistamiseks kasutatakse üksnes parimaid viinamarju. Veini laagerdatakse 30 kuud tammepuust vaatides.
Kui sügisilmad on piisavalt soojad ja niisked, võib viinapuid mõjutada suur botrijeis ceirerea ehk väärishallitus. Väärishallitanud viinamarjad tõmbavad kokku ja kuivavad, kuid nende suhkrusisaldus suureneb. Paremad näited väga magustatest dessertveinidest, mis on valmistatud väärishallitanud marjadest, pärinevad Bordeaux´ist ja Saksamaalt. Väärishallitus mõjutab soodsalt järgmisi sorte: Riesling, Sauvignon blanc, Sémillon ja Gevurtz tramius. Väärishallituse marjadest saab valmistada äärmiselt magusaid veine. Täpse koristushetke määramine on kasvatajatele raske ülesanne. Suhkru,- värvi,- ja parkainesisaldus seevastu suureneb. Veini happelisus peab olema marjade küpsusastmest sõltuva lopsakusega tasakaalus. Küpsemad marjad annavad küll parema punaseid veine, kuid hilise koristusega koosneb hallituse, vahe ja sügis ilmade oht
Kalavalik: Suitsulõhe majoneesiterriini Soolaforell Marineeritud teod Lihavalik: Metsealiha tarretises õunapohlassalatiga Broilerifilee täidetud mustaploomi ja porruga Singijuusturullid v Salatid: Kartulisalat suitsusingiga Heeringasalat Marineeritud minikurgid Menüü! JOOGID: v Alkohol Lahjem alkohol: Fizz stawberry Heineken Veinid: Rallo Frappato 2005 itaalia Törley Muscateller ungari Sauvignon Black lõunaaafrika v Kange alkohol: Finlandian vodka soome Smirnoff red ameerika Viru valge eesti v Alkoholivaba Mustsõstramahl Apelsini mahl Gaseeritud vesi Gaseerimata vesi Menüü! SUUPISTED, TIKUVÕILEIVAD: v Löhetäidisega lehttaigna minipirukas v Volovan tuunikalasalatiga v Suitsuforell Bojour juustuga v Canape singiga v Lavasirull suitsukana vahuga v Canape kanarulliga v Puuviljad:
Ligikaudu 40% elektrienergiast saab riik Euroopa ühest vanimast tuumaelektrijaamast Kozloduy. Bulgaaria on seoses Euroopa Liitu astumisega kohustatud seiskama neli tuumareaktorit, millest kaks on juba seisatud. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse tuntud Suhindoli regioonis. Lisaks veinidele võib Bulgaarias maitsta erinevaid kangeid jooke, nagu grappa, rakia, ouzo, nisust ja aniisiõlist valmistatav aniisiviin mastika. 19651990 kuulus Bulgaariale suur Atlandi ookeanis tegutsev avamerelaevastik.
Alkoholivaba õlu valmistatakse õlle valmistamis meetodil ja alkohol eraldatakse joogist valmistoodangust. Bitterid On , rohkelt maitsestatud kanged alkohoolsed joogid. Lagrits, ingver, kaneeli, angeelikad, sidrunikoort, pomerants, muskaatpähkel, tammekoort, naistepuna. Tuntumad bitterid on saksa underberg, itaalia fermet branca, taani gammel dansk, campari ( joogibitter ). Soolaste toitude juurde sobivad vürtsikamad täidlasemad veinid. Cabernet Sauvignon. Happeliste toitude veini soovitus on sauvignon blanc ja pinot noir. Magusate roogade veini soovitus magusad veinid. Raske toidu kõrvale sobib täidlane vein. Vürtsikate toitudega sobivad pool kuivad ning puuviljased veinid. Külmade suupistete juurde sobivad jahutatud veinid. Millega veini kokku panna ei sobi : puuviljad, artisok, muna, sokolaadi magustoidud. Värske mozzarella salat tahab valget kerget veini, Santa carolina chardonnay, chile/rapel valley 2005.
Vein Mis on vein? Vein on marja- või puuviljamahla käärita- misel saadud alkohoolne jook. Veini tehakse peamiselt viinamarjadest. Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Viinamarjasorid Veini tegemisel kasutatakse praktiliselt vaid Vitis vinifera liigi viinamarju. Sellest liigist on aretatud üle 4000 sordi. Mõned kõige levinumad viinamarjasordid on: v Chardonnay v Pinot Noir v Cabernet Sauvignon Veinide liigitus Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Veini ajalugu Veini ajalugu ulatub väga kaugele arvatakse, et veini avastati juba 8000 aastat tagasi. Legend Legendi järgi pandi perenaise savipotti paar peotäit metsikuid viinamarju, kuid
Väga paljude roogade, nagu kaskavali (kollane brõnsa), banitsa (pirukas brõnsa ja lihaga), imambajaldy (baklazaanid erinevate aedviljade või lihaga) valmistamisel kasutatakse lambapiimajuustu brõnsat. Alkohoolsed joogid. Bulgaarias on väga vanad veinivalmistamise traditsioonid. Veini tootmine on riigi üks vanimatest tööstusharudest. Veinid võib jaotada sordi- ja kupaaziveinideks (mitme veini segu). Sordiveinidest võib nimetada järgmisi: Sophia Merlot, Sophia Cabernet Sauvignon, Sophia Muscat Melnik, Manastirsko Szuszukane (viinamarjadest Mavrud), Rosenthaler Kadarka (viinamarjadest Gamza). Viinamarju Cabernet Sauvignon, millest valmistatakse veini Cabernet Sauvignon, kasvatatakse Suhindoli regioonis. Tänu selle regiooni erilisele pinnasele ja kliimale avalduvad Cabernet Sauvignon'i viinamarjade parimad omadused. Cabernet Sauvignon'i veini valmistamiseks kasutatakse üksnes parimaid viinamarju. Veini laagerdatakse 30 kuud tammepuust vaatides.
http://www.toidutare.ee/termin.php?id=1318 Mozzarella Mozzarellat kasutatakse pitsajuustuna, kuna see sulab kergesti katetakse juustuga tihipeale ka võileibu ning ahjuroogasi. Suurepäraselt sobib see ka salatitesse. http://www.toidutare.ee/termin.php?id=679 · Veinidest sobivad toorjuustude juurde kerged valged itaallased Pinot Grigio, Soave, Orvieto, mullitavad kuivad vahuveinid, ka rohune Sauvignon Blanc. Olenevalt lisanditest sobivad salatite juurde ka punased noored Chiantid ja Valpolicellad ning Gamay' veinid Prantsusmaalt Beaujolais'st ja Loire'i orust, samuti Uue Maailma Pinot Noir. Valgehallitusjuustud Brie juust Koorene valgehallitusjuust on maitselt mahe ja kerge soolasusega. Sobib hästi kuumutada ja friteerida. Sobib hästi maitsekombinatsioonina koos maasikate ja viigimarjadega. http://www.toidutare.ee/termin.php
jõulisust. Kahjuks üsna tundlik erinevate haiguste suhtes. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 3 Mazuela - Üle Hispaania kasvatav viinamarjasort, mida peamiselt kasutatakse segatuna teiste viinamarjadega. Iseloomult klassikaline, võibolla isegi iseloomutu viinamari, mida kasutatakse seguna teiste sortidega. D. O. Carinena piirkonnas kutsutakse seda viinamarjasorti Carinena nimega. Cabernet Sauvignon on maailma tuntuim punane viinamari, mille kodupaigaks on Bordeaux ja mida kasvatatakse väga paljudes regioonides üle kogu maailma. Suhteliselt raskesti kasvatatav ja koguseliselt väikest saaki andev mari kogub endasse intensiivse kontsentratsiooniga mahla. See on aluseks tugevate, jõuliste ja kvaliteetsete veinide valmistamiseks. Tüüpiline Cabernet Sauvignon on eristatav intensiivse ja puhta värvuse järgi. Aroomis võib leida mustsõstra, seedripuu ja rohelise paprika lõhna
kultuur, mis ühendab veini ja toitu kõige kõrgemal tasemel. Appelation Controlee seadused kontrollivad iga piirkonna veini vastavust päritolule. Tuntuimad veinipiirkonnad on Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire. Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust. Need sordid on punaste veinide puhul Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc ning mõni protsent Petit Verdot ja harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja. (Grape 2012) Klassifikatsioon: · Vin de Table (VTD) lauavein · Vin de Pays (VDP) maakonnavein · Vins Délimités de Qualité Supérieure (VDQS, aste VDP ja AOC vahel) piiratud kvaliteediga vein · Appellation d'Origine Contrôllée kindlatele reeglitele vastav kvaliteetvein (reeglid
pärast käärimist ja enne pudelitesse valamist; see võimaldab saavutada parimat selgust ja värvi. Valged viinamarjad: riesling ehk gentile aromatique pinot blanc chardonnay chenin blanc semillon sauvignon blanc gewürtztraminer ruländer muscat blanc ROOSA VEIN JA KLARETT Neid kaht aetakse tihti teineteisega segamini, kuigi nad tegelikkuses on erinevad Suurem osa roosadest veinidest valmistatakse tumedatest viinamarjadest või tumedate ja heledate viinamarjasortide segamisel, marju hoitakse enne käärimist üksteisega vahetus kontaktis. Nende veinisortide valmistamise jaoks on virre alati hele
karbipoolega jääpuruga üleriputatud vaagnale, kuhu on lisatud ka poolikud sidrunid. Austrile võib pigistada sidrunimahla ja lisada soovi korral valget jahvatatud pipart ja soola. Samuti võib tooreid austreid serveerida tabasco-kastme, konserveeritud spargli, mahedamaitseliste seente, punase kalamarja ja merikapsast valmistatud hõrgutistega. Gurmaanid ja veinispetsialistid soovitavad austrite kõrvale Chablis'd, sobivad ka karged kuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc, samuti sampanja ja vahuveinid. Kuumutatud austrite juurde sobib valge burgunder, ka Chardonnay, sampanja, vahuvein.
Kvaliteediklasside juures on oluline märkida, et ainuüksi omistatud kvaliteediklass ei määra veinide headust. Veini kvaliteediklass kinnitab, et vein on valmistatud teatud reegleid järgides - hea vein sõltub ikkagi veinimeistrist. Paljud itaalia IGT veinid on tegelikkuses tulenevalt veinimeistrite oskustest väga head, kuid kuna nad ei vasta erinevatele kehtestatud kvaliteedi regulatsioonidele, peamiselt kuna DOC/G veinides ei ole lubatud kasutada võõraid viinamarjasorte nagu Cabernet Sauvignon, Merlot, Chardonnay, siis tuleb leppida madalama kvaliteedimärgisega. Kvaliteedireeglite üle teostab järelvalvet sõltumatu organisatisoon, mis kontrollib reeglite järgmist alates veiniaedadest, valmistamisprotsessist ning läbi kontrollostude jaemüügini välja. 2009. a liideti DOC ja DOCG veinid ühtseks DOP klassifikatsiooniks, kuid kuna praktikas kasutatakse endiselt väga palju edasi DOC ja DOCG märgistusi, siis on hetkel muutus vaid vormiline. 2010
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 1. Praktikaülesannete täitmise analüüs................................................................................ 2 1.1 Praktika kirjeldus....................................................................................................... 2 1.2 Täidetud ülesannete kirjeldus.................................................................................... 4 2.Täiendavad lisad............................................................................................................... 7 Restoran Mezzo........................................................................................................... 7 1. Praktikaülesannete täitmise analüüs 1.1 Praktika kirjeldus Ettevõtte nimetus: Aqva Hotels Tööperiood ettevõttes: 28.09.09-09.10.09 mahuga 80 akadeemilist...
Neutraalne toit sobib hõrgu veini saatjaks, selliste raskesti veiniga sobivate toiduainetega nagu shokolaad, tugevamaitselised juustud, greip, spargel ning marineeritud toidud. Kui võimalik, valige rahvuslike toitude juurde vastava maa vein. Laske siiski end juhtida eelkõige oma maitsest. Kastmega salatid kui salatikastmes on äädikat või sidrunit, peab veingi olema happerohke, et nein tasakaalustada. Kerged kuivad valged veinid on happerikkamad kui punased ja sobivad salati juurde: Sauvignon on õige valik. Munaroad kihisev vahuvein on paslik taust munaroogade pehmele tekstuurile; see ei lämmata muna õrna maitset. Kalaroad kõik sõltub kastmest, milles kala on valmistatud või serveeritud: kooresed kastmed nõuavad suure happesusega ja kihisevat veini sel juhul tuleb valida kuiv vein. Punases veinis valmistatud kala maitseb hea punase veiniga. Tammevaadis laagerdunud Chardonnay sobib hästi suitsukalaga.
· Maitse: aromaatne, värske õun või laim, niidetud muru. · Tekstuur: kõhn ja nõtke. · Piirkonnad: Loire´i oru ülemjooks ja Touraine, Bourdeaux; UusMeremaa (Marlborugh); Lõuna Aafrika (Darling Hills, Constantia, Walker Bay); Tsiili (Casablanca Valley ja Coastal Ranges). Prosecco Tegemist on valge neutraalse marjasordiga, mida kasutatakse vahuveinide valmistamisel. Peamine kasvupiirkond on Venezia. Tumedad sordid Cabernet Sauvignon Autoriteetne ja tuntud sort, sündinud jällegi Bourdeaux´s. Väga soojalembene, mistõttu igal pool Bourdeaux´s ta küpseks ei saa. Aga hea suve korral saab temast ideaalse veini. Tegemist on kõige paremini ja korrapärasemalt laagerduva sordiga, mistõttu on ta valdava enamuse veinijoojate lemmik. Enamasti tume, rohke tanniiniga ning kindla struktuuriga vein. See on sort, millele tamm annab õige varjundi, eriti just prantsuse tamm.
DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid)
Ning pearoaks siis seega metsea praad aurutatud köögiviljade ja lillkapsakreemiga. Et anda toidule värvilikust ja mahesust. Magustoiduks otsustati valida Napoleoni kook. Aperatiiviks tellisid nad Villa Soleis mis on valge ja valmistatud vermentino viinamarjadest 2010nda aasta saagist Itaalias. Ja naine tõi selle Saksamaalt kaasa kingituseks ja nad otsustasid seda juua enne söömist. Põhiroa kõrvale joovad nad Trapiche Astica Argentiina valget veini.Vein on enamasti valmistatud Sauvignon Blancist ja vähemas koguses Semillon viinamarjadest. Serveeritud 10-12 kraadi juures. Veini värvus on hele,õrna roheka tooniga. Maitselt puuviljane ja värskendav. Suurepärane toit, vein ja küünlad, ning vaikne muusika ja meeldiv kaaslane- mida elult veel tahta? Lauakatte skeem (ühe eelkatte vahendid nummerdada ja selgitada allpool) 1. Servett 2. Eelroa kahvel 3. Eelroa nuga 4. Pearoa kahvel 5
Valley, Cape South Coast, Coastal Region, Klein Karoo ja Olifants River. Igas regioonis toodetakse just sellele alale omaseid veine ning igas piirkonans on eri arv veinipiirkondi ja -aedu. Põhja - Kapimaal regioonid puuduvad, kuid see sisaldab endas kahte veinipiirkonda ja kolme veiniaeda. Ida - Kapimaal asub vaid üks üksik veiniaed. Lõuna - Aafrika Vabariigis toodetakse veine kaheksast eri sordist viinamarjadest ning nendeks on: Chenin Blanc, Cabernet Sauvignon, Colombard, Shiraz, Sauvignon Blanc, Chardonnay, Pinotage ja Merlot. 5.4 Põllumajandus Põllumajanduses on tegev 24% tööhõivelistest. Enamik põlde ja istandikke paikneb lõunas ja idas rannikuvööndis ning Transvaali lavamaadel. Põllumajandus jaguneb kaheks sektoriks valgete ja aafriklaste omaks. Valgetele kuulub 90% põllumaast, sealhulgas niisutatav maa, nende taludes, mille keskmine suurus on 900 ha, kasutatakse rohkesti aafriklaste odavat tööjõudu, masinaid ja väetisi
Kata pokaalid toidukilega ja jäta külmkappi vähemalt üleöö tahenema. Võta kookospiimapurgid külmikust välja, vala vedel osa pealt ära. Kaabi lusikaga paks kookoskreem purkide põhjast sügavamasse suuremasse kausi. Lisa suhkrud ja vahusta käsimiksriga kohevaks vahuks. Võta magustoidupokaalid koos astelpajutarretisega külmkapist välja, eemalda kiled ning jaota igale ühtlaselt vahukoort. Kaunista astelpajumarjadega. Serveeritakse Sauvignon Blanc veiniga. Kohv/Tee Victoria Vunk SÕTH1
täidlased, kergelt parfüümse aroomiga. Kasvatatakse seda sorti peamiselt Alsace ´is, Itaalias, Saksamaal, Austrias, Ungaris ja Rumeenias. Riesling- Maailma parim valge viinamarjasort, osalt ka pikaealisuse tõttu, sellest tehakse vapustavaid, kindla iseloomuga veine (kuivadest väga magusateni) Alsace ´is, Saksamaal, Austrias ja Austraalias. Heal riislingil on mineraalne, petrooleumi meenutav aroom. Sauvignon Blanc- On laialt levinud Bordeaux ja Loire jõe oru viinamarjasort. Veinid on aromaatsed kui Chardonnay puhul ja neis on enamasti värske ja erk happesus. Aroomis valdavalt "rohelised" lõhnad, värskete rohttaimede ja põõsaste omad. Sèmillon- Sellest valmistatakse suurepäraseid veine Bordeaux´s (eriti väärishallitusega dessertveine) ja Hunteri orus. Trebbiano- Maailma kõige laialdasemalt kasvatatav ja igavaim valge viinamarjasort
pace and new varieties of wine grapes as well as new regions are being explored as the country finds itself at the frontline of modern market requirements. Of the 105 566 hectares under wine grapevines (compared with 98 203 hectares in 1997), according to the latest official statistics, 21.38% is chenin blanc - by far still the country's most widely planted variety. Sultana (11.28%), a grape that is also used for non-alcohol purposes, is next, followed by colombard and chardonnay. Cabernet sauvignon comprises the majority of red varieties (a mere 8.36% of total vineyard plantings) in present vineyards, followed by pinotage and shiraz. White varieties still represent more than two-thirds of the total, but this has moved from an imbalance of 15% red and 85% white in 1990. In 2000 more than 80% of all new plantings were red, with shiraz, cabernet and merlot at the top of the list. At the same time, 87% of all vines uprooted were white, mostly chenin blanc, white French and colombard.
nii saate tunda hoopis kergemaid ja hõrgumaid maitseelamusi. tase kerge valge veini puhul on see suur võit. Kui vein jääb keeratava korgi Suvel ei saa miski Itaalia värskete valgete veinide vastu. Siiski pole alla aga neljaks-viieks aastaks, siis võib selles (alati ei pruugi) tekkida re- veiniproovijal pääsu ka Uus-Meremaa tikripõõsana maitsevast Sauvignon duktsioon, aroom sulgub ja vein muutub ilmetuks. Dekanteerimisel ärkab Blancist ega tammemahlastest Chardonnay´dest, mida California ja Aust- vein siiski enamasti ellu. Väga pikaajalise keeratava korgi all säilitamise raalia nii armastavad. osas pole aga kellelgi maailmas veel kogemusi.
koos ühe karbipoolega jääpuruga üleriputatud vaagnale, kuhu on lisatud ka poolikud sidrunid. Austrile võib pigistada sidrunimahla ja lisada soovi korral valget jahvatatud pipart ja soola. Samuti võib tooreid austreid serveerida tabasco-kastme, konserveeritud spargli, mahedamaitseliste seente, punase kalamarja ja merikapsast valmistatud hõrgutistega. Gurmaanid ja veinispetsialistid soovitavad austrite kõrvale Chablis'd, sobivad ka karged kuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc, samuti sampanja ja vahuveinid. Kuumutatud austrite juurde sobib valge burgunder, ka Chardonnay, sampanja, vahuvein. Kasutatud kirjandus: http://images.google.com/imgres? imgurl=http://nammy.pbworks.com/f/1193562006/krevett.jpeg&imgrefurl=http://nammy.pbw orks.com/Krevett&usg=__aqRBq24n7JHhX6TMLYGlXAujWwY=&h=126&w=117&sz=5& hl=en&start=8&tbnid=DV0--wizlfOv5M:&tbnh=90&tbnw=84&prev=/images%3Fq %3Dkrevett%26ndsp%3D18%26hl%3Den%26sa%3DG http://www.neti.ee/cgi-bin/cache
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Turismiosakond M.M. TH - 1 GRUUSIA KÖÖK Referaat Juhendaja: Anne Roosipõld Pärnu 2013 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Oma referaadi koostan ma Gruusia köögi teemal. Selle köögi valisin enda teemaks, sest mul on gruusia köögi kohta vähe teadmisi. Gruusia on kultuuriliselt Eestist erinev, seetõttu usun, et saan selle referaadiga uusi ja huvitavaid toite teada. Uurimisülesanded: · selgitada välja milliseid toite Gruusias süüakse · saada uusi teadmisi Gruusia köögi kohta · anda väike ülevaade kommete kohta · võrrelda eesti ja gruusia kööki Referaadi materjale otsin internetist. Kasutan erinevaid blogisid, sest ametlikke allikaid gruusia köögi kohta on väga raske leida. 3 1. TOIT 1.1. Soolased road Gruusia köök on pikkade traditsioonidega ja võrratuid maitseelamusi pakkuv. Gruusias tarvitatakse rohkesti aedvilju, seetõttu sisaldavad to...
Need on kõrgeima kvaliteediga ja täiusliku maitsega pineau´d, mille toodang on limiteeritud. Pineau´sid on kahte peamist tüüpi: blanc ehk valge ja róse, mida vahel kutustakse ka punaseks. Valge pineau valmistamiseks kasutatakse samasid viinamarju kui konjaki valmistamiseks: ugni blanc, folle blanche, colombard, vähesel määral ka sémillion, sauvignon, montils. Pineau róse valmistamisel kasutatakse viinamarju, millest Charente veinimeistrid teevad ka lauaveine: cabernet sauvignon, cabernet franc, malbec ja merlot. Erinevalt konjakist, mille toodangust läheb ca. 98% ekspordiks, on pineau peamisteks tarbijateks prantslased (u. 3/4 kogumüügist). Pineau´d serveeritakse toatemperatuuril nagu konjakitki, kuigi viimasel ajal juuakse teda ka jahutatult. Kindlasti tuleb vältida jää lisamist joogile, kuna see rikub pineau aromaatseid omadusi. Kuna pineau on aperitif, nauditakse teda tihti kokteilina või ka lausa desserdi asemel.
karbipoolega jääpuruga üleriputatud vaagnale, kuhu on lisatud ka poolikud sidrunid. Austrile võib pigistada sidrunimahla ja lisada soovi korral valget jahvatatud pipart ja soola. Samuti võib tooreid austreid serveerida tabasco-kastme, konserveeritud spargli, mahedamaitseliste seente, punase kalamarja ja merikapsast valmistatud hõrgutistega. Gurmaanid ja veinispetsialistid soovitavad austrite kõrvale Chablis'd, sobivad ka karged kuivad valged veinid, näiteks Sauvignon Blanc, samuti sampanja ja vahuveinid. Kuumutatud austrite 5 juurde sobib valge burgunder, ka Chardonnay, sampanja, vahuvein 6 4. VÄHILISED JA VÄHILAATSED 4.1 HOMAAR Homaar ehk merevähk (Homarus) on perekond homaarlaste sugukonnas, kuhu kuuluvad Euroopa ja Ameerika homaar
1. Majandussuhted Eestiga Eesti ja Tsiili vahel on positiivsed ja pingevabad suhted juba 1991. aastast. Eesti kodanikud saavad Tsiilisse reisida viisavabalt, Eestile lähim Tsiili saatkond saatkond asub Soomes, Tsiilis on Eesti aukonsul. Tsiili ekspordib Eestisse umbes nelja miljoni USA dollari eest ja impordib Eestist ligikaudu kahe miljoni USA dollari eest kaupu. Põhilisteks ekspordiartikliteks Eestisse on veinid (Cabernet Sauvignon, Chardon Chardonnay, Merlot), kalatooted (lõhe, makrell makrell ja forell), aga ka paber, kokkupandavad majad, puidust mööbel ja maiustused. Eesti ekspordib Tsiilisse peamiselt ammooniumnitraati, väiksemas koguses koguses kalastustarbeid, elektroonika elektroonikasead seadmeid,
Rumme võib sega puuviljamahladega, toonikuga, kasutada koskides ja kuumades punssides DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid)
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon · ÜRO ehk Ühinenud Rahvaste Organisatsioon · WBG ehk World Bank Group ja kõik selle alamorganisatsioonid · G-20 ehk Kahekümne Rahandusministri ja Keskpangajuhi Grupp · Mercosur ehk Southern Common Market · WTO ehk Maailma Kaubandusorganisatsioon Argentinas asub Trapiche kompanii, mis toodab veine ja neid eksporditakse üle maailma. Tuntumad veini tüübid on Cabernet, Malbec, Sauvignon ja Chardonnay. 5. RAHVASTIK Argentinas elab 42 192 494 inimest. Rahvastiku tihedus on 15,17 in/km2. Võrreldes naaberriikidega on see vahepealne. Tsiilis elab 23,0 in/km2, Boliivias 9,0 in/km2, Paraguay's 14,2 in/km2, Brasiilias 22 in/km2 ja Uruguay's 18,65 in/km2. Graafikul on näha Argentina rahvaarvu muutumist aastatel 1960 kuni 2010. Rahvastiku hulk on tõusnud aastate jooksul enam vähem ühtlaselt, keskmiselt 1,036% aastas, kuid viimastel aastatel on hakanud iive langema
sisaldavad puskariõlisid, robustse maitsega Rumme võib sega puuviljamahladega, toonikuga, kasutada koskides ja kuumades punssides DESTILLEERIMATA JOOGID VEIN Oleneval toorainest liigitatakse - viinamarjaveinid - puuvilja-marjaveinid Viinamarjavein saadakse viinamarjamahla alkohoolsel käärimisel. Valmistatakse spetsiaalsetest viinamarjasortidest, veinisortidest. Need on aromaatsemad, kõrgema suhkrusisaldusega. Tuntumad viinamarjasodid merlot, Cabernet Sauvignon, Pinot Noir. Veinide liigitamise alused: Tooraine alusel liigitatakse sordi- ja kupaaz- ehk seguveinideks. Sordiveinid valm. Kindlast viinamarjasordist, kannavad tavaliselt ka selle nime Kupaazveinid (assamblaazveinid) saadakse mitme sordi segamisel, mis aitab vahel kvaliteeti parandada. Nimi tuleneb valmistamise asukohast või on fantaasianimi Värvuse järgi valged, punased ja roosad(rose veinid)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
