-) Aatominumber (järjenumber) = tuumalaeng (Z) = prootonite arv = elektronide koguarv. -) Perioodi number = elektronkihtide arv. -) A-rühma number = elektronide arv väliskihil = maksimaalne cksüdatsiooni aste. -) B-rühma elementidel on väliskihil tavaliselt 2e. [v.a vask (Cu) ja kroom (Cr)] -) Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neuronite arv. Elektronskeem * Elektronskeem näitab elektronide jaotumist elektronkihtidel. * Elemendi järjekorra number võrdub: -) tuumaleng -) prootonite arv -) elektronide arv. * Perioodi number võrdub elektronkihitde aevuga. * Kui element asub A-rühmas, siis tema elektronide arv viimasel kihil võrdub rühmanumbriga. * Kui element asub B-rühmas, siis tema viimasel elektronkihil on tavalsielt 2 elektroni. * Metallid annavad reaktsiooni käigus viimase kihi elektronid ära ja muutuvad positiivseks iooniks.
· Ümardatud aatommass = massiarv = prootonite arv + neutronite arv 7. Millised elemendid aatomi ehituse järgi kuuluvad : a) ühte perioodi, b) ühte peaalarühma (A rühma)? · Ühte perioodi kuuluvad elemendid, millel on sama palju elektronkihte. · Ühte rühma kuuluvad elemendid, millel on välisel elektronkihil sama palju elektrone (va. B rühma elemendid) 8. Mis on : · Isotoop elemendi teisend, mille tuumas on erinev arv neutrone. · Orbitaal elektronkihid jaotatakse väiksemateks üksusteks : orbitaalideks. Orbitaal on ruumiosa, kus elektron viibib kõige sagedamini. · S element element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on s orbitaal. · P element element, mille välisel elektronkihil viimaseks orbitaaliks on p - orbitaal. 9
Aatomi ehitus ja perioodilisussüsteem on keemia õppimise alustaladeks. Need on algteadmised, ilma milleta on keemiat edaspidi väga raske omandada ja erinevaid reaktsioone ning aineid ette kujutada. Keemias tuleb pidevalt tegeleda elementide perioodilisustabeliga ehk Mendelejevi tabeliga (tabeli lõi vene keemik Dmitri Mendelejev aastal 1869). Seega on väga oluline tunda ja teada tabelit ja osata sellest võimalikult palju olulist informatsiooni ühe või teise elemendi kohta välja lugeda. Aatomi ehitus Aatom- aineosake, mis koosneb positiivse languga tuumast ja negatiivse laenguga elektronkattest. AATOM AATOMITUUM ELEKTRONKATE TUUMAOSAKESED ELEKTRONKIHID PROOTONID NEUTRONID ELEKTRONID + 0 -
http://fi.wikipedia.org/wiki/Dmitri_Mendelejev järgi. Mendelejevi tabel http:// en.wikipedia.org/wiki/File:Mendelejevs_periodiska_system_1871.png Tänapäevane perioodilisustabel http:// upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/1/10/Periodic_Table_Armtuk3.svg Perioodilisustabel Keemilised elemendid on reastatud tuumalangu kasvu järgi. Keemilised omadused korduvad iga 8 elemendi järgi (Li sarnaneb Na). Sarnanevad omadustelt 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 H He Li Be B C N O F Ne Na Erand Sarnanevad omadustelt Sarnastekeemiliste omadustega elemendid paiknevad tabelis üksteise all . H He Li Be B C N O F Ne Na Mg Al Si P S Cl Ar Sarnased Igal
Kontrolltöö: Aatomi ehitus. Keemiline side. Lk 10-66 Prooton positiivse laenguga aatomi osake; Neutron laenguta aatomi osake; Elektron negatiivse laenguga, paikneb orbitaalil; Massiarv tuumaosakest arv aatomituumas neutronite arv + prootonite arv; Aatomituum väga väike ja tihe keskosa, kuhu on koondunud põhiline osa aatomi massist; Aatom keemilise elemendi väikseim osake, molekuli koostisosa; Aatomnumber ehk järjenumber; Lihtaine keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid; Liitaine keemiline ühend, esinevad kahe või enama keemilise elemendi aatomid; Elektronkiht Isotoobid sama keemilise elemendi aatomid, mis erinevad üksteisest neutronide arvu poolest ja seega ka massiarvu poolest; Keemiline element on ühesuguse tuumalaenguga(prootonite arvuga) aatomite liik. Elektronkate koosneb elektronidest, jaotub elektronkihtideks. Elektronskeem näitab elektronide paiknemist elektronkihtidel.
Keemia arvestuse kokkuvõte Aineosakesed- aatom,molekul,ioon. * keemiline element: kindla tuuma laenguga aatomite liik. * aatom: keemilise elemendi väiksem osake, molekuli koostisosa * molekulaarne aine: aine väiksem osake, koosneb aatomitest * molekul: koosneb omavahel seostunud aatomitest. Molekulideks liitumisel lähevad aatomid üle püsivasse olekusse, kus nende energia on madalam. * molekuli valem: näitab, millistest aatomitest molekul koosneb. * indeks: näitab sama elemendi aatomite arvu molekulis. * ioon: laenguga aatom (aatomite rühm) - positiivne ioon e. katioon tekib kui aatom loovutab väliskihilt elektrone
TARTU KIVILINNA GÜMNAASIUM Koostas: Riho Rosin Juhendas: Helgi Muoni Klass: 10a Tartu 2003 I AINE PÕHIKLASSID LIHTAINED LIITAINED Koosnevad ühe elemendi aatomitest Koosnevad mitme elemendi (~ 400) aatomitest Metallid Poolmet. Mittemet. Oksiid Hape Alus Sool ~90 5 19 CO2 HCl KOH KCl Cu, Ag Ge, As, S, P, O2 K2O H2SO4 Cu(OH)2 NaHCO3 Sb CO Cu(OH)2
• MIKROBIOELEMENDID: Fe, Cu, Zn, Mn, Co, I, Mo, V, Ni, F, Cr, Se, Si, Sn, B, As Biomolekulid • Biomolekulid: • Sahhariidid • Lipiidid • Valgud • Nukleiinhapped Biomolekulid ei esine väljaspool elusorganisme. Suuremad ja keerulisemad kui teised molekulid. Nimetatakse ka makromolekulideks. • Molekul – aine väikseim osake, mis võib iseseisvalt eksisteerida ja millel on antud aine keemilised omadused. • Aatom – keemilise elemendi väikseim osake, elektriliselt neutraalne • Keemiline element esineb liht – ja liitainete molekulides aatomitena • Molekulid koosnevad aatomitest • Aatomituum – positiivse laenguga aine tihe kogum aatomi keskosas, koosneb prootonitest, neutronitest ja elektronidest • Elektron – negatiivse laenguga osake aatomituumas. • Prooton – positiivse laenguga osake aatomituumas • Neutron – ilma laenguta aatomituuma koostisosake
Kõik kommentaarid