Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vesinikkloriidhape". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hape, vesinikkloriidhape, soolhape, vesilahus, osakond, janar, juhendaja, tauri, ettevaatlikult, maomahla, puhastamiseks, väävelhappe, 2nacl, gaasilise, suitsev, agno, nano, lahustumatu, sulamistemperatuur, benseeni, katlakivi.......................................................................................................4 Leidumine looduses......................................................................................................... 5 Saamine............................................................................................................................5 Kloori ühendite kasutamine............................................................................................. 6 Kloori ühend vesinikkloriidhape......................................................................................6 Seos elusorganismiga.......................................................................................................7 Kokkuvõte........................................................................................................................8 Kasutatud allikad..............................................................................................................9 Sissejuhatus
kivisool NaCl jaKCl. Kasutus: · Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori peamiselt pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda orgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm.), vesinikkloriidhappe (soolhape) ja kloriidide tootmisel. · Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. · Kloori on kasutatud ka sõjagaasina. · Naatriumkloriid e keedusool (NaCl) · Vesinikkloriidhape ehk soolhape (HCl) on gaasilise vesinikkloriidi lahus. Soolhapet kasutatakse laialdaselt tööstuses. Vesinikkloriidhapet kasutatakse metallipinna puhastamiseks jootmis- ja tinatamistöödel, keemiatööstuses kloriidide saamiseks, orgaaniliste ühendite tootmisel jm. Ka inimese maomahl sisaldab 0,5% HCl, mis võtab osa toiduainete seedimisprotsessist. Vesinikkloriidhape on kõikide metallikloriidide lähtehape. Vesinikkloriidhappe(HCl) ehk soolhappe saamine: ·
HClO=HCl+O on tugeva oküdeeruv a toimega. Seepärast kasutatakse kloorivett riide ja paberi pleegitamiseks. Ühendeis on kloori o.-a. I kuni VII. 4. Kasutussalad. Tekstiili- ja paberitööstuses kasutatakse kloori pleegitajana, keemiatööstuses rakendatakse teda oorgaaniliste ühendite (värvained, ravimid, mürkkemikaalid jm), vesinikkloriiidhape (soolhappe) ja kloriidide tootmisel. Veepuhastusjaamades klooritakse joogivett, et hävitada pisikuid. 5. Vesinikkloriidhape (soolhape) HCl. Vesinikkloriidhapet saadakse vesinikkloriidi lahustamisel vees. Vesinikkloriidi saadakse a) vesiniku põletamisel klooris: H2+Cl2=2HCl b) vesinikkloriidi toodetakse ka naatriumkloriidi ja väävelhape vahelisel reaktsionil kõrge temperatuuril (700*C): 2NaCl+H2SO4=Na2SO4+2HCl Kontsentreeritud vesinikkloriidhape sisaldab 37% HCl. See on värvuseta, terava lõhnaga, õhus suitsev, söövivate omadustega vedelik. Vesinikkloriidhappe sooli nimetatakse kloriidideks
meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Fluori puudus põhjustab hambakaariese teket. Selle vältimiseks lisatakse joogivette ja hambapastasse veidi fluoriide. Joogivees peaks olema umbes 1 mg fluoriidioone. Kui joogivees on üle 1,5 mg liitri kohta fluoriide, siis areneb fluori üleküllus ehk fluoroos.Suurem fluori liig põhjustab maksa, südamme, kesknärvisüsteemi ja neerupealiste muutusi, impotentsust, kasvupeetust. Vesinikfluoriid ja vastav hape Vesinikfluoriid lahustub vees piiramatult ning vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. See on keskmise tugevusega hape, sest selle dissotsatsiooniaste on madal ja erandlikult ta dissotseerub võrreldes teiste halogeniidhapetega kahes astmes. Vesinikfluoriidhape väga sööbivate toimega hape. Nahale sattunud HF on väga ohtlik ning kui seda kohe maha ei pesta, siis imbub ta märkamatult kudedesse, põhjustades nende kärbumist
Isegi vesi süttib fluoris põlema, kusjuures selle käigus eraldub hapnik. See reaktsioon on ebatavaline, sest harilikult ained põlevad hapnikus, kuid siin tekib hapnik põlemisprotsessi tulemusena: 2F2 + 2H2O à 4HF + O2 Toatemperatuuril ühineb fluor vesinikuga plahvatusega H2 + F2 à 2HF. Vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. See on keskmise tugevusega, ent väga mürgine ja sööbiva toimega hape. Ta söövitab isegi klaasi ja kvartsi. Põhjus seisneb selles, et klaasi koostises oleva räniga moodustab fluor püsivama sideme kui hapnikuga. Vesinikfluoriidiga ei reageeri kuld ja plaatina ning teda võib hoida ja säilitada plii-, eboniit- või parafineeritud pudelites. Kasutusalad: * Tänapäeval kasutatakse mitmeid fluororgaanilisi ühendeid olmes. Näiteks tefloniga ehk väga püsiva ja kõrget temperatuuri taluva plastmassiga kaetakse panne ja suuski hõõrdumise vähendamiseks.
vahelisel reaktsioonil. NaHSO4 nimetatakse naatriumvesiniksulfaadiks. Et HCl on õhust raskem, siis võib teda koguda sel viisil, et gaasijuhtetoru suunatakse kuva silindrisse. Udu teke silindri kaela juures näitab, et vesinikkloriid reageeris õhus sisalduva veeauruga ning tekkisid väikesed vesinikkloriidi tilgad. Vesinikkloriidhappe valem on samuti HCl ja teda nimetatakse ka soolhappeks. Seega vesinikkloriidi lahustumisel vees tekib vesinikkloriidhape. 3 Kõik halogeniidvesinikhapped reageerivad ka aluseliste oksiidide ja hüdrooksiidega. Kloriidid, bromiidid ja jodiidid lahustuvad hästi vees, va hõbeda ja mõne teise metalli soolad. Valguse käes AgCl järk-järgult tumeneb, sest ta laguneb hõbedaks ja klooriks. Sel omadusel põhineb fotograafia. AgCl hoitakse valguse eest kaitstuna musta paberisse pakitud purkides.
tingimusteta! Vesinikfluoriidi molekulid on tugevalt polaarsed ja seetõttu nad seostuvad omavahel väga hästi vesiniksidemete tekke tõttu kahekaupa dimeerideks H 2F2 ehk (HF)2 või veelgi suuremateks molekulideks. Gaasilises olekus HF on väga mürgine gaas või liikuv vedelik ning see on kõige enam toodetav fluoriühend. Vesinikfluoriid lahustub vees piiramatult ning vesinikfluoriidi vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. See on keskmise tugevusega hape, sest selle dissotsatsiooniaste on madal ja erandlikult ta dissotseerub võrreldes teiste halogeniidhapetega kahes astmes. Vesinikfluoriidhape väga sööbiva toimega hape. Nahale sattunud HF on väga ohtlik ning kui seda kohe maha ei pesta, siis imbub ta märkamatult kudedesse, põhjustades nende kärbumist. Ta söövitab isegi klaasi ja kvartsi, olles üks väheseid happeid, mida ei saa hoida klaasanumates. Põhjus seisneb selles, et klaasi
Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: 1) lahustuvad 2) vähelahustuvad 3) praktiliselt mittelahustuvad Soolade lahustuvust vees iselooomustab soolade lahustuvuse tabel. 5.2 Valemite koostamine ja nimetuste andmine (nomenklatuur). Hapete nimetused ja valemid peavad olema peas. Happe valem Happe nimetus Happeaniooni valem Happeaniooni nimetus HCl vesinikkloriidhape e. soolhape Cl- kloriid- HF vesinikfluoriidhape F- fluoriid- HBr vesinikbromiidhape Br- bromiid- HI vesinikjodiidhape I- jodiid- H2S divesiniksulfiidhape S-2 sulfiid- H2SO3 väävlishape SO3-2 sulfit- H2SO4 väävelhape SO4-2 sulfaat- H2CO3 süsihape CO3-2 karbonaat- H2SiO3 ränihape SiO3-2 silikaat- H3PO4 fosforhape PO4-3 fosfaat- HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat-
ttemetallioksiidid Aluselised oksiidid Amfoteersed oksiidid Happelised oksiidid Neutraalsed oksiidid K2O, CaO, MgO, Al2O3, ZnO, Cr2O3 SO2, SO3, CO2, P4O10, NO2, NO, N2O, CO Na2O, FeO, BaO N2O5, N2O3, SiO2,(CrO3, Mn2O7) Keemilised omadused: Saamin e: I Aluseline oksiid+ HAPE = sool+ vesi 1.)Lihtainete põlemisel Aluseline oksiid+HAPPELINE OKSIID =sool 2.)Liitainete põlemisel Aluseline oksiid+vesi =LEELIS 3.)Hapnikku sisaldavate liitainete lagundamisel: a) hapnikhapete lagunemisel II Happeline oksiid+ALUS =sool+
alusteks ja sooladeks. Oksiidid Oksiidid on sellised liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. Oksiidid tekivad: 1) lihtaine ühinemisel hapnikuga (C+O2 -> CO2; S+O2 -> SO2; 4Al+3O2 -> 2Al2+O3) 2) lagunemisreaktsiooni käigus (CaCO3 -> CaO + CO2) Oksiidid jagunevad aluselisteks, amfoteerseteks ja happelisteks oksiidideks. Aluselised oksiidid on metallioksiidid, happelised aga mittemetallioksiidid. Happelise oksiidi reageerimisel veega tekib hape (CO2+H2O -> H2CO3), aluselise oksiidi reageerimisel veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O).
tugevusega alus vees küllaltki vähe lahustuv; saadakse Mg+ + 2OH- → Mg(OH)2 Alusena tõrjub ammooniumsoolade lahustest välja NH 3, tekib Mg-sool: (NH4)2SO4 + Mg(OH)2 → MgSO4 + 2NH3 + 2H2O Leidub looduses (mineraal brusiit), saadakse mereveest Kasut.: MgO saamine, suhkru rafineerimine, katlavee puhastamisel, hambapasta komponendina jm. Ba(OH)2 – tugev alus tugevam kui Ca(OH)2 märgatavalt vees lahustuv (1,65% 20C juures) küllastatud vesilahus – barüütvesi (kasutatakse CO2 tõestamiseks ja määramiseks, SO42- ja CO32- reaktiivina; õhus seismisel → BaCO3 ) Tööstuses: õlide, rasvade puhastamisel sulfaadi eemaldamiseks lahustest jm. Ülejäänud hüdroksiide kasut. väga vähesel määral Sr(OH)2 – mõnikord suhkrutööstuses Be(OH)2 – amfoteerne, reageerib nii hapete kui leelistega: Be(OH)2 + 2HNO3 → Be(NO3)2 + 2H2O Be(OH)2 + 2NaOH → Na2Be(OH)4 2.3.4.3
CaO + H2O Ca(OH)2. Amfoteerse ühendina võib vaadata nt AlH3, mis reaktsiooni teistest partneritest olenevalt on kas el-paari doonoriks (aluseline ühend) või aktseptor (happeline ühend): 1. AlH3+3BH2=Al[BH4]3aluseline ja 2. KH+AlH3=K[AlH4]happeline Amfoteersed ühendid võivad reageerida nii happeliste kui aluseliste ühenditega ZnO + HCl ZnCl2 + H2O alus 2NaOH + ZnO + H2O Na2[Zn(OH)4] hape Seega esineb amfoteerne ühend alusena kui tema koostises olev elektropositiivsem element moodustab soola katioonina Xn+; happena kui elektropositiivsem element on kompleksimoodustajaks. 7. Vesinik: leidumine, lihtaine saamine, omadused ja kasutamine. Lihtsaim võimalikum aatom. Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused
Väga suur tähtsus ehitusmaterjalina (puistematerjal, plaadid jm.), kipsvormid skulptuuridele, bareljeefid jm. Karbonaadid - looduses levinud Ca karbonaadid: CaCO3 ja Ca(HCO3)2. CaCO3 - lubjakivi (paekivi), kriit, marmor, kasutatakse tohututes kogustes ehitusmaterjalina. Ca ja Mg soolad põhjustavad vee kareduse: vähendab vee lahustamisvõimet, tekitab katlakivi, vähendab seebi pesemisvõimet, toidu - joogi kvaliteeti jne. 13. rühm: B Al Ga In Tl Boor (B) - Boorhape on ainus anorgaanil. hape, mida leidub looduses üsna puhtal kujul. Lihtaine kujul eraldati esmakordselt 1808 Gay-Lussac, Thenard Leidumine looduses: tähtsamad mineraalid: kolemaniit Ca[B3O4(OH)3]·H2O: uleksiitCaNa[B5O6(OH)6]·5H2O Boor lihtainena: on pooljuht, toatemperatuuril praktil. elektrit ei juhi, t° tõusul el.- juhtivus suureneb, üle 1000°C – hea elektrijuht. Toatemp.-l reageerib ainult F2-ga, → BF3. Kõrgemal t°-l O2-ga (→ B2O3, diboortrioksiid). Hal-dega(→ BCl3, BBr3). S-ga (→
lahustega ei reageeri vesinikust tagapool olevad metallid. Tugevad happed lagunevad vees täielikult ioonideks, nõrgad happed (H2S; H2CO3; H2SO3; H3PO4) vaid osaliselt. Siiski ei või nõrku happeid ohutuiks lugeda. Tähtsamad ohutusnõuded on, et hapet tuleb vette valada peene joana ning et kahjustatud kohta tuleb pärast veega pesemist loputada söögisooda lahusega ning peale seda uuesti veega. Soolhapet saadakse gaasilise vesinikkloriidi juhtimisel vette. Ta lahustub hästi vees, on tugev hape, terava lõhnaga ning tema aurud kahjustavad hingamisteid. Kontsentreeritud väävlishape on tugev oksüdeerija ja raske õlitaoline vedelik. Väävlishapet saadakse vääveloksiidi SO2 lahustamisel vees, süsihapet saadakse aga CO2 + H2O -> H2CO3. Väävlishape on keskmise tugevusega mürgine hape, süsihape on nõrk mittemürgine hape. Happeline ioon on happele vastav ioon. Soolhape e. vesinikkloriidhape HCl Divesiniksulfiidhape H2S Lämmastikhape HNO3 Väävelhape - H2SO4
· CO on formaalselt sipelghappe HCOOH anhüdriid ja seda saab laboris HCOOH dehüdratatsioonil kuuma väävelhappega. · CO on värvitu, lõhnatu, vees vähelahustuv mürgine gaas. · CO on suhteliselt vähese reageerimisvõimega, kuna side molekulis on tugevaim teadaolevatest sidemetest. · CO on Lewis'i alus tänu vabale elektronipaarile süsiniku aatomil ning annab sideme d-elementide aatomite ja ioonidega. · CO on Lewis'i hape tänu vabale (lõhustavale) MO-le. · Sellise kahepalgelise loomuse tõttu eksisteerib palju CO-komplekse, nt d-metallide karbonüüle. · Nikliga annab näiteks nikkelkarbonüüli: Ni(s) + 4CO(g) Ni(CO)4(l) · CO mürgisus tuleneb kompleksi moodustamisest hemoglobiini rauaga. · CO on redutseerija, mida kasutatakse rea metallide saamisel. 28. Eristage peamiste räniühendite struktuure ja kirjeldage nende omadusi. · Räni on maakoores levikult teine element hapniku järel.
Faas on heterogeense süsteemi üks homogeenne osa, faaside vahel on piirpinnad, s.t. faasid võivad erineda üksteisest füüsikalise oleku, keemilise koostise või struktuuri poolest. Süsteem on ruumi osa, mis võib olla piiratud piirpindadega (suletud süst.) või mitte (avatud süst.). Avogadro arvuks nim. 1 moolis sisalduvate osakeste arvu NA=6,02*1023 mol. Hapete ja aluste teooria: happed eraldavad prootoneid ja alused liidavad prootoneid. Kas aine on alus või hape, oleneb partnerist 7. Gaasi ja auru mõiste: Gaas on aine, mis tavatingimustel (rõhk 1 atm ja toatemp.il 18-23 0C) esineb täielikult gaasilises olekus. Aurud on gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustel on kas vedelad ja/või tahked. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suundades ühesugune. Gaaside seadused:
nitraadid, on hästi lahustuvad; kõrgemal tol tugevad oksüdeerijad. Kuumutamisel nitraadid lagunevad,olenevalt nitraati moodustava metalli aktiivsusest 1) aktiivsete metallide (K, Ca, Na, Ba) nitraadid: 2NaNO3 2NaNO2 + O2 ; 2) keskm. aktiivsusega metallide (Mg, Pb, Fe, Zn, Cu) puhul: 2Cu(NO3)2 2CuO + 4NO2 + O2; 3) Väheaktiivsete metallide (Ag, Au) nitraadid:2AgNO3 2Ag + 2NO2 + O2; Lämmastikushape HNO2 ,nõrk, ainult vesilahustes tuntud hape, soolad nitritid. Looduses levinud elutähtis element: valkude komponent, üks kolmest taimede põhi toiteelemendist; Anorg. Lämmastikuühendid: väga mitmekesised, toodetakse suurtes kogustes, Mõned loodusl. ühendid on tervisele kahjulikud (nitritid) või kantserogeensed (nitroosoühendid). Fosfor: avastas Hennig Brand (Ham bur gi kaup m e e s ) 1669 Euroop a s ; tuntud u. 200 fosforiminera ali (kõik on fosfaadid)
Lakmus(paberi kujul) Metüüloranz punane alla 3 pH kollane üle 4,5 pH Fenoolftaleiin värvusetu alla 8,5 roosa üle 9.5 pH Broomtümoolsinine kollane alla 6.5 sinine üle 7.5 59. lahuse pH mõiste. Seos vesiniku ioonide kontsentratsiooni ja lahuse pH väärtuse vahel. pH tähendab vesinikeksponenti mis iseloomustab vesinikioonide kontsentratsiooni lahuses. pH skaala 1 2 tugev hape 3 4 5 nõrk hape 6 7 neutraalne 8 9 nõrgalt leeliseline 10 11 12 tugevalt leeliseline 13 60. lahuse pH määramisviisid.
Põhiliselt teatakse korrosiooni all metallide oksüdeerimist hapniku toimel. Kõige tuntum korrosiooni vorm on rooste, milles muudetakse raud raud(III)oksiidiks. *Keemiline *Elektrokeemiline (metall + elektrolüüt) *Biokeemiline Korrosioonitõrje: *metalli isoleerimine väliskeskonnast (oksiid- ja fosfaatkatted, värvkatted ja kaitsemäärded) *katoodkaitse *protektorkaitse *katmine korrosioonikindlama metalliga (Cr, Ni, Zn, Sn) *inhibiitorite kasutamine Korrosioonitõrjevahendid: *polümeeri vesilahus (polümeeri kiht ei lase hapnikku ega vett) *vahekiht (takistab ioonide liikumist). Kemikaalid reageerivad metalli pinnaga ja tekkib vahekiht metalli ja polümeerse kihi vahele) 45. Mis on pindpinevus ja pinnaaktiivsus? Pindpinevus on pinna vabaenergia. Pindpinevus on pinnanähtus, kus vedeliku pinnakiht käitub kui elastne kile. Vedeliku pinnamolekulid mõjustavad üksteist tõmbejõududega, mis on suunatud piki pinda ja püüavad pinna suurust vähendada. Pinnaaktiivsus. 46
ainete ruumalas teineteisesse nagu täisarvud. Ruumalade suhe on määratud koefitsiendiga keemilise reaktsiooni võrrandis. Avogadro hüpotees samal rõhul ja temperatuuril sisaldavad erinevate gaaside võrdsed ruumala ühesuguse arvu molekule. Katioon ühe- või mitmeaatomiline osake, millel on positiivne laeng. Anioon ühe- või mitmeaatomiline osake, millel on negatiivne laeng. Peroksiid rühma O-O sisaldav oksiid (HO vesinikperoksiid) HCl* Vesinikkloriidhape -kloriid HBr Vesinikbromiidhape -bromiid HF Vesinikfluoriidhape -fluoriid HI Vesinikjodiidhape -jodiid HS Divesiniksulfiidhape -sulfiid HSO* Väävelhape -sulfaat
- Keemiliselt – aktiivne ühend reageerib paljude metallidega, mittemetallidega, sooladega ja oksiididega. - Leelismetallidega 2Na + 2H2O -> 2NaOH + H2 - Happeliste oksiididega SO2 + H2O -> H2SO3 - Aluseliste oksiididega CaO + H2O -> Ca(OH)2 - Vähedissotsieeruva ühendina on paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks 51. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked ained ja mikroorganismid (savi, muda) 52. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). 53. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö).kõrvaldamine Karbonaatne karedus ehk karbonaatkaredus on vee karedus, mis on põhjustatud kaltsiumi- ja magneesiumiühendite (CO32- ja HCO3-) esinemist vees. Sellise vee karedus kaob vee keetmisel, ehk vesi muutub
*hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele *Kõrge soojusmahtuvus- neelab palju soojust, temp ei tõuse palju *tahkes olekus tihedus väiksem *Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel. *molekulide vahel tugev vesinikside *keemiliselt aktiivne ühend- reageerib paljude metallide, mittemetallide, soolade ja oksiididega. 50. Loodusliku vee koostis. – suspensioon vesilahustes, st tahkete osakestega vesilahus. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus: Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO4 2-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. *Põhjavesi : Mg2+, Na+, K+, H2O, Cl-, SO4 2-, HCO3-, H+, OH-, Fe 2+ 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö).
Küllastunud lahus sisaldab lahustunud ainet hulgas, mis antud tingimustel (kindel rõhk ja temperatuur) võib maksimaalselt lahustuda. Sel juhul tekib tasakaal lahusesse läinud aine ja eraldi faasi jäänud aine vahel. Aine lahustuvuse määrab küllastunud lahuse kontsentratsioon. Üleküllastunud lahus lahus, mille puhul lahusesse viidud kristallike kutsub esile lahustunud aine kristallisatsiooni. Kui jahutada küllastunud lahust aeglaselt ja ettevaatlikult, on võimalik vältida kristallide eraldumist. Saadakse lahus, mis sisaldab lahustunud ainet rohkem, kui oleks antud temperatuuril küllastumiseks vaja - tekib üleküllastunud lahus. Üleküllastunud lahused on ebapüsivad (ebastabiilsed). Kui sellist lahust loksutada, kristallub lahustunud aine liig välja. o Vedelate lahuste käitumise seaduspärasused temperatuuri ja rõhu muutumisel (keemine, külmumine, aururõhud)
jääga sarnaseks massiks, nn "kuiv jää", mida rakendatakse toiduainete (nt jäätise) säilitamiseks; 3) Toiduaine-tehnoloogias kasutatakse CO 2 paljude jookide gaseerimiseks; 4) Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. CO2 st põhjustatud ohud: süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: . Hape söövitab ka metalli. 10. Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2, SO2, O2, N2). Saadav informatsioon: 1) kriitiline temperatuur; 2) küllastatud aururõhk kriistilisel temperatuuril; 3) kullastatud auru rõhk tavatemperatuuril; 4 )mahuteguri arvutamine vedelast olekust gaasilisse rõhu juures 1 atm; 1. CO2 : 1) 304,2 K; 2) 74 atm; 3) 60 atm; 4) 0,543 m3 2. CO : 1) 132,9 K; 2) 35 atm; 3) puudub; 4) 0,844 m 3 3
Tõusu kõrgus on pöördvõrdeline kapillaari raadiusega. 48. Pindaktiivsed ained. Pindaktiivsed ained - ühendid, mille lisamisel väheneb vedeliku pindpinevus (näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused. Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Veel on kõrge soojusmahtuvus. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. 50. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, Lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Tekke reaktsioon Ca(HCO3)2 CaCO3 + H + H2O + CO2 Tema eemaldamine CaCO3 + 2 CH + 3COOH (CH3COO)2Ca + H2O + CO2 52. Karbonaatne karedus (vt praktikumi töö). Karedust, mida arvutatakse HCO-3 ja CO2+3 kontsentratsioonide järgi, nimetatakse
Kordamisküsimused 2016/2017 õppeaastal YKI 3030 Keemia ja materjaliõpetus 1. Mateeria ja aine mõisted. Mateeria- kogu meid ümbritseva maailma mitmekesisus oma nähtuste ja asjade koguga. Mateeria peamised avaldumisvormid on aine ja kiirgus. Aine on mateeria eksisteerimise vorm, mis omab kindlat või püsivat koostist ja iseloomulikke omadusi (vesi, ammoniaak, kuld, hapnik). 2. Keemilise elemendi-, keemilise ühendi ja molekuli mõisted. Element on kogum ühesuguse tuumalaenguga (prootonite arvuga) aatomeid. Element on aine, mida ei saa keemiliste meetoditega enam lihtsamateks aineteks jagada. (109 elementi, 83 looduses) Keemilised ühendid on keemiliste elementide kogumid, väikseim iseseisev osake on molekul. Molekul - aine väikseim osake, millel on antud aine keemilised omadused ning mis võib iseseisvalt eksisteerida (O2, CO2, H2O) 3. Ainete klassifikatsioon, liht ja liitainete mõisted, näited. *Anorgaanilised *Orgaanilis
säilitamiseks. Toiduainetehnoloogias kasutatakse nt CO 2 paljude jookide gaseerimiseks. Ühtlasi saab seda kasutada joogivee desinfitseerimiseks ning heitvee neutraliseerimiseks. Ohud: Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO 2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni, kuna moodustab niiskusega kokkupuutes happe: CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli. 10. Vedelas olekus käibegaaside diagrammidelt temperatuur-aururõhk saadav informatsioon (CO2, CO, CH4, C3H8, C4H10, Cl2 , SO2, O2, N2 ). Kriitiline temp auru rõhk kriitilisel Gaas auru rõhk tava (kPa) Mahutegur (m3) (°C) (kPa) CO2 30 7382
(näit. seep) 49. Vesi, keemilised omadused. Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Veel on kõrge Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes soojusmahtuvus. kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. 50. Loodusliku vee koostis. Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3-, Cl-, SO42-, H+, OH-, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH)3 jt.) ja mikroorganismid. lahustunud aine mass: 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Molaalne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu 1 kilogrammis
RT (C ) c ( D ) d E E0 ln nF ( A) a ( B ) b 108. Keemilised vooluallikad: kuivelement (tavaline, leelis ja Hg patareid), Pb aku, kütuselement (vesinik- hapnik) Tavaline kuivelement: E = 1,5 V , anoodiks tsinkpurk, katoodiks süsinikvarras. elektrolüüdiks NH4Cl, ZnCl2 ja MnO2 segutärklisekliistris Hg patarei: kasutatakse kellades, kalkulaatorites jm Pb aku: anoodiks Pb plaadid, katoodiks PbO2, pakitud metallplaadi sisse, elektrolüüdiks H2SO4 vesilahus (~40%). Laadimisvoolu toimel kulgevad mõlemad reaktsioonid vastassuunas. Järjestikku on tavaliselt ühendatud 6 elementi, iga elemendi emj E = 2 V, kokku 12V. Kütuseelement(vesinik-hapnik): Elektrolüüdiks kuum KOH lahus, anoodiks ja katoodiks inertsed, poorsed süsinikelektroodid. Katalüsaatoriks anoodis Ni lisand (ka Pt, Ag, CoO), katoodis Ni ja NiO lisand (ka Pt, Pd). Anoodiruumi juhitakse pidevalt vesinikku, katoodiruumi hapnikku.
Vesi on hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele. Veel on kõrge soojusmahtuvus. Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas. Molaarne kontsentratsioon näitab lahustunud aine moolide arvu ühes 50. Loodusliku vee koostis. kuupdetsimeetris (ühes liitris) lahuses Looduslik vesi on suspensioon vesilahustes st. tahkete osakestega vesilahus Peamised koostisosad: H2O, Ca2+, Mg2+, Fe3+, Na+, K+, HCO3, Cl, SO42, H+, OH, lisaks tahked peendisperssed ained (muda, savi, Fe(OH) 3 jt.) ja mikroorganismid. 51. Katlakivi tekke reaktsioon ja tema eemaldamine (vt praktikumi töö). Tekke reaktsioon Ca(HCO3)2 CaCO3 + H + H2O + CO2 lahustunud aine mass: Tema eemaldamine CaCO3 + 2 CH + 3COOH (CH3COO)2Ca + H2O + CO2
tootmiseks. Õhus leidub 0.035%. Ta moodustub hingamisel, põlemisel, käärimisel, mädanemis- ja kõdunemisprotsessidel. Kogus kasvab, sest taimed ei jõua ära siduda. Põhjustab kliimasoojenemist, kasvuhooneefekte. Suur enamus elusorganisme tarvitavad hapniku ja hingavad välja CO2. Inseneriasjanduses tuleb arvestada korrosiooni ohtu. Süsinikdioksiid kahjustab betooni kuna moodustab niiskusega kokkupuuduted happe.CO2 + H2O = H2CO3 Hape söövitab ka metalli 10. Veeaur õhus. Absoluutne niiskus, suhteline niiskus. Kondensaat, selle tekkimise põhjused õhus olevast veeaurust ja kondensaadi koguste arvutusskeemid: kondensaadi kogus 1. kui muutub nii õhu rõhk kui temperatuur; 2. kui rõhk ei muutu, aga alaneb temperatuur; 3.kui temperatuur ei muutu, kuid suureneb õhurõhk. Veeauru kogust õhus väljendatakse absoluutse niiskusena (H 2O g/m3) ja suhtelise niiskusena (%). Suhtelist niiskust õhus arvutatakse
sisald; h)lisainfo; Gaaside ja aurude korral: a) sulamis-, keemis-, tahkumis- ja veeldumistemperatuur b)kriitiline temperatuur- temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada ilma rõhu kasvamiseta c) kriitiline rõhk- rõhk mille korral gaas on nii gaasilises kui ka vedelas olekus, nende vahel esineb tasakaal. Mitmesugune lisainfo: tule- või plahvatusohtlikkus, eripind, hoidmistingimused, säilivusaeg jm. Vesilahus - lahustiks on alati vesi, vaatamata tema sisaldusele lahuses. Tähtsamad omadused: pH, kontsentratsioon, külmumistemp, elektrijuhtivus, värv lahuste puhul valguse neeldumine, küllastunud auru rõhk lahuse kohal jne. Sertifikaati märgitakse need tunnused, mis on antud aine kasutamise seisukohast olulised Iseloom: vedelad on enamasti anorgaanilised kuid ka orgaanilised; võivad olla tuleohtlikud, toksilised ja kergesti lenduvad.
h. Süsteemiks nim. isoleeritud ruumiosa. i. Avagadro arv 6,02·1023 näitab osakeste arvu 1 moolis aines. j. Hapeteks nim. ühendeid, mis vesilahustes vabastavad H + iooni. Alusteks nim. neid ühendeid, mis vesilahustes vabastavad OH iooni. Mida rohkem happed ja alused dissotseeruvad seda tugevamad nad on. Hapete ja aluste reaktsioonivõime ei ole otseselt seotud nende tugevusega. Tugev hape on nt. HCl, nõrk (COOH)2. Tugev leelis on nt. NH3 ning nõrk alus on nt. NaHCO3. k. pH on negatiivne kümnendlogaritm vesinikioonide kontsentratsioonist [mol/l]. Seda mõõdetakse indikaatorite abil ning kasutatakse keskkonna happelisuse või aluselisuse hindamiseks. Kui pH on 7, siis on tegemist neutraalse lahusega. Mida madalam on pH seda happelisem on keskkond ning mida kõrgem on pH, seda aluselisem on keskkond
annaabi.ee 
