Reisib: München, Praha, London, Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal kreiskoolis, hiljem peterb. konservat.is . Peterb kohtub jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe- töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, Hurdage, kes ta eesti-meelseks keerab. 1904 läheb tartu, seal hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, Pariis. 1909a töötab Berliini kõrgemas muusikakoolis õppe- töötab kuni 1908nda a-ni. Reisib: München, Praha, London, oratooriumi ettekanne eba-õnnestus. I-mesed mis tegi: 1) hea isiksus, hea vestleja. Kriitikameel terav. Esimene jõuna, kuni surmani. Maeti berliini, põrm kullamaale. Hea mälu, Pariis
Saarinen) Sokratest võib pidada musternäidiseks, sest ta oli väga tagasihoidlik, ei kirjutanud ise ühtegi teost, temast on kirjutanud tema õpilased ja nende õpilased. Ta arvas, et filosoof ei pea uurima mitte loodust, vaid inimhinge, sest ta ei teadvat seda ,mida ei tea. Tema eripära oli viimse piirini pingutatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine. Ta oli kaval, taibukas, väga enesekindal ja suurepärane vestleja. Jah, Sokrates käitus mürki võttes õigesti, sest 1) põgenedes oleks ta sõbrad kohtu alla jäänud. 2)Ta nõustus ateena seadustega teadlikult ning põgenemine oleks seadustega vastuollu läinud 3)Ta poleks saanud nkn kuhugi põgeneda, sest elukorraldus oli igalpool smasugune ja tema õpetus oleks ka teistes linnades või riikides seadustega põrkunud.
usaldusväärsus võib küll kahelda ja vaielda nende üle, kuid Sokrates uskus, et keegi ei patusta teadlikult ja kriitilised arutlused moraalsete väärtuste tegelike loomuse üle on hea elu osa Selle asemel, et näidata, kuidas asjad on, üritas Sokrates enamasti näidata, kuidas nad vähemalt ei ole. Viimse piirini pinguldatud kriitilisus, oma piiride teadmine ja tajumine see on Sokratese põhiline eripära. Sokratese tõmbejõuks on tema isiksuses. Sorkates oli väge hea ja kirglik vestleja. Sokrates tahatis vestluspartnerit küsimustega vahele võtta. Tema vestlustehnika on kaval, paindlik ja taibukas, mõnikord ärritavalt salakaval. Ta lähenes oma vestluskaaslastele väga hästi ja targalt. Küsis vestluspartneri käest küsimusi, nii et vastaja jääks lõksu ja peab tusistmama, et ei tea enam vastust. Nii sai hästi teada inimese maailma pildist ja tema mõtlemisest ning arusaamast maailams. 2 PLATON Kui Sokrtaes suri, oli Platon andekamaid õpilasi Sokratesel
Moskva pruuditurule(talve hakul) Tatjana jätab aasade, allikate, metsadega... hüvasti ja sõidab Moskvasse haige tädi juurde. Tatjanat tulevad vaatama sugulased, peetakse balle, et Tatjana saaks mehe. Tatjanale ei meeldi jutuaine labasus. Ballil vaatab teda mundris tüse mees Kaheksas peatükk Jevgenit külastas muusa, keda ümbritsesid mustas mehed, üks neist oli Onegin. Onegin nägi eemal Tatjanat ja sai teada, et ta on juba 2 aastat abielus ning muutunud-esinduslik, vestleja... Tatjana suhtub Oneginisse külmalt või ei märka teda üldse. Kord kirjutas Onegin Tatjanale armastuskirja vastu ning ei saanud ega saanud vastust. Kord sattus Onegin Tatjana ruumide juurde, nägi Tatjanat veel korda tegematult ning nutvana, kiri käes. Onegin põlvitas Tatjana ette, kuid too rääkis, et armastab Oneginit, aga on abielus ja Onegin ei saanudki endale Tatjanat Lühikokkuvõte: Puskini "Jevgeni Onegin" räägib sellest, kuidas suure viivitamisega võib armastus eest lipsata
kes vaatab kaastundlikult poissi. Joonas palub pilguga kasvatajalt (õppetöö tugiisik klassis) kõnekommunikaatorit. Väikese pingutuse järel vajutab ta kommunikaatorile ja sealt kostub kasvataja häälega poisi pöördumine "Tere, minu nimi on Joonas. Mis sinu nimi on?". Ootamatu kõnetamine kõnetu inimese poolt tekitab külalises kerge jahmatuse, enne kui ta suudab vastata. Vähehaaval tekib dialoog, milles mõlema vestleja tugiisikuna osaleb ka kasvataja. AAC Kätkeb endas · nii kõnet toetavat kommunikatsiooni (augmentatiivkommunikatsiooni, augmenative communication) eesmärk kõne täiendamine ja omandamise lihtsustamine · kui kõnet asendavat kommunikatsiooni (alternatiivkommunikatsiooni) kasutatakse suulise kõne asemel Mõningad augmentatiiv- ja alternatiivkommunikatsiooni viisid (AAC vahendid): · esemeline kommunikatsioon
isegi ei tea, mis ta valesti tegi, ei saa ta ennast parandada ja probleem jääb lahenduseta. Meeste ja naiste vahelise suhtluse puhul ei saa rääkimata jätta võimust. Teame ju kõik, kuidas omal ajal peeti naist mehe omandiks, ehk et kogu võim kuulus mehele. Tänapäeval asjad enam nii ei ole ning meest ja naist peetakse võrdseteks. Võimu all kommunikatsioonis mõeldakse pigem enese kehtestamist. Võim vestluse üle ja normeeringute kehtestamine on otseselt seotud vestleja kapitaliga. Pierre Bourdieu on toonud välja neli kapitali liiki: materiaalne (majanduslik), sotsiaalne, kultuuriline ja sümboolne. Bourdieu jaoks on keskse tähtsusega sümboolne kapital (reputatsioon, prestiiž). Kui isik, kes omab sümboolset võimu, rakendab seda teise indiviidi tegevuse mõjutamiseks, siis on see sümboolne vägivald. Sellekohane kõige tüüpilisem näide on olemas näiteks Ladina-Ameerika seebikates. Isiklikult ma ei ole
inimest ja olusid kui kunstnikku. Küllap ei olnud ta teoretiseerija, ta mõtles värvides, vormides ning püüdis enndast nende kaudu väljendada. Temas kees otse haigluseni küündiv kunstniku-rahutus ja füsioloogiliseks tarviduseks kujunenud loomistahe, on Alfred Vaga iseloomustanud. Nii näemegi teda ennast kõige enam ta piltides (maastikes, portreedes, lillemaalides). Mälestusteski korduv rõhutus, et Mägi oli küll huvitav, kõigis kultuurielu avaldusis avara silmaringiga ja elav vestleja, aga ei armastanud kunsti ja oma tööde üle filosofeerida. Ta oskas ühendada vastandeid - töösid ja huvisid, mõistust ja tundeid, korda ja seiklust. Ta oli nii materialist kui romantiline poeet. Osa temast tahtis kujutada materiaalset maailma, osa selle hinge. "Ta armastas mürgist ning vürtsitud sisu -- ning oli oma loomingus siiski lüüriline." (F. Tuglas). Tema eluaegne lemmikkirjanik oli Edgar Allen Poe, kelle pea oli olnud "kummituste palee, mida valitseb mõte" (D
(Vaata ka LISA 3, 6 ja 7) Evangeelsed teemad Nii Paul kui ka Kristjan Rauda ühendas huvi evangeelsete teemade vastu. Viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskuju andvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal. Seltskonnaelu Juba Düsseldorfis avaldus Rauas seltskonnainimene ja elav vestleja intiimsemates ringides. Kaasmaalasena võeti teda vastu Gebhardti, samuti Bochmanni koduses seltskonnas. Karmide puulõiget meenutavate näojoontega kaksikvennast Kristjanist täiesti erinev kaunis ja pehmeloomuline Paul suutis oma Toompea nõlval Taani kuninga aias Neitsitornis asuvas ateljees luua temale sobiva väikese maailma. Tema seltskondlik suhtlusringkond oli enamasti saksakeelne. Pärast ootamatut südamerabandust ja äkksurma ateljee väravas 1930. aastal
peaaegu veatus ladina keeles. Sõprus Baieri hertsogi tütrega avardas ta silmaringi ja andis talle kõrgemat kirjatarkust. Hrotswitha tekstid näitasid, et ta tundis suuri klassikuid ja usulisi autoreid. Tema teoseid tõlgiti mitmesse keelde ja neid loetakse veel tänapäevalgi. (Lisa 2) Haritud naised Hildegard von Bingen (1098-1179) Hildegard von Bingen oli saksa nunn, abtiss, usuliste teadmiste uuendaja ja teaduslik vestleja. Tema kirjutatud teosed avaldasid mõju kaasajal ning ka aastasadu pärast tema surma. Hildegard lõi naisele uue avaliku rolli ühendades vaimsuse, moraalse väärikuse ja avaliku aktiivsuse. Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega. Christine de Pisan (1365-umbes 1430) Christine de Pisan oli luuletaja, kirjanik ja ajaloolane. Ta oli esimene naine, kes suutis ennast ja oma peret elatada sulega
Hilda (surn. 680) Whitby kloostri abtiss, kelle kakskkloostri varjus kasvas märkimisväärseid kirikujuhte. Hilda asutas ühe kloostri ja juhtis veel kahte. Tema jaoks oli klooster intellektuaalne alternatiiv, mis tähendas hariduse saamise võimalust. Praegu kannab püha Hilda nime Oxfordi ainus naiskolledz. 7 Hilda Hildegard von Bingen (1098 - 1179) - saksa nunn, abtiss, usuliste teadmiste uuendaja ja teaduslik vestleja. Tema kirjutatud teosed avaldasid mõju kaasajal ning ka aastasadu pärast tema surma. Hildegard lõi naisele uue avaliku rolli ühendades vaimsuse, moraalse väärikuse ja avaliku aktiivsuse. Hildegard oli mõjuvõimas naine, kes pidas aru nii paavstide kui keisritega. Hildegard von Bingen Christine de Pisan (1365 u. 1430) - luuletaja, kirjanik ja ajaloolane. Ta oli esimene naine, kes suutis ennast ja oma peret elatada sulega
KOLMAS OSA PEATÜKK 10: Toimetulek erinevustega Kui kaks inimest suhtlevad, siis määratlevad nendevahelise suhtlemise mitte ainult mõlema vestleja isiklikud omadused, vaid ka suuremate gruppide, kuhu vestlejad kuuluvad, iseloomulikud näitajad. Keeleküsimus Igas elulises situatsioonis, kus kohtuvad kaks inimest ja peavad omavahel suhtlema, tekib mitmesuguseid tegureid, millega arvestada: kuidas luua võimalikult hea esmamulje, milline on olukord ja põhjused, kus kohtutakse jne. Kui kohtuvad erinevast keele- ja kultuuriruumist pärit inimesed, tekib paratamatult ka keeleküsimus:
ning enamasti ainult endast? Kui huvitav Sul oli tema juttu kuulata ja kui väga Sa tundsid ennast suhestumas selle inimesega? Teise inimese lugusid võib olla huvitav kuulata aga Sa tegelikult ei ütleks, et see inimene on hea suhtleja. Hea suhtlemise võti asub hoopis aktiivses kuulamises. Iga inimese jaoks on kõige tähtsamaks inimeseks tema ise ja kui sa tema vastu siirast huvi tunned, oled võitnud rohkem kui andnud. Hea vestleja tunnuseks on oskus kuulata nii, et teised tunneksid, et neid kuulatakse. Aktiivne kuulaja annab kuuldust oma sõnadega tagasisidet. Ta teeb seda kolmel põhjusel: · veendumaks, et ta on kõigest õigesti aru saanud; · kinnitamaks kõnelejale, et teda on kuulatud; · innustamaks kõnelejat ennast veelgi rohkem avama. 2. KUULAMINE SEE ON MIDAGI ENAMAT KUI LIHTSALT KUULMINE Kui te olete vähegi tavaline inimene, kulub teil kuulamisele enam virgeolekuaega kui ühelegi
Veidrused. Käis ka Prantsusmaal. Inglismaal oli tema looming endiselt populaarne. Abiellus 30-aastaselt. Vahepeal püüdis toimetada ajalehte "Naiste maailm", mis läks aga tema boheemlaslikkuse tõttu pankrotti. Luksuslik ja pillav elu. Wilde kirjutas siis ainult häda sunnil (kui raha oli vaja). Seepärast oli teosed ka lühikesed. Esimesed proosateosed, muinasjutud ja novellid.1890. aastate alguses oli kuulsuse tipul. Kirjutas ka näidendeid. Wilde oli väga hea vestleja. · Jutustus "Canterville'i lossi vaim". · Romaan "Dorian Gray portree". Tema ainus romaan. · Draama komöödia "Leedi Windermere'i lehvik". · Muinasjutt "Granaatõuntest maja". Wilde looming kippus korduma. Ta läks paksuks ja kaotas sära jutustajana. Wilde'l oli suhe Sir Alfred Douglasega. Alfredi isale ei meeldinud see sõprus, ta saatis Wilde'le avaliku solvava kirja. Kohtuprotsessid, teda süüdistati homoseksualismis. Tema teosed keelati ja ta määrati 2 aastaks vangi, s.t
,,MINA, KUNINGAS" Ludwigi näos ei olnud märgata jälgegi osavõtlikkusest, kui ta seisis surivoodi ees, kus lamas tema isa, mees, kes oli temast vähe hoolinud ja keda ta vaevalt taga leinas. Kõigepealt võitis uus vürst, Ludwig, rahvahulgad enda poole oma iluga: tal olid ebatavaliselt väljendusrikkad silmad ning tema figuur mõjus univormis esinduslikult, lausa kuninglikult. Ludwig oli hea vestleja ja hea kuulaja. Teatris käis Ludwig tihti, ta elas alati etendustele kogu hingest kaasa, ta armastas teatrit. Ludwig hakkas aina sagedamini vältima kirjutuslauda ning ettekannetetuba, ütles ära audiensidest, jättis maha oma pea- ja residentslinna, ei võtnud ette suuri reise, mis oleksid täiendanud ta teadmisi maailmast, vaid ratsutas mägismaal, ronis mõgedesse, sulges ennast oma lemmiklossidesse- Hohenschwangausse või Bergi lossi Starnbergi järve ääres.
tarkuseotsingud on parim ettevalmistus surmale. ,,Tõelisel filosoofil on siis tegelik eesmärk surm ja kõikidest inimestest on just neile surm kõige vähem hirmutavam". Filosoofia on tugevam kui surm- see on osa Sokratese müüdist. ,,See mees, kes on tõesti kogu elu pühendanud filosoofiale, võib julgelt oodata surma ja loota, et pärast surma saab ta osa suurimast hüvest." Sokraatiline meetod Sokratese filosoofilisi õpetusi on vähe, tema tõmbejõud on tema isiksus. Ta oli kirglik vestleja. Olulisem on vestlus ise ja küsimusteasetus, mitte resultaat. Sokraatiline meetod- õpetusviis, kus õpetaja- Sokrates- kaevab küsimuste abil välja vestluskaaslase teadmisi, esinedes ise mitteteadjana. Õpetaja ei paljasta enda seisukohti- ta toimib kanalina, mille kaudu teine saab selgeks omaenese mõtted. Filosoof kui vaimne ämmaemand, seda on Sokrates: tema töö on teistele sünnitusabi anda, mitte ise sünnitada. Sokratese puhul eristub filosoofiline tegevus mõistemääratlusena
Just kodu alusel loob laps oma perekonna mudeli (Dsiss 2001). Oluline on, et vanem suudaks oma rolli täita ja need oleks järgmised: eluks ettevalmistaja- õpetada eristama head halvast, olla suhtlemise õpetaja, hooldaja ja piiride seadja; argielu oskuste õpetaja, eeskuju andja, väärtuste vahendaja, käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja; turvalisuse pakkuja- armastuse ja helluse pakkuja, lohutaja, kaitsja, kiitja ja arvustaja; suhtlemise õpetaja- vestleja, kuulaja, probleemide lahendaja, innustaja, andeksandja ja paluja, iseseisvuse toetaja, pere ja lapse suhete mudeli andja; hooldaja- toiduvalmistaja, riietaja, ergutaja ja rahustaja, turvalise keskkonna eest hoolitseja, põetaja; piiride seadja- füüsilise puutumatuse tagaja, turvalisuse looja, reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamise järgija, ,,ei"- ütleja, ööpäevase rütmi eest hoolitseja (Tulva, Tikerpuu- Kattel, Viiralt, Väljataga 2002).
viia Moskva pruuditurule(talve hakul) XXVIII-LV Tatjana jätab aasade, allikate, metsadega... hüvasti ja sõidab Moskvasse haige tädi juurde. Tatjanat tulevad vaatama sugulased, peetakse balle, et Tatjana saaks mehe. Tatjanale ei meeldi jutuaine labasus. Ballil vaatab teda mundris tüse mees Kaheksas peatükk I-LI Autorit? külastas muusa, keda ümbritsesid mustas mehed, üks neist oli Onegin. Onegin nägi eemal Tatjanat ja sai teada, et ta on juba 2 aastat abielus ning muutunud- esinduslik, vestleja... Tatjana suhtub Oneginisse külmalt või ei märka teda üldse. Kord kirjutas Onegin Tatjanale armastuskirja vastu ning ei saanud ega saanud vastust. Kord sattus Onegin Tatjana ruumide juurde, nägi Tatjanat veel korda tegematult ning nutvana, kiri käes. Onegin põlvitas Tatjana ette, kuid too rääkis, et armastab Oneginit, aga on abielus ja Onegin ei saanudki endale Tatjanat Natuke mõnest tegelasest: Filipjevna-njanja, vana
koostada, olid ka vaimuliku sisuga hommikud, kus praost Aunver andis poistele piiblisalme seletada, salmi järgi pidi jutu kirjutama ning saalis ette kandma. Mul on see salm veel praegugi meeles ja olen oma juttudes ka kasutanud: ,,Kes oma vitsa ei pruugi, see vihkab oma poega''. Mõned poisid lugesid paberi pealt, aga ma ajasin kaela püsti, ja rääkisin oma jutu pikkamööda peast ära. Seekord direktor Kiisel kiitis. Ma polnud üldse mingi ladus vestleja, aga seekord kukkus hästi välja. Kolmas kord on mul meeles. Gümnaasiumi ajal oli meil niisugune aine nagu statistika, mida andis inspektor Meresmaa. Tuli lahendada statistika ülesandeid. Oli päris keeruline kontrolltöö. Õpetaja oli ülesande koostanud nii, et tuli lahendada tüüpülesande järgi. Ma ei tea kuidas, järsku märkasin, et ei ole vaja pikka joru läbi arvutada, vastus tuleb lihtsamini välja. Tegin selle lühidalt ära ja andsin selle niimoodi ära
ta Põhja-Ameerikasse, Prantsusmaale ja Inglismaale. Wilde katsetas kõiki kirjanduslikke vorme: ajakirjandust, kriitikat, luulet, romaani ja biograafiat; oma teel puistas ta sära estetismile, dekadentsile ja sümbolismile. Oma loomingulisi otsinguid alustas kogumikuga ,,Luuletusi" (1881). Jutustusi oli ta kirjutanud juba varem, näiteks ,,Canterville´i kummitus", ,,Mõistatuseta sfinks" jt. Wilde oli alati seltskonnas tähelepanu keskpunktis, tal oli särava vestleja kuulsus. Ta oli andekas jutustaja, improviseerija, kuid liiga mugav, et need lood kirjalikult vormistada. Paljud jutustused, millega ta kuulajaid võlus, jäidki paberile panemata. Esimene edu tuli muinasjutukoguga ,,Õnnelik prints ja teisi jutte" (1888). Muinasjutt ,,Õnnelik prints" ei põhine rahvaluulel, vaid autori fantaasial, kus tähtsustatakse hingeilu südamelähedust, kaastunnet, oskust jagada saatust. Muinasjutus on mõjuvalt vastandatud õnne ja ilu ning kasu ja ilu mõiste
avaliku elu tegelased (politseinikud, tuletõrjujad jt.) (Kraav 2001:41) Lapsele on kõige olulisemateks vanemad, hooldajad ja lähisugulased. Talle on tähtis, et vanem oleks: eluks ettevalmistaja- hea ja halva eraldamise õpetaja; hooldaja; argielu oskuste õpetaja; eeskuju andja, väärtuste vahendaja; käitumise ja kombestiku edasikandja, sotsiaalsete oskuste õpetaja; turvalisuse pakkuja- armastuse ja helluse andja, lohutaja, kaitsja, heakskiitja või arvustaja suhtlemise õpetaja- vestleja, kuulaja, probleemide lahendaja, innustaja, andestaja ja paluja, iseseisvuse toetaja, inimsuhete mudeli andja; hooldaja- toidutegija, riietaja, ergutaja ja rahustaja, turvalise keskkonna eest hoolitseja, põetaja; piiride seadja- füüsilise puutumatuse tagaja, turvalisuse looja, reeglitest ja kokkulepetest kinnipidamise järgija ja jälgija, ei-ütleja, ööpäeva rütmi eest hoolitseja (Tulva 2001:35) Lapsed, kelle põhihooldajatel ei jätku soojust, kalduvad olema eemaletõmbunud
Tema filosoofias on mõjutusi India uskumustest (hingede taassündimine). 387 eKr rajab ta Atheenasse oma kooli Akadeemia, mis püsis tuhat aastat ja suleti 529 eKr. -) Talle omistatakse 34 dialoogi, millest kindlalt tema omad on 25. -) Tema filosoofial on kolm allikat: Pythagoras, Parmeniides (puhas mõtlemise, see ongi olemine) ja Sokrates (dialoogiline mõtlemine). *) Põhjus, miks Platonil pole otsest süsteemi. -) Ta arvas, et tõde on see, mis tuleb välja kahe vestleja dialoogis, kuid kaob kiirelt. -) Asjad väljendavad ideesid, ideed asju. -) Meie hinges on kaks alget: meheleik ja naiselik materjaalsus. *) Ideaalne inimene on sootu inimene. -) Tunnetuse astmed: *) Arvamused tekivad meelelistest tajudest. *) Ratsionaalne mõtlemine näitavad, kuidas arvamused eksivad. *) Kõrgem intuitsioon võrreldav ahha-elamusega. -) Platoni üks vigadest oli see, et ta tahtis ka oma utoopiaid täide viia.
väljendusi ja ebamääraseid "Sotsiaalse koosluse üksikliige saab sageli informatsiooni häälitsusi ning oma seisukohta-de visuaalsete sümbolistlike kanalite kaudu." sihilikku ähmastamist. "Inimesed loevad." Eeltooodud Griece postulaatide juurde sobib väga hästi veel viies (Sacks, Schegloff & Jefferson, 1974): Igal hetkel räägib ainult üks vestleja. Selle postulaadi realiseerimiseks on vestlejail palju erinevaid sõnalisi ja sõnatuid suhtlemisvahendeid. © AAVO LUUK 2003 - 2004 Psühholoogia alused 68 Keel tunnetuslikus kontekstis Meie keele omandamise ja kasutuse viisi ei mõjuta mitte ainult kultuuriline ja sotsiaalne kontekst, vaid ka tunnetuslik kontekst
Samuti tasub meenutada Portugali hiilgeaegu maadeavastusi, mereretki jms. Algteadmised Portugali ajaloost ja kultuurist tulevad kontaktide loomisel alati kasuks. Kui ollakse jõudnud konkreetsete kokkulepeteni, on portugallane otsekohene ja peab sellest lugu ka vastaspoole juures. Ta respekteerib vastaspoole eriarvamust ja ei-ütlemist; kui need on põhjendatud, siis positiivne kontakt kindlasti säilib ja võib anda tulemusi edaspidi. Portugallane on hea vestleja ning räägib meeleldi erinevatel teemadel. Peaks vältima pika vaikuse tekkimist jutuajamises: sellega ei olda harjunud ning seda võidakse võtta kui signaali, et vestluskaaslane ei ole millegagi rahul või ei ole avameelne. Portugallaste meelisteemadeks on poliitika ja sport - eriti jalgpall. Portugallaste võõrkeelte oskus on hea. Vanema põlvkonna puhul on esimeseks võõrkeeleks sageli prantsuse keel. Peamiselt on levinud inglise keel ning sellega saab hakkama kõikjal Portugalis
» «Mis kella ajal?» «Keskpäeva paiku.» «Väga hea, keskpäeva paiku olen ma seal.» «Juhul kui lasete mind oodata, raiun teil kell veerand üks jooksult kõrvad peast.» «Hästi!» karjus täile d'Artagnan, «olen kohal kümme minutit enne kahtteist.» Ja ta tormas minema, nagu oleks tal vanakuri kannul, lootes veel kätte saada tundmatut, kes aeglaselt kõndides ei võinud olla veel väga kaugel. Ukse juures, mis viis tänavale, vestles Porthos valve-sõduriga. Mõlema vestleja vahel oli parajasti niipalju ruumi, et inimene läbi mahub. D'Artagnan, arvates, et sellest ruumist jätkub temalegi, sööstis edasi, et noolena aende kahe vahelt läbi pääseda. D'Artagnan aga ei arvestanud tuult. Just hetkel, kui ta tahtis läbi lipsata, paisutas tuul Porthose pikka mantlit ja d'Artagnan tormas otse mantlisse. Kahtlemata oli Porthosel põhjust mitte loobuda sellest tähtsast riietusesemest, sest selle asemel, et lahti lasta mantlihõlmast, tiris
annaabi.ee 
