8. Patsiendi pööramine erinevatesse asenditesse. 8.1. Patsiendi pööramine selili asendist külili asendisse ilma abivahendita kätel tõmmates/lükates, juurdepääs voodile kahelt poolt. Tegevuse järjekord: 1. Ettevalmistavad tegevused: · Asetada patsiendi käed rinnale risti. · Asetada padi abaluude alla. · Vajadusel (kui patsient on jalutsisse ehk alla vajunud) nihutada patsienti voodi peatsi suunas. 2. Patsiendi nihutamine voodi serva poole nihutada patsient pöördest kaugemale voodiservale kätel tõmmates/lükates. 3. Patsiendi pea hoidmine ja ülakeha tõstmine padja viimiseks voodi keskele ja peatsi suunas (et ei jääks peale külili pööramist õla alla ) abistaja asend: näoga patsiendi poole, külg vastu voodit, väljaaste voodist kaugem jalaga (pilt 1). Patsiendi pea hoidmine: patsiendi poolse käega abistaja poolsest õlast tõsta õlga ja teise käega liikuda kaela nõgususest...
• elektri-ja soojusjuhtivus • st. väga erinev Mittemetallid: • halb soojus- ja elektrijuhtivus • rabedad • erinev värvus • st. väga erinev 2. Milliseid oksüdatsiooniastmeid omavad: IVA mittemetallid – -IV, IV, II (-4, +2, +4) CH4, CO2,CO VA mittemetallid – -III, III, V (-3, +3, +5) NH3, HNO2, HNO3 VIA mittemetallid – -II, IV, VI (-2, +4,+6) H2O, H2SO3, H2SO4 VIIA mittemetallid – V, -I (-1, +5, +7) CaCl2, ( ), HClO VIIIA gaasid – VI (+6) Selgita mõned elemendi konkreetse näitega ja elektronvalemi ja ruutskeemi näitega. 3. Vesinik. Kasutusalad, omadused. Mis on isotoop? Nimeta vesiniku isotoobid ja võrdle neid. Vesinik - H2 Isotoobid on erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid, mis erinevad aatomituumas olevate neutronite arvu poolest. Isotoobid: prootium 1p,1e (aatommass u 1amü = 1 prootoni massiga) deuteerium 1p,1n,1e (aatommass u 2)
Magnesium Esimesena uuris magneesiumi sotlane Joseph Black 1755.aastal Kuld Au IB 6. Aurum Avastaja puudub, Vana-Egiptus Hõbe Ag IB 5. Argentum Avastaja puudub, üks esimesi kasutatud metalle. Elavhõbe Hg IIB 6. Hydrargyrum Avastati Egiptuses 1500 a. eKr. Neoon Ne VIIIA 2. - Neooni avastasid William Ramsay ja Morris Travers 1898 Räni Si IVA 3. Silicium Ammu kasutusel. Titaan Ti IVB 4. Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor Tina Sn IVA 5. Stannum Arvatavasti sai tina ja tinasulamid tuntuks meie
NEOON Kaia Teder K112 10 Ne Neoon 20.18 Neoonist lähemalt Keemiline sümbol Ne Aatomnumber 10 Perioodilisustabelis 2. perioodis ja VIIIA rühmas. Elektronskeem Ne: +10|2)8). Väärisgaas Füüsikalised omadused Kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit Tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit Värvitu, kuid elektronlampides ja neoonlampides hõõgub punakasoranzilt Heeliumi järel kõige kergem Õhus normaalolukorras 0.0012% Kasutusalad Neoonreklaam Kõrgepingeindikaatorites Liigpingepiirikutes Lainemõõturites Televiisorites Heeliumi ja Neooni kasutatakse heliumneoonlaseris Huvitavat
elektronkihil võrdlemisi palju elektrone, tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni,fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna
Argoon Helen Lajal Põhiline info Argoon on.. Kolm stabiilset isotoopi ➔ Väärisgaas Ar36, Ar38, Ar40 ➔ Järjenumbriga 18Aatommass on ~ ➔ VIIIA rühmas 402 1s 2s2 2p6 3s2 3p6 ➔ 3. perioodis Tähis on Ar. Põhiline info Sulamistemperat -189,4°C Prootonite uur ja -185,87°C elektrontie Keemistemperatu arv - 18 Kristallvõre ur on Neutronite kuubiline. arv - 22 Pilt on Wikipediast. Avastamine
Snasta perioodilisusseadus. $Kes ja millal selle avastas? -Dimitri Mendelejev; 1869 $ Millega algab iga periood? -Metallislise elemendiga $ Millega lpeb iga periood? -Mittemetalliga $ Mis on s-element? -s elemendid: vesinik, heelium ja kik IA ja IIA rhma metallid $ Mis on p-element? -p elemendid: -IIIA; VIIA elemendid. Lisaks vrisgaasid (VIIIA) v.a. heelium. $ Mis on d-element? d elemendid: aatomites tituvad elektronidega d-alakihid. Kik d-elemendid on lihtainena metallid. Neid nimetatakse siirdemetallideks. Rhmad IB-VIIIB. $ Mis on f-element? -f elemendid: lanktanoidid ja aktinoidid. Elektronidega tituvad 4f ja 5f alakihid. $ Mis on lantanoidid? -Lantanoididideks nimetatakse 15 keemilist elementi lantaanist luteetsiumini jrjekorranumbritega 5771. $ Mis on aktinoidid?
10) Osata kirjutada elemendi aatomi kohta elektronskeemi, ruutskeemi, elektronvalemit 11) Mis on a) periood b) rühm? a)horisontaane elementide rida b)vertikaalne elementide rida 12) Metallilisuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas. 13) Mis on a) s-element b) p-element? a) (IA ja IIA) rühma elemendid ja heelium, mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s1 või s². b) (IIIA kuni VIIIA) rühma elemendid (välja arvatud heelium), mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s²p1, s²p², s²p³, s²p4, s²p5 või s²p6. 14) Osata leida elemendi maksimaalset o-a, sellest tulenevalt kirjutada oksiidi valemit ja happe/aluse valemit. Maksimaalne o-a võrdub rühmanumbriga 15) Osata leida elemendi minimaalset o-a, sellest tulenevalt kirjutada vesiniku ühendi valemit Saadakse kui rühmanumbrist lahutada 8 VALEM: Paned H ette ja paned selle peale 1
molekulide osadel on erinimelised osalaengud · iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side metalliline side, · molekulaarne aine osakeste vahel olevad nõrgad molekulidevahelised jõud. Madal sulamis- ja keemistemperatuur, pehmed · mittemolekulaarne aine osakeste vahel tugevad keemilised sidemed. Kõrge sulamis- ja keemistemperatuur, kõvad 1. Millistes rühmades paiknevad s, p,d elemendid · s IA; IIA elektronid + H ja He · p IIIA-VIIIA elektronid · d B-rühm 2. Aatomi /iooni koostamine · Elektronskeem P+15|2)8)5) · Elektronvalem 1s2s2p3s3p · Ruutskeem ruudukesed nooltega · väliskihi ruutskeem (elektronipaarid ja paardumata elektronid väliskihil) 3. Elemendi aatomis elektronkihtide väliskihi elektronide, prootonite ja neutronite arvu leidmine. 4. A-rühma elemendi maksimaalse ja minimaalse oksüdatsiooniastme määramine ja tüüpühendite (oksiidid, vesinikühendid) valemite koostamine. 5
tõmmata enda poole elektrone kovalentses sidemes; Polaarne aine - koosneb polaaarsetest molekulidest; Mittepolaarne aine - koosneb mittepolaarsetest molekulidest; Kordne side - keemiline side, mis tekib kahe aatomi vahel mitme ühise elektronpaari abil; Iooniline side - side erinimeliste ioonide vahel; Eksotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus eraldub soojust: Endotermiline reaktsioon - keemiline reaktsioon, mille käigus neeldub soojust. 3. VIIIA rühma elementidel esineb elektronoktett. Aatomid püüava oktetti saavutada, sest siis on nad kõige püsivamas olekus. 4. Üksikutel aatomitel on kõrge energia, sest neil pole elektronoktetti. 5. Keemilise sideme lõhkumiseks kulub energiat ja tekkel eraldub energiat, sest keemilise sideme lõhkumisel viiakse aatomid madala energiaga ja stabiilsest olekust kõrgema energiavajaduse ja ebastabiilsemasse olekusse.Keemilise sideme tekkel eraldub energiat
MOLEKULID Molekulaarne aine aine mis koosneb molekulidest. Mittemolekulaarne aine aine mis ei koosne molekulidest. Molekul aineosake mis koosneb aatomitest. Molekulil on antud ainele iseloomulik koostis. Molekulivalem näitab millistest aatomitest molekul koosneb. Indeks näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. Miks molekulid tekivad? looduses esinevad üksikute aatomitena ainult väärisgaasid (VIIIA) sest nendel on välimine elektronkiht elektronidega täidetud. Molekulide tekkimine tähendab üleminekut püsivamasse seisundisse, st saavutada elektronidega täidetud väliskiht. (seal on energiasisaldus väiksem) Energia miinimum printsiip kõik süsteemid püüavad saavutada minimaalse potentsiaalse energiaga olukorda. (väikseim energiakasutus) Keemiline side on jõud või mõju mis seob aatomi molekuliks või ioonid kristallideks. Keemiline side hoiab ka aatomeid molekulis koos.
6. Mida teevad metallid ja mittemetallid oma väliskihi elektronidega, kui nad moodustavad liitaineid?- Metall loovutab ja mittemetall võtab vastu, et mõlemale tekiks viimasesse kihti 8 elektroni 7. Kuidas moodustub kovalentne side molekulides ja iooniline side ioonilises aines?- kovalentse sideme moodustamisel annab mittemetall elektrone mittemetallile jagavad, Ioonilise sideme moodustamisel annab metalliline element täielikult oma väliskihi elektronid mittemetallile. 8. Miks VIIIA rühma elemendid esinevad lihtainetena ükskikaatomitena?- sest nende aatomitel on püsiv väliselektronkoht 9. Millised mittemetallide lihtained esinevad kaheaatomiliste molekulidena?- Vesinik H2, lämmastik N2, hapnik O2, kloor CL2, väävel S8, jood I2 10. Mis on allotroopia? Mis on allotroop?- Lihtained(mittemetallidel) võivad esineda mitmel erineval kujul. Seda omadust nim allotroopiaks ja vastavaid ained allotroopideks. Nimeta näiteks hapniku või mõne teise mittemetalli allotroope
Domin toitainete vaesed, happelised, liigniiseked mullad ja valdavalt liivadel.VIa Avinurme-Vask-Narva VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Kivised leetunud mullad. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmullad Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt väheviljakad mullad. Mullastik erakordselt kirju.
AATOM Aatom on aine kõige väiksem osake. Elektronkate = negatiivse laenguga Tuum = positiivse laenguga Prooton = positiivne Neutron = neutraalne Elektron = negatiivne 1.kiht max 2 elektroni; 2.kiht max 8 elektroni; 3.kiht max 18 elektroni; 4. kiht max. 22 elektroni, VIIMANE KIHT ALATI max. 8 Aatom on laenguta. Massiarv = A tuumamass = neutronid + prootonid Aatomnumber = Z prootonite arv tuumas A Z = neutronid Elementide aatomi ehituses ja omadustes valitseb kindel süsteem. I-VIIIa rühmanumber, näitab kõige välimise elektronkihi elektronide arvu. Järjekorranumber Elektronide arv, tuumalaeng, prootonite arv tuumas (näitab väike number vasakpoolses ülemises nurgas. Perioodi number (numbrid 1-7) näitab elektronkihtide arvu Aatommass (number all keskel) prootonid + neutronid B-rühma elementidel on reegli päraselt viimasel kihil 2-3 elektroni. Perioodilisustabel ülevalt alla = metallilised omadused tugevnevad; paremalt vasakule = metallilised
Looduses leidub ainult ühenditena Tahke, kõva 1 stabiilne isotoop massiarvuga 59 OMADUSED Värvuseks on hõbevalge Sulamistemperatuur 1495 kraadi Celsiuse Tolmul on toksiline toime Kasutusalad : žiletiterad, püsimagnetid, heitgaaside konverter, pigmendid VÄÄRISGAASID sarnaste omadustega keemiliste elementide rühm Väärisgaasid asuvad perioodilisustabeli VIIIA rühmas. Standardtingimustel lõhnatud, värvitud, monoaatomilised, madala reaktsioonivõimega Väga stabiilsed Inertsed Moodustavad vaid üksikuid ühendeid teiste elementidega HEELIUM Keemiline element järjenumbriga 2 Aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad Keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim(-269°) Ainus element, mis absoluutsel nulltemperatuuril ei ole normaalrõhul tahke
aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. · Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. VESINIK 1. Üldiseloomustus · On perioodilisustabeli esimene element. · Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma.
aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus võrreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde võtta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel käituvad mittemetallid oksüdeerijana. · Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni => pole põhjust ei juurde võtta ega ära anda. VESINIK 1. Üldiseloomustus · On perioodilisustabeli esimene element. · Tema ainsas elektronkihis on üks elektron. · Ta on aatomi ehituselt kõige lihtsam element. · Teda paigutatakse nii IA kui ka VIIA rühma. Kõige õigem on ta paigutada mõlemasse rühma.
elektronpaari võrdse jõuga Vesinikside täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad H-F; H-N; H-O sidemeid. Iooniline side ioonide vahel tekkinud keemiline side Metalliline side metalliioonide ja liikuvate ühistatud elektronide vastastikune tõmbumine metallides Molekulidevaheline side nõrk side molekulide vahel, mis hoiab molekule tahkes või vedelas aines koos 2. S IA; IIA elektronid + H ja He P IIIA-VIIIA elektronid D B-rühm 3. Skeemid ja asjad Elektronvalem: P+15|2)8)5) Elektronvalem: 1s2s2p3s3p Ioonskeem: P+15|2)8)8) Ioonvalem: 1s2s2p3s3p 4. Perioodis vasakult paremale suureneb aatomite tuumalaeng, kuid elektronkihtide arv jääb muutumatuks. Suurema tuumalaengu tõttu tõmmatakse väliskihi elektrone tugevamini tuuma poole, mis põhjustab aatomite raadiuse vähenemist. 5. A-rühm · Väliskihi elektronide arvu ja maksimaalse o.a
tavaliselt 4-8. Tahked mittemetallid on haprad ja ei ole sepistatavad, samuti puudub neil metalne läige (v.a jood). Mittemetallideks on näiteks vesinik, hapnik, boor, süsinik, lämmastik, fluor, räni, fosfor, väävel, kloor, selen, broom ja jood. Neid iseloomustab peamiselt see, et perioodilisustabelis asuvad nad pea-alarühmades ülal paremal, k.a. vesinik, mis asub kõige esimese elemendina ülal vasakul. Traditsiooniliselt VIIIA rühma elemente ehk väärisgaase mittemetallideks ei loeta, kuivõrd neile pole iseloomulik keemilistesse reaktsioonidesse astuda. Keemilistes reaktsioonides moodustavad nad teiste mittemetallidega tavaliselt kovalentse sideme, metallidega tavaliselt ioonilise sideme. Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas (võtavad kergesti juurde ühe elektroni). Kõige vähemaktiivsemad on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) kuna nende väliskihil on 8 elektroni - pole põhjust ei
vee karedus lahustunud kaltsiumi- või magneesiumiühendite sisaldus looduslikus vees; see karedus on võimalik kõrvaldada vee kuumutamisel (keetmisel) mittekarbonaatne karedus seda põhjustavad teised vees lahustunud kaltsiumi- ja magneesiumsoolad; see karedus vee kuumutamisel ei kao karbonaatne karedus seda põhjustab kaltsium- ja magneesiumvesinikkarbonaadi esinemine vees siirdemetallid perioodilisustabeli B-rühmade elemendid p-metallid perioodilisustabeli IIIA VIIIA rühmade metallid d-metallid perioodilisustabeli B-rühma elemendid 1. Metallide keemilised omadused: metall + lihtaine, metall + vesi,metall + hape, metall + sool. Millistel tingimustel need reaktsiooni toimuvad. Metall + lihtaine 2 lihtainet reageerivad alati Metall + vesi - Metall + hape - Metall + sool vt. tabelit 2. Tee kindlaks redoksreaktsioon ning määra redutseerija ja oksüdeerija. O-a ei muutu - pole redoksreaktsioon
Süsinik moodustab koos hapnikuga süsihappegaasi. See eraldub näiteks põlemisel ja hingamisel. Süsihappegaas on süsiniku stabiilseim oksiid. Taimed kasutavad süsihappegaasi fotosünteesides, tootes sellest uuesti hapnikku. Samuti kasutatakse süsihappegaasi tulekustutamisel ja erinevates jahutuslahendustes. C 12,01115 Süsinik 4 Heelium Heelium on perioodilisustabelis 1. perioodis ning VIIIA rühmas. Heeliumil on vaid kaks elektroni ning selle aatomnumber on 2. Keemiliselt on helium väärisgaas. Et heeliumi aatomite vahelised tõmbejõud on äärmiselt nõrgad, on heeliumi keemistemperatuur kõigi elementide seas madalaim ehk siis 268,934 kraadi. Heeliumi tihedus on 0,0001787 g/cm3, sulamistemperatuuriks on 272,2 kraadi. Heelium on värvusetu ning väga kerge (kergem kui õhk). Kuna Maa atmosfäär praktiliselt heeliumi ei sisalda, siis võetakse
Väärisgaase (VIIIA) vaadeldakse tihti omaette rühmana, sest neil ei avaldu tüüpiliste mittemetalliliste elementide omadusi. Ja kuigi mittemetallilisi ühendeid on ainult veerand perioodilisustabelis, siis on neid maakoores kõige rohkem. Maa atmosfäär koosneb lämmastikust ja hapnikust. Levinud ühendid on H2O, SiO2 ja CO2. Elusorganismides esinevad orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Fossiilsed kütused sisaldavad peamiselt süsinikku või orgaanilisi aineid. Vääriskivid koosnevad peamiselt mittemetallilistest elementidest: teemat süsinikust, mäekristall/ametüst ränidioksiidist. Esimesed mittemetallid, mida inimene tundma õppis olid süsinik ja väävel. Süsinik tekkis söe kujul puude põletamisel Süsiniku kaks rolli: põlemisel saadakse vajalik kõrge temperatuur ja ühtlasi võtab ta otseselt osa reaktsioonist süsinik redutseerib metalliühendist puhta metalli. Alguses saadi sedasi vaske, hilje tina pliid ja rauda. V...
Perioodilisussüsteemi. Avastas D. Mendelejev 1869 aastal ja kehtib tänaseni. Elemendid on reastatud tuumalaengu kasvu järgi. Sellise järjestuse puhul ilmnes, et elementide omadused hakkasid korduma. Sarnaste omadustega elemendid on ühes rühmas. Rühmad ( ülevalt alla ) Perioodid kulgevad vasakult paremale. Perioodid algavad metallidega ja lõpevad mittemetallidega. I A rühm leelismetallid II A rühm leelismuldmetallid VIIA rühm - halogeenid VIIIA rühm - väärisgaasid Igal elemendil on tabelis ruuduke, kus on kirjas kõik vajalik info. Järje nr. ehk aatominumber näitab prootonite arvu = tuuma laengut = elektronide arvu. Prootonite arv = alati elektronide arvuga. Neutronite arv = aatommass järje nr. Perioodi nr. näitab elektronkihtide arvu. A rühma nr. näitab: 1) elektronide arvu viimasel kihil 2) elemendi o.a.-d ( laengut ) liitaines
MITTEMETALLID 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallid on... koondunud perioodilisussüsteemis üles paremale: · IIIA VIIA rühm (VIIIA väärisgaasid) välisel elektronkihil palju elektrone (4-7) aatomiraadius suhteliselt väike elektronegatiivsus võrdlemisi kõrge Keemilistes reaktsioonides nii redutseerijad kui ka oksüdeerijad (va fluor ja tavaliselt hapnik) oa ühendites võib olla nii positiivne kui negatiivne · Va: F alati I; O tavaliselt II 1. Mittemetallidest üldiselt · Mittemetallilised omadused tugevnevad: Rühmas alt üles
Hapnikuga reageerib kõrgel temperatuuril( äike,põlemine,)Esmase saadusena tekib lämmastikoksiid: N2 + O2 = 2NO,madalamal temperatuuril pole ta püsiv ja oksüdeerub edasi NO2 -eks. Tavatingimustes on lämmastik värvitu ja lõhnatu gaas, mis kondenseerub temperatuuril 196° Celsiust värvituks vedelikuks. 4 Väärisgaaside keemilised omadused Väärisgaasid ehk inertgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi 18. ehk VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse.Väärisgaasid on: heelium, neoon, argoon, krüptoon, ksenoon ja radoon.Kõiki väärisgaase leidub vähesel määral Maa atmosfääris. Neist heelium on Universumis levikult teine element. Heelium(He)- Keemiliselt on He väärisgaas
Nt: Na: + 11| 2) 8) 1) 2) Elektronvalem aatomi elektronkatte ehitust väljendav üleskirjutis, mis näitab elektronide energiatasemeid ja -alatasemeid ning elektronide arvu nendel. Nt: Na 1s22s22p63s 3) Elektronorbitaal ruumi osa, kus elektronid liiguvad. 4) S-element Kui viimane täituv orbitaal on s-orbitaal, siis on tegemist s-elemendiga. (IA ja IIA elemendid) 5) P-element Kui viimane täituv orbitaal on p-orbitaal. (IIIA VIIIA rühm) 6) D-element Kui viimane täituv orbitaal on d-orbitaal. (IB VIIIB rühm) 7) Metallilisus -suureneb Mendelejevi tabelis rühmas ülevalt alla, väheneb vasakult paremale. 8) Aatomiraadius Suureneb rühmas ülevalt alla. 9) Elektronegatiivsus Aineväärtus, mis näitab kui palju mõjutab üks element teist elementi ühises elektronpaaris. 10) Elemendi metallilised ja mittemetallilised omadused on seotud sellega kui tugevasti hoiab
30) Elektrongaas-e. Metalliline on keemilise sideme tüüp, mis moodustub negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide vastastikuse tõmbumise tulemusena metallis 31) amfoteerne oksiid- on oksiid, millel on nii happelise kui ka aluselise oksiidi omadused, kuid need avalduvad väga nõrgalt. Veega ei reageeri 32) kristallhüdraat-on kristalne aine, mille koostisse kuuluvad ka vee molekulid. 33) s, p, d, f-element-s-IA, IIA, p-IIIA-VIIIA v.a.He, d-b-rühma metallid 34) leelismuldmetall-metallid, mille oksiidid annavad veega reageerides tugevad alused, ning mille oksiidide sulamistemp. On kõrge 35) leelismetall-IA rühma metallid 36) siirdemetall- B-rühma metallid 37) poolmetall-aine, mis on nii metal kui ka mittemetall 38) halogeen-7A rühma elemendid 39) kalkogeen-6A rühma elemendid 40) eksotermiline r.-energia eraldub /H<0
molekulid, kristallid Seetõttu on ühinemisreaktsioonid valdavalt eksotermilised (eraldu energiat H < 0) ja lagunemisreaktsioonid valdavalt endrotermilised (neeldub energiat H > 0). Madalama energiaga osakesed on püsivamad (stabiilsemad). Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada stabiilsemat seisundit, milleks tavaliselt on elektronidega täielikult täidetud väliselektronkiht (8 elektroni või teatud juhtudel 2 elektroni). Kuna VIIIA rühma elementidel on väliskihil 8 elektroni, siis on nad keemiliselt väga püsivad (passiivsed). Sellepärast nimetatakse neid väärisgaasideks ega loeta mittemetallide hulka kuuluvaks. Keemilise sideme alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat.
oluline element. Näiteks mitmed meres elavad käsnloomad vajavad seda oma struktuuri ehitamiseks ning samuti on tal suur tähtsus taimede metabolismis. Taimedest leidub räni rohkem kõrreliste vartes, lisaks on teda ka ainuraksete kodades, sulgedes ja villas. NB! Räniühendite üleküllus keskkonnas, eriti tolmuna, põhjustab aga raskeid haigusi nagu silikoos ja asbestoos! Neoon (Ne) Keemiline element Neoon on keemiliste elementide perioodilisussüsteemitabelis VIIIA rühmas ja 2.perioodis, väärisgaas. Neooni järjenumber on 10, aatommass 20,18 amü. Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 20, 21 ja 22. Neoon kondenseerub temperatuuril 27,1 kelvinit ja tahkub temperatuuril 24,6 kelvinit. Neoon on värvitu. Elektronlampides ja neoonlampides hõõgub ta punakas-oranzilt. Neoon on väärisgaasidest heeliumi järel kõige kergem (väiksema tihedusega). Külmutusvõime ruumalaühiku kohta on neoonil vedela heeliumi
[Ca -2e = Ca2+ ja H + 1e = H- ] -I pole vesinikule just tavapärane oks.aste ] Hapnikuga reageerib valdav enamus metalle ( va väärismetallid) 4Al + 3O2 =2Al2O3 alumiiniumoksiid [ Al -3e = Al3+ ja O + 2e = O2-] Väävliga reageerib enamus metalle vaid kuumutamisel. Lihtainetevahelisel reaktsioonil oksüdeerib väävel, kui suhteliselt nõrk oksüdeerija, metalle madalamate oks.astmeteni Fe + S = FeS raud(II)sulfiif [ Fe - 2e = Fe2+ ja S + 2e = S2-] Väärisgaasidega ( 8 VIIIA: He, Ne, Ar, Kr, Xe, Rn) metallid ei reageeri Muude mittemetallidega reageerivad kõrgel temperatuuril Al + P = AlP alumiiniumfosfiid [ Al - 3e = Al3+ ja P +3e = P3- ] 6Na + N2 = 2Na3N naatriumnitriid [ Na - 1e = Na+ ja N +3e = N3- ] 4Al + 3C = Al4C3 alumiiniumkarbiid [ Al - 3e = Al3+ ja C +4e = C4- ] ja nii edasi Vesilahustes kulgevate asendusreaktsioonide suuna määramiseks kasutatakse pingerida. Metall + Hape Hapetega reageerimisel tõrjub metall happest vesiniku välja
Tabelis üksteise alla sattunud elemendid moodustavad elementide rühma. Et elementide keemilised omadused sõltuvad ennekõike välisest elektronkihist, kuuluvad ühte rühma sarnaste keemiliste omadustega elemendid. Rühmad on jaotunud A ja B rühmadeks. A rühmadesse kuuluvate elementide aatomite väliskihi elektronide arv on võrdne rühma numbriga. Mõnede rühmade puhul kasutatakse rühma üldnimetusi, näiteks leelismetallide rühm (IA), halogeenide rühm (VIIA), väärisgaaside rühm (VIIIA). Keemiliste elementide perioodilisustabel koosneb metallidest ja mittemetallidest. Mittemetallide hulka kuuluvad ka väärisgaasid. Tabeli enamuse moodustavad metallid, vähem on mittemetalle. Metallid (nt. Na, K, Ca) paiknevad tabelis vasakul, paremal on mittemetallid (nt. P, S, C).Paremal, kõige ääres on väärisgaasid (nt. He, Ne, Ar). Metallid on enamasti iseloomuliku läikega tahked ained, mille värvus varieerub tavaliselt terashallist hõbevalgeni
elektronideks. Näide: H: He: 1s 1s paardumata el. paardunud el. · 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2 2s1 2s2 2p1 2p2 2p3 2p4 2p5 2p6
elektronideks. Näide: H: He: 1s 1s paardumata el. paardunud el. · 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s1 1s2 2s1 2s2 2p1 2p2 2p3 2p4 2p5 2p6
Näide: H: He: 1s 1s paardumata el. paardunud el. · 2p alakihi energia on suurem kui 2s alakihi energia. · Elektronvalemi koostamine: IA VIIIA IIA IIIA IVA VA VIA VIIA 1s 1 1s 2 2s 1 2s 2 1 2p 2p 2
4. Argoon 4 5. Krüptoon 5 6. Ksenoon 5 7. Radoon 6 8. Väärisgaaside üldiseloomustus 6 9. Kasutatud kirjandus 7 2 Sissejuhatus Väärisgaasid on keemilised elemendid, mis kuuluvad perioodilisussüsteemi VIIIA rühma. Nende elektronkatte väliskihis on 8 (heeliumil 2) elektroni. Väärisgaasid on väga madala keemistemperatuuriga värvitud gaasid, mis esinevad üheaatomilise lihtainena ning peaaegu kunagi ei astu keemilistesse reaktsioonidesse. Väärisgaasid on Heelium (He), Neoon (Ne), Argoon (Ar), Krüptoon (Kr), Ksenoon (Xe) ja Radoon (Rn). Heelium kuulub s elementide hulka (elektronvalem 1s 2). Teised väärisgaasid on p elemendid ning nende aatomite välis-elektronkihti
137)Poolmetallid- lihtained, milledel on nii metallile kui ka mittemetallile iseloomulikke omadusi 138) Amfoteerne hüdroksiid(oksiid)- hüdroksiid (oksiid), millel on nii happelised kui ka aluselised omadused 139) Metallide pingerida- metallide järjestus keemilise aktiivsuse järgi vesilahustes kulgevates reaktsioonides 140) Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Näiteks puasest ja pruunist rauamaagist (Fe2O3) toodetakse rauda 141)Väärisgaas- VIIIA rühma elemendid 142) Neutraalne oksiid- oksiid, millel puuduvad nii happelised kui ka aluselised omadused, talle ei vasta hape ega alus. Näiteks CO 143) Allotroopia- keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. 144) Isotoobid- erineva massiarvuga keemilise elemendi teisendid (erinevad neutronite arvu poolest) 145)Molaarne kontsentratsioon- lahusutnud aine moolide arv 1 liitris lahuses. Tähistatakse c, ühikuks mol/dm3 145) Mahuprotsent- lahustunud aine maht 1000 mahuosas lahuses
saab kujundada väga siledaid ja mitteläbilaskvaid pindu. Nii ehitusel, laboris kui ka mujal on tähtis läbipaistev klaas. Klaasi lähteaineteks on sooda (Na2CO3), marmor (CaCO3) ja valge kvartsiliiv (SiO2). 6. S, p ja delemendid, nende omadused ja kasutamine Selement Kui viimane täituv orbitaal on sorbitaal, siis on tegemist s elemendiga. (IA ja IIA elemendid) Pelement Kui viimane täituv orbitaal on porbitaal. (IIIA VIIIA rühm) Delement Kui viimane täituv orbitaal on dorbitaal. (IB VIIIB rühm) 7. Aineklassidevahelised seosed vaata punkt 5 8. Reaktsioonivõrrandite kirjutamine ja tasakaalustamine 9. Ülesanded reaktsioonivõrrandite põhjal 10. Vee karedus ja selle eemaldamine Joogivee karedus (ehk Ca ja Mg soolade sisaldus vees) on oluline vee kvaliteedi kriteerium. Vee kareduse määravad Ca ja Mg katioonid (Ca2+ ja Mg2+). Peale
omadused. * Elemendi mittemetallilisust iseloomustab elektronnegatiivsus ehk aaomi võime siduda endaga elektrone. Need kasvavad alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest sellistes suunades väheneb aatomi raadius ja suureneb tuuma mõju väliskihile, kuhu leketrone liidetakse. * Elemente võib liigitada ka selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: - s-elemendid (IA, IIA); p-elemendid (IIIA-VIIIA), d-elemendid (siirdemetallid ja B-rühmades), f-elemendid (lantanoidid ja aktinoidid). Oksüdatsiooniaste * Oksüdatsiooniaste vajalik suurus valemite koostamisel; kirjutatakse sümboli kohale. * s-elementide (I ja II A metallid) maksimaalne o.a võrdub rühma numbriga, minimaalne o.a võrdub nulliga. * Mittemetall H maksimaalne o.a on 1, minimaalne -1 * p-elementide (IIIA-VIIA mittemetallid) maksimaalne o.a võrdu rühma nr. Minimaalne o
3) Kujutan graafiku tabeli vms punktid 4) Ühendan punktid joonega 5) Pane graafikule nimi, nt ’’Mari puu kasvu sõltuvus aastatest’’ 6) Kirjuta alla, mis graafikust järeldub. NB! Ära unusta graafiku otstes olevaid noolekesi! Anorgaaniliste ainete nomenklatuur (nimetamine): Oksiidide nimetamine: 1) Kindla o-a-ga metallioksiid = metalli nimi + oksiid 2) Muutuva o-a-ga metallioksiid (B rühm, III-VIIIA v.a. Al) = metalli nimi (oksüdatsiooniaste) + oksiid 3) Mittemetallioksiid = eesliited: mono, di, tri, tetra, penta, heksa, hepta, okta, nona, deka. Hüdroksiidide nimetamine: 1) Kindla o-a-ga metall = metalli nimi + hüdroksiid Ca(OH)₂-kaltsiumhüdroksiid 2) Muutuva o-a-ga metall = metalli nimi(oksüdatsiooniaste)+hüdroksiid (CR(OH)₃ - kroom(III) oksiid. Soolade nimetamine: F – fluoriid SO₄ - sulfaat
VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb: VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid on väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond
VIb Varnja-Võõpsu VII Klindi ehk paekalda ja mere vahelisel alal põhjarannikul. Siin levib kiviste leetunud muldade valdkond. VIIa Põhjarannik VIIb Nõva mullad pisut paremad, sest seal on piisavalt palju lubjarikka põhjavee mõjutusel tekkinud küllastunud ja küllastumata leetmuldi. VIII Erodeeritud ja delluviaalmuldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistiku alal. Võtab enda alla Otepää, Karula ja Haanja kõrgustiku ala. Jaguneb: VIIIa Otepää-Karula lähtekivim ääretult kirju. Siin on rohkem karbonaatseid materjali. Pinnavormid on väiksemad - kuplid madalamad, kuid järsema nõlvaga. Seega erosioon nõlvadel väga intensiivne. Mullad ei ole nii happelised. VIIIb Haanja lähtekivim karbonaadivaesem. Mullad happelisemad. Pinnavormid/ kuplid kõrgemad aga laugjama nõlvaga. Siin levib väga palju erodeeritud muldi kompleksis delluviaalmuldadega. Suhteliselt vähe viljakate muldade valdkond
tekkes osalevad ühinevate aatomite väliskihi elektronid (B-rühmade elementide puhul ka eelviimase kihi elektronid). Seega määrab elemendi keemilised omadused aatomi väliselektronkiht. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Keemilise sideme tekkega püüavad aatomid saavutada oktetti saada väliskihile 8 elektroni (teatud juhtudel 2 elektroni). Kuna VIIIA rühma elementidel on väliskihil 8 elektroni, siis on nad keemiliselt väga püsivad (ei astu reaktsioonidesse). Seepärast nimetatakse neid väärisgaasideks. Keemilise sideme alaliigid on kovalentne, iooniline ja metalliline side. Molekulidevahelised jõud on vedelikes ja tahketes ainetes molekulide vahel mõjuvad tõmbejõud, mille tõttu tuleb aine sulatamiseks või aurustamiseks kulutada energiat. Molekulidevahelised jõud
· Mittemetallide aatomid on metalli aatomitega vorreldes suhteliselt vaikesed => aatom hoiab elektrone tugevalt kinni (suurem elektronegatiivsus vorreldes metallidega)=> elektrone on lihtsam juurde votta kui loovutada. · Lihtainetes on aatomite vahel kovalentsed sidemed (O2, H2, H2O). · Metallidega reageerimisel kaituvad mittemetallid oksudeerijana. · Koige aktiivsemad mittemetallid on VIIA ruhmas (votavad kergesti juurde uhe elektroni). Koige vahemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA ruhma mittemetallid (vaarisgaasid) kuna nende valiskihil on 8 elektroni => pole pohjust ei juurde votta ega ara anda. 8. Mis on keemiline reaktsioon? Nimeta keemilise reaktsiooni kiirust mõjutavad tegurid? Loetle erinevaid keemilisi reaktsioone! Keemiline reaktsioon on protsess, mille käigus ühest või mitmest keemilisest ainest (lähteaine(te)st) tekib keemiliste sidemete katkemise ja/või moodustumise tulemusena t üks või mitu uute omadustega keemilist ainet (saadust, produkti).
Redoksreaktsioonides on seotud kaks vastandlikku protsessi: ühe elemendi redutseerumisega peab kaasnema 6 teise elemendi oksüdeerumine. Ja nendes oksüdeerija poolt liidetud elektronide arv võrdub alati redutseerija poolt loovutatud elektronide arvuga. Oksüdatsiooniaste elemendi laeng ühendis eeldusel, et elektronide üleminek oli täielik. 12) MITTEMETALLIDE OMADUSED (peamiselt VIIa ja VIIIa rühma näitel). VII A rühm Üldiseloomustus Halogeenid on VIIA rühma elemendid fluor, kloor, broom, jood ja astaat. Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka, mistõttu ei leidu halogeene looduses lihtainena, vaid peamiselt sooladena (halogeniididena). Halogeenide aatomite väliskihis on 7 elektroni. Halogeenide kõige iseloomulikumad ühendid on halogeniidid, milles nende oksüd. aste on -1.Kõigil peale F-i võib olla oksüd. aste positiivne. Halogeenid lihtainena
Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must) Omadused: Mittemetallid võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia – keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik – teemant, grafiit Enamik mittemetalle on halvad elektri-ja soojusjuhid Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid) 21. Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH 3 x H2O) Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt NaOH, KOH, Ca(OH) 2. Need on ioonsed ained, mille kristallvõre koosneb metalli katioonidest ja hüdroksiidioonidest. 22. Happed.
elektronkihtide arvuga elemendid. I II väike ehk lühike periood III IV V suur periood VI pikk periood VII lõpetamata periood Rühm perioodilisustabeli vertikaalne rida, mille moodustavad ühesuguse väliskihi elektronide arvuga elemendid. A rühm (peaalarühm) B rühm (kõrvalalarühm) I A leelismetallid IIA leelismuldmetallid IIIA trieelid IVA tetreelid VA penteelid VIA kalkogeenid VIIA halogeenid VIIIA väärisgaasid Omaduste muutumine perioodilisussüsteemis Perioodilisusseadus elementide omadused on perioodilises sõltuvuses aatomite tuumalaengust ( s.t. kui reastada elemendid tuumalaengu kasvu järjekorras, siis kordub kindla arvu elementide järel sarnaste omadustega element). 13 Perioodilisussüsteemi perioodides vasakult paremale nõrgenevad elementide metallilised
väärisgaasid, kuigi need ei liida elektrone, sest nende väline elektronkiht on maksimaalselt täitunud. Põhiomadused: ·Võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks:süsinik teemant, grafiit. ·Enamik mittemetalle on halvad elektri- ja soojusjuhid. ·Kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas. ·Kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid). ·On nii gaasilisi (N2, O2), tahkeid (C, P) kui ka üks tavatingimustes vedel aine (broom). ·On madala sulamistemperatuuriga pehmeid aineid, aga ka väga kõrge sulamistemperatuuriga ülimalt tugevaid ja vastupidavaid aineid (teemant). ·Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). 7. Osata määrata etteantud ühendite aineklassi (kas tegemist soola, oksiidi, hüdroksiidi või happega). Aineklassid:
Mittemetallide värvused võivad olla väga erinevad (S-kollane, C-must). Mittemetallide omadused: · võivad looduses esineda mitmete allotroopidena. Allotroopia keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena. Näiteks: süsinik teemant, grafiit. · enamik mittemetalle on halvad elektri- ja soojusjuhid. · kõige aktiivsemad mittemetallid on VIIA rühmas. · kõige vähemaktiivsemad (keemiliselt inertsed) on VIIIA rühma mittemetallid (väärisgaasid). 21. Alused. Alus on keemiline aine, mis vesilahustes dissotsieerudes annab lahusesse hüdroksiidioone. Kõige tuntumad alused on hüdroksiidid, nt. ammoniaakhüdraat (NH3 H2O) Hüdroksiid on mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahusesse metalli katioone ja hüdroksiidioone. Leelis on veel lahustuv tugev alus. Leelised on leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid, nt. NaOH, KOH, Ca(OH)2
· · Santa Cruz Chile Belo Horizonte . Santiago 4,647,000 Viiia de l Mar 299,000 L-, PARAGUAY" Sao Paulo -./ Colombia Population
annaabi.ee 
