kiirus liikuva taustkeha suhtes ja liikuva taustkeha kiirus paigaloleva taustkeha suhtes. (NB! Kiirusi tuleb liita kui vektoreid!). 1.3 Vaba langemine Ühtlaselt kiireneva liikumise ühe erijuhuna käsitleme vaba langemist. Vabaks langemiseks nimetatakse keha liikumist juhul, kui talle mõjub ainult raskusjõud. See tähendab, et ka õhutakistust ei arvestata. Selles alapunktis käsitleme ainult lihtsamat juhtu, kus keha liigub ainult vertikaalsihis. Sel juhul tuleb meil kirjutada liikumisvõrrandid ainult z-telje sihis. Ühtlaselt kiireneva liikumise korral saame valemi (1.10) põhjal azt 2 z = z 0 + v0 z t + 2 . (1.14) v z = v0 z + a z t Oletame, et liikumine toimub maapinna vahetus läheduses. Sel juhul võime öelda, et keha liigub
liitumist, mille tulemusena erinevais Difraktsiooniks nimetatakse nähtust, kus ruumipunktides võnkumised tugevdavad lained painduvad tõkete taha. või nõrgendavad üksteist. 3. Iseloomusta valguse interferentsi. 4. Iseloomusta polariseeritud valgust ja kus seda kasutatakse? Kui asetaksime loomuliku valguse teele seadme, mis laseb läbi ainult mingis kindlas sihis, näiteks vertikaalsihis võnkuvate E-vektoritega laineid. Sellist valgust nimetatakse polariseeritud valguseks. Rakendus: polaroidprillid, vedelkristall-kuvarid. 5. Mis on nägemisaisting? Esemetelt peegelduvad valguskiired läbivad sarvkesta, silmaava, läätse ja klaaskeha ning koonduvad võrkkestale. Valguse mõjul tekivad silma võrkkesta rakkudes keemilised muutused, mis põhjustavad närviimpulsse. Need kanduvad mööda nägemisnärvi peaaju nägemispiirkonda, kus tekib nägemisaisting. 7
liikumiskiirusele ja piki- ning põikisuunalisele kiirendusele (aeglustust). Sellist süsteemi nimetatakse aktiivseks vedrustuseks. Hüdropneumovedrustuse eelised ja puudused. Hüdropneumovedrustuse eelised teiste vedrustuse tüüpidega võrreldes on järgmised: 1)kompaktsus, 2)sõidumugavus, 3)sõidukõrguse reguleerimisvõimalus, 4)vähene pikiõõtsumine, 5)hea teelpüsivus.. Hüdropneumovedrustuse puudused on järgmised: 1) hüdropneumoelemendid on võimelised koormust vastu võtma ainult vertikaalsihis ning seetõttu piki- ja põikjõudude ülekandmiseks vajab lisahoobasid, 2) keeruka konstruktsiooni tõttu kallis, 3) kreenimise (põikikaldumise) vältimiseks vajab suurendatud jäikusega stabilisaatorvardaid. Õhkvedrustuse ehitus ja tööpõhimõte Õhkvedrustust (pneumovedrustust) kasutatakse peamiselt veoautodel, bussidel ja haagistel.
18. Selgendav kate: need vähendavad peegeldunud valguse hulka ja sellega suurendavad klaasi läbinud valguse hulka. 19. Mingi eseme holografeerimiseks kasutatakse kahe koherentse kiirtekimbu interferentsi. Tugikimp, suunatakse peegliga enne holografeeritava esemeni jõudmist fotoplaadile või – filmile. Esemekimp suunatakse sinna pärast holografeeritavalt esemelt peegeldumist. 20. Kui asetaksime nn loomuliku valguse teele seadme, mis laseb läbi ainult mingis kindlas sihis, näiteks vertikaalsihis võnkuvate E-vektoritega laineid, siis sellist valgust nimetatakse polariseeritud valguseks. 21. Seda polaroidi, mis valgust polariseerib, nimetatakse polarisaatoriks, ja seda, mille abil tehakse kindlaks valguse polarisatsioon – analüsaatoriks. 22. Mere- või järveveelt peegeldunud päikesevalgus on polariseeritud. Ruumilise kujutise tekkimiseks peab vaataja nägema vasaku silmaga vasakpoolse kaamera filmitut ja parema silmaga parempoolse kaameraga filmitut.
(2) Faasinihke meetod hääle lainepikkue määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik vahelduvpinge muundatakse telefoni T abil helivõnkumisteks. Kalugusel l telefonist asub mikrfon M, mis muudab helivõnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi otsilloskoobi sisendile. Otsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y telejele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis, X teljele rakendatud pinge horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedustega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 Katse sagedusega 4983 Hz Katse nr f 1 , Hz l 0 , em l n , em l , em 1,m 1 4983 27,3 30,7 3,4
Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori G väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi VH abil elivõnkumiseks. Kaugusel l VH-st asub mikrofon M, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. Kuna kiirt juhivad korraga mõlemale teljele rakendatud siinuseliselt muutuv pinge, siis saadakse vastavalt võnkumiste teooriale kiire trajektoori võrrandiks ellipsi võrrand. Kui aga kahe risti oleva siinuse kujulise signaali liitmine toimub punktis, kus siinus läbib
summana: Fres = Ft + mg , teiselt poolt Newtoni II seaduse põhjal Fres = ma . Siis saame kolme viimast valemit arvestades keha kaalu valemi vektorkujul P = m( g - a ) . (4.22) Kaalu mooduli arvutamiseks mõnel lihtsamal erijuhul vaatleme olukorda, kus keha kiirendatakse vertikaalsihis, tõmmates niidist jõuga Ft . Ft Fres mg Resultantjõu valem esitub vektorkujul ma = mg + Ft . Kuna kõik jõud mõjuvad ühel ja samal sirgel, võime selle asemel nende summa kirjutada moodulkujul. Jõudude suundi arvestades oleks resultantjõu moodul ma = Ft - mg , millest tõmbejõu moodul avaldub Ft = m(a + g ) . Et valemi (4
Faasinihke meetod hääle lainepikkuse määramiseks. Heligeneraatori (Function generator) väljundklemmidelt saadav helisageduslik siinussignaal muundatakse valjuhääldi abil helivõnkumisteks. Kaugusel l valjuhääldist asub kolvi mikrofon, mis muudab heli võnkumised uuesti elektrilisteks võnkumisteks. Need elektrilised võnkumised antakse edasi ostsilloskoobi Y sisendile. Ostsilloskoobi X sisend on ühendatud heligeneraatori väljundiga. Y-teljele antav pinge sunnib elektronkiirt võnkuma vertikaalsihis. X-teljele rakendatud pinge – horisontaalsihis. Seega liigub kiir ekraanil mööda trajektoori, mis vastab sama sagedusega ristsihiliste võnkumiste liitumisele. 2 4. TÖÖ KÄIK, VALEMITE AVALDAMINE, ARVUTUSED Juhendaja poolt lülitatakse sisse kõik seadmed. Juhendaja poolt seatakse heligeneraator sagedusele f = 2398 Hz.
Temperatuur, sooslus, tihedus. Kihistumine. Ookeani ja atmosfääri tsirkulatsioon. Õppejõud Peeter Pall Vertikaalne temperatuuri käik vees. Maailmamere keskmine temperatuur on ~3,5°C. Termokliin veekiht, milles temperatuuri muutumine vertikaalsihis on suurim (võrreldes temperatuuri muutusega sele kihi peal või all asuvates kihtides). Joonis 1. Temperatuuri vertikaalse käigu erinevused poraalaladel (puudub termokliin), parasvöötmes ja troopikas. Ookeani vesi on 2-3% tihedam kui puhas vesi. Maailmamere vesi on kihistunud tiheduse järgi, kihid on üksteisest hästi isoleeritud. Tänu sellele saab teada, kust vesi tuleb ja kuhu vesi läheb. Joonis 2. Tihedus sõltub soolsusest ja temoeratuurist
pikenemise korral (vedruteras, kumm). Plastsed materjalid väikese elastsuspiiriga materjalid. Kuju taastub ainult väikeste suhteliste pikenemiste korral (plii, plastiliin). Rabedad materjalid purunemispiir väike. Purunevad väikeste suhteliste pikenemiste korral (malm, klaas). 17.Defineerige keha kaal. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega see keha kas surub alusele või pingutab riputusvahendit. 18.Tuletage valem keha kaalu arvutamiseks, kui keha kiireneb vertikaalsihis. Tehke joonis koos selgitustega. 19.Defineerige impulss, kirjutage vastav valem. Keha impulsiks ehk liikumishulgaks nimetatakse tema massi ja kiiruse korrutist. 20.Tuletage valem keha lõppimpulsi arvutamiseks, kui kehale mõjub konstantne ja kui kehale mõjub mittekonstantne jõud. 21.Defineerige jõuimpulss. Jõuimpulss kehale mõjuva resultantjõu kui aja funktsiooni integraal üle tema mõjumisaja. 22.Sõnastage Newtoni II seadus üldjuhul, kirjutage vastav valem.
F ( a+c )-F B a+ p b ( b2 + d)=0 F B= F ( a+c ) + p b ( b2 +d ) = 10 ( 4 +1,8) +5 2 ( 22 +1) =19,5 kN a 4 2.2 Kõikide momentide summa punkti B suhtes M B =0 Tasakaalu tingimus F c- p b ( b2 +d )+ F a=0 A F A =-1 F c-p b ( b2 +d ) =-1 10 1,8-5 2 (1+1)=0,5 kN a 4 2.3Kõikide jõudude summa vertikaalsihis F=0 F-F B + p b-F A =¿ 10 19,5 + 10 0,5 = 0 Toereaktsioonide väärtused ja suunad on õiged. 3. Sisejõuepüürid 3.1 Põikjõu Q epüür 3.2 Paindemomendi M epüür M B=F c=10 1,8=18 kNm M A=F A d=1 0,5=0,5 kNm b2 22 M D = p -M A=5 -0,5=9,5 kNm 2 2 FA = FB = 0,5kN 19,5kN D F=
terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees. arteesia vesi surneline põhjavesi (Nõiakaev) soolsus Maailmamere kesk. soolsus on 35 promilli ( ! sademed, aurumine, ühendus ookeaniga, sissevoolavad jõed!! ) termokliin - õhuke, kuid järsult muutuva temperatuuriga (1...3 °C ja rohkem 1 m kohta)[1] hüppekiht suhteliselt sügavates kihistuvates veekogudes.Termokliini eripäraks on, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini, kui sellest üleval ja allpool asuvail veekihtidel. Termokliini sügavusvahemik sõltub peamiselt aastaajast, laiuskraadist ja tuule mõjust vaadeldavas veekogus. leetseljak - madal ja lauge, pikliku kujuga liivavall jões (ülaosa madalveega veest väljas) või rannalähedases meres (rannajoonega enam-vähem rööbiti). maasäär - ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv
9. PIKKEDEFORMATSIOON 10.7. Kuidas arvutada väänavate üksikpöördemomentidega koormatud 9.1. Mis on deformatsioon? ühtlase võlli väändenurka? = detaili (keha, varda) kuju ja mõõtmete muutus (koormuse mõjudes) ühtlase varda väändenurga epüür koostatakse ühtlselt väänatud lõikude 9.2. Mis on siire? kaupa: = punkti asukoha (koordinaatide) muutus (on määratud algasukohast lõppasukohta suunatud vektoriga) 9.3. Millistel juhtudel Hooke'i seadus ei kehti? Kõverate varraste korral 9.4. Mida teha, kui detaili deformatsioonid on plastsed? 9.5. Kuidas arvutada detaili plastsetele deformatsioonidele vastavaid siirdeid? kus: u- varda punkti siire; x- selle punkti koordinaat; E- varda materjali elastsusmoodul, [Pa]; A- varda ristlõike pindala 9.6. Kuidas o...
lülitatakse nii, et registreeritakse ainult neid sündmusi, mida märkasid mitu seadet üheaegselt või vastupidi, registreeris ainult üks seade. Esimesel juhul öeldakse, et loendurid on lülitatud kointsidentsskeemi, teisel juhul antikointsidentsskeemi. Kasutatakse mitmesugusei lülitussüsteeme, võib suurest hulgast nähtustest välja eraldada huvipakkuvad. Näiteks kaks loendurit, mis on paigutatud teineteise kohale ja lülitatud kointsidentsskeemi, registreerivad vaid vertikaalsihis liikuva osakese 1, kuid ei registreeri osakesi 2 ja 3 (vt. Lisa:1). Jäljekambrite hulka kuuluvad Wilsoni kamber, mullikamber, sädekamber ja emulsioonikamber. Peale selle on veel difusioonikamber.[2] Geigeri - Mülleri loendur Geigeri - Mülleri loendur on üks põhilisem osakeste automaatse loenduse aparaat. Loendur koosneb klaastorust, mille sisepind on kaetud metallikihiga. Piki toru telgjoont kulgeb peenike metallniit (anood). Toru on täidetud gaasiga tavaliselt argooniga.
17. Kineetiline energia. Kineetilise energia teoreem. Kineetiline energia tekib liikumisel. mv 2 E k= 2 Kineetilise energia teoreem kehale mõjuva jõu töö on võrdne keha kineetilise energia muuduga v 2 -v 20 m(v 2-v 20 ) mv 2 mv 20 A=F s=a m s= m s= = - =E k -E k0 = E k 2s 2 2 2 18. Raskusjõu töö. Keha potentsiaalne energia. Raskusjõud teeb tööd vertikaalsihis. (J) Kui keha ei liigu vertikaalsihis (vaid nt. libiseb kaldpinnal), teeb tööd ainult raskusjõu liikumissuunaline komponent, kuid kogu töö on siiski sama, sest läbitakse pikem tee: Potentsiaalne energia on keha võime teha tööd. Potentsiaalset energiat omav keha võib, aga ei pruugi tingimata tööd teha. Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikmõjust ning on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral
raskuskiirenduse korrutisega. F=mg. Nr 8. Liikumine gravitasioonijõu mõjul (veritkaalne, horisontaalne ja horisondiga kaldu visatud keha liikumine). 1) Vaba langemine on ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a=g=9,8 m/s2 2) Vertikaalselt ülesvisatud keha liigub ühtlaselt aeglustuvalt, kiirendusega g kuni peatumiseni ning hakkab siis vabalt langema 3) Horisontaalselt ja horisondiga kaldu visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures horisontaalsihis ühtlaselt sirgjooneliselt ja vertikaalsihis ühtlaselt muutuva kiirendusega g. Nr 9. Paigalseisva, ühtlaselt ja kiirendusega keha kaal. Kaalutus. Kaal on jõud, millega keha (tavaliselt Maa külgetõmbejõu tõttu) mõjutab alust või riputusvahendit. Kui keha seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, on kaal arvuliselt võrdne raskusjõuga P=mg. Kiirendusega liikuva keha kaal on P=m(g-a) või P=m(g+a). Keha on kaaluta olekus siis, kui talle mõjub ainlut raskusjõud a=g ja P=0. Nr 10. Jõudude liitmine
Varda ülemisse otsa on kinnitatud kerge alumiiniumplokk B. Laagrite spetsiaalse ehitusega on viidud hõõrdumine ploki pöörlemisel minimaalseks. Üle ploki on pandud peenike niit, mille mõlemas otsas on võrdse massiga m koormised C ja C'. Koormis on rauast, nii et seda võib hoida fikseeritud asendis elektromagneti E abil. Põhikoormiste C ja C ' massi võib suurendada lisakoormiste D abil. Vardale A on muhvide abil kinnitatud rõngasplatvorm F ja platvorm G nii, et nad on nihutatavad vertikaalsihis. 3.2. Süsteemi kiirendus Süsteemi kiirenduse saab arvutada lähtudes järgmistest kaalutlustest. Mõlemale koormisele mõjuvad kaks jõudu raskusjõud ja niidi tõmme. Nende mõjul hakkavad mõlemad koormised liikuma suuruselt võrdsete, märgilt vastupidiste kiirendustega. Jättes arvestamata niidi ja ploki massid ning hõõrdejõu, võib lugeda niidi pinged vasakul ja paremal pool plokki võrdseiks. Kiirenduse täpsemal määramisel tuleks
gravitatsioonikonstant, mis näitab kui suure jõuga tõmbavad teineteist kaks 1kg massiga keha, kui nendevaheline kaugus on 1m. Gravitatsiooni üheks esinemisvormiks on raskusjõud. Raskusjõud on planeedi (Maa) külgetõmbejõud tema lähedal asuvatele kehadele. Valem: F=m·g, kus g=9,8m/s² on vaba langemise ehk raskuskiirendus. Keha kaaluks nimetatakse jõudu, millega keha, Maa külgetõmbe tõttu, mõjub alusele või riputusvahendile. Kui keha on paigal või liigub vertikaalsihis ühtlaselt on tema kaal võrdne raskusjõuga: P=m·g . Kui keha liigub vertikaalsihis kiirendusega üles või alla, siis suureneb või väheneb keha kaal kiirendust põhjustava jõu võrra. Valem üldkujul: P=m·(g+a) . Kui keha langeb vabalt, siis temal kaal puudub ehk keha on kaaluta olekus s.t. P=m(g-g)=0. 6. Kui kaks keha puutuvad kokku ja üks keha püüab teise pinnal liikuda, tekib nende vahel hõõrdejõud. Hõõrdejõu põhjuseks on pinnakonaruste haakumine ja ka erinevate
vooluveetoitelised. Järvede tüübid sisse- ja väljavoolu alusel: - Umbjärved - Lähtejärved - Läbimisjärved - Suubumisjärved 10. Järvede segunemine ja kihistumine (epilimnion, jne) Segunemine toimub päikse ja tuule mõjul. Vee segunemist mõjutab päikesekiirguse neeldumisest tingitud pinnakihi temperatuuri muutus, sama toimub ka temperatuuri langemisel. Kihistumine e stratifikatsioon veekogu (nt järve) vertikaalsihis esinevad erinevate keemiliste ja/või füüsikaliste omadustega kihid. (soojuslik või soolsusest tingitud) Epilimnion / pealisvesi kõige ülemine veekiht. Soojem kui alumine kiht, tugevasti mõjutatud tuulest, gaasivahetus atmosfääriga. Metalimnion / termokliin / hüppekiht kiht, milles temperatuur muutub järsult (1-3 kraadi 1m kohta) Hüplimnion / alusvesi kihistunud veekogu kõige alumine veekiht (üldjuhul kõige külmem suvel ja kõige soojem talvel) 11
6 → FA = BA → FA = 2 5 = − 2.7 kN F A tuli "-" märgiga, mistõttu peaks ta joonisel olema teistpidi. Toereaktsioonide kontroll: 4 ∑F = 0 => kõikide jõudude summa vertikaalsihis FB - Fres - FA - F = 0 => 22.7 - 10 - 2.7 - 10 = 0 Kõikide jõudude väärtused ja suunad on järelikult õiged. 3. Paindemomendi M ja põikjõu Q epüür. Tala sisejõududel on kolm pidevusvahemikku: AD, DB ja BC. Arvutan sisejõudude väärtused nende vahemike otstes ning joonkoormuse keskel. ∑ F =0 ∑ M=0 Väärtused punktis A: QA − F A = 0 => QA = F A = 2.7 kN MA =
MgCl2 5,0 Na2SO4 4,0 CaCl2 1,0 KCl 0,7........ Kokku 34,5 grammi kilogrammi kohta Maailmamere temperatuuri ja hapnikusisalduse vertikaalne profiil- maailmamere ülemises kihis temperatuur korge ja hapnikusisaldus samuti, alumises kihtides temp külm ning hapnikusisaldus termokliinis madal ja sügavamale minnes kasvab Hoovustesüsteem,hoovusteliigitus- Ekmani spiraal- teoreetiline joonis, mis tekib, kui tuul püsivalt puhub üle piisavalt sügava ja suure veekogu veemassi ning mille eri kihid (vertikaalsihis) hakkavad erinevates suundades ja erineva kiirusega liikuma. Päike, selle mass, energiaallikas ning pinnatemperatuur- Päike on keskmise suurusega täht Mass 2*1030 kg, tihedus 1410 kg/m3, raadius 696000 km Päikese pinnatemperatuur ca 6000°C Elektromagnetiline kiirgus, mis jouab maapinnani (150 miljonit km) 8 1/3 min. Päikese sees toimuvad suure rohu ja temperatuuri juures termotuumareaktsioonid vesinik liitub heeliumiks
tehnoloogial. Õhukeseseinaline hülss paigaldatakse siirdeistu või tiheistuga. Võrreldes märgade silindrihülssidega on soojuse ülekandumine mõnevõrra kehvem, kuna jahutusvedelik ei puutu otseselt silindrihülsiga kokku. Foto 1. Open-deck ehitusega silindriplokk Foto 2. Sängiplaat noolega tähistatud [6] Baasmootoril sai mõõdetud silindrite seisundit sisendindikaatoriga täpsusklassiga 0,01 mm. Mõõdeti vertikaalsihis silindrit 0-5 mm, 10 mm, 45-50 mm ja 85-90 mm kõrguselt. Esimese mõõtmise tehti kolvisõrme telje suunas ja teise kolvisõrmega risti. Kolvisõrme teljega samas suunas mõõtetulemused (Tabel 1). Kolvisõrmega teljega risti suunaline mõõtetulemused (Tabel 2). Esimese maksimaalne ovaalsus on 0,03 mm ja vertikaalsihis maksimaalne hälve 0,015 mm. Teise silindris esineb aga silindri ülaosas 0,075 mm ovaalsus ning maksimaalne hälve vertikaalsihis 0,055
peale intergaaside ennast ülal väga agressiivselt. Näiteks väävelhape tekib pilvedes veest ning vääveldioksiidist süsihappegaasi ja vesinikkloriidi osavõtul. Analoogiliselt tekivad Maal stratosfääripilved ja tööstuslikud sudud. Madalamal kui 46 kilomeetrit toimub väävelhappe termiline lagunemine ning komponendid tõusevad jälle pilvedesse. Vee ja väävlioksiidide kontsentratsiooni muutused vertikaalsihis kinnitavad väävelhappepilvede hüpoteesi. Mida rohkem on Veenuse atmosfäärist teada, seda rohkem tekib uusi küsimusi. Nii näiteks on Veenusel veeauru hulk 40-50 kilomeetri kõrgusel kümme korda suurem kui pinna lähedal, atmosfääris eksisteerivad hapniku ja väävliühendid pole alati termokeemilises tasakaalus jne. Muidugi saab oletada, et tasakaalu võivad rikkuda vulkaanid. Kuid see jääb vaid oletuseks.
Green, Blue). Neid kolme värvi kombineerides saab kuvada mistahes värvitoone. Standardse kuvari puhul on iga põhivärvi intensiivsusel 256 astet, seega kokku saab moodustada 16,8 miljonit värvitooni. Ekraanipildi kvaliteet sõltub suuresti kuvari lahutusvõimest ehk sellest, kui palju on kuvaril piksleid ruuttolli kohta. VGA kuvarite lahutusvõime on 640x480 (640 horisontaalsihis ja 480 vertikaalsihis)ehk ligikaudu 300 000 pikslit, SVGA puhul aga 1024x768 ehk ligikaudu 800 000 pikslit 10. Videokaart - (ka graafikakaart, graafikakiirendi, kuvaadapter, videoadapter, graafikaadapter) on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. 11. Lahutusvõime - Pildi detailide eristatavuse aste, mida mõõdetakse näit pikslite arvuga
välisruumideks. Avatud ruumiks loetakse ruumi, mis on küll mingisuguse esemega ära märgitud, ent on siiski igast küljest avatud ning on ühendus kõrval oleva maastikuga. Poolavatud ruumi näol on tegu vähemalt ühest küljest avatud ning samast küljest ümberkaudse alaga visuaalselt seotud ala. Suletud ruumiks nimetatakse püstpindadega või siis püstpindade ja laega piiratud ruum. Inimene tunnetab ruumi erinevalt, seda siis sõltuvalt asjade horisontaal- ja vertikaalsihis asetusest. Ruumi kuju sõltub peamiselt seda ümbritsevatest asjadest. Erinevate mõõtmete ning proportsiooniga ruumidel on erinev mõju inimesele. Kui näiteks võtta võrdsete mõõtmetega ruum, nagu seda on kuup, siis on see rahulik ning stabiilne, kuna tal on kõik küljed võrdse pikkusega. Ent samas on ta kujunduslikult jällegi pärssiv ja teda ei ole just lihtne ümbritsevaga siduda. Seega meeldib inimestele rohkem ruum, mis on oma horisontaalsete
1 y1=y0+ 2 (k1+k2); Mõlemil juhul valemite viga O(h3). Ka see meetod on graafiliselt selgitatav. Näide Määratud integraali mudel Runge-Kutta 4. järku meetod h k1 h k2 k1=hf(x0;y0); k2=hf(x0+ 2 ;y0+ 2 ); k3=hf(x0+ 2 ;y0+ 2 ); k4=hf(x0+h;y0+k3); 1 y1=y0+ 6 ( k1+2k2+2k3+k4). Valemi viga O(h5). Viimast meetodit kasutatakse praktikas kõige enam. Näide Keha jahtumise mudel 22. Keha viskamise mudel- Keha liikumine vertikaalsihis. Põhimuutujateks on ,,Kõrgus" ja ,,Vertikaalkiirus". ,,Kõrgusega" määrame algkõrguse, kust keha visatakse ja ,,kiirusega" määratakse keha liikumise algkiirus. Kõrguse juhtimises on vertikaalkiirus(Vy) ja kiiruse juhtimises on kiirendus=-9.8. Juhtimismuutujaks on kontoll, kas keha on maas? st. et kui keha on maha kukkunud, siis lõpeb mudeli töö (et keha ei saaks mudeli järgi maa alla kukkuda). Kasutada R-K 2. meetodit.
Pööramine Pööramisel tekib hiirekursorile iseloomulik ots ning sellega vedades saab pilti pöörata suvalise nurga võrra. Mitte-täisnurga võrra pöörates jäävad pildi nurgad välja ja tekivad katmata alad; nende eemaldamiseks kasutage pügamist. Hoides pööramise ajal samaaegselt all Ctrl klahvi toimub pööre 15 kraadi kordse võrra. Skaleerimine Skaleerimisel tekib hiirekursorile iseloomulik ots ning sellega vedades saab pildi suurust vabalt muuta. Et skaleerimine toimuks vaid vertikaalsihis, hoidke lisaks all Ctrl klahvi; ja horisontaalsihis Shift klahvi. Soovides säilitada pildi laiuse ja kõrguse suhet hoidke all Ctrl ja Shift klahve korraga. Näiteks saab saavutada sellise tulemuse Väänamine Väänamisel saab nihutada pildi verikaalseid 'triipe' üksteise suhtes paremale või vasakule; samuti horisonaalseid 'triipe' ülesse või alla. Perspektiivi muutmine Perspektiivi muutmine tekitab illusiooni, et pilt on kallutatud vaataja suhtest, st mõni äär on
Mehaaniline võimsus. Kineetiline energia on liikuva keha energia. See võrdub tööga, mis tuleb teha, et panna keha massiga liikuma kiirusega . ( J) Kineetilise energia teoreem: Kehale rakendatud jõu töö võrdub selle keha kineetilise energia muuduga. (J) Positiivset tööd tehes kineetiline energia suureneb, negatiivset tööd tehes väheneb. Kineetiline energia ei saa olla negatiivne. Raskusjõud teeb tööd vertikaalsihis. (J) Kui keha ei liigu vertikaalsihis (vaid nt. libiseb kaldpinnal), teeb tööd ainult raskusjõu liikumissuunaline komponent, kuid kogu töö on siiski sama, sest läbitakse pikem tee: Potentsiaalne energia on keha võime teha tööd. Potentsiaalset energiat omav keha võib, aga ei pruugi tingimata tööd teha. Potentsiaalne energia on tingitud kehade vastastikmõjust ning on võrdne tööga, mida tuleb teha keha asendi muutmiseks. Raskusjõu korral . Kuna potents
mereliseks ning vastupidi. 4. Atmosfääri üldine tsirkulatsioon, seda põhjustavad ja mõjutavad tegurid. *Suuremõõtmeliste ja suhteliselt püsivate õhuvoolude süsteem, mille abil toimub õhumasside nii horisontaalne kui ka vertikaalne ümberpaiknemine maakeral. *Makrometeoroloogiliste protsesside tekitatud püsivate õhuvoolude suuremõõtmeline (mandrite ja ookeanidega võrreldatav) süsteem, milles osalevate õhumasside paksus ulatub vertikaalsihis mõnest kilomeetris mõnekümneni. *Seda määravad kiirgusenergia, mandrite ja ookeanide ebaühtlane jaotus maakeral, Maa pöörlemine (Coriolisi jõud). *Põhilised õhuvoolud on: passadid, mussoonid, tsüklonid. *Õhu paneb liikuma õhurõhkude erinevusest tingitud gradientjõud, mis on suunatud kõrgema rõhuga alalt madalama rõhuga ala poole. *Õhurõhu territoriaalsed erinevused põhjustavad õhu horisontaalse liikumise tuule. *Õhurõhu erinevuste mõjul
Et epilimnion on veekogu koige pealmine kiht, on see tugevasti mojutatud tuulest ja sageli sellest tingitud turbulentsusest hupolimnion-kihistunud veekogu (enamasti jarve) koige alumine veekiht. Üldjuhul on see kiht koige kulmem suvel ja koige soojem talvel, mil veekogu voib katta jaa. Termokliin- jarsult muutuva temperatuuriga (13 °C ja rohkem 1 m kohta) ohuke huppekiht suhteliselt sugavates kihistuvates veekogudes. Termokliini eripara seisneb selles, et seal muutub temperatuur vertikaalsihis palju kiiremini kui sellest uleval- ja allpool asuvates veekihtides. Sellest voib moelda kui nahtamatust tekist, mis eraldab teineteisest kaks veekihti: segunenud pinnakihi ehk epilimnioni ning rahuliku suvaveekihi ehk hupolimnioni. · Tuua valja maismaa ning veekogude temperatuurikontras: olulisimad pohjused-vesi soojeneb ja jahtub aeglasemalt, suurem auramine(suurem varjatud aurumissooojus) vesi on suurema erisoojusega, soojuse kandumine sugavamale, sooja ja kulma vee segunemine.///
Udu: on pilv, mis puutub vastu maapinda. Udust võime rääkida, kui nähtavus on vähenenud ühe kilomeetrini (veepiiskade tõttu).Udu tekib siis, kui õhu suhteline niiskus on 100%. Udupiisad moodustuvad, kui veeosakesed kondenseeruvad kondensatsioonituumakestele. Adiabaatiline protsess (kreeka adiabatos 'mitteläbitav') on protsess, mille vältel süsteem ei ole väliskeskkonnaga soojusvahetuses.Adiabaatilise protsessi näitena atmosfääris võib vaadelda õhu liikumist vertikaalsihis konvektsioonivooludes.AD protsessi all mõistetakse sellist gaasi oleku muutust,mille juures vaadeldaval gaasil puudub soojusvahetus ümbrusega. Temperatuuri kuiv- ja märgadiabaatiline gradient:Õhu jahtumist adiabaatilisel tõusmisel iseloomustab temp.adiabaatiline gradient.Selle all mõistetakse temp.langust ühe pikkusühiku kohta vertikaalis.Tavaliselt võetakse vertikaalsihis pikkusühikuks 100m.Adiabaatilisel tõusmisel langeb nii kuivas kui ka küllastamata niiskes õhus temp
mis kõik ulatuvad tala teise otsani suurima koordinaadini x). 11.4.2. Mohr'i algoritm Painutatud varda siirete arvutamiseks saab kasutada Mohri meetodit (Joon. 11.10): · arvutatakse ja koostatakse varda ristlõigetes mõjuva paindemomendi M(x) epüür; · varda sellesse punkti, mille siiret on tarvis arvutada, rakendatakse (vertikaalsihis) ühikjõud F = 1N; · arvutatakse ja koostatakse vaid ühikjõuga koormatud varda paindemomendi epüür m(x); · saadud paindemomentide funktsioonid viiakse Mohri l Mm integraali, mille väärtus võrdubki otsitava siirdega (antud sihis): v = EI dx : 0
- Vee auramine maapinnalt koos auruga kantakse õhku suur hulk soojust auru varjatud soojuse näol; auru kondenseerumisel see soojus vabaneb, soojendades ümbritsevat õhku - Advektsioon - ehk õhumasside horisontaalne liikumine 19) Õhutemperatuuri muutumine vertikaalsuunas mida kõrgemale õhk tõuseb, seda rohkem ta jahtub. Laskumisel jälle soojeneb. Temperatuuri vertikaalne gradient ehk adiabaatiline gradient temperatuuri langus ühe pikkusühiku kohta vertikaalsihis. Eristatakse kuiva ja märga gradienti. Märgadiabaatiline gradient õhutemperatuur langeb adiabaatilisel tõusmisel nii kuivas kui ka küllastumata niiskes õhus peaaegu 1 C° võrra 100m kohta; märgadiabaatiline gradient iseloomustab kuivast adiabaatilisest gradiendist aeglasemat temperatuuri langust 100 m kohta küllastunud õhus. Miks on märja adiabaatilise gradiendi puhul temperatuuri langus aeglasem? Kuivadiabaatilise
Troopilised tsüklonid Tekivad ookeanide, merede kohal, kui pinnavee temperatuuron umbes +27ºC, need on suure purustusjõuga orkaanid (Põhja-Ameerikas) ja taifuunid (Kagu-Aasias).Levikuala: 5º- 25º põhja- ja lõunalaiustel. Läbimõõt 100-1000 km (ehk väiksemad kui parasvöötmes). Tuule kiirus 50-60 m/s, puhangud >100 m/s.Kaasneb lausvihm, äike, kõrge laine. Troopilised tsüklonid liiguvad 10-20 km/h, kestvus 8-10 päeva. 7.Õhurõhk, selle muutus vertikaalsihis. Õhurõhu vähenemist kõrgusega kasutatakse baromeetriliseks kõrgusemõõtmiseks. Iga 5,54 km kõrguse kohta väheneb õhurõhk poole võrra. Õhurõhk maapinnal muutub tingituna atmosfääri olekust: kogu õhukihi temperatuur ning suuremastaabiline liikumine tsüklonid ja antitsüklonid. Väikseid kiireid õhurõhumuutusi on äikesetormide ajal. 8.Päikesekiirguse karakteristikud, tema neeldumine ja muundumine atmosfääris.
Segunemissuhe. (ookeanisoolad) või hüdrofoobsed Adiabaatilise gradiendi all mõistetakse Õhurõhu ööpäevased muutused. Segunemissuhe = veeauru mass / kuiva temperatuuri langust ühe pikkusühiku Õhurõhu ööpäevased muutused õhu mass (g/kg) Udude liigid. kohta vertikaalsihis a) keskmistel laiustel sõltub suurte Udu kui nähtega on tegemist, kui õhu õhumasside liikumisest Eriniiskus. suure niiskusesisalduse tõttu väheneb Kuiv- ja märg-adiabaatiline gradient. b) troopikas atmosfääri korrapärastest
Liikumine raskusjõu mõjul (õhutakistust ei arvestata) a) Vertikaalne liikumine vaba langemine (ühtlaselt kiirenev liikumine kiirendusega a = g = 9,8 m/s2) või vertikaalselt üles visatud keha, mis liigub ühtlaselt aeglustuvalt kiirendusega g kuni peatumiseni ja hakkab siis vabalt langema b) Horisontaalselt ja kaldu horisondiga visatud keha liigub mööda parabooli, kusjuures horisontaalsihis ühtlaselt ja sirgjooneliselt ja vertikaalsihis ühtlaselt ja muutuvalt kiirendusega g. Kehade vaba langemine Kehade vabaks langemiseks nimetatakse Maa külgetõmbejõust tingitud kehade langemist tühjuses (õhutakistuse puudumise korral). XVI sajandi lõpus tegi Galileo Galilei katselisel teel tollel ajal võimaliku täpsusega kindlaks, et õhutakistuse puudumisel langevad kõik kehad Maale ühtlaselt kiirenevalt ja et antud Maa punktis on kõigi kehade kiirendus langemisel üks ja seesama. Kuni
gaasi temperatuur langeb (õhk paisub, see toimub õhu siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb (õhk paisub see toimub siseenergia arvelt). Mida kõrgemaks õhumass läheb, seda madalamaks läheb temperatuur. Tõusvas õhuvoolus temperatuur langeb. Laskuvas õhuvoolus temperatuur tõuseb. Temperatuuri vertikaalne gradient ehk adiabaatiline gradient temperatuuri langus ühe pikkusühiku kohta vertikaalsihis. Eristatakse kuiva ja märga gradienti. Märg adiabaatiline: Esialgu on protsess (äravoolu tõus) tõusvas olukorras kuiv adiabaatiline, aga kui õhus hakkab toimuma veeauru kondenseerumisega muutub protsess märg adiabaatiliseks. Selline protsess on eelduseks miks taevasse tekivad pilved. Tõusvas õhuvoolus tekivad pilved, laskuvas nad hajuvad. Märgadiabaatiline gradient kui veeaur on küllastunud ja adiabaatiline tõusmine kestab edasi siis langeb temperatuur.
Visatud keha trajektooriks on parabool. r Sama mõttekaäiku saab rakendada ka siis, kui keha visatakse algkiirusega v0 , mis on suunatud horisontaalsihi suhtes nurga all. Sel juhul tuleb algkiirus lahutada kaheks teineteisega risti olevaks komponendiks horisontaalsihiliseks kiiruseks v h = v0 cos ja vertikaalsihiliseks kiiruseks vv = v0 sin . Horisontaalsihis liigub keha ühtlaselt kiirusega v h , vertikaalsihis aga ühtlaselt muutuvalt (raskuskiirendusega g), kusjuures vv on keha vertikaalsihilise liikumise algkiiruseks. Keha trajektooriks tuleb jällegi parabool. 21 Näidisülesanne 15. Torni otsast kõrgusega 40 m visatakse horisontaalsuunas kivi algkiirusega 10 m/s. Kui kaugel torni jalamist kukub kivi maapinnale? Milline on kivi kiirus maapinnale kukkumise hetkel? Lahendus. Teeme kivi liikumise
osakesed). Nende pinnale kujuneb soojusvahetuses.Adiabaatilise protsessi on vähe, hinnatakse silma järgi suurenevad:kondensatsiooni õhuke lahusekiht. Soolalahuse näitena atmosfääris võib vaadelda õhu Termiline konvektsioon. teel,sumblimatsiooni teel,ühinemise pinnal on maksimaalne veerõhk liikumist vertikaalsihis Aluspind tavaliselt ei soojene teel,gravitatsioonelise koagulatsiooni väiksem näit. keedusoola lahuse konvektsioonivooludes.AD protsessi all ühtlaselt:1)Kiirgus langeb teel.Liigid:Agregaatoleku korral 22% võrra. Sellepärast on neil mõistetakse sellist gaasi oleku muutust,mille
taskurätiku langemist enam mitte, kuna nende puhul on õhutakistus raskusjõuga samas suurusjärgus. Kui aga raudkuul lasta kukkuda kõrgemalt, nii et tema langemise kiirus ulatuks suurusjärguni mõnisada meetrit sekundis, muutub õhutakistus juba võrreldavaks raskusjõuga ja seda ei saa liikumise arvutamisel enam kõrvale jätta. Selles alapunktis käsitleme esialgu lihtsamat võimalust, kus keha liigub ainult vertikaalsihis. Sel juhul tuleb meil kirjutada liikumisvõrrandid ainult z-telje sihis, mida üldiselt kasutatakse vertikaalsihi märkimiseks. Ühtlaselt kiireneva liikumise korral saame valemi (1.10) põhjal a t2 z = z 0 + v0 z t + z 2 . (1.14) v z = v0 z + a z t Oletame, et liikumine toimub maapinna vahetus läheduses. Sel juhul võime öelda, et keha r
F = (G . m1·m2 r2 (N); m1· m2 - massid(kg) r - kaugus(m) 44. G = 6,67 . 10-11 Nm2/r2 on gravitatsioonikonstant, mis näitab, kui tugevasti tômbuvad teineteise poole kaks 1kg massiga keha 1m kaugusel teineteisest. 45. Keha raskusjôud on Maa külgetômbejôud kehale antud kohas (grav. -jôud) F = m . g, kus g = 9,8 m/s2. 46. Keha kaaluks nim. jôudu, millega keha Maa külgetômbe tôttu môjutab alust vôi riputusvahendit. 47. P = m . (g + a) (N) , kus a on kiirendus vertikaalsihis. Ühtlasel liikumisel, paigalseisus vôi horisontaalsihis kiirendusega liikudes on P = m . g nagu raskusjôud. 48. Hôôrdejôud tekib ühe keha libisemisel vôi veeremisel mööda teise keha pinda ja on tingitud pinnakonaruste haakumisest ning molekulide vahelisest tômbumisest. 49. Hôôrdejôud on liikumisele vastupidise suunaga ja teda arvutatakse: Fhµ . N, kus N on rôhumisjôud ehk pinnaga risti môjuv jôud. 50
koosneva süsteemina, milles osakesed mõjutavad üksteist seosejõududega. Kui panna mingis kohas keskkonna osakesed võnkuma, siis kutsuvad need esile naaberosakeste võnkumise, need omakorda järgmiste osakeste võnkumise jne. Võnkumise levimisprotsessi nimetatakse laineks. 24 Võtame kasvõi pika kumminööri, kinnitame selle ühe otsa seina külge ja paneme teise otsa vertikaalsihis võnkuma. Kumminööri osade vahel mõjuvate elastsusjõudude tõttu kandub võnkumine üle nööri ühtedelt osadelt teistele ja piki nööri levivad lained. 10. Ristlaine Lainete levimisel kumminööris või veepinnal on osakeste võnkumise siht risti laine levimise sihiga. Laineid, milles võnkumise siht on risti laine levimise sihiga, nimetatakse ristlaineteks. Ristlained võivad tekkida niisugustes tahketes kehades, milles deformatsioon põhjustab
muutused pole nii ohtlikud sest seal pole muutused nii suured. Polaarala ja troopilise ala troposfääri tasandavad ennast kahes kohas ja selleks ongi kaks juga voolu . Troopilises läheb veidi allapoole troposfäär ja polaaraladel veelgi. Valguskiirte refraktsioon on valguskiirte murumine atmosfääris ja on põhjustatud murdumisnäitaja muutumises ehk õhutiheduse muutumises . Tihedamas õhu murdub valgus aeglasemalt . Kõige rohkem muutub tihedus seega ka murdumisnäitaja harilikult vertikaalsihis. Murdumisnäitaja n erineb väga vähe ühest ja tihti kasutatakse selle asemel tähist (n-1)1000000 ja korrutatakse miljoniga. Murdumisnäitaja on suhteliselt võrdne gaasi tihedusega . Refraktsiooniindeks sõltub rõhust , virtuaalsest temperatruuirst (märg õhk) ja lainepikkusest. TV=(1 + 0.608q) T Virtuaalse temperatuuri valem jällegi , mida kasutatakse temperatuuri asemel kui tegu on märja õhuga ( q-eriniiskus e. veeauru suhtelin mass niiskes õhus)
Aluste kandevõime on enamasti vahemikus 10 000 – 30 000 dwt ja need suudavad siseneda arenguriikide madalaveelistesse sadamatesse. Tüüpiliselt on konventsionaalsed ja multifunktsionaalsed laevad lo-lo (lift on, lift off) tüüpi alused, mida laaditakse ja lossitakse kraanadega. Lastide käsitlemine toimub vertikaalsihis, kasutades selleks laeva enda või sadama tõsteseadmeid. Kaubad tuuakse tõsteavade alla horisontaaltasapin- nal töötavate tõstukitega. (Pildid 5.13 ja 5.14) Puistelastilaevad
annaabi.ee 
