Suhtlemise vahendid ja oskused Verbaalne suhtlemine - sõnade abil, oluline on eneseväljendamise oskus, diktsioon(kuidas hääldad), intonatsioon(hääle kola), ei kasuta parasiitsõnu, korduseid. Mitteverbaalne suhtlemine- hääletooni ja kehakeele kaudu, silmside 45cm kaugusel meist on intiimne tsoon, lähedased inimesed 45-120cm vahemaal on sõbrad 120-360cm sotsiaalne tsoon, avalikel vestlustel, neljasilma jutt 360+ - avalik vahemaa, võõrad inimesed, avlik esinemine Silmside- kujuta ette, et sa räägid ühele inimesele korraga, alusta sõbraliku õhkkonna loomist enne esinemist, kui kuulajad saabuma hakkavad, kasuta uhuslikku silmside hoidmise mustrit, ära kuulajat jõllitama jää, leia endale inimesed sellest seltskonnast, kes sind sõbralikult vaatavad. Rääkimise ja kuulamise oskus:
mitmekesisemaks ja laiemaks, ilmekamaks. Samas on see ka halb, sest varieerumine võib takistada ka arusaamist. Kindlasti sisaldab meie igapäevane kõnekeel ja ka kirjakeel slängi. Slängi kasutatakse kõige rohkem noorte seas. Slängisõnad on ka üsna sellised, mida kooslusest väljaspool inimesed ei mõista. Kuid on ka selliseid slängisõnu mis on väga populaarsed ja millest kõik aru saavad. Kindlasti ei ole släng sobiv avalikel esinemistel või tõsistel vestlustel täiskasvanud inimestega. 200 Sammuti esineb meil ka kõnekeelt. Kõnekeelt kasutatakse igapäevases elus, kuid on siiski poole korrektsen ja arusaadavam kui släng. Kõnekeelt võid kasutada enamasti igalpool. Näiteks raadios, televisioonis ja ka koolis. Kõnekeeles esineb ka väga suurel hulgal varieerumist ja muid kõrvalekaldeid. Kõige sagedasem kõrvalekalle on lihtsustunud hääldus. Näiteks ''ma'i tea.'' Aga samas, see on siiski täiesti
Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik. Sokratese arvukatest õpilastest kerkis esile Platon (427-347 eKr), kes asutas oma
Isiksus hakkab arenema juba lapse eas, kuid alles siis kui tekkivad kindlad soovid, tahtmised ja eesmärgid. Kuid siis ei ole see asi ikka veel õige. Kui inimene ei pea endale vajalikuks millegi poole püüelda ja uusi asju omandada ja areneda, siis sel juhul ei ole tekkimas veel kindlat isiksust. Isiksus saab alguse siis, kui inimene tunnistab endale arenemise vajalikkust. See on inimestel väga erinev, mõni ei tunnistagi endale seda kunagi. Kõigile ju vahest meeldib vestlustel mõne targa lause sekka öelda. Laia silmaringiga inimene tahab meist igaüks olla. Selleks on vaja ennast harida ja väga mitmekülgselt. Tahe õppida peab olemas olema, muidu ei saavuta midagi. Eneseharimise vajadus on esmatähtis. Selleks et tööle minna ja midagi elus saavutada on samuti vaja haridust, vähemalt intelligentsust ja selleks on vaja ennast harida. Kuid kõik meist ei käi ainult kõrg- ja keskkoolides. Kohustuslik on vaid 9 klassi ehk põhiharidus
rangemaid nõudeid. Ruum peaks olema avar, õhuküllane, soovitava temperatuuriga 18-20°C (eeldatakse kliimaseadme olemasolu), loomuliku valguse ning korraliku mööbliga. Kohtumisel osalejad paigutatakse istuma, arvestades nn suhtlusvööndeid (intiimne vöönd, kuhu võõraid ei tohi tungida, on vähem kui 0,5 m, isiklik vöönd on 0,5-1,2 m, sotsiaalne vöönd 1,2 3,6 m ja ühiskondlik vöönd üle 3,6 meetri). Vestlustel ja läbirääkimistel arvestatakse igale osavõtjale vähemalt 80 cm lauapinda, soovitatavalt siiski kuni 1 meeter. Eksperdid, abid ja tõlgid, kes ei kuulu delegatsiooni koosseisu, võib paigutada osalejate selja teha teise ritta või lähedusse mõnele teisele kohale 1.2. Ruumide kujundusstiilid Ruumide kujundamise erinevad stiilid: Teatristiil. Esimene rida ei tohi olla kaugemal kui 4 meetrit ja lähemal kui 2 meetrit.
maailmakorra üldised põhimõtted, (mõte-inimene on riiklik elusolend). Platon- Sokratese tuntuim õpilane, suursuguse päritoluga, filosoof, pani teosed kirja dialoogidena, veendumus – voorus, ideede õpetus. Pythagoras- matemaatik, püüdis mõista arvude olemust ja uuris sellest tulenevalt matemaatilisi probleeme, Pythagorase teoreem (idee – maailmakorraldus põhineb arvulistel suhetel). Sokrates- Ateena filosoof, edastas oma vaateid suulistel vestlustel ja ei võtnud tasu, voorus, arvas et sofistid ei tea mis voorus on. Hippokrates- kuulus arst, kes kirjutas raamatu meditsiinialastest teadmistest (teos sisaldab haiguste sümtomite ja kulgemiste kirjeldusi ja püüab haigusi seletada looduslike, mitte jumalike põhjustega). Herodotos- ajalooisa, hakkas uurima ja üles tähendama lähema ajaloo sündmusi (teos – „historia“- Kreeka-Pärsia sõjad). Aleksander Suur- Makedoonia kuninga poeg, Kreeka uus
Marksismile tuginevad paljud ideoloogiad, parteid, grupeeringud, liikumised ja teooriad, ehkki nad omavahel võivad olla äärmiselt erinevad ja vastandlikud. Marksism andis paljudele rahulolematutele ja midagi teha üritavatele gruppidele ja üksikisikutele võimaluse oma tegevust teoreetiliselt põhjendada ja edasi arendada. Kuna marksismi põhisisu oli suhteliselt lihtsalt edastatav, siis hakati seda paljukordselt ümber jutustama vestlustel, kitsamates ringkondades, koosolekutel, lendlehtedes, ajalehtedes jm. Marksismi rakendamine reaalses poliitikas avaldas tohutut mõju 20. sajandi maailmale. Marxi mõju maailmale Marxi mõju ühiskonnale on olnud väga suur. Tema teooriate uskujute kohta on keeltesse tekkinud uusi sõnu. Näiteks marksistideks nimetatakse inimesi, kes usuvad, et kapitalism ei jää püsima ja see peab lõppema töölisklassi poolt tekitatud revolutsiooniga.
DEMOKRITOS oli vanakreeka mõtleja, antiikaja atomismis esindaja. 5.-4- sajandil atomistikakoolkonna filosoofide seas oli tuntuim Demokritos.Atomistide seletuse järgi koosnes maailma tühjusest ning selles liikuvatest ja omavahel põrkuvatest jagamatutest algosakestest- aatomitest. SOKRATES oli 5. sajandi teise poole kuulsaim Ateena filosoof. Te ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid üksned suulistel vestlustel. Kuid sofistidest erinevalt ei võtnud Sokrates enda ümber kogunenud arvukatelt teadmishimulistelt noortelt õpetuse eest tasu.Vooruse olemuse mõistmine oligi Sokrakese arvates filosoofia peamine mõte.Sokrates suhtus üsna halvustavalt Ateena demokraatlikusse riigikorda. · Üks üldisi absoluutseid norme on voorus. · Filosoofia peaprobleem olevat vooruse olemuse mõistmine.
17. Peegeldav kuulamine (Robert Bolton Igapäevaoskused lk 76) 18. Konflikti kulgemise protsess 19. Suhtlemisel põhinev konfliktide lahendamine 20. Läbirääkimised.Jaotava kauplemise strateegia. 21. Läbirääkimised. Liitvate läbirääkimiste strateegia. 22. Armastuse stiilid (Lee) 23. Armastuse liigid (Sternberg) 24. Kiindumusmudelid (Bartholomew) 25. Suhete lagunemise mudel (Duck) 26. Investeerimismudel (Rusbult) 27. Mulje kujundamine töövestlustel 28. Mulje kujundamise strateegiad (vähemalt 5) 29. Kultuuriśoki staadiumid (4) 30. Suhtlemistõkked (vähemalt 7) (Robert Bolton Igapäevaoskused.) 1) Enesehinnang Enesesse suhtumine. Enesehinnang Mina kontseptsioon aitab kirjeldada seda kes me oleme. Enesehinnangu abil me aga hindame seda millised me oleme. Sageli kasutatakse enesehinnangu sünonüümina ka mõistet eneseväärtustamine. Mina kontseptsiooni aspektid erinevad oma tähenduslikkuse poolest.
Marksismi kui praktikat, ideoloogiat ja filosoofiat hakati rakendama juba 19. sajandi teisel poolel mitmesugustes marksismile tuginevates ringides, sõpruskondades, liikumistes ja organisatsioonides. Marksism andis paljudele rahulolematutele ja midagi teha üritavatele gruppidele ja üksikisikutele võimaluse oma tegevust teoreetiliselt põhjendada ja edasi arendada. Kuna marksismi põhisisu oli suhteliselt lihtsalt edastatav, siis hakati seda paljukordselt ümber jutustama vestlustel, kitsamates ringkondades, koosolekutel, lendlehtedes, ajalehtedes jm Õige pea kujunes marksismi edasiarendustest omamoodi usu küsimus. Marksismi ideid võis selgitada kui rahulikku, evolutsioonilist teed, aga ka kui vägivaldset, revolutsioonilist. Mõisteid "sotsialism" ja "kommunism" võis tõlgendada erinevalt. Algasid vaidlused ja võitlused selle nimel, milline liikumine esindab kõige "õigemat" ja "puhtamat" marksismi. Juba 1863
Sofistide koolkonnale pani aluse Protagoras. Sofistid leidsid, et mõisted "hea ja halb" on suhtelised: mis ühele on hea, ei tarvitse seda olla teisele. Sama kehtib ka inimühiskonna seaduste ja normide kohta. Inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta. Seega oli sofistide filosoofia põhijooneks relativism, suhtelisuse tunnistamine. Sofistide vaadete vastu astus välja 5. sajandi II poole kuulsaimaid Ateena filosoofe Sokrates (490-399 eKr), kes edastas oma vaateid üksnes suulistel vestlustel. Sokratese arvates oli filosoofia peamiseks mõtteks vooruse olemuse mõistmine. Tema veendumuse kohaselt oli õpetaja kohus üksnes õpilase juhatamine, asja mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Tähtis oli vooruse mõistmise juures ka teadmine. Sokrates suhtus halvustavalt demokraatlikku riigikorda, ta väitis, et kuna valitsemises osalevad vaid võhikud, siis ei saa selline riigikord olla vooruslik. Sokratese arvukatest õpilastest kerkis esile Platon
mõnikord võib see olla ka lausa püsiv. b.) Täiskasvanu tasand- tunnen, et olen hakanud viimase aasta jooksul järjest rohkem täiskasvanu tasandile nii teadlikult ka teadmatult suundunud, sest olen otsustanud, et ka minust võiks saada asjalik inimene, hoolimata oma lapselikkusele ning sellele, et mulle meeldib olla see kes ma olen, tahan ma püüelda kõrgemale ja sinna saab vaid täiskasvanuliku suhtumise ja suhtlemisega, näiteks ametlikel vestlustel ja mujal, peab suutma käituda vastavalt olukorrale ja seda hindama natuke teisest vaatevinklist kui võib-olla tavasuhtlemisel. Olen pidanud ka tegema palju iseseisvust nõudvaid otsuseid ning olen oma arvamuste ja põhimõtete poolest arvestavam teiste inimestega. c.) Lapsevanema tasand- kuna mul on kaks nooremat õde, siis arvan, et mingi osa minus on ka juba lapsevanema tasandist, kui on vaja neid korrale kutsuda ebasobiva
Sofism sõnade ja mõtete oskuslik väänamine ning kaval arutlus, kus kõik tundub korras olevat, kuid siiski ei ole. Sokrates (469-399 eKr). Märksõnad: teadmised ja voorus. On öelnud: "Filosoof ei pea mitte loodust uurima, vaid peab uurima inimhinge ja lahendama elulisi probleeme"; "Filosoofia on õpetus sellest, mis on hea ja mis on halb, mis on ilus ja mis on inetu, mis on tõde ja mis on eksimus". Sokrates ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Pärit väga jõukast ja kuulsast suguvõsast (isa poolsest harust pärit ka Solon). Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia. Platoni juures tähtsad meeline ja ideede maailm
tunneb, siin annab küllalt palju juhtidel ise ära teha. On selge, et kõrge enesehinnanguga inimene on enesekindlam (.... Mõjub veenvamalt, saavutab ,,eksperdistaatuse" seetõttu veidi kiiremini) · Positiivne enesehinnang tähendab tavaliselt, et inimene tunneb end organisatsioonis hästi, see parandab inimese motivatsiooni, vähendab stressi, vähendab töölt ära oldud aega jne Suurendab usku enesetõhususse (NB! Vestlustel kandidaatidele hea tunde loomise olulisus, uue töötaja sisseelamisprotsessi toetamine) · Negatiivne enesehinnang võib tekitada neg suhtumist, vähendada inimese hinnangul tema väärtust, usku oma enesetõhususse. (isegi kui see hinnang on nn parandamatu, saab osaliselt seda pisutki mõjutada kas toetades või nn, maapeale tagasi tuues (aga seda ka toetades!) NB
Homeros - vanakreeka pime laulik, kahe kuulsa eepose autor: ''Illias'' ja ''Odüsseia'' Herodotos Kreeka ajaloolane, hakkas esimeseda uurima ja üles tähendama lähima ajaloo sündmusi -> ''ajaloo isa'', kirjutas üksikasjaliselt Kreeka-Pärsia sõjad üles, kuigi ta ise ei osalenud nendes Sophokles - üks tuntumaid vanakreeka näitekirjanikke, on tuntud tragöödiate poolest -> ''Kuningas Oidipus'' Sokrates vanakreeka filosoof, edastas vaateid suulistel vestlustel, ei kirjutanud neid üles -> ''Ma tean, et ma midagi ei tea'' Platon Sokratese õpilane, kes pakkus välja ideid ideaalsest riigist, tema pani oma teosed kirja dialoogidena Aristoteles Platoni õpilane, loogiline filosoof, paljude teadusharude rajaja, kogus kokku üldistusi ja süstematiseeris neid Hippokrates kuulus arst, arstiteaduse rajaja -> Hippokratese vanne -> arsti kutse-eetika peamised nõuded
et apeironist (meeleliselt tajumatu alge, millest kõik on tekkinud). Demokritos (5.-4. saj eKr) jällegi uskus, et maailm on tekkinud tühjusest ja aatomitest. Sofistid (5. saj eKr) tarkuse ja kõnekunsti elukutselised õpetajad, kes hakkasid tegelema inimlikku käitumist puudutavate probleemidega. Nende tegevus oli tingitud ka Ateena demokraatias vajaliku kõne- ja vaidluskunsti vajadustest. Sokrates (469-399 eKr) ei kirjutanud ühtki teost, vaid edastas oma mõtteid suulistel vestlustel. Erinevalt teistest sofistidest ei võtnud Sokrates oma õpilastelt tasu. Tema filosoofia peamine mõte oli vooruse olemuse mõistmine. Selle juures oli tähtis ka teadmine. Üksnes teadmine võimaldas voorust mõista. Platon (427-347 eKr). Oli Sokratese õpilane. Rajab Ateena lähedale filosoofiakooli Akadeemia. Temalt pärineb ka õpetus ideaalsest riigist. Erinevalt Sokratesest kirjutab palju. Aristoteles (384-322 eKr). Oli Platoni õpilane. Oli Makedoonia Aleksandri õpilane 4 aastat
· Seadused ja normid pole jumalatest määratud ega igavesed ning inimesed võivad neid vastavalt oma suvale muuta · Tugevama õigsus. Tugevad ja võimekad allutavad nõrku ja saamatuid oma tahtele · Võtsid loengute eest raha · Noored püüdsid nende vaateid poliitikas rakendada. See soodustas poliitilist vägivalda ja mõjus laostavalt poliste kodanke ühtsustundele · Sokrates astus sofistidele vastu; ei kirjutanud ühtegi teost, vaid edastas oma vaateid suulistel vestlustel; ei võtnud selle eest tasu; leidis et sofistid petavad oma õpilasi õpetades neile voorust, teadmata, mida see tähendab; vooruse mõistmine oli tema filosoofia peamine mõte; esitas oma õpilastele kimbatusse ajavaid küsimusi ja siis suunas nende vastusteni, kuid mõistmiseni pidi õpilane ise jõudma. Voorus on midagi püsivat ja inimeste omavahelistest kokkulepetest sõltumatut; halvustas
eriti tähtsad. • Konfutsianism • Ei rõhuta jumala ega ilmutuse olemasolu, vaid õpetab moraalipõhimõtete avatud humanismi • Peab tähtsaks pojalikust armastusest lähtuvaid suhteid valitseja ja alamate, mehe ja naise ning isa ja poja vahel • Ohvrirituaalidega väljendab lugupidamist esivanemate vastu • Põhineb Kong Fuzi õpetust sisaldavatel “Vestlustel” ja viiel klassikalisel teosel: “Muutuste raamat”, “Ürikute raamat”, “Laulude raamat”, “Rituaalide raamat” ning “Kevade ja sügise annaalid” • Kong Fuzi tee reguleerib eetikat, tavandeid ning püüab perekonnas ja ühiskonnas luua korda ja harmooniat. • Kõige aluseks on õpetajate ja traditsioonide austamine • Taoism • Allikas ja tagatis kõigele, mis sisaldub selles või mõnes muus maailmas
Progresiisvpedagoogika (Montessori- keskkond peab end kohandama lapse vajadustega, rahvusvaheliselt laialt levinud, Dalton, Waldorf – steiner pedagoogika, on üles ehitatud lapse arengustaadiumitele,õpetus on jagatud etappidele, Freinet –koolid, ei toeta õpetaja poolsele juhtimisele, vaid õpilased tuleb ise tegutsema panna.Tähtsaim ülesane siin koolis õpitingimuste loomine, päevaprogrammi koostavad lapsed ise, tähtsaim töövahend trükimasin, keskne koht vestlustel, teiste ees esinemistel, kriitilisel kommenteerimisel). Soome kooliharidus sai alguse kiriku ja kloostrikoolidest (1249 Turus, munkadele). Esimene koolisüsteem 1571, Agricola avaldas aabitsa. 17.saj. keskel astus jõusse 3-astmeline koolisüsteem. Rahvaharidus – leerikoolid, rändkoolid, lugemiskoolid (noorte kirjaoskus saavutati 18. saj. keskpaigaks) 1866-70 loodi umbes 100 rahavakooli. Keskkoolide areng 1871 (süsteemi tehti uuendusi, lütseumid)
D 23 Personalijuhtimine 2013 Võtmetulemuste leht Ametijuhend Kompetentsiprofiil (ametikoha) Korrad, reglemendid, milles sisalduvat hinnatakse KOOSTÖÖVESTLUSTE TOIMUMISE KOORDINEERIMINE Personalitööl on siin koordineeriv ja korraldav roll. Planeerimisvestlus Tulemusvestlus Arenguvestlus Hindamisvestlus Motiveerimisvestlus Mistahes põhieesmärgiga läbiviidavatel vestlustel on oma ühised jooned, mis iseloomustavad praktiliselt kõiki juhi-allava vestlusi. Peab tagama, et osalejad oleksid ette valmitatud ning koolitatud neid läbi viima. Sisu: - tagasiside, mõlemapoolne informatsiooni andmine ja saamine; - motiveerimine, senisest edukamale tööle ergutamine lähtuvalt partneri võimetest ja vajadustest; - tagasivaade tehtule, momendiseisundi analüüs ja tulevikueesmärkide seadmine - hinnangute andmine saavutatule.
eriti halvustavalt. Kui naine aga palju üheöösuhteid omab tembeldatakse ta otsekohe litsiks. See on ka omamoodi üks diskrimineerimise vorme. 36 Ülikoolis akadeemilise testi nõuded eelistavad selgelt poisse. Teadaolevalt on meessool parem ruumiline mõtlemine, kuna vastav ajupoolkera on paremini arenenud. Seetõttu eelistab akadeemiline test noormehi. Ka eelistatakse mehi vestlustel, kus kui neiu ja noormees on võrdsed otsustatakse noormehe kasuks. Paistab, et mehed on nõrgem sugupool ja neid tuleb igal sammul tagant utsitada ja edasi nügida. Ometi on olnud nendel noormeestel neiudega gümnaasiumis täpselt ühesugused võimalused. Sageli on aga noormehed jätnud oma võimalused kasutamata ja teavad, et kui läheb valikuks, valitakse nagunii neid. Neiud samal ajal on aga palju rohkem tööd ja vaeva näinud, korralikult koolis kohustuslikku kirjandust lugenud, jne...
Siin muutubki aktiivne kohta, kuidas tema kui mõjukas isik tekitab nõustamise käigus meeldejäävaid ja muutusi kaasamine eriti oluliseks. Mõelge oma igapäevaelule ja infole, millega teid igast küljest esile kutsuvaid kogemusi. Ta kirjeldas oma tööd ühe introvertse kliendiga, kes tavatses pommitatakse. Mõelge, milline on teave, mis teile meelde jääb. Selle käsituse õpetamisel väga vaikselt rääkida ja kellel oli töövestlustel ääretult raske. Olles vestlusoskust olen ma teinud koostööd oma kolleegi Gray Poehnelliga. Me töötasime välja harjutuse, nõustamisruumis üsnagi edutult harjutanud, viis Andrea Fruhling kliendi välja mille käigus me palume inimestel keskenduda niisugusele mõistele nagu abistav suhe. parkimisplatsile ja jätkas harjutamist nii, et klient oli platsi ühes otsas ja tema ise teises. Ma
Naised kinnitavad suhte olulisust ja sellele pühendumist ning käsitlevad eriarvamusi läbirääkimiste kaudu, et saavutada konsensust, mis soodustab sidet ja jätab mõlemale poolele vähemalt tunde, et nende soovidega on arvestatud isegi siis, kui konsensuslik otsus neid täielikult ei rahulda. Mehed naudivad sidemeid ja isiklikku suhet, ent kuna nad on kasvanud soolises kultuuris, milles staatus mängib olulist rolli, on nende vestlustel teised eesmärgid. Tannen väidab, et mehed püuavad rõhutada oma sõltumatust vestluspartnerist, et selgesti osutada teiste nõuetega mittenõustumisele (nõustumine viitaks võimu puudumisele). Mehed eelistavad oma vestlustes kaaslasi informeerida (rõhutades seega võimust tulenevat kõrgemat staatust), selle asemel et nendega konsulteerida (mis osutaks alluvusseisundile). Sugudevahelisel suhtlemisel tekitavad meeste ja naiste suhtlemise
annaabi.ee 
