Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: · Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. · Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. · Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. 2 Amiin kui alus: Amiinid on aluseliste omadustega, sest vaba elektroni olemasolu lmmastikus vimaldab tal siduda prootoneid, see on vesinikioone, mille 1s orbitaalid on ju thjad.
Nõrged aluselised omadused, moodustavad soolasid ainult tugevate hapetega Halogeenimine Sulfo- ja nitrorühma sisseviimine Amiinid oksüdeeruvad kergesti 3) Fenoolid. Fenoolil on omapärane lõhn, kristalne aine, värvitu On nõrgad happed Reageeruvad süsivesinike halogeenderivaatidega, annavad eetritaolisi ühendid On kergesti oksüdeeritavad Vesinikuaatomit on võimalik asendada benseenituumas erinevate radikaalidega Pikriinhape Kollane värvusega tahke aine Tugevad happelised omadused Kiirel soojendamisel võib plahvatada Kasutatakse lähkeaine valmistamiseks Saadakse fenooli nitreerimisel Valge streptotsiid Valge, lõhnata kristalne pulber
Fenoolid Fenoolid on... aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid on seotud hüdroksüülrühmaga. hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe, kahe ja kolmealuselisi fenoole. Leidumine Neid leidub kivisöe, turba ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades).
Fenoolid Fenoolid hüdroksüareenide üldnimetus. Fenoolina võime me kutsuda vaid hüdroksübenseeni (benseeni tuuma küljes on OH rühm). Fenoolid on... aromaatsed ühendid, milles üks või mitu benseenituuma kuuluvat süsinikuaatomit on seotud hüdroksüülrühmaga. Kitsamas mõttes benseeni derivaatid, mille molekulis üks või mitu vesinikuaatomit on asendunud hüdroksüülrühmaga. Tekkimine Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe, kahe ja kolmealuselisi fenoole. Leidumine Neid leidub kivisöe, turba ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades).
laktoosi hüdrolüüs glükoos+galaktoos C6H12O6 + C6H12O6----C12H22O11 maltoosi hüdrolüüs C12H22O11+H2O--- C6H12O6 + C6H12O6 17.glükoos annab ja fruktoos ei anna hõbepeeglireaktsiooni, sest see reaktsioon toimub ainult aldehüüdiga ja mitte ketoonidega. Valgud-proteiinid 1. hüdrofiilne- Esineb vastastikmõju veega, ained märguvad ja lahustuvad vees, võivad moodustada vesiniksidemeid. aminohape- Aminohape on karboksüülhappe derivaat, mis sisaldab: -Aminorühma, Karboksüülrühma, Vesinikuaatomit Radikaali, mis on karboksüülrühma kõrval oleva süsiniku (-süsinik) aatomi küljes Asendamatud aminohapped aminohapped, mida organism ise ei sünteesi. Need viiakse organismi toiduga. Asendamatuid aminohappeid on kaheksa (valiin, leutsiin, isoleutsiin, fenüülalaniin, treoniin, metioniin, trüptofaan,lüsiin). Asenduvad aminohapped aminohapped, mida organism suudab ise sünteesida Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud
Fenoolid Fenoolid on aromaatsete süsivesinike hüdroksüühendid, mille aromaatses tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Fenool ehk hüdroksübenseen C6H5OH on mürgine valge kristalne aine, mis lahustub vees halvasti (8,3 g/100 ml). Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete utmisel. Paljude tööstusprotsesside heitveed sisaldavad mürgiseid fenoole, mida ei tohi loodusesse juhtida. Eesti põlevkivi termilise töötlemise uttevees sisaldub unikaalseid kahealuselisi fenoole, nagu metüülresortsinoolid
AINETE PÕHIKLASSID JA NENDE VAHELISE SEOSED . Oksiidid. *Oksiid-aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik(o/a-II). -aluselised oksiidid (metall + hapnik) reageerivad hapetega. Tugevalt aluseliste oksiidide reageerimisel veega tekivad leelised ehk lahustuvad alused(tugevad alused). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega alustega reageerimisel tekivad kompleksühendid. Nt Na[Al(OH)4]. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. -Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2 b) Suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagundamine(kuumutamine). Alus=Oks...
Fenoolide kahjulikkus keskkonnale Fenoolid on aromaatsete süsivesinike hüdroksüühendid, mille aromaatses tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust eristatakse ühe-, kahe- ja kolmealuselisi fenoole. Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tahkekütuste) utmisel. Neid leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenoole esineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse satuvad fenoolid põhiliselt Ida-Virumaa põlevkiviõli
väärarengut põhjustav) toime, mõjutavad ka immuunsüsteemi, kutsudes esile HIV´iga sarnaseid nähteid. Areene kasutatakse lahustitena (näiteks benseen, tolueen-mürgised vedelikud). Füsioloogilistes aktiivsetes ainetes alkaloidides (näiteks nikotiin, kofeiin) Aromaatseid tsükleid leidub valkude koostisainetes- aminohapetes. Areene leidub ka kivisöes ning naftas. Fenoolid on aromaatsete süsivesinike hüdroksüühendid, mille aromaatses tuumas asendab vesinikuaatomit üks või mitu hüdroksüülrühma. Sõltuvalt hüdroksüülrühmade arvust erista- takse ühe-, kahe- ja kolmealuselisi fenoole. Fenoolid tekivad hapnikku sisaldavate kõrgmolekulaarsete orgaaniliste ainete (peamiselt tah- kekütuste) utmisel. Neid leidub kivisöe-, turba- ja pruunsöetõrvas ning põlevkiviõlis. Fenooleesineb looduses ka vabalt (nt taimedes, inimestes ja loomades). Eesti veekogudesse
Sellest on saanud maailmas üks väga tõsine probleem, kuna selle tarvitamine läheb tihtipeale liiale ja selle narkootilise aine toime all tehakse palju lollusi ning see rikub ka inimeste tervist. Looduses esineb alkoholi vähesel määral ,kuna see lendub kergesti madala keemistemperatuuri tõttu. Sellepärast hoitakse alkoholi sisaldavat segu kinnistes anumates. Alkoholid on orgaanilised ühendid, mis on tekkinud nii, et süsivesiniku molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit asendunud hüdroksüülrühmaga. Nende üldvalem on ROH. Alkoholi tootmine sai alguse Lähis-Idast ja Vahemeremaadest. Etüülalkohol võib tekkida anaeroobse käärimise pärmseente toimel jääkproduktina. Lähtematerjalina võidakse kasutada nii tööstuslikult toodetud suhkru lahust, kui ka tärklist, mida saadakse teraviljadest ja kartulimugulatest ja ka tselluloosi, mida saadakse nt. puidust jm. Alkohol on kõige tugevama toimega sõltuvust tekitav narkootiline aine.
1) metaan- CH4 C(süsinik)- neli sidet 2) etaan- C2H6 N(lämmastik)-kolm sidet 3) propaan- C3H8 O(hapnik)- kaks sidet 4) butaan- C4H10 H(vesinik)-üks side 5) pentaan- C5H12 6) heksaan- C6 H14 7) heptaan- C7 H16 8) oktaan- C8 H18 9) nonaan- C9 H20 10) dekaan- C10H22 2)Teooria( õp lk 96-111): Alkoholid( üldvalemiga ROH ) Alkoholid-alkaanidest tuletatud ühendid · molekulis üks või enam vesinikuaatomit on asendatud hüdroksüülrühmaga (- OH-rühmaga) · veesõbralikud, lahustuvad vees paremini kui alkaanid · ei muuda vesilahuse keskkonda · mõned alkoholid on mürgised · alkoholid ei ole alused Metanool (CH3OH) e. puupiiritus · saadakse:metaani oksüdeerumisel või CO redutseerumisel · mürgine, värvitu,põletava maitsega,seguneb veega(keeb 65C juures) · kasutatakse: lahustina, mootorikütusena jne. Etanool(CH3CH2OH) e. piiritus · saadakse: pärmseenekeste toimel suhkrule
omavahel kaugel, siis nad ei püüa, ei ole võimelised püüdma end üksteise haardesse. Osad aatomid aga suudavad pugeda teise keha aatomitele nii ligi, et nad haaravad need enda külge/kõrvale ja ei lase nii lihtsalt enam lahti. Keemia seisukohalt pole liimimine midagi muud kui sidemete loomine aatomite vahel. Õigupoolest on koguni molekuli moodustamine kahest aatomist teatavas mõttes liimimisprotsess. Maailma omaette liikuvad aatomid, olgu nendeks kas või kaks vesinikuaatomit (H) ja üks hapnikuaatom (O), liimuvad teatavatel tingimustel kokku ning moodustavad veemolekuli (H2O). Sellise ühinemise, niisiis kokkuliikumise eest hoolitsevad aatomite väliselektronid. Kui piserdada aknaklaasile vett, jäävad tilgakesed sellele püsima. Siingi on tegemist elektronide toimega. Nimelt ei jaotu need veemolekulis täiesti ühtlaselt, vaid eelistavad hapnikuaatomi lähedust, tekitades seal negatiivse elektrilaengu pisikese ülejäägi
· Ei teki krampe, krampide vähendamiseks tuleb süüa Mg ioone, K ioone, Ca ioone · Reaktsioone saab läbi viia kiirelt Reaktsiooni toimumise tunnuseks on: 1. Sademe teke 2. Värvuse muutus 3. Gaasi eraldumine 4. Nõrga elektrolüüdi teke (enamasti vesi) 1) Soolade lagunemine KCl K+ + Cl- Ca(NO3)2 Ca2+ + 2NO-3 2) Hapete lagunemine Hapete korral tekib vesinikioon ja happe anioon. Võrrandeid on nii palju, kui palju vesinikuaatomit on molekulis. HNO3 H+ + NO-3 H3PO4 H+ + H2PO4- H2PO4 H+ + HPO4-2 HPO4 H+ + PO4-3 3) Aluste lagunemine NaOH Na+ + OH- Ca(OH)2 Ca+2 + 2OH- Nõrk elektrolüüdilahus (molekule rohkem kui ioone) Tugev elektrolüüdi lahus + - + - H2O + - - -
Oksoühendid (aldehüüdide ja ketoonide võrdlus). Eetrid. · karbonüülrühm CO esineb kahes lähedases ühendite klassis: Eetrid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, milles üks või mitu aldeüüdides(RCHO) ja ketoonides(RCOR). vesinikuaatomit on asendatud alkoksü-rühmadega R-O. · Lihtsaiom aldehüüd on metanaal e formaldehüüd · Liht e. sümmeetrilistes eetrites on mõlemad radikaalid ühesugused Ketoonid: Ained, milles karbonüülrühm (ka ketorühm -CO-) pole vahetult R-O-R, sega e. mitte-sümmeetrilistes eetrites aga erinevad R1-O-R2. seotud ühegi vesiniku aatomiga.
peroksiidid. Need on äärmiselt plahvatusohtlikud ained. Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. [redigeeri] Jaotamine Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: · Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. · Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. · Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. Primaarsed amiinid Sekundaarsed amiinid Tertsiaarsed amiinid Fenüültuumaga seotud amiine nimetatakse aniliinideks. [redigeeri] Keemilised omadused Amiinid on aluseliste omadustega, sest lämmastiku peal asub nukleofiilsustsenter. [redigeeri] Füüsikalised omadused · Ebameeldiva lõhnaga · Amiinid on kergestilenduvad
karboksüülhapeorgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma amonihappedühendid, mis sisaldavad lisaks karboksüülrühmale ka aminorühma amiidkarboksüülhapetest tuletatud ühendid, kus hüdroksüülrühm on asendatud LH2 rühmaga ehk aminorühmaga eetridorgaanilised ühendid, kus kaks süsivesiniku radikaali on ühendatud hapniku aatomiga estridühendid, mis on saadud karboksüülhapete ja alkoholide ioonidest halogeenalkaanidalkaanid, mille molekulis on üks või mitu vesinikuaatomit ja need on asendatud halogeeni aatomitega areenühendid, milles esineb tervelt süsiniku tsüklit hõlmav pielektronpilv sahhariididpolühüdroksüülühendid, kus vesiniku ja hapniku aatomite vahekord vastab veemolekulidele polümeerkõrgmolekulaarne ühend, mis koosneb korduvatest struktruuriühenditest polümerisatsioonpoümeritekkereaktsioon, kus tekib ainult polümeer polükondentatsioonreaktsioonpolümeritekkereaktsioon, kus eraldub madala molekulmassiga ühend
Nitraatioonile vastav hape on lämmastikhape HNO3. I V -II H N O3 +1 +5 -6 = 0 +1 +5 -6 Ammooniumiooni laeng on 1+. Iooni moodustavate aatomite oksüdatsiooniastmete (laengute) summa peab võrduma iooni laenguga. Vesiniku oksüdatsiooniaste on I. Neli vesiniku aatomit annavad laengu +4. Lämmastiku laeng on tundmatu (x). I N H+4 x +4 = 1+ x +4 x = -3 -III I N H+4 -3 +4 = 1+ -3 +4 Neli vesinikuaatomit annavad kokku neli positiivset laengut, millest üks kulub ammooniumioonile laengu andmiseks. Järelejäänud kolm positiivset laengut kompenseerib lämmastikuaatom, millel peab olema seega kolm negatiivset laengut. b) Teinud kindlaks lämmastiku oksüdatsiooniastme nitraatioonis, saame ammooniumioonis oleva lämmastiku oksüdatsiooniastme määrata ka molekuli elektroneutraalsuse printsiibist lähtudes. I V -II N H4 N O3 x +4 +5 -6 = 0
Kõige esmane kasutatav energia allikas glükoos. Dissimilatsioon- vabaneb energia 4.3 Glükoosi lagundamine organismis Glükoosi lagundamine on dissimaltsiooniprotsess, mis on universaalne.C6H12O6 -> 6CO2 + 6H2O + energia 1) Glükolüüs- glükolüüsi algne lagundamine. · Toimub tsütoplasmavõrgustikus · Üksteisele järgnevate ensümaatiliste lagundamisereaktsioonide tulemusena moodustub glükoosimolekulist püroviinamarihappe molekule. · Eraldub 4 vesinikuaatomit ja saadakse 2 ATP molekuli. · Kasuteguriks 2 ATP molekuli Eraldunud vesinikuaatomid seotakse NAD-ga (vesinikukandja) ning kantakse edasi hingemisahelasse. 2) Tsitraaditsükkel · Toimub mitokondris · Püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses maatriksis. · Lagundamisreaktsioonid moodustuvad tsükli. · Eraldub 20 H aatomit, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest.
Alkaan süsivesinik, milles on vaid süsiniksüsinik üksiksidemed (C C). Akeen süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kaksikside (C=C). Alküün süsivesinik, milles on 1 süsiniksüsinik kolmikside (CC). Halogenoalkaan alkaan, kus on vahetu side süsiniku ja halogeeni vahel. Alkohol süsinikuühend, kus süsiniku aatom(id) on vahetult seotud ühe või mitme hüdroksüülrühmaga (OH). Amiin ammoniaagi derivaat, milles 1,2 või 3 vesinikuaatomit on asendatud alküülrühmaga. Karboksüülühendid org.ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma. Jagunevad aldehüüdideks ja ketoonideks. Aldehüüd kui karbonüülrühm on seotud ühe vesinikuja ühe süsiniku aatomiga nim seda rühma aldehüüdrühmaks ja vastavaid aineid aldehüüdideks. Ketoon kui karbonüülrühm on seotud kahe süsiniku aatomiga, nimetatakse seda rühma ketorühmaks ja vastavaid aineid ketoonideks.
Karmides tingimustes võib alkohoolne hüdroksüülrühm asenduda aminohappega: · C5H11OH + NH3 C5H11 NH2 + H2O Reaktsioon on komplitseeritud, kuna primaarsete amiinide kõrval võivad tekkida ka sekundaarsed ja tertsiaarsed amiinid. Oksüdeerumisreaktsioonid: 1. Dehüdrogeenimine (vesiniku eraldumine) Alkoholiaurude juhtimisel 200 300 oC juures üle peeneteralise vasepulbri moodustuvad primaarsetest alkoholidest aldehüüdid. Lõhmub kaks vesinikuaatomit: · C4H9 CH2 OH C4H9 CHO + H2 8 Kasutusalad Pentanooli kasutatakse tänapäeval mitmetes eluvaldkondades. Näiteks kasutatakse pentanooli ja tema isomeere laialdaselt lahustitena lakitööstuses ja parfümeerias. Amüülalkoholi kasutatakse ka piima rasvasisalduse määramisel (pentanool on abiks rasva vabanemisele).
Üldvalem: Ar-OH Fenoolide nimetamisel kasutatakse sama lõppliidet ool.Kehtivad funktsionaalderivaatide nimetamise üldised printsiibid. 3-metüülfenool 2,3-dibromofenool 3.1.2.1. Fenolaadid Fenolaadid on fenooli soolad, kus vesiniku ioon on asendunud metalli iooniga. C6H5ONa naatriumfenolaat kaaliumfenolaat 1.1. Eetrid Eetrid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, milles üks või mitu vesinikuaatomit on asendatud alkoksü-rühmadega R-O. R-O-H alkoholid R-O-R' eetrid, kus R' on süsivesinikradikaal (alküülradikaal) Süstemaatilises nomenklatuuris moodustatakse eetri nimetus vastava tüviühendi nimetusest alkoksürühma näitava eesliitega (metoksü-, etoksü-). CH3-CH2-CH2-O-CH3 - metoksüpropaan Lihteetri puhul võib nimetuse moodustada ka vastava radikaali nimetusest, lisades liite eeter. Kasutatakse rohkem sümmeetrilise ehitusega eetrite puhul.
elastse ja terve väljanägemisega; pindaktiivne aine. Glütserüülstearaat Glütserüülmonostearaat, kus glütserooli kolmest OH-rühmast on ainult üks estereeritud/esterdatud steariinhappega, mis teebki selle aine suurepäraseks emulgaatoriks. Funktsioon: pehmendab nahka (emollient); toimib emulgaatorina. Trietanoolamiin Keemiline valem [N(CH2CH2OH)3]. Trietanoolamiin on ammoniaagi derivaat, kus kõik kolm ammoniaagi vesinikuaatomit (NH3) on asendatud CH2CH2OH radikaaliga. Trietanoolamiin ja selle derivaadid on paljudes emulsioonides kasutatavad olulised emulgaatorid. Nahale jäetavates toodetes võib trietanoolamiini maksimaalne sisaldus olla 2,5%. Funktsioon: reguleerib või stabiliseerib toote happelisust/aluselisust; toimib emulgaatorina; on pindaktiivne aine. Trietanoolamiinstearaat Nahale ja juustele jäetavates toodetes võib selle aine maksimaalne sisaldus olla 2,5%.
Toimumiseks on vaja tugeva aluse juuresolekut(mis ei ole nukleofiil) o E1 reaktsioon toimub ple esmalt moodustunud karbkatiooni, sõltub ainult RX kontsentratsioonist. Zaitsevi reegel aluse poolt indutseeritud elimineerimine annab eelistatult suurema asendatusega produkte e. Reaktsiooniproduktides esineb rohkem alküülrühmi sisaldav alkeen. Eetrid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, milles üks või mitu vesinikuaatomit on asendatud alkoksü -rühmadega R-O . Liht e. sümmeetrilistes eetrites on mõlemad radikaalid ühesugused R-O-R, sega e. mitte-sümmeetrilistes eetrites aga erinevad R1-O-R2. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter ja metüületüüleeter, mis on toatemperatuuril gaasid. Eetrid on väga lenduvad. Vees lahustuvad nad vähe või üldse mitte. Tänu väikesele reaktiivsusle ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena
Benseen broomiga ei reageeri tavalistel tingimustel, fenooliga aga toimub asendusreaktsioon kergesti. Fenooli kindlaksmääramiseks kasutatakse tema reaktsiooni FeCl3 lahusega. Seejuures moodustub violetse värvusega ühend.Fenool on keemiatööstuses tähtis tooraine Fenool on mürgine!Nahale sattudes tekitab ta raskesti paranevaid põletushaavu. 13. Eetrid. Oksoühendid (aldehüüdide ja ketoonide võrdlus). Eetrid on süsivesinike funktsionaalderivaadid, milles üks või mitu vesinikuaatomit on asendatud alkoksü -rühmadega R-O . Liht e. sümmeetrilistes eetrites on mõlemad radikaalid ühesugused R-O-R, sega e. mitte-sümmeetrilistes eetrites aga erinevad R1-O-R2. Eetrid on omapärase lõhnaga vedelikud, välja arvatud dimetüüleeter ja metüületüüleeter, mis on toatemperatuuril gaasid. Eetrid on väga lenduvad. Vees lahustuvad nad vähe või üldse mitte. Tänu väikesele reaktiivsusle ja polaarsusele kasutatakse neid teiste orgaaniliste ainete lahustitena. Samas on
taimed fotosünteesiks-valgusenergia sahhariidid on esmased ja kõige kiiremini kasutatavad energiaallikad ATP- adenosiintrifosfaat-(ribonukleotiid) universaalne energia talletaja ja ülekandja, toimub kõigi rakkude metabolismis( glükolüüsi, käärimise, hingamise, fotosünteesi käigus) ADP- adenosiindifosfaat GTP-(ribonukleotiid) Glükoosi lagundamine- 1etapp- glükolüüs- toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus (2 ATP) saadakse 2 3C-list püroviinamarihappe molekuli+ 4 vesinikuaatomit. Anaeroobne glükolüüs- käärimine- lõpeb piimhappe või etanooli moodustamisega Tsitraaditsükkel- glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses. Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad pürovh. CO2 ja 2 H aatomit Tsitraaditsüklis toimuvad ensüümide poolt katalüüsivad reaktsioonid, kust eraldub CO2 ja H NAD-vesinikukandja (NADH2) Glükoküüsi ja tsitraadietapis eraldub vesinik- (10 NADH2) molekuli- need suunduvad
Võib ka oksüdeerivalt dehüdreerida näiteks tsükloheksaani C6H12 + 3/2O2 à C6H6 + 3H2O 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 33 CH =CH2 CH3 Benseeni alküülhomoloogid Metüülbenseen ( tolueen). Väliselt meenutab benseeni. Molekul pole nii sümmeetriline, kui benseenil ja seetõttu on tolueen pisut reaktsioonivõimelisem Nitreerimisel asendub 3 aromaatse tuuma vesinikuaatomit ja tekib 2,4,6-trinitrotolueen (tehnilise nimega trotüül , ka TOL - tuntud lõhkeaine. Tugevajõuline, kuid ilma spetsiaalse sütikuta praktiliselt ei plahvata ) C6H5 - CH3 + 3HONO2 à C6H2(NO2)3-CH3 + 3H2O Fenüületeen (stüreen, vinüülbenseen) Lihtsaim küllastumata areen. Annab kõiki küllastumata ühendeile iseloomulikke reaktsioone, ka tõestusreaktsiooni broomiveega C6H5-CH=CH2 + Br2 à C6H5-CHBr-CH2Br Polümeerub polüstüreeniks (polüstürooliks).
3 C2H2 C6H6 · Heksaani ja tsükloheksaani (naftast) dehüdreerimisel Heksaanist C6H14 C6H6 + 4H2 Võib ka oksüdeerivalt dehüdreerida näiteks tsükloheksaani C6H12 + 3/2O2 C6H6 + 3H2O Benseeni alküülhomoloogid CH3 Metüülbenseen ( tolueen). Väliselt meenutab benseeni. Molekul pole nii sümmeetriline, kui benseenil ja seetõttu on tolueen pisut reaktsioonivõimelisem Nitreerimisel asendub 3 aromaatse tuuma vesinikuaatomit ja tekib 2,4,6-trinitrotolueen 11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 31 (tehnilise nimega trotüül , ka TOL - tuntud lõhkeaine. Tugevajõuline, kuid ilma spetsiaalse sütikuta praktiliselt ei plahvata ) C6H5 - CH3 + 3HONO2 C6H2(NO2)3-CH3 + 3H2O Fenüületeen (stüreen, vinüülbenseen) CH = CH2 Lihtsaim küllastumata areen.
Lagundamise etapid. Glükolüüs. Toimub päristuumse organismi tsütoplasmavõrgustikul. Aeroobne (hapnikku on piisavalt) ja anaeroobne (hapnikku ei jätku piisavalt; moodustub etanool või piimhape). Aeroobne glükolüüs: erinevate ensüümide toimel toimub 10 erinevat üksteisele järgnevat reaktsiooni, mille tulemusena tekib 2 püroviinamarihappe molekuli ning 4 vesinikuaatomit. Eraldunud vesiniku aatomid seostuvad vesinikukandjaga NAD- võimaldab vesinikuaatomeid hiljem kasutada. Glükoos2 püroviinamarihape (CH3COCOOH) + 4H NAD molekul- nikotiinamiid adeniin dinukleotiid Piimhappe käärimine: toimub lihaskoe rakkudes hapniku puudusel. Vesinikku ei eraldu. 25 Glükoos 2 piimhape (C2H4COOH)
(määratakse proovi massikadu). Aurustamismeetodeid kasutatakse nt niiskusesisalduse määramiseks sel juhul ei baseeru meetod keemilisel reaktsioonil. HAPPED JA ALUSED 45. Brönstedi definitsioon happe ja aluse jaoks. Happed on ained, mis loovutavad prootoni. Alused on ained, mis liidavad prootoni. Hape- alus reaktsiooni tulemusel moodustuvad uus hape ja alus. Aine iseenesest ei ole hape ega alus, iga aine võib käituda alusena, happena võib käituda vaid vesinikuaatomit sisaldav aine. Alati eeldatakse prootoni ülekannet happelt alusele. Tingimusi muutes on tihti võimalik hapet sundida käituma alusena ja vahel ka vastupidi. Brønsted-Lowry teooria võimaldab hapete ja alustena vaadelda ka ioone. 46. Olulised keskkonna omadused hapete ja aluste seisukohalt. Võime eraldada laenguid; Dielektriline konstant (); Võime spetsiifiliselt solvateerida katioone: (üldine) aluselisus, elektronpaari-donoorsus; Võime spetsiifiliselt solvteerida
1.Mis on aine? Aine on aatomite kogum, mis on pidevas soojusliikumises; ainel on agregaatolek ning füüsikalis-keemilised omadused. Aine all mõistetakse füüsikas tavaliselt stabiilseid seisumassiga elementaarosakesi (tavaliselt prootoneid, neutroneid ja elektrone) ning nende kombinatsioone. Selliselt mõistetuna vastandatakse ainet väljale. 2.Kuidas tõestada, et ained koosnevad osakestest? Erinevate katsete tegemisel, ntks. lõhna/värvi levimisel (difusioon - nähtus, kus ained segunevad üksteisega. Sama moodi on difusioon ühe ja sama aine molekulide tungimine teise aine molekulide vahele; difusioon on soojus liikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsiooni ühtlustumiseni ruumis). 3.Kuidas tõestada, et aatomid ja moleklulid on pidevas soojusliikumises? Reaktsioonide toimumise tõttu. Aineosakesed on pidevas soojusliikumises, selle kiirust mõõdame me kaudselt termomeetriga. Kui jahutada kehasid siis aineosakeste soojusliikumine aeglu...
annaabi.ee 
