Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. 3. Mis on ergastatud aatom. Siis kui kasvõi üks elektron paikneb lubatud kõrgemal orbiidil. 4. Selgita millal aatom neelab ja millal kiirgab energiat. Postulaat nr 2: Üleminekul ühelt lubadut orbiidilt teisele aatom kas kiirgab või neelab valgust. Kindlate portsjonite, kvantide kaupa. Madalamalt orbiidilt kõrgemale minnes aatom neelab energia portsjoni kvandi aatomit ja kõrgemalt madalamale ta kiirgab. 5. Millal vesinikuaatom kiirgab: UV-kiirgust, nähtavat valgust, infrapuna kiirgust Vesinikuaatom kiirgab UV- kiirgust, siis, kui elektron tuleb kõrgemalt orbiidilt teisele orbiidile. Nähtavvalgust tuleb siis, kui elektron tuleb kõrgemalt orbiidilt teisele orbiidile Infrapuna tuleb siis kui kõrgemalt tuleb kolmandale, neljandale, viiendale orbiidile 6. Miks vesinikuaatomi kiirgusspektris on ainult 4 joont. Sellepärast, et elektronil on kõrgemalt orbiidilt madalamale orbiidile tulemikseks 4 võimalust. 7
süsinikuaatomiga, millel seejuures pole teisi sidemeid hapnikega, küll aga teiste süsinike ning vesinikega. Teisiti sõnastatuna on alkohol süsivesinik, milles üks (või mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud hüdroksüülrühma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused lõpevad sufiksiga '-ool'. Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. Amiinid on aluselised, enamasti vees lahustuvad ebameeldiva lõhnaga AMIINIDE KASUTAMINE gaasilised (metüülamiin, etüülamiin), vedelad või tahked Eetrid on orgaanilised ühendid, mille molekulis on hapnikuaatomi kaudu teineteisega seotud kaks alküülrühma või ka muud asendusrühma välja arvatud funktsionaalrühmad. Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas
rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks
jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni
Füüsikalised mudelid Mis on mudel? Miks mudeleid kasutatakse? Too näiteid erinevates loodusteadustes kasutatavate mudelite kohta! Mudeliks nimetatakse objekti või nähtuse koopiat, mis asendab originaali selle lihtsamaks mõistmiseks ning uurimiseks. Mudeli saab luua mõnest objektist nagu vesinikuaatom, raudteesild või galaktika. Modelleerida saab aga ka füüsikalisi nähtusi nagu elektrivool, visatud oda lend ja valguse murdumine vihmapiisas. Mis on aineline mudel? Mis on abstraktne mudel? Too juurde näited! Aieline mudel on mudel mida saab meisterdada paberist, puidust, metallist, klaasist ja plastmassist või mistahes muust sobivast ainest. (Kellavedru või elektrimootoriga käivitatav mehaaniline Päikesesüsteemi
Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme 0´- sidemega, mille telgede vaheline nurk on 120*(kraadi). Kuus hübridiseerumata p-elektroni moodustavad ühise suletud PII-elektroni pilve, mis on võrdeliselt jaotunud kõikide süsinikuaatomite vahel. Seetõttu on kõikidel
Rakuhingamisel vabaneb energiat 17,6 kJ/g (4,1 kkal) Glükoos veres = veresuhkur Fruktoos e puuviljasuhkur C6H12O6 Leidub mees, puuviljades, mahlades Kõige magusam suhkur Energeetiline funktsioon Hea dieeti ja diabeeti korral Riboos C5H10O5 Desoksüriboos C5H10O4 RNA koostisosa, osaleb transkriptsioonis Hüdroksüülrühma asemel on vesinikuaatom ATP komponenet, mis osaleb metabolismis kuulub nukleotiidide ja DNA koostisesse Oligosahhariidid (2-3 liitunud lihtsahhariidi) Sahharoos e suhkur C12H22O11 Hüdrolüüs (katolisaatorit on vaja) tekib fruktoos ja glükoos rohkelt suhkruroos(pruunsuhkur) ja suhkrupeedis(valge) seedetraktis lõhustub glükoosiks ja fruktoosiks eluks vajalikud ained
Benseeni saadakse naftasüsivesinike pürolüüsides või katalüütiliselt aromaatides ning kivisütt ja teisi tahkekütuseid koksistades (ka Eesti põlevkivi). Benseen on tähtis keemiatooraine, millest toodetakse reagente, orgaanilise sünteesi vahesaadusi, plastmasse, sünteeskiudaineid, värvaineid, ravimeid, taimekitsevahendeid ja pesemisaineid. Kasutatakse ka lõhkeainete toorainena. Benseenis moodustavad süsinikuaatomid kuuelülilise tsükli, kus iga süsinikuaatomiga on seotud 1 vesinikuaatom. Benseeni tekkeenergia on 3 C-C, 3 C=C ja 6 C-H- sidemete energia summast: 3*81 + 3*147 + 6*99 = 1278 kcal/mol. Nüüdisaegsete vaadete kohaselt paiknevad süsinikuaatomid benseeni molekulis korrapärase tasapinnalise kuusnurgana; igaüks neist on seotud kolme 0´-sidemega, mille telgede vaheline nurk on 120*(kraadi). Kuus hübridiseerumata p-elektroni moodustavad ühise suletud PII- elektroni pilve, mis on võrdeliselt jaotunud kõikide süsinikuaatomite vahel. Seetõttu on
Deformatsioon põhjustab molekulide polarisatsiooni, s.o dipooli pikkuse suurenemist ja molekulidevahelise mõju suurenemist. Polaarse ja mittepolaarse molekuli teineteisele lähenemisel tekitab polaarse molekuli püsiv dipool mittepolaarses molekulis ajutise dipooli, mille tõttu molekulid vastastikku tõmbuvad. Niisugust molekulide vastastikust toimet nimetatakse induktsiooniks; seda põhjustavad induktsioonijõud. · Vesiniksidemed - Vesiniksidemeid moodustavad molekulid, milles vesinikuaatom on seotud elektronegatiivse O, N või F aatomiga. - Vesiniksidet moodustavad tsentrid (hüdrofiilsed piirkonnad) määravad ära ainete lahustuvuse vees. - Kui hüdrofiilne osa on molekuli suurusega võrreldes väike (seega on suur hüdrofoobne osa), ei lahustu aine vees. Enamasti on org mol-des hüdrofiilseteks osadeks -OH, -NH2 ja -COOH rühmad. · Süsivesinikud, mille molekulis on süsinikku protsentuaalselt rohkem, põlevad õhus kollase tahmava leegiga.
Amiine leidub looduses. Nad tekivad nii loomsete kui ka taimsete organismide ainevahetus protsessides. Enamike amiine lõhnab ebameeldivalt, ka laibalõhna põhjuseks on valkude lagunemisel tekkivad amiinid. Fenoolidega sarnased ühendid on aromaatsed amiidid. Kui fefenoolid olid happeliste omadustega siis, aminorühma H2 olemasolust tingituna aluselised omadused. Molekuli ehitus. Tähtsaim aromaatne amiin on fenüülamiin ehk aniliin benseeni tuumas on asendatud üks vesinikuaatom aminorühmaga. Füüsikalised omadused Aniliin on värvitu, vees praktiliselt lahustumatu, õli taoline vedelik. Lahustub hästi orgaanilistes lahustites (etanool, eeter, benseen jne). Õhus oleva hapniku toimel oksüdeerub ta kergesti ja muutub seetõttu tumedaks vedelikuks. Keemilised omadused Aniliin on väga mürgine aine, mis võib organismi sattuda nii läbi kopsude limaskesta kui ka läbi näha. Tema toimel muutub vere hemoglobiin methemoglobiiniks, mis ei
kaaliumpermanganaadiga neutraalses keskkonnas: Glükoolid annavad kõiki alkoholide iseloomulikke reaktsioone, millest võivad osa võtta kas või mõlemad hüdroksüülrühmad. Vastavalt saadakse ühe- ja kaheasenduslikke derivaate. Nii moodustuvad naatriumiga reageerimisel kahesugused glükolaadid : Kuna kahealuselised alkoholid on veidi happelisema ühendid kui ühealuselised alkoholid, siis asendub nende hüdroksüülrühma vesinikuaatom kergemini. Eriti võib seda täheldada nn. kelaatühendite puhul, milles asendajateks on raskmetallide aatomid. 1,2-etaandiool, etüleenglükool HOCH2-CH2OH. (k.. - t. 197 'C, s.-t. -17' C) on magusa maitsega vees hästi lahustuv vedelik. Mürgine. Teda kasutatakse tehnikas glütseriini asendajana, eriti antifriiside valmistamisel. Antifriisid on madalat külmumistemperatuuri omavad mootorite jahutusvedelikud, kujutades endast etüleenglükooli mitemesuguse kontsentratsiooniga vesilahuseid
iooniline side. Kui aga teine element on mittemetall, on tegu mittemetallisulfiidiga, kus keemiliseks sidemeks on kovalentne side. Sulfiidid tekivad redoksreaktsioonis, kus väävel osaleb oksüdeerijana või vesiniksulfiidhappe reageerimisel metalliga. Halogeeniühendid (ka halogeenderivaadid) on orgaanilises keemias süsinikuühendid, mille süsivesinikahelas on vähemalt üks süsinikuaatomi juures paiknenud vesinikuaatom asendatod halogeeni aatomiga fluori, kloori, broomi või joodiga Humiinhapped Humiinhapped on huumushapped, mis lahustuvad leelistes, kuid ei lahustu mineraalhapetes ja vees. Reageerides metallidega moodustuvad humiinhappe soolad ehk humaadid. Humiinhapete koostises on süsinikku 5459%, hapnikku 3338%, vesinikku 36%, lämmastikku 14% ja väävlit 0,11,5%. Dehüdreeritud ehk kuivatatud humiinhape on must amorfne polüdispersne heterogeenne pulber Feromoonid
roiskumisbakterite eritatud toksiinid. Mõningatele organismidele on roiskumislehk toidusignaalöiks, seega võime oletada, et see on nende jaoks üpris meeldiv lõhn. Füsioloogiliselt oluline on imetajate maksas, kopsus, pankreases ja spermas leiduv putrestsiin; sellest tekivad membraanistruktuure stabiliseerivad polüamiinid spermidiin ja spermiin. Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: · Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. · Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. · Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. 2 Amiin kui alus: Amiinid on aluseliste omadustega, sest vaba elektroni olemasolu lmmastikus vimaldab tal
rasvhapetes esineb üks või kaks kaksiksidet (taimsed rasvad: oliivõli, kookosrasv) Transrasvhapped on liik küllastumata rasvhappeid, mis käituvad kui küllastunud rasvhapped: kaksikside asendatakse vesinikaatomiga(hüdrogeenimine) Ülesanded: 1. Varuaine 2. Energiaallikas 3. Ehitusmaterjal 4: Kaitse 5. Lahusti 6. Signaalmolekul 7. Lähteaine 6) valkude ehitust ja ülesandeid rakkudes; Ehitus: Nad koosnevad aminohapetest(20): keskne aatom on süsinikuaatom, millega on seotud vesinikuaatom, aminorühm (-NH2), karboksüülrühm (-COOH) ja kõrvalahel (R). Asendamatud aminohapped, mida rakkud ei suuda ise sünteesida (8) Ensüümid ehk valgud, mis reguleerivad rakkudes toimuvaid keemiliste reaktsioonide kiirust. Reaktsioone kiirendavad ained on katalüsaatorid. Iga ensüüm mõjutab ainult kindlaid reaktsioone. Ensüümreaktsioone mõjutavad temperatuur (tõuseb-suureneb) ja keskkonna happelisus(pH 6-8). Ülesanded: 1. Ensüümid reguleerivad kiirust 2
Fenoole leidub ka eluslooduses, eeskätt taimeriigis. Mõned taimed toodavad fenoole selleks, et nende vegetatiivsed osad oleksid mürgised ja et neid ei söödaks. Selle näiteks võib tuua lääne-mürgitamme (Toxicodendron diversilobum). Fenooli 5-protsendilist vesilahust kasutatakse meditsiinis antiseptikumina. Seetõttu öeldakse, et fenoolil on spetsiifiline "haigla lõhn". Keemiliselt olemuselt kuulub fenool aromaatsete ühendite klassi benseeni molekulis on üks vesinikuaatom asendatud hüdroksüülrühmaga. Fenool astub kergesti elektrofiilse asenduse reaktsioonidesse (SE) aromaatse tsükli osavõtul. Fenooli OH-rühm omab nõrgalt happelisi omadusi ja reageerib tugevate alustega: C6H5OH + NaOH -> C6H5ONa + H20. Paljud karboksüülhapped on fenoolist happelisemad. Teiselt poolt on fenool happelisem kui alifaatsed alkoholid. Fenooli kindlakstegemiseks saab kasutada lihtsat värvustesti, nn Liebermanni
tõukumisele. Kui q-d on erimärgilised, siis on mõjuv jõud negatiivne ja viitab tõmbumisele. 23. Kas Na + ja CH3COO - vaheline tõmbumine on tugevam vees või etanoolis? Kuna etanool varjestab u 10 korda paremini kui vesi, siis on ioonide vaheline tõmbumine tugevam etanoolis. Vee dielektriline konstant on D=80. 24. Kas atsetooni (CH3COCH3) ja CH3COO vahel on võimalik tugeva vesiniksideme moodustumine? EI, sest mõlemas ühendis puuduvad suure elektronegatiivsusega elemendid (O, N, F) vesinikuaatom, mis võimaldaks vesiniksideme loomist. 25. Kuidas sõltub elektrostaatilise interaktsiooni energia laengutevahelisest kaugusest? Elektrostaatilise interaktsiooni puhul on meil standardolekuks kaks teineteisest lõpmata kaugel olevat laengut. Kahe teineteisest kaugusel r(m) asetseva laengu vahelise elektrostaatilise interaktsiooni energia U on võrdne energiaga, mis kulub või eraldub laengute viimisel lõpmatust kaugusest kaugusesse r. U= k D-1q1q2r -1 26
radikaalmehhanismiga. · Oksüdeerumise all mõeldakse siin peamiselt alkaanide põlemist, mis on üheks inimkonna olulisemaks energiaallikaks. CH4(g) + 2O2(g) CO2(g) + 2H2O(g) H = -890 kJ Alkaanide omadused · Alkaane on suures hulgas maagaasis ja naftas, nendest lähtudes sünteesitakse erinevaid ühendeid. · Selleks tuleb kõigepealt tõsta molekuli reageerimisvõimet, reeglina halogeenimise teel, s.t vesinikuaatom asendatakse halogeeniga. 7 Alkaanide omadused · Tüüpiliseks näiteks on reaktsioon metaani ja kloori vahel: CH4(g) + Cl2(g) CH3Cl(g) + HCl(g) · Reaktsioon toimub valguse (või soojuse) toimel. · Klorometaan on üks reaktsioonisaadusi, lisaks tekivad mitmekordselt asendatud klorometaanid: diklorometaan CH2Cl2, triklorometaan ehk kloroform CHCl3 ja tetraklorometaan CCl4.
KEEMIA PÕHIMÕISTED Aatom üliväike aineosake, mis ei teki ega hävi keemilistes reaktsioonides. Tuumalaeng aatomituuma positiivne laeng, mis võrdub prootonite arvuga tuumas. Elektronkate aatomituuma ümbritsev elektronide kihiline paigutus. Elektronide väliskiht kõige viimane elektronkatte kiht. Seal võib olla maksimaalselt 8 elektroni. Väliskihi elektronid määravad peamiselt ära elemendi keemilised omadused. Keemiline element kindla tuumalaenguga aatomite liik. Ioon aatomid, mis on liitnud või loovutanud elektrone. Kui aatom loovutab elektrone, tekib positiivne ioon e katioon. Kui aatom liidab elektrone, tekib negatiivne ioon e anioon. Molekul aatomitest koosnev väike aineosake. Aatommass e. massiarv = prootonite arv + neutronite arv Mool aine hulk, mis sisaldab 6,02 * 10²³ aineosakest. Molaarmass aine ühe mooli mass grammides. Aine hulk aine moolide arv. Tähistus: n....
) Glütserooli hüdroksüülrühm ja rasvhappe karboksüülrühm taastuvad keskkonnas leiduva vee arvelt. Kui keskkonnas vett ei ole, siis lõhustumist toimuda ei saa. Rasva seebistamine on hüdrolüüsi reaktsioon, mille käigus rasvast eraldunud vabad rasvhapped moodustavad leelisega soolasid. Seda kasutatake seebi valmistamiseks, keetes rasva kas NaOH (seebikivi – tekitab tahke seebi) või KOH lahuses (tekitab vedela seebi). Rashvappe karboksüülrühmas asendatakse üks vesinikuaatom kas K või Na aatomiga ja eraldub veemolekul. Rasva oksüdatsiooni käigus liitub hapnikuaatom süsinikuahelaga ning lõppkokkuvõttes tekivad aldehüüdid ja ketoonid. Rasvade hüdrogeenimine on nende küllastamine vesinikuaatomitega, et muuta nende sulamistemperatuuri kõrgemaks. Toimub 160 – 170 ºC juures ja katalüsaatori juuresolekul. Saab toimuda ainult küllastumata rasvhapete kaudu, sest neis sisalduvad kaksiksidemed. Kaksiksidemete arvu vähenemisega muutuvad rasvad tahkemaks
2CH3COOH+Zn(CH3COO)2Zn+H2 Karboksüülhapped (omadused, saamine). *vees lahustuvad happed reageerivad metalli oksiididega Karboksüülhapeteks nimetatakse süsivesinike derivaate, milles 6CH3COOH+Al2O32(CH3COO)3Al+H2O vesinikuaatom on asendatud karboksüülrühmaga COOH. *vees lahustuvad ja lahustumatud happed reageerivad alustega, eriti leelistega C17H35COOH+NaOHC17H35COONa+H2O Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja *Steaarhape + seebikivi seep +vesi
Eetrid oksüdeeruvad kergesti hapnikuga seotud süsiniku juuresolekul, mille tulemuseks on peroksiidid. Need on äärmiselt plahvatusohtlikud ained. Amiinid Amiinid on ammoniaagi (NH3) derivaadid, milles üks, kaks või kolm vesiniku aatomit on asendatud orgaanilise asendusrühmaga. [redigeeri] Jaotamine Amiine jaotatakse asendatud vesinikuaatomite arvu järgi: · Primaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud üks vesinikuaatom ammoniaagi molekulis. · Sekundaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kaks vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. · Tertsiaarsed amiinid: orgaanilise asendusrühmaga on asendatud kolm vesinikuaatomit ammoniaagi molekulis. Primaarsed amiinid Sekundaarsed amiinid Tertsiaarsed amiinid Fenüültuumaga seotud amiine nimetatakse aniliinideks. [redigeeri] Keemilised omadused
reaktsioone, muudavad kahjutuks haigusi tekitavaid mikroobe *Kõik organismile vajalikud valgud moodustatakse rakkude sees aminohapetest. *On olemas aminohapped, mida meie keha suudab ise sünteesida ning asendamatud aminohapped, mida peame toiduga kätte saama. *Toidus sisalduvad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks, mis vereringe kaudu rakkudesse transporditakse. *Kõigil aminohapetel on keskseks aatomiks süsinikuaatom (C), millega on seotud vesinikuaatom (H), aminorühm (-NH2), karboksüülrühm (-COOH) ja kõrvalahel (R). Kõrvalahel määrab aminohappe keemilised omadused. VALGUD SÜNTEESITAKSE DNA JUHISTE JÄRGI *Valgu sünteesile eelneb mRNA süntees rakutuumas e transkriptsioon. *Valmis mRNA liigub tuumast tsütoplasmasse. *Valke sünteesitakse tsütoplasmas asuvates ribosoomides. *Ribosoomid võivad olla vabalt tsütoplasmas, kuid võivad olla ka kinnitunud tsütoplasmavõrgustikule.
Aatomid moodustavad vähemalt ühe ühise elektronpaari. Ühe siduva elektronpaari (üksikside) asemel võib olla kaks (kaksikside), kolm (kolmikside) või väga harva ka neli (nelikside) või kuus (kuuikside). Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat
Aldehüüde ja ketoone saab eristada Tollensi reagendi ( Ag iooni soola ja ammoniaagi vesilahus) abil- aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeegli , ketoonid aga mitte. Seega aldehüüdid on redutseerijad, ketoonid mitte. Aldehüüdide ja ketoonide reaktsioonil ammoniaagi toimel tekivad imiinid, amiini toimel asometiin, samuti tuntud kui Schiffi alus (komponendid, kus esineb C=N rühm) Karboksüülhapeteks nimetatakse süsivesinike derivaate, milles vesinikuaatom on asendatud karboksüülrühmaga COOH. Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja mitmealuselisteks. Tuntumad karboksüülhapped on metaanhape(sipelghape) ja etaanhape (äädikhape). Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast ning karboksüülrühma süsiniku juures on karbonüülrühm ja hüdroksüülrühm tugevas vastastikmõjus. Karboksüülhapete saamine:
Tollensi reagendi ( Ag iooni soola ja ammoniaagi vesilahus) abil- aldehüüdid oksüdeeruvad ja annavad hõbepeegli , ketoonid aga mitte. Seega aldehüüdid on redutseerijad, ketoonid mitte. Aldehüüdide ja ketoonide reaktsioonil ammoniaagi toimel tekivad imiinid, amiini toimel asometiin, samuti tuntud kui Schiffi alus (komponendid, kus esineb C=N rühm) 14. Karboksüülhapped (omadused, saamine). Karboksüülhapeteks nimetatakse süsivesinike derivaate, milles vesinikuaatom on asendatud karboksüülrühmaga COOH. Karboksüülrühmade alusel jagatakse karboksüülhapped ühe ja mitmealuselisteks. Tuntumad karboksüülhapped on metaanhape(sipelghape) ja etaanhape (äädikhape). Karboksüülrühm koosneb karbonüülrühmast ja hüdroksüülrühmast ning karboksüülrühma süsiniku juures on karbonüülrühm ja hüdroksüülrühm tugevas vastastikmõjus. Karboksüülhapete saamine:
pürimidiinnukleosiididel on eelistatud anti-konformeer. Suhkrukomponendi tõttu lahustuvad nukleosiidid vees paremini kui vabad lämmastikalused. Nomenklatuur: adenosiin/desoksüadenosiin; guanosiin; tsütidiin/desoksütsütidiin; tümidiin; uridiin. Desoksüriboos on pentooside hulka kuuluv süsivesik (monosahhariid). Desoksüriboos erineb riboosist selle poolest, et ühe hüdroksüülrühma asemel on vesinikuaatom. Biokeemias tähtsaim ja tuntuim on 2- desoksüriboos (hüdroksüülrühm on asendunud vesinikuaatomiga teise süsinikuaatomi juures). 2-desoksüriboos kuulub nukleotiidide ja DNA koostisesse. 2. Nukleiinhapete valemid 3. DNA struktuurid, komplementaarsusprintsiip, Chargraffi reeglid DNA on tsirkulaarne prokarüootides ja lineaarne eukarüootides. DNA on antiparalleelne kaksikheeliks, looduses esineb enamasti B-vormina. DNA primaarstruktuur – nukleotiidide järjestus
2. Tsükloheksaan Cl a) + Cl2 + HCl asendusr. klorotsükloheksaan. b) + 3H2 3. Tsükloalkaanid põlevad täielikult C3H6 + 4,5O2 3CO2 +3H2O IV KASUTAMINE Tsüklopropaani kasutatakse meditsiinis valuvaigistina. Tsükloheksaan on lähteaineks kaproni ja nailoni tootmisel. Halogeenühendid Halogeeniühendil on süsivesinikahelas vähemalt ühel süsinikaatomil vähemalt üks vesinikuaatom asendatud halogeeni (fluor, kloor, broom või jood) aatomiga. Üldkujul on valem R Hal. Molekul võib sisalda ka mitut ühesugust või erinevat halogeeniaatomit. Süsinikahela iseloomu järgi jaotatakse halogeeniühendid halogenoalkaanideks, halogenoalkeenideks jne. I NOMENKLATUUR Halogeeni nimetust kasutatakse eesliitena. Rakendatakse järgmisi liiteid: fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-. Eesliites märgitakse ka halogeeni asukoht ja arv. CH3 CH2 CH2Br 1-bromopropaan
2. Tsükloheksaan Cl a) + Cl2 + HCl asendusr. klorotsükloheksaan. b) + 3H2 3. Tsükloalkaanid põlevad täielikult C3H6 + 4,5O2 3CO2 +3H2O IV KASUTAMINE Tsüklopropaani kasutatakse meditsiinis valuvaigistina. Tsükloheksaan on lähteaineks kaproni ja nailoni tootmisel. Halogeenühendid Halogeeniühendil on süsivesinikahelas vähemalt ühel süsinikaatomil vähemalt üks vesinikuaatom asendatud halogeeni (fluor, kloor, broom või jood) aatomiga. Created by Riho Rosin 8 13666324649407.doc.doc Üldkujul on valem R Hal. Molekul võib sisalda ka mitut ühesugust või erinevat halogeeniaatomit. Süsinikahela iseloomu järgi jaotatakse halogeeniühendid halogenoalkaanideks, halogenoalkeenideks jne. I NOMENKLATUUR Halogeeni nimetust kasutatakse eesliitena. Rakendatakse järgmisi liiteid: fluoro-, kloro-, bromo- ja jodo-.
Iooniline side esineb aktiivsete metallide ja (aktiivsete) mittemetallide vahel (paljud soolad, mitmed oksiidid, hüdroksiidid). Ioonilise sideme tekkeks peab sidet moodustavate elektronide elektronegatiivsuse vahe olema vähemalt 1,7. Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat.
Iooniline side on ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmärgiliste laengutega ioonide elektrilise tõmbumise tulemusena. Erinevus: hea mudel, kui esinevad koos metall ja mittemetall. Vesiniksideme olemus ja tekkimise tingimused; Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksideme mõju aine omadustele, selle tähtsus eluslooduses. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat.
Sulamistemperatuur Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat. Samuti puudutab
polariseeritavateks. 47. Mida tähendab indutseeritud dipool? 48. Välise elektrivälja poolt esile kutsud dipooli 49. . Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? Nad mõlemad jagavad elektronpaari ning sidemete pikkused on fikseeritud 50. . Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? 20kJ/mol 51. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 52. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? Nukleiinhapped,sahhariidid ja valgud 53. Miks peavad valgud olema makromolekulid? 54. Suur monomeeride hulk tagab keerulise ja küllaltki ainulaadse 3D struktuuri, mis omakorda tagab, et kindel valk seostub kindla substraadiga ja osaleb kindlas reaktsioonis. 55. Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus? Rakus on toimub palju biokeemilisi reaktsioone, mis nõuavad suurt ruumala
(hapuoblikas, rabarberis) jne. Keemialaboris kasutatakse hapete kindlakstegemiseks indikaatoreid, mis muudavad hapete toimel oma värvust (nt. lakmuselahus punaseks, punase peakapsa mahl, mustikamahl). Samuti võib neid kindlaks teha maitstes, kuid see võib tervisele ohtlik olla. Happed on anorgaaniliste ainete klass, mis koosnevad vesinikioonist ja happeanioonist ning mis annavad lahusesse vesinikioone. Kõigi hapete molekulide koostisse kuulub vähemalt üks vesinikuaatom ning kõigi hapete lahused sisaldavad katioonidena vesinikioone H+. Kõik hapete iseloomulikud ühised omadused, sealhulgas ka hapu maitse, reageerimine metallidega, eraldades vesinikku ning võime muuta indikaatorite värvust on tingitud hapete lahuses olevatest vesinikioonidest. Mitmeprootonilisteks hapeteks nimetatakse happeid, mille molekulid võivad lahusesse anda mitu vesinikiooni. Hapete molekulid jagunevad lahuses vesinikuks ja happeaniooniks. Vesinikiooni nimetatakse ka prootoniks
39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1. vesiniksidemete puhul on tegemist elektronpaari jagamisega vesinikuaatomi ja aktseptoraatomi vahel (iseloomulik kovalentsele sidemele). 2. sarnaselt kovalentsetele sidemetele on vesiniksidemete pikkused fikseeritud suurused. 40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? a) 20 kJ/mol b) 200 kJ/mol c) 0,2 kJ/mol 41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4valentne (4 sidet) b) vesinikuaatom ühevalntne c) hapnikuaatom 2-sidet veel: N 3valentne, P 5valentne, S 2valentne 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? V: nukleiinhapped, valgud (näiteks hemoglobiin) ja polüsahhariidid.(ka lipiidid) 43. Miks peavad valgud olema makromolekulid? 44. Miks on enamikul rakkudel küllaltki sarnane suurus? V: Mingi kindla kujuga objekti pindala ja ruumala suhe on sõltuv objekti suurusest. Rakus
tööstuslikus biokeemias ja keemias. Ta ei võimalda ühendite struktuuri universaalselt arvestada (tema reeglite süsteem on mõnevõrra eklektiline). Paljusid antud nomenklatuuri järgseid nimetusi aktsepteeritakse IUPAC-i poolt (vt allpool). Nomenklatuurireeglitest arusaamine nõuab antud juhul lisaks funktsionaalsete rühmade nimetuste tundmisele veel järgmisi baasarusaamu. • Orgaaniline radikaal: see on orgaanilise ühendi molekuli jääk, millest on elimineeritud üks vesinikuaatom (radikaal omab vähemalt ühte vaba sidet). Nii näiteks saadakse metaanist metüülradikaal, etaanist etüülradikaal jne, tabel 2. CH4 või CH3-H (metaan) CH3- (metüülradikaal) CH3CH3 või CH3CH2-H (etaan) CH3CH2- (etüülradikaal) Mitme vesinikuaatomi elimineerimine annab mitmevalentse radikaali. NB! Mõistet ”orgaaniline radikaal” ei tohi segi ajada mõistega ”vaba radikaal”. Viimane on ühe või mitme paaristumata elektroniga osakene.
Sulamistemperatuur Kõrge Madal Keemistemperatuur Kõrge Madal Vesinikside on täiendav keemiline side, mille moodustab ühe molekuli negatiivse osalaenguga elektronegatiivse elemendi (F, O, N) aatom teise molekuli positiivse osalaenguga vesinikuaatomiga. Vesiniksidemed tekivad peamiselt ainetes, milles vesinikuaatom on kovalentselt seotud tugevalt elektronegatiivse elemendi aatomiga. Side tekib kas kahe molekuli vahele (intermolekulaarne) või ühe molekuli eri osade vahele (intramolekulaarne). Vesiniksidemeid esineb nii anorgaanilistes (vesi, fosforhape) kui ka orgaanilistes (DNA, valgud) ühendites. Molekulide vahel esinevad vesiniksidemed põhjustavad ainete sulamis- ja keemistemperatuuri olulist tõusu, kuna nende lõhkumiseks on vaja kulutada täiendavat energiat
EHK elektriväli tekitab ühendis polaarsust. ' 39. Milliseid ühisjooni on vesiniksidemel ja kovalentsel sidemel (nimetage kaks)? 1. Side moodustub läbi kahe aatomi ühise elektronpaari 2. Kovalentse ja vesiniksideme pikkused on fikseeritud suurused, erinevalt mittekovalentsest 3. 4. 40. Kui suur on tüüpiline vesiniksideme energia? a) 20 kJ/mol b) 200 kJ/mol c) 0,2 kJ/mol 5. 6. 41. Mitu kovalentset sidet moodustab reeglina: a) süsinikuaatom 4 b) vesinikuaatom 1 c) hapnikuaatom 2 O 2, H 1, C 4 7. 8. 42. Millised on kolm eluslooduses olulisemat makromolekulide klassi? nukleiinhapped, sahhariidid ja valgud 9. 10. 43. Miks peavad valgud olema makromolekulid? Suur monomeeride hulk tagab keerulise ja küllaltki ainulaadse 3D stuktuuri, mis omakorda tagab selle, et konkreetne (ensüüm)valk seondub konkreetse substraadiga ja osaleb konkreetses reaktsioonis. (Kui valkudel oleks kõigil väga sarnane kuju, siis oleks ..
Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks ( ), saame Balmeri valemi asemel Mis kõige põnevam - sellises formalismis tulid valemite kordajad kõigi seeriate jaoks ühesugused. Nii saadigi füüsika edasist arengut suuresti mõjutanud valem Hz on nn. Rydberg'i konstant. Vesiniku spektrijoonte omavahelist paigutust saab kirjeldada täisarvulist argumenti sisaldavate valemite abil. Vesinikuaatom Sageduste näiliselt regulaarne paigutus lausa meelitas otsima valemeid atomaarse kiirguse sageduste arvutamiseks. Esimese sellise valemi leidis 1885. a. J. Balmer vesiniku optilise kiirguse tarbeks. Et spektrijooned paiknesid geomeetrilist rida meenutava, lainepikkuse lühenemise suunas tiheneva jadana, sobis hästi valem kus on kahest suurem täisarv ( ), nm aga empiiriline konstant. Valem kirjeldas ammendavalt kogu vesiniku spektrit, sama tüüpi
Balmeri valem. Nimelt märgati, et kui kirjutada Balmeri valem ümber sageduste jaoks ( ), saame Balmeri valemi asemel Mis kõige põnevam - sellises formalismis tulid valemite kordajad kõigi seeriate jaoks ühesugused. Nii saadigi füüsika edasist arengut suuresti mõjutanud valem Hz on nn. Rydberg'i konstant. Vesiniku spektrijoonte omavahelist paigutust saab kirjeldada täisarvulist argumenti sisaldavate valemite abil. Vesinikuaatom Sageduste näiliselt regulaarne paigutus lausa meelitas otsima valemeid atomaarse kiirguse sageduste arvutamiseks. Esimese sellise valemi leidis 1885. a. J. Balmer vesiniku optilise kiirguse tarbeks. Et spektrijooned paiknesid geomeetrilist rida meenutava, lainepikkuse lühenemise suunas tiheneva jadana, sobis hästi valem kus on kahest suurem täisarv ( ), nm aga empiiriline konstant. Valem kirjeldas ammendavalt kogu vesiniku spektrit, sama tüüpi
annaabi.ee 
