Domeenid ja ip aadressid (0)

Domeenid ja IPaadressid
Domeen (inglise keeles „ domain “ või ka „domain name“) on www aadress. Täpsemalt on domeen tähtede ja numbrite kombinatsioon, mis vastab kindlale IP aadressile ehk arvuti aadressile ülemaailmses arvutivõrgus Kui võrrelda internetti failistruktuuriga, siis domeenid on nagu selle kaustad ja arvuti failid. Ka domeenid võivad jaguneda alamdomeenideks. Failistruktuuriga sarnaselt kehtivad domeenistruktuuris järgmised reeglid: igal domeenil on oma nimi, igal arvutil on oma nimi, aruvuti nimed ei saa ühes domeenis korduda. Domeeni nimi kirjutatakse : arvuti nimi, kõige madalama astme domeeni nimi, mille alla see arvuti kuulub, edasi järgmise taseme domeeni nimi ja nii kuni kõrgeima taseme domeenini. Kõrgeima taseme domeeni nimeks on tavaliselt riigi nimed (näiteks ee – Eesti, lv – Läti, fi – Soome). Peale selle on veel mõned spetsiaalsed nimed (näiteks edu – õppeasutus, com – kommertsorganisatsioon, mil – sõjaline asutus, gov – riigiasutus , org – mittekommertsasutus). Domeeni peamisi tähendusi on just see, et vastav ettevõte/firma/inimene on oluliselt lihtsam internetis üles leida, kui tema lehekülg asub aadressil, mis seostub otseselt temaga. Teiseks äratab see ka usaldust, näitab, et tegu on tõelise firma või ettevõtmisega, mitte naljategemisega.
IP-aadress (ingl. k. "IP address"; IP tuleb ingliskeelsest " Internet Protocol"-ist) - Internetti ühendatud arvutit määratlev tunnus. Seni kasutusel olev versioon 4 koosneb neljast kuni kolmekohalisest numbrist (näiteks 192.168.1.15), uuem ja üha laiemalt kasutatav versioon 6 aga on pikem ning võimaldab kasutada kuueteistkümnendsüsteemi (näiteks 2001:0db8:85a3:08d3:1319:8a2e:0370:7334). Ülemineku tingis Interneti kiire kasv, mistõttu versioon 4 puhul oli näha peatselt tekkida võivat vabade aadresside puudust.
Algselt oli igale võrku ühendatud arvutile määratud üks püsiv aadress. Hiljem aga tekkisid lahendused, kus mingi võrguosa piires kasutati nn sisemisi aadresse (sel juhul oli püsiaadress üksnes võrgu keskarvutil, mis siis vahendas võrguliiklust sisemise võrgu ja välise Interneti vahel). Teiseks levinud variandiks on nn. dünaamilised IP-aadressid, mille puhul võrku ühendatud arvuti "laenutab" keskarvutilt töö ajaks ühe paljudest vabadest aadressidest. Töö lõppedes antakse aadress vabaks ning see võidakse "laenata" mõnele teisele arvutile. Sellist süsteemi kasutavad paljud koduste internetilahenduste pakkujad ka Eestis (Elion, Starman jt).
Kasutatud kirjandus:

http://maailm.com/domeen.php?p =m

http://itiabi.elil.ee/index.php/IP-aadress

„Minu arvutiõpik I ja II osa“