Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Mis on mikroosakesed? Mis on spinn? Elemendi maksiumum ja miinimum. (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mikroosakesed?
  • Kuidas tekib ioon ?
  • Mis on anioon Mis on katioon?
  • Millega võrdub elemendi järjekorra number?
  • Mis on orbitaal?
  • Mis on ruutskeem?
  • Mis on elektronvalem?
  • Mis on elektronskeem?
  • Mis on a periood b rühm?
  • Mis on a s-element b p-element?
1)Mis on mikroosakesed?
Aatomid ja nendega seotud koostisosad
2) Osata iseloomustada prootonit, elektroni, neutronit (kus asub, mass, tähistus, laeng)
Prooton ja elektron on samad nad asuvad aatominumbril. Neutron on aatommass- aatomnumber .
3) Kuidas tekib ioon ? Mis on anioon ? Mis on katioon ?
Kui aaton loovutab või liidab elektroni
4) Millega võrdub elemendi järjekorra number?
5) Mis on orbitaal ?
Ruumi osa, kus electron paikneb sagedamini
6) Mis on spinn ?
Spinn on elektroni pöörlemine
7) Mis on ruutskeem ?
Näitab elektronide jaotust orbitaalidel
8) Mis on elektronvalem ?
Elektronvalem näitab elektronide jaotust kihtidel ja alakihtidel
9) Mis on elektronskeem ?
On aatomi  elektronkatte  ehitust väljendav skeem, mis näitab elektronide arvu elektronkihtides.
10) Osata kirjutada elemendi aatomi kohta elektronskeemi, ruutskeemi , elektronvalemit
11) Mis on a) periood b) rühm?
a)horisontaane elementide rida b)vertikaalne elementide rida
12) Metallilisuse, elektronegatiivsuse muutumine perioodis ja rühmas.
13) Mis on a) s-element b) p-element?
a) (IA ja IIA) rühma elemendid ja heelium, mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s1 või s².
b) (IIIA kuni VIIIA) rühma elemendid (välja arvatud heelium), mille väliselektronkihi konfiguratsioon on s²p1, s²p², s²p³, s²p4, s²p5 või s²p6.
14) Osata leida elemendi maksimaalset o-a, sellest tulenevalt kirjutada oksiidi valemit ja happe/aluse valemit.
Maksimaalne o-a võrdub rühmanumbriga
15) Osata leida elemendi minimaalset o-a, sellest tulenevalt kirjutada vesiniku ühendi valemit
Saadakse kui rühmanumbrist lahutada 8 VALEM: Paned H ette ja paned selle peale 1 ja kirjutad oma aine peale saadud minimaalne o-a
16) Peab oskama kasutada diagonaalsuse reeglit (õpetaja joonistab tahvlile)
Mis on mikroosakesed-Mis on spinn-Elemendi maksiumum ja miinimum #1 Mis on mikroosakesed-Mis on spinn-Elemendi maksiumum ja miinimum #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2019-02-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 2 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor PilleLeesmae Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Keemia - aatomi ehitus
16
doc

Keemia - aatomi ehitus

-) Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng (Z) = prootonite arv = elektronide koguarv. -) Perioodi number = elektronkihtide arv. -) A-rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne cksüdatsiooni aste. -) B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2e. [v.a vask (Cu) ja kroom (Cr)] -) Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neuronite arv. Elektronskeem * Elektronskeem näitab elektronide jaotumist elektronkihtidel. * Elemendi järjekorra number võrdub: -) tuumaleng -) prootonite arv -) elektronide arv. * Perioodi number võrdub elektronkihitde aevuga. * Kui element asub A-rühmas, siis tema elektronide arv viimasel kihil võrdub rühmanumbriga. * Kui element asub B-rühmas, siis tema viimasel elektronkihil on tavalsielt 2 elektroni. * Metallid annavad reaktsiooni käigus viimase kihi elektronid ära ja muutuvad positiivseks iooniks.

Keemia
Aatomi ehitus
4
doc

Aatomi ehitus

· Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neutronite arv 7. Millised elemendid aatomi ehituse järgi kuuluvad : a) ühte perioodi, b) ühte peaalarühma (A ­ rühma)? · Ühte perioodi kuuluvad elemendid, millel on sama palju elektronkihte. · Ühte rühma kuuluvad elemendid, millel on välisel elektronkihil sama palju elektrone (va. B ­ rühma elemendid) 8. Mis on : · Isotoop ­ elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Orbitaal ­ elektronkihid jaotatakse väiksemateks üksusteks : orbitaalideks. Orbitaal on ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. · S ­ element ­ element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on s ­ orbitaal. · P ­ element ­ element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on p - orbitaal. 9

Keemia
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem
8
doc

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem

Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem on keemia õppimise alustaladeks. Need on algteadmised, ilma milleta on keemiat edaspidi väga raske omandada ja erinevaid reaktsioone ning aineid ette kujutada. Keemias tuleb pidevalt tegeleda elementide perioodilisustabeliga ehk Mendelejevi tabeliga (tabeli lõi vene keemik Dmitri Mendelejev aastal 1869). Seega on väga oluline tunda ja teada tabelit ja osata sellest võimalikult palju olulist informatsiooni ühe või teise elemendi kohta välja lugeda. Aatomi ehitus Aatom- aineosake, mis koosneb positiivse languga tuumast ja negatiivse laenguga elektronkattest. AATOM AATOMITUUM ELEKTRONKATE TUUMAOSAKESED ELEKTRONKIHID PROOTONID NEUTRONID ELEKTRONID + 0 -

Keemia
Aatom
48
pptx

Aatom

http://fi.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Mendelejev järgi. Mendelejevi tabel http:// en.wikipedia.org/wiki/File:Mendelejevs_periodiska_system_1871.png Tänapäevane perioodilisustabel http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Periodic_Table_Armtuk3.svg Perioodilisustabel Keemilised elemendid on reastatud tuumalangu kasvu järgi. Keemilised omadused korduvad iga 8 elemendi järgi (Li sarnaneb Na). Sarnanevad omadustelt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 H He Li Be B C N O F Ne Na Erand Sarnanevad omadustelt Sarnastekeemiliste omadustega elemendid paiknevad tabelis üksteise all . H He Li Be B C N O F Ne Na Mg Al Si P S Cl Ar Sarnased Igal

Füüsika
Aatomi ehitus-Keemiline side-Lk 10-66
4
odt

Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66

Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel.

Keemia
Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest
4
doc

Kokkuvõte enamus 8klassi teemadest

Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone

Keemia
Üldine ja anorgaaniline keemia
35
doc

Üldine ja anorgaaniline keemia

TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2

Keemia
Elu keemia
100
pdf

Elu keemia

• MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Biomolekulid • Biomolekulid: • Sahhariidid • Lipiidid • Valgud • Nukleiinhapped Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks. • Molekul – aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. • Aatom – keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne • Keemiline element esineb liht – ja liitainete molekulides aatomitena • Molekulid koosnevad aatomitest • Aatomituum – positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest • Elektron – negatiivse laenguga osake aatomituumas. • Prooton – positiivse laenguga osake aatomituumas • Neutron – ilma laenguta aatomituuma koostisosake

Keemia




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun