langemist. Raud(II)sulfaadi mineraale nimetatakse melanteriidiks, mis on sinakasrohelise värvusega ning looduses küllaltki tihti esinev. Meditsiinis kasutatakse seda rauapuuduse (aneemia) ravimisel. Tööstuses on juba keskajal kasutust leidnud värvainena Aine töötlemisel on võimalik saada värve kollasest hõbedaseni. CuSO4 x 5H2O Vasksulfaat-5-vesi ehk vasksulfaatpentahüdraat või vaskvitrol on tuntuim vasesool või üldse vask(II)sulfaadi vorm. See on vask(II)sulfaadi vesilahusest kristalliseeruv eresinine keemiline ühend. Ka seda kasutatakse taimekahjurite tõrjeks. Esineb mineraal kalkantiidina. Vase vees lahustuvad ühendid on mürgised, ärritavad ning keskkonnale ohtlikud. Moodustab väga ilusaid siniseid kristalle, kutsutakse ka „sinikiviks“ (inglise keeles bluestone). Sinise värvi annavadki kristalli seotud hüdraatunud veemolekulid, mineraali avatud leegil põletades on võimalik vesi dehüdreerida, mille tagajärjel muutub aine hallikas-valgeks
ekv*50=310mg/100g=3,1kg/t. 3,1kg/t*9750kg=30225kg=30t; 30t--36,52% ja x t--100% x=(30*100)/36,52=82t. Min. väetised jagunevad: *lihtväetised:makro-ja mikroväetised. *kompleksväetised: liitväetised, tahked, kohalikud, ostuväetised. Väetiste jaotus: lämmastikväetised, fosforväetised, kaaliumväetised, lubiväetised, kompleksväetised. Kvantitatiivne analüüs- selle käigus tehakse kindlaks toiteelementide kogus mingis väetises. Kaalanalüüs- põhineb kaalumisel. Sadestame väetise vesilahusest välja meile huvipakkuva aine ning kaalume seda sadet. Mahtanalüüs, ehk mõõtanalüüs- tiitrimine. Neutraliseerimisvõime määramiseks lisatakse lubiväetisele kindel kogus hapet ja tagasitiitrimise teel selgitatakse kui suure koguse sellest suutis lubiväetis neutraliseerida, milleks tiitritakse happe ülejääk tagasi NaOH-ga. Neutraliseerimiseks kulunud happe hulk annabki lubiväetise neutraliseerimisvõime. Küllastusaste- näitab neeldunud aluste osakaalu mulla neelamismahutavusest.
Eetri jätame tõmbe all aurustuma. Anumasse jääb jood. Йод: в делительную воронку прибавим эфира и взболтаем. Йод соберется в слое эфира. Водному слою дадим стечь в один сосуд, а слою эфира - в другой. Оставим эфир испаряться под тягой. В сосуде останется йод. (2) 5. Keedusool: vesilahusest aurustame vee ära. Järele jääb keedusool. Поваренная соль: испарим воду из водного раствора. Останется поваренная соль. (1) . 8p
Pingereas K-Mg, 1A ja 2A metallid. Metall + vesi -> OH + H2 (üles) b) Metallid, mis reageerivad ainult kuuma veeauruga. Pingereas Al-Fe. Metall + vesi ->(t) O + H2 (üles) c) Metallid, mis ei reageeri veega üldse: pingereas Ni-Au 4. Soolalahusega Metall suudab soolalahusest välja tõrjuda vähemaktiivse metalli, mis asub metallide pingereas temast taga pool. Metall1 + sool1 -> sool2 + metall2 Erand: Metalli ei õnnestu selle soola vesilahusest välja tõrjuv, kui tõrjuv metall regeerib veega, siis toimub reaktsioon metall1 + vesi -> metall1OH + H2(üles). Tekkinud hüdroksiid reageerib passiivsema metalli soolaga ning lõpptulemusena tekivad aktiivsema metalli soolad, passiivsema metalli hüdroksiid ja vesinik. Kokkuvõtlikult: Metall1 +metall2sool + vesi -> metall2OH(alla) + metall1sool + H2(üles) 5. HNO3 ja konsentreeritud H2SO4-ga Tavaliselt tekib metalli reageerimisel happega sool ja vesinik, aga lämmastikhappes ja
Õiges kontsentratsioonis kõiki vajalikke toiteelemente. Normaalseks kasvuks ja arenguks on vaja 17 keemilist elementi, millede sisaldus ja omavahelised proportsioonid erinevates taimedes ja taimekudedes on küllaltki sarnased ja nende 17 elemendi ja valguse olemasolu korral taim on suuteline sünteesima kõiki ühendeid, mida ta vajab. Lisaks õige pH, sest paljude mineraalainete omastamine sõltub selle väärtusest. Defineerige füsioloogiliselt aluseline toitesool Selle soola vesilahusest omastatakse rohkem anioone, tulemusena lahuse pH tõus. NaNO3 Defineerige füsioloogiliselt happeline toitesool Selle soola vesilahusest omastatakse rohkem katioone, tulemusena pH langemine. KCl Milleks on taimedele vajalik boor Päris täpselt pole teada. Oletatakse mõju rakuseina struktuurile. Boraatioon seob naabruses paiknevaid pektiinainete apioosi jäägid ristsidemetega. Miks vajavad taimed kloori ioone Fotosünteetilise vee fotolüüsi kompleksi osa
Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda. Katseandmed Alglahus: L = 0,001325 1/s NNH3 = 0,04325 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 m/s NHCl = 0,1 N Tabel 1 Õhu
ml. MÕÕTMISTE TEOSTAMINE KATSESEADMEL 1. Avasime torustikul ventiili, et pumbata ammoniaagilahus survepaaki. Pärast pumpamist sulgesime ventiili. 2. Lahuse kulu reguleerisime kraani abil rotameetri näidu järgi. 3. Lülitasime sisse ventilaatori, reguleerisime siibriga õhu kulu. 4. Lasime kolonnil natuke aega töötada enne kui hakkasim mõõtmisi tegema. Seejärel mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrguse ning võtsime läbi kraani proovi kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. Võetud proovist määrasime tiitrimisel ammoniaagi kontsentratsiooni. 5. Muutsime õhu kulu ja kordasime mõõtmisi veel 3 korda. 3 Katseandmed Alglahus: 1. L = 0,0098 1/s NNH3 = 0,1 N Proovi võeti 10 ml VNH3 = 10 ml NHCl = 0,1 N Alglahus: 2. L = 0,0068 1/s NNH3 = 0,1 N Proovi võeti 10 ml
Reageerimine veega: 2Na + 2H2O ---> 2NaOH + H2 Reageerimine soola lahustega: 2Fe + 3Cl2 ---> 2FeCl Reageerimine mittemetallidega: 4Al + 3O2 ---> 2Al2O Metallide redutseeriv toime väheneb metallide aktiivsuse reas vasakult paremale. Need metallid, mis paiknevad vesinikust vasakul, võivad lahjendatud hapetest vesiniku välja tõrjuda. Näiteks Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageerigi lahjendatud hapetega ning need paiknevad vesinikust paremal. Iga metall võib välja tõrjuda teise metalli selle soola vesilahusest, kui ta paikneb soola moodustavast metallist vasakul. http://www.chemicum.com/?video=50&lan=EE Metallide korrosioon Korrosioon ehk korrodeerumine on keemilise aine, Aeglustada saab kivimi, koe või materjali, enamasti metalli osaline hävin mitmel viisil: keskkonnas toimuvate keemiliste reaktsioonide tõttu. Korrosioon on raua roostetamine, vase kattumine paatinakihiga, alumiiniumi tuhmumine, hõbeda 1. Metalli pinna tumenemine jne
elektronide liitmine, st tegemist on tugeva oksüdeerijaga ning seda vähemaktiivsem on metall. mida negatiivsem on standardpotentsiaal, seda tugevam on vastavas poolreaktsioonis elektronide loovutamine, st tegemist on tugeva redutseerijaga ning seda aktiivsem on metall. metallid, mille standardpotentsiaali väärtus on negatiivne, tõrjuvad lahjendatud hapetest vesiniku välja; millel positiivne, see vesinikku välja ei tõrju. metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast positiivsema standardpotentsiaaliga metallid. redokspotentsiaal E – iseloomustab süsteemi oksüdeerivaid/redutseerivaid omadusi. väljendab energiat/tööd, mida tuleb kulutada või mis eraldub 1 Faraday arvu laengu (1 mol elektronide) üleminekul redoksreaktsioonis. mida suurem on redokspotentsiaali väärtus, seda tugevam oksüdeerija on oksüdeeritud vorm ja seda nõrgem redutseeritud vorm. kui süsteemi redokspotentsiaal on negatiivne,
Hüdrooksiidid: Ni(OH)2, Ni(OH)3 * Ni(OH)2 tekib roheka värvusega sademena Ni (II) soolade reageerimisel leelisega. Õhus on Ni(OH)2 püsiv, tugevate oksüdeerijate mõjul leeliselises keskkonnas tekib Ni(OH)3. Ni(III) ühendid on ebapüsivad ja käituvad tugevate oksüdeerijatena. Ni(OH)2 oksüdatsioon võib toimuda ka elektrivoolu mõjul. Sellel põhineb raudnikkelaku laadimisprotsess. NiSO4 kristallub rohelise värvusega kristallhüdraadina NiSO4 4 * 7H2O vesilahusest. Ni reageerimine hapnikuga agab temperatuuril umbes 500 C. Ni reageerimisel P-ga tekivad fosfiidid, millest temperatuurikindlaim on Ni 2P. Toatemperatuuril on Ni vee ja õhu suhtes vastupidav. Vee, orgaaniliste hapete ja leeliste suhtes on Ni püsiv, aeglaselt kulgeb reaktsioon lahjendatud hapete HCl, HNO 3 ja H2 SO 4 -ga. Vesilahustest kristalluvad Ni-soolad kristallhüdraatidena. Nikli keemistemperatuur on 2732.0 °C. Nikli sulamistemperatuur on 1453.0 °C.
(NH3 + H+ = NH4+ ammooniumioon ) ja annab hapetega reageerides soolasid NH3 + HCl = NH4Cl (ammooniumkloriid) Ammoniaak on leelistest nõrgem alus ja ammooniumsoolad lagunevad leeliste toimel (NH4)2SO4 +2KOH = 2NH3 + 2H2O + K2SO4 Soolad, nende omadused Soolad on kõik tugevad elektrolüüdid ja on oma lahustunud osas täielikult dissotsieerunud ioonideks Asendusreaktsioonid Aktiivsem metall tõrjub vähemaktiivse soola vesilahusest välja (pingerida) 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 seega alumiinium oksüdeerub (on redutseerija) Al 0 - 3e = Al3+ ja vaskioon redutseerub (on oksüdeerija) Cu 2+ +2e = Cu0 Ioonireaktsioonid "vahetusreaktsioonid" SOOL + HAPE SOOL+ALUS (leelis) SOOL +SOOL Kulgevad (või ei kulge ) vastavalt ioonireaktsioonide kulgemise tingimustele NaCl + AgNO3 = NaNO3+ AgCl (sade) Ag+ + Cl- = AgCl
Tavaliste hapetega ei reageeri metallid, mis asuvad pingereas vesinikust paremal. (Cu,Hg,Ag,Pt,Au) Raud reageerides hapetega on II! Metalli asukoht pingereas iseloomustab seda, kui kergesti tema aatomid oksüdeeruvad vesilahustes kulgevates reaktsioonides metalli hüdraatunud katioonideks. Ca - 2 e - -> Ca2+ metalli aatom hüdraatunud katioon Metallid, mis asuvad pingereas vesinikust vasakul on tugevamad redutseerijad kui vesinik ja tõrjuvad hapete vesilahusest vesiniku välja. Metallide pingereas on metallid reastatud metalliliste omaduste nõrgenemise suunas. Metallide reageerimine veega AINULT kõige AKTIIVSEMAD metallid reageerivad aktiivselt veega. Tavatingimustes on metallid vee suhtes püsivad. Leelis ja leelismuldmetallid on väga tugevad redutseerijad. Tõrjuvad veest välja vesiniku. Vesi käitub oksüdeerijana. Reaktsioon kulgeb rahulikumalt kui hapetega. Reaktsioonil eraldub vesinik ja tekivad vees hästilahustuvad alused e. leelised.
Redutseerimist alumiiniumiga nimetatakse aluminotermiaks. Selles reaktsioonis eraldub palju soojust. Üles paiskub kõrge tulesammas ja kogu protsess toimub mõne hetkega. Aluminotermiliselt saadakse näiteks kroomi: Cr2O3 + 2Al t 2Cr + Al2O3, H << 0 Alumiinium moodustab hapnikuga palju tugevama keemilise sideme kui kroom. Sellepärast see reaktsioon ongi tugevalt eksotermiline. 4 Hüdrometallurgilised meetodid Metalle toodetakse mingitest lahustest. Kuid mitte tingimata vesilahusest. Temperatuur on arusaadavatel põhjustel mõõdukas. Toodetakse mitmeid haruldasi metalle. Näiteks kulda, uraani, vanaadiumit jne. Maagist viiakse reaktiivide (hapete ja aluste) abil lahusesse metalliioonid (st muudetakse lahustuvaks aineks) ja peale seda eraldatakse lihtaine elektrolüüsil. Näiteks tooks vase tootmismeetodi, mille abil toodetakse umbes üks neljandik maailma vasest. See sobib nii oksiidsete kui ka karbonaatsete maakide töötlemiseks. Sulfiidsed maagid ei lähe lahusesse.
2. Avasime torustikul ventiili ja pumpasime valmistatud ammoniaagilahus pumbaga survepaaki ja peale seda suletasime ventiili. 3. Reguleerisime lahuse kulu kraani abil rotameetri näidu järgi. 4. Lülitasime sisse ventilaatori ja reguleerisime õhu kulu siibriga ettenähtud väärtuseni ja ootasime kui kolonni tööreziim stabiliseerub. 5. Mõõtsime taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võtsime läbi kraani proov kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. 6. Määrasime võetud proovis ammoniaagi kontsentratsioon. Lahuse kontsentratsioon määrasime 10 ml proovi tiitrimisega 0,1 N HCl-ga indikaatori (metüüloranz) juuresolekul -- proovi kollane värvus läks roosaks. Arvutasime NH3 normaalsus N NH 3 (16) valemi järgi. 7. Muutusime õhu kulu, fikseerisime see ja pärast uue statsionaarse oleku saabumist sooritasime järgnevalt kõik eespool nimetatud mõõtmised. Katseandmed Lahuse kulu L = 0,00515 l/s NH3 ruumal V NH = 10 ml = 0,01 l
2. Suletakse ventiil 12. 3. Lahuse kulu (niisutus) reguleeritkse kraani 11 abil rotameetri 10 näidu järgi etteantud väärtusele. 4. Ventilaator 4 lülitatakse sisse ja reguleeritakse õhu kulu siibriga 5 etteantud väärtuseni. 5. Oodatakse kuni kolonni tööreziimi stabiliseerub -- otsustatakse kolonni hüdrodünaamilise takistuse põhjal. 6. Mõõdetakse taldrikul oleva selge vedeliku kihi kõrgus ja võetakse läbi kraani 2 proov kolonni läbinud ammoniaagi vesilahusest. 7. Määratakse võetud proovis ammoniaagi kontsentratsioon. 8. Muudetakse õhu kulu, fikseeritakse see ja pärast uue statsionaarse oleku saabumist sooritatakse järgnevalt kõik eespool nimetatud mõõtmised. 9. Katseandmed kantakse tabelisse 1. KATSEANDMED, ARVUTUSTULEMUSED JA GRAAFIKUD Tabel 1. Katseandmed Väljuv NH3 lahus Vee moolide arv Desorb NH3 moolosad
Celsiust. Tihedus on 3,1 g/cm3 . Broom on halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega. Ta on suhteliselt nõrgem oksüdeeruja kui kloor ja flour. Broom lahustub märgatavalt vees, kloriidide, eriti aga bromiidide juuresolekul lahustuvus suureneb. Alla 5,84°C sadestuvad vesilahusest granaatpunased Broomoktahüüdraadi Br *8HO kristallid. Vee lahustuvus vedelas Br -s on vaid 0,05 massi- %. Vesilahuses toimub (sarnaselt kloorile) osaline hüdrolüüs. Broomi küllastunud vesilahust nimetatakse broomiveeks . Paljude orgaaniliste lahustitega seguneb broom igas vahekorras. Hapetega broom ei reageeri , leelistega (analoogiliselt kloorile) Br (bromiid) + BrO (hüpobromit) ; kõrgemal temperatuuril tekib Br + BrO (bromaat).
Keedised valmistatakse taimede kõvematest osadest (koored, juured, juurikad). Säilivad 3-4 päeva. Leotiseid ja keediseid kasutatakse nii seespidiselt kui ka välispidiselt. Võivad olla mikstuuride koostises. Seespidiselt manustatakse supilusikaga 19. Mis on mikstuur? Kuidas manustatakse? Mikstuur on kombineeritud vedel ravimvorm, mida manustatakse seespidiselt või välispidiselt. 20. Mis on tinktuuri ja mille poolest see erineb tavalisest vesilahusest? Tinktuurid on droogidest valmistatud alkohoolsed või vesi - alkohoolsed tõmmised. Erineb vesilahustest alkoholi sisalduse poolest. Tinktuurid säilivad aastaid. Manustame seespidiselt ja välispidiselt. 21. Mille poolest erineb pasta salvist? pasta on salvist tahkema konsistentsiga. Pasta avaldab pikema ajalist toimet kui salv. Manustame nahale välispidiselt 22. Nõuded aerosoolide säilitamisele?
Eelmine lahus + 2M CH3COOH – sade kaob plii atsetatokompleksi tekke tõttu Reaktsioonivõrrand: PbSO4 + 4CH3COOH → [Pb(CH3COO)4]2- + 4H+ + SO42- Katse 7. Cd(CH3COO)2 + küllastatud Na2SO3 – tekib valge sade, mis loksutamisel kaob. Seistes muutub lahus taas häguseks ehk tekib sade. Sademe tekke reaktsioonivõrrand: Cd(CH3COO)2 + 2Na2SO3 → 2CH3COONa↓ + Na2[Cd(SO3)2] Lahuse loksutamisel hüdrolüüsub sade: CH3COONa + H2O(vesilahusest) → CH3COOH + NaOH Seistes formeerub uuesti naatriumatsetaadi sade. Lahusesse tekib rasklahustuv produkt ehk naatriumatsetaat. Vahepealne sademe kadu (hüdrolüüsil) tõestab, et lahuses on lahustuv [Cd(SO3)2] 2– kompleksanioon. Katse 8. a) Co(NO3)2*6H2O kristallid + etanool – roosad kristallid on lahuse põhjas, lahus ise läbipaistev. b) Eelmine lahus + NaCl kristallid – NaCl kristallide ümbrus muutub sinakaks, sest lahusesse
R C + H O H R C R C OH 2 NH 2 NH 2 NH Amiid seob prootoni Vee molekul atakeerib 2 happe vesilahusest protoneeritud karbonüül- Hapnik loovutab rühma, moodustamaks prootoni lämmastikule tetraeedrilist vaheühendit + O H H
stabiilseks suspensiooniks. Suspensioonide manustamisel peab neid enne tarvitamist loksutama, et vältida raviainete ebaühtlast jaotumist vedelikus. Emulsioon raviainete vedelate osade segu vedelikus (tavaliselt õli või vee emulsioonid) välispidiseks ja seespidiseks kasutamiseks. Emulsiooni moodustumisele ja püsimisele aitavad kaasa emulgaatorid.( piimjad vedelikud) 39. Mis on tinktuur ja mille poolest see erineb tavalisest vesilahusest? Tinktuurid (tinktuur Tinctura) on droogidest valmistatud alkohoolsed või vesi alkohoolsed tõmmised. Neid säilitatakse pimedas, jahedas(võivad säilida 3-4 aastat). Manustatakse peamiselt seespidiselt kas tilkadena või mikstuuride koostises. 40. Mille poolest erineb pasta salvist? Millised omadused on pastal ja mis eesmärgil neid kasutatakse? Pasta erineb salvist selle poolest, et see sisaldab tahkeid aineid üle 25%, kuid mitte üle 65%. Pasta on salvist tahkema konsistentsiga
Hüdrooksiidid: Ni(OH)2, Ni(OH)3 * Ni(OH)2 tekib roheka värvusega sademena Ni (II) soolade reageerimisel leelisega. Õhus on Ni(OH)2 püsiv, tugevate oksüdeerijate mõjul leeliselises keskkonnas tekib Ni(OH)3. Ni(III) ühendid on ebapüsivad ja käituvad tugevate oksüdeerijatena. Ni(OH)2 oksüdatsioon võib toimuda ka elektrivoolu mõjul. Sellel põhineb raudnikkelaku laadimisprotsess. NiSO4 kristallub rohelise värvusega kristallhüdraadina NiSO4 4 * 7 H2O vesilahusest. Ni reageerimine hapnikuga agab temperatuuril umbes 500 C. Ni reageerimisel P-ga tekivad fosfiidid, millest temperatuurikindlaim on Ni2P. Toatemperatuuril on Ni vee ja õhu suhtes vastupidav. Vee, orgaaniliste hapete ja leeliste suhtes on Ni püsiv, aeglaselt kulgeb reaktsioon lahjendatud hapete HCl, HNO 3 ja H2 SO 4 -ga. Vesilahustest kristalluvad Ni-soolad kristallhüdraatidena. Nikli keemistemperatuur on 2732.0 °C. Nikli sulamistemperatuur on 1453.0 °C. Tootmine ja kasutamine
d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine) Alkeeni liitumisel veega annavad alkeenid alkohole, mille funktsionaalseks rühmaks on hüdroksüülrühm OH. Tegelikkuses kulgeb reaktsiooniprotsess samuti etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmisedki Markovnikoni reegli alusel, kuid reageerimiseks peab neid pikaajaliselt ja tugevalt loksutama. Selles reaktsioonis on kaksiksideme ründajaks prooton (hüdrooniumioon), mis võib olla pärit mis tahes happe vesilahusest. Prooton ühineb algul alkeeniga ja reaktsiooni lõpus vabaneb uuesti. Ühinedes alkeeniga tekitab prooton väga reageerimisvõimelise vahesaaduse, mis reageerides veega moodustab alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida. Järelikult on prooton selles reaktsioonis katalüsaatoriks. Liitumisreaktsioon veega CH2=CH-CH2-CH=CH2 +H2O-> CH2=CH-CH2-CH2-CHOH e) Polümerisatsioon Polümeerid on ühendid, mille molekulid koosnevad pikkadest ühesugustest
6 ÜLESANNE 15. (8 punkti) Koostage (ja tasakaalustage) tabelis nõutud reaktsioonide võrrandid, valides alltoodud metallide hulgast sobiva metalli. Metallid: Fe, Ag, Cu, Sn, Ba, Al. Ained Reaktsiooni võrrand metall + SnCl2 (lahus) metall + lahj. H2SO4 metall + H2O metall + konts. H2SO4 ÜLESANNE 16. (5 punkti) Millis(t)ega järgmistest metallidest on võimalik tõrjuda tina(II)kloriidi vesilahusest välja tina? Metallid: a) tsink, b) vask, c) kaltsium. A. Otsustage iga metalli korral, kas ta sobib tina väljatõrjumiseks või mitte (tõmmake sulgudes toodud valikus õigele variandile joon alla) ning põhjendage vastuseid. 1) tsink (sobib, ei sobi) tina saamiseks, sest _______________________________________ ________________________________________________________________________,
Au3+ + 3 e- - Au +1,50 YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 9 Metallide pingerida Standardpotentsiaalide kasvu j¨arjekorras paigutatud elektroodid (metallid) moodustavad pingerea. Aktiivsem metall t~orjub v¨ahem aktiivse tema soola vesilahusest v¨alja. Fe2+ + 2 e- - Fe E = 0,44 V Cu2+ + 2 e- - Cu E = +0,37 V Negatiivsema elektroodipotentsiaaliga metall on aktiivsem. YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 10 Nernsti v~orrand
Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 Keskmise aktiivsusega metallide oksiidid veega ei reageeri ja reaktsiooni saaduseks on oksiid.reaktsioon kulgeb kõrgel temperatuuril. eriti vastupidava oksiidse kile tõttu on Al ja Cr praktiliselt püsivad ka veeaurus .Näiteks3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 Nendes reaktsioonides on oksüdeerijaks samuti vesinikioon Väheaktiivsed- ja väärismetallid veega ei reageeri Metall + soola vesilahus Metallid ( va kõige aktiivsemad) tõrjuvad vähemaktiivse metalli soola vesilahusest välja 2Al + 3CuSO4 = Al2(SO4)3 + 3Cu ioonivõrrand 2Al0 + 3Cu2+ = 2Al3+ + 3Cu0 loomulikult ei reageeri omavahel Cu + Al2(SO4)3 Kõige aktiivsemad metallid reageerivad soola lahuses oleva veega. Tekib leelis, mis võib soolaga reageerida Naatriumhüdroksiidi ja vasksulfaadi vahelist reaktsiooni vesilahuses! kirjeldab järgmine võrrand 2Na + 2H2O + CuSO4 = Cu(OH)2 + Na2SO4 + H2 Siin pole enam tegemist asendusreaktsiooniga Metall + leelis
valtsitakse kokku. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vajaliku pikkusega plaatideks ja suunatakse kuivatisse. Tuleta meelde, kuidas saadakse kips-kiudplaadid? Koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Papiga neid ei kaeta. Kiuline täiteaine toimib sarrusena ja annab plaatidele teatava pingetugevuse, mis on siiski väiksem kui papiga kaetud plaatidel. Millistest komponentidest koosneb ksüloliidi- segu? Ksüloliit koosneb magneesiumsideainest, sõelutud saepurust, magneesium-kloriidi vesilahusest ja pigmendist. Kuidas saadakse asbestvill? Saadakse kui asbestkivim purustada ja saadakse kohev mass-asbestvill Millest koosnevad eterniit-plaanid? Asbest-tsemendist Millest koosnevad mineriit-plaadid? Koosnevad tsemendist, tsellulooskiust, ja mineraalsest peentäitematerjalist. Milleks peamiselt kasutatakse betoon-telliseid? Neid kasutatakse peamiselt hoonete välisvooderduseks. 12. Bituumenmaterjalid Tuleta meelde bituumenite liike ja kasutusalasid?
V: Vool, mille suund ja tugevus ajas perioodiliselt muutuvad 9.Nimeta elektrivoolu 3 toimet. V: Soojuslik toime, keemiline toime, magnetiline toime 10.Kirjelda, kus neid toimeid kasutatakse. V: Soojuslik toime- hõõglampide ja elektrisoojendusriistade töötamine. Keemiline toime- erinevate(värviliste) metallide tootmine. Magnetiline toime- on võimalik konstrueerida elektrimootoreid ja generaatoreid. TEST 1.Voolu toimel eraldub vask(II) sulfaadi vesilahusest vask- keemiline toime 2.Elektriradiaator soojeneb vooluvõrku ühendamisel- soojuslik toime 3.Pliidiraud soojeneb, kui pliit vooluvõrku ühendada- soojuslik toime 4.Galvanomeetri töö põhineb- magnetiline toime 5.Triikraud soojeneb peale tema vooluvõrku lülitamist- soojuslik toime 6.Metallesemete katmine kroomiga- keemiline toime 7.Voolu sisselülitamisel muutub raudpulk magnetiks- magnetiline toime Tööleht 5
asendada. Elemendid peavad toimima taimeraku sees ja ei tohi takistada/soodustada teiste elementide neeldumist 2. Millised omadused peavad olema taimede toitesegul Toitesegudes peavad olema kindlas määratud koguses mikro- ja makroelemendid. Toitainet ei tohi olla üleliias, muidu on see taimele toksiline. Aluse/happe suhe peab olema soovitud vahemikus. 3. Defineerige füsioloogiliselt aluseline toitesool Toitesoolad, mille vesilahusest (mullalahusest) omastatakse energilisemalt anioone ja mille tulemusena muutub lahus aluselisemaks. Enamikel taimedel ei too aluselise keskkond neg. muutuseid toitumises esile, aga siiski peab õigel väetamisreziimil seda arvestama. Nt NaNO3, Ca(NO3)2, KNO3 4. Defineerige füsioloogiliselt happeline toitesool Toitesoolad, mille vesilahusest (mullalahusest) omastatakse energilisemalt katioone ja mille tulemusena muutub lahus happelisemaks. Peab õigel väetamisreziimil seda arvestama. Nt
d) Liitumisreaktsioonid veega (hüdraatumine ehk hüdraatimine) Alkeeni liitumisel veega annavad alkeenid alkohole, mille funktsionaalseks rühmaks on hüdroksüülrühm OH. Tegelikkuses kulgeb reaktsiooniprotsess samuti etapiviisiliselt analoogselt nagu eelmisedki Markovnikoni reegli alusel, kuid reageerimiseks peab neid pikaajaliselt ja tugevalt loksutama. Selles reaktsioonis on kaksiksideme ründajaks prooton (hüdrooniumioon), mis võib olla pärit mis tahes happe vesilahusest. Prooton ühineb algul alkeeniga ja reaktsiooni lõpus vabaneb uuesti. Ühinedes alkeeniga tekitab prooton väga reageerimisvõimelise vahesaaduse, mis reageerides veega moodustab alkoholi. Ilma prootoni osaluseta poleks alkeen saanud veega reageerida. Järelikult on prooton selles reaktsioonis katalüsaatoriks. Kokkuvõtlikult võiks antud reaktsioon välja näha selliselt: Lühidalt näeks eelpool kirjeldatud reaktsioon välja järgmiselt:
Pinnases on otstarbekas kasutada tsingitud teraskonstruktsioone, sest soos on tsingi korrosiooni kiirus kolm korda aeglasem kui terasel, liivases pinnas 40 korda ja savis umbes 10 korda väiksem. 29. Elektrokeemilised protsessid Protsessi käigus tekib elekter või kasutatakse protsessi tegemiseks elektrit. Metallide tootmine - toodet sulatatakse halogeenidest või vesilahustest. · Al Al2O3 * nH2O + Na2AlF6 * krüoliit · NaOH NaCl vesilahusest 2NaCl + H2O = H2 + Cl2 + 2NaOH Kemikaali tootmine KmnO4; HclO4... Metallide rafineerimine - metallide puhastamine põhineb metalli ja lisandite elektrokeemilise potensiaali erinevusel. (CuSO4 = elektrolüüt, puhastamata Cu =anood, puhastatud Cu=katood) Galvaani katete valmistamine metallikihi sadestamine eseme pinnale elektrolüüsi teel. Kaetav ese on katood mis asub elektrolüüsis kus lahus on katte metalli sisaldav. Anoodiks on kattemetall.
tioatseetamiidi CH3CSNH2 , mis soojendamisel hüdrolüüsub aeglaselt, moodustades H2S : CH3CSNH2 + H2O CH3CONH2 + H2S 2. Füüsikalis-keemilised eraldamismeetodid on ekstraktsioon, elektro-forees, kromatograafia. Ekstraktsioonil lisatakse uuritavale vesilahusele sobivat veega mittesegunevat orgaanilist lahustit ja loksutatakse.Selle tulemusena lähevad teatud keemilised ühendid vesilahusest üle orgaanilisse lahustisse.Näiteks joodi vesilahuse loksutamisel benseeni C6H6 või tolueeniga C6H5CH3 läheb jood üle orgaanilisse lahustisse, moodustades roosa või lillakaspunase kihi (jood lahustub vees halvasti, orgaanilistes lahustites aga hästi). 3. Füüsikalised eraldamismeetodid on destillatsioon ja sublimatsioon. Maskeerimine. Vahel on võimalik analüüsi takistavate aine koostisosade eraldamine asendada maskeerimisega
1. Mineraalsete toiteelementide jaotused. Toiteelemendid jagunevad makro- ja mikrotoiteelementideks. MAKRO: C, H, O, N, S, P, K, Mg, Ca, Fe. MIKRO: B, Mn, Cu, Zn, Mo, Cl 2. Mineraalide puudus. Elementide puudusest tingitud sümptomid. Mineraalainete tähtsus taimeraku ainevahetuses elementide (rühmade) kaupa: N; S; P; K, Ca, Na; Mg; Mn, B; Si, Cl. ??????? 3. Mullas sisalduvate mineraalsete toiteelementide omastamine. Enamasti lähevad toiteioonid mulla tahkest faasist või vesilahusest taime juurtesse ja sealt lehtedesse. On passiivne (mitte metaboolne neelamine) ja aktiivne (metaboolne neelamine) transport. Taimed ja vetikad valivad mullast toitaineid selektiivselt. 4. Mulla happesus. Vesinikioonide esinemist mullas nimetatakse mulla happesuseks. Selle peamiseks allikaks on elusorganismide lagunemisel tekkinud orgaanilised happed, kuid neid ilmub mulda ka mitmesuguste keemiliste reaktsioonide järgi. Mulla happesus jaguneb aktiivseks ja potentsiaalseks happelisuseks
ultraheli, elektrikaart. Kolloidsüsteeme jaotakse: 1) aerosoolid - gaasi iseloomustab tasakaalu olekut ja Gibbsi energia suurenemine pole tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool keskkond, N. tahke aine gaasis on suits ja tolm või aerosool. 2) neis tingimustes iseenesest võimalik. olevad metallid ja H2.
5.4 Entroopia (S). moolide arvusse. , moolimurd % - lahustunud aine moolide arvu suhe oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall Protsesside suuna ja tasakaalu olekud määrab termodünaamika II üld moolide arvusse protsentides. tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool seadus: Kõik protsessid looduses toimuvad iseenesest ainult ühes 6.3 Kolloidlahused. Adsorptsioon. olevad metallid ja H2. suunas. Iseenesliku protsessi toim-se tulemus on süst-i tasakaal. Kolloidlahused asuvad dispersiooni astme poolest suspersioonide ja -2,93 -1 ,66 -0,76 -0,44 0,00 0,34
Kulgevad järgmised reaktsioonid: Zn 2e- =Zn2+ (anoodil oksüdatsioon) ja Cu2+ + 2e- =Cu0 (katoodil redukseerumine) Lahuse elektroneutraalsuse säilitamiseks liiguvad SO4 2- ioonid Cu elektroodilt Zn elektroodi poole: Galvaanielemendi elektromotoorse jõu määrab potentsiaalide vahe: Eg=E2-E1 Metallelektroodide standardpotentsiaalide kasvurida nim. metallide pingeraeaks. Pingeraes eelpool oleva negatiivsema standardpotentsiaaliga metall tõrjub vesilahusest välja kõik temast tagapool olevad metallid ja vesiniku. PINGERIDA: 7.2 Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonides vabaneva energia arvel. Galvaanielementides kasut. elektrokeemiliselt aktiivsete ainete energiat ühekordselt. Akusid saab kasutada korduvalt, sest nende võimet elektrienergiat toota saab laadimisel taastada. Galvaanielementide näiteks on eelpool vaadeldud element. Pb akus on 1 elektroodiks Pb ja teiseks PbO2
Mida positiivsem on metalli standardpotentsiaali väärtus, seda väheaktiivsem on metall (seda nõrgemad on metalli redutseerivad omadused ja seda tugevamad metalli ioonide oksüdeerivad omadused). 2. Metallid, mille standardpotentsiaali väärtus on negatiivne, tõrjuvad lahjendatud hapete (v.a. HNO 3 ) lahustest välja vesinikku. Positiivse standardpotentsiaali väärtusega metallid vesinikku välja ei tõrju. 3. Metall on võimeline vesilahusest välja tõrjuma kõiki temast positiivsema standardpotentsiaali väärtusega metalle (see reaktsioon ei realiseeru väga aktiivsete, vett lagundavate metallide korral). Metalli korrosioon on redoksprotsess, milles metall hävineb (oksüdeerub) väliskeskkonna toimel: Me - ze - = Me z+ . Korrosiooniprotsessi iseloomu järgi jaotatakse metallide korrosiooni keemiliseks ja elektrokeemiliseks. Keemilise korrosiooni korral metall
Elu toimub veekeskkonnas! Kõikide organismide sisekeskkond on ikkagi veekeskkond. Pm säilitame me endas ürgset ookeani keskkonda :D. Ariidne ehk liigkuiv on maa ekvaatori lähedal ja külmvöötmes. Sademete hulk võib külmas olla korralik, kuid külmunud vett taimed kasutada ei saa. Kõige märjem Aasias. Kõige kuivem koht Tsiili Atacama kõrb. Kui vesi on liikumatu, tekib hapnikupuudus. · Mineraalained autotroofidel on vaja vahetult (saavad vesilahusest). H, Mg, K, Mn, Fe, Cu Zn, C, N, O, P, S, Mo. Kõikidele loomadele vajalikud naatrium ja kloor. Soolapuudus loomadel, sunnitud seda kuskilt mujalt hankima. Heterotroofide elutegevust piirab süsinik või ka hapnik, lämmastik, fosfor (eriti vee keskkonnas). (Tootja ehk primaarne produtsent ehk autotroof. Tarbija ehk konsument ehk heterotroof.) · Hapnik limiteerib populatsiooni veekogudes ja soodes. Eriti just liikumatu veega veekogus.
saadakse vesi ja vees lahustunud toitained. Tulenevalt sellest sõltub puude kasv suurel määral kasvukoha mullastikust (Taimre 1989: 30) ja vee kättesaadavusest (Pleijel 1993: 14). Peale selle, et vesi on oluline toitainete transportija on see vajalik ka süsihappegaasi fotosünteesiks. Viimase peale kulutab puu ainult osa veest, suurem osa aurustub lehtede või okaste kaudu ning mis on veevoolu liikumapanev jõud (Saarman, Veibri 2006: 26). Puud võtavad toitaineid vesilahusest, mistõttu nende kasv sõltub oluliselt neid toitva vee keemilisest koostisest ja olemasolust (Valk 2005: 83, 84). Rabades saavad puud vee kätte ka kuivadel aegadel (Pleijel 1993:63). Pigem on rabadele iseloomulik see, et puude juurestik jääb turba püsiva ladestumise ja pinnaveetaseme tõusu tõttu paratamatult rabavette. Puude kasv soodes sõltub rabavee tasemest, vee liikumisest, hapniku sisaldusest ja keemilistest omadustest (vees lahustunud toitainete sisaldus). Hapnikuvaegus ja
mille E0 on väiksem. Metallelektroodide rida, järjestatuna E0 kasvu järgi, nimetatakse metallide pingereaks. · Pingereas vesinikust eespool on aktiivsed metallid, mis tõrjuvad lahjendatud mitteoksüdeerivatest (HCl, HBr) või nõrkadest oksüdeerivatest hapetest (H2SO4) välja vesiniku o Mg(t) + H2SO4(vl) MgSO4(vl)+ H2(g) · Negatiivsema elektroodipotentsiaaliga metall on aktiivsem · Pingereas eespool asuv metall tõrjub soola vesilahusest välja talle järgneva (suurema E0 väärtusega) metalli o Erandiks on pingerea alguses olevad väga aktiivsed metallid, mis lagundavad energiliselt vett. Galvaanielement Galvaanielement seadis, kus redoksreaktsioonis redutseerimis- ja oksüdeerimisreaktsioonide tulemusena vabaneva energia (saadakse erinevate potentsiaalidega elektroodide ühendamisel) arvel tekib elektrivool keemiline energia muundub elektrienergiaks. Vool kulgeb ka läbi
annaabi.ee 
