Tartu Kutsehariduskeskus IKT Osakond Eduard Krigulson Windows 7 ülevaade Referaat Juhendaja Indrek Brifk Tartu 2009 1 SISUKORD Sisu 1 sisukord ...........................................................................................................................2 2 sissejuhatus .....................................................................................................................3 3 windows 7 versioonid ......................................................................................................4 3.1 Windows 7 Home Premium ......................................................................................4 3.2 Windows 7 Professional ...........................................................................................4 3.3 Windows 7 Ultimat...
Andrus Kallastu Andrus Kallastu (sündis 17. aprillil 1967 Pärnus) on eesti helilooja ja dirigent.Ta on õppinud klaverit Pärnu Lastemuusikakoolis Maimu Partsi ning Tallinna Konservatooriumis Toivo Nahkuri juures, dirigeerimist Tallinna Konservatooriumis Olev Oja ning Sibeliuse Akadeemias Jorma Panula, Eri Klasi ja Ilja Musini juures ning kompositsiooni Tallinna Konservatooriumis Eino Tambergi ja Sibeliuse Akadeemias Paavo Heinineni, Olli Kortekangase ja Erkki Jokineni juures. Pärast Sibeliuse Akadeemia lõpetamist aastal 1999 tegutseb vabakutselise helilooja ja dirigendina. Andrus Kallastu on üks Pärnu Nüüdismuusika Päevade ja Pärnu Ooperi loojatest. Andrus Kallastu heliloomingu võib jaotada kahte perioodi: enne ja pärast aastat 1991. Esimese perioodi loomingut iseloomustab vaba atonaalne helikeel, motoorne, tihti ostinaatne rütmika, neoklassitsistlik kõlakäsitlus, teise perioodi teoseid seriaalne tekstuur, väljate...
Noarootsi Gümnaasium Ajalugu Kinne-Riin Reest 12EM TŠERNOBÕL – SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA Õpilasuurimus Juhendaja Margus Maiste Pürksi 2013 SISUKORD 3.1PUHASTUSTÖÖD............................................................................................ 4 3.1.2 SÕDA NÄHTAMATU VAENLASEGA................................................................................5 3.1.3 „KATUSEKASSID“ NELIKÜMMEND SEKUNDIT ELAMISEKS.............................................5 4.1 MIDA KUJUTAS ENDAST TŠERNOBÕLI KATASTROOF?....................................................................6 4.2 KUIDAS MÕJUTAS ÕNNETUS ÜMBRUSKONNA INIMESTE ELU JA TERVIST?...........................................8 4.3 MILLINE ON OLUKORD TŠER...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut JUHTUMI HALDUSE PROTSESS Referaat õppeaines ,,Infosüsteemide ülalhoid" (IDU1341) Juhendaja: Indrek Hiie Esitatud: 21.12.2016 Tallinn 2016 Sisukord Mõisted................................................................................................................... 3 Sissejuhatus........................................................................................................... 4 Juhtumi haldus........................................................................................................ 4 ITIL.......................................................................................................................... 4 ITILi ajalugu........................................
Domeenid ja IPaadressid Domeen (inglise keeles ,,domain" või ka ,,domain name") on www aadress. Täpsemalt on domeen tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus Kui võrrelda internetti failistruktuuriga, siis domeenid on nagu selle kaustad ja arvuti failid. Ka domeenid võivad jaguneda alamdomeenideks. Failistruktuuriga sarnaselt kehtivad domeenistruktuuris järgmised reeglid: igal domeenil on oma nimi, igal arvutil on oma nimi, aruvuti nimed ei saa ühes domeenis korduda. Domeeni nimi kirjutatakse: arvuti nimi, kõige madalama astme domeeni nimi, mille alla see arvuti kuulub, edasi järgmise taseme domeeni nimi ja nii kuni kõrgeima taseme domeenini. Kõrgeima taseme domeeni nimeks on tavaliselt riigi nimed (näiteks ee Eesti, lv Läti, fi Soome). Peale selle on veel mõned spetsiaalsed nimed (näiteks edu õppeasutus, c...
Salme Põhikool Toe Tag Karl Juhandi Tehumardi 2009 Ansambel Toe Tag alustas oma tegevust 17. oktoobril 1996 aastal. Esialgu oli tegemist grupi liidri G-Enka sooloprojektiga, mille taustad olid pärit DJ Paul Ojalt. Üsna pea liitus Revo Jõgisalu, kes aitas praeguseks kadunud Top Raadio stuudios sisse räppida sellised lood nagu "Depend Upon" ja "O.D. Of Sobriety". Esimene kontsert anti 1996. aasta oktoobris klubis Bel Air. Edasi soojendati juba No Big Silence'it ja esineti kõikvõimalikel Hip-Hop üritustel. 1997. aasta detsembris anti välja kauaoodatud kassett "The Real Kuhnja Homophobes". Kassett sisaldas lisaks oma lugudele ka kahte Dj Critikali remixi. 1998. aastal liitusid G-Enka ja Revo teise Eesti hip-hop bändiga A-Rühm ning Toe Tag läks mõneks ajaks puhkusele. Kuid sama aasta sügisel loodi sootuks uus projekt KNOP, ehk siis ansamblite Me, Myself & I ja Toe Tagi koostöö. Esitati töötlusi Toe Tagi vanades...
Antsla Gümnaasium Ivo Nurmetalo 10B Google Chrome Uurimustöö Juhendaja Urmas Soonvald Antsla 2012 Sisukord 1.Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 2.Google Chrome-i Ajalugu.................................................................................................................4 2.1 Teade..........................................................................................................................................4 2.2 Avalik Vabastamine...............................................................................................................4 3.0 Arendamine.....................................................................................................................................5 3.1 Enterprise-i kasutuselevõt...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid 1 1 voimendus1 Eesmärgiks on tutvuda integreerimis, ...
Uurimustöö! 10 lk tabelitega + tiitelleht jne 5 suuremat programmi ja 5 väiksemat programmi + võrdlus. Ja oma ettevõtte jaoks programmi valimine, analüüsimine, mis sobiks kõige paremini minu ettevõttele. ,,Raamatupidamisprogrammide võrdlus" http://www.majandustarkvaraportaal.ee/ 1. Tresoor Start 2. Taavi Majandustarkvara 3. HansaRaama 4. Merit 5. Joosep5 6. Profit 7. Balanss+ 8. Eeva 9. Raamatupidamisprogramm VERP 6.3 10. Majandustarkvarapakett RAPID finants/palk Tresoor Start on raamatupidamisarvestuse pakett väikekontoritele, FIE-dele ning alustavatele ja kiiresti arenevatele väikeettevõtetele. Pakett sisaldab: · Pearaamat · Valuutaarvestus · Kassa-Pank, sh Pangaliides · Müügireskontro · Ostureskontro · Palgaprogramm (kuni 5 töötajat) · Unikaalsed MFDD (multifunktsionaalne drill-down) aruanded · 1 kasutaja litsents (sisaldab interneti kaugkasutuse ...
MICROSOFT WINDOWS'I OPERATSIOONISÜSTEEMID JA NENDE AJALUGU Referaat Ajalugu Microsoft Windows on Microsofti poolt toodetud operatsioonisüsteemide seeria personaalarvutitele, severitele ja manussüsteemidele. Operatsioonisüsteem on kogumik süsteemset tarkvara, mis on vajalik arvuti käivitamiseks, riistvara (videokaart, klaviatuur, kettaseadmed) juhtimiseks ning rakendusprogrammide (olenevalt operatsiooni süsteemist) töötamiseks. Operatsioonisüsteemid on näiteks ka DOS, Unix, MacOS, BeOS. Microsoft on maailma suurim tarkvaratootja peakorteriga Seattle eeslinnas, Redmondis (Washingtoni osariigis). Ettevõtte loojateks olid Bill Gates ja Paul Allen aastal 1975. Nimi ,,Microsoft" tähendab Microcomputer-Software ja kasutati esmakordselt 29 novembril 1975. aastal Bill Gatesi poolt kirjas Paul Allenile. 26. novembril 1976 sai ,,Microsoftist" kaubamärk. Kasutamine Microsoft Windows on installeeritud enamikule arvu...
Sisukord · 1.1.Windows 3.1 3 · 1.2.Windows 3.x 3 · Pildid 4 · 1.3.Windows 95 5 · 1.4.Windows 98 6 · Pildid 8 · 1.5.Windows NT 9 · 1.6.Windows 2000 11 · Pildid 13 · 1.7.Windows ME 13 · Pildid 17 · 1.8.Windows XP 17 · Pildid 21 · 1.9.Windows Vista 21 · Pildid 27 · 2.0.Windows 7 28 · Pildid 33 · Serveri operatsioonisüsteemid 34 · Linux 35 · Edubuntu 36 · Ubuntu 35 · Estobuntu 36 · Kubuntu 37 ·...
Tallinna Polütehnikum IT ja telekommunikatsioon ProgeCAD Referaat Koostaja: X Juhendaja: X Tallinn 2015 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................3 1Ajalugu...............................................................................................................................4 2Tüübid................................................................................................................................6 3Tehnoloogia........................................................................................................................8 4Laiendused..........................................................................................................................9 5Lisainfo...................................................
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Mikrokontrollerite harjutusülesanne nr.1: Sisendite ja väljundite kasutamine õppeaines Sissejuhatus digitaaltehnikasse Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB10 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2013 Sisukord 1.Mikrokontrolleritest ja assemblerist.....................................................................................3 2.Ülesannete lahendused.........................................................................................................4 1.Programm, mis lülitab nupuvajutusel sisse kaheksa valgusdioodi..................................4 2.Programm, mis nupuvajutusel kuvab 7-segmendilisel näidikul ettea...
TALLINNA ÜLIKOOL Informaatika Instituut Jaanus K. OPERATSIOONSÜSTEEM DEBIAN Referaat Õppegrupp: G-2 Juhendaja: Hillar Põldmaa Tallinn 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS....................................................................................................................... 3 VÄLJALASKED.......................................................................................................................4 KOODNIMED........................................................................................................................4 VERSIOONID........................................................................................................................ 4 PAKETIHALDUS............................................................................
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Imre Mäetalu AV11 16.12.2012 Windows 7 referaat Windows 7 on Microsofti operatsioonisüsteem mis avalikustati 22.juulil 2009. aastal.Windows 7 avalikustati 3 aastat hiljem peale tema eelkäijat Windows Vistat.Windows 7 põhieesmärgiks oli olla parem kui Windows Vista. Seega pandi põhirõhk Windows Vistal ilmenenud vigade parandamisele mitte uute funktsioonide loomisele. Peale Windows XP pidi järgnema operatsioonisüsteemi versioon koodnimega Blackcomb kuid selle asemel tuli redaktsioon koodnimega Longhorn ja sellest arendati Windows Vista. Blackcombi arendus jäeti pooleli, aga Longhorni ootamatut viiruste tagasilööki lükkas Microsoft selle projekti tahaplaanile.Alustati Blackcombi projek...
Mac OS Mac OS X on aastal 1999 arvutifirma Apple Inc. loodud operatsioonisüsteem, mis põhineb NeXT Computer Inc. operatsioonisüsteemil NextStep. Mac OS X peamised komponendid on XNU hübriidkerneliga (loodud Mach 3 ja FreeBSD 5 sulamina) UNIX operatsioonisüsteem Darwin ning sellele lisatud graafiline kasutajaliides Aqua ja failihaldur Finder. Varasemad Max OS X versioonid kandsid vaid nimetust "UNIX laadne", mis tuleneb nende põhinemisest BSD-ll, aga alates OS X versioonist 10.5 on The Open Group seda ametlikult tunnustanud, versioon on saanud Open Brand UNIX 03 sertifikaadi ja seega esimene BSD-l põhinev operatsioonisüsteem, mis on läbinud UNIX 03 sertifitseerimise . Tavakasutajale on UNIX 03 sertifitseering tõenäoliselt vähetähtis, kuid arendajatele ja ettevõtetele, kes vajavad oma rakendustes "päris" UNIX-it, pakub uue arendusplatvormi tulek huvi. Apple liitub nõnda grupiga, kuhu kuuluvad...
ARVUTIVÕRGUD Mõisted: · Node seade millel on võrgumoodul/-id · Segment liinilõik · Telekommunatsioon (Telecom) side üle vahemaa · Andmekommunatsioon (Datacom) andmete vahetamine seadmete vahel · Meediakanal füüsiline keskkond mille kaudu side pidamine/ andmete saatmine toimub · Juhtmeta ei kasutata juhtmeid, kaableid; signal levib vabas keskkonnas o Raadiosignaal elektromagneetilineradiatsioon o Valgus Signaal infrapuna ja laser · Juhtmega o Elektrisignaal metall traat o Valgus valgusimpulss · Topoloogia arvutivõrke, nende ülesehitust ja struktuuri kirjeldav teadus · BUS Siinivõrk, Võrgu Üks Meediakanal Mida Kõik Nodded Jagavad · CSMACD Tehnoloogia Mis Võimaldab Kasutada Ühte Meediakanalit · Carrier Sense Multiple Access Collision Detection Kandja Tunnetus Mitmik Juurdepääs Kokkupõrke Tuvastus ·...
Suuline eneseväljendus Otstarbekas on seista arvuti läheduses, mitte vahtida seinalt slaide, samuti vahetada arvutist salide, mitte puldiga! Silmside Ei tohi vaadata ainult ühte inimest/punkti/ asja! Esineja ei nätsuta! Lõpetamine: kokkuvõtte tegemine peamistest punktidest. Liikumine on hea ainult juhul, kui seda ei tehta kindla rütmi järgi. Kõne liigid Piduliku kõne eesmärgiks on meeleoluloomine ja ühistunde tekitamine. Veenmiskõne (tooteesitlused). Kasutatakse ühepoolseid argumente. Deduktiivne ja induktiivne kõne. Kõneks valmistumine Millal ma räägin? Miks mind kuulatakse? Milline on kõneolukord? Millise tulemuseni tahan jõuda? Mida ma selleks vajan? Kõneks valmistudes on oluline: Kuulajakesksus (huvid, vajadused, ootused) Olukorrast lähtumine (käitumine, riietus) Paindlikkus- ootamatustega tegelemine Isikupära: jää iseendaks, ära jäljenda teisi Kursusetöö kaitsmisel...
Arvutite areng 1980 - 2009 Tallinn 2009 SISUKORD 1.Arvutite areng 1980 2009........................................................................................lk.3 16. 2.Kasutatud kirjandus..........................................................................................................lk.17. 1. Arvutite areng Alates 1980datest aastatest on personaalarvutite turgu enamjaolt domineerinud Intel ja Microsoft. Kuna enne seda pidid personaalarvutite omanikud ise kirjutama programme, et midagi kasulikku oma arvutitega teha. 1980datest hakati arendama arvuteid koduseks kasutamiseks nagu programmeerimiseks ja mängimiseks. Koduseks kasutuseks loodi väiksemaid, lihtsamaid ja odavamaid mudeleid kui näiteks kontoritesse ja büroodesse. Arvutid olid nüüd võimsama protsessori, graafikakaardi ja ka suurema mahutavusega kõvakettaga. Veel oli suurem võrgusuutlikus ja arvutid võimaldasid mitu...
Tallinna Tehnikaülikool Elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Harjutusülesannete aruanne õppeaines Automaatjuhtimise alused Üliõpilane: Matrikli nr.: Õpperühm: AAAB-41 Juhendaja: Taavi Möller Tallinn 2013 1. Lineaarsete süsteemide tüüplülid Eesmärgiks on tutvuda integreerimis-, aperioodilise- ja võnkelüliga. 1.1. Integreerimislüli 1 1 voimendus1 Sisendiks kasutada konstantset signaali. s Variandid Constant Transfer F...
Kinnitatud 27.05.2008 Kohalike avalike teenuste arendamine Versioon 1 Taotlusvormi lisa 6 PROJEKTIJUHI ELULOOKIRJELDUS (CV) 1. Nimi: Kaido Hanni 2. Sünniaeg: 02.07.1991 3. Haridus: Aeg (algus-lõpp) Kool Omandatud kraad/eriala Eesti Ettevõtluskõrgkool 2010 - Ettevõtluse peaeriala omandamisel Mainor Tarvastu Gümnaasium 1998 - 2010 Keskharidus 4. Täiendharidus: puudub 5. Praegune töökoht : ei oma hetkel töökohta 6. Kvalifikatsioon, oskused : Minu enesehinnangu kohaselt on mul järgmised projektijuhi kutsestandardis kirjeldatud ja nõutavad isikuomadused: otsustusvõime, analüüsivõime, vastu...
Tallinna Reaalkool Operatsioonisüsteemid läbi aja Referaat Rees-Roonius Juurmaa Juhendaja Kailit Taliaru Tallinn 2010 Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Viimase 40 aasta jooksul toimunud operatsioonisüsteemide areng on muutnud inimeste harjumusi ning kommunikatsiooni iseärasusi. Käesoleva sajandi tarbija on ühtäkki leidnud end keset valikute müriaadi. Teadmata ajalugu, mis on tänapäeva operatsioonisüsteemide suure valiku taga, ei tunnustata pahatihti ei mineviku ega tänapäeva entusiastlike teadlaste poolt tehtud tööd. Leidnud end samuti tänapäeva operatsioonisüsteemide ajaloo suhtes nõutuna, otsustasin probleemile sirgjooneliselt läheneda..................................................... 3 1. Linuxi kujunemine............
WL MESSENGER Referaat Pärnu 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS Interaktiivsel võrgul on tohutu potentsiaal, kuid et ta ka edaspidi väljavaated säilitaks, ei tohi talle pandud lootusi liiga kõrgele kruvida. Interneti ja kommerts-võrguteenuste CompuServe'i, America Online'i ja Microsoft Network'i (MSN) kasutajad moodustavad rahvastikust ainult väikese osa. Samas on võrguteenuste juures amortisatsioonitase üsna kõrge: paljud abonendid kukuvad juba enne aasta möödumist pettunult välja. Teised kasutajad vaatavad ringi ja vahetavad iga paari kuu järel teenuseid, et ära kasutada eripakkumisi. Mõned teenuseda, näiteks Apple'i e-world, on oma tegevuse lõpetanud. Teisi, näiteks Prodigy't, on järginud ebaõnn ja nende tulevik oli tume. Microsoft'i MSN tõmbas esimese paari kuu jooksul ligi üle miljoni abonendi, kuid Interneti populaarsuse plahvatuslik kasv sundis meid MSN-i ümber kujund...
MAC Versioonid 1984 Tuli välja süsteem 1. Esimene versioon 1985 Tuli välja süsteem 2. Uued käsklused, minifinder, screenshot 1986 tuli välja süsteem 3. - Parandatud andmete kadumine, süsteem crashimine. 1987 Tuli välja süsteem 4 LaserWriter 1988 Tuli välja süsteem 6 Printeri draiverite uuendamine, erinevad bugid. 1991 Tuli välja süsteem 7. Multifinder, uued rakendused, 1995 Lubasid kasutada teistel arvutifirmadel operatsioonisüsteemi. 1997 Tuli välja Mac OS 8. uus failisüsteem, uued rakendused, powerPC 1999 Mac OS 9 wifi, uuenduste automaatne installimine, krüptimine, 2001 - Mac os X 10.0 Cheetah 2001 Mac OS X 10.1 Puma 2003 - Mac OS X 10.3 Panther 2004 - Mac OS X 10. Tiger 2007 - Mac OS X 10.5 2009 - Mac OS X 10.6 Snow Leopard 2010 - Mac OS X 10.7 Lion 2012 - Mac OS X 10.8 Mountain Lion 2013 - Mac OS X 10.9 Mavericks. ...
Kujundid on analoogsed mentaalsed representatsioonid. Kujundid on 1. Mis on kujund (image)? seotud mälu ning ruumilise ja loova mõtlemisega. Mõisted on sümbolilised mentaalsed representatsioonid. Mõiste on sõna või mõne teise sümboliga tähistatud 2.Mis on mõiste (concept)? objektide klass või kategooria. Mõisted on seotud mälu, kategoriseerimise, järelduste tegemise, õppimise ja otsustamisega. Kujund on analoogne mentaalne 3. Mille poolest erinevad kujund ja representatsioon. Mõiste on mõiste teineteisest? ...
Filosoofia vahearvestus I osa 1a) Eelnevalt olen pidevalt kasutanud olulisema allajoonimist ja lühikokkuvõtte kirjutamist. See aitab mul kiirelt vajaliku info ülesse otsida. Olen ka teisi meetodeid kasutanud, kuid nendest kõige rohkem sobisid mulle olulisema allajoonimine ja lühikokkuvõtte kirjutamine. 1b) Hermeneutiline ring on minu jaoks uus. Pole seda kunagi kasutanud. Loen harva mitu korda teksti läbi, pigem enne aeglaselt ja mõttega. II osa 2) 1. Väide ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on kindel, sest isegi selles väites kahtlemine tõestab selle väite tõesust. 2. Väites ,,ma mõtlen, järelikult ma olen" on vähe informatsiooni ja seegi info on brutaalselt lihtsustatud. 3. Kahtlemine tähendab seda, et ei olda täiuslik. Kui ollakse täiuslik, siis teatakse kindlalt. Kaheldakse asjades, mida ei tunnetata. 4. Kui inimene teab, et ta pole täiuslik, si...
Ülesanne 1 - Windows Loetud materjalide põhjal vasta järgmistele küsimustele (vajadusel otsi internetist infot juurde). 1. Nimeta kõik Windowsi versioonid mida tead. Server versioon: Windows NT 1993-2000, Windows 2000 -2003, Windows Server 2003- , Kliendi versioon: Windows 1.01-3.2 1985-1993, Windows NT 3.1-4.0 1993-1996, Windows for Workgroups 3.11 1993, Windows 95 1995-1998, Windows 98 1998-2000, Windows 2000 2000-2001, Windows ME 2000-2001, Windows XP 2001-2007, Windows XP Professional x64 2005-2007, Windows Vista 2007-2009, Windows 7 2009-2012, Windows 8 2012-2013, Windows 8.1 2013-2015, Windows 10 2015- , 2. Kirjuta, kuidas saab Windowsis vaadata milline pro...
Tartu Kutsehariduskeskus Autode- ja masinate remondiosakond MINU LEMMIK AUTO Iseseisevtöö Tartu 2012 Ajalugu Volkswagen Golf on autoajalooliselt tähtis automudel. Ta on tootmises, küll mitte täpselt algsel kujul, alates 1974. aastast kuni tänapäevani (juba umbes 35 aastat). Samuti oli Golf väga tähtis auto Volkswagenile, sest 1970. aastate alguses oli Volkswagen tõsistes rahalistes raskustes. Volkswageni mudeli Beetle müüginumbrid olid pidevalt langenud ja uute autode ostjatele ei pakkunud enam huvi Volkswageni õhkjahutusega ja tagamootoriga mudelid. Saksa autogigandi päästjaks osutus tema kontrolli all olnud Auto Union, mille omand oli tuntud Audi automark. Auto Unioni kaudu pääses Volkswagen ligi Audi kogemustele vedelikjahutusega mootorite ja esirattaveo valdkonnas, mis olid vajalikud, et luua uus põlvkond Volkswageneid. Audi 50 kontseptsioonil põhinev Golf...
Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................ 2 1. Kasutusvaldkond............................................................................................. 3 2.Struktuur.......................................................................................................... 4 2.1 Piirangud.................................................................................................... 5 3.Sõnumitüübid................................................................................................... 6 3.1 Veateated................................................................................................... 6 3.2 Informatiivsed............................................................................................ 7 4.Versioonid.........................................................................................................
Tsernobõli katastroof Kuidas Tsernobõli tuumakatastroof maailma tabas 26. aprillil 1986 tabas maailma XX sajandi suurim tehnogeenne katastroof. Lenini-nimelise Tsernobõli Aatomielektrijaama 4. energiaplokk lendas õhku. Tuul viis radioaktiivse saaste üle Põhja-Ukraina, Valgevene, Venemaa, Balti riikide ja Skandinaavia ka mujale Euroopasse. Kõrgendatud radiatsioonitaset mõõdeti peaaegu kõikjal põhjapoolkeral. 25. aprillil 1986 on plaanis 4. energiaploki ennetusremondieelne eksperiment. Tavaline protseduur, mille sarnaseid on jaamas korduvalt tehtud. Vahetult enne reaktori peatamist on kavas mõõta turbiini vibratsiooni ja katsetada turbiini tühikäigupööretel. Et Kievenergo operaator palub energiat toota tippaja lõppemiseni, lükkub eksperiment hilisõhtusse. Seniks jääb reaktor poolel võimsusel (700 MWh) tööle. 25. aprillil kell 23.10: Kievenergo operaatori loal hakatakse reaktori võimsust vähendam...
Suur Kanjon Marianne Kangur Mis on kanjon? Kanjon on piklik, kitsas ja sügav järskude seintega org, mis on tekkinud vooluvee erodeeriva tegevuse tulemusena. Tekkeks vaja: Aluspõhjas kergesti erodeeritavad kivimid (pigem sette- kui kristalsed kivimid) Seinte püsimiseks vaja , et kanjoni alaosas paljanduksid pehmemad kivimid kui ülaosas. Kanjoneid tekitavad eelkõige kõrgetel platoodel või mägismaal voolavad jõed, sest nende erosioonibaas on madalal. Kanjoni moodustumist soodustab see, kui jõe erodeeriva tegevuse kiirus on suurem ümbritsevate kivimite murenemiskiirusest. Aeglane murenemine on omane eelkõige neile piirkondadele, kus on vähe sademeid. Suur Kanjon Click to edit Master text styles Second level Third level Maailma tuntuim kanjon Fourth level...
Ragbi (Rugby) Liisa Kalda AV31 Järvamaa kutsehariduskeskus Juhendaja: Taiga Laur Järvamaa Kutsehariduskeskus Sisukord KIRJELDUS............................................................................................................... 3 Ragbi liit ja ragbi liiga............................................................................................. 4 Puuteragbi.............................................................................................................. 5 Ragbi olümpiaalana................................................................................................ 5 Ajalugu................................................................................................................... 6 Ragbi liidu tähtsamad rahvusvahelised võistlused.................................................6 Rugby World Cup.........................................
XAMPP paigaldamise juhend Antud dokumentatsioonis saab ülevaate, kuidas paigaldada ja kuidas kasutada XAMAPP-i. See on täiesti tasuta. See sisaldab MariaDB, PHP, and Perl-i. XAMPP installeerimine 1. https://www.apachefriends.org/index.html Laadige alla endale sobiv versioon. Antud dokumentatsioonis installime XAMPP for Windows 2. Avage XAMPP ja vajutage Next 3. Valige vajalikud väljad ja vajutage Next 4. Valige, kuhu soovite installeerida XAMPP-i ja vajutage Next 5. Vajutage Next 6. Vajutage Next 7. Finnish 8. Valige endale sobilik keel. Antud juhul valime inglise keele. 9. XAMPP on edukalt installeeritud Testi, kas töötab. Sellejaoks vajutada Apache järel Start nuppu ja minna brauseris localhost lehele või siis 127.0.0.1 10. Start MySql 11. Vajutage Admin. Seejärel suunatakse teid http://localhost/phpmyadmin/ lehele. Andmebaasi kasutajanime ja parooli muutmine 1. Minge http...
I Versioon 1.Vee erisoojus on 4200 J/kg*K. Mida see tähendab? Vee erisoojus on umbes 4200 J / kg K, ehk ühe kilogrammi vee soojendamiseks ühe Kalvini võrra kulub 4,2 kilodzauli. 2.Isobaariline protsess. Graafik. Isobaariline protsess on isoprotsess, mis toimub jääval rõhul. Et isobaarilisel protsessil on p - const, siis pärast selle suurusega taandamist omandab valem kuju:V1/V2=T1/T2 3.Tuletada Kurvi sisenemise max kiirus. 4.Defineerida jõu põhiühik ja anda selle ligikaudne väärtus. Jõu ühikuks on njuuton. (N)1 njuuton on jõud, mis annab ühe kilogrammise massiga kehale kiirenduse üks meeter sekundis sekundi kohta. 5.Tuletada kiiruse valemid , kui a=const . 6.Potensiaalse energia jäävusseadus. Suletud süsteemis, kus ei mõju hõõrdejõudusid ja kus kõik deformatsioonid on absoluutselt elastsed, on kehade kineetiliste- ja potentsiaalsete energiate summa jääv. 7.Kaks keha(1 keha mass on 2 kg ja kiirus 10m/s ja teine keha on 4 kg ja kiirus 4m...
Aleksandr Sergejevits Puskin (vene keeles ) (6. juuni 1799 Moskva 10. veebruar 1837 Peterburi) oli vene romantiline luuletaja, üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. Puskini emapoolne vanaisa Ibrahim Petrovits Hannibal oli pärit Aafrikast (arvatavasti Eritreast või Tsaadist), Peeter I kasupoeg. 1742 ülendati ta kindralmajoriks ja määrati Tallinna ülemkomandandiks 1762. aastal vabastati vanuse tõttu sõjaväeteenistusest. Aleksandr Puskin oli abielus 1831. aastast Natalja Nikolajevna, Puskinaga, kellega neil olid lapsed: 1. Maria Puskina, (1832 7. märts 1919), 2. Aleksandr Puskin, (6. juuli 1833 19. juuli 1914), 3. Grigori Puskin, (14. mai 1835 5. juuli 1905), 4. Natalja Puskina, (23. mai 1836 10. märts 1913). A. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil prantsuse päritolu Hollandi saadiku parun Heeckereni kasupoja, keisri kavalergardide polgu porutsiku Georges d'Anthes...
Kuressare Ametikool Ärikoolituse osakond Arvutiteenindus Nimi Giuseppe Verdi Referaat Õpeataja: Nimi Kuressaare 2006 2 Sisukord ELULUGU..........................................................................................3 STIIL................................................................................................6 OOPERID..........................................................................................7 KASUTATUD ALLIKAD.......................................................................8 3 Elulugu Giuseppe Fortunino Francesco Verdi (9/10. oktoober 1813 27. jaanuar 1901) sündis Le Roncole külas praeguse Parma provintsis. Kuna ta sünd registreeriti 11. ok...
Edvard Munch Karmo Kask, Joosep Purde-Prits ● Sündis 12. detsembril 1863 ● Lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos ● Isa ja õde surid tuberkuloosi ● Elus oli palju surmasid ja raskeid üleelamisi ning ta oli ka ise tihti haige ● Osad maalid olid ekspressionistlikud Karjäär ● Võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias, õppis ka vanade kunstnike juures ● Teda juhendas ka üks Norra kuulsaimaid kunstnike- Christian Krohg ● Varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest kunstivooludest Karjäär ● 1885. aastal läks Munch Pariisi, kus alustas ka mitmed tulevased tippteosed ● 1889. aastal avas Munch Oslos suure näituse ● Sai riigi poolt kolmeks järgnevaks aastaks rahalise toetuse ● Selle aja üks kuulsamaid töid ''Haige laps'' sai valmis 1906. aastal, kus kunstnik kujutas oma õde ● Suri 23. jaanuar 1944 ● Pärandas kõik oma tööd Oslo linnale, hiljem anti need Munchi muuseumile ● Pärandatud tööde hul...
Linux'i logo lugu. 1991. aastal lõi Helsingi Ülikooli üliõpilane Linus Torvalds uue operatsioonisüsteemi, seades eesmärgiks, et see mis oleks parem kui Minix (Minix on väike Unixi kloon), aga järgiks samu standardeid. Aastal 1994 valmis Linuxi Kernelist versioon 1.0 ja sellest ajast alustas Linux oma võidukäiku. Algul ühe inimese poolt hobikorras loodud süsteemi on praeguseks täiendanud tuhanded programmeerijad üle maailma ja Linuxit kasutab umbes 7,5 miljonit inimest. Kunagi 1996 aasta alguses rääkis mitu inimest Linux-kernel maililistis, et Linuxile võiks teha maskoti/logo. Ettepanekuid oli väga palju, paljud pakkusid välja sarnaseid logosid teiste operatsioonisüsteemidega, paljud pakkusid loomade-lindude kujutisi, eriti haisid ja kotkaid. Kuid mingil hetkel mainis Linus Torvalds ise, et on kiindunud pingviinidesse ja tulevane logo võikski kujutada pingviini. Pärast mitmeid katseid, kui püüti joonistada pingviini erinevates poosides...
Tallinna Polütehnikum Multimeedium MM-16 MS(Office) programmid Referaat Karl Maide Juhendaja:Kaupo Nõlvak Tallinn 2016 0 Sisukord 1.Microsoft Word..................................................................................................... 3 1.1Üldiselt........................................................................................................... 3 1.2 Failivormingud............................................................................................... 3 1.3 Ajalugu.......................................................................................................... 3 1.4Vastuvõtt........................................................................................................ 4 2.Microsoft Access................................................................
II versioon 1.Raua tihedus on 7800 kg/m3. Mida see tähendab ? Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3. St. et ühe ruumalaühiku kohta on raua mass 7800 kg 2.Defineeriga töö põhiühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Töö põhiühik on Dzaul. Üks dzaul on energia hulk, mis kulub keha liigutamiseks 1 meetri võrra rakendades sellele jõudu 1 njuuton 3.Sõnastage Newtoni I seadus Kui mingile kehale ei mõju teised kehad või nende mõjud tasakaalustuvad, siis see keha kas seisab paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt 4. Isohooriline protsess ( mõiste , graafik , seadus , näide ) Jääval ruumalal muutub gaasirõhk vastavalt temperatuurile. Gay - Lussac'i seadus:Jääval rõhul on antud gaasikoguse ruumala võrdeline absoluutse temperatuuriga.V/T = const, kui p = const (V = const T) 5. Tuletage valem rõhu arvutamisel vedelikus sügavusel h. 6...
III Versioon 1.Vee tihedus on 1000 kg/m3. Mda see tähendab? Tihedus on füüsikaline suurus, mis näitab aine massi ruumalaühikus. Seda tähistatakse reeglina sümboliga ning mõõdetakse ühikutes kg/m3. St. et ühe ruumalaühiku kohta on vee mass 1000 kg 2.Defineerige võimsuse ühik SI-süsteemis. Andke selle ligikaudne väärtus. Võimsuse ühikuks SI-süsteemis on vatt (W). Üks vatt võrdub võimsusega, mille korral tehakse ühes sekundis üks dzaul (J) tööd või on võrdne energia hulgaga 1 volt-amper: 1W=1J/1s=1V*1A 3.Newtoni II seadus valem ja sõnastus Keha kiirendus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline keha massiga. a->=F->/m 4.Isotermiline protsess (mõiste, seadus, graafik, näide) See on isoprotsess, mis toimub jääval temperatuuril. Boyle'i-Mariotte'i seadus Selle kohaselt muutub gaasi rõhk isotermilises protsessis pöördvõrdeliselt gaasi ruumalaga. See tähendab, et kui gaasi temperatuur hoida muutumatuna, siis gaasi ruumala vähend...
IT süsteemide tugi ja korraldus ettevõttes IT System Support and Arrangement in Enterprises Guido Leibur Sampo Panga IT haldusosakonna juhataja [email protected] 1 Guido Leibur Kursuse eesmärk: Omandada infosüsteemide haldamise parim praktika. Tulem: Kursuse läbinu: - tunneb IT haldusorganisatsiooni põhiprotsesse; - orienteerub erinevates meetodites ja standardites; - oskab hinnata organisatsiooni haldusprotsesside iseärasusi; - oskab mõjutada haldusprotsesse soovitavas suunas. Kursuse aeg: Loeng: E kell 08.15 09.45 Alates 02.02.09 29.05.09 Harjutus: R kell 08.15 09.45 2 Guido Leibur Kursuse s...
- V�rvid. Esimene on taust teine on tekstiv�rv 0 = Black 8 = Gray 1 = Blue 9 = Light Blue 2 = Green A = Light Green 3 = Aqua B = Light Aqua 4 = Red C = Light Red 5 = Purple D = Light Purple 6 = Yellow E = Light Yellow 7 = White F = Bright White - Peata programm Taskkill /f /im /t FailiNimi - Sulge arvuti shutdown -r -t AegMisKasutajalOnEtArvutiL�litubV�lja -c "Kommentaar" - Loop :a goto :a - V�ta echo �ra @echo off - S�num ekraanil echo S�numMisIlmubEkraanil - Peata script ja lase kasutajal vajutada nuppu et j�tkata pause - Peata script ja �ra n�ita nuppu j�tkamis s�numit pause>nul - Kopeeri mingi fail kuhugi copy "C:fail/mis/tahad/kopeerida" "C:koht/kuhu/tahad/kopeerida" - �ksk�ik mis programmi lahti tegemine start �ksk�ikMisProgramm - Pane teine ...
Koolinimi INTERNETI ARENG EESTIS JA MUJAL MAAILMAS Uurimistöö Koostaja '''''''''''''' 11.Klass Juhendaja '''''''''''''' Asukoht 2011 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Interneti ajalugu ja kasutatavus..............................................................................................4 Interneti etapiline areng..........................................................................................................6 Veebibrauser...........................................................................................................................8 E-mail..................................................................................................
1 - TALLINNA POLÜTEHNIKUM Täiskasvanukoolituse osakond Iti Liivik KBE-09 OPERATSIOONISÜSTEEMIDE AJALUGU Referaat Õppeaine operatsioonisüsteemide alused Juhendaja: U. Krusell 21.04.2010 2 SISUKORD Contents Contents............................................................................................................................................ 2 Sissejuhatus..........................................................
Arvutite kasutamise turvalisus Juhendaja: Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus......................................................................................................................5 5. Nuhkvaratõrje kasutamine..............................................................................................5 6. Värskendage Windowsi automaatselt....................................................................
TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö osakond Arvutite kasutamise turvalisus Kristiina Kirves KNT1 Juhendaja: Olev Räisa Tallinn 2014 Sisukord 1. Ohutu ja turvalise kasutusviisi mõistmine.......................................................................3 2. Arvuti kaitsmine...........................................................................................................3 3. Tulemüüri kasutamine.......................................................................................................3 4. Viirusetõrje kasutamine.................................................................................................4 4.1. Hoiatus......................................................................
Magento installeerimine Magento on avatud lähtekoodiga e-kaubanduse platvorm. See on kirjutatud programmeerimiskeeles PHP. Tarkvara töötati algselt välja firma Varien Inc. poolt. Esimene avalikkusele kättesaadav väljalase anti välja 31. märtsil 2008. Uurimuse kohaselt, mille viis läbi aheadWorks 2015. aasta mais, on Magento turuosa 30 kõige populaarsema e-kaubanduse platvormi seas 29.8%. 17. novembril 2015. anti välja Magento 2.0. Magento kasutab MySQL/MariaDB andmebaase, PHP programmeerimiskeelt ning elemente Zend Frameworkist. Samuti on Magentos kasutusel objektorienteeritud programmeerimine ning MVC arhitektuur. Installeerimine 1. Laadige alla Magento kõige uuem versioon 2. Paki fail lahti xampp kaustas olevas htdocs kausta 3. Mine localhost/mageto veebilehele ja vajuta Agree and Stup Magento 4. Start Readiness Check. 5. On täiesti võimalik, et tulevad PHP errorid. Sellejaoks tuleb minna xampp kaustas...
MAINORI KÕRGKOOL Disaini õppesuund Graafilise disaini eriala Enrico Järna METROOKAART KUI GRAAFILISE DISAINI ZANR Ainetöö Juhendaja: Tõnu Kaalep Tartu 2010 Metrookaart kui graafilise disaini zanr Metrookaart kui graafilise disaini zanr Sissejuhatus Ainetöö on kirjutatud teemal ,,Metrookaart kui graafilise disaini zanr". Valisin eelnevalt nimetatud teema, kuna see tundus minu jaoks väga huvitav . Arvestades seda, et see ei ole väga aktuaalne, siis otsustasin ainetöös pigem keskenduda metroo kaardi tutvustamise ja anda kogu tekkimise ajaloost lühikese ülevaate. Töö eesmärgiks on tutvustada metrookaardi ajalugu, selle loomisega kaasnenud tagasilööke ning mehi, kes selle taga olid. Koostan ülevaate metrookaardi mõjutustest muudes ku...
Eesti punane raamat Uuenenud on Eesti punase raamatu liiginimestik, mis on aluseks liikide kaitse korraldamisel ja kaitsemeetmete kavandamisel. Punase raamatu eesmärk on anda ülevaade erinevate liikide haruldusest ning liikide väljasuremisele viivatest ohtudest. Seega on raamat mõeldud töövahendiks eelkõige teadlastele ja looduskaitsjatele. Uuendatud Eesti punane raamat on koostatud Eesti Teaduste Akadeemia looduskaitse komisjoni koordineerimisel, toimkonna töös osales ligi 30 erinevate liigirühmade asjatundjat meie ülikoolidest ja vabaühendustest. Erinevalt varasematest punastest raamatutest on seekordse punase raamatu liikide ohustatuse kategooriad muutunud. Uute kategooriate aluseks võeti Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase raamatu nimestiku viimane, 2003. a täiendatud versioon. Uues punases raamatus on kasutusel kategooriad: * regionaalselt välja surnud (RE); * äärmiselt ohustatud (CR); * eriti ohustatud (EN); *...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
